Sotsiaalministeerium Teie: 22.04.2020 nr 1.2-2/53-1
[email protected] Meie: 27.04.2020 nr 21 Eesti Puuetega Inimeste Koja ( EPIKoja ) arvamus puude raskusastme tuvastamise menetluse muudatuste ja sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstava toetusega seotud sotsiaalkaitseministri, sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmise eelnõule ja seletuskirjale. Lugupeetud hr Tanel Kiik Täname, et olete pöördunud EPIKoja poole arvamuse avaldamiseks puude raskusastme tuvastamise menetluse muudatuste ja sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstava toetusega seotud sotsiaalkaitseministri, sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmise eelnõule ja seletuskirjale. Käesoleva kirjaga edastame EPIKoja arvamusele toetuvad tähelepanekud. Menetluse kiire tempo tõttu ei olnud me kahjuks suutelised kaasama EPIKoja liikmesorganisatsiooe . Määruses sisalduvat harvikhaiguste nimekirja puudutavad tähelepanekud oleme kujundanud koostöös Eesti Seljaajusonga- ja Vesipeahaigete Seltsi esindaja dr Ann Paali ning EPIKoja harvikhaiguste valdkonna koostööpartneri SA Eesti Agrenska Fondi esindajate dr Ulvi Vahe ri ja dr Tiina Stelmach iga . Ettepanek täiendada määruse seletuskirja teksti (täiendused rasvases kirjas), kuna väljend„ratastooli inimene“ võib kõlada sildistavalt: Määruse § 2 punktiga 4 muudetakse paragrahvi 4 lõike 5 punkti 1. Takistusteta liikumine on arsti jaoks oluline kriteerium liikumisfunktsiooni hindamisel. Näiteks ratastooli kasutaval inimesel on reeglina võimekus ohutult ringi liikuda, kuid see ei samastu tavapärase ilma takistuseta ringiliikumisega. Seega on oluline, et liikumisfunktsiooni kõrvalekallete juures hinnataks inimese võimekust peale ohutu ringiliikumise ka takistuseta liikumise kriteeriumi alusel. Juhime tähelepanu, et Määruse nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“ täpsustamine on küll muutnud taotlemise protsessi taotlejate jaoks lihtsamaks, kuid EPIKoja ja SKA vahelises infovahetuses on SKA poolt välja toodud ka üks praktikas kerkinud oluline probleem eelkõige laste sihtrühmas. SKA esindaja sõnul (nt Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil 19.11.2019 ja kohtumisel EPIKojas 18.02.2020) ei esita lapse seaduslikud esindajad lapsele puude raskusastme tuvastamise taotlemisel sageli piisavalt andmeid, mistõttu võib SKA sattuda raskustesse lapse puude olemasolu ja raskusastme õiglasel ja õigel hindamisel. SKA on erinevatel kokkusaamistel rõhutatud, et hindab puude tuvastamisel seda, millega taotleja hakkama ei saa, selgitades välja järgmised asjaolud: millised piirangud esinevad, millistes olukordades avalduvad, kui sageli avalduvad, millises raskusastmes avalduvad, millega ning millises ulatuses on kompenseeritavad. EPIKojale jääb jätkuvalt arusaamatuks, kuidas ja millistele andmetele tuginedes viidat ud teave kogutakse ning seda iseäranis laste ja vanaduspensioniealiste kui d ka tööealiste puhul (igapäevaelus esinevad piirangud) . Taotlus ei suuna taotlejat viidatud andmeid ise esitama, täiendavaid järelpärimisi taotlejale aga enamasti ei tehta. Enamasti ei kajasta viidatud teavet ka T ervise I nfosüsteem . EPIKoda on probleemi lapsele puuet taotlevate vanematega arutanud ja vanemate tagasiside kohaselt ei saa nad lihtsustatud taotlusevormi täites täpselt aru, milliseid andmeid ja milliseid lisadokumente tuleks lapse kohta esitada ja millised andmed SKA ise riigi ja KOV andm ebaasidest lapse kohta saab ning puude tuvastamisel arvesse võtab. Seetõttu palume taotlusvorme, eelkõige lap s e ja vanaduspensioniealiste taotlusvorme vastavate küsimustega täiendada või olemasolevat vabavormilist vastust eeldavat küsimust (Väljavõte lapse taotlusvormilt: Loetlege põhjused, mille tõttu taotlete lapsele puuet. Millistes tegevustes vajab teie laps eakohasest suuremat kõrvalabi ? Kui laps kasutab suhtlemise, liikumise või muid abivahendeid, siis millistes olukordades ja kui sageli? Kui laps saab igapäevaeluga toimetulekut toetavaid teenuseid, siis milliseid? Väljavõte vanaduspensioniealise taotlusvormilt : Loetlege põhjused, mille tõttu taotlete puuet. Millistes tegevustes vajate abi? Kui kasutate suhtlemise, liikumise või muid abivahendeid, siis millistes olukordades ja kui sageli? Kui saate igapäevaeluga toimetulekuks toetavaid teenuseid, siis milliseid? ) täpsustada ning lisada esitatavale taotlusele soovituslikult lisatavate dokumentide loetelu (nt Rajaleidja keskuse otsus, KOV juhtumiplaan jne.) . Määruses toodud h arvikhaiguste loetelu osas hindame hetkel toimuv at menetlus liiga kiire ks , et jõuaksime sisuliselt ja laiapõhjaliselt kaasa rääkida . Peame vajalikuks, et nimekiri võimaldaks tulevikus paindlikku lähenemist, võimaldaks normaaltempos süvenemist ja muudatusettepanekute esitamist . Kiirete konsultatsioonide tulemusena toome välja järgmised arutluskäigud ja ettepanekud tulevikuks. Et ükski harvikhaigusega abivajaja välja ei jääks, võiks kaaluda toetusprintsiipide sõnastamist natuke üldisema määratluseg a, näiteks : a ) harvikhaiguste sündroomid, kus kaasub ravile halvasti alluv epilepsia, kui ravim ei kuulu haigekassa poolt kompenseeritavate ravimite nimekirja ; b ) ketogeensel dieedil olevad patsiend id, kes ravi eesmärgil tarbivad spetsiaalseid toiduained. Neil näidetel on tegelikult sisse integreeritud võimalus, et puuet ei tuvastata, aga lisakulud, mida mujalt ei kompenseerita, eksisteerivad . Selgitame. Näiteks e pilepsia seisukohast on olukord selline, et ketogeenne dieet on näidustatud kõigil ravimresistentsetel epilepsiatel (epilepsia, kus vähemalt 2 ravimit pole andnud efekti). Sellist diagnoosi nag u "ravimresistentne epilepsia" Orphaneti h arvikhaiguste nimekirjas ei esine, kuna praktiliselt iga epilepsia võib olla/muutuda ravimresistentseks. Praeguseni on haigekassa spetsiaalset, õiges vahekorras olevat segu (Eestis praegu kättesaadav Ketocal ) raviarsti taotlusega kompenseerinud 90% ulatuses ning see ei ole probleem. Probleem nende haigete puhul on aga see, et see segu tuleb arvesse veel pudelitoidul olevatel imikutel ning sondi/ ga strostoomiga söödetavalt laste, kuid ravisegude alla ei lähe spetsiaalsed toidud, kus süsivesikute sisaldus o n viidud miinimumini ja mis neile patsientidele sobivad (nt makaronid, mis ei ole nis ujahust tehtud, maiustused jmt) . Seega tuleks kaaluda nende patsientide hõlmamist määruses toodud harvikhaiguste loetellu. Üks võimalus oleks viidata määruses Orphaneti harvikhaiguste nimekirjale, sest ei ole võimalik ette ennustada, millal Eestis mõne harvikhaiguse esimene patsient diagnoositakse, kelle puude ennetamiseks on vajalik teha lisakulutusi, mida ei kompenseerita teistest allikatest. Loodame, et hoolimata eelnõu kiirest menetlustempost saate meie muudatusettepanekud arvesse võtta ja olete tulevikus avatud aruteluks harvihaiguste loetelu täiendamise osas määruses. Lugupidamisega /digi taalselt allkirjastatud/ Anneli Habicht tegevjuht Eesti Puuetega Inimeste Koda