dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 29. aprill 2020
Viit
1.2-3/698-3
Registreeritud
29. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-3698-3 29.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc226 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 03.03.2020 nr JUM/20-0232/- [email protected] 1K; 8-1/1506/ Meie 29.04.2020 nr 1.2-3/698-3 Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Lugupeetud minister Esitasite kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mis hõlmab endas valitsemiskorralduse paindlikkuse suurendamise ja osade praktikas tõusetunud probleemide lahendamist. 1. Paindlikkuse suurendamise ja seadusloome mahu vähendamise eesmärgil soovitakse VTKs loobuda ministeeriumide ja valitsusasutuste loetlemisest seaduses. Seadustes oleksid sel juhul kasutusel mõisted „asjaomane ministeerium“, „Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) määratud täidesaatva riigivõimu organ“, „pädev valitsusasutus“. VVl tekib õigus vajaduse korral vastavalt valitsuse prioriteetidele ja efektiivse valitsemise nõuetele ministeeriume ja ministeeriumile alluvaid riigiasutusi ümber korraldada. VV kehtestab oma määrusega ministeeriumid ja määratleb nende valitsemisalad, sh millised ametid ja inspektsioonid valitsemisalas on. Seega VV määruses oleks ka loetletud, milline asutus konkreetse seaduse mõttes on järelevalveasutus, maksuhaldur, pädev asutus jne. Toetame paindlikkuse suurendamise eesmärki VVSis, kuid VTK põhjal ei ole aru saada, kas muudatused on tegelikkuses igakülgselt läbi kaalutud ja põhjendatud arvestades kaasnevaid mõjusid. Samuti on osad probleemsed küsimused jäetud üldse tähelepanu alt välja. VTK punkt 1.1.1 (asutuste nimed seadustes ei võimalda haldusorganisatsiooni paindlikult muuta). Juhul, kui soovitakse nimed välja jätta, tuleb kindlasti läbi mõelda, kuidas sellisel juhul kodanikud leiavad õige asutuse ülesse. Paindlikkuse suurendamine ning eelnõude ettevalmistajate, valitsusliikmete ja Riigikogu töömahu vähendamine ei saa olla eesmärk omaette, vaid seadused on adressaatidele täitmiseks ja peavad olema õigusselged. Normi õigusselguse hindamisel peab arvesse võtma seda, kas see on suunatud tavakodanikele, suurettevõtetele või avalikele teenistujatele. Teiseks oluliseks teguriks on, kas säte piirab inimese õigusi ja paneb talle kohustusi. Sellised sätted peavad olema selgemad ja täpsemad. VTKs on märgitud, et seda riski saab vähendada seaduse juurde lisatava rakendusmäärusega. Mida see määrus täpsemalt hakkab kajastama ja kas selle lugemine võib muutuda seaduse adressaatidele ebamõistlikult koormavaks, on hetkel olemasoleva info pinnalt raske hinnata. Samuti jääb ebaselgeks, et kuidas sellise süsteemi korral tagatakse asjassepuutuvate asutuste õigeaegne kaasamine. Kuigi VTKs on välja toodud, et muudatuse mõju on pigem väike, siis praktikas võib see vastupidiselt tõsta halduskoormust (otsuseid tehakse sagedamini), kulusid (reklaam, visiitkaardid, viidad jne) ning dokumentide vormistamise mahtu – asutuste lõpetamine või ümberkorraldamine puudutab töötajaid, lepinguid, sisekordasid, õigusakte (eelkõige määrust) jne. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 VTK punkt 1.1.2 (VVS on liiga detailne). VVS-i detailsust asutusesisese töökorralduse poolelt tuleks vähendada. Nimelt asutuse juht peab tagama, et asutuse eesmärgid saaksid täidetud, mistõttu peaks olema võimalik paindlikult tööd korraldada asutusesiseselt ja ka kaasaegsemalt. VTK punkt 1.2.2 (ministrina töötanud isikutel puudub piirang asuda erasektorisse tööle vahetult pärast ministrina töötamist). Igasuguste piirangute seadmine peaks olema väga põhjalikult läbi mõeldud. Piirangu seadmise argumendiks oleks, et riigi mainet ei kahjustataks ega tekiks korruptsiooniriski. VTK võiks sisaldada ka üldpõhimõtteid selle kohta, kuidas hakkaks edaspidi toimima ministeerium, millel on mitu ministrit või kuidas lahendatakse mitme ministeeriumi alla kuuluva ühisosakonna tüüpi osakonnaga seotud küsimusi. VVS vajaks täiendamist tugifunktsioonide tsentraliseerimise kontekstis. Täna on korraldatud osad tugifunktsioonid teenuse osutamisena teises asutuses, kuid õigusaktid ei ole seda võimalust sõnaselgelt ette näinud. Kuna funktsioonid asuvad teises asutuses käsitletakse neid eraldi asutusena ning seetõttu on suurenenud ka bürokraatia kokkulepete sõlmimise ja vormide kehtestamise näol. Selliseid kokkuleppeid ja vormide täitmist ei nõuta siis, kui tegemist on asutuse enda üksusega. Seaduse muutmisel peaks läbi mõtlema, kuidas tsentraalseid üksuseid käsitleda riigiüleselt ning mis rolli nad täidavad asutuses, kelle tugifunktsiooni nad täidavad (kirjavahetus, sisendi andmine, vastutus, isikuandmete töötlemine, juurdepääs jne). Samuti võiks VTK käsitleda, kuidas reguleeritakse mitme ministeeriumi pädevusvaldkonda jääva ühisasutuse loomise ja juhtimise põhimõtteid. VVS ei näe praegu ette võimalust, et amet/inspektsioon võiks asuda mitme ministeeriumi valitsemisalas ja milline oleks sellise ameti juhtimismudel, pädevusjaotus erinevate valdkondlike ministeeriumite vahel. Siiani on kõik ametid olnud ühe konkreetse ministeeriumi valitsemisalas. Suurem paindlikkus võiks olla ka esindamispädevuse volitamisel. Kehtivates õigusaktides (sh VVSis) on tihtilugu nimetatud konkreetne ametiisik (minister või kantsler), kellel on õigus tegutseda haldusorgani nimel ilma, et oleks eraldi välja toodud esindamispädevuse volitamise õigus. See aga seab piirangud ning ei ole alati mõistlik (HMS § 8 lg 2). Praktikas on tekitanud ebaselgust, kas sellest tuleb lähtuda ka sisepädevuse korral või sellisel juhul on nimetatud ametiisikul võimalus esindamispädevust volitada. Ebaselgust on tekitanud ka ministri ja kantsleri pädevuse jaotus ning kui ülesanne on antud ministeeriumi põhimääruse alusel kantsleri pädevusse, kas sellisel juhul võib teha vastavaid otsuseid ka minister asutuse juhina (arvestades VVS §-i 49 lg 1 p 3). Samuti tuleks üle vaadata paindlikkuse tagamine ka ministeeriumi osakonnajuhatajate määramisel (VVS § 49 lg 1 p 6 ja § 47 lg 4). Praktikas on väga keeruline selget joont tõmmata kahe rolli vahele, eriti keeruline on teha seda haldusorganisiseste otsuste korral (nt sisekorrad). Ebaselgust suurendab veel asjaolu, et ministri ja kantsleri pädevus on reguleeritud nii VVSis kui ka põhimääruses ning tihtilugu erinevas sõnastuses. Seega tuleks töö korraldamise muutmisel hinnata ka esindamispädevuse muutmise (sh ühtlustamise) vajadust. Paindlikkuse suurendamise punkti puudutavas mõjude osas ei ole hinnatud mõjuvaldkondade all võimalikku ebasoovitavat mõju. Näiteks muudatus 1, sotsiaalse mõju all võib paindlikkus asutuste muutmiseks, ümberkorraldamiseks kaasa tuua ka elanike jaoks ebaselgust ja teadmatust, kuhu ja kelle poole pöörduda. See omakorda tähendab, et mõju riigiasutuste ning ka tulu-kulu all tuleks kirjeldada teavitamise ja teadlikkuse küsimusi. Ka ei ole võimalike mõjudega käsitletud asutuste ümberstruktureerimiste mõju töötajatele ja ametnike töökohtadele jm ning nende töökorraldusele, mis on üks osa mõjust riigiasutustele. 2. Lisaks on VTKs välja toodud, et VVSs on veel küsimusi, mida ei ole VTKs kajastatud, kuid mida tuleks analüüsida (teenistuslik järelevalve, haldusjärelevalve, ametiabi, haldusülesannete delegeerimine, halduslepingute sõlmimine, RHS ja HKTS vaheline vastuolu). Sealjuures tõdetakse, et nende probleemide osas tuleb veel koostada analüüs ja 3 kui leitakse, et on vajalik välja töötada kas halduskorralduse seaduse eelnõu või muuta olemasolevat regulatsiooni, siis koostatakse eraldi VTK. Täname Justiitsministeeriumi püstitatud teemade algatuse eest, kuna mitmed neist on küsimusi tekitanud juba pikemat aega. Meie hinnangul eeldaksid need mahukad teemad spetsialistide ringis eelnevat arutelu. Sestap oleme valmis tihedaks koostööks, esitades praktilisi näiteid ja kitsaskohti, et nende pinnalt parimad lahendused leida. Näiteks organitüli raames tuleks põhjalikumalt analüüsida, kuidas lahendada ministeeriumide vahel vaidlusi, kui see puudutab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide poolt riikliku järelevalve või haldusjärelevalve menetluses tehtud otsuseid. Organitüli efektiivsemaks lahendamiseks on jätkuvalt täitmata VVS § 101 lg 4 volitusnorm, mille kohaselt valitsusasutuste ja muude riigiasutuste õiguslike vaidluste lahendamise täpsema korra määrab Vabariigi Valitsus. Haldusjärelevalvesse hõlmatud probleeme on puudutatud mitmetes Sotsiaalministeeriumi kirjades (nt SoM 14.03.2017 kiri nr 1.5-1.1/1196- 1, Tööinspektsiooni kiri 10. mai 2017 nr nr 1.4 1/ 40-3). Sotsiaalministeeriumi jaoks on eelkõige probleemiks olnud haldusjärelevalve mõistesse hõlmatud erinevate järelevalveolukordade lahendamine. Riiklike andmekogude kasutus haldusjärelevalve raames on suur ja eraldiseisev teema, mille käsitlus ja pakutavad lõpplahendused ei saa olla markeeritud vaid teemapüstitusena. Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks markeeritud probleemkohad lahendada juba käesoleva menetlusprotsessi raames. Eelnevast tulenevalt palume esitada kooskõlastamisele uus täiendatud VTK, milles on põhjalikult analüüsitud kooskõlastuskirja esimeses punktis märgitud probleemkohti ning teenistusliku järelevalve, haldusjärelevalve, ametiabi, haldusülesannete delegeerimise ja halduslepingute sõlmimise küsimusi. VTK peaks tooma välja selgelt näidatud probleemi, selle lahendusteed ning lahendustega kaasneda võivad positiivsed ja negatiivsed mõjud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Ebe Sarapuu 626 9337 [email protected] Nele Nisu 626 9338 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel