dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 29. aprill 2020
Viit
22
Registreeritud
29. aprill 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎22 29.04.2020 Ministri määrus.bdoc3226 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 29.04.2020 nr 22 Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruses nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Tööga hõivatud isik on isik, kes on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega.“; 2) paragrahvi 3 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „osalenutest“ tekstiosaga „, käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse puhul vähemalt 15% projektis osalenutest“; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) vähemalt kuus kuud töötuna või mitteaktiivsena olnud või kuue kuu jooksul kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ajutiselt või kuue kuu jooksul Eesti Töötukassa lühiajalise või Eesti Sotsiaalkindlustusameti pikaajalise kaitstud töö teenuse raames kõige rohkem 90 kalendripäeva tööga hõivatud olnud inimesele tegevusi konkurentsivõime, sealhulgas digipädevuse suurendamiseks ja tööle aitamiseks;“; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 8 asendatakse arv „50“ arvuga „55“; 5) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-s 7 ning käesoleva määruse lisas 4 nimetatud standardiseeritud ühikuhinnale ja kindlasummalisele maksele. (32) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse elluviimise kulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata.“; 6) paragrahvi 7 lõige 26 sõnastatakse järgmiselt: 2 „(26) Sõidu- ja majutustoetust ei maksta käesoleva paragrahvi lõigetes 29 ja 291 nimetatud isikule, kui ta on tööle või õppima asunud või kui projektis osalejale on tagatud tasuta transport.“; 7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 291 järgmises sõnastuses: „(291) Projektis osalejal, kes on asunud tööle või õppima ajal, kui talle osutatakse projekti raames psühholoogilise nõustamise või tugiisikuteenust, on õigus nimetatud teenust jätkuvalt saada kuni neli kuud pärast tööle või õppima asumist projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.“; 8) paragrahvi 8 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 24 kuud, käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul kuni 48 kuud ja § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul kuni 30 kuud.“; 9) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse vähim summa on 30 000 eurot ja suurim summa 400 000 eurot projekti kohta. (2) Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest, käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 ja lõikes 2 nimetatud tegevuse puhul kuni 100%.“; 10) paragrahv 91 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 91. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi“; 11) paragrahvi 91 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses: „(9) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ning käesoleva määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, kohaldatakse abi andmisel Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuses „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (ELT L 7, 11.01.2012, lk 3–10) (edaspidi komisjoni 2011. aasta otsus) sätestatud tingimusi. (10) Komisjoni 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi ei tohi konkreetse üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohta ületada 15 miljonit eurot aastas. (11) Kui käesoleva määruse alusel antav toetus on komisjoni 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi ning taotlejale ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 4 sätestatud ülesande andmise aktiga pandud, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses: 1) taotlejale taotluse rahuldamise otsusega ülesandeks tehtava üldist majandushuvi pakkuva teenuse täpne laad ja kestus; 2) vajaduse korral teenuse osutamise territoorium; 3) taotlejale ainu- või eriõiguse andmine; 4) hüvitise määramise alused ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid; 5) ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord; 6) viide, et riigiabi antakse komisjoni 2011. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel.“; 3 12) paragrahvi 10 lõikest 2 jäetakse välja lauseosa „ning taotleja peab olema alates 2012. aastast vähemalt kuus kuud tegelenud tööturule suundumist ja töötamist toetavate meetmete arendamise või rakendamisega (välja arvatud oma töötajatele suunatud meetmed)“; 13) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Taotleja võib käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul esitada ühes taotlusvoorus ühe taotluse.“; 14) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) sihtrühma tööle rakendumise määraks on kavandatud vähemalt 30%, käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse puhul vähemalt 15%.“; 15) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul peab taotlus sisaldama kõiki järgmisi andmeid: 1) kavandatud projektis osalejate arv; 2) kooskõlas käesoleva määruse lisas 4 määratud standardiseeritud ühikuhinnaga projekti kogumaksumuse arvestus, sealhulgas kaardistuse maksumus; 3) projekti kaardistus käesoleva määruse lisa 5 vormil.“; 16) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui taotletava toetuse näol on tegemist riigiabi andmisega komisjoni 2011. aasta otsuse alusel ning üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse taotlejale pandud enne käesoleva määruse alusel toetuse taotlemist, esitab taotleja dokumendi või dokumendid, millest nähtuvad komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 4 sätestatud asjaolud.“; 17) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse sõnade „seirearuande vormil” järel tekstiosaga „, tegevusaruande vormil“; 18) paragrahvi 17 lõike 4 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud tegevustele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 1 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite järgi:“; 19) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 6 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite järgi: 1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 5 punkti; 2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 13 punkti; 3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 9 punkti; 4) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkti. (42) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevusele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 7 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite järgi: 1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 3 punkti; 2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 17 punkti; 3) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti; 4) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkti; 4 5) maakonna töötuse määr – maksimaalselt 4 punkti.“; 20) paragrahvi 17 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse nende taotluste kohta, mille hindamistulemus on käesoleva määruse § 6: 1) lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul alla 17 punkti; 2) lõikes 2 nimetatud tegevuse puhul alla 17 punkti; 3) lõike 1 punktides 1–7 nimetatud tegevuste puhul alla 22 punkti.“; 21) paragrahvi 18 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Voorulise taotlemise korral kuuluvad rahuldamisele paremusjärjestuses suurima punktisumma saanud taotlused, mille hindamistulemus vastab vähemalt käesoleva määruse § 17 lõikes 8 sätestatule ja mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (2) Jooksva taotlemise korral kuuluvad rahuldamisele taotlused, mille hindamistulemus vastab vähemalt käesoleva määruse § 17 lõikes 8 sätestatule ja mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Kui selliste taotluste maht, mille hindamistulemus vastab vähemalt käesoleva määruse § 17 lõikes 8 sätestatule, on suurem kui eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.“; 22) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul: 1) ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 2; 2) on lubatud taotleda kavandatud osalejate arvu vähendamist kaks korda projekti abikõlblikkuse perioodi esimese 12 kuu jooksul.“; 23) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul tegevusaruande projekti elluviimise kohta iga kolme kuu tagant alates neljandast kuust projekti abikõlblikkuse perioodi algusest vastavalt käesoleva määruse lisas 4 sätestatule.“; 24) paragrahvi 22 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seire- ja tegevusaruande laekumisest, kas projekti seire- ja tegevusaruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus kinnitab projekti seire- ja tegevusaruande viie tööpäeva jooksul nõuetekohase aruande esitamisest.“; 25) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu „18“ tekstiosaga „–20“; 26) paragrahvi 23 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevat lõiget ei kohaldata käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevusele, mille kulu hüvitatakse vastavalt käesoleva määruse lisas 4 määratud standardiseeritud ühikuhinnale ja kindlasummalisele maksele.“; 27) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: 5 „(6¹) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul esitab toetuse saaja maksetaotluse vastavalt käesoleva määruse lisas 4 sätestatud korrale.“; 28) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 111–115 järgmises sõnastuses: „(111) Põhjendatud juhtudel võib teha ettemakseid riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale ühendmääruse §-des 19 ja 20 sätestatud korras ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 112–115. (112) Rakendusüksus märgib taotluse rahuldamise otsuses ettemakse tegemise ja sellega kaasnevad tingimused, sealhulgas toetuse saaja esitatava riigiabi ettemakse kasutamise aruande esitamise tingimused ja tähtaja ning vajaduse korral muu esitamisele kuuluva teabe ja dokumendid. (113) Ettemakse tegemise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus, kus on sätestatud ettemakse vajadus, vastavalt ühendmääruse § 19 lõikele 2 kulude tasumise prognoos, ühendmääruse §-s 20 sätestatud nõuetele vastav garantii ning muud taotluse rahuldamise otsuses nõutud andmed ja dokumendid. (114) Ettemakse tõendamata summa kokku võib moodustada kuni 40% toetuse saajale projekti jaoks antud toetuse kogusummast. (115) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentidega taotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimustel ja tähtajal.“; 29) paragrahvi 26 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rakendusüksus kohustub: 1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul alates päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi; 11) säilitama riigiabi andmisega seotud dokumente kümme aastat pärast üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise lõppu vastavalt komisjoni 2011. aasta otsuse artiklile 8; 2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi kohta; 3) teavitama taotlejat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi või riigiabi andmisest; 4) tegema komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 6 nimetatud kontrolli liigse hüvitamise üle.“; 30) määrust täiendatakse 9. peatükiga järgmises sõnastuses: „9. peatükk Rakendussätted § 28. Määruse rakendamine Projektide suhtes kohaldatakse toetuse taotluse esitamise ajal kehtinud käesoleva määruse § 6 lõike 1 punkti 8 ja § 9 lõike 2 redaktsiooni.“; 31) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 32) määrust täiendatakse lisadega 4–7 (käesoleva määruse lisad 2–5). 6 § 2. Rakendussätted Käesoleva määruse § 1 punkti 3 rakendatakse tagasiulatuvalt 14. maist 2018. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Lisad: 1) Lisa 1. Ekspertide hindamislehe vorm 2) Lisa 4. Rahastuskord 3) Lisa 5. Kaardistuse vorm 4) Lisa 6. Ekspertide hindamislehe vorm, noored 5) Lisa 7. Ekspertide hindamislehe vorm, 55-aastased ja vanemad Sotsiaalministri …. aprilli 2020. a määrus nr … „Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ muutmine“ Lisa 2 Tervise- ja tööministri 08. mai 2018. a määrus nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ Lisa 4 Määruse „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ raames 55-aastasele ja vanemale isikule tööalase konkurentsivõime suurendamiseks, tööle aitamiseks ja tööl püsimiseks toetatavate tegevuste rahastamise kord 1. Mõisted 1.1. Kaardistus on dokument, mis kajastab kogutud infot projekti piirkonnas oleva sihtrühma profiili ja vajaduste ning vabade töökohtade kohta projektitaotluse ja tegevuste sisustamiseks. 1.2. Kontakttund on projektis osalejale suunatud tegevuse tegemine või teenuse osutamine tema hoiakute muutmiseks, motivatsiooni parandamiseks, oskuste arendamiseks või kvalifikatsiooni täiendamiseks tööalase konkurentsivõime suurendamise ja tööle saamise eesmärgil. Kontakttunni pikkus on üks akadeemiline tund ehk 45 järjestikust minutit. Kontakttunniks ei loeta tööd tugiisikuga ega tööpraktikat. 1.3. Tegevusaruanne on toetuse saaja poolt kvartaalselt esitatav ülevaade lõppenud aruandlusperioodil projekti aja- ja tegevuskava elluviimise sisust ja käigust ning see sisaldab toetuse saaja hinnangut koos põhjendustega tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks. 1.4. Projekti aruandlusperiood on kolmekuuline ajavahemik (kvartal), millega järjestikku on kaetud projekti aktiivsete tegevuste periood alates neljandast kuust projekti abikõlblikkuse perioodi algusest ja mille kohta esitatakse tegevusaruanne. 1.5. Tulemuste seireperiood on projekti abikõlblikkuse perioodi jääv 6-kuuline ajavahemik osaleja tööle rakendumise mõõtmiseks. 2. Standardiseeritud ühikuhinna ja kindlasummalise makse arvestamise alused 2.1. Määruse § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevusi rahastatakse kindlasummalise maksena ja standardiseeritud ühikuhinna alusel. 2.2. Kindlasummaline makse 2415 eurot makstakse projektitaotlusega koos esitatud kaardistuse eest maksetaotluse alusel pärast toetuse rahuldamise otsuse kättesaamist. 2.3. Standardiseeritud ühikuhinna arvestamise aluseks on üks projektis osaleja, kellega tehakse piisavas mahus ehk vähemalt 100 kontakttundi tegevusi (väljundipõhine arvestus) ning kes liigub pärast projektis osalemist hõivesse (tulemuspõhine arvestus). Standardiseeritud ühikuhinna maksimumsumma on 2824 eurot. 2.4. Standardiseeritud ühikuhinda arvestatakse tegevuses osaleja ja tema hõivesse liikumise eest väljundi- ja tulemuspõhiselt. Väljundipõhise arvestuse juurde kuulub osaliselt ka lühiajalise tööle rakendumise nõue. 2.5. Standardiseeritud ühikuhinna väljundipõhine osa makstakse välja vahemaksetena kuni 12 kuud enne abikõlblikkuse perioodi lõppu ning sealt edasi ühikuhinna 1 tingimustele vastavuse alusel. Täpne väljamaksmise kord on esitatud punktis 3 „Toetuse väljamaksmine“. Joonis 1. Kindlasummaline makse ja standardiseeritud väljundipõhine ja tulemuspõhine ühikuhind ning nende arvestamise alused 2.6. Väljundipõhiselt arvestatakse ühikuhinda järgmiselt: 2.6.1. Kui projektis osaleja on tegevustes osalenud 25–49 kontakttundi, makstakse toetuse saajale välja 20% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 565 eurot osaleja kohta. Kui sellele lisaks on projektist väljunud osaleja väljumisest järgneva 45 päeva jooksul vähemalt 14 päeva tööga hõivatud ja selle eest on tasutud või kuulub tasumisele sotsiaalmaks summas, mis on võrdne vähemalt poolega väljamakse aastal kehtivast sotsiaalmaksu minimaalsest kuumäärast, makstakse toetuse saajale välja 40% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 1130 eurot osaleja kohta. 2.6.2. Kui projektis osaleja on tegevustes osalenud 50–74 kontakttundi, makstakse toetuse saajale välja 40% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 1130 eurot osaleja kohta. Kui sellele lisaks on projektist väljunud osaleja väljumisest järgneva 45 päeva jooksul vähemalt 14 päeva tööga hõivatud ja selle eest on tasutud või kuulub tasumisele sotsiaalmaks summas, mis on võrdne vähemalt poolega väljamakse aastal kehtivast sotsiaalmaksu minimaalsest kuumäärast, makstakse toetuse saajale välja 60% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 1694 eurot osaleja kohta. 2.6.3. Kui projektis osaleja on tegevustes osalenud 75–99 kontakttundi, makstakse toetuse saajale välja 60% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 1694 eurot osaleja kohta. Kui sellele lisaks on projektist väljunud osaleja väljumisest järgneva 45 jooksul vähemalt 14 päeva tööga hõivatud ja selle eest on tasutud või kuulub tasumisele sotsiaalmaks summas, mis on võrdne vähemalt poolega väljamakse 2 aastal kehtivast sotsiaalmaksu minimaalsest kuumäärast, makstakse toetuse saajale välja 80% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 2259 eurot osaleja kohta. 2.6.4. Kui projektis osaleja on tegevustes osalenud 100 või rohkem kontakttundi, makstakse toetuse saajale välja 80% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 2259 eurot osaleja kohta. 2.6.5. Alates projektis osaleja tööle rakendumisest (ehk tulemuste seireperioodi algusest) ei lisata ühikuhinna väljundipõhise osa arvestusse tööle asunud projektis osaleja tegevuste kontakttunde. 2.7. Tulemuspõhiselt arvestatakse ühikuhinda järgmiselt: 2.7.1. Kui projektis osaleja on tegevustes osalenud vähemalt 25 kontakttundi ning osaleja on pärast projektist väljumist tööga hõivatud järgneva kuue kuu jooksul vähemalt 60 kalendripäeva ja selle eest on tasutud või kuulub tasumisele sotsiaalmaks kokku vähemalt väljamakse aastal kehtiva sotsiaalmaksu kahe minimaalse kuumäära ulatuses, makstakse toetuse saajale täiendavalt käesoleva korra punktides 2.6.1– 2.6.4 nimetatule 20% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 565 eurot osaleja kohta. 2.7.2. Tulemuste seireperiood peab lõppema hiljemalt 30 päeva enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 2.8. Ühikuhinna arvestamine toimub isikupõhiselt ja iga unikaalne projektis osaleja kvalifitseerub ühikuhinna arvestamiseks projektis ühe korra. 2.9. Ühikuhind on arvestatud katma kõiki toetuse saaja poolt tegevuse tegemisel tekkivaid kulusid. Täiendavat kulude hüvitamist tegelike kulude alusel ei toimu. 2.10. Ühikuhind kinnitatakse kogu projekti perioodiks ilma kohandamisvõimaluseta. 3. Toetuse väljamaksmine 3.1. Kindlasummaline makse kaardistuse eest 3.1.1. Määruse lisa 5 vormi kohane kaardistus esitatakse koos projektitaotlusega. 3.1.2. Maksetaotlus kaardistuse eest esitatakse projektitaotluse rahuldamise ja kaardistuse heakskiitmise korral pärast toetuse rahuldamise otsust. 3.2. Standardiseeritud ühikuhinna väljundipõhise toetuse väljamaksed 3.2.1. Standardiseeritud ühikuhinna väljundipõhine osa makstakse välja iga kolme kuu tagant, välja arvatud esimene vahemakse, ühikuhinna vahemaksetena kuni 12 kuu alguseni enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu, võttes arvesse toetuse rahuldamise otsuses nimetatud väljundinäitajat, mis on aktiivseid tööturuteenuseid saanud kavandatud projektis osalejate arv, ja tabelis 1 nimetatud vastavat osakaalu. 3.2.1.1. Esimest ühikuhinna vahemakset ühikuhinna eest võib taotleda pärast projekti tegevuste alustamist kuni kolme kuu jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi algusest. 3.2.1.2. Järgmised ühikuhinna vahemaksed tehakse iga kolme kuu tagant tabelis 1 nimetatud osakaaluna väljundipõhisest summast ja võttes arvesse toetuse rahuldamise otsuses nimetatud kavandatud osalejate arvu kuni 12 kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 3.2.2. Alates 12. kuust enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu1 tehtavate väljamaksete korral arvestatakse väljamakstav summa iga projektis osaleja kohta vastavalt selleks 1 Näiteks maksimaalse kestusega ehk 30-kuulise abikõlblikkuse perioodiga projekti puhul on see aeg 19. kuu algus. 3 ajaks täidetud standardiseeritud ühikuhinna tingimustele (tõendatud kontakttundide arv ja lühiajaline rakendumine) ning iga toetuse saaja kohta eelnevalt välja makstud vahemaksete ja lisandunud väljamaksete kogusumma vahena. 3.2.2.1. Kui eelnevalt toetuse saajale tehtud väljamaksed isiku kohta ületavad selle aruandlusperioodi lõpuks tegelikult saavutatud kontakttundide arvule ühikuhinna tingimustes vastava summa, peab toetuse saaja üleliigselt toetusena välja makstud summa rakendusüksusele tagastama. 3.2.3. Vahemaksete ja ühikuhinna väljamaksete saamiseks esitab toetuse saaja vastava aruandlusperioodi kohta tegevusaruande koos maksetaotluse ja kontakttunde tõendavate osaluslehtedega. Väljamakse tehakse pärast tegevusaruande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 3.2.4. Kontakttunde tõendatakse projektis osalejate allkirjastatud osaluslehtedega, kuhu on märgitud tegevuse nimetus, kontakttundide hulk, osaleja nimi, osaleja allkiri. 3.3. Kavandatud osalejate arvu vähendamist võib toetuse saaja taotleda kaks korda projekti abikõlblikkuse perioodi esimese 12 kuu jooksul. Rakendusüksuse poolt kinnitatud toetuse rahuldamise otsuse muutmise tulemusena arvutatakse vahemaksete suurus ümber ja toetuse saaja peab üleliigselt toetusena välja makstud summa rakendusüksusele tagastama. Tabel 1. Vahemaksete tabel, esitatud 30-kuulise abikõlblikkuse perioodiga projekti kohta2 Konkreetse aruandlusperioodi väljamakse summa saab välja arvutada järgmise valemi abil: konkreetse aruandlusperioodi väljamakse = kavandatud osalejate arv × 2262 eurot × aruandlusperioodi % Standardiseeritud ühikuhinna väljundipõhise osa väljamaksmine Aeg alates Osakaal Osaleja poolt Väljamakse Väljamakstav summa Väljamakse projekti tegevuses tegevuses osakaal inimese kohta tingimus algusest osalemise osalemise väljundipõhisest VPÜ3 maht ja osast mahust lühiajaline osaleja rakendumine kohta Kuud % Akadeemiline % € tund Vahemakse suurus Kuni 3 6,25% 141 RÜ poolt 6 8,75% 198 kinnitatud 9 Sel 11,25% 254 tegevusaruanne 12 perioodil Sel perioodil 12,5% 282 koos 15 ei ei arvestata 311 osaluslehtedega arvestata 13,75% Vahemakse kogusumma 2 30 kuust lühema abikõlblikkuse perioodiga projekti puhul tehakse ühikuhinna tingimustele vastavuse kontroll ka vastavalt punktile 3.2.2 ehk 12 kuud enne abikõlblikkuse perioodi lõppu. Seetõttu võidakse vahemakseid teha vähem ning pärast ühikuhinna väljundipõhise osa tingimustele vastavuse kontrolli välja maksta suurema osakaalu toetusest võrreldes maksimaalse pikkusega projektiga. 3 VPÜ- väljundipõhise ühikuhinna 4 arvutatakse toetuse rahuldamise otsuses nimetatud osalejate arvu alusel Ühikuhinna väljundipõhise väljamakse kogusumma osaleja kohta: Alates 12 100% 100 2259 € RÜ poolt kuud enne 75–99% 75–99 ja 2259 € kinnitatud projekti lühiajaline tegevusaruanne abikõlblikkuse rakendumine koos lõppu ja iga 3 75–99% 75–99 1694 € osaluslehtedega kuu tagant 50–74% 50–74 ja 1694 € ja aktiivsete lühiajaline osaluslehtedega tegevuste rakendumine tõendatud 47,5% lõpuni 50–74% 50–74 1130 € kontakttundide 25–49% 25–49 ja 1130 € arv lühiajaline rakendumine 25–49% 25–49 565 € Ühikuhinna väljundipõhise väljamakse kogusumma osaleja kohta 24–29 kuud Viimane võimalik tööle rakendumise aeg ja selle mõõtmine 3.4. Standardiseeritud ühikuhinna tulemuspõhise toetuse väljamaksed Standardiseeritud ühikuhinna tulemuspõhist toetust makstakse maksetaotluse alusel pärast kuue kuu möödumist projekti osaleja projektist väljumisest ja rakendusüksuse poolt tingimustele (punkt 2.7) vastavuse kontrolli. Rakendusüksus teavitab toetuse saajat tingimustele vastavuse kontrolli tulemustest. 4. Vahemaksete eelduseks olevad dokumendid Vahe-eesmärgid ja tegevuste tõendamine Maksete alus Tõendava dokumentatsiooni kirjeldus Kaardistus (ühekordne esitamine) Kaardistus on dokument, mis kajastab kogutud infot projekti piirkonnas oleva sihtrühma profiili ja vajaduste ning vabade töökohtade kohta projektitaotluse ja tegevuste sisustamiseks. Tegevusaruanne Tegevusaruanne on toetuse saaja poolt kvartaalselt esitatav ülevaade lõppenud aruandlusperioodil projekti aja- ja tegevuskava elluviimise sisust ja käigust ning sisaldab 5 toetuse saaja hinnangut koos põhjendustega tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks. Kontakttundide tõendamise Kontakttunde tõendatakse projektis osalejate allkirjastatud osaluslehed osaluslehtedega, kuhu on märgitud tegevuse nimetus, kontakttundide hulk, osaleja nimi, osaleja allkiri. Osaluslehed esitatakse koos iga väljamaksetaotlusega kolme kuu tagant. 6 Sotsiaalministri …. aprilli 2020. a määrus nr … „Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ muutmine“ Lisa 3 Tervise- ja tööministri 08. mai 2018. a määrus nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ Lisa 5 Projekti piirkonna1, sihtrühma ja tööandjate kaardistuse vorm 1. Projekti piirkonna kirjeldus 1.1. Tegevuspiirkond: Nimetage, millis(t)e piirkonna/piirkondade kohta projektitaotluse esitate 1.2. Piirkonna valiku kirjeldus ja põhjendus: Kirjeldage, kuidas projekti piirkonda/piirkondi valisite 2. Kaardistuseks teabe kogumise protsessi kirjeldus 2.1. Sihtrühma kaardistuse protsess: 2.2. Tööandjate kaardistuse protsess: 2.3. Võrgustiku kaardistuse protsess: Kirjeldage tehtud samme info saamiseks piirkonnas oleva sihtrühma, tööandjate ja võrgustiku kohta. Iga sammu puhul selgitage: 1) miks selline samm tehti; 2) kellega kohtuti; 3) mis olid kohtumiste tulemused. 3. Kogutud teave sihtrühma, tööandjate ja võrgustiku kohta 3.1. Sihtrühma kaardistuse protsessi tulemus: 3.2. Tööandjate kaardistuse protsessi tulemus: 3.3. Võrgustiku kaardistuse protsessi tulemus: Kirjeldage infot, mida osapooltelt saite: 1) piirkonnas oleva projekti sihtrühmale iseloomulikud tunnused, mis nende tööle saamist mõjutada võivad; 2) piirkonna 1 Kui piirkondi on mitu, tuleb kaardistus teha kõikide piirkondade kohta. Sellist kaardistust käsitletakse ühe kaardistusena. tööandjad, nende profiil ja huvi, võimalikud vabad töökohad tulevikus; 3) piirkonnas olevad võrgustikud või kohad, kust sihtrühma kohta infot saada ja nad üles leida. Kirjeldage ja selgitage infot ning tooge lühidalt välja seotud infoallikad. 4. Järeldused Tooge kogutud info põhjal välja peamised järeldused sihtrühma kavandatud suuruse, projekti kestuse, tegevuste ja nende vajalikkuse kohta tulemuse saavutamiseks. Põhjendage seoseid tehtud järelduste, valitud tegevuste ja oodatavate tulemuste vahel. 2 Sotsiaalministri …. aprilli 2020. a määrus nr … „Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ muutmine“ Lisa 4 Tervise- ja tööministri 08. mai 2018. a määrus nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ Lisa 6 Ekspertide hindamisleht määruse § 6 lõikes 2 sätestatud tegevust hõlmava taotluse hindamiseks1 Hindamiskriteeriumid Maksimumhinne 1. Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele 5 1.1. Projekti panus meetme eesmärkidesse 2 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad „näitajad“ ja „tegevused“) Selgitus p 1.1 hinnangute kohta: 1.2. Projekti panus meetme tulemusnäitaja saavutamisse 3 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“, „tegevused“ ja „projekti tulemuste jätkusuutlikkus“) Selgitus p 1.2 hinnangute kohta: 2. Projekti põhjendatus 13 2.1. Projekti põhjendatus probleemi analüüsist ja hetkeolukorra kirjeldusest 4 lähtuvalt (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“) Selgitus p 2.1 hinnangute kohta: 1 Kehtestatud tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ § 17 lõike 41 alusel 2.2. Projekti sekkumisloogika 4 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „projekti eesmärk ja tulemused“, „projekti tulemuste jätkusuutlikkus“, „projekti kasusaajad“, „näitajad“ ja „tegevused“) Selgitus p 2.2 hinnangute kohta: 2.3. Projekti tegevuskava arusaadavus, teostatavus ja mõistlikkus 4 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „tegevused“) Selgitus p 2.3 hinnangute kohta: 2.4. Projekti riskianalüüs 1 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „kaasnevad riskid ja nende maandamine“) Selgitus p 2.4 hinnangute kohta: 3. Projekti kuluefektiivsus 9 3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus 3 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ja „eelarve“) Selgitus p 3.1 hinnangute kohta: 3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus 6 projekti rakendamise seisukohast (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „projekti eesmärk ja tulemused“, „tegevused“ ja „eelarve“) Selgitus p 3.2 hinnangute kohta: 4. Projekti mõjuulatus 2 4.1. Projekti mõju soolisele võrdsusele 0,75 (E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on soolist võrdsust edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse“) Selgitus p 4.1 hinnangute kohta: 4.2. Projekti mõju võrdsele kohtlemisele 0,75 (E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on võrdseid võimalusi edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, kuidas on projekti ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud võrdne kohtlemine“) Selgitus p 4.2 hinnangute kohta: 4.3. Projekti mõju infoühiskonna edendamisele 0,5 (E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on infoühiskonda edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, kui projekt on infoühiskonda edendava või mitte edendava mõjuga“) Selgitus p 4.3 hinnangute kohta: Maksimaalne üldhinne 29 Ettepanek2: rahuldada taotlus osalises mahus Ettepaneku põhjendus: rahuldada taotlus taotletud mahus Ekspert 1 Ekspert 2 Ekspert 33 Eksperdi nimi Allkiri Kuupäev 2 Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 17 punkti või rohkem 3 Kolmas ekspert kaasatakse juhul, kui kaks eksperti ei jõua konsensusele (käesoleva määruse § 17 lõige 7) Sotsiaalministri …. aprilli 2020. a määrus nr … „Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ muutmine“ Lisa 5 Tervise- ja tööministri 08. mai 2018. a määrus nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ Lisa 7 Ekspertide hindamisleht määruse § 6 lõike 1 punktis 8 sätestatud tegevust hõlmava taotluse hindamiseks1 Hindamiskriteeriumid Maksimumhin ne 1. Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele 3 1.1. Projekti panus meetme tulemusnäitaja saavutamisse 3 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“ ja „projekti tulemuste jätkusuutlikkus“) Selgitus p 1.1 hinnangute kohta: 2. Projekti põhjendatus 17 2.1. Projekti põhjendatus probleemi analüüsist ja hetkeolukorra kirjeldusest ja 6 sihtrühma kaardistusest lähtuvalt (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, lisa 5) Selgitus p 2.1 hinnangute kohta: 2.2. Projekti sekkumisloogika 4 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „projekti eesmärk ja tulemused“, „projekti tulemuste jätkusuutlikkus“, „projekti kasusaajad“, „näitajad“ ja „tegevused“) Selgitus p 2.2 hinnangute kohta: 2.3. Projekti tegevuskava arusaadavus, teostatavus ja mõistlikkus 4 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „tegevused“) 1 Kehtestatud tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ § 17 lõike 42 alusel Selgitus p 2.3 hinnangute kohta: 2.4. Projekti riskianalüüs 1 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „kaasnevad riskid ja nende maandamine“) Selgitus p 2.4 hinnangute kohta: 2.5. Projekti sekkumise uuenduslikkus 2 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „sekkumise uuenduslikkus“) Selgitus p 2.5 hinnangute kohta 3. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia 2 3.1. Taotleja kogemused projekti tegevustega analoogsete tegevuste elluviimisel 2 (E-toetuse taotlusvormi „Üldandmed“ alajaotused „Käesoleva projektiga seotud toetused“ ja „Taotleja kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete tegevuste elluviimisel“) Selgitus p 3.1 hinnangute kohta: 4. Projekti mõjuulatus 2 4.1. Projekti mõju soolisele võrdsusele 0,75 (E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on soolist võrdsust edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse“) Selgitus p 4.1 hinnangute kohta: 4.2. Projekti mõju võrdsele kohtlemisele 0,75 (E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on võrdseid võimalusi edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, kuidas on projekti ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud võrdne kohtlemine“) Selgitus p 4.2 hinnangute kohta: 4.3. Projekti mõju infoühiskonna edendamisele 0,5 (E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on infoühiskonda edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, kui projekt on infoühiskonda edendava või mitte edendava mõjuga“) Selgitus p 4.3 hinnangute kohta: 5. Maakonna töötuse määr 4 5.1. Maakonna töötuse määrast2 tulenevad punktid 4 Selgitus p 5.1 hinnangute kohta: Maksimaalne üldhinne 28 Hinnang kaardistusele Hindamiskriteeriumid: 1. Iga alaosa on täidetud asjakohase infoga, selgitused on asjakohased ja omavahel sisulises kooskõlas. 2. Kaardistuse järeldused põhjendavad projekti sekkumisloogikat ja tegevuste valikut tulenevalt teada saadud andmetest. Ettepanek: kiita kaardistus heaks jätta kaardistus heaks kiitmata Ettepaneku põhjendus: Ettepanek3: rahuldada taotlus osalises mahus Ettepaneku põhjendus: rahuldada taotlus taotletud mahus Ekspert 1 Ekspert 2 Ekspert 34 Eksperdi nimi Allkiri Kuupäev 2 Töötuse määra aluseks on Eesti Töötukassa andmed registreeritud töötuse määra kohta taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga. 3 Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 17 punkti või rohkem 4 Kolmas ekspert kaasatakse juhul, kui kaks eksperti ei jõua konsensusele (käesoleva määruse § 17 lõige 7) Sotsiaalministri … aprilli 2020. a määruse nr … „Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri määrusega (edaspidi määrus) tehakse muudatused tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ (edaspidi TAT) redaktsioonis avaldamismärkega RT I, 27.03.2020, 8. Määrusega tõstetakse ühe sihtrühma – 50-aastased ja vanemad isikud – vanusepiiri ning muudetakse neile suunatud toetatavate tegevuste rahastamise korda, rakendades lihtsustatud kulude hüvitamise viise – kindlasummalist makset ja standardiseeritud ühikuhinda. Samuti pikendatakse sihtrühmale suunatud tegevuse abikõlblikkuse perioodi ning suurendatakse toetuse maksimaalset osakaalu. Muudatuse tulemusel võimaldatakse pakkuda vanemas keskeas inimestele tööturuteenuseid tulemuspõhise lähenemisega, mis suunab tegevuste fookuse senisest enam tulemuste saavutamisele. Lisaks võimaldab lihtsustatud kulude hüvitamise viiside kasutusele võtmine olla tegevustes paindlikum ning viia need ellu väiksema halduskoormusega. Samuti nähakse ette (lisaks vähese tähtsusega abi ja üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele vähese tähtsusega abi andmisele) võimalus anda riigiabi Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (ELT L 7, 11.01.2012, lk 3–10) (edaspidi komisjoni 2011. aasta otsus) artikli 2 lõike 1 punkti a alusel. Võimaldatakse ka riigiabi ettemakseid. Määrusega lubatakse vajaduse korral osutada tugiisikuteenust ja psühholoogilise nõustamise teenust projekti raames tööle või õppima läinud isikule kuni neli kuud pärast tööle asumist, langetatakse toetuse vähimat summat ning uuendatakse hindamiskriteeriume ja -lehti, samuti lävendeid noortele ning 55-aastastele ja vanematele isikutele suunatud taotluste hindamiseks. Lisaks laiendatakse töötu või mitteaktiivse isikuga seotud toetatavat tegevust võimalusega lugeda nende hulka 6-kuulise töötuse või mitteaktiivsuse perioodil ka ajutiselt kuni 30 päeva ning Eesti Töötukassa ja Eesti Sotsiaalkindlustusameti kaitstud töö teenuse raames kuni 90 päeva tööga hõivatud olnud isikuid. Samuti vähendatakse noortegarantii tugisüsteemi kaudu tuvastatud 16–26- aastaste mitteaktiivsete noorte tööle rakendumise sihtmäära. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko ([email protected], tel 626 9186) ja nõunik Ragne Hoff ([email protected], tel 626 9154), tööhõive osakonna nõunikud Anna Karolin ([email protected], tel 626 9288) ja Kelli Ilisson ([email protected], 626 9197) ning õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], tel 626 9328). Määruse ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals ([email protected], tel 626 9333). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 1 punktiga 1 lisatakse TAT §-i 2 lõige 12, milles sätestatakse tööga hõivatud isiku mõiste viitega tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevustele. Mõiste lisamine on vajalik määruse punktides 3 ja 5 sätestatu õigusselguse tagamiseks. Punktiga 3 täpsustatakse tegevuse sihtrühma ning punktiga 5 kehtestatakse rahastuskord, mille puhul on tööga hõivatus üks rahastamise tingimusi. Määruse § 1 punktidega 2 ja 14 vähendatakse noortegarantii tugisüsteemi kaudu tuvastatud 16– 26-aastaste mitteaktiivsete noorte tööle rakendumise sihtmäära. Muudatus on tingitud sihtrühma eripärast – mitteõppivate ja -töötavate noorte puhul on heaks tulemuseks ka õppima minek. Haridus on oluline investeering noore tulevikku ning suurendab edaspidi tööhõives püsimise tõenäosust. Kuna TAT loeb tulemuseks vaid hõivet, on mõistlik arvestada, et noorte puhul on see väiksem, kuna minnakse ka haridust omandama. Määruse § 1 punktiga 3 muudetakse TAT § 6 lõike 1 punkti 3 ning arvestatakse sihtrühma hulka ka kuue kuu jooksul kokku kõige rohkem 30 päeva ajutiselt tööga hõivatud isikud. Samuti loetakse sihtrühma kuuluvaks Eesti Töötukassa või Eesti Sotsiaalkindlustusameti kaitstud töö teenuse raames kõige rohkem 90 päeva tööga hõivatud olnud isikud. Kõige rohkem 30 päeva töötamise lubamine on vajalik, et võtta arvesse toimunud muutusi tööturul – lühiajaliste ja ajutiste n-ö tööampsude levikut. Olgugi, et sihtrühma liige on kuue kuu jooksul kuni 30 päeva töötanud, ei ole ta suutnud iseseisvalt pikka aega tööturul püsida ning seetõttu on suure tõenäosusega tegemist väiksema konkurentsivõimega sihtrühmaga, kes vajab abi hõivesse saamisel. TAT sisuline eesmärk on sellised isikud tööturule aidata ja nende pikaaegset püsimist tööturul toetada. Täieliku töötuse nõue välistab nimetatud isikute osalemise. Selle halbadele tagajärgedele viitab ka hiljutine töötuskindlustuse seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus1. Seetõttu on tarvis toetatava tegevuse kirjeldust kaasajastada. Kõige rohkem 90 päeva Eesti Töötukassa lühiajalise kaitstud töö või Eesti Sotsiaalkindlustusameti pikaajalise kaitstud töö teenuse raames tööga hõivatuse lubamine on vajalik, et tagada väiksema konkurentsivõimega sihtrühmale ligipääs avatud tööturule abistavatele meetmetele. Kaitstud töö teenuse raames sõlmitakse teenuse raames inimesega küll tööleping, ent teenus tervikuna on mõeldud inimesele, kes veel ei ole valmis avatud tööturul töötama ning vajab kohanemiseks ja töö tegemisel abi2. Alles kaitstud töös osalemise tulemusena paranevad inimese tööolukorras toimetuleku oskused. Seetõttu ei ole tulenevalt meetme eesmärgist mõistlik lugeda kaitstud töös osalemise perioodi töötamiseks või välistada inimese osalemine projektis. Määruse § 1 punktiga 4 tõstetakse TAT § 6 lõike 1 punktis 8 sihtrühma kuulumise alumist vanusepiiri 50 eluaastalt 55 eluaastale. Muudatuse eesmärk on motiveerida taotlejaid keskenduma väiksema konkurentsivõimega sihtrühma liikmetele. Vastavalt Eesti tööjõu-uuringu 2018. aasta andmetele on tööhõive määr 50–54-aastaste seas teiste vanemate vanuserühmadega võrreldes 7% võrra kõrgem ning tööturu ekspertide hinnangul vajavad selles vanuses inimesed keskmiselt vähem abi kui 55-aastased ja vanemad inimesed. Sihtrühma piiramisega suureneb tõenäosus, et toetuse saaja leiab sihtrühma liikmeid madalama tööhõive määraga vanuserühmast. Määruse § 1 punktiga 5 lisatakse TAT §-i 7 lõiked 31 ja 32, millega muudetakse TAT § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud sihtrühmale – 55-aastased ja vanemad isikud – suunatud toetatavate tegevuste rahastamise korda ja abikõlblikkuse reegleid. Nende tegevuste rahastamiseks kasutatakse lihtsustatud kulude hüvitamise viise – standardiseeritud ühikuhinda ja kindlasummalist makset. 1 Sotsiaalministeerium (2020), „Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus“, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f580df2f-4096-4828-9849- bbc859af99a6 2 Eesti Töötukassa koduleht, https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/kaitstud-too (külastatud 27.03.2020) 3 Standardiseeritud ühikuhind tähendab, et tegevuse kõik rahastamiskõlblikud kulud või osa neist on eelnevalt välja arvutatud ja kindlaks määratud ning need makstakse välja nii arvuliselt mõõdetavate väljundite kui ka tulemuse abil. Antud juhul kasutatakse ühikuhinda projekti rahastamiseks ühe osaleja osalemise või tööhõivesse jõudmise mõõtmisega. Tegelike kulude alusel kulusid ei hüvitata. Kindlasummaline makse tähendab, et kõik tegevuse rahastamiskõlblikud kulud ning nende eest saavutatav tulemus arvutatakse eelnevalt välja ja määratakse kindlaks. Toetus makstakse välja siis, kui kindlaks määratud tulemus on saavutatud3. Muudatuse kirjeldus Määruse lisas 1 (TAT lisa 4) täpsustatakse sellele sihtrühmale suunatud toetatavate tegevuste rahastamise korda ning lisatakse kaardistuse, kontakttunni, tegevusaruande, projekti aruandlusperioodi ja tulemuste seireperioodi mõisted lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamiseks. Ühikuhinna aluseks on ühe isiku projektis osalemine piisavas mahus ehk 100 kontakttundi ning ühikuhinna maksmise aluseks on toetatavate tegevuste elluviimine (tõendatud kontakttunnid, lühiajaline tööle rakendumine) ja tulemus (tööga hõivatus). Väljamakseid tehakse iga kolme kuu tagant tegevusaruande alusel, 12 kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu tehakse ühikuhinna tingimustele vastavuse kontroll ning vajaduse korral tasaarvestus vastavalt tegelikult toimunud kontakttundidele. Uus rahastuskord erineb senisest järgmise poolest: 1) tegevuste planeerimise ja elluviimise fookuses ei ole enam tehtavad kulud, vaid väljundid ja saavutatav tulemus, ning toetuse saajal on kulude osas suurem paindlikkus; 2) aruandluse aluseks on sisuline aruandlus ning osaluslehed ja tulemus, mis lihtsustab aruandlust ja selle kontrollimist taotleja ja rakendusüksuse jaoks; 3) kuna ühe ühikuhinna väljamaksmise eelduseks on tulemuse saavutamine, on toetuse saajal suurem motivatsioon projektis osalejad tööturule aidata. Muudatuse eesmärk ja vajalikkus Rahastuskorra muutmisel on mitu eesmärki. Esiteks soovitakse väljundi- ja tulemuspõhise rahastusega motiveerida toetuse saajaid keskenduma tulemuse saavutamisele ning katsetada väljundi- ja tulemuspõhiseid rahastusmeetmeid. Ühelt poolt võimaldab uus rahastuskord olla pakkujal paindlikum, teisalt on toetuse saaja fookus suunatud senisest enam tulemuse saavutamisele. Kuna tegemist on väiksema konkurentsivõimega sihtrühmaga, kellel võib hoolimata kvaliteetsest abist olla raske tööle saada või tööl püsida, on rahastuskorras tulemuskomponent 20% osakaaluga, ülejäänud toetus makstakse välja väljundipõhiselt (80%). Vastasel juhul võib toetuse saaja hoolimata heas usus tehtud tegevustest kulude hüvitamisest ilma jääda ning sattuda rahaliselt raskesse olukorda. Selline ülesehitus on põhjendatud ka seetõttu, et 55-aastaste ja vanemate isikute puhul ei ole hõivesse liikumise potentsiaal teada. Kuna tööhõive määr on Eestis tervikuna ja ka vanemaealiste hulgas kasvanud ning on Euroopa Liidu keskmisest kõrgem4, võib tööturul olla juba kriitiline hulk töötamisest huvitatud vanemas keskeas inimesi. Lisaks ei ole sellist rahastuskorda varem kasutatud, mistõttu on mõistlik rakendada tulemuspõhist rahastamist ettevaatusega. Teiseks on muudatuse eesmärk rahastuskorda lihtsustada ja halduskoormust nii taotleja kui rakendusüksuse jaoks vähendada. Olgugi et muudatus võib esialgu oma uudsuse tõttu tuua kaasa halduskoormuse kasvu, aitab korra katsetamine liikuda väiksema halduskoormuse poole nii 3 Euroopa Komisjon (2014), „Lihtsustatud kuluvõimalusi käsitlevad juhised“, https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/thefunds/fin_inst/pdf/simpl_cost_et.pdf 4 Statistikaamet (2018), „Tööhõive määr oli 2017. aastal rekordkõrge“, https://www.stat.ee/artikkel-2018-06-07- toohoive-maar-oli-2017-aastal-rekordkorge 4 rahastaja, kontrollija kui toetuse saaja jaoks. Sellele viitab ka Euroopa Komisjoni juhis lihtsustatud kulude kasutuselevõtuks5. Kolmandaks on muudatuse eesmärk 55-aastastele ja vanematele isikutele suunatud tegevusi mitmekesistada ning tekitada toetuse taotlemise vastu suuremat huvi. Seni ei ole ükski 55- aastastele ja vanematele isikutele suunatud projektitaotlus positiivset rahastusotsust saanud ning teiste sihtrühmadega võrreldes on esitatud vähem taotlusi. Neljandaks on muudatuse eesmärk soodustada uuenduslike lahenduste katsetamist ja paindlikkust inimeste abistamisel. Olgugi et tulemuspõhine rahastamine soodustab innovatsiooni vaid osaliselt, võimaldab kaardistuse rahastamine ja väljundipõhine rahastamine ning paindlikkus tegevuste valikul viia uute viisideni, kuidas abivajajani jõuda ja nad tööle aidata. Muudatuse väljatöötamise protsess Kuna muudatusega kehtestatakse kindlasummaline makse ja standardiseeritud ühikuhind, selgitatakse ka väljatöötamise protsessi ja allikaid. Rahastuskorra kokkupanemise etapid (juuni 2019 – jaanuar 2020) olid järgmised: 1) sihtrühma andmete analüüs ning vajaduste väljaselgitamine Eesti tööjõu-uuringu ja teiste uuringute põhjal; 2) tööturuteenuse pakkujate ja potentsiaalsete toetuse saajate tegevuste ja huvide väljaselgitamine ning tulemuspõhise komponendiga taotlusvoorudes osalemise valmisoleku kindlakstegemine; 3) nelja seminariga koosloome protsess sihtrühma ja tööandjate probleemide arutamiseks ning lahenduste pakkumiseks teenuseosutajate, ekspertide ja huvigruppide osalemisel; 4) seniste teistele sihtrühmadele tehtud projektide sisu ja mahu analüüs lahenduste pakkumiseks ja ühikukulu osade kokkupanemiseks; 5) ühikukulu kokkupanemine seniste projektide kuluandmete ja eksperdiarvamuste põhjal, kulude uuendamine vastavalt kuluühikule (inflatsiooni ja palgakasvuga arvestamine); 6) senistelt toetuse saajatelt ja tööturuteenuse pakkujatelt ning Eesti Töötukassalt tagasiside küsimine vajalike teenusemahtude kinnitamiseks ja rahastuskorra terviklahenduse hindamiseks. Rahastuskorra alaosade selgitus ja põhjendus (§ 7 lõiked 31 ja 32 ning TAT lisa 4) Määruse punktis 4 (TAT § 6 lõike 1 punktis 8) nimetatud tegevusi rahastatakse rakendusasutuse poolt ette arvutatud ning kõiki kulusid sisaldava ühikuhinna ja kindlasummalise makse alusel. Kindlasummaline makse arvutatakse välja koos taotlusega esitatava kaardistuse eest taotluse ja kaardistuse heakskiitmise korral. Kaardistuses kirjeldatakse kogutud infot projekti piirkonnas oleva sihtrühma profiili ja vabade töökohtade kohta. Kaardistuse eesmärk on motiveerida taotlejaid tegema eeltööd sisuka ning piirkonna tööturu nõudlust ja pakkumist arvestava taotluse nimel. Olulisel kohal on ka info kogumine sihtrühma värbamiseks ja ülesleidmiseks, et hilisem värbamistöö oleks edukas. Standardiseeritud ühikuhinna väljundipõhiseks komponendiks on 100 kontakttundi teenuseid kui 100% tõendatavatest tundidest, mille alusel tehakse kogu ühikuhinnast osa makse (80%). 100 kontakttundi on minimaalne tundide määr, mida iga sihtrühma liige suure tõenäosusega vajab. Tegemist on miinimummahuga ning tõenäoliselt vajab osa sihtrühmast lisaks teisi tegevusi tööturule minekut takistavate probleemide lahendamiseks. Ühikuhinna hulka on arvestatud ka lisategevused, pidades silmas keskmist vajaduse määra. Kontakttunni mõiste on määruse lisas 1 (TAT lisas 4) lahti seletatud. Mõiste on laiem kui pelgalt teenuse osutamine ning lubab taotlejal pakkuda sihtrühmale tegevusi nende vajadustest lähtuvalt 5 Euroopa Komisjon (2014), „Lihtsustatud kuluvõimalusi käsitlevad juhised“, https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/thefunds/fin_inst/pdf/simpl_cost_et.pdf 5 ning paindlikult ja innovaatiliselt, kui tarvis. Kontakttunni pikkuseks on akadeemilise tunni pikkus ehk 45 minutit, mis on enamiku tööturuteenuste, ka Eesti Töötukassa teenuste puhul kasutatav ühik. Kontakttunni raames tehakse osalejaga aktiivset tööd tema oskuste, hoiakute ja teadmiste parandamiseks, et ta leiaks töö ja jääks sellega hõivatuks. Kontakttunnina võidakse osutada ka levinud tööturuteenuseid, nagu koolitus (töö leidmiseks vajalike oskuste, üldoskuste või erialaoskuste suurendamiseks) või nõustamine (karjääri-, võla- ja sõltuvusnõustamine, psühholoogiline nõustamine). Pakkujal võib aga olla teisi uuenduslikke viise sihtrühmaga töötamiseks, mida selline mõiste võimaldab. Kontakttunni all ei peeta silmas tööpraktikat, kuigi tööpraktika võib lisaks kontakttundidele olla vajalik, et inimene töö leiaks ja tööl püsiks. Samuti ei lähe kontakttundide alla töö tugiisikuga. Kontakttundide hulka võib arvestada ka digitaalsete lahenduste kaudu tehtud tegevusi, kui toetuse saaja suudab nende toimumist vastavalt nõuetele tõendada. Samas peaks digitaalse kanali kaudu tegevuste tegemisel pidama silmas sihtrühma võimekust tegevuses osaleda ning nende digitaalsete oskuste taset. Tundide arv leiti seniste teistele sihtrühmadele suunatud projektide aruannete ning tööturuteenuse osutajate tagasiside põhjal. Arvutused kulu kokkupanemiseks sisaldasid järgmisi teenuseid: 30 tundi tööklubi tööle kandideerimise oskuste uuendamiseks, 70,5 tundi koolitust üldoskuste (nt arvuti kasutamise oskus) või erialaste oskuste parandamiseks ning 3 tundi karjäärinõustamist. Sellele lisaks ümardati minimaalne teenuse maht 97 kontakttunnilt 100 kontakttunnile, et ühikuhinna rakendamine oleks taotlejatele selge arvestusega. 100 kontakttunni hulka arvestatavaid teenuseid (tööklubi, üldoskuste koolitus, karjäärinõustamine) on seni tehtud peaaegu kõikides TAT-st rahastatud projektides eri sihtrühmade abistamiseks ning need toodi koosloomes välja kui peamised teenused, millega inimesi abistada. Lisaks arvestati koosloomes selgunud sihtrühma vajadusi, nt väiksema koolitusgrupi ja individuaalsema õppe järele. Ühikuhinna kokkupanemisel arvestati ka vajadusega lisateenuste järele, nt psühholoogiline nõustamine, sõltuvus- ja võlanõustamine, tööpraktika. Et aga nende vajaduse määr on vahemikus 15–50% või need ei ole igale isikule vajalikud, ei ole otstarbekas kehtestada kõigile kehtivat suuremat minimaalset tundide määra. Asjaolu, et ühikuhind nende teenuste ja tagasiside põhjal kokku pandi, ei tähenda, et taotleja peaks sellisest valikust lähtuma. Oluline on lähtuda inimese vajadusest, toetuse saaja teadmistest ja TAT eesmärgist – inimeste tööturule aitamine. Ühikuhinna väljundipõhine osa makstakse välja nelja võimaliku osakaaluna (25%, 50%, 75% ja 100% või kui vaadata hinda tervikuna, siis 20%, 40%, 60% ja 80% koguhinnast), võttes lisaks kontakttundidele arvesse ka lühiajalist rakendumist. Osakaaludena maksmine valiti seetõttu, et kuna osa inimesi ei pruugi tööle saamiseks vajada 100% kontakttunde, tuleb hoida inimest võimalikult kaua projektis, et tagada tasakaal taotlejale kulu mitte ülemäära hüvitamise ja taotleja motivatsiooni vahel. Nelja osaga maksesüsteem koos rakendamise puhul väikse lisamaksega võimaldab kulude hüvitamist ning julgustab kiiret rakendumist ka siis, kui inimene ei osale projektis lõpuni. Kontakttundide alla 25%-lise täituvuse puhul makset inimese kohta ei tehta isegi rakendumise korral, kuna projekti tegevustele on raske omistada mõju, kui osalejaga on tehtud väike osakaal tegevustest. Ühikuhinna tulemusosa makstakse välja, kui inimene on osalenud projektis vähemalt 25% kontakttundidest ning olnud pärast projekti lõppemist kuue kuu jooksul tööga hõivatud vähemalt 60 päeva ja tema eest on tasutud või kuulub tasumisele sotsiaalmaks kahe minimaalse kuumäära ulatuses. Indikaator tähendab seda, et kuue kuu jooksul peab inimesel olema kokku 60 päeva ulatuses töösuhteid ning teenitud vähemalt kahe kuu miinimumpalga ulatuses tasu või selle eest kuulub tasumisele sotsiaalmaks. 6 Nimetatud tulemusindikaatori näol on tegemist miinimumtaseme indikaatoriga, mis näitab, et inimesega on tehtud nii palju tööd, et ta on tööturule läinud ja seal vähemalt lühikest aega püsinud. Selline indikaator valiti, kuna väikse konkurentsivõimega sihtrühma ja täistööhõivele läheneva tööturu puhul võib olla raske keeruliste probleemidega sihtrühma hoolimata parimatest pingutustest pikaks ajaks tööturule saada. Pensionieas või sellele lähenevas eas võib sihtrühmal olla ka väiksem motivatsioon tööturul püsida, kuna asendussissetulek võib olemas olla. Kuna olemasolevad andmed seni rahastatud projektide tulemuslikkuse kohta ei hõlma detailset ülevaadet hõive kestusest ega vanusepõhist analüüsi, on miinimumindikaatori kehtestamine riski maandamiseks põhjendatud. Liiga ambitsioonika indikaatori puhul võib taotleja hoolimata heas usus tehtud tööst kulude hüvitamisest ilma jääda. Töötamist 45 päeva ja kuue kuu jooksul mõõdab rakendusüksus Maksu- ja Tolliameti töötamise registri kannete abil, kuna need andmed näitavad tööturul püsimist. Teised võimalused, näiteks töölepingu esitamine, on sihtrühma liikmele koormavamad ega garanteeri, et sõlmitud lepingut mingil ajahetkel ei katkestata. Füüsilisest isikust ettevõtjaks olemist mõõdab rakendusüksus Maksu- ja Tolliameti äriregistri kande kontrollimise abil. Sotsiaalmaksu maksmise või maksmise kohustuse mõõtmise nõue on kehtestatud, et vältida mittepalgaliste töö- või samaväärsete suhete arvestamist tulemuse hulka. Näiteks on töösuhteid, mille puhul ei ilmne töötamise registrist andmeid nende tasustamise kohta (juhatuse liikme leping) või mis on väga väikese koormusega ega aita töötajal oma toimetulekut parandada. Sotsiaalmaksu maksmist või maksmise kohustust kontrollib rakendusüksus Maksu- ja Tolliametist päringu abil. Väljamakseid tehakse, pidades silmas taotleja poolt kavandatud osalejate mahtu. Vahemaksete maksetaotluse aluseks on tegevusaruande ning kontakttunde tõendavate osaluslehtede esitamine ja heakskiitmine rakendusüksuse poolt. 12 kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu tehakse ühikuhinna tingimustele vastavuse kontroll ning sellest tulenevalt ka väljamakse või vajaduse korral tasaarveldus. Väljamaksete süsteem kujundati, pidades silmas pakkujate tagasisidet ja projektide tegevustsükleid. Iga kolme kuu tagant maksete tegemise kasuks otsustati, et vältida toetuse saajatel likviidsusprobleemi tekkimist, mis võiks vähendada huvi toetust taotleda. Rahastuskorra kujundamisel on eesmärkide saavutamiseks ja nt regionaalse mitmekesisuse tagamiseks tarvis silmas pidada toetuse saajate keskmist finantsilist võimekust. See on ka põhjus, miks esialgu arvestatakse toetuse saaja poolt kavandatud osalejate arvu põhise väljamakse süsteemiga. Kuna taotlejad peavad olema varem tööturuteenuseid osutanud, on neil tõenäoliselt võimekus osalejaid realistlikus mahus kavandada. Samal ajal on vahemaksete korralduses arvestatud ajahetkega (12 kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu), kui rakendusüksus teeb vajalikud arvutused ning vähendab toetuse summat vastavalt tõendatud kontakttundidele osaleja kohta. Määruse punktis 14 (TAT § 12 lõige 11) sätestatakse, et projekti eelarve tuleneb toetuse taotluses nimetatud ja rakendusüksuse poolt kinnitatud sihtrühma arvust ja määruse lisa 1 (TAT lisa 4) põhjal välja arvutatavast summast, eeldades et välja makstakse kogu ühikuhind. Määruse § 1 punktiga 6 täiendatakse TAT § 7 lõiget 26, täpsustades, et § 7 lõike 291 raames ehk tööle või õppima asunud, ent teenuseid saaval projektis osalejal ei ole õigust sõidu- ega majutustoetusele. Sõidu- ja majutustoetus on mõeldud katma kulusid olukorras, kus inimese sissetulekud on väiksed. Kui inimene läheb tööle või õppima, väheneb selline vajadus uue sissetuleku lisandumise tõttu. Määruse § 1 punktiga 7 täiendatakse TAT § 7 lõikega 291. TAT § 7 lõikes 291 tehakse abikõlblikuks projektis osalejale psühholoogilise nõustamise või tugiisikuteenuse saamise jätkamine kuni neli kuud pärast tööle või õppima asumist. 7 Muudatus on vajalik, et saavutada TAT-s sätestatud tulemus – püsiv tööhõive. See, et inimene läheb projektis osalemise järel tööle või õppima, ei tähenda, et kõik tema probleemid on püsivalt lahendatud. Uues keskkonnas võivad varasemad tööturule minemise takistused uuesti ilmneda või tekkida uued. Töökohal või koolis püsimiseks on tarvis aga need lahendada ja olukorraga kohaneda. Sellist vajadust on tagasisides välja toonud senised taotlejad, rakendusüksuse eksperdid ja haavatavaid sihtrühmi tundvad eksperdid. Neljakuuline periood on valitud seetõttu, et sama pikk on töölepingu seaduses sätestatud töötaja katseaeg. Projekti planeerides tuleb silmas pidada, et abikõlblikkuse periood mõjutab teenuste abikõlblikkust ning kui sihtrühma liikmel on teenuste järgi ka pärast tööle või õppima minemist vajadus, tuleks sellega arvestada projekti tegevuste planeerimisel. Määruse § 1 punktiga 8 täiendatakse TAT § 8 lõiget 5, pikendades TAT § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse abikõlblikkuse perioodi 24 kuult 30 kuule. See on vajalik, et oleks võimalik rakendada TAT § 7 lõikega 31 kehtestatavat rahastamiskorda ning selles ette nähtud täiendavat kuuekuulist mõõtmisperioodi ühikuhinna väljamaksmiseks tulemuse saavutamise korral. Määruse § 1 punktiga 9 muudetakse TAT § 9 lõikeid 1 ja 2. Toetuse vähim summa alandatakse 50 100 eurolt 30 000 eurole. Toetuse suurim summa projekti kohta ei muutu. Toetuse miinimumsummat muudetakse kahel põhjusel. Esiteks on määruse muutmise tagajärjel taotlejal võimalik taotleda raha ka üksikute tegevuste jaoks, mille maksumus võib jääda alla 50 100 euro. See võimaldab taotleda toetust väiksemas mahus noortele suunatud tegevustele. Pidades silmas mitteõppivate või -töötavate (NEET) noorte paigutust üle Eesti, on sihtrühma tööle aitamise jaoks oluline lubada ka väiksemas summas taotlusi. Väiksemates piirkondades ja väiksema haldussuutlikkusega omavalitsustes võib noortel olla keskmiselt raskem tööd leida või haridust omandada. Teiseks lõppeb välisvahendite periood 2023. aastal, mistõttu planeeritakse tegevused järjest lühemale perioodile ning seetõttu võivad projektide kogumaksumused olla väiksemad. Täiendatakse ka TAT § 9 lõiget 2, kehtestades TAT § 6 lõike 1 punktis 8 ja lõikes 2 nimetatud tegevustele kuni 100% toetuse maksimaalne osakaal abikõlblike kulude maksumusest. Muudatus on vajalik, kuna TAT § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevustele TAT § 7 lõikes 31 kehtestatud tulemuspõhine rahastuskord toob kaasa riski, et tegevuste tegemisel, ent tulemuste saavutamata jätmisel ei saa taotleja kõiki kulusid kaetud. Et riski tasakaalustada, vähendatakse taotleja enda panust projekti abikõlblikesse kuludesse. TAT § 6 lõikes 2 nimetatud noortegarantii tugisüsteemi abil tuvastatud noortele suunatud sekkumiste puhul on muudatuse eesmärk soodustada kohalike omavalitsuste ja nende partnerite projektide kirjutamist, et toetada kohalikus omavalitsuses noortele pakutava toe ja noortegarantii tugisüsteemi toimimist. Mitteõppivad ja mittetöötavad noored on kriisiaegadel tööturul kõige haavatavam sihtrühm, mistõttu on oluline, et kohalikel omavalitsustel ei tekiks noortele toe pakkumisel takistusi raha puudumise tõttu. Toetus koosneb 85% ulatuses Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja 15% ulatuses riiklikust kaasfinantseeringust. Mõlema toetatava tegevuse puhul on tegevuste eelarve vastavuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud meetmete nimekirjaga. Määruse § 1 punktidega 10, 11, 16, 25, 28 ja 29 täiendatakse TAT §-e 91, 12, 23 ja 26 riigiabi puudutavate sätetega. TAT muudatustega nähakse ette võimalus anda riigiabi (lisaks vähese tähtsusega abi andmisele ja üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele vähese tähtsusega abi andmisele) ka komisjoni 2011. aasta otsuse alusel. Samuti täiendatakse TAT § 23 lõigetega 111–115, millega võimaldatakse riigiabi saajatele ettemaksete tegemist põhjendatud juhtudel ning täpsustatakse riigiabi ettemakse tingimusi. TAT § 23 lõiget 1 täiendatakse, et lisada riigiabi ettemakse võimalus ja tingimused. Toetuse piirsummat ei muudeta. Täiendava riigiabi andmise aluse sätestamine võimaldab toetada rohkem projekte ühe toetuse saaja kohta. 8 TAT § 91 pealkiri muudetakse, sest lisaks vähese tähtsusega abi andmise regulatsioonile sätestatakse selles ka riigiabi andmise regulatsioon komisjoni 2011. aasta otsuse alusel. TAT § 91 lõikes 9 sätestatakse täiendava alusena üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele riigiabi andmine komisjoni 2011. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel. Üldist majandushuvi pakkuv teenus määratakse kindlaks ja selle osutamise kohustus kehtestatakse õigusakti või lepinguga. Sellist riigiabi saab anda vaid ettevõtjatele, kellele on pandud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus. Nimetatud kohustus võib olla ettevõtjale pandud enne toetuse taotluse esitamist ja selle saab panna ka taotluse rahuldamise otsusega. Komisjoni 2011. aasta otsuse alusel ettevõtjale riigiabi andmiseks ei ole vaja taotleda riigiabi andmise luba, küll aga kaasneb sellise abi andmisega Rahandusministeeriumile kohustus esitada komisjonile iga kahe aasta tagant aruanne antud abi summadest ja rakendamise alustest. TAT § 91 lõige 10 sätestab komisjoni 2011. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel riigiabi andmisel abi maksimaalse summa. Abi ei tohi ületada üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohta 15 miljonit eurot aastas. TAT § 91 lõikes 11 sätestatakse taotluse rahuldamise kohustuslikud tingimused, kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust ei ole taotlejale enne taotluse esitamist pandud ja see pannakse taotluse rahuldamise otsusega. Nimetatud nõuded tulenevad komisjoni 2011. aasta otsuse artiklist 4, mis sätestab ülesande andmise dokumendi kohustuslikud elemendid. Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse komisjoni 2011. aasta otsuse artikli 4 punktis b sätestatu, s.o vajaduse korral territoorium, üksnes siis, kui selle äratoomine on oluline. Kuna TAT § 12 lõike 1 punkti 2 kohaselt on üldjuhul tegevuste elluviimise koht Eesti Vabariik, välja arvatud rahvusvahelise koostöö tegemisel välisekspertide kaasamise ning rahvusvahelise tööpraktikaga seonduvad abikõlblikud kulud, puudub ülejäänud tegevuste elluviimiseks abi andmisel territooriumi märkimise kohustus. Komisjoni 2011. aasta otsuse artikli 4 punktiga c toetuse andmise otsuses või lepingus ülesande andva ametiasutuse poolt ettevõtjale antavate ainu- või eriõiguste laadi täpsustamise kohustus ei ole võrdsustatav konkurentsiseaduse §-s 14 sätestatud ainu- ja eriõigusega ega allu eelviidatud sätte reeglitele. TAT § 12 täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt esitab taotleja koos taotlusega komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 4 sätestatud nõuetele vastavad dokumendid, kui talle on pandud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus enne taotluse esitamist. Nimetatu on vajalik, sest komisjoni 2011. aasta otsuse alusel on riigiabi andmine lubatud ainult siis, kui abi saajale on pandud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus. Teenuse osutamise kohustuse võib taotleja saada taotluse rahuldamise otsuses või talle on juba varem kellegi teise poolt selline kohustus pandud. Sellisel juhul esitab taotleja ülesande andmist tõendava dokumendi rakendusüksusele, kes kontrollib kohustuse panijalt kohustuse kohta. TAT § 23 lõike 1 täiendamisega korrigeeritakse viidet Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusele nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) selliselt, et viidatakse ka §-dele 19 ja 20, mis reguleerivad ettemaksete tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale. TAT sätestab mitteriigiabi ettemaksete võimaluse toetuse saajale, kes ei ole riigiasutus ega äriühing. Arvestades, et määruse punktidega 10, 11, 15, 27 ja 28 tehtavate muudatustega suurendatakse oluliselt riigiabina antava toetuse mahtu, on riigiabi saajatele ettemaksete võimaluse loomine vajalik projektide likviidsuse tagamiseks. Pidades silmas maksetaotluse menetlemise aega, võib toetuse saajatel tekkida raskusi omavahenditest kulude katmisega maksetaotluse menetlemise ajal. See omakorda võib viia tegevuste edasilükkumiseni või raskusteni edaspidi teenuseid ja tooteid osta. 9 TAT § 23 täiendatakse lõigetega 111–115, mis reguleerivad ettemakse tegemist ning toetuse saaja poolt esitamisele kuuluvaid dokumente ja teavet. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saajale ettemakse tegemine on rakendusüksuse kaalutlusotsus. Rakendusüksusel on põhjendatult õigus ettemakse tegemisest keelduda ka siis, kui toetuse saajal on nõuetekohane garantii. Ettemakse saamisele suunatud maksetaotluses tuleb toetuse saajal põhistada ettemakse vajadus, esitada kulude tasumise prognoos, ühendmääruse §-s 20 sätestatud nõuetele vastav garantii ning muu taotluse rahuldamise otsuses märgitud teave ja dokumendid. Rakendusüksus märgib taotluse rahuldamise otsuses ettemakse kasutamise aruande ning abikõlblike kulude tekkimist ja tasumist tõendavate dokumentide esitamise tingimused ja tähtaja vastavalt ühendmääruse § 19 lõikele 4. Tõendamata ettemaksed võivad moodustada kuni 40% määratud toetuse summast. Kui toetuse saaja tõendab mingi osa ettemaksest, võib tõendatud osa ulatuses taotleda uut ettemakset. TAT § 26 lõikes 2 tehakse järgmised muudatused:  Lõiget täiendatakse punktiga 11, milles sätestatakse komisjoni 2011. aasta otsuse alusel antud riigiabi käsitlevate dokumentide säilitamise kohustus. Riigiabi andja peab dokumente säilitama kümme aastat pärast üldhuviteenuse ülesande täitmise lõppu.  Muudetakse punkte 2 ja 3 ning neis sätestatakse ka riigiabi andmete riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kandmise kohustus ning taotleja teavitamine taotluse rahuldamise otsuses ka riigiabi andmisest.  Lõiget täiendatakse punktiga 4, milles sätestatakse rakendusüksuse kohustus teha kontrolli komisjoni 2011. aasta otsuse alusel antud abi suhtes, tagamaks, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks antud hüvitis ei ole ülemäärane ning vastab komisjoni 2011. aasta otsuse artiklile 5. Rakendusüksus teeb nimetatud kontrolli maksetaotluses sisalduvate kulude ja toetuse saajate esitatud seirearuannete kontrolli kaudu. Määruse § 1 punktidega 12 ja 13 muudetakse TAT § 10. Lõikest 2 eemaldatakse nõue, et taotleja peab olema alates 2012. aastast vähemalt kuus kuud tegelenud tööturule suundumist ja töötamist toetavate meetmete arendamise või rakendamisega. Muudatuse eesmärk on anda suuremale hulgale potentsiaalsetele taotlejatele võimalus sihtrühmade abistamiseks ja taotluste esitamiseks. Seni kehtinud sätte eesmärk oli tagada, et vaid mõningase tööturuteenuste osutamise kogemusega taotlejad saaksid tegevusteks raha taotleda. Tulenevalt tööturu ja tööturuteenuste turu olukorrast võivad aga lisaväärtust lisada ka sihtrühma hästi tundvad osapooled või uusi lahendusi välja pakkuvad taotlejad, kellel varasem kogemus puudub. Kuna projektitaotlused peavad sellegipoolest läbima hindamise ning vastama hindamiskriteeriumitele, täidab kvaliteedikontrolli rolli hindamisprotsess. Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, millega lubatakse TAT § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevusele toetust taotledes esitada vaid üks taotlus taotlusvooru kohta. Sätte eesmärk on soodustada keskeas ja vanemas keskeas inimeste tööturule aitamiseks mitmekesiseid tegevusi eri piirkondades erinevate taotlejate poolt ning hoida ära olukorda, kus üks taotleja broneerib taotlusvoorust suure osakaalu. Et TAT § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevusi rahastatakse uuenenud rahastuskorra järgi, ei ole taotlejate käitumine ennustatav ja seetõttu on riskide maandamine piirangu näol vajalik. Piirang ei sea takistusi taotlejale esitada samas taotlusvoorus taotlus muu TAT §-s 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks. Määruse § 1 punktiga 15 täiendatakse TAT § 12 lõikega 11. Tegemist on tehnilise muudatusega, et võimaldada taotluse täitmist TAT § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks lihtsustatud kuluvõimalusi kasutades. Kuna lihtsustatud kuluvõimaluste puhul on fookuses tulemus ja tegevused, mitte eelarve, tuleb eelarve kavandada kooskõlas standardiseeritud ühikuhinna ja kindlasummalise maksega. 10 Taotluses tuleb esitada taotleja poolt kavandatud projektis osalejate arv, s.o osalejad, kes taotleja parima teadmise järgi projektis osalevad. Tulenevalt määruse punktist 5 ning TAT lisas 4 välja toodud rahastuskorrast kasutatakse kavandatud osalejate arvu ja kaardistuse summat projekti kavandatud kogumaksumuse väljaarvutamiseks, eeldades et osaleja kohta makstakse välja 100% ühikuhinnast. See kogusumma tuleb eelarves välja tuua. Samuti sätestatakse, et projektiga koos tuleb esitada kaardistus TAT lisa 5 vormil. Kaardistuse nõue on kehtestatud selleks, et taotleja teeks enne taotluse sisseandmist oma projekti piirkonnas põhjaliku sihtrühma ja osapoolte kaardistuse ning valmistaks selle alusel ette põhjaliku ja hästi läbi mõeldud taotluse. Määruse § 1 punktiga 17 täpsustatakse TAT § 13 lõiget 1, kuhu lisandub, et taotlusvooru avamiseks esitab rakendusasutus rakendusüksusele ka tegevusaruande vormil kajastuvad andmed. Muudatus on tingitud määruse punktiga 22 tekkinud kohustusest, millega toetuse saaja peab TAT § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul esitama projekti elluviimise kohta tegevusaruande vähemalt iga kolme kuu tagant. Määruse § 1 punktidega 18–21 täpsustatakse TAT § 17 lõiget 4 ning täiendatakse § 17 lõigetega 41 ja 42. Eelviidatud muudatustest tulenevalt täpsustatakse TAT § 17 lõiget 8 ning § 18 lõikeid 1 ja 2 uuendatud lävendiga. TAT § 17 lõikes 4 tehakse välistus TAT § 6 lõike 1 punktis 8 ja lõikes 2 nimetatud tegevuse puhul, millele vastavat lõiget edaspidi ei kohaldata. TAT § 17 lõikes 41 sätestatakse TAT § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse hindamise kriteeriumid. Erinevalt TAT § 17 lõikest 4 ei ole selle tegevuse puhul vajalik hinnata toetuse taotleja suutlikkust projekti ellu viia ega maakonna töötuse määra. Samuti kehtestatakse võrreldes TAT § 17 lõikega 4 projekti põhjendatuse punktisumma ühe punkti võrra väiksemana. Projekte hinnatakse määruse lisas 4 (TAT lisas 7) esitatud hindamislehe vormil. Noorte projektide hindamisel ei arvestata maakonna töötuse määraga, sest kõikides maakondades on noorte töötuse määr pea kaks korda kõrgem kui üldine töötuse määr. Muu hulgas on oluline välja tuua, et maakonna töötuse määr ja noorte töötuse määr ei korreleeru kõikides maakondades. Samuti puudub üldine adekvaatne statistika 16–26-aastaste töötute kohta. TAT § 17 lõikes 42 sätestatakse TAT § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud ehk 55-aastastele ja vanematele isikutele suunatud tegevuse hindamiskriteeriumid ning neile antavad punktid. Kuna määruse lisaga 5 (TAT lisaga 8) muudetakse hindamislehe alakriteeriume, muutub ka kogupunktide summa ja seetõttu TAT tekst. Erinevalt TAT § 17 lõikest 4 ei ole selle tegevuse puhul vaja hinnata kuluefektiivsust ega koostööpartneri omamist (määruse lisas 5, s.o TAT lisas 8 hindamislehe alakriteeriumid oma punktidega), samas sätestatakse uuenduslikkuse kriteerium (määruse lisas 5, s.o TAT lisas 8 hindamislehe p 2.5). Samuti, kuna toetuse saajale antakse määrusega õigus kavandatud osalejate arvu vähendada, ei ole otstarbekas hinnata esialgu kavandatud osalejate arvu ehk väljundinäitajaid ning seetõttu vähendatakse kriteeriumile „projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ antavaid punkte kahe punkti võrra. Kaalu kahe punkti võrra lisatakse projekti põhjendatuse kriteeriumile, milles hinnatakse esitatud kaardistust. Projekte hinnatakse määruse lisas 5 (TAT lisas 8) esitatud hindamislehe vormil. Kuluefektiivsuse hindamine ei ole selle tegevuse hindamisel otstarbekas, kuna uuenenud rahastuskorra tõttu ei pea taotleja planeeritud kuludest ülevaadet esitama ning see on organisatsiooni siseküsimus, tähelepanu on projekti väljundinäitajatel ja tulemusel. Koostööpartneri omamise alakriteerium kaotatakse määruse lisast 5 (TAT lisast 8), kuna juriidiliselt ei ole koostööpartneri omamine väärtus iseenesest ega taga sisulist koostööd. Uuenduslikkuse alakriteerium lisatakse määruse lisasse 5 (TAT lisasse 8), et soodustada innovatsiooni ja leidlikkust inimeste tööturule abistamisel. 11 Määruse § 1 punktiga 22 täiendatakse TAT § 20 lõikega 21, milles sätestatakse, et nimetatud paragrahvi lõige 2 ei kohaldu TAT § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevusele. Tegemist on tehnilise muudatusega. Kuna standardiseeritud ühikuhinna puhul ei toimu kulude hüvitamist kulupõhiselt, vaid ühtse ühikuhinnaga, mis katab kõik toetuse saaja projektiga seonduvad kulud, ei ole võimalik tõsta ümber ka projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid, sest neid ei eristata. Määruse § 1 punktiga 23 täiendatakse TAT § 22 lõikega 11, milles sätestatakse toetuse saaja kohustus esitada TAT § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul projekti elluviimise kohta tegevusaruanne vähemalt iga kolme kuu tagant. Kohustus on tingitud lisas 4 kirjeldatud rahastuskorrast ja selle alusel tehtavatest väljamaksetest. TAT lisa 4 sätestab, et ühikuhinnast väljamaksete eelduseks on tegevusaruande ja osaluslehtede esitamine. Kui esimesel kolmel kuul võib tegevusaruande esitada varem, siis alates neljandast kuust tuleb tegevusaruanne esitada iga kolme kuu tagant kuni projekti tegevuste lõpuni. Tegevusaruande esitamise nõue on seatud eesmärgiga kontrollida toetuse saaja tehtud tegevusi vastavalt toetuse rahuldamise otsusega heaks kiidetud projekti tegevuskavale. Kuna TAT § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse puhul ei kontrollita tegelikke kulusid, kasutatakse tegevusaruannet projekti edasimineku ja eesmärkide saavutamise hindamiseks. Määruse § 1 punktiga 24 täiendatakse TAT § 22 lõiget 3 ning lisatakse tegevusaruande nõuetekohasuse kontrolliks kuluv aeg. Sätte eesmärk on tagada õigusselgus määrusega lisatud uue aruande liigi puhul. Määruse § 1 punktidega 26 ja 27 täiendatakse TAT § 23 lõiget 5 ja samasse paragrahvi lisatakse lõige 61, milles sätestatakse, et TAT § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevust puudutavate taotluste puhul kehtib maksetaotluste esitamisele määruse lisas 1 (TAT lisas 4) sätestatud kord. Maksetaotlusi saab pärast esimest makset esitada iga kolme kuu järel. Toetuse saajal tuleb koos maksetaotlusega esitada tegevusaruanne ning kontakttunde tõendavad osaluslehed. Makse suurus on esitatud määruse lisa 1 (TAT lisa 4) vahemaksete tabelis. Muudatus on vajalik, kuna TAT § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevusele hakkab kehtima uus rahastuskord, millega kaob kulupõhine aruandlus. Seetõttu tehakse ka maksetaotlusi teistel alustel. Määruse § 1 punktiga 30 täiendatakse TAT-d rakendussättega, mille kohaselt kohaldatakse projektidele toetuse taotluse esitamise ajal kehtinud TAT § 6 lõike 1 punkti 8 ja § 9 lõike 2 redaktsiooni. Rakendussäte tagab, et vastavalt TAT § 6 lõike 1 punktile 8 ei nõutaks juba toetuse rahuldamise otsuse saanud projektides, et sihtrühma kuuluks üksnes 55-aastased ja vanemad isikud. Juba toetuse rahuldamine otsusega projektide puhul aktsepteeritakse järelkontrollis ka nooremaid, s.o alates 50-aastaseid isikuid sihtrühma kuuluvana. TAT § 9 lõike 2 kohaldamise erisus võimaldab üksnes uutel taotlejatel taotleda TAT § 6 lõike 1 punktis 8 ja lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul kuni 100% toetuse määra kohaldamist. Seega ei saa enne vastava sätte jõustumist esitatud taotlusi muuta selliselt, et neile rakendatakse suuremat toetuse määra. Määruse § 1 punktiga 31 asendatakse TAT lisa 1 määruse lisaga 1. Muudatusega uuendatakse ekspertide hindamislehe vormi. Kehtiva TAT lisas 1 andsid eksperdid punkte töötuse määra eest maakonnas, mida hinnatakse taotluse esitamisele eelneva aasta töötuse andmete alusel. Majanduses (sh kriisi valguses) ja seeläbi tööturul toimuvate kiirete muutuste tõttu on tegemist aga tegelikku olukorda mittekajastavate andmetega. Seetõttu tehakse muudatus, mis võimaldab kasutada ajas uuenevaid andmeid. Maakonna töötuse määra hinnatakse edaspidi Eesti Töötukassa andmete alusel registreeritud töötuse määra kohta taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga. Andmed on avalikkusele kättesaadavad töötukassa kodulehel. Muudatuse eesmärk on tagada, et projektid vastaksid tööturu ja regioonide ajakohasele vajadusele. 12 Määruse § 1 punktiga 32 lisatakse TAT-le lisad 4–7 (määruse lisad 2–5), mis on tarvilikud määruse punktis 5 kehtestatud rahastamiskorra jaoks. Samuti lisatakse TAT § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse ja TAT § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse hindamislehe vorm – TAT lisad 6 ja 7 (määruse lisad 4 ja 5). Lisade sisulisi muudatusi kajastavad seletuskirja vastavasisulised punktid. Määruse §-ga 2 nähakse ette määruse rakendamise erisus, mille kohaselt rakendatakse määruse § 1 punkti 3 muudatust tagasiulatuvalt alates TAT jõustumisest, s.o alates 2018. aasta 14. maist. Sellega tagatakse, et TAT § 6 lõike 1 punktis 3 tehtavat muudatust kohaldatakse kõigile käesoleva määruse alusel toetust saanud vastava tegevuse projektidele. Rakendussäte on vajalik tagamaks, et kõigis projektides, millega viiakse ellu määruse § 6 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusi, saaksid oma projekti sihtrühmana käsitleda nii vähemalt kuus kuud töötuna või mitteaktiivsena olnud isikuid kui ka isikuid, kes kuue kuulise perioodi jooksul on olnud ajutiselt ehk kokku vähem kui 30 päeva ajutiselt tööga hõivatud või Eesti Töötukassa või Eesti Sotsiaalkindlustusameti kaitstud töö teenuse raames kuni 90 kalendripäeva tööga hõivatud olnud. Tagasiulatuv rakendamine alates TAT jõustumisest on oluline, et tagada elluviidavate projektide õiguspärasus, sest „tööampsude“ tegemine on TAT mõistes olnud alati lubatud. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006; 3) Euroopa Komisjoni 20.12.2011 otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.01.2012, lk 3–10). 4. Määruse mõjud Määruse mõjude analüüs on esitatud viie suurema muudatuse või sihtrühma kaupa: 1) 55-aastastele ja vanematele isikutele suunatud tegevuste rahastamise korra muutmine Rahastuskorra muutmisega tuleb senise kogutud tagasiside põhjal rohkem taotlusi sihtrühmale suunatud tegevustele toetuse taotlemiseks lihtsustatud korra ja omafinantseeringu osakaalu vähendamise tõttu. Keskeas ja vanemas keskeas inimeste sihtrühm lisati TAT-sse 2019. aastal, et leevendada rahvastiku vähenemise mõju tööjõu vähenemisele, rahastuskorral on seetõttu positiivne mõju majandusele ning keskeas ja vanemas keskeas inimeste heaolule. On tõenäoline, et uus kord suurendab lühiajaliselt taotlejate ja rakendusüksuse jaoks halduskoormust, ent vähendab seda pikaajaliselt. Väljundi- ja tulemuspõhise ühikuhinna kehtestamise tagajärjel võivad eri piirkondades tulenevalt sihtrühma raskusastmest kaasneda mõne taotleja jaoks keskmiselt suuremad kulud ja vastupidi, samamoodi keskmine tulemuslikkus. Neid mõjusid leevendab ühikuhinna astmelisus ja väljundipõhine maksesüsteem. Tulemuse mõõtmise ja tulemuspõhise rahastamisega kaasneb lisakoormus rakendusüksusele. 2) 16–26-aastastele noortele suunatud hindamislehe ja lävendi muutmine 13 Muudatus võimaldab hinnata 16–26-aastaste noorte konkurentsivõime ja tööhõive suurendamiseks suunatud projekte lähtuvalt noorte sihtrühma spetsiifikast. Noortel on tööturule suundudes suuremad takistused puuduva või vähese töökogemuse ning madalama haridustaseme tõttu. Seetõttu ei saa noortele suunatud projekte hinnata universaalsete hindamiskriteeriumitega. Eraldi hindamislehe loomisega on noortele kirjutatud projektidel võrdne võimalus saada rahastatud ja pakkuda noortele vajalikke teenuseid. Noortele väiksema tööle rakendumise osakaalu kehtestamine võimaldab arvestada sellega, et osa noori soovib peale projektis osalemist ja vajalike teenuste saamist suunduda tagasi haridusteele, et tagada endale tulevikus suurem konkurentsivõime tööturul. Noorteprojektide ja noortegarantii tugisüsteemi rakendamise (mida noorteprojektidele rahastuse taotlemine toetab) eesmärk on tuua mitteõppivad ja mittetöötavad noored tagasi tööhõivesse ja haridussüsteemi. 3) riigiabiga seotud muudatused Määrusega sätestatakse riigiabi andmine komisjoni 2011. aasta otsuse alusel, mis võimaldab toetada suuremat arvu projekte ühe taotleja kohta, samuti võimaldatakse riigiabi korral ettemaksete tegemist. Seega on muudatuste jõustumisel võimalik riigiabi anda kolmel alusel: vähese tähtsusega abina, üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele vähese tähtsusega abina ning komisjoni 2011. aasta otsuse alusel. Arvestades seniseid toetuse saajaid ja toetuse suurust, mõjutab riigiabi ettemaksete võimaldamine tõenäoliselt 1–3 toetuse saajat. 4) tööle läinud isikutele teenuste osutamise abikõlblikkus Muudatus parandab sihtrühmade hõives püsimist, kuna isikule saab vajaduse korral pakkuda tegevusi ja tuge, et ennetada tööturult uuesti välja langemist ja soodustada töökohal kohanemist. Sellega suureneb vähesel määral abikõlblike kulude hulk, kuna taotlejal on nüüd võimalik tegevusi vajaduse korral teha ka pärast inimese tööle minekut. 5) vähima toetuse summa langetamine Toetuse vähima summa langetamine on eelkõige oluline väiksematele piirkondadele ja toetuse saajatele, kellel puuduvad vajalikud teenused ning seetõttu on oluline mõne üksiku teenuse jaoks raha taotlemine. Toetuse vähima summa langetamine soodustab ka väiksemate projektide kirjutamist ja selle võrra haavatavamate sihtrühma liikmeteni jõudmist. Andmekaitsealane mõjuhinnang Meetme sihtrühm on väiksema konkurentsivõimega mittetöötavad ja mitteõppivad inimesed, kelle tööle asumist ja tööl püsimist rahastust saanud projektide raames toetatakse. Täpsemad toetatavad tegevused ja sihtrühmad on välja toodud TAT §-s 6. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Tulenevalt 55-aastastele ja vanematele isikutele suunatud tegevuste rahastuskorra muudatusest teeb rakendusüksus edaspidi selle tegevuse raames tõenäoliselt enamiku sihtrühma liikmete kohta kuni kaks lisapäringut nende tööga hõivatuse kontrollimiseks. Kontrollitakse tööga hõivatust töötamise registri ning selles sisalduvate maksuandmete järgi. Kuna selle alusel tehakse toetuse saajale osa maksest tegevuste tegemise eest ja tulemuse saavutamise eest, saab selle käigus toetuse saajale teatavaks, kas kontrollitavad isikud töötasid tulemusindikaatorile vastavas mahus või mitte. Rakendusüksus teeb päringuid vastavalt Euroopa Komisjoni juhendile ja teistele ESFi rahastusega seotud juhenditele ning asutuse sisekorrale. Rakendusüksuse jaoks on isikuandmete töötlemine meetme rakendamiseks tavapärane praktika ning loodud on meetmed kaasnevate riskide maandamiseks, sh järgides konfidentsiaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid. Sarnaselt senisega teavitatakse inimest andmete töötlemisest. 14 Osaliselt tulemuspõhise rahastuskorra ja seega selliste päringute eesmärk on suurendada tõenäosust, et rahastud tegevused viivad meetme eesmärgini – väiksema konkurentsivõimega sihtrühma tööturule jõudmine ja seal püsimine. Tulemuspõhine rahastus suunab toetuse saajat keskenduma lisaks tegevuste tegemisele tulemuse saavutamisele. Samuti annab see parema teadmise avalike vahendite kasutamise tulemuslikkusest. Rahastuskorras kasutatavate päringute eesmärk on kontrollida sisulises mõttes eesmärgi saavutamist. Töötamise registri andmetest ei piisa, kuna töötamise registri kanne võib olla ka inimese kohta, kes tegelikult töötasu ei saa. Kuna üks tööpoliitika eesmärke on ka vaesuse vähendamine, on oluline teada, kas meetme eesmärk saavutati ka sisulises mõttes – kas inimene sai oma töö eest palka. Maksuandmed võimaldavad seda tuvastada. Tulemust saaks kontrollida ka teistel viisidel, näiteks töölepingu esitamisega, ent valitud kontrollimeetod avaldab isiku kohta kõige vähem andmeid – asjaolu, kas ta vastab „tööga hõivatud“ kriteeriumile või mitte. Samuti ei võimalda leping kontrollida töötamise kestust ega nõuaks mitme osapoole poolt töölepingu kestuse tõendamist. Sellisel viisil isikuandmete töötlemisega kaasneb õiguste riive. Arvestades inimesele teenuse osutamise eesmärki, on õiguste riive vajalik ja valitud meetod proportsionaalne. Töötlemise ulatus on kindlalt piiritletud TAT-s nimetatud kontrollimist vajavate asjaoludega ning kontrollile on loodud ka ajaline mõõde (kontrolli tehakse väljamakse teostamiseks). Kontrollimise käigus andmete saamise ja isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 42 lõikest 1 (õigus saada juurdepääs asjakohasele teabele). Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on sätestatud korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed rakendusüksusele kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatustega ei kaasne kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrust rakendatakse üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Innove. Rahandusministeerium ja Sihtasutus Innove kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega olulises osas arvestati. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Sotsiaalministri …. aprilli 2020. a määrus nr … „Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ muutmine“ Lisa 1 Tervise- ja tööministri 08. mai 2018. a määrus nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ Lisa 1 Ekspertide hindamisleht Hindamiskriteeriumid Maksimum- hinne 1. Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele 5 1.1. Projekti panus meetme eesmärkidesse 2 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „näitajad“) Selgitus p 1.1 hinnangute kohta: 1.2 Projekti panus meetme tulemusnäitaja saavutamisse 3 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“ ja „projekti tulemuste jätkusuutlikkus“) Selgitus p 1.2 hinnangute kohta: 2. Projekti põhjendatus 14 2.1. Projekti põhjendatus probleemi analüüsist ja hetkeolukorra kirjeldusest 4 lähtuvalt (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“) Selgitus p 2.1 hinnangute kohta: 2.2. Projekti sekkumisloogika 4 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „projekti eesmärk ja tulemused“, „projekti tulemuste jätkusuutlikkus“, „projekti kasusaajad“, „näitajad“ ja „tegevused“) Selgitus p 2.2 hinnangute kohta: 2.3. Projekti tegevuskava arusaadavus, teostatavus ja mõistlikkus 4 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „tegevused“) Selgitus p 2.3 hinnangute kohta: 2.4. Projekti riskianalüüs 1 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „kaasnevad riskid ja nende maandamine“) Selgitus p 2.4 hinnangute kohta: 2.5. Partnerite ja/või koostööpartnerite sisuline kaasatus projekti tegevuste 1 elluviimisse. (E-toetuse taotlusvormi alajaotus „partnerid“ ja „tegevused“) Selgitus p 2.5 hinnangute kohta: 3. Projekti kuluefektiivsus 9 3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus 3 (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuste andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“, „ näitajad“ ja „eelarve“) Selgitus p 3.1 hinnangute kohta: 3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus 6 projekti rakendamise seisukohast (E-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ ja „projekti eesmärk ja tulemused“ ning alajaotused „tegevused“ ja „eelarve“) Selgitus p 3.2 hinnangute kohta: 4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia 2 4.1. Taotleja kogemused projekti tegevustega analoogsete tegevuste elluviimisel 2 (E-toetuse taotlusvormi „Üldandmed“ alajaotused „Käesoleva projektiga seotud toetused“ ja „Taotleja kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete tegevuste elluviimisel“) Selgitus p 4.1 hinnangute kohta: 5. Projekti mõjuulatus 2 5.1. Projekti mõju soolisele võrdsusele 0,75 (E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on soolist võrdsust edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse“) Selgitus p 5.1 hinnangute kohta: 2 5.2. Projekti mõju võrdsele kohtlemisele 0,75 (E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on võrdseid võimalusi edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, kuidas on projekti ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud võrdne kohtlemine“) Selgitus p 5.2 hinnangute kohta: 5.3. Projekti mõju infoühiskonna edendamisele 0,5 (E-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotused „Kas projekt on infoühiskonda edendava mõjuga“ ja „Tegevuste kirjeldus, kui projekt on infoühiskonda edendava või mitte edendava mõjuga“) Selgitus p 5.3 hinnangute kohta: 6. Maakonna töötuse määr 4 6.1. Maakonna töötuse määrast1 tulenevad punktid 4 Selgitus p 6.1 hinnangute kohta: Maksimaalne üldhinne 36 Ettepanek2: rahuldada taotlus osalises mahus Ettepaneku põhjendus: rahuldada taotlus taotletud mahus Ekspert 1 Ekspert 2 Ekspert 33 Eksperdi nimi Allkiri Kuupäev 1 Töötuse määra aluseks on Töötukassa andmed registreeritud töötuse määra kohta taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga. 2 Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 22 punkti või rohkem 3 Kolmas ekspert kaasatakse juhul, kui kaks eksperti ei jõua konsensusele (käesoleva määruse § 17 lõige 7) 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel