Mailis Reps
Haridus- ja Teadusministeerium Teie 30.03.2020 nr HTM/20-0346/-
[email protected] 1K; 8-1/20/1372
/
Meie 29.04.2020 nr 1.2-3/1098-2
Eelnõu "Haridusvaldkonna arengukava 2021–
2035" kooskõlastamine
Lugupeetud Mailis Reps
Täname kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud haridusvaldkonna
arengukava 2021–2035 eelnõu eest. Soovime tunnustada Haridus- ja Teadusministeeriumi
väga põhjaliku ja laiaulatusliku kaasamisprotsessi eest. Arengukava koostamisel on aluseks
võetud mitmeid uuringuid, analüüse ning ekspertide poolt koostatud dokumente, mis on
antud protsessis väga oluline ning näitab vaeva, mis on hea tulemuse saavutamiseks
nähtud.
Meil on väga hea meel lugeda, et arengukava koostajad on pidanud oluliseks sissejuhatuses
rõhutada, et haridussüsteem peab tagama kõikidele inimestele võrdsed võimalused saada
kvaliteetset haridust sotsiaalsest või kultuuritaustast, east, soost jne sõltumata ning märkama
ja väärtustama igaüht. Samuti on positiivne, et tähtsustatud on lapsevanemate ja nende
arengu toetamise vajadust.
Meie hinnangul on arengukavas siiski veel kohti, mida võiks täiendada. Seda nii strateegiliste
eesmärkide kui ka nende saavutamiseks välja toodud indikaatorite ja tegevussuundade
osas. Kooskõlastame arengukava meie ettepanekute ja kommentaaridega arvestamisel, mis
on detailsemalt toodud kirja lisas.
Vaatamata kiiduväärt kaasamisprotsessile ei ole mõned seal kõlanud tähelepanekud
haridusvaldkonna arengukavasse veel jõudnud. Võimalik, et need on kavas kajastada
arengukava rakendamiseks koostatavates programmides, kuid kuna programmide eelnõud
puuduvad, ei saa nende ettepanekute tegelikku planeerimist hinnata. Näiteks, kogumikus
„Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja
keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–2035“ on küll välja toodud, et vanemaealiste ja
heitunute jaoks luuakse motiveerivaid õpivõimalusi ja tuuakse nad tagasi tööturule, kuid
arengukavas ei ole neile sihtrühmadele piisavalt tähelepanu pööratud. Puuduvad meetmed
ja eesmärgid, mida pakutakse nt vanemaealiste tööturul püsimise toetamiseks ja tööoskuste
kaasajastamiseks. Samuti ei ole mõjude hinnangus välja toodud haridusmeetmete mõju
vanemaealiste tööhõivele, sissetulekutele või tööturult eemale (pensionile) jäämise aja kohta.
Lisaks soovime rõhutada erivajadustega õppurite toetamise olulisust. Arengukavast ei selgu,
kuidas toetatakse erivajadustega inimeste töökohapõhist õpet, ümberõpet ja tööturuoskuste
kaasajastamist. Erilist tähelepanu vääriksid just need, kes on kas olnud juba pikemat aega
tööturul või vastupidi, kes ei ole saanud erinevatel põhjustel pärast kooli lõpetamist tööle
asuda, kuid sooviksid seda nüüd teha. Ka ei ole hinnatud mõju erivajadustega inimeste
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
tööhõivele ja toimetulekule. Erivajadustega laste puhul on olulisel kohal, et nende toetamise
terviklähenemise oluline osa oleks õpetajatele paremate teadmiste andmine laste arengu
toetamisest. Mõistagi tuleb koolivõrgu taristu kaasajastamisel arvestada ka ligipääsetavuse
põhimõtetega.
Lõpetuseks soovime ka tähelepanu pöörata, et endiselt eksisteerivad sotsiaalsed, keelelised,
soolised, majanduslikud ja regionaalsed barjäärid kvaliteetse ning võimetekohase hariduse
saamisel. Elukestva õppe strateegia 2020 vahehindamise aruandes rõhutatakse muuhulgas
ka vajadust eristada väljundnäitajaid soo, vanusegruppide, rahvuse ja puudega inimeste
kaupa, et hinnata tegevuste mõju nimetatud rühmadele. Kirja lisas oleme välja toonud
konkreetsemad täiendusettepanekud, mis seda saavutada aitavad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisa: Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 kooskõlastamine_lisa.pdf
Jaanika Mastik 626 9113
[email protected]
LISA
Sotsiaalministeeriumi ettepanekud haridusvaldkonna arengukava
2021–2035 eelnõule
Arengukava üldeesmärk ja strateegilised eesmärgid
1) Palume kaaluda 3. indikaatori puhul ka elukestvas õppes süsteemselt vähem osalevate
gruppide osaluse kasvu mõõtmist ajas (nt vanusegrupiti, haridustasemeti, emakeele
järgi).
2) Palume 4. indikaatori puhul metoodikasse lisada ka võrdluse alus ning kaaluda, kas
hõlmata laiemat ringi eelisarendamist vajavatest erialadest (nt OSKA põhikutsealad).
Eelisarendamist vajavad valdkonnad on tarvis kokku leppida oskuste poliitikat
koordineerivate valdkondade vahel.
3) Palume kaaluda indikaatori lisamist, mis mõõdab terve (tööealise) elanikkonna oskuste
taset (nt PIAAC, oskuste lõhe, digitaalsed oskused).
4) Palume eristada 2., 3. ja 5. indikaatori puhul esitatud näitajad soo, rahvuse (või
õppekeele) ja vanuserühma järgi järgmiselt:
Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) osakaal (%) soo,
rahvuse ja vanuserühmade 25–29 ja 55–64 aastat järgi.
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (%) rahvuse ja soo järgi.
Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste
osakaal (%) soo ja õppekeele järgi, sh funktsionaalne lugemisoskus,
matemaatiline kirjaoskus, loodusteaduslik kirjaoskus.
5) Palume täiendada lk 6 välja toodud osaliste vastutusi ja rolle järgmiselt:
Õppeasutuste töötajad loovad arengut ja tervist toetava, turvalise ja koostööle
orienteeritud ning võrdseid võimalusi edendava õppekeskkonna ja
organisatsioonikultuuri.
Riik ja kohalik omavalitsus tagavad valikurohked ja kvaliteetsed
õpivõimalused, ligipääsetavuse ja kvaliteetsed õppetingimused, sealhulgas
optimaalse õppeasutuste võrgu, mis loovad kõigile õppuritele võrdsed
võimalused olenemata nende soost, vanusest, rahvusest, puudest jne.
Praegune olukord
1) Palume täiendada üldeesmärgi saavutamist toetava strateegilise eesmärgi 1 sõnastust
järgmiselt:
Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem
võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel tagades kõigile
õppuritele võrdsed võimalused teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas.
2) Strateegilise eesmärgi 1 juures palume täiendada
3. kitsaskoha (lk 7) viimast lauset järgmiselt: „Õpiteede valikut mõjutavad
õppijate elukoht, sugu, päritolu jms tegurid (nt ühiskonnas valitsevad soolised
stereotüübid ja eelarvamused), mis takistavad sotsiaalset mobiilsust,
suurendavad hariduslikku ja sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ning
segregatsiooni nii tööturul kui ka ühiskonnas laiemalt.“
5. kitsaskoha (lk 7) viimast lauset järgmiselt: „Olemasolevad tugisüsteemid ei
ole piisavald tõhusad kaasava hariduse rakendamiseks ja õppijale ligipääsu
tagamiseks.“
1
8. kitsaskoha (lk 7) esimest lauset järgmiselt: „Täiskasvanute valmisolek oma
oskusi pidevalt täiendada ei ole erinevate faktorite tõttu piisav.“
Lisaks on ühe tugevusena välja toodud, et Eesti on võrdsete õpivõimaluste tagamisel
ja hariduse kvaliteedilt maailma parimate hulgas. Nõustume, et keskmiste näitajate
osas on Eesti saavutanud häid tulemusi, kuid peame vajalikuks rõhutada, et erinevate
sotsiaalsete rühmade lõikes esineb olulisi erinevusi nii õpivõimaluste kättesaadavuses
(nt erivajadusega õppurid) kui õppetöö kvaliteedi osas (nt vene õppekeelega koolid).
Seetõttu teeme ettepaneku täiendada kitsaskohtade loetelu (lk 7) punktiga 11
järgmises sõnastuses: „Haridussüsteemis ei ole piisavalt arvestatud erinevatesse
sotsiaalsetesse rühmadesse (nt eri soost, rahvusest, vanuses, erivajadusega
inimesed) kuuluvate õppijate vajaduste ja võimalustega“.
3) Strateegilise eesmärgi 2 juures palume täiendada
1. kitsaskoha (lk 8) teist lauset järgmiselt: „Õpe ei ole piisavalt paindlik (ja
õppijakeskne), mh ei ole juurdunud teaduspõhine lähenemine õppe
personaliseerimisele ja toetamisele kogu elukaare jooksul“.
1. kitsaskohta (lk 8) viitega täiendkoolitusele.
4) Strateegilise eesmärgi 3 juures palume täiendada
3. kitsaskoha (lk 9) viimast lauset järgmiselt: „Aegunud hariduse või erialase
hariduseta ja madala haridustasemega inimeste osakaal on suur“. Juhul kui on
siiski oluline ära märkida väga madala haridustasemega inimesed, palume viite
aegunud hariduse probleemile lisada mõne teise kitsaskoha alla.
5. kitsaskohta (lk 9) järgmiselt: „Taseme-, täiendus- ja ümberõpe ei vasta
piisavalt ühiskonna, tööturu ja täiskasvanud õppija arenguvajadustele.“
Lisaks teeme ettepaneku täiendada kitsaskohtade loetelu (lk 9) punktiga 10 järgmises
sõnastuses: „Õpivõimaluste loomisel ei ole piisavalt arvestatud eakate ja
erivajadustega õppijate vajaduste ja võimalustega, sh on vajaka eakate ja
erivajadustega inimeste vajadustele kohandatud õppemeetodeid ja -vahendeid“ ning
kaaluda sõnastuse muutmist 4. kitsaskoha (lk 9) puhul. Praegune sõnastus jätab mulje,
et peamine riskirühm on haridusliku erivajadusega inimesed.
Tegevussuunad strateegiliste eesmärkide saavutamiseks
1) Strateegiline eesmärk 1
Keskendub õpivalikute rohkusele ja ligipääsule. Tulenevalt kitsaskohtadest ja
tegevustest, võiksid indikaatorid katta ka täiskasvanud elanikkonda tervikuna
(nt vanusegrupiti) ning hõlmata riskigruppide ligipääsu mõõtmist
haridusvõimalustele ja selle kasvamist ajas. Samuti võiks kaaluda, kuidas
ligipääsu ja haridusvõimaluste rohkust ja sujuvust üldiselt mõõta (nt osaluse või
valikute hulga kaudu).
1. indikaatori alg- ja lõpptaseme vahe on 2,5%. Palume kaaluda kas nii väike
tõus nii pika aja peale on mõistlik viis eesmärgi saavutamist mõõta.
Tegevussuuna 1.2 all on mitu alapunkti („vaadata üle õppija omavastutus..“,
„parandada tingimusi ja võimalusi täiskasvanute…“ ja „riigil luua võimalused
madalama oskus- ja haridustasemega…“), mis adresseerivad erinevaid
probleeme erinevate haridusliikide rahastamisega. Palume kaaluda punktide
selgemat sõnastust, kuna ei ole aru saada, millises suunas milliste sihtrühmade
rahastus liigub. Eriti peame silmas madala oskus- ja haridustasemega
täiskasvanute ligipääsu haridusele ja rahalist tuge osalust takistavate faktorite
leevendamiseks.
Tegevussuuna 1.2 juures (lk 15) ja ka hiljem on mainitud hariduse digilugu.
Strateegia aruteludel räägiti pigem oskuste digiloost, kuna arendatav lahendus
2
võiks olla kasutatav ka tööturuteenuste ja tööturuga seotud kontekstis ning
hõlmata oskuste vaadet laiemalt.
Kuigi eesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmete põhjal võib järeldada, et
need hõlmavad kõiki vanuserühmi (noortest kuni vanemaealisteni) mõõdetakse
seatud eesmärgi saavutamist ainult kuni 34-aastaste hulgas. Teeme
ettepaneku lisada lk 10 mõõdikud ka kvaliteetse hariduse kättesaadavuse
mõõtmiseks erivajadustega inimestele, eri soost, rahvusest ja vanuses
inimestele:
o „üle 45 aastaste õppurite osatähtsus kutseõppeasutustes soo ja
rahvuse järgi (%)“;
o „üle 45 aastaste õppurite osatähtsus ülikoolides soo ja rahvuse järgi
(%)“;
o „vähemalt keskharidusega inimeste osakaal 20-24 a erivajadusega
inimeste hulgas (%)“.
Eestit iseloomustavad suured soolised lõhed hariduses, eriti kolmanda taseme
hariduse omandamises ning erinevad uuringud on kinnitanud ka
rahvuse/õppekeele põhiseid lõhesid. Seetõttu peame oluliseks indikaatorite
esitamist soo ja rahvuse (või õppekeele) lõikes.
Teeme ettepaneku täiendada lk 10 indikaatoreid 1, 2 ja 4 soo ja rahvuse
lõikega:
o Kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal 30-34 a hulgas (%)
rahvuse ja soo lõikes;
o Vähemalt keskharidusega inimeste osakaal 20-24 a hulgas (%) rahvuse
ja soo lõikes;
o Rahvusvaheline õpiränne kutsehariduses ja kõrghariduses rahvuse ja
soo lõikes.
Teeme ettepaneku täiendada tegevussuuna 1.1. juurde kavandatud tegevuste
loetelu (lk 12) järgmise punktiga:
o „tagada erivajadusega õpilastele ligipääsetav kooli- ja õpikeskkond“
Õppest väljalangemine ning iga inimese potentsiaali maksimaalne
rakendamine on tugevalt soolistatud teemad (õpingute katkestajate hulgas on
enam noormehi, kõigi potentsiaali maksimaalseks rakendamiseks tuleb
seljatada soostereotüüpidest lähtuvate valikute tegemine), kuid leiame, et
tegevussuunas juures ei ole sooaspekti piisavalt välja toodud. Samuti leiame,
et tegevussuunas pole piisavalt tähelepanu pööratud vanemaealiste õppijate
eripäradele. Teeme ettepaneku täiendada tegevussuuna 1 meetme 1.2. juurde
esitatud tegevuste loetelu (lk 13) järgmiste punktidega:
o „Suurendada haridustöötajate ja koolitajate teadlikkust ja pädevust
vanemaealiste õpieripäradest ja arendada vanemaealiste õpet
toetavaid innovatiivseid lahendusi.“
o „Suurendada haridustöötajate ja koolitajate sooteadlikkust ja
soostereotüübivabade õppimis- ja karjäärivalikute toetamise oskust.“
Tegevussuund 1.1 näeb ette, et kahaneva rahvastikuga piirkondades tagatakse
kodulähedane õpe vähemalt põhikooli I ja II, aga mitte III kooliastmes (7.–9.
klass). Vastavad põhimõtted vajaksid kindlasti täpsustamist, sh kui tugevast
rahvastiku kahanemisest on jutt, millise inimeste (ja laste) arvu korral tuleks
kodulähedane õpe tagada ka III kooliastmes ning millised on KOVi ja kooli
kohustused nt koolitranspordi korraldamisel, õpilase ja pere toetamisel. Kui III
kooliastmes saab õppida vaid suuremas keskuses, peab KOVil või koolil olema
selge kohustus tagada keskusest kaugemal elavate laste jaoks vajadustele
vastav transport, et lapse koolitee oleks mugav ja ta ei oleks sunnitud elama
3
perest eemal (nt õpilaskodus). Just III kooliastmes jõuab laps arenguliselt
keerulisse etappi, mil kodu toetus ja suhted vanematega on väga olulised ning
neid tuleb maksimaalselt toetada. Kvaliteetse hariduse omandamise tõttu ei tohi
ohtu sattuda lapse üldine heaolu.
2) Strateegiline eesmärk 2
Arvame, et indikaatorid võiksid hõlmata ka täiskasvanud õppijaid (nt
subjektiivse heaolu mõõtmine). Praegu on enamik indikaatoreid seotud kas
õpetajate või laste ja noortega.
Pidades silmas, et suur osa õppimisest toimub töökohtadel ja mitteformaalses
kontekstis, võiks tegevussuund 2.1. või 3. strateegilise eesmärgi
tegevussuunad mainida nüüdisaegse õpikäsitluse (muutunud õpikäsitluse) ja
oskuste kujundamiseks baastööriistade välja töötamist tööandjate jaoks.
Samuti vajab muutunud õpikäsitlus tööandjate seas ja laiemalt tutvustust. Antud
mõtet väljendasid mitmed tööturuga seotud osapooled ka mitmel
strateegiaüritusel.
Palume kaaluda tegevussuuna 2.1. all oleva 3. punkti paremat sõnastust.
Hetkel võib jääda mulje, et hoiakuid ja väärtushinnanguid ei saa täiskasvanueas
enam kujundada.
Tegevussuund 2.3 või strateegia tervikuna võiks senisest enam käsitleda ka
täiskasvanute eesti keele õpet, mis on oluline nii ühiskonna sidususe, ühise
kultuuri- ja väärtusruumi kujunemise toetamise, kui tööturu seisukohast ning
vajab samuti esile tõstmist.
Teeme ettepaneku eristada ka soo, vanuserühma ja õppekeele järgi järgmised
näitajad:
o „Madalal tasemel oskustega (PISA uuringus alla 2. taseme saavutanud)
õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline
kirjaoskus, loodusteaduslik kirjaoskus“;
o „Õppeprotsessis osalejate subjektiivne heaolu“ andmed õppija kohta.
Hea meel on lugeda, et arengukavas on olulisel kohal üldoskuste kujunemine,
millele soovitakse pöörata senisest enam tähelepanu aineteadmiste ja -oskuste
kõrval, nii et nende arendamine ja hindamine oleks õppe loomulik osa. Samas
jäävad selle sisu ja eesmärgid ebakonkreetseks (siht aastaks 2035: kõigil
inimestel on kogu elu jooksul võimalik üldoskusi omandada ja arendada).
Leiame, et üldoskuste omandamise edukus võiks olla üks arengukava
tulemusindikaatoreid teiste indikaatorite kõrval, mis mõõdavad juba nii aine- kui
IKT-alaseid ning keeleoskusi. Võib-olla saaks üldoskusi arvestada ka
subjektiivse heaolu indikaatori osana, mida tuleks sel juhul teha.
Olulise eesmärgina nähakse õppijate ja õpetajate subjektiivse heaolu
parandamist, mis on seotud parema füüsilise ja vaimse tervisega.
Õppeprotsessis osalejate subjektiivne heaolu on ka üks väljatöötamisel olevaid
arengukava indikaatoreid. Samas võiks olla veelgi täpsemalt avatud selle
heaoluni jõudmise teekond. Mainitud on haridusasutuse juhtimise kvaliteeti,
füüsilist õppekeskkonda, samuti nüüdisaegse õpikäsitluse rolli heaolu
tagamisel, aga võiks olla selgemalt mõistetav, millised on haridussüsteemis
heaolu saavutamise vahendid ja eeldused. Võimalik, et see selginebki uue
indikaatori loomise käigus. Sotsiaalministeerium on huvitatud osalema
vastavate heaolu indikaatorite väljatöötamisel laste heaolu vaatest.
4
3) Strateegiline eesmärk 3
Indikaatorid võiksid mõõta ka täiskasvanud elanikkonnaga seotud näitajaid, nt
oskuste/hariduse vastavust tööga, oskuste taset lisaks digitaalsete oskustele,
elukestvas õppes osalemiste määra või hariduse kättesaadavust kujundatud
metoodika abil.
Kaaluda 1. indikaatori puhul jälgitava rakendumise aja (1–3 aastat) muutmist.
Meie hinnangul oleks sobivam indikaator nt kuni 12 kuud. Juba 12 kuud tööturult
eemal olnud isikut peetakse pikaajaliseks töötuks ning 3. aastal rakendunud
inimese hõive võib olla seotud teiste muutujatega kui tema haridus.
Meie hinnangul peaks 2035. aastaks määratud siht „Inimeste õpivalikud“ (lk 21)
ning hiljem tegevussuuna 3.2. all hõlmama laiemat arusaama eelisarendamist
vajavatest valdkondadest ning võimaldama selle kokku leppimist oskuste
valitsemisega seotud osapoolte vahel. Praegune sõnastus on liiga kitsas ja ei
hõlma näiteks OSKA põhikutsealasid või teisi majandusele lisaväärtust loovaid
valdkondi.
Teeme ettepaneku täiendada lk 20 esitatud näitajaid järgmiselt:
o Eristada näitaja 1 „1–3 aastat tagasi teise või kolmanda taseme õpingud
lõpetanud 20–34-aastaste tööhõive määr (%)“ andmed ka soo ja
rahvuse järgi.
o Eristada näitaja 2 „Baastasemest kõrgema taseme digioskused 16–74
a (%)“ andmed vanuserühmade 16–24, 25–54 ja 55–74, soo ja rahvuse
järgi.
o Eristada näitaja 3 „STEAM erialade lõpetajate osakaal (%)
kõrghariduses, kutsehariduses“ andmed soo järgi. Samuti võib kaaluda,
kas mõõta teiste ühiskonnale väärtuslike ja majandusele oluliste
erialade lõpetajate osakaalu (näiteks leheküljel 9 on kasutatud
sõnastust „nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades või
ühiskonnas eelisarendamist vajavates valdkondades“).
Tegevussuuna 3.1. juurde kavandatud tegevuste loetelu teise punkti osas
soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et suurandmete analüüsimisel on vajalik
rakendada kõiki võimalikke meetmeid, et minimeerida algoritmidepõhist
diskrimineerimist soo, vanuse, rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi,
nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuse, seksuaalse sättumuse või puude
alusel.
Tervishoius on tegevussuund 3.1 puhul probleemkohaks, et koolitatakse
tervishoiutöötajaid ja teisi tervishoiule vajalikke spetsialiste, kuid nad lahkuvad
peagi või ei suundu üldse tööle tervishoiuvaldkonda. Sarnaseid murekohti on
kindlasti ka teistes valdkondades. Hetkel ei suuda välja lugeda, kas ja kuidas
toetab arengukava seda, et peale hariduse omandamist vastaval erialal ka tööle
asutakse.
Mõisted
1) Palume lisada mõistete juurde ka tööturu osapooled ja mainida tööturu osapooltena
lisaks teistele osapooltele ka ametiühinguid.
Seosed olulisemate Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste poliitikate ning teiste
valdkondlike arengukavadega
1) Meie hinnangul oleks oluline välja tuua, et käesolev arengukava toetab koostamisel
olevat siseturvalisuse arengukava 2030 ka vaimselt ja füüsiliselt turvalise
5
õppekeskkonna loomise kaudu. Siseturvalisuse arengukava 2030 oluliseks osaks on
ka vägivalla ennetus ja vähendamine.
2) Käesolev arengukava seostub ka laste heaolu valdkonna arengukavaga, milleks hetkel
(2020. aasta lõpuni) on laste ja perede arengukava ning alates 2021. aastast heaolu
arengukava, mida täiendatakse laste heaolu programmiga. Ühised teemad sellega on
laste vaimse ja füüsilise heaolu tagamine (sh üldoskuste arendamine ja lapsevanemate
toetamine) ning väärkohtlemise ennetamine.
3) Kõik, mis on välja toodud rahvastiku tervise arengukava 2030 (RTA) juures on
asjakohane. Lisaks on aga RTA üheks tegevuseks „Personali võimekuse kasvatamine,
juhtimise ja vastutuse tugevdamine“, et tervishoius töötaksid motiveeritud ja
kompetentsed töötajad, kelle väljaõpe vastab elanikkonna ja tervishoiusüsteemi
vajadustele. Teeme ettepaneku arengukavas toodud kirjeldust täiendada.
Lisa 1. Haridusvaldkonna panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse
1) Meie hinnangul oleks arengukavas oluline nimetada haridusvaldkonna panus veel
kahte ÜRO säästva arengu eesmärki, kuna arengukava tegevused seostuvad tugevalt
ka nendega
Säästva arengu eesmärk 3: hea tervise ja heaolu tagamine. Selle eesmärgi
raames tegeletakse mh surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite ja vigastuste
vähendamisega, sõltuvuste ennetamisega, samuti seksuaaltervise ning vaimse
tervise ja heaolu edendamisega – kõigi nende puhul on haridusel ja
haridussüsteemil väga oluline roll. Tervis ja ohutus on ka üks riikliku õppekava
läbivaid teemasid, samuti on ju arengukavas mitmeid tervise ja heaolu
edendamisele suunatud eesmärke ja tegevusi.
Säästva arengu eesmärk 16: rahumeelsete ja kaasavate ühiskondade
toetamine, tõhusate, vastutustundlike ja kaasavate institutsioonide loomine.
Selle eesmärgi alla kuulub igasuguse vägivalla vähendamine ning lastevastase
vägivalla, kuritarvitamise jms lõpetamine. Haridusvaldkonnal on
märkimisväärne roll vägivalla, sh nii lastevahelise kui lastevastase vägivalla
vähendamisel ühiskonnas.
2) Arengukava lisas 1 „Haridusvaldkonna panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse“ on
välja toodud mitmed soolise võrdõiguslikkusega seonduvad (ala)eesmärgid ning
markeeritud kuidas arengukavas planeeritu toodud eesmärkide saavutamisesse
panustab. Soovime juhtida tähelepanu, et ainuüksi tingimuste loomine ei taga võrdseid
võimalusi, vaid arvesse tuleb võtta ka erinevate sotsiaalsete gruppide olukorra
eripärasid ning vajadusel planeerida neile gruppidele erimeetmeid.
Muud üldised kommentaarid ja ettepanekud
1) Tervitame, et arengukavas on rõhutatud mitte- ja informaalse õppe arvestamise
olulisust nii formaalhariduses kui ka tööturul. Samas peame oluliseks välja tuua, et
mitteformaalses õppes osalemise võimalused on piirkonniti erinevad (nt osalemine
noorsootöös või huvihariduses). Soovitame arengukavas mainida ka formaalhariduse
olulisust, mis võib mängida suurt rolli piirkonnas ja/või koolis mitteformaalsete
haridusvõimaluste ellukutsumises ja populariseerimises ning toetab nii noorte kui ka
täiskasvanute mitte- ja informaalses õppes osalemist.
2) Arengukavas on mitmes kohas mainitud eelisarendatavaid valdkondi, defineerides
need mõnikord nutika spetsialiseerumise valdkondadena, keele ja kultuuri ja/või
avalike teenustega seotud valdkondadena või jäetud täpsema definitsioonita. Haridus-
ja töömaailma osapooltel ei ole veel ammendavat kokkulepet eelisarendatavate
valdkondade kohta riigi tasandil ning seetõttu võiks meie hinnangul jääda sõnastus
6
üldiseks. See võimaldab kokkuleppeid tulenevalt majanduse seisust ja oskuste poliitika
paremast sidustamisest. Täpsem sõnastus on põhjendatud juhtudel, kui mingite
erialade eelisarendamise vajadus tuleneb mõnest strateegilise tähtsusega
probleemist.
3) On hea lugeda, et nüüdisaegset õpikäsitluse teemat on nii mõneski kohas puudutatud.
Küll aga arvame, et arengukava võiks selgelt viidata muutunud õpikäsitluse ja tervikliku
arusaama elukestvast õppest juurutamisele ühiskonnas laiemalt, muuhulgas ka
ettevõtete seas. Ettevõtted vajavad baastööriistu kvaliteetse mitteformaalse väljaõppe
kujundamiseks oma töötajate jaoks.
4) Eeldame, et arengukava käsitleb alushariduse ja lasteaedade mõiste all muu hulgas
ka lapsehoidusid, nagu väljatöötamisel olev alushariduse seadus seda ette näeb.
5) Selleks, et jälgida planeeritud tegevuste mõju erinevatele sotsiaalsetele rühmadele
ning välistada olukorra halvenemist või struktuurse ebavõrdsuse säilitamist, on oluline
analüüsida, mil moel planeeritud tegevused mõjutavad erinevate gruppide olukorda.
Kahjuks selgub arengukava lisast 2 „Mõjude hindamine“, et arengukavas planeeritu
mõju ei ole (piisavalt põhjalikult) analüüsitud erinevate gruppide (soo, rahvuse, vanuse,
puude jne alusel) lõikes.
7