dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekute edastamine

Sotsiaalministeerium · 28. aprill 2020
Viit
5.1-2/1457-1
Registreeritud
28. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Dementsuse Kompetentsikeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-2 Tervisekaitse ja tervisliku elukeskkonna kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-2/2020
Vastutaja
Käthlin Mikiver (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎DKK_Vaimse_tervise_roheline_raamat_27042020.pdf86 KB

Sisu (failidest)

Käthlin Mikiver Rahvatervise osakonna peaspetsialist Sotsiaalministeerium 27.04.2020 Teema: Dementsuse Kompetentsikeskuse ettepanekud Vaimse tervise rohelise raamatu täiendamiseks Eestis ei ole olnud laiemapõhjalist arutelu teemal vaimne tervis ja dementsus, seetõttu oli hea lugeda, et Vaimse tervise roheline raamat kätkeb ka dementsuse käsitlust kui üht olulist vaimse tervise valdkonda. Maailma Terviseorganisatsiooni poolt koostatud Mental Health Gap Action Programme (mhGAP Intervention Guide) toetab, et dementsus on oluline vaimse tervise käsitlusala. Nimetatud dokument annab suunad vaimse tervise seisundite (depressiooni, psühhooside, epilepsia, laste ja täiskasvanute vaimsete- ja käitumuslike häirete, dementsuse, vaimse tervise häirete, enesevigastuse ja suitsiidide) teenuste vajaduste kohta. Kogu Vaimse tervise rohelise raamatu lähtekohad on dementsuse valdkonnas olulised: edendus, probleemide varajane märkamine ja ennetamine ning kvaliteetne, õigeaegne ja optimaalne abi korraldus. Eeldame, et dokumendis läbivalt, kus räägitakse vaimse tervise vajaminevatest tegevustest/ettepanekutest/vajadustest, mõeldakse selle all ka dementsust ja sellele valdkonnale suunatud vajadusi/tegevusi. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel oli 2016. aastal ülemaailmselt dementsus 5ndal kohal surma põhjustavatest haigustest ning Ühendkuningriikides Inglismaal ja Wales´is oli 2018. aastal dementsus peamine surma põhjustav haigus. Seega on vajalik suunata dementsusega seotud käsitlus ka rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 üheks prioriteetseks tegevusvaldkonnaks, eriti strateegilise üldeesmärgi - tervena elatud eluea pikendamine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu – tegevuseks. Mõned tähelepanekud: 1) Dokumendi põhifailis lk 12: „Eestis on hinnanguliselt 21 720 dementsusega inimest“ . Siin võiks kasutada uuemaid Alzheimer Europe Yearbook 2019 andmeid: Eestis on hinnanguliselt 22 942 dementsusega inimest. 2) Dokumendi põhifailis sümptomaatiliste psüühikahäirete (nt joonis 4) juures on arvesse võetud ainult rahvusvahelise haiguste klassifikatsioonis psüühikahäirete sektsioonis olevaid F-haiguskoode, mis dementsusega seotud juhtude puhul aga ei näita tegelikku olukorda. Praktikas on tõepoolest tavaks, et psühhiaatrid märgivad haigusjuhte F-koodidega, kuid sarnane haigusjuht võib olla kirja pandud ka neuroloogiliste haiguste sektsioonis oleva G-koodiga (kui diagnoosivad neuroloogid, geriaatrid, perearstid). Ainult F-koodidel põhinev statistika jätab välja sarnased haigusjuhud, mil patsient on pöördunud või ta on suunatud psühhiaatri asemel neuroloogi- või geriaatri vastuvõtule või on haigusjuhtu ravinud perearst. Kuskil ei ole kirjeldatud, millal dementsusega patsient võiks või peaks pöörduma psühhiaatri, neuroloogi või geriaatri poole. Kui patsienti on ravinud nt neuroloog, siis nt ka psühhoosi korral võib ta jätkuvalt pöörduda oma raviarsti poole. Seetõttu ei saa siin tõmmata vahele piiri, et sümptomaatilised psüühikahäired on markeeritud ainult F- haiguskoodidega. Eesti Haigekassa andmed toetavad seda, et psüühikahäireid ei diagnoosi ainult psühhiaatrid. Seetõttu on oluline kasutada ka haigekassas olemasolevaid andmeid Vaimse tervise rohelise raamatu koostamisel. 3) Teenuste püramiidi kontseptsiooni kasutamine käsitluse põhistruktuurina (põhidokumendis lk 4) lisab dokumendile selgust, kuid tekitab ehk kunstliku eraldatuse erinevate tasandite vahel. Optimaalne teenuse osutamine peaks kaasaegse käsitluse kohaselt toimuma multidistsiplinaarse meeskonna poolt järjepideva integreeritud teenusena. 4) Silma jäi kogu dokumenti lugedes, et vanemaealistele (65+) suunatud kaardistusi/tegevusi on võrreldes nooremaealistega proportsionaalselt ebavõrdselt vähe, vajalik on lisada eakate vaimse tervisega seotud vajadused dokumenti läbivalt. Dementsuse ennetus on riigi seisukohalt oluline valdkond, kuna ennetusega hoiab riik kokku väga suure hilisema ravi- ja hoolduskoormuse rahalise kulu. Silma jäi ka, et ei ole kirjeldatud vajadus geriaatriliste psühhiaatrite järele. Ettepanekud: 1) Põhidokumendis lk 21 punkt 1.1. Enesetoetamine ja -abi Vajadus punkt 5: „Finantseerida ainult selliseid sekkumisi, mis lähtuvad teadus-ja tõenduspõhisuse printsiipidest. Selleks on vaja muuhulgas luua ühtne andmebaas info leidmiseks ning tugevda kohalike omavalitsuste teadlikkust teadus-ja tõenduspõhistest sekkumistest.“ Kaaluda punkti täiendamist: finantseerida piloteerivaid mittefarmakoloogilisi sekkumisi, mida viiakse läbi eetikakomitee loal, et oleks võimalus täiendavate uudsete sekkumiste kasutuselevõtuks. Selgitus: nt Dementsuse Kompetentsikeskuse projektis piloteerib Viljandi Haigla mittefarmakoloogilisi sekkumisi kerge kognitiivse häire puhul. 2019. a viidi läbi tantsulise teraapia pilootprojekt, 2020 on planeeritud läbi viia linnaorienteerumise pilootprojekt. 2) Põhidokumendis punkt 1.2. Kogukonnapõhised tervise tugitegevused ja formaliseeritud abi Lk 22 „Teadlikult tuleb tegeleda linnaruumi/elukeskkonna kujundamisega. Keskkond, kus me elame, võib oluliselt mõjutada meie vaimset tervist. Kogukonnad, mis on tervist toetavad, turvalised ja jätkusuutlikud toetavad vaimset tervist. Samuti on füüsilises keskkonnas mitmeid aspekte, mis mõjutavad meie vaimset tervist ja heaolu (rohealade olemasolu, puhas õhk, kõnniteede seisukord, pinkide paiknemine jne).“ Lisada: Dementsusega inimeste elukvaliteedi säilimiseks on vajalik elukeskkonnas tagada dementsusesõbralik füüsiline keskkond. Lk 23 „Üks kõige suuremaid kohaliku omavalitsuse tasandi ressursse on kogukondades tegutsevad eestvedajad nö sädeinimesed, kes korraldavad erinevatele vanuserühmadele mõeldud huviringe (nt vanema-beebi laulu- ja tantsuring, erinevaid liikumisrühmi, laulukoore, käsitööringe jne) – lisada näidete hulka mälukohvikuid. Lk 26 lisada dementsuse info- ja usaldusliin 644 6440 Lk 26 kus on juttu, et on vaja disainida eraldi teenused noortele. Lisada eakatele kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate ennetustegevuste teenuste disainimise vajadus. Selgitus: näeme, et KOV terviseedendajad lisaks laste- ja noortele pakutavatele tegevustele oskaksid disainida ja pakkuda eakatele ennetustegevusi (nt kerge kognitiivse häire korral on vajalik KOV mittefarmakoloogilised sekkumised – kepikõnd, liikumisringid, muusikaringid jne). Lisada sama mõte samas osas kohaliku omavalitsuse vajaduse alla. Punkti 1.2. all mõelda, kuidas oleks tagatud ka läbi haridusasutuste teiste vaimse tervise teemade haridus (mitte ainult laste endi vaimse tervise probleemide märkamine). Selgitus: stigmatiseerituse vähendamiseks ning uue põlvkonna teadlikkuse tõstmiseks on oluline juba lastele anda teadmised dementsusest: oskus märgata, aru saada ja vajadusel toetada. 3) Punkt 1.3. Vaimse tervise abi korraldus esmatasandi tervishoius Arutada põhimõte läbi ja lisada: esmatasandil sarnaselt laste ja noorukite kabinetile dementsusega inimestele (kerge kognitiivse häire ja dementsuse kahtlusega inimestele) kabinet, kus vastuvõtte teeb vaimse tervise õde, kes lisaks tervishoiuteenuse osutamisele nõustab ka sotsiaalteenuste/võimaluste osas. 4) Punkt 1.6. Vaimse tervise huvikaitse edendamine Lk 41 lisada huvikaitseorganisatsioonide hulka 2016. aastal loodud MTÜ Elu Dementsusega, kes esindab dementsusega inimeste ning nende lähedaste huve, samuti koondab erialaspetsialiste (hoolekandeasutuste-,KOV-, teadus- ja arendustöö jm spetsialiste), kes tööalaselt puutuvad kokku dementsuse teemaga. MTÜ Elu Dementsusega vabatahtlikud korraldavad mälukohvikuid, tugigruppe. Juhtpartnerina edendab mittetulundusühing Dementsuse Kompetentsikeskust. Kokkuvõtvalt: Dementsuse Kompetentsikeskuse meeskond (võrdväärselt konsensuslikud partnerid Viljandi Haigla, SA EELK Tallinna Diakooniahaigla, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, MTÜ Elu Dementsusega) soovib Vaimse tervise rohelise raamatu töögrupiga ühineda ning vajab lähitulevikus ühist ümarlaua arutelu. Vajalik on läbi arutada vaimse tervise ja dementsuse teema, et jõuda parima omavahelise arusaamani tuleviku tegevuste osas. Kompetentsikeskus arendab tegevusi ja teenuseid lisaks sotsiaalhoolekandesektorile ka tervishoiu valdkonnas. Näeme, et Vaimse tervise roheline raamat on oluline ja tervishoiupoliitikat suunav osa, millele peab olema viide ka sotsiaalministeeriumi poolt loodavas dokumendis „Poliitikakujunduse aluspõhimõtted dementsuse valdkonnas“. Dementsuse Kompetentsikeskuse meeskonna nimel Miret Tuur tegevjuht tel 5341 4729 [email protected] www.eludementsusega.ee
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel