Ülle Madise
Õiguskantsler Teie 08.04.2020 nr 7-
[email protected] 4/200574/2001975/
Meie 17.04.2020 nr 5.2-2/1246-2
Tervishoiuteenuste osutamine eriolukorra ajal
Lugupeetud Ülle Madise
Täname teid kirja eest ning mõistame ja jagame arstide pöördumises toodud muret, et
eriolukorras ei saa alahinnata plaanilise abi piiramise mõju elanikkonna tervisele.
Terviseameti korralduses on lähtutud eelkõige epideemia tõkestamise vajadusest nakkuse
leviku võimaluste minimeerimiseks ning ressursside säästlikuks kasutamiseks, et vältida
olukorda, kus haigete arvu võimaliku hüppelise kasvu kriitilises olukorras jääksid haiged
abita. Plaanilise ravi piiramise osas on lähtutud põhimõttest, et raviarst on see, kes peab
tegema otsuse, millise raviga on oluline vältimatult jätkata, sh teeb raviarst ka otsuse, milline
plaaniline ravi on vaja lõpuni viia, et mitte halvendada patsiendi tervislikku seisundit või
haiguse prognoosi. Seega tegu oli sisuliselt osalise piiranguga. Kindlasti ei ole võimalik
detailselt ette määrata piire tegevuste täpsusega, vaid igale arstile jäeti võimalus patsiendi
seisundist lähtudes langetada parim võimalik otsus nii ravi jätkamise vajalikkuse kui
edasilükkamise võimaluse osas arvestades olukorda teenuse osutamise hetkel.
Piirangu eesmärk oli:
piirata koroonaviiruse nakkuse levikut nakkusohtlike lähikontaktide vähendamise abil;
vabastada tegevusmahu vähendamise kaudu tervishoiuressursse (personali,
isikukaitsevahendeid (IKV), osaliselt ka statsionaari voodeid ja hingamisaparaate), et
epideemia eskaleerumisel oleks neid võimalik eriolukorra juhi vastavate korraldustega
ja eriolukorra meetmeid rakendades kasutusse võtta või vabatahtlikult eriolukorra
töödele suunata (mida ka Saaremaa elanike toetamiseks tehti).
Piirangu kehtestamise põhjused olid:
Valmistuda tuli kõige tõsisemaks stsenaariumiks. Epideemia oli faasis, kus
haigestumiste ja hospitaliseeritute arv kasvas hoogsalt ning selleks hetkeks valminud
prognooside nn mustade stsenaariumite realiseerumisel ei oleks Eestis pruukinud
jätkuda haiglate võimekust kõikide haiglaravi vajavate haigete ravimiseks, sh eelkõige
intensiivravikohti ja hingamisaparaate. Seetõttu kaardistati kõikide tervishoiuteenuste
osutajate võimalused nn COVID-voodite täiendavaks avamiseks ja
ümberprofileerimiseks. Kaardistustes võeti arvesse ka erakliinikud, nende voodid ja
hingamisaparaadid. Koostöös Tallinna Linnavalitsusega kaardistati ka need
võimalikud pinnad (näiteks spordisaalid), kus oleks saanud vajadusel kiiresti avada
täiendavad haiglad, nagu seda on vaja läinud mitmes riigis.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Terav personalipuudus. Valmistuti kaitseväe välihaigla avamiseks Kuressaares, mis
tuli mehitada 24/7 personaliga, samal ajal kui Kuressaare haigla enda personali
hulgas oli mitmeid haigestunuid ning mandrilt paluti abi. Kaardistuste järgi olid ka
mitmed hooldekodud, sh Saaremaal ilma õendusteenuseta, samal ajal kui leiti
esimesed nakatunud hooldekodus. Samuti oli aeg-kriitiline ülesanne leida
hooldekodudele õdesid appi mandrilt sinna teenust osutama. Eratervishoiust saadi
paanilise töö lõpetamisest vabanenud esimesed töötajad Saaremaale appi juba
mõned päevad peale piirangu välja saatmist.
Kriitiline puudus isikukaitsevahenditest. Iga edasi lükatav operatsioon/protseduur või
muu tegevus eratervishoius tähendas lisaks nakkusohule ka täiendavat IKV kulu.
Tellitud tarned olid ebakindlad. Samas oli mitmel strateegiliselt olulisel
tervishoiuasutusel IKV-sid märkimisväärselt puudu (perearstid, hoolekandeasutused,
haiglad).
Viimaks, kuid mitte vähem olulisena oli piirang vajalik pandeemilise levikuga nakkuse
edasise leviku ohu minimeerimiseks arvestades meditsiiniliste IKV-de puudust riigis ja
ka ülemaailmselt.
Olete oma pöördumises ka välja toonud, et selgusetuks jäi, milline on Terviseameti
piirangute õiguslik alus. Terviseamet on hädaolukorra seaduse (HOS) tähenduses epideemia
hädaolukorra lahendamisel juhtiv asutus (HOS § 10, 14 ja 15) ning nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) tähenduses nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje
valdkonnas pädev asutus, kellel on õigus ja kohustus töötada välja Eestis varem
mitteesinenud nakkushaiguse tõrje meetmed ning teavitada neist asjassepuutuvaid isikuid
(NETS § 18 ja § 22).
Hädaolukorda juhtiv asutus peab korraldama oma vastutusalas olukorra seiramise ja
hindamise, et alustada õigel ajal tegevusi hädaolukorra ohu tõrjumiseks ja hädaolukorra
lahendamiseks. Kui vaadata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 59 lõiget 5,
siis Terviseametil on õigus nimetada hädaolukorra meditsiinijuht või -juhid, kes alluvad
hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele ja koordineerivad tervishoiuteenuse osutajate
tegevust tervishoiualase hädaolukorra lahendamise ajal. Hädaolukorra meditsiinijuhil on
õigus anda hädaolukorra lahendamiseks ja tervishoiuteenuste tagamiseks korraldusi
tervishoiuteenuse osutajatele tegevuse ümberkorraldamiseks ning see hõlmab ka
eraõiguslikke juriidilisi isikuid, arvestades nende pädevust ja volitusi (TTKS § 59 lg 6).
Seega on TTKS kohaselt hädaolukorra meditsiinijuhile antud selgesõnaline volitus
hädaolukorra lahendamiseks anda eraõiguslikele juriidilistele isikutele korraldusi. Kui asuda
vastupidisele seisukohale, siis tuleks tõdeda, et tegemist oleks täiesti sisutühja normiga,
mida HOS seletuskiri ei toeta1. Seletuskirjas toodud näited ei saa olla ainukesed juhud, mil
saaks volitusnormi rakendada. Lisaks oleme saanud Justiitsministeeriumilt kinnituse, et
hädaolukorra meditsiinijuhil on ka nende hinnangul vastav pädevus olemas.
Kokkuvõttes oli märtsi lõpus tehtud Terviseameti otsus äärmiselt vajalik kriisijuhtimise
protsessi osa selleks hetkeks olemasolevat infot arvesse võttes. Küll aga nõustume
õiguskantsleri hinnanguga, et ka eriolukorras ei saa alahinnata plaanilise abi piiramise mõju
elanikkonna tervisele.
Tänaseks on selge, et kõige tõsisema stsenaariumi realiseerumise oht Eestis on langenud.
Eestis on õnnestunud tänu tõhusatele piirangutele vältida haiglaravi sh intensiivravi vajavate
patsientide hüppelist tõusu. Samas, olenemata asjaolust, et viimasel paaril nädalal on
1
HOS seletuskiri märgib järgmist: „Hädaolukorra meditsiinijuhi puhul ei ole tegemist Terviseameti enda töötajatega, vaid
pädevate isikutega konkreetsetes tervishoiualase hädaolukorra valdkondades. Näiteks võib nimetada Terviseamet hädaolukorra
meditsiinijuhiks mõne kiirabi või haigla juhi või sealse kriisireguleerimise eest vastutava isiku, kellel tekib õigus anda
hädaolukorra lahendamiseks korraldusi teistele teenuseosutajatele ning ka erafirmadele, kui on vaja hakata tervishoiuteenuseid
osutama näiteks mõnes spordihoone võimlas või kasutada kannatanute transpordiks ühistransporti.“
3
Eestisse saabunud mitmed IKV tarned, on nende piiratud kättesaadavus endiselt tõsine
väljakutse ning kirjas viidatud kaitsemaskid elanikkonnale ei vähenda tervishoiuteenuse
osutajate IKV-de vajadust. Vältimatu abi tagamiseks on riik hambaravi teenuseosutajatele
tarninud kümme tuhat meditsiiniliste kaitsevahendite komplekti. Jätkuva suurenenud
tarbimise ja vajaduse olukorras jälgitakse pidevalt IKV varude suurust ja igapäevast kulu
tervishoiusüsteemis ning endiselt esineb teatud vahendite puhul tõsiseid väljakutseid
leidmaks usaldusväärne tarnija.
Kuigi meie hinnangul on kriisiolukorrast väljumist planeerides prioriteetne taastada esimesel
võimalusel ambulatoorsete ja statsionaarsete plaaniliste tervishoiuteenuste kättesaadavus,
tuleb otsuse langetamisel arvesse võtta eelkõige üldist haigestumise trendi ning kindlasti ka
asjaolu, kas on võimalik tagada teenuste osutamiseks vajalikud IKV-d. Hetkel oleme
hinnanud, et tervishoiuteenuste tagamiseks on mõistlik piiranguid järk-järgult leevendada,
juhul kui suudetakse järgida vajalikke ettevaatusabinõusid. Selleks on Terviseamet
koostanud tervishoiuteenuse osutamise juhendi tervishoiuteenuse osutajatele ning see on
kavas edastada pärast kooskõlastamist teenuseosutajatele järgmise nädala alguses juhul,
kui haigestumise trend oluliselt ei muutu. Samuti toetas COVID-19 valitsuskomisjon 17.
aprillil sotsiaalministri, terviseameti ja Eesti Haigekassa ettepanekut plaanilise ravi järk-
järguliseks avamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Lisaadressaat:
Terviseamet
Kaija Kasekamp 626 9157
[email protected]