Justiitsministeerium Teie 03.03.2020 nr JUM/20-0232/-
[email protected] 1K; 8-1/1506/
Meie 29.04.2020 nr 1.2-3/698-3
Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Esitasite kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mis hõlmab endas valitsemiskorralduse paindlikkuse
suurendamise ja osade praktikas tõusetunud probleemide lahendamist.
1. Paindlikkuse suurendamise ja seadusloome mahu vähendamise eesmärgil soovitakse
VTKs loobuda ministeeriumide ja valitsusasutuste loetlemisest seaduses. Seadustes oleksid
sel juhul kasutusel mõisted „asjaomane ministeerium“, „Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV)
määratud täidesaatva riigivõimu organ“, „pädev valitsusasutus“. VVl tekib õigus vajaduse
korral vastavalt valitsuse prioriteetidele ja efektiivse valitsemise nõuetele ministeeriume ja
ministeeriumile alluvaid riigiasutusi ümber korraldada. VV kehtestab oma määrusega
ministeeriumid ja määratleb nende valitsemisalad, sh millised ametid ja inspektsioonid
valitsemisalas on. Seega VV määruses oleks ka loetletud, milline asutus konkreetse seaduse
mõttes on järelevalveasutus, maksuhaldur, pädev asutus jne.
Toetame paindlikkuse suurendamise eesmärki VVSis, kuid VTK põhjal ei ole aru saada, kas
muudatused on tegelikkuses igakülgselt läbi kaalutud ja põhjendatud arvestades kaasnevaid
mõjusid. Samuti on osad probleemsed küsimused jäetud üldse tähelepanu alt välja.
VTK punkt 1.1.1 (asutuste nimed seadustes ei võimalda haldusorganisatsiooni paindlikult
muuta). Juhul, kui soovitakse nimed välja jätta, tuleb kindlasti läbi mõelda, kuidas sellisel
juhul kodanikud leiavad õige asutuse ülesse. Paindlikkuse suurendamine ning eelnõude
ettevalmistajate, valitsusliikmete ja Riigikogu töömahu vähendamine ei saa olla eesmärk
omaette, vaid seadused on adressaatidele täitmiseks ja peavad olema õigusselged. Normi
õigusselguse hindamisel peab arvesse võtma seda, kas see on suunatud tavakodanikele,
suurettevõtetele või avalikele teenistujatele. Teiseks oluliseks teguriks on, kas säte piirab
inimese õigusi ja paneb talle kohustusi. Sellised sätted peavad olema selgemad ja
täpsemad. VTKs on märgitud, et seda riski saab vähendada seaduse juurde lisatava
rakendusmäärusega. Mida see määrus täpsemalt hakkab kajastama ja kas selle lugemine
võib muutuda seaduse adressaatidele ebamõistlikult koormavaks, on hetkel olemasoleva
info pinnalt raske hinnata. Samuti jääb ebaselgeks, et kuidas sellise süsteemi korral
tagatakse asjassepuutuvate asutuste õigeaegne kaasamine. Kuigi VTKs on välja toodud, et
muudatuse mõju on pigem väike, siis praktikas võib see vastupidiselt tõsta halduskoormust
(otsuseid tehakse sagedamini), kulusid (reklaam, visiitkaardid, viidad jne) ning dokumentide
vormistamise mahtu – asutuste lõpetamine või ümberkorraldamine puudutab töötajaid,
lepinguid, sisekordasid, õigusakte (eelkõige määrust) jne.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
VTK punkt 1.1.2 (VVS on liiga detailne). VVS-i detailsust asutusesisese töökorralduse poolelt
tuleks vähendada. Nimelt asutuse juht peab tagama, et asutuse eesmärgid saaksid täidetud,
mistõttu peaks olema võimalik paindlikult tööd korraldada asutusesiseselt ja ka
kaasaegsemalt.
VTK punkt 1.2.2 (ministrina töötanud isikutel puudub piirang asuda erasektorisse tööle
vahetult pärast ministrina töötamist). Igasuguste piirangute seadmine peaks olema väga
põhjalikult läbi mõeldud. Piirangu seadmise argumendiks oleks, et riigi mainet ei kahjustataks
ega tekiks korruptsiooniriski.
VTK võiks sisaldada ka üldpõhimõtteid selle kohta, kuidas hakkaks edaspidi toimima
ministeerium, millel on mitu ministrit või kuidas lahendatakse mitme ministeeriumi alla
kuuluva ühisosakonna tüüpi osakonnaga seotud küsimusi. VVS vajaks täiendamist
tugifunktsioonide tsentraliseerimise kontekstis. Täna on korraldatud osad tugifunktsioonid
teenuse osutamisena teises asutuses, kuid õigusaktid ei ole seda võimalust sõnaselgelt ette
näinud. Kuna funktsioonid asuvad teises asutuses käsitletakse neid eraldi asutusena ning
seetõttu on suurenenud ka bürokraatia kokkulepete sõlmimise ja vormide kehtestamise näol.
Selliseid kokkuleppeid ja vormide täitmist ei nõuta siis, kui tegemist on asutuse enda
üksusega. Seaduse muutmisel peaks läbi mõtlema, kuidas tsentraalseid üksuseid käsitleda
riigiüleselt ning mis rolli nad täidavad asutuses, kelle tugifunktsiooni nad täidavad
(kirjavahetus, sisendi andmine, vastutus, isikuandmete töötlemine, juurdepääs jne).
Samuti võiks VTK käsitleda, kuidas reguleeritakse mitme ministeeriumi pädevusvaldkonda
jääva ühisasutuse loomise ja juhtimise põhimõtteid. VVS ei näe praegu ette võimalust, et
amet/inspektsioon võiks asuda mitme ministeeriumi valitsemisalas ja milline oleks sellise
ameti juhtimismudel, pädevusjaotus erinevate valdkondlike ministeeriumite vahel. Siiani on
kõik ametid olnud ühe konkreetse ministeeriumi valitsemisalas.
Suurem paindlikkus võiks olla ka esindamispädevuse volitamisel. Kehtivates õigusaktides
(sh VVSis) on tihtilugu nimetatud konkreetne ametiisik (minister või kantsler), kellel on õigus
tegutseda haldusorgani nimel ilma, et oleks eraldi välja toodud esindamispädevuse
volitamise õigus. See aga seab piirangud ning ei ole alati mõistlik (HMS § 8 lg 2). Praktikas
on tekitanud ebaselgust, kas sellest tuleb lähtuda ka sisepädevuse korral või sellisel juhul on
nimetatud ametiisikul võimalus esindamispädevust volitada. Ebaselgust on tekitanud ka
ministri ja kantsleri pädevuse jaotus ning kui ülesanne on antud ministeeriumi põhimääruse
alusel kantsleri pädevusse, kas sellisel juhul võib teha vastavaid otsuseid ka minister
asutuse juhina (arvestades VVS §-i 49 lg 1 p 3). Samuti tuleks üle vaadata paindlikkuse
tagamine ka ministeeriumi osakonnajuhatajate määramisel (VVS § 49 lg 1 p 6 ja § 47 lg 4).
Praktikas on väga keeruline selget joont tõmmata kahe rolli vahele, eriti keeruline on teha
seda haldusorganisiseste otsuste korral (nt sisekorrad). Ebaselgust suurendab veel asjaolu,
et ministri ja kantsleri pädevus on reguleeritud nii VVSis kui ka põhimääruses ning tihtilugu
erinevas sõnastuses. Seega tuleks töö korraldamise muutmisel hinnata ka
esindamispädevuse muutmise (sh ühtlustamise) vajadust.
Paindlikkuse suurendamise punkti puudutavas mõjude osas ei ole hinnatud
mõjuvaldkondade all võimalikku ebasoovitavat mõju. Näiteks muudatus 1, sotsiaalse mõju all
võib paindlikkus asutuste muutmiseks, ümberkorraldamiseks kaasa tuua ka elanike jaoks
ebaselgust ja teadmatust, kuhu ja kelle poole pöörduda. See omakorda tähendab, et mõju
riigiasutuste ning ka tulu-kulu all tuleks kirjeldada teavitamise ja teadlikkuse küsimusi. Ka ei
ole võimalike mõjudega käsitletud asutuste ümberstruktureerimiste mõju töötajatele ja
ametnike töökohtadele jm ning nende töökorraldusele, mis on üks osa mõjust riigiasutustele.
2. Lisaks on VTKs välja toodud, et VVSs on veel küsimusi, mida ei ole VTKs kajastatud, kuid
mida tuleks analüüsida (teenistuslik järelevalve, haldusjärelevalve, ametiabi,
haldusülesannete delegeerimine, halduslepingute sõlmimine, RHS ja HKTS vaheline
vastuolu). Sealjuures tõdetakse, et nende probleemide osas tuleb veel koostada analüüs ja
3
kui leitakse, et on vajalik välja töötada kas halduskorralduse seaduse eelnõu või muuta
olemasolevat regulatsiooni, siis koostatakse eraldi VTK.
Täname Justiitsministeeriumi püstitatud teemade algatuse eest, kuna mitmed neist on
küsimusi tekitanud juba pikemat aega. Meie hinnangul eeldaksid need mahukad teemad
spetsialistide ringis eelnevat arutelu. Sestap oleme valmis tihedaks koostööks, esitades
praktilisi näiteid ja kitsaskohti, et nende pinnalt parimad lahendused leida.
Näiteks organitüli raames tuleks põhjalikumalt analüüsida, kuidas lahendada ministeeriumide
vahel vaidlusi, kui see puudutab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja
inspektsioonide poolt riikliku järelevalve või haldusjärelevalve menetluses tehtud otsuseid.
Organitüli efektiivsemaks lahendamiseks on jätkuvalt täitmata VVS § 101 lg 4 volitusnorm,
mille kohaselt valitsusasutuste ja muude riigiasutuste õiguslike vaidluste lahendamise
täpsema korra määrab Vabariigi Valitsus. Haldusjärelevalvesse hõlmatud probleeme on
puudutatud mitmetes Sotsiaalministeeriumi kirjades (nt SoM 14.03.2017 kiri nr 1.5-1.1/1196-
1, Tööinspektsiooni kiri 10. mai 2017 nr nr 1.4 1/ 40-3). Sotsiaalministeeriumi jaoks on
eelkõige probleemiks olnud haldusjärelevalve mõistesse hõlmatud erinevate
järelevalveolukordade lahendamine. Riiklike andmekogude kasutus haldusjärelevalve
raames on suur ja eraldiseisev teema, mille käsitlus ja pakutavad lõpplahendused ei saa olla
markeeritud vaid teemapüstitusena.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks markeeritud probleemkohad lahendada juba
käesoleva menetlusprotsessi raames. Eelnevast tulenevalt palume esitada
kooskõlastamisele uus täiendatud VTK, milles on põhjalikult analüüsitud kooskõlastuskirja
esimeses punktis märgitud probleemkohti ning teenistusliku järelevalve, haldusjärelevalve,
ametiabi, haldusülesannete delegeerimise ja halduslepingute sõlmimise küsimusi. VTK
peaks tooma välja selgelt näidatud probleemi, selle lahendusteed ning lahendustega
kaasneda võivad positiivsed ja negatiivsed mõjud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Ebe Sarapuu 626 9337
[email protected]
Nele Nisu 626 9338
[email protected]