ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Tanel Kiik Teie: 12.03.2020 nr 1.2-2/37-1
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie: 20.04.2020 nr 1.2.-4/20/960
[email protected]
Eelnõule arvamuse avaldamine
Täname, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS)
muutmise seaduse eelnõu. Seoses eelnõuga on meil järgnevad märkused ja tähelepanekud.
1. Dubleerivad andmed
1.1. Eelnõu seletuskirjas (lk 7; kavandatava TTOS § 134 lõike 6 selgitused) on märgitud:
„TTOS kasutab töökeskkonna andmekogu mõistet, samas sisalduvad selle andmekogu
andmed nii uues loodavas infosüsteemis TeIS kui ka veel mõneks ajaks (kuni kõik
vajalikud osad saavad välja arendatud) Tööinspektsioonile kasutusse jäävas, 2004.
aastal kasutusele võetud infosüsteemis ITI, mis kätkeb endas ka kliendiportaali eTI. See
tähendab, et mõlemad infosüsteemid sisaldavad töökeskkonna andmekogu
põhimääruses nimetatud andmeid. Seaduse tasandil kasutatakse seetõttu töökeskkonna
andmekogu kui TeIS ja vana süsteemi ITI andmete ühisnimetajat. Kõik eelnõust
tulenevad õiguslikud muudatused, mis puudutavad töökeskkonna andmekogu, tehakse
uue loodava infosüsteemi TeIS arendamiseks, asendades vana süsteemi järkjärgult uute
arendustega.“
1.2. Avaliku teabe seaduse § 433 lõike 2 kohaselt on keelatud asutada ühtede ja samade
andmete kogumiseks eraldi andmekogusid. AKI andmekogude juhendis (lk 14) on
öeldud, et ei ole välistatud sellest reeglist erandi tegemine, kuid erandi kehtestamine
peab olema seadusandja selgesõnaline tahe.
1.3. Seletuskirja selgitusi arvestades tekib tegelikult olukord, kus TTOS-i alusel on
formaalselt asutatud üks andmekogu, kuid praktikas on selle alusel asutatud kaks
infosüsteemi – loodav infosüsteem TeIS ning olemasolev ja veel (teadmata ajani)
kasutusse jääv ITI.
1.4. Samas ei ole tekkiv reaalne olukord reguleeritud eelnõuga – puuduvad vastavad
üleminekusätted, mis võimaldaksid kahe infosüsteemi paralleelset kasutamist ja
andmete üle kandmist. Eelnõu § 1 punktiga 18 lisandub TTOS-i § 316 (pealkiri: „Ohutu
tööelu andmekogu andmete kasutamine ja ülekandmine töökeskkonna
andmekogusse“), kuid selle sisu ei vasta pealkirjale – ta ei reguleeri andmete üle
kandmist ühest infosüsteemist teise ning see ei reguleeri ka kahe infosüsteemi
paralleelset kasutamist.1
1.5. Seetõttu soovitame üle vaadata vastavad eelnõu sätted, et oleks selgelt reguleeritud,
kuidas toimub ühe andmekogu asutamise sätte alusel kahe paralleelse ja teatavas osas
dubleerivate andmete samaaegne töötlemine.
2. Eelnõu § 1 punkti 7 tulemusel muudetakse TTOS § 131 lõike 11 sõnastust - asendatakse
sõnad „kaarte ja terviseuuringute tulemusi“ ja sõna „otsuseid“ üldisema nimetajaga
„andmed“. Seletuskirja kohaselt on see muudatus seotud tulevikus planeeritava
1
Esimese lõike järgi on tööandjal võimalik ohutu tööelu andmekogu kasutada kuni 31.08.2021 ning teise lõike
järgi hävitatakse ohutu tööelu andmekogu andmed hiljemalt 31.12.2021.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise plaaniga. Samas ei ole seletuskirjas selgitatud,
mida need üldise nimetusega „andmed“ sisaldavad (lisaks tervisekontrolli kaartidele,
terviseuuringu tulemustele ning tervisekontrolli otsustele) ehk mis on võimalikud
lisanduvad andmekoosseisud. Soovitame täiendada seletuskirja vastavate selgitustega ning
vajadusel täiendada ka eelnõud.
3. Andmete üle kandmisest
3.1. Eelnõu seletuskirjas on eelnõu § 1 punktide 11 ja 18 osas märgitud, et luuakse
„seadusesse rakendussäte, mis annab ettevõtetele aega andmekogust andmete
ülekandmiseks ja allalaadimiseks. […] Tööandjad, kes on kasutanud ohutu tööelu
andmekogu oma ettevõtte riskide hindamiseks, saavad sealt andmeid üle kanda ja alla
laadida kuni 2021. aasta 31. augustini (eelnõu § 1 p 18)“.
3.2. Soovitame lihtsustada ja vähendada tööandjate (mitte ainult ettevõtete2) toiminguid
ühest infosüsteemist andmete üle kandmist teise infosüsteemi.
3.3. Pakume näiteks välja, et tööandja (mingil moel) märgistab või annab
Tööinspektsioonile teada ohutu tööelu andmekokku kantud andmed (ennekõike
töökeskkonna riskide hindamisega seotud dokumendid), mida ta soovib üle kanda
loodavasse infosüsteemi TeIS. Peale andmete üle kandmist saab teavitada tööandjat
andmete üle kandmisest ning vajaduse korral saaks tööandja kinnitada, et need andmed
vastavad sel hetkel ka tegelikkusele.
4. Kavandatav TTOS § 241 (eelnõu § 1 punkt 17) ehk töökeskkonna andmekogu sätted
4.1. Säilitamistähtaegadest
4.1.1. Eelnõu seletuskirjas (lk 9 viimane lõik, lk 10 esimene lõik) on öeldud: „Andmete
säilitustähtajad jäävad võrreldes kehtiva õigusega samaks, seadusesse jäävad
üldised säilitustähtajad, mida täpsustatakse andmekogu
põhimääruses.“ Tegelikkuses teatavaid andmeid säilitatakse võrreldes kehtiva
korraga tunduvalt kauem.
4.1.2. Näideks kehtiva korra järgi säilitatakse töövaidluse andmeid mitte kauem kui
viis aastat, töövaidlustuskomisjoni jõustunud otsust ja kompromissi kinnitamise
määrust kümme aastat. Eelnõu muudatuste tulemusena säilitatakse edaspidiselt
neid andmeid 55 aastat.
4.1.3. Eelnõus puuduvad ka konkreetsed selgitused ja põhjendused kõigi
säilitamistähtaegade kohta. Seetõttu puudub meil ka võimalus anda seisukoht, kas
säilitamistähtaja määramine (sh pikendamine) on kohane. Eeltoodud näite puhul
tundub, et see säilitamistähtaeg on liiga pikk, ent kuna põhjendused puuduvad, on
raske hinnangut anda.
4.1.4. Lisaks soovitame üle kontrollida, et kõikide TTOS § 241 lõikes 3 nimetatud
andmetele oleks sätestatud säilitamistähtaeg. Vt sama paragrahvi lõiget 4. Näiteks
füüsilise isiku andmete osas ei ole see otseselt selge ja arusaadav. Seletuskirjas (lk
10, lõige 4) on öeldud: „Näiteks sisaldab andmekogu eelnõu järgi ka andmeid
füüsilise isiku (nt järelevalve puhul töötaja andmed või füüsilisest isikust tööandja
andmed) […].“. Eelnõus on andmekoosseisudena eristatud „füüsilise isiku ja
ettevõtte üldandmed“ ning „andmed Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse ja -
toimingute kohta“ (vastavalt kavandatava TTOS § 241 lg 3 punktid 1 ja 3). Eelnõu
kohaselt soovitakse järelevalve andmeid säilitada kuni 10 aastat, kuid ebaselgeks
jääb, milline tähtaeg kohaldub üldandmete osas.
4.2. Seletuskirjast jääb mulje (vt eespool toodud märkusi topelt andmete kogumise keelu
kohta), et loodavas töökeskkonna andmekogus (TeIS) toimub andmete töötlemine juba
enne eelnõu jõustumist. Samas on seaduse jõustumise tähtajaks sätestatud 01.03.2021.
Seega on küsitav, kuidas on võimalik enne eelnõu jõustumist töödelda töökeskkonna
andmekogus vastavaid andmeid – selleks puudub õiguslik alus. Õigusliku aluseta
2
TTOS § 1 lg 1 järgi sisaldab TTOS töötajate ja ametnike [ühisnimetusega: töötaja] tööle esitatavad töötervishoiu
ja tööohutuse nõuded, tööandja [eelduslikult hõlmab tööandja ka avaliku sektori tööandjaid] ja töötaja õigused
ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse
ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
2 (3)
isikuandmete töötlemine on keelatud.
4.3. Eelnõu lisas nr 2 (lk 4-5) on toodud kavandatava töökeskkonna andmekogu
põhimääruse kondikava (mitte lõplik sisu), mistõttu ei ole võimalik anda tagasisidet
põhimääruse kavandile. Andmekogu põhimääruse sisustamisel soovitan tutvuda
eelnevalt viidatud AKI andmekogude juhendiga.
4.4. Ehkki eelnõu seletuskirja lk 20 on välja toodud andmekaitsealane mõjuhinnang, ei
sisalda see andmekaitselist hinnangut kõigile võimalikele mõjudele, mida loodav
andmekogu ning selle andmete töötlemine endaga kaasa toob. Näiteks
säilitamistähtaegade muutmise osas. Samuti ei ole hinnatud võimalikke riske uute
tehnoloogiate kasutamise kontekstis – seletuskirja (lk 10) kohaselt saab TeIS olema
tööinspektorile kättesaadav lisaks arvutile ka tahvelarvutist ning vajaduse korral ka
nutitelefonist. Seetõttu eeldame, et andmekogu põhimääruse koostamisel viiakse läbi
konkreetsem ja täpsem andmekaitseliste mõjude hindamine.
4.5. Seletuskirjas on mainitud, et loodavas andmekogus toimuvad ka automatiseeritud
andmetöötlused3, kuid seletuskirjast ega ka andmekaitsealasest mõjuhinnangust ei
selgu, kas neid otsuseid tehakse ka andmesubjektide suhtes. Sedasorti automaatotsuse
tegemine peab olema reguleeritud EL-i või Eesti õigusega (seletuskirjast siin ei piisa),
milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning
õigustatud huvide kaitsmiseks. Siinkohal palume tutvuda ka isikuandmete kaitse
üldmääruse artikliga 22 ning andmekaitseasutuste töörühma koostatud suunistega
automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemise ja profiilianalüüsi kohta
määruse 2016/679 kohaldamisel.4
4.6. Loodava andmekoguga seonduvalt soovitame võtta kasutusele ka andmejälgija
lahendus,5 kui selle andmekogu isikuandmeid hakkavad kasutama ka teised
andmekogud.
5. Eelnõu tulemusena on vajalik enne andmetöötluse algust teha ka vastavad muudatused riigi
infosüsteemide haldussüsteemis ehk RIHA. Muudatused tuleb teha nii ohutu tööelu
andmekogu kui ka töökeskkonna andmekogu kirjeldustes.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Raavo Palu
[email protected]
3
Vt seletuskirja lk 2 esimene lõik, lk 4 teine lõik (selgitused eesmärk 2 kohta), lk 15 (Tööinspektsiooni mõjusid
kirjeldavad lõigud 3 ja 4).
4
Andmekaitseasutuste töörühma suunised automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemise ja
profiilianalüüsi kohta määruse 2016/679 kohaldamisel – leitav:
https://www.aki.ee/sites/default/files/inspektsioon/rahvusvaheline/juhised/suunised_automatiseeritud_tootl
usel_pohinevate_uksikotsuste_tegemise_ja_profiilianaluusi_kohta_maaruse_2016679_kohaldamisel.pdf.
5
Andmejälgija kohta lisainfo: https://www.ria.ee/et/riigi-infosusteem/x-tee/andmejalgija.html.
3 (3)