dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 29. aprill 2020
Viit
5.2-7/1218-4
Registreeritud
29. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Õliühing , Ravimiamet, Eesti Proviisorite Koda
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-7/2020
Vastutaja
Katri Eespere (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎5.2-71218-4 29.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc216 KB

Sisu (failidest)

Mart Raamat Eesti Õliühing Teie 07.04.2020 / [email protected] Meie 29.04.2020 nr 5.2-7/1218-4 Vastus pöördumisele Lugupeetud Mart Raamat Täname Teid kirja eest. Aitäh, et olete kaasa mõelnud ning teinud Eesti Õliühingu poolt ettepanekuid, kuidas tagada Eesti elanikele ravimite kättesaadavus. Oma ettepaneku eesmärgina olete nimetanud apteegivõrgu koormuse vähendamist praeguses eriolukorras, kus ühelt poolt on vaja tagada inimestele ravimite kättesaadavus ja samas hoida ka inimeste vahelist distantsi. Olete seisukohal, et tanklapoodides esmaste käsimüügiravimite müümine parandaks märkimisväärselt ravimite kättesaadavust Eesti inimeste jaoks nii geograafilisest kui ka lahtiolekuaegadest tulenevast aspektist, kuna Eestis on 130 ööpäevaringselt avatud tanklapoodi. Teie kirjast jääb mõnevõrra ebaselgeks, kas te peate silmas tanklates enamlevinud käsimüügiravimite müümist ainult eriolukorra ajal või ka tavaolukorras? Sotsiaalministeeriumil ja Ravimiametil ei ole teavet, et apteegivõrk oleks pandeemiatingimustes ülekoormatud või et inimesed ei järgiks apteekides eriolukorraga sätestatud nõudeid. Apteegid korraldasid oma töö nakatumisohu vähendamiseks kiiresti ümber – näiteks piirati patsientide ligipääsu avariiulitele, apteekrid kasutavad isikukaitsevahendeid, desinfitseeritakse pindu, külastajatel soovitatakse käsi desinfitseerida jms. Samuti piiras sotsiaalminister 19. märtsil 2020. a määrusega nr 27 ravimite kättesaadavuse tagamiseks ajutiselt ravimite väljakirjutamise ja väljastamise koguseid. Lisaks sõlmis Sotsiaalministeerium 17. aprillil 2020.a seitsme ravimihulgimüüjaga ühise hea tahte väljendusena koostöölepped, et tagada Eesti patsientidele kõigi oluliste ja enim kasutatavate ravimite kättesaadavus. Koostöölepped hõlmavad üheskoos 800 erineva toimeainega ravimi varu tagamist ja kehtivad kuni eriolukorra lõpuni. Apteeke on Eestis elanike arvu kohta suhteliselt palju. Apteegireformi järgselt on Eestis hetkel 468 apteeki ning apteegiteenuse ja ravimite kättesaadavus üle kogu Eesti tagatud. Lisaks tegutseb kaks internetiapteeki, mille kaudu on võimalik tellida ravimid kulleriga koju. Samuti töötab suurtes linnades kokku kolm valveapteeki. Sageli paiknevad apteegid kaubanduskeskuste pinnal ja on avatud hiliste õhtutundideni. Apteegiteenus on seega inimeste jaoks kättesaadav. Apteeke pidavatel proviisoritel on võimalik lähtuda patsientide vajadustest ning ravimite ostmiseks valida hulgimüüjad, kelle pakkumine on soodsaim. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Hajaasustusega piirkondades ei ole käsimüügiravimite kättesaadavus enamasti inimeste peamine mure. Patsiendid vajavad eeskätt retseptiravimeid, mille puhul ei oleks tanklapoodidest paraku abi. Ka apteekide käibest moodustavad suurema osa just retseptiravimid. Nii Sotsiaalministeeriumi kui Ravimiameti hinnangul ei paranda mõne üksiku nimetuse käsimüügiravimite müümine tanklapoodides ravimite kättesaadavust. Nagu te mainite, siis vajadus tanklapoodidest üksikute käsimüügiravimite ostmise järele ei ole tõenäoliselt suur. Olete väga õigesti märkinud, et käsimüügiravimite puhul on vajalik tagada, et inimene teeks teadliku valiku vajaliku ravimi ostmisel. Tõepoolest, eriolukord ei muuda asjaolu, et lisaks ravimi müügile vajavad patsiendid professionaalset nõuannet. Ka ilma retseptita müüdav ravim võib omada potentsiaalselt negatiivset koosmõju muude ravimite või preparaatidega, mida inimene tarvitab. Apteekides töötavad proviisorid ja farmatseudid oskavad neid aspekte hinnata ning vajadusel soovitada mõnda muud ravimit. Inimeste tundlikkus ravimi toimele on erinev sõltuvalt inimese vanusest, terviseseisundist ja teistest teguritest. Kaasuvate haigustega ja mitmeid ravimeid samaaegselt kasutavad patsiendid, samuti lastele ravimeid soetavad inimesed küsivad reeglina apteegis nõu, kui nad käsimüügiravimeid ostavad. Samuti on apteekides kasutusel koostoimete andmebaas, mis näitab kahe või enama ravimi sobivust/sobimatust üheaegselt kasutamisel. Tanklapoes puudub nõuandja nendes küsimustes. Te mainite, et internetiapteegist saavad inimesed ravimeid tellida ilma, et patsiendil oleks võimalus proviisoriga konsulteerida, mistõttu leiate, et olukord ei erineks tanklapoes ravimite müügist. Täpsustame, et internetiapteegist saab patsient apteekrilt alati nõu küsida nii telefoni teel kui ka veebipõhiselt. Kui isik teeb ravimi valiku ilma apteekri nõustamiseta, siis kauba komplekteerib alati eriharidusega inimene, kes lisab saatedokumendile vajadusel ka hoiatused ravimi kasutamiseks. Samuti on apteegis võimalik vaadata patsiendi teiste ravimite kasutamist (retseptiravimid) ja vastavalt sellele infole lisada hoiatusi ravimite kasutamiseks (koos- ja kõrvaltoimete vältimiseks). Ravimite ohutus ja toime sõltub väga olulisel määral nende õigest säilitamisest. Säilitustingimuste rikkumine võib kaasa tuua ravimi toime kadumise või mürgisuse. Apteekrite ettevalmistuses on oluline koht ravimite tarbimisomadusi mõjutavate tegurite tundmisel ja ravimite õigel säilitamisel. Käsimüügiravimite müügi võimaldamine väljaspool apteeke ei loo ainult võimalusi, vaid toob kaasa ka kohustusi ja ressursikulu. Näiteks tekivad kohustused ravimikäitlejale, antud juhul tanklapoele. Iga ravimikäitleja tegutseb tegevusloa alusel, hangib ravimid tegevusloaga ravimi hulgimüüjalt, ravimite käitlemisega kaasneb õige säilitamise- (sh eraldatus muust kaubast) ja aruandluskohustus. Samuti tekib märkimisväärne kulu riikliku järelevalve osas. Seega tuleb kogu ettevõtmise otstarbekust ja riske hinnata terviklikult ja kõiki aspekte arvesse võttes. Olukorras, kus meil on ühe elaniku kohta apteeke rohkem kui paljudes naaberriikides, ei näe Sotsiaalministeerium ja Ravimiamet vajadust laiendada üksikute käsimüügiravimite müügivõimalusi tanklatesse. Kõigi ravimite kättesaadavust ilma apteegita piirkonnas aitab leevendada internetiapteek, paljudel juhtudel peab abiks olema sotsiaalsüsteem. Leiame, et müügiõigusega kaasnevad kohustused ja järelevalve on ebaproportsionaalselt suured väga tagasihoidliku ravimivaliku foonil. Küll aga väärib kaalumist esmaste isikukaitsevahendite ning desinfitseerimisvahendite müümine tanklapoodides. Nimetatud vahendite müümine ei eelda ravimiseaduse muudatusi ning selle tegevusega on võimalik kiiresti alustada. 3 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Teadmiseks: Ravimiamet Eesti Proviisorite Koda Katri Eespere 6269 106 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel