dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmine

Sotsiaalministeerium · 29. aprill 2020
Viit
21
Registreeritud
29. aprill 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Ingrid Mangulson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎21 29.04.2020 Ministri määrus.bdoc558 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 29.04.2020 nr 21 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2018. a määruse nr 2 „Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” ühikuhinna alusel toetuse andmise tingimused ja kord“ § 8 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kuud“ tekstiosaga „, eriolukorrast tingitud asjaoludel kuni 30 kuud“. § 2. Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ § 7 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kuud“ tekstiosaga „, eriolukorrast tingitud asjaoludel kuni 36 kuud“. § 3. Sotsiaalkaitseministri 23. mai 2018. a määruse nr 26 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas“ § 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Eriolukorrast tingitud asjaoludel võib projekti abikõlblikkuse perioodi kestus olla väiketoetuse projekti puhul kuni üheksa kuud ja põhitoetuse projekti puhul kuni 18 kuud.“. § 4. Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ § 8 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 24 kuud, eriolukorrast tingitud asjaoludel kuni 30 kuud. Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste puhul võib projekti abikõlblikkuse periood olla kuni 48 kuud.“. § 5. Tervise- ja tööministri 11. septembri 2015. a määruse nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“ § 7 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kuud“ tekstiosaga „, eriolukorrast tingitud asjaoludel kuni 30 kuud“. § 6. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12. märtsist 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. a kogu Eesti Vabariigi territooriumil välja eriolukorra seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis. Määrusega võimaldatakse eriolukorrast tingitud asjaolude esinemise korral projektide kestust pikendada, kui toetuse saaja esitab sellekohase taotluse. Projekti elluviimise perioodi kestuse pikendamisel ei suurendata projekti eelarvet. Pikendamisel ei või projekti abikõlblikkuse periood ületada meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi. Määrusega tehakse muudatused järgmistes määrustes: 1) sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2018. a määrus nr 2 „Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” ühikuhinna alusel toetuse andmise tingimused ja kord“ (RT I, 27.03.2020, 5); 2) sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määrus nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ (RT I, 27.03.2020, 6); 3) sotsiaalkaitseministri 23. mai 2018. a määrus nr 26 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas“ (RT I, 27.03.2020, 7); 4) tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määrus nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ (RT I, 27.03.2020, 8); 5) tervise- ja tööministri 11. septembri 2015. a määrus nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“ (RT I, 27.03.2020, 9). 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (626 9333, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kuuest paragrahvist. Seoses eriolukorra kehtestamisega ei ole sellel ajal võimalik teatud tegevusi ellu viia. Tegevuse elluviimine võib sõltuda kolmandatest osapooltest, samuti tuleb arvestada asjaoluga, et teenuste tellimisel on kujunenud järjekorrad ning eriolukorra ajal või tõttu ära jäänud kohtumised, koolitused või teenuste pakkumine tuleb mahutada tulevaseks perioodiks juba planeeritud vabade aegade sisse. Kui toetuse saajad ei saa eriolukorrast tingituna projektijärgseid tegevusi ellu viia, luuakse muudatusega võimalus projekti elluviimise tähtaega pikendada. Projekti kehtiva eelarve 2 suurendamine ei ole lubatud. Tähtaegu on erinevate määruste alusel tehtavatele projektidele pikendatud eri ajavahemiku võrra, allpool on toodud põhjendused iga muudetava paragrahvi kohta. Määruse §-ga 1 pikendatakse sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2018. a määruses nr 2 „Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” ühikuhinna alusel toetuse andmise tingimused ja kord“ nimetatud projektide kestust 24 kuult 30 kuuni. Lapsehoiuteenuse projektid on juba lõpufaasis, aga tulemuste saavutamise huvides soovib mitu lapsehoiukohta, kes on eriolukorra tõttu tegevuse peatanud, jätkata tegevust peale eriolukorra lõppu tegevuse peatumise aja võrra. Määruse §-ga 2 pikendatakse sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruses nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ nimetatud projektide kestust 24 kuult 36 kuuni. Seoses eriolukorra ajaks peatuvate või edasilükkuvate tegevuste (peamiselt inimeste kogunemisega seotud tegevused, nt päevakeskuse tegevused, intervallhooldus) iseloomuga nähakse eelnõuga ette pikendada projektide abikõlblikkuse perioodi kestust maksimaalselt 12 kuuks. Seega on võimalik projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kehtivast abikõlblikkuse perioodist veel 50% võrra. Praegustele andmetele toetudes on see piisav aeg, et reageerida eriolukorrast tingitud (lisa)vajadustele ning jätkata tegevusi tavapäraselt pärast eriolukorra lõppemist. Määruse §-ga 3 pikendatakse sotsiaalkaitseministri 23. mai 2018. a määruses nr 26 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas“ väike- ja põhitoetuse projektide abikõlblikkuse perioodi kestust vastavalt kolm kuud ja kuus kuud tulenevalt projektide lühemast algsest abikõlblikkuse perioodist. Määruse §-dega 4 ja 5 pikendatakse tööturuga seotud projektide tegevuste – s.o tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruses nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ ning tervise- ja tööministri 11. septembri 2015. a määruses nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“ nimetatud tegevused – abikõlblikkuse perioodi kestust maksimaalselt kuue kuu võrra. Pikendamine on vajalik, pidades silmas eriolukorra tõttu projekti tegevuste peatumist ning tegevuste taaskäivitamisel võimalikke tekkivaid viivitusi. Näiteks COVID-19 viiruse leviku piiramiseks kehtestatud eriolukorra tõttu projekti tegevuste peatumisel järgneb tõenäoliselt tegevuste järkjärgulise taastumise periood, mis koosmõjus suvise puhkuste perioodiga tähendab tegevuste täiemahulist jätkumist augusti teises pooles ja sügisel 2020 ehk maksimaalselt kuue kuu möödumisel eriolukorra kehtestamisest. Määruse §-ga 6 rakendatakse määrust tagasiulatuvalt alates eriolukorra algusest, et võimaldada arvestada projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse pikendamise taotluste lahendamisel juba tekkinud takistustega seoses eriolukorraga selle algusest. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 3 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. Määruse mõjud Määruse jõustumisel on toetuse saajal võimalik esitada rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, milles saab toetuse saaja tugineda alates 12. märtsist 2020. a toimunud sündmusele seoses eriolukorraga, mille tõttu on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamine vajalik. Kuna eelarve suurendamine ei ole lubatud, siis majanduslikke mõjusid määruste muutmisega ei kaasne. 5. Määruse jõustumine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12. märtsist 2020. a. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu kooskõlastati märkusteta.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel