dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus EPKK vaide teatele seoses EMSK kandidaatide esitamise õigust taotlevate organisatsioonide esinduslikkuse hindamisega

Sotsiaalministeerium · 30. aprill 2020
Viit
4.1-1/1250-3
Registreeritud
30. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Riigikantselei, Välisministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, K. J., T. S., M. K.
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2020
Vastutaja
Pirjo Turk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎4.1-11250-3 30.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc237 KB

Sisu (failidest)

Roomet Sõrmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teie 15.04.2020 / [email protected] Meie 30.04.2020 nr 4.1-1/1250-3 Vastus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja vaidele seoses Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kandidaatide esitamise õigust taotlevate organisatsioonide esinduslikkuse hindamisega Lugupeetud Roomet Sõrmus Oleme tutvunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (edaspidi EPKK) 15.04.2020 esitatud vaide ja protestikirjaga seoses Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi EMSK) liikme ja asendusliikme kandidaatide esitamise õigust taotleevate organisatsioonide esinduslikkuse hindamise läbiviimisega. Selgitame, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lõike 2 kohaselt ei saa vaiet esitada haldusorgani akti või toimingu peale, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus. Sotsiaalministeeriumi üle teostab järelevalvet Vabariigi Valitsuse seaduse § 94 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus. Eelnevast tulenevalt, kui menetlust läbi viinud haldusorganiks on ministeerium, siis ei saa isik selles menetluses oma õigusi kaitsta vaide esitamisega, vaid ta peab pöörduma otse halduskohtusse. Seega on EPKK-l võimalus esitada kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastuseks EPKK 15.04.2020 pöördumisele märgime, et jääme jätkuvalt seisukohale, et EPKK kandidatuur EMSK-i I rühma nimekirjas on vastavuses EMSK-i rühmade profiiliga. Hindamisprotsess on läbi viidud vastavalt EMSK-i liikmete ja asendusliikmete valimise põhimõtetele (edaspidi valimise põhimõtted), mis lepiti huvigruppidega kokku 2015. aastal ning vastavalt EMSK-i kodukorrale. Seetõttu ei pea me vajalikuks muuta otsust kvalifitseerida EPKK kandideerima I rühmas ning hinnata EPKK taotlust III rühma organisatsioonide hulgas. Järgnevalt põhjendame täiendavalt Teile oma otsust ning vastame Teie kirjas toodud etteheidetele. Täpsustame, et kuivõrd mõningates punktides tõstatatud küsimused kattusid, ei ole me vastanud igale punktile eraldi. Kirja 1. punktis näete vastuolu EPKK paigutamisega EMSK-i I rühma, kuna vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikele 4 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 300 lõigetele 1 ja 2 koosneb EMSK-i I rühm tööandjate organisatsioonide esindajatest. Seega kuna EPKK peamiseks tunnuseks pole olla tööandjate organisatsioon, ei pea Te õigustatuks EPKK paigutamist I rühma. Selgituseks, et EMSK-i liikmete nimetamise osas ei sätesta EL-i õigus liikmesriigile kohustuslikku protseduuri, põhimõtteid ning täiendavaid kriteeriume, millele liikmed ja asendusliikmed peavad vastama. Traditsiooniliselt on Eestis olnud I rühmas Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 esindatud nii tööandjate esindusorganisatsioonid, kui ka ettevõtjate üleriigilised esindusühingud ning selline liigitus on toodud ka valimise põhimõtete punktis 15.1. Kui piirduksime I rühma puhul vaid tööandjate esindusorganisatsioonidega ning paigutaksime ettevõtjate üleriigilised esindusühingud III rühma, kvalifitseeruksid ka näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon kandideerima vaid III rühmas. Arvestades, et EMSK-i III rühma puhul on tegu Euroopa mitmekesisuse rühmaga, mille olemuse võti on selle liikmete ülimalt eripalgeline taust, ei võimaldaks selline jaotus (vähemalt praeguste hindamiskriteeriumide alusel) Eestil saavutada III rühmas piisavat mitmekesisust ning III rühm koosnekski peamiselt ettevõtjate esindusühingutest. EPKK avaldas oma 25.02.2020 saadetud taotluses soovi kandideerida III rühma nimekirjas. Sotsiaalministeerium tutvus EPKK põhikirjaliste eesmärkidega ning jõudis otsusele, et EPKK vastab I rühma esindavate organisatsioonide tunnustele ning kvalifitseerub III rühma asemel I rühma nimekirjas kandideerima. Vastavalt EMSK-i kodukorrale koosneb komitee tööandjate organisatsioonide esindajatest (I rühm), töötajate organisatsioonide esindajatest (II rühm) ning muudest kodanikuühiskonna esindajatest, eelkõige majandus- ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal (III rühm). Vastavalt Sotsiaalministeeriumi 2015. aastal koostatud põhimõtete punktile 15 kuuluvad I rühma tööandjate keskliitude ja ettevõtjate üleriigilised esindusühingud. Ka EMSK-i ametlikul kodulehel on tutvustatud tööandjate rühma (ehk I rühma) kui gruppi, mis ühendab EL-i liikmesriikide ettevõtjaid ja ettevõtjate ühenduste esindajaid, kes tegutsevad tööstus-, kaubandus-, teenuste ja põllumajandussektoris. Kodulehe kohaselt tegutsevad rühma liikmed aktiivselt ettevõtluses ning on kursis igapäevase tegelikkusega. EPKK põhikirjas on organisatsiooni nimetatud eraõiguslikuks põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate mittetulundusühinguks. Samuti nähtub põhikirjas toodud EPKK eesmärkidest, et organisatsioon esindab igapäevaselt põllumajandussektori ettevõtjate huve. Olles valimisprotsessi käigus põhjalikult analüüsinud EPKK kodulehel toodud tegevusi, põhikirjas esitatud eesmärke ja ka liikmeskonda kuuluvaid organisatsioone ning nende vastavust EMSK-i I ja III rühma eesmärkidega, jõudis Sotsiaalministeerium seisukohale, et EPKK kvalifitseerub kandideerima I rühmas. EPKK sarnaneb ettevõtlusorganisatsioonina Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, ehk organisatsioonile, mis on alati kandideerinud ja ka osalenud EMSK-i liikmena I rühmas. Kirja 3. punktis on etteheidetud, et Sotsiaalministeerium ei jätnud EPKK-le võimalust vaidlustada Sotsiaalministeeriumi otsust kvalifitseerida EPKK I rühmas. Nagu oma kirjas ka välja toote, saatis Roomet Sõrmus EPKK esindajana 11. märtsil Sotsiaalministeeriumile e- kirja selgitavate küsimustega. Nimetatud kirja esimene küsimus oli: „Kas peame Teile kuidagi kinnitama, et oleme nõus kandideerima I rühmas?“, millele vastas Pirjo Turk: „Kirjalikku kinnitust I rühmas kandideerimise kohta ei ole vaja. Teie initsiatiiv kohtumiseks I rühma liikmetega näitab EPKK valmisolekut läbi rääkida I rühmas kvalifitseerunud organisatsioonidega ja oli seega piisav kinnitus.“. Seega ei olnud kuni EPKK poolt 15.04.2020 saadetud kirjale (EPKK vaie Sotsiaalministeeriumile seoses Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete valikprotsessiga) Sotsiaalministeeriumil alust arvata, et EPKK ei soovinud kandideerida EMSK-i I rühmas. Kirja 4. punktis küsisite, millisele Sotsiaalministeeriumi valikupõhimõtete juhendis või mõnes teises dokumendis toodud punktile tuginedes toimus EPKK taotluse ümberkvalifitseerimine rühma kuuluvuse osas. Valimise põhimõtete punktist 18 tuleneb: „Sotsiaalministeerium edastab peale taotluste esitamise tähtaja möödumist taotluse esitajale teabe temaga samas rühmas taotluse esitanud ning käesolevate põhimõtete punktis 15 toodud tingimustele vastavate organisatsioonide kohta.“ Punktis 15 on toodud rühmade jaotused vastavalt nende profiilile. Punkt 15.1 alusel saavad I rühma liikme ja asendusliikme kandidaatideks olla tööandjate keskliidud ja ettevõtjate üleriigilised esindusühingud ning punkt 15.3 alusel III 3 rühmas olla väljaspool I ja II rühma tegevusvaldkonda tegutsevad kodanikuühendused, eelkõige majandus- ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal tegutsevad isikud. Seega annab põhimõtete punkt 18 aluse Sotsiaalministeeriumil liigitada organisatsioonid vastavalt punktis 15 toodud tingimustele. Kirja 5. punktis väljendate pahameelt, kuna 2015. aasta hindamise tulemusel sai EPKK õiguse liikme ja asendusliikme kandidaadi esitamiseks III rühmas, siis on Sotsiaalministeerium varasemalt pidanud EPKK-d III rühma tunnustele vastavaks. Tõepoolest, EPKK kandideeris EMSK-i liikmeks ka 2015. aastal ning osutus valituks III rühmas. Mõistame Teie pahameelt, kuid tagantjärgi saame vaid tunnistada, et toona tehti viga, kuna ka sel aastal oleks pidanud EPKK kandideerima I rühmas. EPKK oli oma olemuselt juba siis ettevõtteid esindav organisatsioon. Käesoleval aastal toimunud valikumenetluse hindamisprotsessi käigus jõudsime põhjaliku analüüsi tulemusena seisukohale, et EPKK vastab I rühma tunnustele. Olenemata sellest, et varasemalt osutus EPKK valituks III rühmas, pidime seekord tegema teise otsustuse, millise oleksime pidanud tegema ka juba 2015. aastal. Kirja punktis 7 tõite välja, et alates Euroopa Liiduga liitumisest on Eestis kehtinud tava, et Eestist nimetatud põllumajandusorganisatsiooni esindaja on kuulunud EMSK-i III rühma ja see on andnud võimaluse erinevate elualade esindajate laiapõhjalisemaks osalemiseks EMSK-i töös. Nagu nähtub eelnevast, siis ei olnud EPKK kvalifitseerimise põhjus EMSK-i I rühma selles, et EPKK puhul on tegu põllumajandusorganisatsiooniga, vaid selles, et EPKK esindab põllumajanduses tegutsevaid ettevõtjaid, sarnaselt Kaubandus-Tööstuskojale, kes samuti esindavad erinevaid ettevõtteid I rühmas. Nagu oma kirja punktis 8 viitate, on EMSK-i ametlikul kodulehel tõepoolest tutvustatud tööandjate rühma (ehk I rühma) kui gruppi, mis ühendab EL-i liikmesriikide ettevõtjaid ja ettevõtjate ühenduste esindajaid, kes tegutsevad tööstus-, kaubandus-, teenuste ja põllumajandussektoris ja Euroopa Mitmekesisuse rühma (ehk III rühma) kui gruppi, kuhu kuuluvad nt põllumajandustootjad, tarbijad jt. Kuivõrd EPKK põhikirjast tulenevalt saab teha järelduse, et EPKK on eelkõige põllumajandusettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste esindaja, on see ka põhjus, miks leidsime, et EPKK kvalifitseerub I rühma kandidaadina. Kirja 9. punktis avaldate arusaamatust, kuidas EPKK eesmärkidega sarnane ja samas valdkonnas tegutsev organisatsioon Eestimaa Talupidajate Keskliidu näol kvalifitseerus kandideerima EMSK-i III rühmas. Näeme Eestimaa Talupidajate Keskliitu III rühmas seetõttu, et nad esindavad suuremalt jaolt põllumajandusettevõtjaid, kes on ise endale tööandjad, pakuvad mitmekesist tuge Eestimaa talupidajatele ning tegelevad maaelu edendamisega. Oma kirja punktis 11 heitsite ette, et Sotsiaalministeerium küsis mitmelt EMSK-i liikmeks kandideerinud organisatsioonilt taotluse kohta lisaselgitusi, kuid ei pidanud enne EPKK ümberkvalifitseerimist vajalikuks EPKK-lt küsida lisaks ühtegi selgitust. Nii nagu ka 16.03.2020 peetud kirjavahetuses Teile vastasime, olid kõik lisa-arupärimised seotud puuduste kõrvaldamistega taotluses, kuna taotluse saatnud organisatsioon polnud oma algses taotluses piisavalt põhjalikult kirjeldanud valimise põhimõtete dokumendis nõutud kriteeriume (täpsemalt punktis 21 toodud kriteeriumid). Kuivõrd EPKK taotluses olid kõik kriteeriumid põhjalikult lahti kirjutatud, ei olnud lisaselgituste küsimine vajalik. Olime nii otsustuse tegemise hetkel kui ka käesoleval ajal seisukohal, et EPKK kvalifitseerub I rühma. Kirja punktis 12 olete näinud ebaõiglasena ka asjaolu, et Sotsiaalministeerium ei ole küsinud ühtegi täiendavat küsimust EPKK liikmeskonna füüsilisest isikust ettevõtjate või eraisikute kohta. Juhime tähelepanu, et Sotsiaalministeerium ei ole küsinud EPKK-lt ega üheltki teiselt kandideerinud organisatsioonilt vastavat infot. Vastuseks kirja punktis 14 esitatule selgitame, et EPKK-d EMSK-i I rühma kvalifitseerimisel ei hinnanud me üksnes EPKK sarnasust teistele Eesti I rühma organisatsioonidele, vaid 4 otsustuse tegemisel lähtusime muuhulgas valimise põhimõtetes sätestatust ning EMSK-i kodukorrast. Kirja 16. punktis väljendate nördimust, et I rühmas saab Eesti nimetada kaks liiget ja Eestis on kaks peamist tööandjate katusorganisatsiooni, kellega erialaorganisatsioonidel võistelda pole võimalik. Tõepoolest tööandjaid esindava organisatsioonina saab käsitleda Eesti Tööandjate Keskliitu, kuid kui teise katusorganisatsioonina peate oma kirjas silmas Kaubandus-Tööstuskoda, siis siinkohal on sarnaselt EPKK-le tegu ettevõtjaid esindava organisatsiooniga. Nii nagu 9. aprillil saadetud protokolli kaaskirjas tõdesime, rakendasime teist korda 2015. aastal kokku lepitud EMSK-i liikmete ja asendusliikmete valimiskriteeriumeid. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on sidusrühmadega kokkulepitud põhimõtted muutnud kandideerimisprotsessi eelneva olukorraga võrreldes palju läbipaistvamaks. Lisaks oleme teinud ettepaneku avada 2020. aasta viimases kvartalis arutelu, kas muuta tuleviku valimisprotsesse silmas pidades EMSK-i liikmete valimiskriteeriume. Sotsiaalministeeriumi hinnangul võiks kaaluda senisest suuremale hulgale organisatsioonidele EMSK-i liikmekogemuse saamise võimaluse andmist. Eestile eraldatud kohtade arvu me muuta ei saa, kuid võime soovi korral muuta põhimõtteid, millest riigisiseselt lähtume. Oleme avatud arutelule, kuidas välistada EMSK-i liikmekohtade jagunemist ainult selliste organisatsioonide vahel, kes on neid juba aastaid enda käes hoidnud. Punktis 17 kirjutate, et suurem osa Euroopa põllumajandusorganisatsioonidest kuulub komitee III rühma, kuid samas tõdete punktis 18, et on ka riike, kelle põllumajandusorganisatsioonid kuuluvad EMSK-i I rühma. Seega loodetavasti siiski nõustute, et põllumajandusorganisatsioonide ja ettevõtlusorganisatsioonide jaotumine EMSK-i liikmeteks Euroopa Liidu üleselt on erinev ning kuna see on liikmesriikide enda otsustada, pole see rangelt reglementeeritud. Punktis 18 selgitasite, et EPKK ei ole ei Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ega Eesti Tööandjate Keskliidu liige ning väljendate nördimust, et eelnimetatud organisatsioonide fookuses pole EL-i ühine põllumajanduspoliitika. EPKK ei ole tõepoolest Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ega Eesti Tööandjate Keskliidu liige, kuid mitmed EPKK-sse kuuluvad ettevõtted on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmed. Samuti on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit väljendanud Teile (ja ka Sotsiaalministeeriumile) 16. märtsil saadetud kirjas oma valmisolekut konsulteerida ja kaasata võimalike seisukohtade eelnevasse kujundamisse nii EPKK, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni kui ka teiste ettevõtlusorganisatsioonide esindajaid. Kirja 20. punktis toote välja hindamiskomisjoni esinduslikkust ja asjaolu, et hindamisprotokolli kohaselt ei konsulteeritud tulemusi teiste asjaomaste ministeeriumidega. Selgitame, et komitee liikmete nimetamise osas ei sätesta EL õigus liikmesriigile kohustuslikku protseduuri ega kandidaatide valimiseks pädevat institutsiooni. Liikmesriik määrab vajadusel ise kindlaks komitee liikmekandidaatide valimise siseriikliku protseduuri, põhimõtted ning täiendavad kriteeriumid, millele liikmed ja asendusliikmed peavad vastama. Nagu juba eelnevalt mainitud, lepiti liikmekandidaatide valimise protseduur kokku 2014.-2015. aastal, kaasates ka erinevaid sidusrühmi (kes olid perioodil 2010-2015 EMSK-i liikmed). Samas punktis vihjate, et osadel organisatsioonidel puudub (nt EPKK) tööalane kokkupuude Sotsiaalministeeriumiga, mis võiks samuti mõjutada meie otsust. Sellise mõttekäiguga ei saa me nõustuda, kuna partnerlus Sotsiaalministeeriumiga ei ole põhimõtete dokumendis loetletud kriteerium ja ei ole seega valikuprotsessis määrava tähtsusega. Sellest annab tunnistust kasvõi see, et nii praeguste (sh EPKK) kui ka uue perioodi EMSK-i liikmete seas on organisatsioone, kellel pole tööalast kokkupuudet Sotsiaalministeeriumiga. Kirja punktis 21 toodud seisukoha osas selgitame, et hetkel näevad valimise põhimõtted (punkt 27) ette, et nõuetekohaselt esitatud kandidaatide nimekirja esitab Sotsiaalministeerium arvamuse avaldamiseks kõigile komitee liikme kandidaadi koos 5 asendusliikme kandidaadi esitamiseks taotluse esitanud organisatsioonidele, kooskõlastab teiste asjaomaste ministeeriumitega ning esitab Vabariigi Valitsusele õigusaktides sätestatud korras. Viidatust tulenevalt esitab Sotsiaalministeerium asjaomastele ministeeriumitele kooskõlastamiseks juba kandidaatide nimekirja ning teisi ministeeriume ei kaasata valikumenetluse varasemasse hindamisprotsessi. Kui EPKK hinnangul peaksid asjaomased ministrid saama otsustusprotsessi kaasatud varem, on EPKK-l võimalus vastav ettepanek teha, kui organisatsioonide ühise arutelu tulemusel peaks selguma vajadus muuta tuleviku valimisprotsesse silmas pidades EMSK-i liikmete valimiskriteeriume. Mõistame EPKK nördimust, et EMSK-i liikme kandidaatide hindamise protsess ei osutunud EPKK jaoks seekord edukaks. Samas loodame, et mõistate meie valikukohti ja seda, et paratamatult on kohtade arv piiratud. Kahjuks ei pruugi alati oma valdkonna pädevus tagada edu, liiatigi, et kandideerimine on avatud kõigile valdkondadele. Loodame, et eelnevalt toodud selgitused põhjendasid meie valikuid. Tunnustame ja täname EPKK-d senise koostöö ja panuse eest EMSK-i liikmena. Rõhutame veelkord, et oleme avatud arutelule, kas ja kuidas tulevikus muuta EMSK-i liikmete valikuprotsessi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Teadmiseks: Riigikantselei Välisministeerium Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Klen Jäärats Tiina Saron Marten Kokk Pirjo Turk 626 9179 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel