MINISTRI MÄÄRUS
29.04.2020 nr 21
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2018. a määruse nr 2 „Meetme „Lapsehoiukohtade
loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” ühikuhinna alusel toetuse
andmise tingimused ja kord“ § 8 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kuud“ tekstiosaga „,
eriolukorrast tingitud asjaoludel kuni 30 kuud“.
§ 2. Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist
toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ §
7 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kuud“ tekstiosaga „, eriolukorrast tingitud asjaoludel kuni
36 kuud“.
§ 3. Sotsiaalkaitseministri 23. mai 2018. a määruse nr 26 „Meetme „Tööturul osalemist
toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste
väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas“ § 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises
sõnastuses:
„(31) Eriolukorrast tingitud asjaoludel võib projekti abikõlblikkuse perioodi kestus olla
väiketoetuse projekti puhul kuni üheksa kuud ja põhitoetuse projekti puhul kuni 18 kuud.“.
§ 4. Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet
suurendavad teenused“ § 8 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 24 kuud, eriolukorrast
tingitud asjaoludel kuni 30 kuud. Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste
puhul võib projekti abikõlblikkuse periood olla kuni 48 kuud.“.
§ 5. Tervise- ja tööministri 11. septembri 2015. a määruse nr 41 „Töölesaamist toetavad
teenused“ § 7 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kuud“ tekstiosaga „, eriolukorrast tingitud
asjaoludel kuni 30 kuud“.
§ 6. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12. märtsist 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. a kogu Eesti Vabariigi territooriumil välja eriolukorra
seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja sellest
tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis.
Määrusega võimaldatakse eriolukorrast tingitud asjaolude esinemise korral projektide kestust
pikendada, kui toetuse saaja esitab sellekohase taotluse. Projekti elluviimise perioodi kestuse
pikendamisel ei suurendata projekti eelarvet. Pikendamisel ei või projekti abikõlblikkuse periood
ületada meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi.
Määrusega tehakse muudatused järgmistes määrustes:
1) sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2018. a määrus nr 2 „Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja
teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” ühikuhinna alusel toetuse andmise
tingimused ja kord“ (RT I, 27.03.2020, 5);
2) sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määrus nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ (RT I,
27.03.2020, 6);
3) sotsiaalkaitseministri 23. mai 2018. a määrus nr 26 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja
elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas“ (RT I, 27.03.2020, 7);
4) tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määrus nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad
teenused“ (RT I, 27.03.2020, 8);
5) tervise- ja tööministri 11. septembri 2015. a määrus nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“
(RT I, 27.03.2020, 9).
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals
(626 9333,
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kuuest paragrahvist.
Seoses eriolukorra kehtestamisega ei ole sellel ajal võimalik teatud tegevusi ellu viia. Tegevuse
elluviimine võib sõltuda kolmandatest osapooltest, samuti tuleb arvestada asjaoluga, et teenuste
tellimisel on kujunenud järjekorrad ning eriolukorra ajal või tõttu ära jäänud kohtumised, koolitused
või teenuste pakkumine tuleb mahutada tulevaseks perioodiks juba planeeritud vabade aegade
sisse. Kui toetuse saajad ei saa eriolukorrast tingituna projektijärgseid tegevusi ellu viia, luuakse
muudatusega võimalus projekti elluviimise tähtaega pikendada. Projekti kehtiva eelarve
2
suurendamine ei ole lubatud. Tähtaegu on erinevate määruste alusel tehtavatele projektidele
pikendatud eri ajavahemiku võrra, allpool on toodud põhjendused iga muudetava paragrahvi kohta.
Määruse §-ga 1 pikendatakse sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2018. a määruses nr 2 „Meetme
„Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” ühikuhinna
alusel toetuse andmise tingimused ja kord“ nimetatud projektide kestust 24 kuult 30 kuuni.
Lapsehoiuteenuse projektid on juba lõpufaasis, aga tulemuste saavutamise huvides soovib mitu
lapsehoiukohta, kes on eriolukorra tõttu tegevuse peatanud, jätkata tegevust peale eriolukorra
lõppu tegevuse peatumise aja võrra.
Määruse §-ga 2 pikendatakse sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruses nr 44 „Meetme
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise
tingimused ja kord“ nimetatud projektide kestust 24 kuult 36 kuuni.
Seoses eriolukorra ajaks peatuvate või edasilükkuvate tegevuste (peamiselt inimeste
kogunemisega seotud tegevused, nt päevakeskuse tegevused, intervallhooldus) iseloomuga
nähakse eelnõuga ette pikendada projektide abikõlblikkuse perioodi kestust maksimaalselt 12
kuuks. Seega on võimalik projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kehtivast abikõlblikkuse
perioodist veel 50% võrra. Praegustele andmetele toetudes on see piisav aeg, et reageerida
eriolukorrast tingitud (lisa)vajadustele ning jätkata tegevusi tavapäraselt pärast eriolukorra
lõppemist.
Määruse §-ga 3 pikendatakse sotsiaalkaitseministri 23. mai 2018. a määruses nr 26 „Meetme
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused uudsete
lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas“ väike- ja põhitoetuse projektide
abikõlblikkuse perioodi kestust vastavalt kolm kuud ja kuus kuud tulenevalt projektide lühemast
algsest abikõlblikkuse perioodist.
Määruse §-dega 4 ja 5 pikendatakse tööturuga seotud projektide tegevuste – s.o tervise- ja
tööministri 8. mai 2018. a määruses nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“
ning tervise- ja tööministri 11. septembri 2015. a määruses nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“
nimetatud tegevused – abikõlblikkuse perioodi kestust maksimaalselt kuue kuu võrra.
Pikendamine on vajalik, pidades silmas eriolukorra tõttu projekti tegevuste peatumist ning
tegevuste taaskäivitamisel võimalikke tekkivaid viivitusi. Näiteks COVID-19 viiruse leviku
piiramiseks kehtestatud eriolukorra tõttu projekti tegevuste peatumisel järgneb tõenäoliselt
tegevuste järkjärgulise taastumise periood, mis koosmõjus suvise puhkuste perioodiga tähendab
tegevuste täiemahulist jätkumist augusti teises pooles ja sügisel 2020 ehk maksimaalselt kuue kuu
möödumisel eriolukorra kehtestamisest.
Määruse §-ga 6 rakendatakse määrust tagasiulatuvalt alates eriolukorra algusest, et võimaldada
arvestada projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse pikendamise taotluste lahendamisel juba
tekkinud takistustega seoses eriolukorraga selle algusest.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
3
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb
Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
4. Määruse mõjud
Määruse jõustumisel on toetuse saajal võimalik esitada rakendusüksusele taotluse rahuldamise
otsuse muutmise taotlus, milles saab toetuse saaja tugineda alates 12. märtsist 2020. a toimunud
sündmusele seoses eriolukorraga, mille tõttu on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamine
vajalik. Kuna eelarve suurendamine ei ole lubatud, siis majanduslikke mõjusid määruste
muutmisega ei kaasne.
5. Määruse jõustumine
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12. märtsist 2020. a.
6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi
Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu kooskõlastati märkusteta.