dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 29. aprill 2020
Viit
1.2-5/1486-1
Registreeritud
29. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.2-5/2020
Vastutaja
Nele Nisu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-51486-1 29.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc1049 KB

Sisu (failidest)

Tõnis Mölder Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 29.04.2020 nr 1.2-5/1486-1 Muudatusettepanekud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (165 SE) juurde Lugupeetud Tõnis Mölder Esitame muudatusettepanekud Riigikogu menetluses olevale meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (165 SE). Muudatuste vajadus tuleneb COVID-19 levikust ning eesmärk on tagada tõhus ja efektiivne nakkushaiguse leviku tõkestamine pärast eriolukorra lõppemist. Eelnõu ja seletuskiri on esitatud lisades 1 ja 2. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Hädaolukorra seaduse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seadus § 1. Hädaolukorra seaduse muutmine Hädaolukorra seaduse § 14 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses: „(41) Kui tegemist on hädaolukorraga, millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või kui selle mõju ulatub rohkem kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile, võib Vabariigi Valitsus hädaolukorra kiireks lahendamiseks anda hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele korralduse: 1) haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks; 2) toimingu sooritamise lõpetamiseks või toimingu sooritamise keelamiseks; 3) toimingu sooritamise osaliseks või täielikuks peatamiseks. (42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud korraldus tuleb täita viivitamata, kui Vabariigi Valitsus ei ole määranud teistsugust tähtaega. (43) Käesoleva paragrahvi lõigetes 41 nimetatud korraldusele ei kohaldata haldusmenetluse seadust.“. § 2. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Seaduse tähenduses uudne ohtlik nakkushaigus on nakkushaigus: 1) millel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused; 2) millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust.“; 2) paragrahvi 22 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Eestis varem mitteesinenud nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaiguse tõrje nõuded ja meetmed, mis ei ole kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, töötab välja Terviseamet ning teavitab neist asjassepuutuvaid isikuid.“; 3) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Karantiin on eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku vältimiseks või tõkestamiseks kohaldatav: 1) viibimiskeeld korrakaitseseaduse tähenduses; 2) isikute, kaupade ja sõidukite teatud territooriumil liikumise või sellelt lahkumise piirang või 3) teenuste osutamise piirang.“; 4) paragrahvi 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Karantiini kehtestab Terviseamet haldusaktiga. Kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele, kehtestab karantiini Vabariigi Valitsus korraldusega. Karantiini kehtivuse aeg määratakse kindlaks haldusaktis. Haldusaktis määratud karantiini kehtivusaega võib pikendada kuni käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud eesmärk on saavutatud.“; 5) paragrahvi 27 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Karantiini lõpetab haldusorgan, kes karantiini kehtestas, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud ja haiguskolle kahjutustatud. (6) Teave karantiini kehtestamise ja lõpetamise kohta võib avaldada massiteabevahendis kui haldusakti adressaatide arv on suurem kui 50.“; 6) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Haldusakt karantiini kehtestamise ja lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega.“; 7) paragrahvi 28 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Nakkushaiguste epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab Terviseamet talle laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel. (2) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib Terviseamet haldusaktiga muu hulgas: 1) ajutiselt sulgeda koole ning laste- ja hoolekandeasutusi; 2) nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist; 3) nõuda inimeste terviseuuringute ja nakkushaiguse diagnoosimise korraldamist; 4) kohustada haiglat ja hoolekandeasutust külastuspiirangu kehtestamiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud terviseuuringuks või nakkushaiguse diagnoosimiseks võib kohustada isikuid, kes asuvad haiguskoldes või piirkonnas, kus on oht haiguskolde tekkimiseks, ja nendega seotud nakkuskahtlaseid isikuid. Nakkushaiguse diagnoosimisest ja terviseuuringust keeldumisel võib isikud määrata karantiini. (4) Laste- või hoolekandeasutuse juht võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga. (5) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmetele ja piirangutele ajutiselt: 1) sulgeda asutusi ja ettevõtteid; 2) keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise; 3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega. (7) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib rakendada muu hulgas nõudeid, meetmeid ja piiranguid, mis on seaduses või seaduse alusel ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. (8) Teave käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete, meetmete ja piirangute kehtestamise ja lõpetamise kohta võib avaldada massiteabevahendis, kui haldusakti adressaatide arv on suurem kui 50. (9) Haldusakt käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete, meetmete ja piirangute kehtestamise ja lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega. (10) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatakse vajaduse korral hädaolukorra seadust.“; 8) paragrahvi 45 täiendatakse pärast tekstiosa „32,“ tekstiosaga „44,“; 9) paragrahv 451 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 46 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“; 11) seadust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses: „§ 461. Karantiininõuete rikkumine (1) Karantiininõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“; 12) paragrahvi 47 lõikes 2 asendatakse arv „640“ arvuga „6400“; 13) paragrahvi 48 lõikes 2 asendatakse arv „1300“ arvuga „13 000“. § 3. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Terviseteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 59 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Terviseametil või tema volitusel hädaolukorra meditsiinijuhil on õigus anda tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks haldusakte tervishoiuteenuse osutajatele ja teistele eraõiguslikele juriidilistele isikutele nende tegevuse ajutiseks ümberkorraldamiseks ja piiramiseks, kui see on vältimatult vajalik. (7) Hädaolukorra lahendamisel Terviseamet: 1) annab haldusakte tervishoiuteenuse osutajale, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemetest ja arvestades käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud haldusakte; 2) annab haldusakte vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6; 3) otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise.“; 2) paragrahvi 59 lõike 8 punktis 1 ja lõike 9 punktis 1 asendatakse arv „5“ arvuga „4“; 3) paragrahvi 59 lõike 2 punktis 3, lõike 3 punktis 5, lõike 8 punktis 1 ja lõike 9 punktis 1 asendatakse sõna „korraldus“ sõnaga „haldusakt“ vastavas käändes.; 4) paragrahvi 59 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „(10) Teave käesolevas paragrahvis sätestatud meetmete ja piirangute kehtestamise ja lõpetamise kohta võib avaldada massiteabevahendis kui haldusakti adressaatide arv on suurem kui 50. (11) Haldusakt käesolevas paragrahvis sätestatud meetmete ja piirangute kehtestamise ja lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega.“. § 4. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduse § 57 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud“. § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. SELETUSKIRI hädaolukorra seaduse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) muudatusega antakse Vabariigi Valitsusele võimalus anda hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele korraldusi, kui tegemist on hädaolukorraga, millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või kui selle mõju ulatub rohkem kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused on tingitud kiirest vajadusest anda Terviseametile pärast eriolukorda õigusselgus ja kindlus tekkivate olukordadega toimetulekuks. Muudatuste eesmärk on tagada tõhus ja efektiivne nakkushaiguse leviku tõkestamine, andes Terviseametile õiguse kehtestada karantiini, sulgeda asutusi, ettevõtteid, keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise ja muid nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid. Seadusemuudatus võimaldab anda Vabariigi Valitsusele teatud meetmete kohaldamise õiguse, kui nende kohaldamine on olulise ühiskondliku või majandusliku mõjuga. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeerium. Eelnõu ette valmistamisse olid kaasatud Justiitsministeerium, Kaitseministeerium ning Riigikantselei õigusloomeosakond. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on tagada tõhus ja efektiivne nakkushaiguse leviku tõkestamine. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Hädaolukorra seaduse muudatused Vabariigi Valitsus on kollegiaalne organ, kes peamiselt suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust. Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid ning neil on hääleõigus otsuste tegemisel. Seega peab valitsus otsuseid tegema kollegiaalselt. Eelnõuga täpsustatakse Vabariigi Valitsuse rolli hädaolukorra lahendamisel. Eelnõuga täiendatakse hädaolukorra seadust § 14 lõigetega 41–43. Lõikega 41 antakse Vabariigi Valitsusele õigus anda hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele korraldusi eelnõuga tema pädevusse kuuluvate haldusesiseste aktide andmiseks ja toimingute sooritamiseks. Selline sekkumine Vabariigi Valitsuse poolt asutuse pädevusse saab toimuda ainult tingimusel, et tegemist on hädaolukorraga, millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või kui selle mõju ulatub rohkem kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile. Eelnõu koostamise hetkel kehtib Eesti Vabariigis eriolukord (kuulutati välja 12.03.2020). Eriolukord kuulutati välja, kuna oli oht, et nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukord toob kaasa ahelreaktsioonina muid hädaolukordi, millel on oluline mõju lisaks tervishoiusektorile ka majandusele, haridusele, toiduainete ja esmatarbekaupade tarnekindlusele, kultuurile, riigiasutuste tegevusele, turismile jne. Eelnõu koostamise hetkeks on eriolukord Eestis kestnud seitse nädalat ning nimetatud eeldused on realiseerunud. Kui tuua näiteid eelnõu koostamise ajal kehtivatest eriolukorras rakendatavatest meetmetest, siis kõikide kaubanduskeskuste sulgemine on kindlasti üheks juhtumiks, kui meetmel on suur ühiskondlik ja majanduslik mõju, samuti Saaremaa valla piirangud. Seetõttu on oluline kindlustada ühetaoline lähenemine hädaolukorra lahendamisele kogu riigis, samuti tagab see kindlustunde ja selguse avalikkusele. Kui on nii suure mõjuga hädaolukord, siis see tähendab, et haiguse levikut piiravate meetmete kaalumisel tuleb hinnata ka nende meetmete mõju majandusele ning riigi ja ühiskonna toimimisele ning seetõttu on eelnõuga antud Vabariigi Valitsusele õigus anda hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele korraldusi haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, toimingu sooritamise lõpetamiseks või toimingu sooritamise keelamiseks ning toimingu sooritamise osaliseks või täielikuks peatamiseks. Hädaolukorda juhtiva asutuse ülesanded tulevad osalt HOSist ja osalt HOSi alusel antud õigusaktidest. Kui tegemist on hädaolukorraga, millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või kui selle mõju ulatub rohkem kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile, võib Vabariigi Valitsus hädaolukorra kiireks lahendamiseks anda hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele korralduse täita õigusaktides toodud ülesandeid. See on ette nähtud selleks, et kogu ühiskonda hõlmava hädaolukorra lahendamiseks on vajalik tagada operatiivsus, ühtsus ja koordineeritus hädaolukorra lahendamisel. Lõikega 42 sätestatakse, et korraldus tuleb täita viivitamata, kui Vabariigi Valitsus ei ole määranud teistsugust tähtaega. Eelnõuga ei anta Vabariigi Valitsusele pädevust hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse üle teenistusliku järelevalve tegemiseks. Seaduses sätestatud juhul tuleb hädaolukorra lahendamist juhtival asutusel lähtuda Vabariigi Valitsuse korraldustest, kuid järelevalve korralduste täitmise üle toimub tavapärases korras. Näiteks kui hädaolukorra lahendamist juhtivaks asutuseks on Terviseamet, siis hädaolukorra lahendamise juhtimisel võib Terviseamet saada korraldusi ka Vabariigi Valitsuselt. Hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse tegevuse õiguspärasust ja otstarbekust kontrollib ehk teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet minister. Teenistusliku järelevalve pädevuse ministrile jätmine võimaldab korralduste täitmise kontrollimisega tegeleda sisulisemalt ning hinnata vahetumalt ülesannete täitmise eesmärgipärasust, proportsionaalsust jne. Lõike 43 kohaselt on hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse ja Vabariigi Valitsuse korraldused on haldusesisesed aktid, millele ei kohaldata haldusmenetluse seadust. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused Punkti 1 muudatusega nähakse ette uudse ohtliku nakkushaiguse mõiste. Mõiste on vajalik selleks, et uudse ohtliku nakkushaiguse puhul oleks selge, milliseid nakkushaiguse leviku tõkestamise meetmeid võib selle puhul kohaldada. See, kas nimetatud haigus leiab oma koha eriti ohtlike nakkushaiguste loetelus, selgub aja möödudes. Kui haigus arvatakse eriti ohtlike nakkushaiguste hulka, kantakse see haigus NETS § 2 lõike 1 punktis 3 sisalduvasse haiguste loetellu. Rangemad meetmed on asjakohased just uudse ja samas ohtliku nakkushaiguse korral, mille puhul on veel piiratud hulgal andmeid selle nakkuse levikuviiside, peiteaja, haiguse kulu või ravi jms kohta, kuid riigil tuleb astuda samme isikute tervise kaitseks. Selgitamaks välja, kas tegemist on uudse ohtliku nakkushaigusega, on vaja leida vastus järgmistele kriteeriumidele: 1) nakkushaigus peab vastama NETS § 2 lõike 1 punktis 3 defineeritud eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustele ehk tegemist peab olema suure nakatuvusega haigusega, mis potentsiaalselt levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik ning 2) haigusel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekust. Selliseks nakkushaiguseks on 2020. aasta kevadel osutunud näiteks COVID-19. Punktis 2 tehtav muudatus on seotud eelnõu punkti 1 muudatusega. Muudatusega lisatakse lõikesse täiendus, et uudse ohtliku nakkushaiguse tõrje nõuded ja meetmed, mis ei ole kehtestatud NETS § 22 lõike 3 alusel antud määrusega, töötab välja Terviseamet ja teavitab neist asjassepuutuvaid isikuid. Punktiga 3 muudetakse karantiini mõiste õigusselgemaks. Uue sõnastuse kohaselt sätestatakse, et karantiin hõlmab endas: 1) viibimiskeeldu korrakaitse seaduse tähenduses (edaspidi KorS). Viibimiskeeld on KorS-i erimeede, mis puhul võib korrakaitseorgan (antud juhul Terviseamet) ajutiselt keelata isiku viibimise teatud isiku läheduses või teatud kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma; 2) isikute, kaupade ja sõidukite teatud territooriumil liikumise või sellelt lahkumise piirang on erimeede NETS-is ning tal puudub samasisuline sisu KorS-i tähenduses. Erinevalt punktist üks võib selle kohaselt kohustada isikut viibima teatud kohas nt siseruumides, elukohas, linnas. Lisaks isikute liikumispiirangutele, hõlmab see endas nii kaupade kui sõidukite liikumispiirangut. Vastav piirang on olemas ka kehtivas õiguses (vt NETS § 27 lg 1); 3) teenuste osatamise piirang on samuti kehtivas õiguses (vt NETS § 27 lg 1). See võib hõlmata näiteks piirangut, mille kohaselt võib müügisaali siseneda piiratud arv inimesi (sõltuvalt müügisaali suurusest, et vältida nakkuse ülekandmist). Juhul kui on vaja kasutada meetme kohaldamisel vahetut sundi, on võimalik kaasata ametiabi korras Politsei- ja Piirivalveamet (halduskoostöö seaduse § 17 jj; vt ka KorS § 44, 74). Kui karantiin kehtestatakse, tagab karantiini territooriumil kohalik omavalitsus karantiinis olevatele isikutele eluks hädavajaliku vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele. Punktiga 4 muudetakse NETS § 27 lõiget 3 selliselt, et antakse kohaliku omavalitsuse asemel karantiini kehtestamise pädevus Terviseametile. NETS § 18 lõike 1 järgi on nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas pädev asutus Terviseamet. Nakkushaiguse ennetamise ja leviku tõkestamisel on Terviseamet korrakaitseorgan KorS-i tähenduses. Juhul kui karantiini kehtestamisega kaasnevad olulised mõjud ühiskonnale või majandusele, siis on vajalik otsustustasand tuua kõrgemale ehk Vabariigi Valitsuse tasandile. Näiteks kui Eestisse on saabunud mõnes teises riigis olevast nakkuskoldest isikud või kui haiguskolle on ainult ühiselamus, siis kohane otsustustasand on Terviseamet. Samuti võib Terviseamet määrata karantiini ühe inimese, perekonna või terve kortermaja. Samas tuleb arvestada, et nt kogu Tallinna või Saaremaa karantiini jätmisel tekivad olulised mõjud ühiskonnale ja majandusele (lennujaam, sadamad, suurettevõtted) ja seega peaks karantiini kehtestama juba kõrgem otsustustasand. Samuti on eelnõus täpsustatud, et karantiini kehtivusaeg määratakse haldusaktis ja selle kehtivusaega võib pikendada sõltuvalt asjaoludest (kuni nakkushaiguse levik on tõkesatud, nakkushaiguse tõrjenõuded on täidetud ja haiguskolle on kahjutustatud). Siinjuures on oluline, et lähtuda tuleb KorS-is sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest (vt selle § 7), mille alusel kohaldatakse meedet üksnes seni, kui meetme eesmärk on saavutatud või pole võimalik enam saavutada. Punkt 5. Kuna eelnõuga on antud karantiini kehtestamise otsustamise pädevus nii Terviseametile kui ka Vabariigi Valitsusele, siis ka karantiini peab lõpetama sama haldusorgan. Muudatus on seotud eelneva muudatusega (vt põhjendusi punktist 4). Lisaks on eelnõus täpsustatud, et teave karantiini kehtestamise ja lõpetamise kohta võib avaldada massiteabevahendis, kui haldusakti adressaatide arv on suurem kui 50. Kui karantiin kehtestatakse näiteks ainult ühele perekonnale, siis ei ole otstarbekas sellist haldusakti massiteabevahendites avaldada. Punktis 6 on sätestatud, et haldusakt karantiini kehtestamise ja lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega. Analoogne teatavakstegemise regulatsioon sisaldub ka hädaolukorra seaduses nt eriolukorra meetmete kehtestamise puhul. Muudatus on vajalik, et eriti ohtliku nakkushaiguse leviku korral saaks kohe reageerida ning meetmeid ja piiranguid kohaldada. Punktiga 7 muudetakse § 28. Paragrahvi lõige 1 on samas sõnastuses võrreldes kehtiva seadusega. Lõige 2 on enam-vähem samas sõnastuses kui kehtiv seadus, kuid lisatud on mõned täiendused tulenevalt praktikas esile kerkinud murekohtadest. Kohendatud on terviseuuringuid puudutavat kohustust ja uue sõnastuse kohaselt saab Terviseamet haldusaktiga kohustada isikuid nakkushaiguse diagnoosimisele ja terviseuuringutele. Tulenevalt praktikast on ülioluline nakkushaiguse leviku tõkestamiseks sätestada, et Terviseamet saaks vajaduse korral allutada isikuid terviseuuringutele ja haiguse diagnoosimisele ehk nakatumise väljaselgitamiseks võimalikult efektiivsel moel. Mõlemad juhud on vaja seaduses esile tuua, sest neil on erinev tähendus. Terviseuuringu eesmärgiks on tuvastada nakkustekitajate olemasolu ja nakkushaiguse sümptomid (nt temperatuuri mõõtmine, isiku väliste haigustunnuste kindlakstegemine jne). Nakkushaiguse diagnoosimine on terviseuuringu tulemuste põhjal kindla diagnoosi määramine ehk RHK-10 koodi määramine. Proovide võtmine on erinevate nakkushaiguste puhul ette nähtud ka kehtivas ministri määruses (NETS § 22 lg 3 alusel antud määruses). Terviseuuringu tegemine ja nakkushaiguse diagnoosimine on eelnõu kohaselt selgelt piiritletud (vt NETS § 28 lõiget 3): 1) kohustada saab ainult neid isikuid, eks asuvad haiguskoldes või piirkonnas, kus on oht haiguskolde tekkimiseks, ja nendega kontaktis olnud isikuid; 2) isikul on õigus keelduda terviseuuringust ja haiguse diagnoosimisest, kuid sellisel juhul määratakse ta karantiini (lõige 3), ehk siis eeldatakse, et ka sellised isikud on nakkushaiged või kontaktsed. Samuti on lõikes 2 võrreldes kehtiva õigusega antud Terviseametile õigus seada külastuspiirangut nii haiglatele kui ka hoolekandeasutustele. Nimetatud asutustes viibivad riskirühma kuuluvad isikud (sõltub suuresti haiguse iseloomust ja levikuteedest) ja kus ka teenindamisel on suur tõenäosus puutuda kokku nakatunuga. Lõige 4 on samas sõnastuses, mis kehtivas seaduses. Lõikes 5 on sätestatud, et eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, kohaldada järgmiseid meetmeid: 1) sulgeda asutusi ja ettevõtteid; 2) keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise; 3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid. Terviseametil kui juhtival asutusel nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel on nii andmeid kui ka asjakohaseid teadmisi nakkuse leviku olukorrast ja selle võimalikest arengusuundadest. Lisaks senisele õigusele sulgeda koole, laste- ja hoolekandeasutusi laiendatakse käesoleva lõikega eriti ohtliku nakkushaiguse ja uudse ohtliku nakkushaiguse puhul sihtrühma selliselt, et hõlmatud oleks kogu adressaatide ring, kus haiguskolle võiks olla. Ülinakkava haiguse puhul võib osutuda vajalikuks nii ruumide desinfitseerimine kui ka teatud ajaks viibimiskeelu kehtestamine terves asutuses. Loomulikult tuleb kõikide meetmete puhul arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Nii tuleks näiteks müügisaal või asutus sulgeda olenevalt haiguse olemusest vajalikuks ajaks, et teha nakkuskolle kahjutuks. Samavõrra oluline on ülinakkava haiguse korral piirata suurte inimhulkade kogunemist ühte piirkonda või asutusse, mis suurendab tunduvalt potentsiaalsete nakatunute arvu. Selleks on vajalik, et amet saaks keelata avalike koosolekute pidamist ja avalike ürituste korraldamist. Avalike koosolekute pidamine on keelatud nakkushaiguse levikualal ka KorS-i alusel (vt § 63), samas on eelnõu eesmärgiks sätestada sõnaselgelt, et sellise piirangu võib kehtestada ka Terviseamet. Tulenevalt põhiseaduse §-st 47 võib kogunemise ja koosolekute pidamise vabadust piirata seaduses sätestatud juhul nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Lisaks võib Terviseamet kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid, kui see on vältimatult vajalik. Näiteks võib selliseks piiranguks olla keeld avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel isikul üheskoos. Terviseamet peab haldusakti andmisel arvestama proportsionaalsuse põhimõttega. Üldjuhul tehakse ettekirjutus konkreetse ohu ja rikkumise jaoks tulenevalt KoRS §-st 28. Samas KoRS § 24 lõike 1 kohaselt on korrakaitseorganil lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht. Seega on Terviseametil ohu ennetamiseks üldkorralduse tegemine võimalik, kui üldkorralduse sisuks on erimeede NETS-is (ja võib olla ka täiendavalt KoRS-is) ning sellise üldkorralduse andmine on vältimatult vajalik. Kui asutuste ja ettevõtete sulgemine; avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamine ja muude liikumisvabaduste piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need meetmed Vabariigi Valitsus korraldusega. Nii näiteks kehtestaks kogu Saaremaal liikumisvabaduse piirangud või Eestis kõikide kaubanduskeskuste sulgemise Vabariigi Valitsus. Lõikes 7 sätestatakse, et uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib rakendada muu hulgas nõudeid, meetmeid ja piiranguid, mis on ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Nõuete, meetmete ja piirangute kohaldamise põhjendatuse tingib see, et uudse ohtliku nakkushaiguse korral muutub teave pidevalt. Kui see on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik, peab olema võimalik kasutada ka rangemaid meetmeid, et uudse nakkuse levikut tõkestada. See, kas nimetatud haigus leiab oma koha aja möödudes eriti ohtlike nakkushaiguste loetelus, selgub hiljem, ning kui ta selleks osutub, kantakse haigus NETS § 2 lõike 1 punkti 3 haiguste loetellu. Rangemad meetmed on asjakohased just uudse ja samas ohtliku haiguse korral, mil on tihti teadmata täielik info nakkuse levikuviiside, peiteaja, kulu, efektiivsete raviviiside jms kohta, kuid riigil tuleb astuda samme isikute tervise kaitseks. Analoogselt karantiini kehtestamisega on nähtud ette, et ka § 28 alusel antud haldusaktide andmise puhul võib sellest teavitada massiteabevahendis, kui haldusakti adressaatide arv on suurem kui 50, ning haldusakt jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega Punktiga 8 lisatakse täiendus, et Terviseametil on õigus kehtestada viibimiskeeldu. Terviseamet kui korrakaitseorgan saab eelnõuga juurde riikliku järelevalve teostamiseks õiguse kohaldada KoRS §-s 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet KoRS-is sätestatud alusel ja korras. Ilma viibimiskeelu meetmeta ei ole võimalik tagada tõhus ja efektiivne nakkusehaiguse leviku tõkestamine. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks NETSis sätestatud sunniraha määr, mis on liialt madal võrreldes KoRS-is sätestatuga. Seetõttu võib pidada piisavaks üldnormi KoRS § 23 lõikes 4 ja erandit ei ole vajalik kehtestata. KoRS § 23 lõike 4 kohaselt on sunniraha ülemmäär 9600 eurot (NETS § 451 kohaselt on see hetkel 640 eurot). Sunniraha peab olema piisavalt suur, et sel oleks rikkumise tegijale motiveeriv mõju. Punktides 10, 12 ja 13 ajakohastatakse rahatrahvi määrasid juriidilistele isikutele, suurendades neid kümme korda. Karistusmäärade sätestamisel on lähtutud printsiibist, et karistus peaks olema piisavalt mõjus, et motiveerida isikuid hoiduma võimalikest nõuete rikkumistest. Madal rahatrahvi ülemmäär ei pruugi tagada oluliste rikkumiste korral üldpreventatiivsete eesmärkide saavutamist. Kuigi karistusseadustiku ülemmäär on 400 000 eurot (KarS § 47 lg 2), on käesolev muudatus proportsionaalne, arvestades karistusmäära tõusu uue ja kehtiva seaduse koosmõjus. Punktiga 11 täiendatakse seadust uue väärteokoosseisuga, et tagada karantiininõuetest kinnipidamine. Üksnes asendustäitmise ja sunniraha meetmete rakendamine ei pruugi olla piisav, tegemist on väga kaaluka väärtusega isikute põhiõiguste tagamisel (isikute elu ja tervis). Kehtivas seaduses puudub karantiininõuete rikkumise eest ettenähtav karistus. Rahatrahvi määrad on analoogsed trahvimääraga nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumise või nakkusohtliku materjali käitlemise nõuete rikkumise eest. Paragrahviga 3 nähakse ette, et Terviseametil või tema volitusel hädaolukorra meditsiinijuhil on õigus anda tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks haldusakte tervishoiuteenuse osutajatele ja teistele eraõiguslikele juriidilistele isikutele nende tegevuse ajutiseks ümberkorraldamiseks ja piiramiseks, kui see on vältimatult vajalik (TTKS § 59 lõige 6). Lõike 6 sõnastust on võrreldes kehtiva sõnastusega täpsustatud. Kuna TTKS § 59 lõike 5 kohaselt on Terviseametil õigus nimetada hädaolukorra meditsiinijuht või -juhid, kes alluvad hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele ja koordineerivad tervishoiuteenuse osutajate tegevust tervishoiualase hädaolukorra lahendamise ajal, siis peavad nii Terviseameti kui ka hädaolukorra meditsiinijuhi pädevused seaduses otsesõnu kattuma. Seega saab haldusakte anda Terviseamet või siis tema volitusel ka hädaolukorra meditsiinijuht Lõige 7 sätestab, et Terviseamet saab anda haldusakte, lähtudes ministri õigusaktidest, kuid saab anda ka täiendavaid haldusakte tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks (täiendav pädevus tuleb lõikest 6). Muudatus on tehtud õigusselguse eesmärgil. Sisulises mõttes peab tervishoiualases hädaolukorras tervishoiusüsteemile haldusakte andma juhtasutus – Terviseamet. Siinkohal tulevad kõne alla ka piirangud – plaanilise töö katkestamine, voodite avamine või ümber profileerimine uueks vajaduseks, spordisaali või hotelli haigete ajutine ümberpaigutamine jms. Siinkohal lähtub Terviseamet ministri antud õigusaktidest, kuid peab saama kiiresti reageerida ka olukordades, mida minister ei ole oma õigusaktiga kehtestanud. Juhtasutus peab saama kiiresti reageerida, kui tegemist on nt suurõnnetustega, suur mürkkemikaale täis tsistern plahvatab keset Tallinna linna, rong sõidab rööbastelt maha vms. Sellised olukorrad on väga kiiret tegutsemist nõudvad. Ka nüüdne kogemus epideemia puhul näitab, et Saaremaa sarnased sündmused nakkuse hüppelise kasvu olukorras, mõjuvad analoogselt. Tulenevalt muudatusest on täpsustatud ka TTKS § 59 lõike 2 punktis 3, lõike 3 punktis 5, lõike 8 punktis 1 ja lõike 9 punktis 1 sisalduvaid viiteid ja termineid. Seega peavad tervishoiuteenuse osutajad ja eraõiguslikud juriidilised isikud lähtuma vastavalt kas ministri õigusaktidest, Terviseameti või hädaolukorra meditsiinijuhi haldusaktidest. Haldusaktide andmine peab hädaolukorras olema võimalik ka massimeedia vahendusel ja need peaks jõustuma võimalikult kiiresti. Seega on punktis 4 seadust täiendatud kahe lõikega, mille kohaselt teave meetmete ja piirangute kehtestamise ja lõpetamise kohta võib avaldada massiteabevahendis kui haldusakti adressaatide arv on suurem kui 50. Haldusakt meetmete ja piirangute kehtestamise ja lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega. Paragrahviga 4 tehtav ravikindlustuse seaduse muudatus on tingitud sellest, et kohaliku omavalitsuse asemel otsustab karantiini Terviseamet või teatud juhtudel Vabariigi Valitsus. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu toob sisse uue termini „uudne ohtlik nakkushaigus“, mis tuleneb vajadusest lahendada praktikas tõusetunud probleemid COVID-19 koroonaviirust tekitava viirusega võitlemisel. Eelnõu kohaselt on uudne ohtlik nakkushaigus haigus, mis: 1) on suure nakatuvusega, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik; 2) millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust. Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib rakendada muu hulgas meetmeid ja piiranguid, mis on ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Hädaolukorra seaduse muudatusega säilitab Vabariigi Valitsus teatud juhtimishoovad, kui tegemist on hädaolukorraga, millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või kui selle mõju ulatub rohkem kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile. NETS muudatusega täpsustatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje valdkonnas pädeva asutuse volitusi ning Vabariigi Valitsuse rolli. Eelnõus toodud muudatuste eesmärgiks on tagada paremini riigi toimimine ja rahva tervise kaitse. Muudatustega kindlustatakse ühetaoline lähenemine nakkushaiguse leviku tõkestamisel kogu riigis, samuti tagab see kindlustunde ja selguse avalikkusele. Pigem on mõju positiivne, sest võimaldab kiirelt ja efektiivselt nakkuse leviku tõkestamisega tegeleda. Mida kiiremini saab olukorra kontrolli alla, seda vähem koormavam on see tervishoiusüsteemile ja kogu ühiskonnale. Eelnõus toodud muudatused avaldavad eelkõige mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste töö korraldamisele, kuid diagnoosimiste, terviseuuringute, karantiini, avalike ürituste keelamise, külastuspiirangute seadmise jne täpsustamisel avaldub ka sotsiaalne mõju. Nakkushaiguse levikust tulenev olukord võib mõju avaldada nii majandusele, regionaalarengule kui sellega võib ilmneda ka laiem sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Täpsem mõju viimati nimetatud valdkondades ilmneb konkreetse olukorra olemusest lähtuvalt. Kuna iga olukord on ainulaadne, mille kestus ja intensiivsus on erinev, on võimatu prognoosida täpseid mõjusid eelnõu puudutatud osalistele. 6.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste töökorraldusele Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste töökorraldusele seisneb selles, et täpsustuvad asutuste ja isikute pädevus ning volitused. Muudatustest on mõjutatud vastavast olukorrast tingitud asutused, Terviseamet ning Vabariigi Valitsus. Muudatustega täpsustatakse, kes saab vajalikke korraldusi anda ning milles need seisneda võivad. Praeguses olukorras, kus on vaja kaaluda haiguse levikut piiravaid meetmeid, on oluline hinnata ka nende meetmete mõju majandusele ning riigi ja ühiskonna toimimisele ning selleks ei ole pädev ainult Terviseamet, vaid meetmete kehtestamist ja ka nende kaotamist saab majandusele või ühiskonnale olulise mõjuga hädaolukorra puhul otsustada üksnes Vabariigi Valitsus. Eelnõuga täpsustatakse uudse ohtliku nakkushaiguse mõistet, millega tagatakse selgus selles osas, milliseid nakkushaiguse leviku tõkestamise meetmeid võib selle puhul kohaldada. See, kas nimetatud haigus leiab oma koha eriti ohtlike nakkushaiguste loetelus, selgub aja möödudes. Kui haigus arvatakse eriti ohtlike nakkushaiguste hulka, siis on võimalik seada rangemaid meetmeid. Rangemad meetmed on asjakohased just uudse ja samas ohtliku haiguse korral, mil on tihti teadmata täielik info nakkuse levikuviiside, peiteaja, kulu, efektiivsete raviviiside jms kohta, kuid riigil tuleb astuda samme isikute tervise kaitseks. Samuti täpsustatakse, kes on nakkushaigushaiguse leviku tõkestamisel korrakaitseorgan ning kes ja kuidas saab kehtestada karantiini. 6.2. Sotsiaalne mõju Sotsiaalne mõju avaldub aga selles, et terviseuuringutele või nakkushaiguse diagnoosimisele võib kohustada isikuid, kes asuvad haiguskoldes või piirkonnas, kus on oht haiguskolde tekkimiseks, ja nendega seotud nakkuskahtlaseid isikuid. Terviseuuringust ja nakkushaiguse diagnoosimisest keeldumisel võib Terviseamet määrata eelnevalt nimetatud isikud karantiini. Samuti avaldub sotsiaalne mõju, kui otsustatakse sulgeda asutusi ja ettevõtteid, keelata avalike koosolekute pidamist ja avalike ürituste korraldamist või kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid. 6.3. Andmekaitsealane mõjuhinnang NETS-i muudatused on seotud lähedalt rahva tervise kaitsega. Samas ei ole muudatused sellised, mis otseselt andmekaitse vaatest olulises osas isikule ehk andmesubjektile kaasnevaid riske suurendaksid. Nii ei mõjuta otseselt uue mõiste sisse toomine kuidagi seda, kas ja kuivõrd rohkem või vähem isiku kohta andmeid kogutakse. NETS-is ja selle alusel kehtestatud nakkushaigustest tuleb igal juhul Terviseametit teavitada ning tõhusate meetmete rakendamisel ei ole oluline, kas tegemist on nakkushaigusega, uudse ohtliku nakkushaigusega või eriti ohtliku nakkushaigusega. Selles osas negatiivsed riskid puuduvad. Eelnõuga muutub lisaks teatud ametite pädevus (nt kes kehtestab karantiini), kuid sel ei ole samuti märgatavat mõju andmekaitse aspektist. Nii oli karantiini kehtestamine varem kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, kuid seda Terviseameti ettepanekul. Nii oli oluline info nakkushaiguse ja selle leviku kohta just Terviseametil. Seega eriliigiliste andmete töötlemisel ei kaasne palju suuremaid riske võrreldes varasemaga. Samu paralleele võib tuua ka muude meetmetega (sulgeda koole, nõuda terviseuuringuid jms). Olukorras, kus karantiini territoriaalsus tingib omakorda olulise mõju ühiskonnale või majandusele, kehtestab teatud meetmed Vabariigi Valitsus. Oluliste mõjude ilmnemisel ühiskonnas laiemalt tuleks riigil reageerida ka praegu – seda lihtsalt HOS-i alusel. Seega ei ole eelnõu muudatuste mõju uudne, muutub vaid juriidiline konstruktsioon – luuakse õigusselgus ja piirid, mil isikute õigusi võib riivata, ja kui, siis kes seda teha võib. Andmete töötlejaks on siiski haldusorgan, kes peab lähtuma nii andmekaitse põhimõtetest kui ka proportsionaalsusest. Nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel on juhtiv roll olnud ja on Terviseametil ja võrreldes kehtiva õiguskorraga ei muutu andmete kogumise viis ega töötlemise põhimõtted. Terviseamet töötleb suurel hulgal eriliigilisi isikuandmeid iga päev ning rakendab tõhusaid kaitsemeetmeid andmete haldamisel (st nii tehnilisi kui ka organisatoorseid) ning Terviseametile laekunud andmete alusel on võimalik teha ettepanekuid nii valitsusele kui ka teistele asutustele (tervishoiuteenuse osutajad, hooldekodud, laiem ring erasektoris). NETS-i alusel teeb just Terviseamet epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning juhendab inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist. Pädeva asutuse info alusel saavad vajalike meetmete rakendamist kaaluda kas Terviseamet ise või valitsus ning olukord ei erine sellest, mis kehtib käesoleva eriolukorra ajal. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohalike omavalitsuste tegevused, eeldatavad tulud ja kulud Korrakaitseorganitele (Terviseametile ja Politsei- ja Piirivalveametile) võib kaasneda mõningane töökoormuse tõus, kui on vaja kehtestada piiranguid nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning nende järgimise üle järelevalve tegemiseks. Näiteks karantiin, avalike ürituste keelamine, asutuste sulgemine, asutuste külastuspiirangud jne. Eriolukord on juba hetkel kaasa toonud osa nimetatud piirangute kehtestamise ja seega ka töökoormuse kasvu riigiasutustele ja käesolevad muudatused hetkeolukorda arvestades töökoormust eraldi ei suurenda. Kulud kaetakse asutuste eelarvest. 8. Rakendusaktid Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Seadusmuudatuse rakendamiseks on vaja muuta sotsiaalministri 10.11.2003 määrust nr 126 „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ ja viia see kooskõlla seaduse muudatustega (nt on vaja täpsustada, et edaspidi kehtestab karantiini Terviseamet, mitte Terviseameti ettepanekul kohaliku omavalitsuse üksus). Samuti täiendatakse määrust regulatsiooniga, mille kohaselt saab seda rakendada nii eriti ohtliku nakkushaiguse korral kui ka uudse ohtliku nakkushaiguse korral. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on kiireloomuline, avalikku konsultatsiooni ei ole toimunud. 10. Seaduse jõustumine Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgmisel päeval, kuna eriolukorra lõppemisel on vajalik, et Terviseamet suudab kiirelt ja efektiivselt tekkinud olukordi lahendada.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel