Puude raskusastme tuvastamise menetluse muudatuste ja sotsiaalhoolekande
seaduse alusel makstava toetusega seotud sotsiaalkaitseministri, sotsiaalministri
ning tervise- ja tööministri määruste muutmise seletuskirja lisa 1
Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Märkuse või ettepaneku esitaja; märkuse või ettepaneku sisu Arvestamine/mittearvestamine
Andmekaitse Inspektsioon
1) Sotsiaalkaitseministri 12.05.2016 määruse nr 32 muudatuste 1) ja 2) Selgitatud.
tulemusena ei koguta edaspidiselt teatavaid andmeid (välja
toodud ka seletuskirjas lk 3, eelnõu § 1 selgitustena). Samas ei Täname tähelepanu juhtimast. Andmed, mida taotlusvormil enam ei
ole 01.05.2020 jõustuvas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste küsita on Sotsiaalkindlustusametile kättesaadavad teistest riiklikest
seaduse § 22 lõiget 4 (selle määruse volitusnormi) muudetud. andmekogudest ning seetõttu ka edaspidi osa menetlusest.
Viidatud sätte järgi peaks puude raskusastme tuvastamise Tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotluse määruse
taotlus jätkuvalt sisaldama ka neid andmeid, mida määruse nr juures on volitusnormiga kaetud määrusesse sisse viidud
32 alusel edaspidiselt ei koguta. Seetõttu soovitame üle täpsustused (seletuskirjas märgitud täiendavad andmed). Selgitame,
vaadata, kas ning kuidas võiks viidatud seadust muuta. et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus vajab läbivalt
2) Samuti sotsiaalkaitseministri 12.05.2016 määruse nr 30 § 3 korrastamist ning selle raames oleme valmis ka vastavad
lõike 1 muudatuste tulemusena ei koguta edaspidiselt teatavaid volitusnormide sätted üle vaatama.
andmeid, kuid kogutakse ka uusi täiendavaid andmeid
(pikemalt selgitatud seletuskirjas lk 7, eelnõu § 5 punkti 2
selgitustena). Samas ei ole 01.05.2020 jõustuvas puuetega
inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 22 lõiget 3 (selle määruse
volitusnormi) muudetud. Selle järgi peaks puude raskusastme
tuvastamise taotlus jätkuvalt sisaldama ka neid andmeid, mida
määruse nr 30 alusel edaspidiselt ei koguta. Seetõttu soovitame
üle vaadata, kas ning kuidas võiks viidatud seadust muuta.
3) Üldise märkusena toome välja, et muudatuste tulemusena ei 3) Selgitatud.
koguta enam erinevates Sotsiaalkindlustusametile ja/või Täname tähelepanu juhtimast. Koos esimeses ja teises punktis
Töötukassale esitatavates taotlustes erinevaid andmeid. Samas esitatud selgitustega täpsustame, et andmekoosseis andmete osas ei
seni kehtinud õigusaktide järgi neid andmeid koguti ning need vähenenud. Andmeid on Sotsiaalkindlustusametil võimalik läbi
tõenäoliselt kanti ka mingisse andmekogusse – eelduslikult uute arenduste saada otse teistest riiklikest andmekogudest, mistõttu
1
sotsiaalkaitse infosüsteemi või töötukassa peetavase puudub vajadus nende küsimiseks inimese käest. Seetõttu on
andmekogusse. Kuna edaspidiselt neid andmekoosseisusid ei muutunud andmete allikas, kuid mitte vajadus nende andmete
koguta, siis tuleks üle hinnata, kas selle tulemusena on vajalik saamiseks.
teha muudatused andmekogude andmekoosseisudes ning
mittevajalikud andmed kustutada. Kui nende mittevajalike
andmetega soovitakse midagi muud teha (nt säilitada vms), siis
tuleb see eraldi reguleerida.
4) Eelneva märkusega seonduvalt soovitame üle ka kontrollida, 4) Selgitatud.
kas ning kuivõrd on vajalik täiendada ka andmekogude teavet, Täname tähelepanu juhtimast. Andmed sisalduvad sotsiaalkaitse
sh andmekoosseisuid riigi infosüsteemide haldussüsteemis ehk infosüsteemis (SKAIS) ning Sotsiaalkindlustusamet vaatab üle ning
RIHA. korrastab vastavalt vajadusele RIHA-s teabe SKAIS kohta.
Eesti Puuetega Inimeste Koda
1) Ettepanek täiendada määruse seletuskirja teksti (täiendused 1) Arvestatud.
rasvases kirjas), kuna väljend “ratastooli inimene“ võib kõlada Seletuskirja on parandus sisse viidud.
sildistavalt: Määruse § 2 punktiga 4 muudetakse paragrahvi 4
lõike 5 punkti 1. Takistusteta liikumine on arsti jaoks oluline
kriteerium liikumisfunktsiooni hindamisel. Näiteks ratastooli
kasutaval inimesel on reeglina võimekus ohutult ringi liikuda,
kuid see ei samastu tavapärase ilma takistuseta
ringiliikumisega. Seega on oluline, et liikumisfunktsiooni
kõrvalekallete juures hinnataks inimese võimekust peale ohutu
ringiliikumise ka takistuseta liikumise kriteeriumi alusel.
2) Juhime tähelepanu, et Määruse nr 32 „Lapse ja 2) Selgitatud.
vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise Sotsiaalkindlustusamet on probleemist teadlik, mistõttu on laste
taotlusele kantavate andmete loetelu“ täpsustamine on küll puude taotlemise taotlusvorm kavandatud üle vaadata ning
muutnud taotlemise protsessi taotlejate jaoks lihtsamaks, kuid täiendavad küsimused sisse viia. Samuti on plaanis lisada ankeedile
EPIKoja ja SKA vahelises infovahetuses on SKA poolt välja ka nõusolek erinevate andmete täiendavaks kogumiseks
toodud ka üks praktikas kerkinud oluline probleem eelkõige Innovelt/Rajaleidjalt ja KOVilt või on inimesel võimalik vastavad
laste sihtrühmas. SKA esindaja sõnul (nt Riigikogu dokumendid esitada ise.
sotsiaalkomisjoni istungil 19.11.2019 ja kohtumisel EPIKojas Kui ankeedi täiendatud versioon on valmis, saadetakse ankeedi
18.02.2020) ei esita lapse seaduslikud esindajad lapsele puude uuem versioon arvamuse avaldamiseks ka huvipoolte esindajatele.
2
raskusastme tuvastamise taotlemisel sageli piisavalt andmeid,
mistõttu võib SKA sattuda raskustesse lapse puude olemasolu
ja raskusastme õiglasel ja õigel hindamisel. SKA on erinevatel
kokkusaamistel rõhutatud, et hindab puude tuvastamisel seda,
millega taotleja hakkama ei saa, selgitades välja järgmised
asjaolud: millised piirangud esinevad, millistes olukordades
avalduvad, kui sageli avalduvad, millises raskusastmes
avalduvad, millega ning millises ulatuses on
kompenseeritavad. EPIKojale jääb jätkuvalt arusaamatuks,
kuidas ja millistele andmetele tuginedes viidatud teave
kogutakse ning seda iseäranis laste ja vanaduspensioniealiste
kuid ka tööealiste puhul (igapäevaelus esinevad piirangud).
Taotlus ei suuna taotlejat viidatud andmeid ise esitama,
täiendavaid järelpärimisi taotlejale aga enamasti ei tehta.
Enamasti ei kajasta viidatud teavet ka Tervise Infosüsteem.
EPIKoda on probleemi lapsele puuet taotlevate vanematega
arutanud ja vanemate tagasiside kohaselt ei saa nad lihtsustatud
taotlusevormi täites täpselt aru, milliseid andmeid ja milliseid
lisadokumente tuleks lapse kohta esitada ja millised andmed
SKA ise riigi ja KOV andmebaasidest lapse kohta saab ning
puude tuvastamisel arvesse võtab.
Palume taotlusvorme, eelkõige lapse ja vanaduspensioniealiste
taotlusvorme vastavate küsimustega täiendada või
olemasolevat vabavormilist vastust eeldavat küsimust
(Väljavõte lapse taotlusvormilt: Loetlege põhjused, mille tõttu
taotlete lapsele puuet. Millistes tegevustes vajab teie laps
eakohasest suuremat kõrvalabi? Kui laps kasutab suhtlemise,
liikumise või muid abivahendeid, siis millistes olukordades ja
kui sageli? Kui laps saab igapäevaeluga toimetulekut toetavaid
teenuseid, siis milliseid? Väljavõte vanaduspensioniealise
taotlusvormilt: Loetlege põhjused, mille tõttu taotlete puuet.
Millistes tegevustes vajate abi? Kui kasutate suhtlemise,
3
liikumise või muid abivahendeid, siis millistes olukordades ja
kui sageli? Kui saate igapäevaeluga toimetulekuks toetavaid
teenuseid, siis milliseid?) täpsustada ning lisada esitatavale
taotlusele soovituslikult lisatavate dokumentide loetelu (nt
Rajaleidja keskuse otsus, KOV juhtumiplaan jne.).
3) Määruses toodud harvikhaiguste loetelu osas hindame hetkel 3) Selgitatud.
toimuvat menetlus liiga kiireks, et jõuaksime sisuliselt ja Seaduse kohaselt on määruses sätestatud harvikhaiguste loetelu
laiapõhjaliselt kaasa rääkida. Peame vajalikuks, et nimekiri lubatud täiendada arstliku ekspertiiskomisjoni ettepanekul pärast
võimaldaks tulevikus paindlikku lähenemist, võimaldaks konsulteerimist huvigruppidega. Ekspertkomisjoni ettepaneku ja
normaaltempos süvenemist ja muudatusettepanekute esitamist. huvigruppidega konsulteerimise eesmärk on võimalikult paindlikult
Kiirete konsultatsioonide tulemusena toome välja järgmised ja kiirelt ministri määruses sätestatud harvikhaiguste loetelu
arutluskäigud ja ettepanekud tulevikuks. täiendamise võimaldamine. Viitate õigesti, et vajadus määruses
Et ükski harvikhaigusega abivajaja välja ei jääks, võiks kaaluda sätestatud loetelu täiendamiseks võib tekkida ootamatult, näiteks
toetusprintsiipide sõnastamist natuke üldisema määratlusega, kui Eestisse sünnib mõne sellise harvikhaigusega laps, mida varem
näiteks: Eestis diagnoositud ei ole. Seaduse ja määruse regulatsioon
a) harvikhaiguste sündroomid, kus kaasub ravile halvasti alluv võimaldab sellisel juhul erialaarstide poolt esitatud ettepaneku
epilepsia, kui ravim ei kuulu haigekassa poolt alusel ja kõikidele toetuse saamise eeldustele vastamise korral
kompenseeritavate ravimite nimekirja; kiirelt ja paindlikult määrust täiendada.
b) ketogeensel dieedil olevad patsiendid, kes ravi eesmärgil Samuti selgitame, et ei pea mõistlikuks harvikhaiguste
tarbivad spetsiaalseid toiduained. defineerimisel Orphaneti nimekirjale viitamist. Harvikhaigused on
Neil näidetel on tegelikult sisse integreeritud võimalus, et puuet Euroopas selgesti defineeritud – seda haigust peab esinema kuni
ei tuvastata, aga lisakulud, mida mujalt ei kompenseerita, viiel inimesel 10 000 elaniku kohta, mistõttu lähtutakse ka
eksisteerivad. käesoleval juhul harvikhaiguse defineerimisel just haiguse
Selgitame. Näiteks epilepsia seisukohast on olukord selline, et esinemissagedusest, mis katab kõige laiemalt kõik esineda võivad
ketogeenne dieet on näidustatud kõigil ravimresistentsetel harvikhaigused.
epilepsiatel (epilepsia, kus vähemalt 2 ravimit pole andnud
efekti). Sellist diagnoosi nagu "ravimresistentne epilepsia"
Orphaneti harvikhaiguste nimekirjas ei esine, kuna praktiliselt
iga epilepsia võib olla/muutuda ravimresistentseks. Praeguseni
on haigekassa spetsiaalset, õiges vahekorras olevat segu (Eestis
praegu kättesaadav Ketocal) raviarsti taotlusega
kompenseerinud 90% ulatuses ning see ei ole probleem.
4
Probleem nende haigete puhul on aga see, et see segu tuleb
arvesse veel pudelitoidul olevatel imikutel ning
sondi/gastrostoomiga söödetavalt laste, kuid ravisegude alla ei
lähe spetsiaalsed toidud, kus süsivesikute sisaldus on viidud
miinimumini ja mis neile patsientidele sobivad (nt makaronid,
mis ei ole nisujahust tehtud, maiustused jmt). Seega tuleks
kaaluda nende patsientide hõlmamist määruses toodud
harvikhaiguste loetellu.
Üks võimalus oleks viidata määruses Orphaneti harvikhaiguste
nimekirjale, sest ei ole võimalik ette ennustada, millal Eestis
mõne harvikhaiguse esimene patsient diagnoositakse, kelle
puude ennetamiseks on vajalik teha lisakulutusi, mida ei
kompenseerita teistest allikatest.
5
Puude raskusastme tuvastamise menetluse muudatuste ja sotsiaalhoolekande seaduse
alusel makstava toetusega seotud sotsiaalkaitseministri, sotsiaalministri ning tervise- ja
tööministri määruste muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse:
1) sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määrust nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese
puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“;
2) sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määrust nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise
tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“;
3) sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määrust nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad“;
4) sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrust nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“;
5) sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määrust nr 30 „Tööealise inimese puude raskusastme
tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“;
6) tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määrust nr 9 „Tööotsijate ja tööturuteenuste riikliku registri
asutamine ja registri pidamise põhimäärus“;
7) tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määrust nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele
kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite
loetelu“.
Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 22 lõigete 3 ja 4, § 23 lõike 9,
§ 6 lõike 6 ja § 17 lõike 1, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 ning töövõimetoetuse
seaduse § 5 lõike 4 ja § 6 lõike 3 alusel.
Määruste muutmise vajaduse on tinginud muudatused puude raskusastme tuvastamise ja toetuste
määramise süsteemis, mis lähtuvad peamiselt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS), puuetega
inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS)
muutmise seadusest1 tulenevatest muudatustest.
Sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määrus nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese
puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“ viiakse kooskõlla laste ja
vanaduspensionäride puude taotlusel küsitavate andmetega, kuna taotlusankeet on muudetud
lühemaks ja inimesele kergemini täidetavaks.
Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise
tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ ja sotsiaalkaitseministri
12. mai 2016. a määrus nr 30 „Tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele
kantavate andmete loetelu“ viiakse kooskõlla Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) ja
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise
ning toetuse ühistaotluse vormi muudatusega, mis on praktikas muudetud inimese jaoks lühemaks
ja selgemaks ning töötukassa ja SKA ei küsi andmeid dubleerivalt. Eelnevalt nimetatud kaks
määrust ja sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määrus nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad“ viiakse kooskõlla 1. mail 2020. a jõustuva PISTS-
iga. PISTS § 6 lõike 6 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nende
harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse PISTS § 6 lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse
toetust. Sellest tulenevalt loetletakse määruses vastavad harvikhaigused.
Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“
muutmise vajadus on tingitud 9. aprillil 2020 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 26
„Erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/109042020014
2
alused“. Määrusega kehtestati erivajadusega lapse vanema toetus. Toetuse pakkumiseks,
määramiseks ja otsustamiseks on SKA-l vaja andmeid sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse
§-s 17 sätestatud andmeandjatelt, mistõttu tuleb määrust vastavalt ka muuta.
Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele
kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite
loetelu“ § 3 lõike 6 sõnastust korrigeeritakse, et võimaldada väga raske terviseseisundiga
inimestele lihtsam ja kiirem asjaajamine. Edaspidi on sarnaselt töövõime hindamisega võimalik
nende puude raskusastet tuvastada lihtsustatud viisil, kui töövõimet välistav seisund leiab
terviseandmetel kinnitust.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga.
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen
Preimann (tel: 626 9246, e-post:
[email protected]), sama osakonna riigiteenuste poliitika
juht Lemme Palmet (tel: 626 9214, e-post:
[email protected]), laste heaolu osakonna nõunik
Joanna Karu (tel: 626 9329), õigusosakonna õigusnõunikud Ethel Bubõr (tel: 626 9738, e-post:
[email protected]), Alice Sündema (tel 626 9271, e-post
[email protected]) ja Merilin
Oldekop (tel 626 9165, e-post
[email protected]), tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg (tel 626
9278), e-post:
[email protected]), Sotsiaalkindlustusameti sotsiaaltoetuste talituse ekspertarst Aune
Tamm (tel 744 7401, e-post:
[email protected]), ekspertiisi ja
sotsiaaltoetuste talituse juhataja Leila Lahtvee (tel 5551 2915, e-post:
[email protected]), finants- ja arendusosakonna juhataja Ruth Paade
(
[email protected]) ja hüvitiste osakonna arendusnõunik Pirjo Künnapuu
(
[email protected]).
Määruse mõjude osa on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna
analüütikud Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post:
[email protected]) ja Mari Sarv (tel: 626
9363, e-post:
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse:
1) sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määruse nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese
puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“ redaktsiooni, mis on Riigi
Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 19.05.2016, 3;
2) sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise
tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ redaktsiooni, mis on Riigi
Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 01.03.2016, 11;
3) sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad“ redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud
avaldamismärkega RT I, 29.11.2016, 7;
4) sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“
redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 02.07.2019, 6;
5) sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määruse nr 30 „Tööealise inimese puude raskusastme
tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“ redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud
avaldamismärkega RT I, 19.05.2016, 1;
6) tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Tööotsijate ja tööturuteenuste riikliku
registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud
avaldamismärkega RT I, 12.03.2019, 16;
7) tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele
kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite
loetelu“ redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 19.02.2020, 3.
3
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva määruse seletuskirja 4. punktis.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse §-ga 1 muudetakse sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määruse nr 32 „Lapse ja
vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete
loetelu“ § 2 teksti.
Määrust nr 32 ei ole muudetud alates 2016. aastast. Lapse ja vanaduspensioniealise inimese
puude raskusastme tuvastamise taotlusankeet muudeti lihtsamaks 2018. aastal. Varasema
16 lehekülje asemel on taotlusvorm nüüd kaks lehekülge pikk. Protsessi olid kaasatud erinevad
sidusrühmad. Taotlusankeedi lihtsustamise eesmärk oli vähendada inimeste koormust ankeedi
täitmisel ning vältida olukorda, kus isik pidi SKA-le esitama andmeid, mis olid SKA-le
kättesaadavad teistest infosüsteemidest või terviseandmetest. Määruse muudatusega viiakse
määrus praktikaga kooskõlla.
Varem olid taotlusele kantavate andmete nimekirjas ka õppeasutus, haridustase ja eriala; viimane
töökoht, amet, töötamise periood ja töö iseloom; elutingimuste kirjeldus ja abistaja kasutamine ning
terviseseisundi muutused võrreldes eelmises puude raskusastme tuvastamise taotluses esitatud
andmetega.
Määruse §-ga 2 muudetakse sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määrust nr 18 „Puude
raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“.
Määruse § 2 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 punkti 5. Muudatusega lisatakse mõiste
„võtmetegevus“ selgitusse sõnad „sealhulgas suhtlemine“. Võtmetegevus on inimese igapäevasel
hakkama saamisel oluline tegevus, millega seotud piiranguid (näiteks kuulmis-, nägemis- või
kõnefunktsiooni piirang) tuleb puude määramisel arvesse võtta. Meelepuudega inimeste puhul
tuleb olulise tegevusena arvestada ka suhtlemist ja sellega seotud piiranguid.
Määruse § 2 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 punkti 7. Muudatusega lisatakse mõiste
„erijuhtum“ selgituse lõpuossa tekstiosa „ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju
tulemusena piiratud“. Varem oli selgituses mainitud vaid terviseseisundi tõttu takistatust, kuid
puude tuvastamisel on oluliseks teguriks ka hakkama saamine ümbritsevas keskkonnas ja
ühiskonnas. Ainuüksi terviseseisundi muutumise fakt ei anna alust puude tuvastamiseks. Oluline
on ka see, millised ja millises ulatuses piirangud tekivad inimesel igapäevaelus ja ühiskonnas
hakkama saamisel keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena.
Määruse § 2 punktiga 3 täiendatakse määruse § 2 punktiga 9, lisades uue mõiste. Mõiste
„muutumatu või progresseeruv püsiv seisund“ sisu vajab selles määruses selgitamist, kuna
määrusega lisatakse määruse §-i 5 lõiked 2–4, kus lõikes 2 mainitakse muutumatut või
progresseeruvat püsivat seisundit. Tegu ei ole iga päev kasutatava mõistega, mistõttu ei pruugi
see olla eri osapooltele üheselt arusaadav ja vajab lahti mõtestamist. Tegemist on uue mõistega
– vastava seisundi esinemise korral on SKA-l edaspidi võimalik lastel tuvastada puude raskusaste
pikemaks perioodiks kui kolm aastat.
Määruse § 2 punktiga 4 muudetakse määruse § 4 lõike 5 punkti 1. Takistuseta liikumine on arsti
jaoks oluline kriteerium liikumisfunktsiooni hindamisel. Näiteks ratastooli kasutaval inimesel on
reeglina võimekus ohutult ringi liikuda, kuid see ei samastu tavapärase ilma takistuseta
ringiliikumisega. Seega on oluline, et liikumisfunktsiooni kõrvalekallete juures hinnataks inimese
võimekust peale ohutu ringiliikumise ka takistuseta liikumise kriteeriumi alusel.
Määruse § 2 punktiga 5 muudetakse määruse § 5 sõnastust. Kavandatud muudatuse lõikes 1 on
sätestatud kehtiva määruse § 5 sisu. Lõiked 2–4 on määruse § 5 täiendused, võimaldades raske
ja sügava puudega lastel, kelle terviseseisund vastab kriteeriumitele (meditsiiniliselt kinnitatud
4
diagnoos, mis ei muutu paremuse poole), määrata puude raskusaste pikemaks perioodiks.
Muudatusega antakse SKA-le võimalus tuvastada muutumatu või progresseeruva seisundi korral
puue kauemaks kui kolmeks aastaks. Sellist võimalust SKA-l varem pole olnud. Muudatusega
antakse võimalus teha seda alates teistkordsest puude tuvastamisest, kui on juba selge, et
tegemist on tõesti muutumatu või progresseeruva seisundiga. Lisaks seatakse piiriks määrata
puue lapsele kuni 16-aastaseks saamiseni üldjuhul kõige varem siis, kui laps on saanud
kolmeaastaseks. Muudatus puudutab hinnanguliselt 1200 peret, kus kasvab puudega laps.
Määruse muutmisega SKA-le antav võimalus tuvastada lapse puue kuni tööealiseks saamiseni
vähendab inimeste koormust ja muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi puhul korduva
puude tõestamisega kaasnevat psühhoemotsionaalset stressi. Püsiva muutumatu seisundi korral
ei ole otstarbekas kutsuda last iga kolme aasta tagant korduvhindamisele.
Määruse §-ga 3 muudetakse sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määrust nr 49 „Puuetega
inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad“.
Määruse § 3 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Mõiste „harvikhaigus“ määruse pealkirja
lisamine on vajalik, et anda edasi määruses sätestatu. 1. mail 2020. a jõustuva PISTS § 6 lõike 6
kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nende harvikhaiguste loetelu,
mille puhul makstakse PISTS § 6 lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust. Sellest
tulenevalt loetletakse määruses ka vastavad harvikhaigused.
Määruse § 3 punktiga 2 täiendatakse määruse preambulit viitega uuele volitusnormile PISTS § 6
lõikes 6, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nende harvikhaiguste
loetelu, mille puhul makstakse PISTS § 6 lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust.
Määruse § 3 punktiga 3 täiendatakse määrust §-ga 131, milles loetletakse need harvikhaigused,
mille puhul makstakse PISTS § 6 lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust. Need
harvikhaigused on järgmised:
1) fenüülketonuuria;
2) galaktoseemia;
3) vahtrasiirupi tõbi;
4) püridoksiinsõltuv epilepsia.
Puude toetuse määramine ja maksmine ilma puude raskusastme määramiseta on võimalik
järgmiste tingimuste samaaegsel täitmisel: 1) lapsel peab olema diagnoositud harvikhaigus;
2) lapsel puuet ei tuvastatud; 3) toetust makstakse haigusest tingitud tõendatud lisakulude
katmiseks, kuna lisakulud on puude ennetamiseks vältimatud; 4) lisakulu ei finantseerita
ravikindlustuse ega riigieelarve muudest vahenditest. Selleks, et harvikhaiguse diagnoosiga laste
pered saaksid lapse normaalse arengu tagamiseks ja puude tekkimise ennetamiseks vajalikku
eritoitu võimaldada, on vajalik lapsi ja nende peresid rahaliselt toetada. Toetus, mis on raske
puudega lapse toetuse suuruses (2020. a 161 eurot), katab laste puhul kallima eritoidu soetamisel
tekkiva lisakulu.
PISTS § 6 lõike 7 kohaselt täiendatakse käesolevat harvikhaiguste loetelu arstliku
eksperdikomisjoni ettepanekul ning peale konsulteerimist huvigruppidega. Harvikhaiguste lisamise
ettepaneku nelja eeltoodud diagnoosi puhul on esitanud Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise geneetika
keskuse professori dr Katrin Õunapi juhitud eksperdikomisjon, kuhu kuulusid pediaater Kai Muru
ja toitumisterapeut Siret Saarsalu. Harvikhaiguste määruse loetellu lisamisele eelnesid ka mitmed
arutelud, kus osalesid nii harvikhaigusi esindavad esindusorganisatsioonid, lapsevanemad, SKA
ekspertarstid ja erialaarstid. Pärast eksperdikomisjoni poolt esitatud ettepanekut ning laialdast
arutelu huvigruppidega, leidis kinnitust, et nelja eeltoodud harvikhaiguse puhul esinevad kõik
seaduses sätestatud eeldused puude toetuse määramiseks ja maksmiseks, mistõttu on nende
haiguste lisamine määruse loetellu põhjendatud.
Fenüülketonuuria on sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus, mille esinemissagedus
Euroopas on 1:8300 ja Eestis 1:6000 vastsündinu kohta. Fenüülketonuuria korral kuhjub
organismis aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni. Haiguse
5
varajase avastamise ja ravi kohese rakendamise korral on võimalik haigus kontrolli all hoida.
Ravimata juhtudel kuhjub fenüülalaniin organismis, põhjustades närvisüsteemi püsiva kahjustuse
ja sügava intellektihäire. Ravi järgimisel (dieedi pidamisel) areneb lapse aju normaalselt ning laps
saab elada täisväärtuslikku elu. Lisaks haigusspetsiifilistele ravimitele ja eritoitesegudele, mida
kompenseerib Eesti Haigekassa, on inimese elutegevuseks vajalikud ka tahked eritoiduained (nt
riis, jahu, makaron, helbed jne), millest on fenüülalaniin eemaldatud või mis sisaldavad seda
minimaalses koguses. Ilma lisatoiduaineteta ei ole võimalik fenüülalaniini taset normi piires hoida,
mistõttu vajavad fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed normaalse arengu tagamiseks iga päev
eritoitu. Fenüülalaniinivaesed toiduained on aga oluliselt kallimad kui tavatoiduained. Erialaarstide
ja toitumisspetsialistide kinnitusel kulub ühes kuus lisatoiduainete peale ligikaudu 249 eurot ning
kui maha arvestada tavatoidukorvi maksumus, on täiendav lisakulu ühes kuus minimaalselt
100 eurot.
Galaktoseemia on harvaesinev geneetilise päritoluga ainevahetushaigus, mille varajane
avastamine on lapse elu ja tervise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Lääne- ja Kesk-Euroopas
esineb galaktoseemia ühel vastsündinul 40 000-st. Galaktoseemia korral on galaktoosi
muundamine glükoosiks häiritud, põhjuseks rike selle ensüümi geenis. Takistatud ainevahetuse
tõttu kuhjub galaktoos organismis, põhjustades potentsiaalselt kahjulike ainete tekkimist.
Galaktoseemia ravimine seisneb dieedis, mis ei sisalda üldse laktoosi ja sisaldab vaid vähesel
määral galaktoosi. Tegemist on ainevahetushaigusega, mille põhjendused käesolevasse
harvikhaiguste loetellu nimetamisel on analoogsed fenüülketonuuria diagnoosi põhjendustega.
Galaktoseemia ravi seisneb samuti eridieedis, mis tähendab, et laps peab tarbima üksnes
eritoiduaineid, mis on tunduvalt kallimad kui tavatoiduained.
Vahtrasiirupi tõbi on ainevahetushäire, mis on oma nime saanud haigete omapärase
vahtrasiirupilõhnalise uriini järgi. Esinemissagedus on riigiti suhteliselt varieeruv: keskmiselt 1:120
000 – 500 000 elussünni kohta. Haigust põhjustab hargnenud ahelaga aminohapete ehk leutsiini,
isoleutsiini ja valiini lõhustamises osaleva ensüümi hargnenud ahelaga α-ketohapete
dehüdrogenaasi (HAAK-DH) defekt, mis viib ensüümi töö häirumiseni ja teatud ainevahetuse
vaheühendite kuhjumiseni veres. Nende vaheühendite liig kahjustab lapse aju. Haigetel imikutel
võivad esineda äge dehüdratatsioon, krambid ja teadvushäire kuni koomani. Ravimata juhtudel on
krooniliseks haiguse ilminguks vaimne ja füüsiline alaareng. Vahtrasiirupi tõvel esineb viis
alavormi, neist kõige raskema kuluga on klassikaline vahtrasiirupi tõbi, mis moodustab 75%
kõikidest haigusvormidest. Vahtrasiirupi tõbi kuulub Eestis vastsündinutel sõeltestitavate haiguste
hulka.
Eestis on seni vahtrasiirupi tõbe diagnoositud kolmel lapsel, neist üks on surnud 1994. a. Raviks
kasutatakse valku piiravat dieeti ja valguasendust spetsiaalse toiduseguga. Valku piirav dieet on
analoogne fenüülketonuuria korral tehtava dieediga, ainult spetsiaalne toidusegu on erinev.
Püridoksiintundlik epilepsia on väga harva esinev epilepsia vorm, mille põhjuseks on ALDH7A1
geenimuutused. Püridoksiinsõltuva epilepsia korral on häiritud ensüümi alfa-aminoadipik
semialdehüüdi dehüdogenaasi töö ning see põhjustab häire lüsiini ainevahetuses, mis omakorda
häirib neurotransmitterite funktsiooni. Ravimata juhtudel avaldub haigus ravile allumatu
epilepsiana ning põhjustab olulise arengu mahajäämuse. Haigus diagnoositakse kliiniliste
kaebuste, ravivastuse ja geenidiagnostika alusel, sest toetavad analüüsid verest, uriinist ja liikvorist
ei ole Eestis teostatavad. Ravisoovituste alusel soovitatakse raviks suures koguses püridoksiini
(vitamiin B6) ning lüsiinivaest dieeti. Eestis on seni püridoksiinsõltuvat epilepsiat diagnoositud ühel
lapsel. Raviks kasutatakse suures koguses vitamiini B6 ning valku piiravat dieeti ja valguasendust
spetsiaalse toiduseguga. Valku piirav dieet on analoogne fenüülketonuuria korral tehtava dieediga,
üksnes spetsiaalne toidusegu on erinev.
Määruse §-ga 4 muudetakse sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrust nr 12 „Sotsiaalkaitse
infosüsteemi põhimäärus“.
6
Määruse § 4 punktiga 1 täiendatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi SKAIS) põhimääruse
§ 9 lõiget 1 punktiga 3, mille kohaselt loetakse riikliku toetuse määramise ja maksmise
alusandmeteks ka sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstava toetuse andmed (praegukehtiva
eriolukorra ajal makstav erivajadusega lapse vanema toetus). Kuivõrd sotsiaalhoolekande
seaduse alusel võidakse erakorralistes olukordades ka edaspidi täiendavaid toetusmeetmeid ette
näha, on kõnealuse täienduse näol tegemist määruse teksti jääva püsiva sättega. Sarnaselt
nimetatud täiendusega on kehtiva määrusega kaetud ka riikliku toetuse pakkumiseks,
määramiseks ja maksmiseks vajalike andmete säilitustähtaeg, mis on määruse § 20 lõike 2
kohaselt kümme aastat.
Käesoleva eriolukorra ajal on asjakohane Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 2020. a määrus nr 26
„Erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise
alused“ (edaspidi erivajadusega lapse vanema toetuse määrus), mille § 1 lõike 3 alusel määrab ja
maksab erivajadusega lapse vanema toetust SKA. SKAIS-i põhimääruse muudatus on seega
vajalik, kuivõrd SKA-l on riikliku toetusena makstava erivajadusega lapse vanema toetuse
määramiseks vaja tingimustele vastavuse kontrollimiseks andmeid SKAIS-i põhimääruse §-s 17
sätestatud andmeandjatelt. Seetõttu tuleb täiendada SKAIS-i põhimäärust sotsiaalhoolekande
seaduse alusel makstava toetuse määramise ja maksmise alusandmetega.
Määruse § 4 punktiga 2 muudetakse SKAIS-i põhimäärust, sätestades uues §-s 171
andmeandjad ja andmed erivajadusega lapse vanema toetuse puhultoetuse maksmise ajaks.
Erivajadusega lapse vanema toetuse määruse § 2 lõike 1 punkti 3 kohaselt loetakse erivajadusega
lapseks alla 18-aastane haridusliku erivajadusega laps, kellele rakendatakse põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse (PGS) § 48 lõike 1 alusel erituge, ning punkti 3 kohaselt alla 16-aastane
haridusliku erivajadusega laps, kellele rakendatakse PGS § 48 lõike 1 alusel tõhustatud tuge ja
kellel esineb määruse lisas 2 nimetatud seisund. Seega on erivajadusega lapse vanema toetuse
pakkumiseks ja määramiseks SKA-l vaja kontrollida Eesti hariduse infosüsteemist (edaspidi EHIS)
andmeid lapse haridusliku erivajaduse kohta, s.o andmeid eritoe ja tõhustatud toe rakendamise
kohta. EHIS on seega andmeandja, et määrata sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstav
erivajadusega lapse vanema toetus.
Erivajadusega lapse vanema toetuse määruse § 3 lõike 4 punkti 6 kohaselt ei ole toetuse saamise
õigust vanemal, kellele rakendatakse teist eriolukorra tõttu kehtestatud rahalise toetamise meedet
või kes saab teist asendussissetulekut, sealhulgas vanemahüvitist või ajutise töövõimetuse
hüvitist. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei maksta vanemale toetust, kui teine vanem saab
erivajadusega lapse eest juba asendussissetulekut või ajutise töövõimetuse hüvitist, välja arvatud
haigushüvitis. Seega on toetuse määramise otsustamiseks SKA-l vaja kontrollida haigekassa
andmekogust isiku ajutise töövõimetuselehel viibimise fakti, sh millist liiki töövõimetuslehega on
tegemist, samuti ajutise töövõimetuse perioodi. Seetõttu täiendatakse sätte sõnastust selliselt, et
haigekassa andmekogu on andmeandjaks ka isikule riiklike toetuste maksmiseks.
Vangiregistrist saadakse andmed erivajadusega lapse vanema kohta, võimaldades SKA-l toetust
pakkuda ja määrata.
Erivajadusega lapse vanema toetuse määruse § 3 lõike 4 punkti 4 kohaselt ei ole toetuse saamise
õigust vanemal, kes ei osale lapse kasvatamises eriolukorra ajal, sealhulgas viibib aja- või
asendusteenistuses. Seega on toetuse määramise otsustamiseks SKA-l vaja kontrollida
kaitseväekohustuslaste registrist, kas isik viibib aja- või asendusteenistuses. Kehtiv SKAIS-i
põhimääruse § 17 lõige 8 sätestab, et kaitseväekohustuslaste register on andmeandja isiku aja-
või asendusteenistuses viibimise andmete kohta ajateenija või asendusteenistuja lapse toetuse
määramiseks ja maksmiseks. Täiendamine võimaldab SKA-l saada andmeid, et kontrollida isiku
vastavust erivajadusega lapse vanema toetuse tingimustele.
Erivajadusega lapse vanema määruse § 3 lõike 2 kohaselt on toetuse saamise õigus vanemal, kes
töötab töölepingu alusel või teeb tööd võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ja
viibib tasustamata puhkusel või kelle võlaõigusliku lepingu täitmine on peatatud ning selle kohta
7
on töötamise registris tehtud vastav kanne. Seega on toetuse pakkumiseks ja määramise
otsustamiseks SKA-l vaja kontrollida töötamise registrist andmeid ja töötamise register on
andmeandja viidatud riikliku toetuse pakkumiseks ja määramiseks.
Erivajadusega lapse vanema määruse § 3 lõike 4 kohaselt ei ole toetuse saamise õigust vanemal,
kes saab teist asendussissetulekut. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei maksta toetust vanemale,
kui teine vanem saab erivajadusega lapse eest juba asendussissetulekut. Seega on toetuse
määramise otsustamiseks SKA-l vaja kontrollida töötuskindlustuse andmekogust andmeid isiku
võimalike asendussissetulekute kohta.
Erivajadusega lapse vanema määruse § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt loetakse erivajadusega lapseks
alla 18-aastane laps, kellel on keskmine puue ja määruse lisas 1 nimetatud diagnoos. Seega on
toetuse määramise otsustamiseks SKA-l vaja tervise infosüsteemist kontrollida, kas lapsel, kelle
vanem taotleb erivajadusega lapse toetust, on määruse lisas 1 nimetatud diagnoos. Kavandatud
muudatusega on tervise infosüsteem andmeandja ka isikule riikliku toetuse pakkumiseks ja
määramiseks.
Erivajadusega lapse vanema määruse § 3 lõike 4 kohaselt ei ole toetuse saamise õigust vanemal,
kes ei osale lapse kasvatamises eriolukorra ajal, sealhulgas on seadusega kehtestatud korras
tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks. Seega on toetuse määramise otsustamiseks
SKA-l vaja kontrollida, kas isik on tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks. Viidatud
andmeid on võimalik SKA-l saada Politsei- ja Piirivalveametilt (edaspidi PPA), kes on
andmeandjaks teadmata kadunud ja tagaotsitavaks kuulutatud isikute suhtes algatatud menetluste
andmete kohta.
Erivajadusega lapse vanema määruse § 3 lõike 4 kohaselt ei ole toetuse saamise õigust vanemal,
kellele rakendatakse teist eriolukorra tõttu kehtestatud rahalise toetamise meedet. Käesoleva
eriolukorra ajal maksab töötukassa töötasu hüvitist, mille andmed kantakse töötuna ja tööotsijana
arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrisse. Eeltoodust tulenevalt on SKA-l
tarvis toetuse pakkumiseks ja määramiseks andmeid töötasu hüvitise määramise kohta.
Määruse §-ga 5 muudetakse sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määrust nr 30 „Tööealise
inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“.
Määruse § 5 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 punkti 3. Määrusega lisatakse mõiste
„võtmetegevus“ selgitusse sõnad „või piirang suhtlemisel“. Võtmetegevus on inimese igapäevasel
hakkama saamisel oluline tegevus, millega seotud piiranguid (näiteks kuulmis-, nägemis- või
kõnefunktsiooni piirang) tuleb puude määramisel arvesse võtta. Meelepuudega inimeste puhul
tuleb olulise tegevusena arvestada ka suhtlemist ja sellega seotud piiranguid.
Määruse § 5 punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõiget 1. Määrusega lisatakse andmete loetellu:
2) isikukoodi väljastanud riik; 5) andmed välisriigis elamise ja töötamise kohta; 6) andmed
sotsiaalteenuste kasutamise kohta; 7) nende arstide ja spetsialistide andmed, kes saavad anda
infot isiku puude tuvastamiseks oluliste tervisehäirete ja tegutsemispiirangute kohta; 9) andmed
taotlusele lisatud dokumentide kohta.
Varem olid määruse kohaselt taotlusele kantavate andmete nimekirjas ka haridustase ja eriala,
andmed töötamise kohta, andmed töövõime toetamise kohta ja isiku eest taotluse täitnud inimese
andmed.
Loetelu on täiendatud isikukoodi väljastanud riigi andmetega, et võimaldada SKA-l vajaduse korral
pärida puude raskusastme tuvastamiseks vajalikke andmeid välisriigist. Varem kasutatud elukoha
aadress on asendatud isiku postiaadressiga, mis on vajalik isikule puudega isiku kaardi
saatmiseks.
Isik ei pea edaspidi esitama taotlusel andmeid enda hariduse ja eriala kohta ning oluliselt on
vähenenud andmestik, mida küsitakse töötamise kohta. Eestis elavate ja töötavate isikute viimase
8
viie aasta detailsed töötamise andmed on töötukassale ja SKA-le kättesaadavad töötamise registri
vahendusel. Kui isik elab/töötab või on elanud/töötanud välisriigis, küsitakse temalt riigi nime, seal
elamise/töötamise perioode ja ameteid.
Samuti ei ole enam vajadust märkida taotlusele infot selle kohta, kui isik kasutas taotluse täitmiseks
teise inimese abi, sest on tavapärane, et töövõime hindamist / puude raskusastme tuvastamist
taotlev isik võib taotluse täitmiseks kasutada endale usaldusväärse inimese abi. Täitjaks (andmete,
ütluste, intervjueerimise tulemuste taotlusele kandjaks) võivad olla lisaks taotlejale ka tema
lähedane inimene, perekonnaliige, sotsiaaltöötaja, töötukassa töötaja, SKA töötaja jne.
Töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks ning toetuste saamiseks kasutavad
töötukassa ja SKA ühist taotlusvormi. Alates 1. märtsist 2020. a võeti kasutusele inimestele lühem
ning sõnastuselt selgem taotlusvorm. Määruse muudatustega viiakse määrus kooskõlla praktikas
tehtud muudatustega. Muudatus tehakse, kuna ühistaotlusel esitatavad andmed on töötukassa ja
SKA jaoks samad.
Määruse § 5 punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõiget 2. Kui tööealine isik esitab töövõime
hindamise / puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse või kui töötukassa on isikul hinnanud
töövõimet vähemalt kuus kuud enne puude raskusastme tuvastamise taotlemist, kasutab SKA
puude raskusastme tuvastamisel töötukassa edastatud töövõime hindamise andmeid.
Viidatud määruse § 3 lõikes 2 sätestatud töövõimet välistava seisundi töötukassa poolt
tuvastamise korral ei pea isik täitma enam kogu puudetaotlust. Sellisel juhul kasutab SKA puude
raskusastme tuvastamiseks töötukassa edastatud töövõimet välistavat seisundit kinnitava
diagnoosi andmeid. Töövõimet välistavateks tingimusteks loetakse väga raskeid
terviseseisundeid, näiteks pahaloomulise kasvaja vaevusi leevendav ehk parim toetav ravi, kui
onkospetsiifilist ravi ei ole võimalik rakendada, dementsus jne. Muudatusega tagatakse kiirem abi
väga raske terviseseisundiga inimesele, vähendades taotluse täitmise ajakulu ja lihtsustades
riigiga asjaajamist. Lisaks säästetakse raskes olukorras olevaid inimesi ja nende lähedasi
asjaajamisega kaasnevast emotsionaalsest stressist.
Määruse § 5 punktiga 4 muudetakse määruse § 3 lõike 3 punkti 1. Tegemist on tehnilise
muudatusega. Tööealiste inimeste töövõime hindamisel ja puude raskusastme tuvastamisel
kasutatakse ühistaotlust, mille andmekoosseis, sh töövõimet välistavate seisundite loetelu, on
kehtestatud töövõimetoetuse seadusega (TVTS). Muudatus tehakse, kuna inimene esitab
töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ja toetuse taotlemiseks ühistaotluse ning
selleks on vajalik ühtlustada ühistaotlusel esitatavate andmete loetelu määrustes.
Määruse § 5 punktiga 5 muudetakse määruse § 3 lõiget 4. Tegemist on tehnilise muudatusega.
Määrusest jäetakse välja töövõimet välistavate seisundite loetelu, mis on esitatud eespool mainitud
TVTS-i alusel kehtestatud määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete
loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“.
Töövõimet välistavate seisundite loetelu on välja toodud määruse nr 39 „Töövõime hindamise
taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate
seisundite loetelu“ § 3 lõikes 2. Nimetatud loetelu ei ole otstarbeks esitada kahes määruses,
mistõttu on töövõimet välistavate seisundite loetelu edaspidi esitatud määruses nr 39. Töövõimet
välistavate seisundite loetelu muutmise soovi korral kooskõlastatakse see huvipooltega.
Määruse §-ga 6 muudetakse tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Tööotsijate ja
tööturuteenuste riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ pealkirja. Määruse uus
pealkiri on TTTS-is ja määruses nimetatu kohaselt „Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute
ning tööturuteenuste osutamise registri asutamise ja pidamise põhimäärus“. Määruse tervikteksti
kehtestamisel muudeti ekslikult pealkirja ning vastav eksimus korrigeeritakse käesoleva
muudatusega.
9
Määruse §-ga 7 muudetakse tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime
hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet
välistavate seisundite loetelu“ § 3 lõiget 6.
Muudatusega jäetakse sättest välja viide puude tuvastamisele, kuivõrd edaspidi ei pea PISTS-i
muudatuste jõustumisel töövõimet välistava seisundiga inimene enam puude tuvastamiseks
taotlust täies ulatuses täitma.
Vaid juhul, kui eksperdiarvamus ei kinnita töövõimet välistava seisundi esinemist, tuleb isikul täita
taotlusvorm täies mahus ja anda hinnang piirangute esinemise või puudumise kohta kõikides
valdkondades ja võtmetegevustes.
Määruse §-s 8 sätestatakse, et määruse § 4 punkt 2 kehtib nii kaua, kuni on tarvis andmeid
erivajadusega lapse vanematele eriolukorra ajal makstava toetuse jaoks. Andmeid säilitatakse
SKAIS-i põhimääruses ette nähtud korras.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Määruses esitatud muudatustel on peamiselt täpsustav ja õigusselgust tagav mõju. Praegu toimiv
praktika viiakse määruse tasandile. Siiski võib osade muudatuste tulemusel eeldada sotsiaalset
mõju ning mõju esinemist riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele.
Määruses esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, majandust
ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
Mõjuanalüüs on üles ehitatud muudetavate määruste kaupa.
4.1. Määrus nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme
tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“
Taotlusele kantavate andmete loetelu täpsustamine
Muudatusega viiakse määrus toimiva praktikaga kooskõlla. Võrreldes varem puude raskusastme
tuvastamise taotluses esitatud andmetega on praegu vähem andmeid, mida puuet taotlev
vanaduspensioniealine inimene ja lapse vanem või eestkostja peab taotlusele kandma. Enam ei
pea taotlusele kandma andmeid õppeasutuse, haridustaseme ja eriala, viimase töökoha, ameti,
töötamise perioodi ja töö iseloomu, elutingimuste kirjelduse ja abistaja kasutamise ega
terviseseisundi muutuse kohta. Taotlusankeedi lihtsustamine toimus 2018. aastal ning eesmärk oli
vähendada inimeste koormust ankeedi täitmisel, et vältida olukorda, kus isik pidi SKA-le esitama
andmeid, mis olid SKA-le kättesaadavad teistest infosüsteemidest või terviseandmetest.
Muudatuse näol on tegemist määruse taotlusandmete praktikaga kooskõlla viimisega ja seeläbi
õigusselguse tagamine. Puuet taotlevate inimeste ja SKA jaoks võrreldes praeguse olukorraga
midagi ei muutu, jätkub olemasolev praktika.
4.2. Määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega
tööealise inimese toetuse tingimused“
Võtmetegevuse mõiste täpsustamine
Muudatusega täpsustatakse määruses selgitatud mõistet „võtmetegevus“. Praegu on
võtmetegevust kirjeldatud kui tööealisele inimesele töösoorituseks ja kodusteks töödeks olulist ja
vajalikku tegevust, millega on seotud piirangud. Juurde lisatakse „sealhulgas suhtlemine“.
Täpsustus on vajalik eelkõige meelepuudega inimeste puhul, kelle jaoks on ka suhtlemine
töösoorituseks ja kodusteks töödeks oluline ja vajalik tegevus, milles võivad esineda piirangud.
10
Muudatusel ei ole otsest mõju kehtiva puude raskusastmega või puuet taotlevatele inimestele.
Tegemist on täpsustusega ning õigusselguse tagamisega.
Erijuhtumi mõiste täpsustamine
Muudatusega täpsustatakse määruses selgitatud mõistet „erijuhtum“. Praegu on erijuhtumit
kirjeldatud kui juhtumit, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel
inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele,
kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi tõttu takistatud.
Lause lõppu lisatakse „ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena
piiratud“. Täpsustus on vajalik, kuna puude tuvastamisel on lisaks terviseseisundist tulenevatele
takistustele oluline hinnata ka hakkama saamist ümbritsevas keskkonnas ja ühiskonnas. Ainuüksi
terviseseisundi muutumise fakt ei anna alust puude tuvastamiseks. SKA ekspertarstid võtavad ka
praegu puude raskusastet tuvastades arvesse keskkondlikke ja suhtumuslikke takistusi. Seega,
puude raskusastme kehtiva otsusega ja puuet taotlevate inimeste ning ekspertarstide jaoks
võrreldes praeguse olukorraga midagi ei muutu. Tegemist on täpsustusega ning õigusselguse
tagamisega.
Muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi mõiste selgitamine ja määrusesse toomine
Kehtivas määruses ei ole kirjeldatud muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi mõistet.
Selgitus on vajalik, kuna nimetatud seisund tuuakse mõistena määrusesse. Muutumatu või
progresseeruv püsiv seisund on raske või sügava puude tuvastamisel kindlaks tehtud
terviseseisund, mis tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja teadaolevate andmete kohaselt ei
saa paraneda või seisundi paranemise tõenäosus on vähene. Tegemist on puude määramise
seisukohast olulise mõiste defineerimisega, mis tagab edaspidise õigusselguse.
Liikumise mõiste täpsustamine
Muudatusega täpsustatakse liikumise mõistet. Liikumine on üks võtmetegevuste valdkond, mille
kohta annab arstiõppe läbinud isik arvamuse, kas puuet taotleval isikul esinevad selles piirangud
või mitte. Kehtivas määruses on liikumist kirjeldatud kui liikumist eri tasapindadel, ohutut
ringiliikumist, seismist ja istumist või muid piirangud. Muudatusega lisatakse pärast sõna „ohutu“
sõnad „ja takistuseta“. Täpsustus on vajalik, kuna takistuseta liikumine on arsti jaoks oluline
kriteerium, mille abil liikumisfunktsiooni hinnata. Näiteks ratastooli kasutaval inimesel on reeglina
võimekus ohutult ringi liikuda, kuid see ei samastu tavapärase, ilma takistuseta liikumisega. SKA
ekspertarstid võtavad ka praegu puude raskusastet tuvastades arvesse keskkondlikke ja
suhtumuslikke takistusi. Seega, puude raskusastme kehtiva otsusega ja puuet taotlevate inimeste
ning ekspertarstide jaoks võrreldes praeguse olukorraga midagi ei muutu. Tegemist on
täpsustusega ning õigusselguse tagamisega.
Puude raskusastme tuvastamine lapsel
Muudatusega antakse SKA-le võimalus tuvastada lapsel puude raskusaste varem kehtinud kuni
kolme aasta asemel kuni lapse tööealiseks saamiseni tema muutumatu või progresseeruva püsiva
seisundi puhul. See vähendab nii hindajate koormust kui taotlejate korduva puude tõestamisega
kaasnevat psühhoemotsionaalset stressi. Püsivate muutumatute seisundite korral ei ole
otstarbekas kutsuda lapsi iga kolme aasta tagant korduvhindamisele. Lapse arengus ja seisundis
võib toimuda väga kiireid ja ulatuslikke muutusi, eriti nooremas eas. Seetõttu ei hinnata
esmakordsel puude taotlemisel puude raskusastme kestust kohe kuni 16-aastaseks saamiseni,
vaid seda tehakse pigem korduvhindamisel ning alates lapse kolmandast eluaastast. Samas ei
välista määruse sõnastus eriti raske diagnoosi või sündroomi korral siiski põhjendatud juhtudel ka
esmakordsel hindamisel puude kestuse tuvastamist kuni lapse tööealiseks saamiseni.
Muudatuste mõjusid on hinnatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
seaduse, riigilõivuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse määruse
seletuskirjas. Täiendavat mõjuanalüüsi käesolevas määruste muutmise määruse seletuskirjas ei
tehta.
4.3. Määrus nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord
ning tähtajad“
11
Teatud harvikhaiguse diagnooside lisamine puude toetuse maksmise alustena omab olulist mõju
nimetatud harvikhaigustega lastele ja nende peredele. Võib eeldada, et toetuse maksmine aitab
peresid lapse haigusest tulenevate lisakulude katmisel ja seeläbi ennetab ka lapsel haiguse
raskemat kulgu ja puude tekkimist, mis omakorda vähendab selles ulatuses tervishoiu- ja
sotsiaalsüsteemi kulusid, mis raskema haiguskulu või sügava puudega kaasneksid. Kuigi sihtrühm
on väike (u 35 last), on mõju nende laste ja perede elukvaliteedile oluline.
Kulu riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele on väike. Toetus määratakse
üksnes nendele lastele, kellel puudele vastavaid piiranguid liikumise, suhtlemise,
hügieenitoimingute, söömise ja järelevalve osas ei ole. Kokku on käesoleva loetelu alusel
harvikhaiguse diagnoosiga lapsi Eestis umbes 40, sealjuures on 28 harvikhaigusega lapsele juba
puue määratud ning vähemalt kuuel lapsel on puue ka välja kujunenud (sh liitpuue). Puue on jäetud
määramata näiteks neljale fenüülketonuuria diagnoosiga lapsele ning võib arvata, et ka mitmel
lapsel, kellel ei ole puude raskusastme uuendamise (korduvekspertiisi taotlemise) ajaks puuet välja
kujunenud, jäetakse puude raskusaste määramata. Võttes arvesse need lapsed, kes 1) on
esmataotlejad, 2) kelle puhul on puude raskusaste jäetud määramata, ning lapsed, kellel 3) on
puude raskusaste küll määratud, kuid korduvekspertiisi tegemise ajal selgub, et lapsel siiski puuet
ei ole ning puue jäetakse määramata, kuulub sihtrühma maksimaalselt 35 last.
Tulenevalt sihtrühma suurusest, mis võib olla kuni 35 last, on eeldatav kulu toetuse maksmisega
riigieelarvele ühes kuus alla 6000 euro (35 x 161 = 5635 eurot) ning ühes aastas ligi 68 tuhat eurot
(35 x 161 x 12 = 67 620 eurot). Tegemist on kuluga, mis ei oma eelarvele suurt mõju.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
PISTS § 6 lõikes 11 sätestatud toetuse määramiseks ja maksmiseks toimub täiendav
andmetöötlus, kus SKA otsustab sellise lapse puhul, kellel ei ole puue välja kujunenud, kuid kellel
on harvikhaiguse diagnoos, toetuse maksmise üle. Puude raskusastme tuvastamise menetluse
käigus kontrollib SKA ekspertarst puude tuvastamise aluseks olevaid lapse terviseandmeid,
sealjuures on terviseandmetes nähtav ka lapsel diagnoositud harvikhaigus.
Puude raskusastme tuvastamiseks ja toetuste määramiseks esitab toetusele õigustatud isik SKA-
le avalduse. Lapsel puude tuvastamata jätmisel menetlus lõpetatakse eitava otsusega, kuid kui
lapsel esineb PISTS §-s 6 lõikes 6 sätestatud määruses nimetatud diagnoos, samuti kui esinevad
muud toetuse saamise tingimused, teeb SKA otsuse toetuse määramiseks. Täiendavaid andmeid
isikult juurde ei küsita. Selliselt on välditud olukorda, kus isik peaks pärast puude raskusastme
tuvastamise eitavat otsust esitama uue taotluse ning kogu protsessi uuesti alustama. Eesmärk on
tagada lapsele ja tema perele toetuse saamine võimalikult kiiresti ja ilma täiendava bürokraatiata.
SKA poolt eriliigiliste isikuandmete töötlemises muudatusi ei toimu – diagnoosi kontrollib SKA ka
kehtiva õiguse alusel puude raskusastme tuvastamise menetluses. Täiendavalt töötleb SKA
isikuandmeid üksnes toetuse määramiseks puude raskusastme tuvastamata jätmise korral. Olles
enamiku riiklike sotsiaaltoetuste menetleja, järgib SKA ka käesoleva toetuse määramisel kõiki
andmekaitse põhimõtteid ja turvanõudeid ning eraldiseisvat kohanemisaega asutus ei vaja.
Kokkuvõtlikult võib andmekaitselist mõju pidada väheseks.
4.4. Määrus nr 30 „Tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate
andmete loetelu“
Võtmetegevuse mõiste täpsustamine
Muudatusega täpsustatakse (nagu eespoolgi selgitatud) määruses kasutatavat võtmetegevuse
mõistet. Kehtivas määruses on võtmetegevust kirjeldatud kui tööealisele inimesele töösoorituseks
ja kodusteks töödeks olulist ja vajalikku tegevust, millega on seotud piirangud. Juurde lisatakse
„sealhulgas suhtlemine“. Täpsustus on vajalik eelkõige meelepuudega inimeste puhul, kelle jaoks
on ka suhtlemine töösoorituseks ja kodusteks töödeks oluline ja vajalik tegevus, milles võivad
esineda piirangud.
12
Muudatusel ei ole otsest mõju kehtiva puude raskusastmega või puuet taotlevatele inimestele.
Tegemist on täpsustusega ning õigusselguse tagamisega.
Taotlusele kantavate andmete loetelu täpsustamine
Töötukassa ja SKA kasutavad tööealiste inimeste töövõime hindamisel ja puude raskusastme
tuvastamisel ühist taotlusvormi. See tähendab, et töövõime hindamiseks ja puude raskusastme
tuvastamiseks kasutatakse samu kehalise ja vaimse võimekuse valdkondi ja võtmeküsimusi. Kui
tööealine isik esitab töövõime hindamise / puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse või kui
töötukassa on isikul hinnanud töövõimet vähemalt kuus kuud enne puude raskusastme
tuvastamise taotlemist, kasutab SKA puude raskusastme tuvastamisel töötukassa edastatud
töövõime hindamise andmeid. Töötukassa andmetel esitab töövõime hindamiseks taotluse
ligikaudu 50 tuhat inimest aastas ja puude tuvastamist taotleb neist ca 84%. Seega enamikul
juhtudel saab SKA puude raskusastme tuvastamiseks vajalikud andmed töötukassalt.
Muudatusega viiakse määrus toimiva praktikaga kooskõlla. Enam ei küsita inimeselt neid andmeid,
mida on võimalik saada registritelt (töötamise andmed) või mis töövõime hindamisel / puude
raskusastme tuvastamisel ei oma sisulist tähtsust (hariduse andmed).
Andmete loetellu, mida puuet taotlev tööealine inimene peab edaspidi taotlusele kandma, lisatakse
isikukoodi väljastanud riik, et võimaldada otsuse tegemiseks vajalikke andmeid pärida välisriigist.
Kuna Eestis töötamise andmed on kättesaadavad töötamise registri vahendusel, küsitakse
inimeselt edaspidi töötamise kohta vaid neid andmed, mis puudutavad välisriigis elamist ja
töötamist. Varem kasutatud elukoha aadress on asendatud isiku postiaadressiga, mis on vajalik
isikule puudega isiku kaardi saatmiseks.
Alates 1. märtsist 2020. a võeti kasutusele lühem ning sõnastuselt selgem taotlusvorm. Muudatuse
näol on tegemist õigusselguse tagamisega. Puuet taotlevate inimeste ja SKA jaoks võrreldes
praeguse olukorraga midagi ei muutu, jätkub olemasolev praktika.
Töövõimet välistav seisund
SKA jaoks toob töövõimet välistava seisundiga inimeste puude tuvastamise protsessi
ümberkorraldamine kaasa mõningaid muudatusi ekspertarstide töökorralduses. Praegu tehakse
ekspertiis, hinnates üle isiku poolt taotluses esitatud info. Isik kirjeldab taotluses piiranguid
seitsmes valdkonnas. Ekspertarst hindab ja analüüsib piiranguid terviseandmetele tuginedes ning
kõrvutab neid isiku taotluses esitatud kirjeldusega. Edaspidi, kui töötukassa on tuvastanud inimesel
töövõimet välistava seisundi, alustatakse ekspertiisi terviseandmete analüüsist ning isikul ei tule
esitada piirangute kirjeldusi valdkondade ja võtmetegevuste kaupa. Kuigi terviseandmed vajavad
ekspertarsti põhjalikku analüüsi, ei muutu antud juhul ekspertarsti tehtava ekspertiisi ajakulu
oluliselt, sest kaob vajadus töövõimet välistavate seisundite puhul mahukate taotluste
läbitöötamiseks.
Kokkuvõttes ei kaasne muudatustega olulist mõju SKA töökorraldusele.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Puude tuvastamise ekspertiisi tegev ekspertarst hindab ja analüüsib praegu piiranguid
terviseandmetele tuginedes ning kõrvutab neid isiku taotluses esitatud kirjeldusega. Edaspidi, kui
töötukassa on tuvastanud inimesel töövõimet välistava seisundi, alustatakse ekspertiisi
terviseandmete analüüsist ning isikul ei tule esitada piirangute kirjeldusi valdkondade ja
võtmetegevuste kaupa. Seega väheneb töövõimet välistava seisundi olemasolul teatud andmete
töötlemise ulatus. Andmekaitselist mõju võib pidada üsna väheseks, kuid positiivseks.
4.5. Määrus nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“
Andmekaitsealane mõjuhinnang
SKAIS-i põhimääruse muutmise tingib vajadus SHS § 1402 lõike 1 alusel kehtestatud määruses
sätestatud andmete töötlemiseks, sealhulgas andmevahetuseks teiste asutustega (erivajadusega
13
lapse vanema toetuse pakkumine, määramine ja maksmine). SKA-l on tulenevalt SKAIS-i
põhimääruse §-st 17 õigus teha päringuid isikute toetustele ja hüvitistele õigustatuse
kontrollimiseks. Toetus määratakse ilma vastava taotluse või avalduse esitamise kohustuseta, mis
tähendab, et tegemist on SKA proaktiivse teenusega, mis võimaldab võimalikult kiiresti ja
bürokraatiavabalt toetuse jõudmist õigustatud isikuteni. SKA lähtub andmebaasidest päringute
tegemisel üksnes SHS-i alusel kehtestatud määruses sätestatud toetuse saamise tingimuste
kontrollimise eesmärgist. Juhul, kui eelneva päringu tulemus välistab toetusele õigustatuse, siis
järgmisi andmepäringuid ei toimu, piiritledes andmete töötlemise ja vältides isikuandmete
ebaproportsionaalset töötlemist.
Erivajadusega lapse toetusele õigustatuse kontrollimiseks teeb SKA kõigepealt erivajadusega
lapse kontrolli. Selleks teeb SKA päringu enda infosüsteemist (SKAIS), et tuvastada raske ja
sügava puudega lapsed ning teatud immuunpuudulikkuse diagnoosiga lapsed. Samuti teeb SKA
päringu Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS), et tuvastada lapsed, kellele rakendatakse erituge ja
teatud juhtudel tõhustatud tuge. Seejärel kontrollib SKA üksnes eelnevalt tuvastatud erivajadusega
lapse vanemate kohta andmeid töötamise registrist, et tuvastada, kas lapsevanema(te)l on kehtiv
töösuhe. Samal ajal kontrollib SKA ka töötukassa registrist, haigekassa infosüsteemist ja SKAIS-
ist, kas vanem juba ei saa asendussissetulekut (näiteks ajutise töövõimetuse hüvitist, töötukassa
eriolukorra töötasu hüvitamise meedet või vanemahüvitist). Seejärel kontrollib SKA kohtute
infosüsteemi, vangiregistri, kaitseväekohustuslaste registri ning Politsei- ja Piirivalveameti
andmeid, et tuvastada, kas erivajadusega lapse vanemal on lapse isikuhooldusõigus peatatud või
ära võetud, kas tal on lapse ees elatisvõlgnevus, kas ta viibib kinnipidamisasutuses, aja- või
asendusteenistuses või on teadmata kadunud või tagaotsitavaks kuulutatud.
Kui toetusele õigustatuse kontroll on eeltoodu alusel tehtud, esitab SKA õigustatud isikutele SKA
iseteeninduses pakkumuse, mille isik peab kinnitama. Pakkumuses on selgitatud, et toetuse
saamise tingimuseks on ka töötamise registri andmetel palgata puhkusel viibimine, mistõttu
kontrollib SKA enne toetuse väljamaksmist veelkord töötamise registrist, kas vanem on märgitud
palgata puhkusele või on võlaõigusliku lepingu täitmine peatatud.
Isikuandmete töötlemine eeltoodud viisil on vajalik õigustatud isikutele toetuse võimalikult kiireks
väljamaksmiseks. Tegemist on eriolukorras rakendatava rahalise meetmega, mis leevendab
toimetulekuraskustesse sattunud isikute olukorda, mistõttu ei ole mõistlik ega põhjendatud seada
õigustatud isikutele täiendavate dokumentide ja tõendite esitamise kohustust, kui SKA-l on juba
olemasolevate andmete alusel võimalik kõiki toetuse maksmise tingimusi kontrollida. Arvestades
olukorra erakorralisust, on andmete töötlemine saavutatava eesmärgiga proportsionaalne ning
minimaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid järgiv. Andmesubjekti andmete töötlemine lõpetatakse
vastava tahte väljendamisel kohe, päringute järjekord on koostatud minimaalsuse põhimõtet
järgides (toetuse tingimustele mittevastavuse korral järgmisi päringuid ei tehta) ning isikuid
teavitatakse nende andmete töötlemisest pakkumuse esitamise kaudu.
4.6. Määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime
hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“
Välistava seisundi esinemine
Mõju ulatus
Kehtivas määruses on sätestatud, et juhul kui eksperdiarvamus ei kinnita töövõimet välistava
seisundi esinemist või kui isik taotleb koos töövõime hindamisega puude tuvastamist, tuleb isikul
anda hinnang piirangute esinemise või puudumise kohta kõikides valdkondades ja
võtmetegevustes. Muudatusega jäetakse määruse tekstist välja viide puude tuvastamisele, kuivõrd
edaspidi ei pea PISTS-i muudatuste jõustumisel töövõimet välistava seisundiga inimene enam
puude tuvastamiseks taotlust täies ulatuses täitma. Vaid juhul, kui eksperdiarvamus ei kinnita
töövõimet välistava seisundi esinemist, tuleb isikul täita taotlusvorm täies mahus ja anda hinnang
piirangute esinemise või puudumise kohta kõikides valdkondades ja võtmetegevustes.
14
Mõju avaldumise sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus
Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on töövõimet välistava seisundiga inimesed. Töötukassa ja
SKA kasutavad tööealiste inimeste töövõime hindamisel ja puude raskusastme tuvastamisel ühist
taotlusvormi. Töötukassa 2017–2018 andmetel esitatakse töövõimet välistava seisundi hindamise
taotlusi aastas keskmiselt 1400–1500, millest umbes 90% juhtudel on koos töövõime hindamisega
taotletud puude raskusastme tuvastamist. Seega puudutab töövõimet välistava seisundi korral
puude taotlemise muudatus aastas positiivselt ligikaudu 1300 väga raske terviseseisundiga
inimest või tema lähedast, vähendades neil taotluse täitmise ajakulu ja lihtsustades riigiga
asjaajamist.
Muudatus puudutab sihtrühma taotluse esitamise hetkel.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Kokkuvõttes on tegemist olulise mõjuga töövõimet välistava seisundiga inimeste jaoks.
4.5. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatustel ei ole olulist mõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatuse jõustumise ja rakendamisega kaasnevad puude toetuse kulu puude
raskusastme määramise korral ning infosüsteemi arendamise kulu. Puude toetuse maksmisel
harvikhaiguse diagnoosiga lapsele kaasneb kulu toetusele ca 68 tuhat eurot aastas, mis kaetakse
jooksva aasta eelarve vahenditest. Samuti kaasneb kulu infosüsteemi arendamisele, kuivõrd
SKAIS-is ei ole praegu võimekust puude toetuse määramiseks ilma puude raskusastme
tuvastamiseta. IT-arendused summas ca 10 tuhat eurot on eelarves olemas.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras esimesel võimalusel, kuivõrd SHS-i, PISTS-i ning TTTS-i muutmise
seaduse2 muudatused on osaliselt jõustunud ning osaliselt jõustuvad 1. mail 2020. SHS § 1402
lõike 1 alusel kehtestatud erivajadusega lapse vanema toetuse menetlemist puudutavad sätted
SKAIS-i põhimääruses kehtestatakse vastavalt toetusele tähtajalistena (§ 4 p 2).
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Töötukassale, Andmekaitse Inspektsioonile ja Eesti Puuetega
Inimeste Kojale.
Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Märkused ja nendega arvestamine või
mittearvestamine on esitatud kooskõlastustabelis (seletuskirja lisas 1).
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/109042020014
MINISTRI MÄÄRUS
30.04.2020 nr 23
Puude raskusastme tuvastamise menetluse
muudatuste ja sotsiaalhoolekande seaduse alusel
makstava toetusega seotud sotsiaalkaitseministri,
sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste
muutmine
Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 22 lõigete 3 ja 4, § 23
lõike 9, § 6 lõike 6 ja § 17 lõike 1, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 ning
töövõimetoetuse seaduse § 5 lõike 4 ja § 6 lõike 3 alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määruse nr 32 „Lapse ja vanaduspensioni-
ealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“
muutmine
Sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määruse nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese
puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“ § 2 tekst sõnastatakse
järgmiselt:
„Puude raskusastme tuvastamiseks kantakse taotlusele järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja sugu;
3) postiaadress, e-posti aadress ja telefon;
4) isiku terviseseisundist tingitud kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb vaatamata
abivahendi kasutamisele;
5) isiku vaimse tervise seisundist tingitud järelevalve vajadus;
6) perearsti või põhiliselt raviva eriarsti andmed ja nende külastamise sagedus;
7) nende spetsialistide andmed, kes lisaks punktis 6 nimetatud arstidele saavad anda infot
isiku terviseseisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse kohta;
8) seadusliku esindaja ja tema esindusõiguse andmed;
9) isiku eest taotluse täitnud isiku andmed.“.
§ 2. Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme
tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“
muutmine
Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruses nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise
tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
2
„5) võtmetegevus – tööealisel inimesel töösoorituseks ja kodusteks töödeks oluline ja vajalik
tegevus, sealhulgas suhtlemine;“;
2) paragrahvi 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) erijuhtum – juhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on
tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise
kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on
terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud;“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) muutumatu või progresseeruv püsiv seisund – raske või sügava puude raskusastme
tuvastamisel kindlaks tehtud terviseseisund, mis tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja
teadaolevate andmete kohaselt ei saa paraneda või seisundi paranemise tõenäosus on
vähene.“;
4) paragrahvi 4 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „ohutu“ sõnadega „ja takistuseta“;
5) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sotsiaalkindlustusamet tuvastab kuni 16-aastase lapse ja vanaduspensioniealise inimese
puude raskusastme, võttes aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral
muud asjasse puutuvad andmed.
(2) Lapsel ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui kolmeks aastaks, välja arvatud
juhul, kui lapsel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund.
(3) Esmakordsel puude raskusastme taotlemisel ei tuvastata lapsel muutumatu või
progresseeruva püsiva seisundi korral tavapäraselt puude raskusastet kestusega kuni 16-
aastaseks saamiseni. Puude raskusastme tuvastamine kestusega kuni 16-aastaseks
saamiseni on tavapäraselt võimalik korduvhindamise tegemisel, kui on tuvastatud ajas
muutumatu või progresseeruv püsiv seisund.
(4) Muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral lapsel puude raskusastme kestuse
tuvastamisel on võimalik seda teha kuni 16-aastaseks saamiseni tavapäraselt alates lapse
kolmandast eluaastast.“.
§ 3. Sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määruse nr 49 „Puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad“ muutmine
Sotsiaalministri 12. septembri 2008. a määruses nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning
selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust“;
2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 6 lõike 6 ja § 17 lõike 1
alusel.“;
3) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:
3
„§ 131. Harvikhaigused, mille puhul makstakse puudega lapse toetust
Harvikhaigused, mille puhul makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 6
lõikes 11 sätestatud juhul puudega lapse toetust, on järgmised:
1) fenüülketonuuria;
2) galaktoseemia;
3) vahtrasiirupi tõbi;
4) püridoksiinsõltuv epilepsia.“.
§ 4. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi
põhimäärus“ muutmine
Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruses nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) sotsiaalhoolekande seaduse § 1402 alusel makstava toetuse andmed.“;
2) määrust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:
„§ 171. Kohustuslikud andmeandjad erakorralises olukorras rakendatava meetme puhul
Sotsiaalhoolekande seaduse § 1402 alusel makstava riikliku toetuse puhul on:
1) Eesti hariduse infosüsteem andmeandja õppimise, haridusliku erivajaduse ja
koolikohustuse mittetäitmise andmete kohta sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstava
toetuse pakkumiseks, määramiseks ja maksmiseks;
2) haigekassa andmekogu andmeandja isikule ajutise töövõimetuse hüvitatud perioodi,
päevade arvu, määratud ajutise töövõimetuse hüvitise suuruse, töövõimetuslehtede liikide ja
hooldatava andmete kohta sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstava toetuse
määramiseks ja maksmiseks;
3) vangiregister andmeandja isiku vahi all oleku või täitmisele pööratud vabadusekaotuse
kandmise andmete kohta sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstava toetuse pakkumiseks
ja määramiseks;
4) kaitseväekohustuslaste register andmeandja isiku aja- või asendusteenistuses viibimise
andmete kohta sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstava toetuse pakkumiseks ja
määramiseks;
5) töötamise register andmeandja isiku töötamise ja lapsehoolduspuhkuse andmete, isiku
töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi andmete kohta
sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstava toetuse pakkumiseks, määramiseks ja
maksmiseks;
6) töötuskindlustuse andmekogu andmeandja töötuskindlustus-, koondamis- ja
maksejõuetushüvitise maksmise andmete kohta sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstava
toetuse pakkumiseks ja määramiseks;
7) tervise infosüsteem andmeandja isiku diagnooside kohta sotsiaalhoolekande seaduse
alusel makstava toetuse pakkumiseks ja määramiseks;
8) Politsei- ja Piirivalveamet andmeandja teadmata kadunud ja tagaotsitavaks kuulutatud
isikute suhtes algatatud menetluste andmete kohta sotsiaalhoolekande seaduse alusel
makstava toetuse pakkumiseks ja määramiseks;
9) töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register
andmeandja isikule osutatud tööturuteenuste ja töötuna arveloleku andmete kohta
sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstava toetuse pakkumiseks ja määramiseks.“.
4
§ 5. Sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määruse nr 30 „Tööealise inimese puude
raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“ muutmine
Sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määruses nr 30 „Tööealise inimese puude raskusastme
tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) võtmetegevus – tööealisel inimesel töösoorituseks ja kodusteks töödeks oluline ja vajalik
tegevus või piirang suhtlemisel;“;
2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Puude raskusastme tuvastamiseks kantakse taotlusele järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood ja välisriigi isikukoodi väljastanud riik;
3) isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja sugu;
4) postiaadress, e-posti aadress ja telefon;
5) andmed välisriigis elamise ja töötamise kohta;
6) andmed abivahendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutamise kohta;
7) nende arstide ja spetsialistide andmed, kes saavad anda infot isiku puude tuvastamiseks
oluliste tervisehäirete ja tegutsemispiirangute kohta;
8) andmed esindaja ja tema esindusõiguse kohta;
9) andmed taotlusele lisatud dokumentide kohta.“;
3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Isik annab taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning kehalise
ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise
kohta vastavalt tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise
taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate
seisundite loetelu“ § 3 lõikes 2 sätestatule.“;
4) paragrahvi 3 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt
„1) sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed;“;
5) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Taotlusele kantakse andmed töövõimetoetuse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 alusel
kehtestatud töövõimet välistava seisundi kohta.“.
§ 6. Tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Tööotsijate ja tööturuteenuste
riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Tööotsijate ja tööturuteenuste riikliku
registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri
asutamise ja pidamise põhimäärus“.
§ 7. Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise
taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet
välistavate seisundite loetelu“ muutmine
5
Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele
kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite
loetelu“ § 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui eksperdiarvamus ei kinnita käesoleva määruse §-s 4 nimetatud töövõimet välistava
seisundi esinemist, tuleb isikul anda hinnang piirangute esinemise või puudumise kohta
kõikides käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes.“.
§ 8. Rakendussätted
Määruse § 4 punkt 2 kehtib kuni 15. juulini 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler