Tõnis Mölder
Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected] Meie 29.04.2020 nr 1.2-5/1486-1
Muudatusettepanekud meditsiiniseadme
seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (165 SE)
juurde
Lugupeetud Tõnis Mölder
Esitame muudatusettepanekud Riigikogu menetluses olevale meditsiiniseadme seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (165 SE).
Muudatuste vajadus tuleneb COVID-19 levikust ning eesmärk on tagada tõhus ja efektiivne
nakkushaiguse leviku tõkestamine pärast eriolukorra lõppemist. Eelnõu ja seletuskiri on
esitatud lisades 1 ja 2.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisa: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Hädaolukorra seaduse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seadus
§ 1. Hädaolukorra seaduse muutmine
Hädaolukorra seaduse § 14 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui tegemist on hädaolukorraga, millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või
kui selle mõju ulatub rohkem kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile, võib
Vabariigi Valitsus hädaolukorra kiireks lahendamiseks anda hädaolukorra lahendamist
juhtivale asutusele korralduse:
1) haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks;
2) toimingu sooritamise lõpetamiseks või toimingu sooritamise keelamiseks;
3) toimingu sooritamise osaliseks või täielikuks peatamiseks.
(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud korraldus tuleb täita viivitamata, kui Vabariigi
Valitsus ei ole määranud teistsugust tähtaega.
(43) Käesoleva paragrahvi lõigetes 41 nimetatud korraldusele ei kohaldata haldusmenetluse
seadust.“.
§ 2. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Seaduse tähenduses uudne ohtlik nakkushaigus on nakkushaigus:
1) millel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud eriti ohtliku nakkushaiguse
tunnused;
2) millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate
ravivõimekust.“;
2) paragrahvi 22 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Eestis varem mitteesinenud nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaiguse tõrje nõuded
ja meetmed, mis ei ole kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, töötab välja Terviseamet
ning teavitab neist asjassepuutuvaid isikuid.“;
3) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Karantiin on eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku vältimiseks või
tõkestamiseks kohaldatav:
1) viibimiskeeld korrakaitseseaduse tähenduses;
2) isikute, kaupade ja sõidukite teatud territooriumil liikumise või sellelt lahkumise piirang või
3) teenuste osutamise piirang.“;
4) paragrahvi 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Karantiini kehtestab Terviseamet haldusaktiga. Kui karantiini kohaldamisega kaasneb
oluline mõju ühiskonnale või majandusele, kehtestab karantiini Vabariigi Valitsus
korraldusega. Karantiini kehtivuse aeg määratakse kindlaks haldusaktis. Haldusaktis määratud
karantiini kehtivusaega võib pikendada kuni käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud eesmärk
on saavutatud.“;
5) paragrahvi 27 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Karantiini lõpetab haldusorgan, kes karantiini kehtestas, kui nakkushaiguse levik on
tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud ja haiguskolle kahjutustatud.
(6) Teave karantiini kehtestamise ja lõpetamise kohta võib avaldada massiteabevahendis kui
haldusakti adressaatide arv on suurem kui 50.“;
6) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Haldusakt karantiini kehtestamise ja lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel
vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei
sätestata teist tähtaega.“;
7) paragrahvi 28 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Nakkushaiguste epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab Terviseamet talle
laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel.
(2) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib Terviseamet haldusaktiga muu
hulgas:
1) ajutiselt sulgeda koole ning laste- ja hoolekandeasutusi;
2) nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist;
3) nõuda inimeste terviseuuringute ja nakkushaiguse diagnoosimise korraldamist;
4) kohustada haiglat ja hoolekandeasutust külastuspiirangu kehtestamiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud terviseuuringuks või nakkushaiguse
diagnoosimiseks võib kohustada isikuid, kes asuvad haiguskoldes või piirkonnas, kus on oht
haiguskolde tekkimiseks, ja nendega seotud nakkuskahtlaseid isikuid. Nakkushaiguse
diagnoosimisest ja terviseuuringust keeldumisel võib isikud määrata karantiini.
(4) Laste- või hoolekandeasutuse juht võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse,
kooskõlastades selle Terviseametiga.
(5) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult
vajalik, haldusaktiga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmetele ja piirangutele
ajutiselt:
1) sulgeda asutusi ja ettevõtteid;
2) keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise;
3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa
olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.
(7) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib rakendada muu hulgas nõudeid,
meetmeid ja piiranguid, mis on seaduses või seaduse alusel ette nähtud eriti ohtliku
nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
(8) Teave käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete, meetmete ja piirangute kehtestamise ja
lõpetamise kohta võib avaldada massiteabevahendis, kui haldusakti adressaatide arv on suurem
kui 50.
(9) Haldusakt käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete, meetmete ja piirangute kehtestamise ja
lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel
massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega.
(10) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatakse vajaduse korral
hädaolukorra seadust.“;
8) paragrahvi 45 täiendatakse pärast tekstiosa „32,“ tekstiosaga „44,“;
9) paragrahv 451 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 46 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“;
11) seadust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses:
„§ 461. Karantiininõuete rikkumine
(1) Karantiininõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“;
12) paragrahvi 47 lõikes 2 asendatakse arv „640“ arvuga „6400“;
13) paragrahvi 48 lõikes 2 asendatakse arv „1300“ arvuga „13 000“.
§ 3. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Terviseteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 59 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Terviseametil või tema volitusel hädaolukorra meditsiinijuhil on õigus anda
tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks haldusakte tervishoiuteenuse osutajatele ja teistele
eraõiguslikele juriidilistele isikutele nende tegevuse ajutiseks ümberkorraldamiseks ja
piiramiseks, kui see on vältimatult vajalik.
(7) Hädaolukorra lahendamisel Terviseamet:
1) annab haldusakte tervishoiuteenuse osutajale, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel
kehtestatud valmisoleku tasemetest ja arvestades käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel
kehtestatud haldusakte;
2) annab haldusakte vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6;
3) otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise.“;
2) paragrahvi 59 lõike 8 punktis 1 ja lõike 9 punktis 1 asendatakse arv „5“ arvuga „4“;
3) paragrahvi 59 lõike 2 punktis 3, lõike 3 punktis 5, lõike 8 punktis 1 ja lõike 9 punktis 1
asendatakse sõna „korraldus“ sõnaga „haldusakt“ vastavas käändes.;
4) paragrahvi 59 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
„(10) Teave käesolevas paragrahvis sätestatud meetmete ja piirangute kehtestamise ja
lõpetamise kohta võib avaldada massiteabevahendis kui haldusakti adressaatide arv on suurem
kui 50.
(11) Haldusakt käesolevas paragrahvis sätestatud meetmete ja piirangute kehtestamise ja
lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel
massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega.“.
§ 4. Ravikindlustuse seaduse muutmine
Ravikindlustuse seaduse § 57 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kohaliku omavalitsuse üksuse
kehtestatud“.
§ 5. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
SELETUSKIRI
hädaolukorra seaduse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) muudatusega antakse Vabariigi Valitsusele võimalus
anda hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele korraldusi, kui tegemist on hädaolukorraga,
millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või kui selle mõju ulatub rohkem kui ühe
kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse
muudatused on tingitud kiirest vajadusest anda Terviseametile pärast eriolukorda õigusselgus
ja kindlus tekkivate olukordadega toimetulekuks. Muudatuste eesmärk on tagada tõhus ja
efektiivne nakkushaiguse leviku tõkestamine, andes Terviseametile õiguse kehtestada
karantiini, sulgeda asutusi, ettevõtteid, keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste
korraldamise ja muid nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid.
Seadusemuudatus võimaldab anda Vabariigi Valitsusele teatud meetmete kohaldamise õiguse,
kui nende kohaldamine on olulise ühiskondliku või majandusliku mõjuga.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeerium. Eelnõu ette valmistamisse olid kaasatud
Justiitsministeerium, Kaitseministeerium ning Riigikantselei õigusloomeosakond.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on tagada tõhus ja efektiivne nakkushaiguse leviku tõkestamine.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Hädaolukorra seaduse muudatused
Vabariigi Valitsus on kollegiaalne organ, kes peamiselt suunab ja koordineerib valitsusasutuste
tegevust. Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid ning neil on hääleõigus otsuste
tegemisel. Seega peab valitsus otsuseid tegema kollegiaalselt. Eelnõuga täpsustatakse Vabariigi
Valitsuse rolli hädaolukorra lahendamisel.
Eelnõuga täiendatakse hädaolukorra seadust § 14 lõigetega 41–43.
Lõikega 41 antakse Vabariigi Valitsusele õigus anda hädaolukorra lahendamist juhtivale
asutusele korraldusi eelnõuga tema pädevusse kuuluvate haldusesiseste aktide andmiseks ja
toimingute sooritamiseks. Selline sekkumine Vabariigi Valitsuse poolt asutuse pädevusse saab
toimuda ainult tingimusel, et tegemist on hädaolukorraga, millel on oluline ühiskondlik või
majanduslik mõju või kui selle mõju ulatub rohkem kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse
territooriumile. Eelnõu koostamise hetkel kehtib Eesti Vabariigis eriolukord (kuulutati välja
12.03.2020). Eriolukord kuulutati välja, kuna oli oht, et nakkushaiguse levikust põhjustatud
hädaolukord toob kaasa ahelreaktsioonina muid hädaolukordi, millel on oluline mõju lisaks
tervishoiusektorile ka majandusele, haridusele, toiduainete ja esmatarbekaupade
tarnekindlusele, kultuurile, riigiasutuste tegevusele, turismile jne. Eelnõu koostamise hetkeks
on eriolukord Eestis kestnud seitse nädalat ning nimetatud eeldused on realiseerunud. Kui tuua
näiteid eelnõu koostamise ajal kehtivatest eriolukorras rakendatavatest meetmetest, siis kõikide
kaubanduskeskuste sulgemine on kindlasti üheks juhtumiks, kui meetmel on suur ühiskondlik
ja majanduslik mõju, samuti Saaremaa valla piirangud. Seetõttu on oluline kindlustada
ühetaoline lähenemine hädaolukorra lahendamisele kogu riigis, samuti tagab see kindlustunde
ja selguse avalikkusele.
Kui on nii suure mõjuga hädaolukord, siis see tähendab, et haiguse levikut piiravate meetmete
kaalumisel tuleb hinnata ka nende meetmete mõju majandusele ning riigi ja ühiskonna
toimimisele ning seetõttu on eelnõuga antud Vabariigi Valitsusele õigus anda hädaolukorra
lahendamist juhtivale asutusele korraldusi haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks,
toimingu sooritamise lõpetamiseks või toimingu sooritamise keelamiseks ning toimingu
sooritamise osaliseks või täielikuks peatamiseks. Hädaolukorda juhtiva asutuse ülesanded
tulevad osalt HOSist ja osalt HOSi alusel antud õigusaktidest. Kui tegemist on hädaolukorraga,
millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või kui selle mõju ulatub rohkem kui ühe
kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile, võib Vabariigi Valitsus hädaolukorra kiireks
lahendamiseks anda hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele korralduse täita õigusaktides
toodud ülesandeid.
See on ette nähtud selleks, et kogu ühiskonda hõlmava hädaolukorra lahendamiseks on vajalik
tagada operatiivsus, ühtsus ja koordineeritus hädaolukorra lahendamisel.
Lõikega 42 sätestatakse, et korraldus tuleb täita viivitamata, kui Vabariigi Valitsus ei ole
määranud teistsugust tähtaega.
Eelnõuga ei anta Vabariigi Valitsusele pädevust hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse üle
teenistusliku järelevalve tegemiseks. Seaduses sätestatud juhul tuleb hädaolukorra lahendamist
juhtival asutusel lähtuda Vabariigi Valitsuse korraldustest, kuid järelevalve korralduste täitmise
üle toimub tavapärases korras. Näiteks kui hädaolukorra lahendamist juhtivaks asutuseks on
Terviseamet, siis hädaolukorra lahendamise juhtimisel võib Terviseamet saada korraldusi ka
Vabariigi Valitsuselt. Hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse tegevuse õiguspärasust ja
otstarbekust kontrollib ehk teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet minister. Teenistusliku
järelevalve pädevuse ministrile jätmine võimaldab korralduste täitmise kontrollimisega
tegeleda sisulisemalt ning hinnata vahetumalt ülesannete täitmise eesmärgipärasust,
proportsionaalsust jne.
Lõike 43 kohaselt on hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse ja Vabariigi Valitsuse
korraldused on haldusesisesed aktid, millele ei kohaldata haldusmenetluse seadust.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused
Punkti 1 muudatusega nähakse ette uudse ohtliku nakkushaiguse mõiste. Mõiste on vajalik
selleks, et uudse ohtliku nakkushaiguse puhul oleks selge, milliseid nakkushaiguse leviku
tõkestamise meetmeid võib selle puhul kohaldada. See, kas nimetatud haigus leiab oma koha
eriti ohtlike nakkushaiguste loetelus, selgub aja möödudes. Kui haigus arvatakse eriti ohtlike
nakkushaiguste hulka, kantakse see haigus NETS § 2 lõike 1 punktis 3 sisalduvasse haiguste
loetellu. Rangemad meetmed on asjakohased just uudse ja samas ohtliku nakkushaiguse korral,
mille puhul on veel piiratud hulgal andmeid selle nakkuse levikuviiside, peiteaja, haiguse kulu
või ravi jms kohta, kuid riigil tuleb astuda samme isikute tervise kaitseks. Selgitamaks välja,
kas tegemist on uudse ohtliku nakkushaigusega, on vaja leida vastus järgmistele
kriteeriumidele: 1) nakkushaigus peab vastama NETS § 2 lõike 1 punktis 3 defineeritud eriti
ohtliku nakkushaiguse tunnustele ehk tegemist peab olema suure nakatuvusega haigusega, mis
potentsiaalselt levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik ning 2) haigusel
puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või haiguse levik võib ületada haiglate
ravivõimekust. Selliseks nakkushaiguseks on 2020. aasta kevadel osutunud näiteks COVID-19.
Punktis 2 tehtav muudatus on seotud eelnõu punkti 1 muudatusega. Muudatusega lisatakse
lõikesse täiendus, et uudse ohtliku nakkushaiguse tõrje nõuded ja meetmed, mis ei ole
kehtestatud NETS § 22 lõike 3 alusel antud määrusega, töötab välja Terviseamet ja teavitab
neist asjassepuutuvaid isikuid.
Punktiga 3 muudetakse karantiini mõiste õigusselgemaks. Uue sõnastuse kohaselt sätestatakse,
et karantiin hõlmab endas:
1) viibimiskeeldu korrakaitse seaduse tähenduses (edaspidi KorS). Viibimiskeeld on KorS-i
erimeede, mis puhul võib korrakaitseorgan (antud juhul Terviseamet) ajutiselt keelata isiku
viibimise teatud isiku läheduses või teatud kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või
sellest kohast lahkuma või isikule või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma;
2) isikute, kaupade ja sõidukite teatud territooriumil liikumise või sellelt lahkumise piirang on
erimeede NETS-is ning tal puudub samasisuline sisu KorS-i tähenduses. Erinevalt punktist üks
võib selle kohaselt kohustada isikut viibima teatud kohas nt siseruumides, elukohas, linnas.
Lisaks isikute liikumispiirangutele, hõlmab see endas nii kaupade kui sõidukite
liikumispiirangut. Vastav piirang on olemas ka kehtivas õiguses (vt NETS § 27 lg 1);
3) teenuste osatamise piirang on samuti kehtivas õiguses (vt NETS § 27 lg 1). See võib hõlmata
näiteks piirangut, mille kohaselt võib müügisaali siseneda piiratud arv inimesi (sõltuvalt
müügisaali suurusest, et vältida nakkuse ülekandmist).
Juhul kui on vaja kasutada meetme kohaldamisel vahetut sundi, on võimalik kaasata ametiabi
korras Politsei- ja Piirivalveamet (halduskoostöö seaduse § 17 jj; vt ka KorS § 44, 74). Kui
karantiin kehtestatakse, tagab karantiini territooriumil kohalik omavalitsus karantiinis olevatele
isikutele eluks hädavajaliku vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele.
Punktiga 4 muudetakse NETS § 27 lõiget 3 selliselt, et antakse kohaliku omavalitsuse asemel
karantiini kehtestamise pädevus Terviseametile. NETS § 18 lõike 1 järgi on nakkushaiguste
ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas pädev asutus Terviseamet. Nakkushaiguse ennetamise ja
leviku tõkestamisel on Terviseamet korrakaitseorgan KorS-i tähenduses. Juhul kui karantiini
kehtestamisega kaasnevad olulised mõjud ühiskonnale või majandusele, siis on vajalik
otsustustasand tuua kõrgemale ehk Vabariigi Valitsuse tasandile. Näiteks kui Eestisse on
saabunud mõnes teises riigis olevast nakkuskoldest isikud või kui haiguskolle on ainult
ühiselamus, siis kohane otsustustasand on Terviseamet. Samuti võib Terviseamet määrata
karantiini ühe inimese, perekonna või terve kortermaja. Samas tuleb arvestada, et nt kogu
Tallinna või Saaremaa karantiini jätmisel tekivad olulised mõjud ühiskonnale ja majandusele
(lennujaam, sadamad, suurettevõtted) ja seega peaks karantiini kehtestama juba kõrgem
otsustustasand.
Samuti on eelnõus täpsustatud, et karantiini kehtivusaeg määratakse haldusaktis ja selle
kehtivusaega võib pikendada sõltuvalt asjaoludest (kuni nakkushaiguse levik on tõkesatud,
nakkushaiguse tõrjenõuded on täidetud ja haiguskolle on kahjutustatud). Siinjuures on oluline,
et lähtuda tuleb KorS-is sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest (vt selle § 7), mille alusel
kohaldatakse meedet üksnes seni, kui meetme eesmärk on saavutatud või pole võimalik enam
saavutada.
Punkt 5. Kuna eelnõuga on antud karantiini kehtestamise otsustamise pädevus nii
Terviseametile kui ka Vabariigi Valitsusele, siis ka karantiini peab lõpetama sama haldusorgan.
Muudatus on seotud eelneva muudatusega (vt põhjendusi punktist 4). Lisaks on eelnõus
täpsustatud, et teave karantiini kehtestamise ja lõpetamise kohta võib avaldada
massiteabevahendis, kui haldusakti adressaatide arv on suurem kui 50. Kui karantiin
kehtestatakse näiteks ainult ühele perekonnale, siis ei ole otstarbekas sellist haldusakti
massiteabevahendites avaldada.
Punktis 6 on sätestatud, et haldusakt karantiini kehtestamise ja lõpetamise kohta jõustub selle
teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui
haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega. Analoogne teatavakstegemise regulatsioon
sisaldub ka hädaolukorra seaduses nt eriolukorra meetmete kehtestamise puhul. Muudatus on
vajalik, et eriti ohtliku nakkushaiguse leviku korral saaks kohe reageerida ning meetmeid ja
piiranguid kohaldada.
Punktiga 7 muudetakse § 28. Paragrahvi lõige 1 on samas sõnastuses võrreldes kehtiva
seadusega.
Lõige 2 on enam-vähem samas sõnastuses kui kehtiv seadus, kuid lisatud on mõned täiendused
tulenevalt praktikas esile kerkinud murekohtadest. Kohendatud on terviseuuringuid puudutavat
kohustust ja uue sõnastuse kohaselt saab Terviseamet haldusaktiga kohustada isikuid
nakkushaiguse diagnoosimisele ja terviseuuringutele. Tulenevalt praktikast on ülioluline
nakkushaiguse leviku tõkestamiseks sätestada, et Terviseamet saaks vajaduse korral allutada
isikuid terviseuuringutele ja haiguse diagnoosimisele ehk nakatumise väljaselgitamiseks
võimalikult efektiivsel moel. Mõlemad juhud on vaja seaduses esile tuua, sest neil on erinev
tähendus. Terviseuuringu eesmärgiks on tuvastada nakkustekitajate olemasolu ja
nakkushaiguse sümptomid (nt temperatuuri mõõtmine, isiku väliste haigustunnuste
kindlakstegemine jne). Nakkushaiguse diagnoosimine on terviseuuringu tulemuste põhjal
kindla diagnoosi määramine ehk RHK-10 koodi määramine. Proovide võtmine on erinevate
nakkushaiguste puhul ette nähtud ka kehtivas ministri määruses (NETS § 22 lg 3 alusel antud
määruses).
Terviseuuringu tegemine ja nakkushaiguse diagnoosimine on eelnõu kohaselt selgelt piiritletud
(vt NETS § 28 lõiget 3): 1) kohustada saab ainult neid isikuid, eks asuvad haiguskoldes või
piirkonnas, kus on oht haiguskolde tekkimiseks, ja nendega kontaktis olnud isikuid; 2) isikul
on õigus keelduda terviseuuringust ja haiguse diagnoosimisest, kuid sellisel juhul määratakse
ta karantiini (lõige 3), ehk siis eeldatakse, et ka sellised isikud on nakkushaiged või kontaktsed.
Samuti on lõikes 2 võrreldes kehtiva õigusega antud Terviseametile õigus seada
külastuspiirangut nii haiglatele kui ka hoolekandeasutustele. Nimetatud asutustes viibivad
riskirühma kuuluvad isikud (sõltub suuresti haiguse iseloomust ja levikuteedest) ja kus ka
teenindamisel on suur tõenäosus puutuda kokku nakatunuga.
Lõige 4 on samas sõnastuses, mis kehtivas seaduses.
Lõikes 5 on sätestatud, et eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet,
kui see on vältimatult vajalik, kohaldada järgmiseid meetmeid: 1) sulgeda asutusi ja ettevõtteid;
2) keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise; 3) kehtestada muid
liikumisvabaduse piiranguid. Terviseametil kui juhtival asutusel nakkushaiguste ennetamisel ja
tõrjel on nii andmeid kui ka asjakohaseid teadmisi nakkuse leviku olukorrast ja selle
võimalikest arengusuundadest. Lisaks senisele õigusele sulgeda koole, laste- ja
hoolekandeasutusi laiendatakse käesoleva lõikega eriti ohtliku nakkushaiguse ja uudse ohtliku
nakkushaiguse puhul sihtrühma selliselt, et hõlmatud oleks kogu adressaatide ring, kus
haiguskolle võiks olla. Ülinakkava haiguse puhul võib osutuda vajalikuks nii ruumide
desinfitseerimine kui ka teatud ajaks viibimiskeelu kehtestamine terves asutuses. Loomulikult
tuleb kõikide meetmete puhul arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Nii tuleks näiteks
müügisaal või asutus sulgeda olenevalt haiguse olemusest vajalikuks ajaks, et teha nakkuskolle
kahjutuks. Samavõrra oluline on ülinakkava haiguse korral piirata suurte inimhulkade
kogunemist ühte piirkonda või asutusse, mis suurendab tunduvalt potentsiaalsete nakatunute
arvu. Selleks on vajalik, et amet saaks keelata avalike koosolekute pidamist ja avalike ürituste
korraldamist. Avalike koosolekute pidamine on keelatud nakkushaiguse levikualal ka KorS-i
alusel (vt § 63), samas on eelnõu eesmärgiks sätestada sõnaselgelt, et sellise piirangu võib
kehtestada ka Terviseamet. Tulenevalt põhiseaduse §-st 47 võib kogunemise ja koosolekute
pidamise vabadust piirata seaduses sätestatud juhul nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Lisaks
võib Terviseamet kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid, kui see on vältimatult vajalik.
Näiteks võib selliseks piiranguks olla keeld avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel
isikul üheskoos.
Terviseamet peab haldusakti andmisel arvestama proportsionaalsuse põhimõttega. Üldjuhul
tehakse ettekirjutus konkreetse ohu ja rikkumise jaoks tulenevalt KoRS §-st 28. Samas KoRS
§ 24 lõike 1 kohaselt on korrakaitseorganil lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet
ohu ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille
realiseerumisel tekib oht. Seega on Terviseametil ohu ennetamiseks üldkorralduse tegemine
võimalik, kui üldkorralduse sisuks on erimeede NETS-is (ja võib olla ka täiendavalt KoRS-is)
ning sellise üldkorralduse andmine on vältimatult vajalik. Kui asutuste ja ettevõtete sulgemine;
avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamine ja muude liikumisvabaduste
piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need
meetmed Vabariigi Valitsus korraldusega. Nii näiteks kehtestaks kogu Saaremaal
liikumisvabaduse piirangud või Eestis kõikide kaubanduskeskuste sulgemise Vabariigi
Valitsus.
Lõikes 7 sätestatakse, et uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib rakendada
muu hulgas nõudeid, meetmeid ja piiranguid, mis on ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse
leviku tõkestamiseks. Nõuete, meetmete ja piirangute kohaldamise põhjendatuse tingib see, et
uudse ohtliku nakkushaiguse korral muutub teave pidevalt. Kui see on suure nakatuvusega
haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik, peab olema
võimalik kasutada ka rangemaid meetmeid, et uudse nakkuse levikut tõkestada. See, kas
nimetatud haigus leiab oma koha aja möödudes eriti ohtlike nakkushaiguste loetelus, selgub
hiljem, ning kui ta selleks osutub, kantakse haigus NETS § 2 lõike 1 punkti 3 haiguste loetellu.
Rangemad meetmed on asjakohased just uudse ja samas ohtliku haiguse korral, mil on tihti
teadmata täielik info nakkuse levikuviiside, peiteaja, kulu, efektiivsete raviviiside jms kohta,
kuid riigil tuleb astuda samme isikute tervise kaitseks.
Analoogselt karantiini kehtestamisega on nähtud ette, et ka § 28 alusel antud haldusaktide
andmise puhul võib sellest teavitada massiteabevahendis, kui haldusakti adressaatide arv on
suurem kui 50, ning haldusakt jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle
avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega
Punktiga 8 lisatakse täiendus, et Terviseametil on õigus kehtestada viibimiskeeldu.
Terviseamet kui korrakaitseorgan saab eelnõuga juurde riikliku järelevalve teostamiseks õiguse
kohaldada KoRS §-s 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet KoRS-is sätestatud alusel ja
korras. Ilma viibimiskeelu meetmeta ei ole võimalik tagada tõhus ja efektiivne nakkusehaiguse
leviku tõkestamine.
Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks NETSis sätestatud sunniraha määr, mis on liialt madal
võrreldes KoRS-is sätestatuga. Seetõttu võib pidada piisavaks üldnormi KoRS § 23 lõikes 4 ja
erandit ei ole vajalik kehtestata. KoRS § 23 lõike 4 kohaselt on sunniraha ülemmäär 9600 eurot
(NETS § 451 kohaselt on see hetkel 640 eurot). Sunniraha peab olema piisavalt suur, et sel oleks
rikkumise tegijale motiveeriv mõju.
Punktides 10, 12 ja 13 ajakohastatakse rahatrahvi määrasid juriidilistele isikutele, suurendades
neid kümme korda. Karistusmäärade sätestamisel on lähtutud printsiibist, et karistus peaks
olema piisavalt mõjus, et motiveerida isikuid hoiduma võimalikest nõuete rikkumistest. Madal
rahatrahvi ülemmäär ei pruugi tagada oluliste rikkumiste korral üldpreventatiivsete eesmärkide
saavutamist. Kuigi karistusseadustiku ülemmäär on 400 000 eurot (KarS § 47 lg 2), on käesolev
muudatus proportsionaalne, arvestades karistusmäära tõusu uue ja kehtiva seaduse koosmõjus.
Punktiga 11 täiendatakse seadust uue väärteokoosseisuga, et tagada karantiininõuetest
kinnipidamine. Üksnes asendustäitmise ja sunniraha meetmete rakendamine ei pruugi olla
piisav, tegemist on väga kaaluka väärtusega isikute põhiõiguste tagamisel (isikute elu ja tervis).
Kehtivas seaduses puudub karantiininõuete rikkumise eest ettenähtav karistus. Rahatrahvi
määrad on analoogsed trahvimääraga nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumise või nakkusohtliku
materjali käitlemise nõuete rikkumise eest.
Paragrahviga 3 nähakse ette, et Terviseametil või tema volitusel hädaolukorra meditsiinijuhil
on õigus anda tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks haldusakte tervishoiuteenuse
osutajatele ja teistele eraõiguslikele juriidilistele isikutele nende tegevuse ajutiseks
ümberkorraldamiseks ja piiramiseks, kui see on vältimatult vajalik (TTKS § 59 lõige 6). Lõike
6 sõnastust on võrreldes kehtiva sõnastusega täpsustatud. Kuna TTKS § 59 lõike 5 kohaselt on
Terviseametil õigus nimetada hädaolukorra meditsiinijuht või -juhid, kes alluvad hädaolukorra
lahendamist juhtivale asutusele ja koordineerivad tervishoiuteenuse osutajate tegevust
tervishoiualase hädaolukorra lahendamise ajal, siis peavad nii Terviseameti kui ka hädaolukorra
meditsiinijuhi pädevused seaduses otsesõnu kattuma. Seega saab haldusakte anda Terviseamet
või siis tema volitusel ka hädaolukorra meditsiinijuht Lõige 7 sätestab, et Terviseamet saab
anda haldusakte, lähtudes ministri õigusaktidest, kuid saab anda ka täiendavaid haldusakte
tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks (täiendav pädevus tuleb lõikest 6). Muudatus on
tehtud õigusselguse eesmärgil.
Sisulises mõttes peab tervishoiualases hädaolukorras tervishoiusüsteemile haldusakte andma
juhtasutus – Terviseamet. Siinkohal tulevad kõne alla ka piirangud – plaanilise töö
katkestamine, voodite avamine või ümber profileerimine uueks vajaduseks, spordisaali või
hotelli haigete ajutine ümberpaigutamine jms. Siinkohal lähtub Terviseamet ministri antud
õigusaktidest, kuid peab saama kiiresti reageerida ka olukordades, mida minister ei ole oma
õigusaktiga kehtestanud. Juhtasutus peab saama kiiresti reageerida, kui tegemist on nt
suurõnnetustega, suur mürkkemikaale täis tsistern plahvatab keset Tallinna linna, rong sõidab
rööbastelt maha vms. Sellised olukorrad on väga kiiret tegutsemist nõudvad. Ka nüüdne
kogemus epideemia puhul näitab, et Saaremaa sarnased sündmused nakkuse hüppelise kasvu
olukorras, mõjuvad analoogselt.
Tulenevalt muudatusest on täpsustatud ka TTKS § 59 lõike 2 punktis 3, lõike 3 punktis 5, lõike
8 punktis 1 ja lõike 9 punktis 1 sisalduvaid viiteid ja termineid. Seega peavad tervishoiuteenuse
osutajad ja eraõiguslikud juriidilised isikud lähtuma vastavalt kas ministri õigusaktidest,
Terviseameti või hädaolukorra meditsiinijuhi haldusaktidest.
Haldusaktide andmine peab hädaolukorras olema võimalik ka massimeedia vahendusel ja need
peaks jõustuma võimalikult kiiresti. Seega on punktis 4 seadust täiendatud kahe lõikega, mille
kohaselt teave meetmete ja piirangute kehtestamise ja lõpetamise kohta võib avaldada
massiteabevahendis kui haldusakti adressaatide arv on suurem kui 50. Haldusakt meetmete ja
piirangute kehtestamise ja lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule
adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist
tähtaega.
Paragrahviga 4 tehtav ravikindlustuse seaduse muudatus on tingitud sellest, et kohaliku
omavalitsuse asemel otsustab karantiini Terviseamet või teatud juhtudel Vabariigi Valitsus.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu toob sisse uue termini „uudne ohtlik nakkushaigus“, mis tuleneb vajadusest lahendada
praktikas tõusetunud probleemid COVID-19 koroonaviirust tekitava viirusega võitlemisel.
Eelnõu kohaselt on uudne ohtlik nakkushaigus haigus, mis:
1) on suure nakatuvusega, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik;
2) millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate
ravivõimekust.
Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib rakendada muu hulgas meetmeid ja
piiranguid, mis on ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Hädaolukorra seaduse muudatusega säilitab Vabariigi Valitsus teatud juhtimishoovad, kui
tegemist on hädaolukorraga, millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või kui selle
mõju ulatub rohkem kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile.
NETS muudatusega täpsustatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje valdkonnas pädeva
asutuse volitusi ning Vabariigi Valitsuse rolli. Eelnõus toodud muudatuste eesmärgiks on
tagada paremini riigi toimimine ja rahva tervise kaitse. Muudatustega kindlustatakse ühetaoline
lähenemine nakkushaiguse leviku tõkestamisel kogu riigis, samuti tagab see kindlustunde ja
selguse avalikkusele. Pigem on mõju positiivne, sest võimaldab kiirelt ja efektiivselt nakkuse
leviku tõkestamisega tegeleda. Mida kiiremini saab olukorra kontrolli alla, seda vähem
koormavam on see tervishoiusüsteemile ja kogu ühiskonnale.
Eelnõus toodud muudatused avaldavad eelkõige mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
üksuste töö korraldamisele, kuid diagnoosimiste, terviseuuringute, karantiini, avalike ürituste
keelamise, külastuspiirangute seadmise jne täpsustamisel avaldub ka sotsiaalne mõju.
Nakkushaiguse levikust tulenev olukord võib mõju avaldada nii majandusele,
regionaalarengule kui sellega võib ilmneda ka laiem sotsiaalne, sh demograafiline mõju.
Täpsem mõju viimati nimetatud valdkondades ilmneb konkreetse olukorra olemusest lähtuvalt.
Kuna iga olukord on ainulaadne, mille kestus ja intensiivsus on erinev, on võimatu prognoosida
täpseid mõjusid eelnõu puudutatud osalistele.
6.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste töökorraldusele
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste töökorraldusele seisneb selles, et
täpsustuvad asutuste ja isikute pädevus ning volitused. Muudatustest on mõjutatud vastavast
olukorrast tingitud asutused, Terviseamet ning Vabariigi Valitsus. Muudatustega täpsustatakse,
kes saab vajalikke korraldusi anda ning milles need seisneda võivad.
Praeguses olukorras, kus on vaja kaaluda haiguse levikut piiravaid meetmeid, on oluline hinnata
ka nende meetmete mõju majandusele ning riigi ja ühiskonna toimimisele ning selleks ei ole
pädev ainult Terviseamet, vaid meetmete kehtestamist ja ka nende kaotamist saab majandusele
või ühiskonnale olulise mõjuga hädaolukorra puhul otsustada üksnes Vabariigi Valitsus.
Eelnõuga täpsustatakse uudse ohtliku nakkushaiguse mõistet, millega tagatakse selgus selles
osas, milliseid nakkushaiguse leviku tõkestamise meetmeid võib selle puhul kohaldada. See,
kas nimetatud haigus leiab oma koha eriti ohtlike nakkushaiguste loetelus, selgub aja
möödudes. Kui haigus arvatakse eriti ohtlike nakkushaiguste hulka, siis on võimalik seada
rangemaid meetmeid. Rangemad meetmed on asjakohased just uudse ja samas ohtliku haiguse
korral, mil on tihti teadmata täielik info nakkuse levikuviiside, peiteaja, kulu, efektiivsete
raviviiside jms kohta, kuid riigil tuleb astuda samme isikute tervise kaitseks. Samuti
täpsustatakse, kes on nakkushaigushaiguse leviku tõkestamisel korrakaitseorgan ning kes ja
kuidas saab kehtestada karantiini.
6.2. Sotsiaalne mõju
Sotsiaalne mõju avaldub aga selles, et terviseuuringutele või nakkushaiguse diagnoosimisele
võib kohustada isikuid, kes asuvad haiguskoldes või piirkonnas, kus on oht haiguskolde
tekkimiseks, ja nendega seotud nakkuskahtlaseid isikuid. Terviseuuringust ja nakkushaiguse
diagnoosimisest keeldumisel võib Terviseamet määrata eelnevalt nimetatud isikud karantiini.
Samuti avaldub sotsiaalne mõju, kui otsustatakse sulgeda asutusi ja ettevõtteid, keelata avalike
koosolekute pidamist ja avalike ürituste korraldamist või kehtestada muid liikumisvabaduse
piiranguid.
6.3. Andmekaitsealane mõjuhinnang
NETS-i muudatused on seotud lähedalt rahva tervise kaitsega. Samas ei ole muudatused
sellised, mis otseselt andmekaitse vaatest olulises osas isikule ehk andmesubjektile kaasnevaid
riske suurendaksid. Nii ei mõjuta otseselt uue mõiste sisse toomine kuidagi seda, kas ja kuivõrd
rohkem või vähem isiku kohta andmeid kogutakse. NETS-is ja selle alusel kehtestatud
nakkushaigustest tuleb igal juhul Terviseametit teavitada ning tõhusate meetmete rakendamisel
ei ole oluline, kas tegemist on nakkushaigusega, uudse ohtliku nakkushaigusega või eriti ohtliku
nakkushaigusega. Selles osas negatiivsed riskid puuduvad.
Eelnõuga muutub lisaks teatud ametite pädevus (nt kes kehtestab karantiini), kuid sel ei ole
samuti märgatavat mõju andmekaitse aspektist. Nii oli karantiini kehtestamine varem kohaliku
omavalitsuse üksuse pädevuses, kuid seda Terviseameti ettepanekul. Nii oli oluline info
nakkushaiguse ja selle leviku kohta just Terviseametil. Seega eriliigiliste andmete töötlemisel
ei kaasne palju suuremaid riske võrreldes varasemaga. Samu paralleele võib tuua ka muude
meetmetega (sulgeda koole, nõuda terviseuuringuid jms). Olukorras, kus karantiini
territoriaalsus tingib omakorda olulise mõju ühiskonnale või majandusele, kehtestab teatud
meetmed Vabariigi Valitsus. Oluliste mõjude ilmnemisel ühiskonnas laiemalt tuleks riigil
reageerida ka praegu – seda lihtsalt HOS-i alusel. Seega ei ole eelnõu muudatuste mõju uudne,
muutub vaid juriidiline konstruktsioon – luuakse õigusselgus ja piirid, mil isikute õigusi võib
riivata, ja kui, siis kes seda teha võib. Andmete töötlejaks on siiski haldusorgan, kes peab
lähtuma nii andmekaitse põhimõtetest kui ka proportsionaalsusest.
Nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel on juhtiv roll olnud ja on Terviseametil ja võrreldes
kehtiva õiguskorraga ei muutu andmete kogumise viis ega töötlemise põhimõtted. Terviseamet
töötleb suurel hulgal eriliigilisi isikuandmeid iga päev ning rakendab tõhusaid kaitsemeetmeid
andmete haldamisel (st nii tehnilisi kui ka organisatoorseid) ning Terviseametile laekunud
andmete alusel on võimalik teha ettepanekuid nii valitsusele kui ka teistele asutustele
(tervishoiuteenuse osutajad, hooldekodud, laiem ring erasektoris). NETS-i alusel teeb just
Terviseamet epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude
väljaselgitamiseks ning juhendab inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete
rakendamist. Pädeva asutuse info alusel saavad vajalike meetmete rakendamist kaaluda kas
Terviseamet ise või valitsus ning olukord ei erine sellest, mis kehtib käesoleva eriolukorra ajal.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohalike omavalitsuste tegevused, eeldatavad
tulud ja kulud
Korrakaitseorganitele (Terviseametile ja Politsei- ja Piirivalveametile) võib kaasneda
mõningane töökoormuse tõus, kui on vaja kehtestada piiranguid nakkushaiguse leviku
tõkestamiseks ning nende järgimise üle järelevalve tegemiseks. Näiteks karantiin, avalike
ürituste keelamine, asutuste sulgemine, asutuste külastuspiirangud jne. Eriolukord on juba
hetkel kaasa toonud osa nimetatud piirangute kehtestamise ja seega ka töökoormuse kasvu
riigiasutustele ja käesolevad muudatused hetkeolukorda arvestades töökoormust eraldi ei
suurenda.
Kulud kaetakse asutuste eelarvest.
8. Rakendusaktid
Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte.
Seadusmuudatuse rakendamiseks on vaja muuta sotsiaalministri 10.11.2003 määrust nr 126
„Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ ja viia see kooskõlla seaduse
muudatustega (nt on vaja täpsustada, et edaspidi kehtestab karantiini Terviseamet, mitte
Terviseameti ettepanekul kohaliku omavalitsuse üksus). Samuti täiendatakse määrust
regulatsiooniga, mille kohaselt saab seda rakendada nii eriti ohtliku nakkushaiguse korral kui
ka uudse ohtliku nakkushaiguse korral.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on kiireloomuline, avalikku konsultatsiooni ei ole toimunud.
10. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgmisel päeval, kuna eriolukorra lõppemisel on
vajalik, et Terviseamet suudab kiirelt ja efektiivselt tekkinud olukordi lahendada.