dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu "Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035" kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 29. aprill 2020
Viit
1.2-3/1098-2
Registreeritud
29. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Jaanika Mastik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-31098-2 29.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc704 KB

Sisu (failidest)

Mailis Reps Haridus- ja Teadusministeerium Teie 30.03.2020 nr HTM/20-0346/- [email protected] 1K; 8-1/20/1372 / Meie 29.04.2020 nr 1.2-3/1098-2 Eelnõu "Haridusvaldkonna arengukava 2021– 2035" kooskõlastamine Lugupeetud Mailis Reps Täname kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu eest. Soovime tunnustada Haridus- ja Teadusministeeriumi väga põhjaliku ja laiaulatusliku kaasamisprotsessi eest. Arengukava koostamisel on aluseks võetud mitmeid uuringuid, analüüse ning ekspertide poolt koostatud dokumente, mis on antud protsessis väga oluline ning näitab vaeva, mis on hea tulemuse saavutamiseks nähtud. Meil on väga hea meel lugeda, et arengukava koostajad on pidanud oluliseks sissejuhatuses rõhutada, et haridussüsteem peab tagama kõikidele inimestele võrdsed võimalused saada kvaliteetset haridust sotsiaalsest või kultuuritaustast, east, soost jne sõltumata ning märkama ja väärtustama igaüht. Samuti on positiivne, et tähtsustatud on lapsevanemate ja nende arengu toetamise vajadust. Meie hinnangul on arengukavas siiski veel kohti, mida võiks täiendada. Seda nii strateegiliste eesmärkide kui ka nende saavutamiseks välja toodud indikaatorite ja tegevussuundade osas. Kooskõlastame arengukava meie ettepanekute ja kommentaaridega arvestamisel, mis on detailsemalt toodud kirja lisas. Vaatamata kiiduväärt kaasamisprotsessile ei ole mõned seal kõlanud tähelepanekud haridusvaldkonna arengukavasse veel jõudnud. Võimalik, et need on kavas kajastada arengukava rakendamiseks koostatavates programmides, kuid kuna programmide eelnõud puuduvad, ei saa nende ettepanekute tegelikku planeerimist hinnata. Näiteks, kogumikus „Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–2035“ on küll välja toodud, et vanemaealiste ja heitunute jaoks luuakse motiveerivaid õpivõimalusi ja tuuakse nad tagasi tööturule, kuid arengukavas ei ole neile sihtrühmadele piisavalt tähelepanu pööratud. Puuduvad meetmed ja eesmärgid, mida pakutakse nt vanemaealiste tööturul püsimise toetamiseks ja tööoskuste kaasajastamiseks. Samuti ei ole mõjude hinnangus välja toodud haridusmeetmete mõju vanemaealiste tööhõivele, sissetulekutele või tööturult eemale (pensionile) jäämise aja kohta. Lisaks soovime rõhutada erivajadustega õppurite toetamise olulisust. Arengukavast ei selgu, kuidas toetatakse erivajadustega inimeste töökohapõhist õpet, ümberõpet ja tööturuoskuste kaasajastamist. Erilist tähelepanu vääriksid just need, kes on kas olnud juba pikemat aega tööturul või vastupidi, kes ei ole saanud erinevatel põhjustel pärast kooli lõpetamist tööle asuda, kuid sooviksid seda nüüd teha. Ka ei ole hinnatud mõju erivajadustega inimeste Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 tööhõivele ja toimetulekule. Erivajadustega laste puhul on olulisel kohal, et nende toetamise terviklähenemise oluline osa oleks õpetajatele paremate teadmiste andmine laste arengu toetamisest. Mõistagi tuleb koolivõrgu taristu kaasajastamisel arvestada ka ligipääsetavuse põhimõtetega. Lõpetuseks soovime ka tähelepanu pöörata, et endiselt eksisteerivad sotsiaalsed, keelelised, soolised, majanduslikud ja regionaalsed barjäärid kvaliteetse ning võimetekohase hariduse saamisel. Elukestva õppe strateegia 2020 vahehindamise aruandes rõhutatakse muuhulgas ka vajadust eristada väljundnäitajaid soo, vanusegruppide, rahvuse ja puudega inimeste kaupa, et hinnata tegevuste mõju nimetatud rühmadele. Kirja lisas oleme välja toonud konkreetsemad täiendusettepanekud, mis seda saavutada aitavad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisa: Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 kooskõlastamine_lisa.pdf Jaanika Mastik 626 9113 [email protected] LISA Sotsiaalministeeriumi ettepanekud haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõule Arengukava üldeesmärk ja strateegilised eesmärgid 1) Palume kaaluda 3. indikaatori puhul ka elukestvas õppes süsteemselt vähem osalevate gruppide osaluse kasvu mõõtmist ajas (nt vanusegrupiti, haridustasemeti, emakeele järgi). 2) Palume 4. indikaatori puhul metoodikasse lisada ka võrdluse alus ning kaaluda, kas hõlmata laiemat ringi eelisarendamist vajavatest erialadest (nt OSKA põhikutsealad). Eelisarendamist vajavad valdkonnad on tarvis kokku leppida oskuste poliitikat koordineerivate valdkondade vahel. 3) Palume kaaluda indikaatori lisamist, mis mõõdab terve (tööealise) elanikkonna oskuste taset (nt PIAAC, oskuste lõhe, digitaalsed oskused). 4) Palume eristada 2., 3. ja 5. indikaatori puhul esitatud näitajad soo, rahvuse (või õppekeele) ja vanuserühma järgi järgmiselt:  Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64-aastaste) osakaal (%) soo, rahvuse ja vanuserühmade 25–29 ja 55–64 aastat järgi.  Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (%) rahvuse ja soo järgi.  Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%) soo ja õppekeele järgi, sh funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus, loodusteaduslik kirjaoskus. 5) Palume täiendada lk 6 välja toodud osaliste vastutusi ja rolle järgmiselt:  Õppeasutuste töötajad loovad arengut ja tervist toetava, turvalise ja koostööle orienteeritud ning võrdseid võimalusi edendava õppekeskkonna ja organisatsioonikultuuri.  Riik ja kohalik omavalitsus tagavad valikurohked ja kvaliteetsed õpivõimalused, ligipääsetavuse ja kvaliteetsed õppetingimused, sealhulgas optimaalse õppeasutuste võrgu, mis loovad kõigile õppuritele võrdsed võimalused olenemata nende soost, vanusest, rahvusest, puudest jne. Praegune olukord 1) Palume täiendada üldeesmärgi saavutamist toetava strateegilise eesmärgi 1 sõnastust järgmiselt:  Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel tagades kõigile õppuritele võrdsed võimalused teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas. 2) Strateegilise eesmärgi 1 juures palume täiendada  3. kitsaskoha (lk 7) viimast lauset järgmiselt: „Õpiteede valikut mõjutavad õppijate elukoht, sugu, päritolu jms tegurid (nt ühiskonnas valitsevad soolised stereotüübid ja eelarvamused), mis takistavad sotsiaalset mobiilsust, suurendavad hariduslikku ja sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ning segregatsiooni nii tööturul kui ka ühiskonnas laiemalt.“  5. kitsaskoha (lk 7) viimast lauset järgmiselt: „Olemasolevad tugisüsteemid ei ole piisavald tõhusad kaasava hariduse rakendamiseks ja õppijale ligipääsu tagamiseks.“ 1  8. kitsaskoha (lk 7) esimest lauset järgmiselt: „Täiskasvanute valmisolek oma oskusi pidevalt täiendada ei ole erinevate faktorite tõttu piisav.“ Lisaks on ühe tugevusena välja toodud, et Eesti on võrdsete õpivõimaluste tagamisel ja hariduse kvaliteedilt maailma parimate hulgas. Nõustume, et keskmiste näitajate osas on Eesti saavutanud häid tulemusi, kuid peame vajalikuks rõhutada, et erinevate sotsiaalsete rühmade lõikes esineb olulisi erinevusi nii õpivõimaluste kättesaadavuses (nt erivajadusega õppurid) kui õppetöö kvaliteedi osas (nt vene õppekeelega koolid). Seetõttu teeme ettepaneku täiendada kitsaskohtade loetelu (lk 7) punktiga 11 järgmises sõnastuses: „Haridussüsteemis ei ole piisavalt arvestatud erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse (nt eri soost, rahvusest, vanuses, erivajadusega inimesed) kuuluvate õppijate vajaduste ja võimalustega“. 3) Strateegilise eesmärgi 2 juures palume täiendada  1. kitsaskoha (lk 8) teist lauset järgmiselt: „Õpe ei ole piisavalt paindlik (ja õppijakeskne), mh ei ole juurdunud teaduspõhine lähenemine õppe personaliseerimisele ja toetamisele kogu elukaare jooksul“.  1. kitsaskohta (lk 8) viitega täiendkoolitusele. 4) Strateegilise eesmärgi 3 juures palume täiendada  3. kitsaskoha (lk 9) viimast lauset järgmiselt: „Aegunud hariduse või erialase hariduseta ja madala haridustasemega inimeste osakaal on suur“. Juhul kui on siiski oluline ära märkida väga madala haridustasemega inimesed, palume viite aegunud hariduse probleemile lisada mõne teise kitsaskoha alla.  5. kitsaskohta (lk 9) järgmiselt: „Taseme-, täiendus- ja ümberõpe ei vasta piisavalt ühiskonna, tööturu ja täiskasvanud õppija arenguvajadustele.“ Lisaks teeme ettepaneku täiendada kitsaskohtade loetelu (lk 9) punktiga 10 järgmises sõnastuses: „Õpivõimaluste loomisel ei ole piisavalt arvestatud eakate ja erivajadustega õppijate vajaduste ja võimalustega, sh on vajaka eakate ja erivajadustega inimeste vajadustele kohandatud õppemeetodeid ja -vahendeid“ ning kaaluda sõnastuse muutmist 4. kitsaskoha (lk 9) puhul. Praegune sõnastus jätab mulje, et peamine riskirühm on haridusliku erivajadusega inimesed. Tegevussuunad strateegiliste eesmärkide saavutamiseks 1) Strateegiline eesmärk 1  Keskendub õpivalikute rohkusele ja ligipääsule. Tulenevalt kitsaskohtadest ja tegevustest, võiksid indikaatorid katta ka täiskasvanud elanikkonda tervikuna (nt vanusegrupiti) ning hõlmata riskigruppide ligipääsu mõõtmist haridusvõimalustele ja selle kasvamist ajas. Samuti võiks kaaluda, kuidas ligipääsu ja haridusvõimaluste rohkust ja sujuvust üldiselt mõõta (nt osaluse või valikute hulga kaudu).  1. indikaatori alg- ja lõpptaseme vahe on 2,5%. Palume kaaluda kas nii väike tõus nii pika aja peale on mõistlik viis eesmärgi saavutamist mõõta.  Tegevussuuna 1.2 all on mitu alapunkti („vaadata üle õppija omavastutus..“, „parandada tingimusi ja võimalusi täiskasvanute…“ ja „riigil luua võimalused madalama oskus- ja haridustasemega…“), mis adresseerivad erinevaid probleeme erinevate haridusliikide rahastamisega. Palume kaaluda punktide selgemat sõnastust, kuna ei ole aru saada, millises suunas milliste sihtrühmade rahastus liigub. Eriti peame silmas madala oskus- ja haridustasemega täiskasvanute ligipääsu haridusele ja rahalist tuge osalust takistavate faktorite leevendamiseks.  Tegevussuuna 1.2 juures (lk 15) ja ka hiljem on mainitud hariduse digilugu. Strateegia aruteludel räägiti pigem oskuste digiloost, kuna arendatav lahendus 2 võiks olla kasutatav ka tööturuteenuste ja tööturuga seotud kontekstis ning hõlmata oskuste vaadet laiemalt.  Kuigi eesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmete põhjal võib järeldada, et need hõlmavad kõiki vanuserühmi (noortest kuni vanemaealisteni) mõõdetakse seatud eesmärgi saavutamist ainult kuni 34-aastaste hulgas. Teeme ettepaneku lisada lk 10 mõõdikud ka kvaliteetse hariduse kättesaadavuse mõõtmiseks erivajadustega inimestele, eri soost, rahvusest ja vanuses inimestele: o „üle 45 aastaste õppurite osatähtsus kutseõppeasutustes soo ja rahvuse järgi (%)“; o „üle 45 aastaste õppurite osatähtsus ülikoolides soo ja rahvuse järgi (%)“; o „vähemalt keskharidusega inimeste osakaal 20-24 a erivajadusega inimeste hulgas (%)“.  Eestit iseloomustavad suured soolised lõhed hariduses, eriti kolmanda taseme hariduse omandamises ning erinevad uuringud on kinnitanud ka rahvuse/õppekeele põhiseid lõhesid. Seetõttu peame oluliseks indikaatorite esitamist soo ja rahvuse (või õppekeele) lõikes. Teeme ettepaneku täiendada lk 10 indikaatoreid 1, 2 ja 4 soo ja rahvuse lõikega: o Kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal 30-34 a hulgas (%) rahvuse ja soo lõikes; o Vähemalt keskharidusega inimeste osakaal 20-24 a hulgas (%) rahvuse ja soo lõikes; o Rahvusvaheline õpiränne kutsehariduses ja kõrghariduses rahvuse ja soo lõikes.  Teeme ettepaneku täiendada tegevussuuna 1.1. juurde kavandatud tegevuste loetelu (lk 12) järgmise punktiga: o „tagada erivajadusega õpilastele ligipääsetav kooli- ja õpikeskkond“  Õppest väljalangemine ning iga inimese potentsiaali maksimaalne rakendamine on tugevalt soolistatud teemad (õpingute katkestajate hulgas on enam noormehi, kõigi potentsiaali maksimaalseks rakendamiseks tuleb seljatada soostereotüüpidest lähtuvate valikute tegemine), kuid leiame, et tegevussuunas juures ei ole sooaspekti piisavalt välja toodud. Samuti leiame, et tegevussuunas pole piisavalt tähelepanu pööratud vanemaealiste õppijate eripäradele. Teeme ettepaneku täiendada tegevussuuna 1 meetme 1.2. juurde esitatud tegevuste loetelu (lk 13) järgmiste punktidega: o „Suurendada haridustöötajate ja koolitajate teadlikkust ja pädevust vanemaealiste õpieripäradest ja arendada vanemaealiste õpet toetavaid innovatiivseid lahendusi.“ o „Suurendada haridustöötajate ja koolitajate sooteadlikkust ja soostereotüübivabade õppimis- ja karjäärivalikute toetamise oskust.“  Tegevussuund 1.1 näeb ette, et kahaneva rahvastikuga piirkondades tagatakse kodulähedane õpe vähemalt põhikooli I ja II, aga mitte III kooliastmes (7.–9. klass). Vastavad põhimõtted vajaksid kindlasti täpsustamist, sh kui tugevast rahvastiku kahanemisest on jutt, millise inimeste (ja laste) arvu korral tuleks kodulähedane õpe tagada ka III kooliastmes ning millised on KOVi ja kooli kohustused nt koolitranspordi korraldamisel, õpilase ja pere toetamisel. Kui III kooliastmes saab õppida vaid suuremas keskuses, peab KOVil või koolil olema selge kohustus tagada keskusest kaugemal elavate laste jaoks vajadustele vastav transport, et lapse koolitee oleks mugav ja ta ei oleks sunnitud elama 3 perest eemal (nt õpilaskodus). Just III kooliastmes jõuab laps arenguliselt keerulisse etappi, mil kodu toetus ja suhted vanematega on väga olulised ning neid tuleb maksimaalselt toetada. Kvaliteetse hariduse omandamise tõttu ei tohi ohtu sattuda lapse üldine heaolu. 2) Strateegiline eesmärk 2  Arvame, et indikaatorid võiksid hõlmata ka täiskasvanud õppijaid (nt subjektiivse heaolu mõõtmine). Praegu on enamik indikaatoreid seotud kas õpetajate või laste ja noortega.  Pidades silmas, et suur osa õppimisest toimub töökohtadel ja mitteformaalses kontekstis, võiks tegevussuund 2.1. või 3. strateegilise eesmärgi tegevussuunad mainida nüüdisaegse õpikäsitluse (muutunud õpikäsitluse) ja oskuste kujundamiseks baastööriistade välja töötamist tööandjate jaoks. Samuti vajab muutunud õpikäsitlus tööandjate seas ja laiemalt tutvustust. Antud mõtet väljendasid mitmed tööturuga seotud osapooled ka mitmel strateegiaüritusel.  Palume kaaluda tegevussuuna 2.1. all oleva 3. punkti paremat sõnastust. Hetkel võib jääda mulje, et hoiakuid ja väärtushinnanguid ei saa täiskasvanueas enam kujundada.  Tegevussuund 2.3 või strateegia tervikuna võiks senisest enam käsitleda ka täiskasvanute eesti keele õpet, mis on oluline nii ühiskonna sidususe, ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemise toetamise, kui tööturu seisukohast ning vajab samuti esile tõstmist.  Teeme ettepaneku eristada ka soo, vanuserühma ja õppekeele järgi järgmised näitajad: o „Madalal tasemel oskustega (PISA uuringus alla 2. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus, loodusteaduslik kirjaoskus“; o „Õppeprotsessis osalejate subjektiivne heaolu“ andmed õppija kohta.  Hea meel on lugeda, et arengukavas on olulisel kohal üldoskuste kujunemine, millele soovitakse pöörata senisest enam tähelepanu aineteadmiste ja -oskuste kõrval, nii et nende arendamine ja hindamine oleks õppe loomulik osa. Samas jäävad selle sisu ja eesmärgid ebakonkreetseks (siht aastaks 2035: kõigil inimestel on kogu elu jooksul võimalik üldoskusi omandada ja arendada). Leiame, et üldoskuste omandamise edukus võiks olla üks arengukava tulemusindikaatoreid teiste indikaatorite kõrval, mis mõõdavad juba nii aine- kui IKT-alaseid ning keeleoskusi. Võib-olla saaks üldoskusi arvestada ka subjektiivse heaolu indikaatori osana, mida tuleks sel juhul teha.  Olulise eesmärgina nähakse õppijate ja õpetajate subjektiivse heaolu parandamist, mis on seotud parema füüsilise ja vaimse tervisega. Õppeprotsessis osalejate subjektiivne heaolu on ka üks väljatöötamisel olevaid arengukava indikaatoreid. Samas võiks olla veelgi täpsemalt avatud selle heaoluni jõudmise teekond. Mainitud on haridusasutuse juhtimise kvaliteeti, füüsilist õppekeskkonda, samuti nüüdisaegse õpikäsitluse rolli heaolu tagamisel, aga võiks olla selgemalt mõistetav, millised on haridussüsteemis heaolu saavutamise vahendid ja eeldused. Võimalik, et see selginebki uue indikaatori loomise käigus. Sotsiaalministeerium on huvitatud osalema vastavate heaolu indikaatorite väljatöötamisel laste heaolu vaatest. 4 3) Strateegiline eesmärk 3  Indikaatorid võiksid mõõta ka täiskasvanud elanikkonnaga seotud näitajaid, nt oskuste/hariduse vastavust tööga, oskuste taset lisaks digitaalsete oskustele, elukestvas õppes osalemiste määra või hariduse kättesaadavust kujundatud metoodika abil.  Kaaluda 1. indikaatori puhul jälgitava rakendumise aja (1–3 aastat) muutmist. Meie hinnangul oleks sobivam indikaator nt kuni 12 kuud. Juba 12 kuud tööturult eemal olnud isikut peetakse pikaajaliseks töötuks ning 3. aastal rakendunud inimese hõive võib olla seotud teiste muutujatega kui tema haridus.  Meie hinnangul peaks 2035. aastaks määratud siht „Inimeste õpivalikud“ (lk 21) ning hiljem tegevussuuna 3.2. all hõlmama laiemat arusaama eelisarendamist vajavatest valdkondadest ning võimaldama selle kokku leppimist oskuste valitsemisega seotud osapoolte vahel. Praegune sõnastus on liiga kitsas ja ei hõlma näiteks OSKA põhikutsealasid või teisi majandusele lisaväärtust loovaid valdkondi.  Teeme ettepaneku täiendada lk 20 esitatud näitajaid järgmiselt: o Eristada näitaja 1 „1–3 aastat tagasi teise või kolmanda taseme õpingud lõpetanud 20–34-aastaste tööhõive määr (%)“ andmed ka soo ja rahvuse järgi. o Eristada näitaja 2 „Baastasemest kõrgema taseme digioskused 16–74 a (%)“ andmed vanuserühmade 16–24, 25–54 ja 55–74, soo ja rahvuse järgi. o Eristada näitaja 3 „STEAM erialade lõpetajate osakaal (%) kõrghariduses, kutsehariduses“ andmed soo järgi. Samuti võib kaaluda, kas mõõta teiste ühiskonnale väärtuslike ja majandusele oluliste erialade lõpetajate osakaalu (näiteks leheküljel 9 on kasutatud sõnastust „nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades või ühiskonnas eelisarendamist vajavates valdkondades“).  Tegevussuuna 3.1. juurde kavandatud tegevuste loetelu teise punkti osas soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et suurandmete analüüsimisel on vajalik rakendada kõiki võimalikke meetmeid, et minimeerida algoritmidepõhist diskrimineerimist soo, vanuse, rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuse, seksuaalse sättumuse või puude alusel.  Tervishoius on tegevussuund 3.1 puhul probleemkohaks, et koolitatakse tervishoiutöötajaid ja teisi tervishoiule vajalikke spetsialiste, kuid nad lahkuvad peagi või ei suundu üldse tööle tervishoiuvaldkonda. Sarnaseid murekohti on kindlasti ka teistes valdkondades. Hetkel ei suuda välja lugeda, kas ja kuidas toetab arengukava seda, et peale hariduse omandamist vastaval erialal ka tööle asutakse. Mõisted 1) Palume lisada mõistete juurde ka tööturu osapooled ja mainida tööturu osapooltena lisaks teistele osapooltele ka ametiühinguid. Seosed olulisemate Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste poliitikate ning teiste valdkondlike arengukavadega 1) Meie hinnangul oleks oluline välja tuua, et käesolev arengukava toetab koostamisel olevat siseturvalisuse arengukava 2030 ka vaimselt ja füüsiliselt turvalise 5 õppekeskkonna loomise kaudu. Siseturvalisuse arengukava 2030 oluliseks osaks on ka vägivalla ennetus ja vähendamine. 2) Käesolev arengukava seostub ka laste heaolu valdkonna arengukavaga, milleks hetkel (2020. aasta lõpuni) on laste ja perede arengukava ning alates 2021. aastast heaolu arengukava, mida täiendatakse laste heaolu programmiga. Ühised teemad sellega on laste vaimse ja füüsilise heaolu tagamine (sh üldoskuste arendamine ja lapsevanemate toetamine) ning väärkohtlemise ennetamine. 3) Kõik, mis on välja toodud rahvastiku tervise arengukava 2030 (RTA) juures on asjakohane. Lisaks on aga RTA üheks tegevuseks „Personali võimekuse kasvatamine, juhtimise ja vastutuse tugevdamine“, et tervishoius töötaksid motiveeritud ja kompetentsed töötajad, kelle väljaõpe vastab elanikkonna ja tervishoiusüsteemi vajadustele. Teeme ettepaneku arengukavas toodud kirjeldust täiendada. Lisa 1. Haridusvaldkonna panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse 1) Meie hinnangul oleks arengukavas oluline nimetada haridusvaldkonna panus veel kahte ÜRO säästva arengu eesmärki, kuna arengukava tegevused seostuvad tugevalt ka nendega  Säästva arengu eesmärk 3: hea tervise ja heaolu tagamine. Selle eesmärgi raames tegeletakse mh surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite ja vigastuste vähendamisega, sõltuvuste ennetamisega, samuti seksuaaltervise ning vaimse tervise ja heaolu edendamisega – kõigi nende puhul on haridusel ja haridussüsteemil väga oluline roll. Tervis ja ohutus on ka üks riikliku õppekava läbivaid teemasid, samuti on ju arengukavas mitmeid tervise ja heaolu edendamisele suunatud eesmärke ja tegevusi.  Säästva arengu eesmärk 16: rahumeelsete ja kaasavate ühiskondade toetamine, tõhusate, vastutustundlike ja kaasavate institutsioonide loomine. Selle eesmärgi alla kuulub igasuguse vägivalla vähendamine ning lastevastase vägivalla, kuritarvitamise jms lõpetamine. Haridusvaldkonnal on märkimisväärne roll vägivalla, sh nii lastevahelise kui lastevastase vägivalla vähendamisel ühiskonnas. 2) Arengukava lisas 1 „Haridusvaldkonna panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse“ on välja toodud mitmed soolise võrdõiguslikkusega seonduvad (ala)eesmärgid ning markeeritud kuidas arengukavas planeeritu toodud eesmärkide saavutamisesse panustab. Soovime juhtida tähelepanu, et ainuüksi tingimuste loomine ei taga võrdseid võimalusi, vaid arvesse tuleb võtta ka erinevate sotsiaalsete gruppide olukorra eripärasid ning vajadusel planeerida neile gruppidele erimeetmeid. Muud üldised kommentaarid ja ettepanekud 1) Tervitame, et arengukavas on rõhutatud mitte- ja informaalse õppe arvestamise olulisust nii formaalhariduses kui ka tööturul. Samas peame oluliseks välja tuua, et mitteformaalses õppes osalemise võimalused on piirkonniti erinevad (nt osalemine noorsootöös või huvihariduses). Soovitame arengukavas mainida ka formaalhariduse olulisust, mis võib mängida suurt rolli piirkonnas ja/või koolis mitteformaalsete haridusvõimaluste ellukutsumises ja populariseerimises ning toetab nii noorte kui ka täiskasvanute mitte- ja informaalses õppes osalemist. 2) Arengukavas on mitmes kohas mainitud eelisarendatavaid valdkondi, defineerides need mõnikord nutika spetsialiseerumise valdkondadena, keele ja kultuuri ja/või avalike teenustega seotud valdkondadena või jäetud täpsema definitsioonita. Haridus- ja töömaailma osapooltel ei ole veel ammendavat kokkulepet eelisarendatavate valdkondade kohta riigi tasandil ning seetõttu võiks meie hinnangul jääda sõnastus 6 üldiseks. See võimaldab kokkuleppeid tulenevalt majanduse seisust ja oskuste poliitika paremast sidustamisest. Täpsem sõnastus on põhjendatud juhtudel, kui mingite erialade eelisarendamise vajadus tuleneb mõnest strateegilise tähtsusega probleemist. 3) On hea lugeda, et nüüdisaegset õpikäsitluse teemat on nii mõneski kohas puudutatud. Küll aga arvame, et arengukava võiks selgelt viidata muutunud õpikäsitluse ja tervikliku arusaama elukestvast õppest juurutamisele ühiskonnas laiemalt, muuhulgas ka ettevõtete seas. Ettevõtted vajavad baastööriistu kvaliteetse mitteformaalse väljaõppe kujundamiseks oma töötajate jaoks. 4) Eeldame, et arengukava käsitleb alushariduse ja lasteaedade mõiste all muu hulgas ka lapsehoidusid, nagu väljatöötamisel olev alushariduse seadus seda ette näeb. 5) Selleks, et jälgida planeeritud tegevuste mõju erinevatele sotsiaalsetele rühmadele ning välistada olukorra halvenemist või struktuurse ebavõrdsuse säilitamist, on oluline analüüsida, mil moel planeeritud tegevused mõjutavad erinevate gruppide olukorda. Kahjuks selgub arengukava lisast 2 „Mõjude hindamine“, et arengukavas planeeritu mõju ei ole (piisavalt põhjalikult) analüüsitud erinevate gruppide (soo, rahvuse, vanuse, puude jne alusel) lõikes. 7
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →