MINISTRI MÄÄRUS
24.04.2020 nr 19
Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a
määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri
põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2 alusel.
Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõige 32 sõnastatakse järgmiselt:
„(32) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra
ajal edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile nakkushaiguse või selle tüsistuse
tagajärjel surnud isiku kohta järgmised andmed:
1) surnu andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sugu);
2) surmakuupäev, surmakoht ja suremispaik;
3) surma põhjuse andmed (vahetu surmapõhjus, varasem surmapõhjus, surma algpõhjus,
välispõhjus, muud surma soodustanud olulised seisundid).“;
2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses:
„(34) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja
eriolukorra ajal edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile nakkushaige
haigestumise kohta järgmised andmed:
1) nakkushaige andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus,
sünniaeg, vanus, sugu);
2) haigestumise võimalik aeg (haigusjuhu alustamine);
3) haigestumise andmed (põhi- ja kaasuv diagnoos, põhihaiguse tüsistus).“;
3) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) elukoht ja kontaktandmed (telefon ja e-post);“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri
põhimäärus“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse muudatusega kehtestatakse täiendavate andmete edastamise võimalus juhuks, kui
tervishoiuteenuse osutaja ei ole Terviseametile isiku kontaktandmeid edastanud.
Muudatusega sätestatakse, et rahvastikuregister hakkab edastama nakatunud isiku
kontaktandmeid, et võimaldada Terviseametil isikuga ühendust võtta selleks, et selgitada välja
võimalikud lähikontaktsed (näiteks eriti ohtliku nakkushaiguse korral) ning anda neile olulisi
käitumisjuhiseid. Muudatus on vajalik, et tagada Terviseametile asjakohane ja kiire teave
nakkushaiguse levikust tingitud olukorras.
Samuti täiendatakse hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra või eriolukorra ajal
nakkushaiguse või selle tüsistuse tagajärjel surnud isiku kohta edastatavate andmete
koosseisu. Edaspidi edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile andmed ka
surmakuupäeva, surmakoha ja suremispaiga kohta. Muudatus on vajalik, et Terviseametil
oleks teave ka väljaspool haiglat nakkushaigusesse surnud isikute kohta ning täpsem
ülevaade nakkushaiguse epideemilisest levikust tingitud suremusest strateegiliste
juhtimisotsuste tegemiseks.
Lisaks kehtestatakse, et tervise infosüsteem edastab registrile hädaolukorra ohu korral ning
hädaolukorra või eriolukorra ajal andmed ka nakkushaige haigestumise kohta. Nimetatud
andmed on vajalikud, et Terviseametil oleksid operatiivselt andmed ka laboratoorse kinnituseta
nakkushaiguse diagnoosidest ning seeläbi võimalik nakkustõrje meetmeid rakendada (isikud
on võimalikud kontaktsed).
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise
osakonna nõunik Kärt Sõber (
[email protected]; tel 715 3471). Määruse koostamises
osalesid Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Kristel Niidas
(
[email protected]; 626 9729) ning Terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise
osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein (
[email protected]; 794 3523).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Nele Nisu
(
[email protected]; 626 9338). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2 alusel.
Eelnõuga muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrust nr 25 „Nakkushaiguste
registri põhimäärus“ (RT I, 10.04.2020, 3).
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses
ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
Punktiga 1 muudetakse määruse § 7 lõike 32 sõnastust. Muudatusega lisatakse
nakkushaiguse või selle tüsistuse tagajärjel surnud isiku kohta tervise infosüsteemist
nakkushaiguste registrile edastatavate andmete hulka ka surmakuupäev, surmakoht ja
suremispaik. Surmakoha andmekoosseisus edastatakse selle koha aadress, kus isik suri.
Suremispaiga andmekoosseisus edastatakse selle asutuse nimi, kus isik suri. See võimaldab
eristada Terviseameti jaoks olulist teavet selle kohta, kas isik on surnud nt raviasutuses,
hooldekodus või töökohal. Praegu laekuvad nakkushaiguste registrile andmed surmakoha ja
surmapaiga kohta ainult haiglas surnud isikute puhul. Hooldekodus, kodus või mujal surnud
isikute kohta aga info puudub. Samas on see vajalik selleks, et epideemiast tingitud ennetus-
ja tõrjemeetmeid rakendada. Nimetatud täiendavad andmed annavad täpsema ülevaate
nakkushaiguse epidemioloogilise leviku kohta ning on hädavajalikud operatiivsete
juhtimisotsuste tegemiseks juhul, kui surmakohas või suremispaigas (nt hooldekodu, töökoht
või haigla) on oht haiguskolde tekkeks.
Punktiga 2 täiendatakse määruse § 7 lõikega 34, milles sätestatakse, et nakkushaiguse
levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal edastab tervise
infosüsteem nakkushaiguste registrile andmed nakkushaige haigestumise kohta. Nimetatud
muudatus on vajalik, et Terviseametil oleks olemas teave ka nende nakatunute kohta, kelle
haigus ei ole veel laboratoorselt tuvastatud, samas on tegemist võimaliku haigega (sisuliselt
on tegemist nakkushaige kahtluse/nakkushaige teatise lühendatud andmestikuga). See on
oluline sisend juhtudel, kus tervishoiuteenuse osutajalt ei ole andmeid veel laekunud (ei
kahtluse teatist ega nakkushaige teatist, mis võivad laekuda viibega). Nimetatud andmeid
vajab Terviseamet selleks, et võimalikult kiiresti tuvastada nakatunud isikud ning võtta
kasutusele nakkustõrjemeetmed nakkuse edasise leviku vältimiseks.
Punktiga 3 täiendatakse määruse § 8 lõike 1 punkti 5 ning sätestatakse, et rahvastikuregister
edastab nakkushaiguste registrile nakatunud isikute kontaktandmed. Võrreldes andmetega,
mida rahvastikuregister juba Terviseametile edastab, lisatakse juurde isiku kontaktandmed
(telefon ja e-post). Rahvastikuregistrist edastatavad andmed on vajalikud juhul, kui
tervishoiuteenuse osutaja ei ole Terviseametile kontaktandmeid edastanud või need ei ole veel
Terviseametisse saabunud (nakkushaiguse teatise või nakkushaiguse kahtluse teatise
andmekoosseisus), kuid olukord vajab kiiret inimesega kontakti saamist. Muudatus on vajalik
selleks, et Terviseamet saaks täita võimalikult efektiivselt talle pandud ülesandeid (nt anda
isikutele edasisi käitumisjuhiseid ja selgitada välja positiivse tulemuse saanud isiku
lähikontaktsed). Isiku kontaktandmete puhul lähtutakse põhimõttest, et rahvastikuregistrist
päritakse kontaktandmeid juhul, kui nakkushaiguse teatise või nakkushaiguse kahtluse teatise
andmekoosseisus edastatud kontaktandmed osutuvad ebaõigeks või kui viidatud andmeväli
on täitmata või puudulik või ka siis kui nakkushaiguste registrisse on laekunud saatekirja
vastus kuid nakkushaige teatis on veel tervishoiuteenuse osutaja poolt saatmata. Nii saab
Terviseamet juba ennetavalt reageerida, sest nakkushaiguse teatis jõuab ametini hiljem ja
selles olukorras mängib iga kaotatud tund väga suurt rolli. Kui teatistelt ja rahvastikuregistrist
saadud kontaktandmed erinevad, lähtutakse andmete õigsuse hindamisel nendest
kontaktandmetest, mille vahendusel isikuga ühendust saadakse, mis on ka nende andmete
kogumise eesmärk.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatusega kehtestatakse, et rahvastikuregister hakkab nakkushaiguste registrile
edastama isiku kontaktandmeid. Andmete palumisel ametiabi korras on protsess töö- ja
ajamahukas nii rahvastikuregistri vastutavale töötlejale kui ka Terviseametile.
2
Muudatuse tulemusena väheneb nii rahvastikuregistri vastutava töötleja kui Terviseameti
töökoormus tulenevalt loodavast veebipõhisest lahendusest andmete edastamiseks.
Muudatus tagab operatiivsema infovahetuse ametkondade vahel ja ametkondadele. Seega
vastab loodav lahendus Terviseameti andmevajadusele ning on rahvastikuregistri vastutavale
töötlejale võimalikult vähe koormav, kuivõrd nakatunud isikute arv võib lähitulevikus hüppeliselt
kasvada. Nimetatud andmete väljastamine on kooskõlas ka rahvastikuregistri eesmärgiga.
Samuti kehtestatakse määruse muudatusega, et tervise infosüsteem hakkab nakkushaiguste
registrile edastama hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra või eriolukorra ajal
nakkushaiguse või selle tüsistuse tagajärjel surnud isiku puhul andmeid surmakuupäeva,
surmakoha ja suremispaiga kohta. Praegu need andmed Terviseametini elektroonsel viisil ei
jõua. Viidatud andmete edastamine on Terviseametile oluline operatiivsete juhtimisotsuste
tegemiseks. Nende andmete kogumine võimaldab saada tervikliku ja täpsema pildi
nakkushaiguse levikust tingitud suremusest ning prognoosida epideemia edasist kulgu.
Samuti hakkab tervise infosüsteem edastama nakkushaiguste registrile andmeid nakkushaige
haigestumise kohta. Need andmed võimaldavad Terviseametil efektiivsemalt täita oma
põhiülesandeid nakkushaiguste tõrjel ning võimalikult kiiresti selgitada välja nakatunud, kuid
ilma laboratoorse kinnituseta nakkushaiguse diagnoosiga isikud ja nende lähikontaktsed ning
vältida nakkuse edasist levikut.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Muudatuse tulemusena hakatakse nakkushaiguste registris töötlema ka rahvastikuregistri
poolt edastatavaid nakatunud isiku kontaktandmeid. Isiku kontaktandmeid töödeldakse
nakkushaiguste registris ka praegu, epidemioloogilise uuringu käigus nakatumise asjaolude
väljaselgitamisel. Praegu edastavad tervishoiuteenuse osutajad isiku kontaktandmed
nakkushaiguse kahtluse teatisel ja nakkushaiguse teatisel, kuid alati ei ole tervishoiuteenuse
osutajal isiku kontaktandmed teada. Seetõttu on Terviseametil talle seadusega pandud
ülesannete täitmiseks vajalik saada kontaktandmeid ka rahvastikuregistrist.
Kontaktandmete edastamine rahvastikuregistri poolt loob Terviseametile paremad võimalused
vajaduse korral haigetega ühenduse võtmiseks, milleta ei ole Terviseametil võimalik talle
pandud ülesandeid täita. Eriti oluline on selline operatiivne tegutsemine uute nakkushaiguste
korral, kui info ja teadmised on pidevas muutumises ning sõltuvad suuresti haiguse kohta ajas
täienevast teabest. Praktika on näidanud, et Terviseameti operatiivne sekkumine ja isiku
teavitamine on andnud positiivseid tulemusi (isik ei ole väljunud kodust, on saanud juhiseid ja
täiendavaid selgitusi edasiseks). Isiku kontaktandmete puhul lähtutakse põhimõttest, et
rahvastikuregistrist päritakse kontaktandmeid juhul, kui nakkushaiguse teatise või
nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseisus edastatud kontaktandmed osutuvad
ebaõigeks või kui viidatud andmeväli on täitmata või puudulik. Kontaktandmed ei ole isiku
eriliigilisteks andmeteks. Kontaktandmed on olulised selleks, et amet saaks ennetuse ja
tõrjega efektiivselt tegutseda. Seega on kontaktandmete töötlus eesmärgipärane ja
põhjendatud.
Samuti täiendatakse määruse muudatusega hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra või
eriolukorra ajal nakkushaiguse või selle tüsistuse tagajärjel surnud isiku kohta tervise
infosüsteemist nakkushaiguste registrile edastatavate andmete koosseisu, mis võimaldab
epideemiatõrje kontekstis vajalikke andmeid saada ka väljaspool haiglat nakkushaigusesse
surnud isikute kohta. Täiendavaid andmeid hakkab edastama tervise infosüsteem. Lisaks
hakkab tervise infosüsteem edastama andmeid ka nakkushaige haigestumise kohta. See
võimaldab Terviseametil teha kiiresti kindlaks ka ilma laboratoorse kinnituseta nakkushaiguse
diagnoosiga isikud ja selgitada välja nende lähikontaktsed nakkuse edasise leviku vältimiseks.
Vastav andmevahetuskanal on tervise infosüsteemi ja nakkushaiguste registri vahel juba
3
loodud. Andmete pärimise ja edastamise ning neile ligipääsu põhimõtted jäävad võrreldes
varasemaga samaks.
Kuna Terviseamet peab juba eriliigiliste andmetega registrit, on andmete vastutaval töötlejal
rakendatud kõik meetmed ja tööprotsessid, mis on riikliku andmekogu pidamisel vajalikud.
Seetõttu võib käesoleva muudatuse andmekaitsealaseid riske pidada väikeseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks vajalike tehniliste arendustega kaasnevad kulud riigieelarvele on
suurusjärgus 5000 eurot ning kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse
eelarvevahenditest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Andmekaitse Inspektsioonile.
Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Siseministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ja Välisministeerium ning eelnõu kohta esitas toetava
arvamuse Terviseamet. Andmekaitse Inspektsiooni poolt eelnõu kohta tehtud märkused ja
vastused neile on kajastatud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.
4
1
Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25
„Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmise määruse
seletuskirja juurde
Lisa
Kooskõlastustabel
Ettepanek Arvestamine/mittearvestamine
Andmekaitse Inspektsioon
1. Eelnõu punktiga 1 lisandub võrreldes 1. Arvestatud.
kehtiva NAKIS-e põhimäärusega Seletuskirja täiendatud.
andmekoosseisudena „surmaandmed
(surmakuupäev, surmakoht, suremispaik)“.
Seletuskirjas ei ole pikemalt selgitatud, mil
moel erinevad „surmakoht“ ning
„suremispaik“, mistõttu soovitame seda
seletuskirjas täpsustada.
2. Eelnõu punkti 2 muudatuste tulemusena 2. Selgitame.
ei edastata edaspidiselt NAKIS-ele Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 7
andmekoosseisu „tervenemise võimalik lõikega 34, millega edastatakse NAKIS-ele
aeg (haigusjuhu lõppemine)“. Kuna andmed haigestumise kohta. Tervenemise
edaspidiselt puudub selle andmekoosseisu andmete edastamine on reguleeritud § 7
töötlemiseks õiguslik alus, siis tuleb kehtiva lõikega 33 ning seda lõiget eelnõuga ei
NAKIS-e põhimääruse § 7 lg 3 punkti 2 muudeta, mis tähendab, et viidatud
alusel kogutud andmed kustutada. Kui andmekoosseisu „tervenemise võimalik aeg
nende andmetega soovitakse midagi muud (haigusjuhu lõppemine)“ edastatakse registrile
teha (nt säilitada vms), siis tuleb see eraldi jätkuvalt ning ilmselt on märkuse puhul
reguleerida. tegemist eksitusega.
3. Eelnõu punkt 3
3.1. Eelnõu järgselt edastatakse NAKIS-
sse andmesubjekti kohta mitmelt
andmeandjalt erinevaid andmeid, mida
siinses arvamuses võtame kokku
ühisnimetajaga kontaktinfo:
3.1.1. sotsiaalministri 17. septembri 2008. a
määruse nr 53 lisadest nr 27
(nakkushaiguse kahtluse teatise
andmekoosseis) ja 28 (nakkushaiguse
teatise andmekoosseis) alusel edastatakse
andmesubjekti kontaktandmetena telefon
ja e-posti aadress, lisaks on sellel teatisel
ka andmed andmesubjekti tegeliku elukoha
kohta;
3.1.2. kehtiva NAKIS-e põhimääruse järgi
edastatakse rahvastikuregistrist patsiendi
elukoha andmed;
3.1.3. eelnõu tulemusena edastatakse
rahvastikuregistrist patsiendi
kontaktandmetena telefon ja e-posti
aadress.
2
3.2. Seletuskirjast ei selgu, kas 3.2. Arvestatud.
rahvastikuregistrisse tehakse päring Seletuskirja täiendatud.
kõikidel juhtudel või sealt saadakse
kontaktandmed ennekõike siis, kui
eelnevalt viidatud lisades nr 27 ja 28 toodud
teatistes kontaktandmed puuduvad. Selles
osas tuleb seletuskirja täiendada.
3.3. Seletuskirjas (sh selle osaks olevas 3.3. Arvestatud.
andmekaitsealases mõjuanalüüsis) ei ole Seletuskirja täiendatud.
selgitatud, kuidas tagatakse andmete
kvaliteet –eriti olukorras, kui nt teatistelt
ning rahvastikuregistrist saabuvad
erinevad kontaktandmed.
3.4. Eelnõu tulemusena edastab 3.4. Arvestatud.
rahvastikuregister täiendavalt ka Eelnõu sõnastust täpsustatud. Samas juhime
„kontaktandmeid“. Seletuskirjas (lk 2) on tähelepanu, et kontaktandmed kui mõiste, on
öeldud, et selle all on mõeldud telefoni ja e- täpsustamata ka rahvastikuregistri seaduses
posti. Konkreetsuse ja ühetaolise eneses ning selle sisu pole leitav ka selle
sõnastuse huvides soovitame sõnastada seaduse alusel antud rakendusaktidest.
eelnõu punktis 3, et NAKIS-e põhimääruse Käesoleval juhul on eelnõus koosseisu
§ 8 lg 1 punkti 5 sõnastus on „elukoht ja täpsustud, kuna andmed on teada. Samas
kontaktandmed (telefon ja e-posti võib leida õigusruumist suurel hulgal seadusi
aadress);“. ja mitmeid põhimäärusi, kus sama andmestik
täpsustamata (toome siinkohal vaid mõned
näited andmekogude osas: kinnipeetavate,
vahistatute, arestialuste ja
kriminaalhooldusaluste andmekogu
põhimäärus (selle lisa 1 punkt 2.1.15.,
kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimäärus,
kutseregistri põhimäärus, objekti kontrollimise
andmekogu süsteemi asutamine ja
põhimäärus jne). Lähenemine võiks olla
andmete detailsusastmel igal juhul avalikus
sektoris ühesugune.
4. Võttes arvesse NAKIS-esse isiku kohta 4. Selgitame.
kontaktinfot edastavaid erinevaid allikaid ja Kontaktandmete kogumisel lähtutakse
andmekoosseise (vt ka meie kirja p 3.1) Terviseameti tegelikust vajadusest ameti
soovitame veelkord hinnata, kas kõikide põhiülesannete täitmisel. Hädaolukorra ohu
nende andmeandjate käest on vaja korral, hädaolukorra või eriolukorra ajal, kuid
andmesubjekti kontaktinfot koguda või ka nö tavaolukorras on positiivse diagnoosiga
mitte. isikutega ühenduse võtmine nakkuse edasise
leviku tõkestamiseks kriitilise tähtsusega, et
teha operatiivselt kindlaks nakatunute
kontaktsed ja neid teavitada ning anda
asjassepuutuvatele isikutele edasised
käitumisjuhised ja soovitused.
Epidemioloogiline uuring ei saa, eriti
praeguses epideemia olukorras, jääda seisma
või olla takistatud seetõttu, et nakatunud
isikutega ei ole võimalik ühendust võtta, sest
Terviseametil ei ole isiku telefoni numbrit või
e-posti aadressi. Isikute kontaktandmete
puhul lähtutakse põhimõttest, et
rahvastikuregistrist päritakse kontaktandmeid
3
juhul, kui nakkushaiguse teatise või
nakkushaiguse kahtluse teatise
andmekoosseisus edastatud kontaktandmed
osutuvad ebaõigeks või kui viidatud andmeväli
on täitmata või puudulik. Juhul, kui teatistelt ja
rahvastikuregistrist saadud kontaktandmed
erinevad, siis lähtutakse andmete õigsuse
hindamisel nendest kontaktandmetest, mille
vahendusel isikuga ühendust saadakse, mis
on ka nende andmete kogumise eesmärk.
5. Eeltoodud muudatustest tulenevalt tuleb 5. Arvestatud.
teha muudatused ka NAKIS-e Andmekogu vastutav töötleja teeb vastavad
andmekoosseisudes riigi infosüsteemide muudatused esimesel võimalusel.
haldussüsteemis ehk RIHA.