Käthlin Mikiver
Rahvatervise osakonna peaspetsialist
Sotsiaalministeerium
27.04.2020
Teema: Dementsuse Kompetentsikeskuse ettepanekud Vaimse tervise rohelise raamatu
täiendamiseks
Eestis ei ole olnud laiemapõhjalist arutelu teemal vaimne tervis ja dementsus, seetõttu oli hea
lugeda, et Vaimse tervise roheline raamat kätkeb ka dementsuse käsitlust kui üht olulist
vaimse tervise valdkonda. Maailma Terviseorganisatsiooni poolt koostatud Mental Health Gap
Action Programme (mhGAP Intervention Guide) toetab, et dementsus on oluline vaimse
tervise käsitlusala. Nimetatud dokument annab suunad vaimse tervise seisundite
(depressiooni, psühhooside, epilepsia, laste ja täiskasvanute vaimsete- ja käitumuslike
häirete, dementsuse, vaimse tervise häirete, enesevigastuse ja suitsiidide) teenuste vajaduste
kohta.
Kogu Vaimse tervise rohelise raamatu lähtekohad on dementsuse valdkonnas olulised:
edendus, probleemide varajane märkamine ja ennetamine ning kvaliteetne, õigeaegne ja
optimaalne abi korraldus. Eeldame, et dokumendis läbivalt, kus räägitakse vaimse tervise
vajaminevatest tegevustest/ettepanekutest/vajadustest, mõeldakse selle all ka dementsust ja
sellele valdkonnale suunatud vajadusi/tegevusi.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel oli 2016. aastal ülemaailmselt dementsus
5ndal kohal surma põhjustavatest haigustest ning Ühendkuningriikides Inglismaal ja
Wales´is oli 2018. aastal dementsus peamine surma põhjustav haigus. Seega on vajalik
suunata dementsusega seotud käsitlus ka rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 üheks
prioriteetseks tegevusvaldkonnaks, eriti strateegilise üldeesmärgi - tervena elatud eluea
pikendamine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu – tegevuseks.
Mõned tähelepanekud:
1) Dokumendi põhifailis lk 12: „Eestis on hinnanguliselt 21 720 dementsusega inimest“ .
Siin võiks kasutada uuemaid Alzheimer Europe Yearbook 2019 andmeid: Eestis on
hinnanguliselt 22 942 dementsusega inimest.
2) Dokumendi põhifailis sümptomaatiliste psüühikahäirete (nt joonis 4) juures on
arvesse võetud ainult rahvusvahelise haiguste klassifikatsioonis psüühikahäirete
sektsioonis olevaid F-haiguskoode, mis dementsusega seotud juhtude puhul aga ei
näita tegelikku olukorda. Praktikas on tõepoolest tavaks, et psühhiaatrid märgivad
haigusjuhte F-koodidega, kuid sarnane haigusjuht võib olla kirja pandud ka
neuroloogiliste haiguste sektsioonis oleva G-koodiga (kui diagnoosivad neuroloogid,
geriaatrid, perearstid). Ainult F-koodidel põhinev statistika jätab välja sarnased
haigusjuhud, mil patsient on pöördunud või ta on suunatud psühhiaatri asemel
neuroloogi- või geriaatri vastuvõtule või on haigusjuhtu ravinud perearst. Kuskil ei ole
kirjeldatud, millal dementsusega patsient võiks või peaks pöörduma psühhiaatri,
neuroloogi või geriaatri poole. Kui patsienti on ravinud nt neuroloog, siis nt ka
psühhoosi korral võib ta jätkuvalt pöörduda oma raviarsti poole. Seetõttu ei saa siin
tõmmata vahele piiri, et sümptomaatilised psüühikahäired on markeeritud ainult F-
haiguskoodidega. Eesti Haigekassa andmed toetavad seda, et psüühikahäireid ei
diagnoosi ainult psühhiaatrid. Seetõttu on oluline kasutada ka haigekassas
olemasolevaid andmeid Vaimse tervise rohelise raamatu koostamisel.
3) Teenuste püramiidi kontseptsiooni kasutamine käsitluse põhistruktuurina
(põhidokumendis lk 4) lisab dokumendile selgust, kuid tekitab ehk kunstliku
eraldatuse erinevate tasandite vahel. Optimaalne teenuse osutamine peaks
kaasaegse käsitluse kohaselt toimuma multidistsiplinaarse meeskonna
poolt järjepideva integreeritud teenusena.
4) Silma jäi kogu dokumenti lugedes, et vanemaealistele (65+) suunatud
kaardistusi/tegevusi on võrreldes nooremaealistega proportsionaalselt ebavõrdselt
vähe, vajalik on lisada eakate vaimse tervisega seotud vajadused dokumenti läbivalt.
Dementsuse ennetus on riigi seisukohalt oluline valdkond, kuna ennetusega hoiab
riik kokku väga suure hilisema ravi- ja hoolduskoormuse rahalise kulu. Silma jäi ka, et
ei ole kirjeldatud vajadus geriaatriliste psühhiaatrite järele.
Ettepanekud:
1) Põhidokumendis lk 21 punkt 1.1. Enesetoetamine ja -abi Vajadus punkt 5:
„Finantseerida ainult selliseid sekkumisi, mis lähtuvad teadus-ja tõenduspõhisuse
printsiipidest. Selleks on vaja muuhulgas luua ühtne andmebaas info leidmiseks
ning tugevda kohalike omavalitsuste teadlikkust teadus-ja tõenduspõhistest
sekkumistest.“
Kaaluda punkti täiendamist: finantseerida piloteerivaid mittefarmakoloogilisi
sekkumisi, mida viiakse läbi eetikakomitee loal, et oleks võimalus täiendavate
uudsete sekkumiste kasutuselevõtuks. Selgitus: nt Dementsuse Kompetentsikeskuse
projektis piloteerib Viljandi Haigla mittefarmakoloogilisi sekkumisi kerge kognitiivse
häire puhul. 2019. a viidi läbi tantsulise teraapia pilootprojekt, 2020 on planeeritud
läbi viia linnaorienteerumise pilootprojekt.
2) Põhidokumendis punkt 1.2. Kogukonnapõhised tervise tugitegevused ja
formaliseeritud abi
Lk 22 „Teadlikult tuleb tegeleda linnaruumi/elukeskkonna kujundamisega.
Keskkond, kus me elame, võib oluliselt mõjutada meie vaimset tervist. Kogukonnad,
mis on tervist toetavad, turvalised ja jätkusuutlikud toetavad vaimset tervist.
Samuti on füüsilises keskkonnas mitmeid aspekte, mis mõjutavad meie vaimset
tervist ja heaolu (rohealade olemasolu, puhas õhk, kõnniteede seisukord, pinkide
paiknemine jne).“ Lisada: Dementsusega inimeste elukvaliteedi säilimiseks on
vajalik elukeskkonnas tagada dementsusesõbralik füüsiline keskkond.
Lk 23 „Üks kõige suuremaid kohaliku omavalitsuse tasandi ressursse on
kogukondades tegutsevad eestvedajad nö sädeinimesed, kes korraldavad
erinevatele vanuserühmadele mõeldud huviringe (nt vanema-beebi laulu- ja
tantsuring, erinevaid liikumisrühmi, laulukoore, käsitööringe jne) – lisada näidete
hulka mälukohvikuid.
Lk 26 lisada dementsuse info- ja usaldusliin 644 6440
Lk 26 kus on juttu, et on vaja disainida eraldi teenused noortele. Lisada eakatele
kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate ennetustegevuste teenuste disainimise
vajadus. Selgitus: näeme, et KOV terviseedendajad lisaks laste- ja noortele
pakutavatele tegevustele oskaksid disainida ja pakkuda eakatele ennetustegevusi (nt
kerge kognitiivse häire korral on vajalik KOV mittefarmakoloogilised sekkumised –
kepikõnd, liikumisringid, muusikaringid jne). Lisada sama mõte samas osas kohaliku
omavalitsuse vajaduse alla.
Punkti 1.2. all mõelda, kuidas oleks tagatud ka läbi haridusasutuste teiste vaimse
tervise teemade haridus (mitte ainult laste endi vaimse tervise probleemide
märkamine). Selgitus: stigmatiseerituse vähendamiseks ning uue põlvkonna
teadlikkuse tõstmiseks on oluline juba lastele anda teadmised dementsusest: oskus
märgata, aru saada ja vajadusel toetada.
3) Punkt 1.3. Vaimse tervise abi korraldus esmatasandi tervishoius
Arutada põhimõte läbi ja lisada: esmatasandil sarnaselt laste ja noorukite
kabinetile dementsusega inimestele (kerge kognitiivse häire ja dementsuse
kahtlusega inimestele) kabinet, kus vastuvõtte teeb vaimse tervise õde, kes lisaks
tervishoiuteenuse osutamisele nõustab ka sotsiaalteenuste/võimaluste osas.
4) Punkt 1.6. Vaimse tervise huvikaitse edendamine
Lk 41 lisada huvikaitseorganisatsioonide hulka 2016. aastal loodud MTÜ Elu
Dementsusega, kes esindab dementsusega inimeste ning nende lähedaste huve,
samuti koondab erialaspetsialiste (hoolekandeasutuste-,KOV-, teadus- ja arendustöö
jm spetsialiste), kes tööalaselt puutuvad kokku dementsuse teemaga. MTÜ Elu
Dementsusega vabatahtlikud korraldavad mälukohvikuid, tugigruppe. Juhtpartnerina
edendab mittetulundusühing Dementsuse Kompetentsikeskust.
Kokkuvõtvalt: Dementsuse Kompetentsikeskuse meeskond (võrdväärselt konsensuslikud
partnerid Viljandi Haigla, SA EELK Tallinna Diakooniahaigla, Tartu Tervishoiu Kõrgkool,
MTÜ Elu Dementsusega) soovib Vaimse tervise rohelise raamatu töögrupiga ühineda ning
vajab lähitulevikus ühist ümarlaua arutelu. Vajalik on läbi arutada vaimse tervise ja
dementsuse teema, et jõuda parima omavahelise arusaamani tuleviku tegevuste osas.
Kompetentsikeskus arendab tegevusi ja teenuseid lisaks sotsiaalhoolekandesektorile ka
tervishoiu valdkonnas. Näeme, et Vaimse tervise roheline raamat on oluline ja
tervishoiupoliitikat suunav osa, millele peab olema viide ka sotsiaalministeeriumi poolt
loodavas dokumendis „Poliitikakujunduse aluspõhimõtted dementsuse valdkonnas“.
Dementsuse Kompetentsikeskuse meeskonna nimel
Miret Tuur
tegevjuht
tel 5341 4729
[email protected]
www.eludementsusega.ee