dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise- ja tööministri määruse muutmine

Sotsiaalministeerium · 24. aprill 2020
Viit
19
Registreeritud
24. aprill 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Kärt Sõber (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎19 24.04.2020 Ministri määrus.bdoc1156 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 24.04.2020 nr 19 Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2 alusel. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 32 sõnastatakse järgmiselt: „(32) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile nakkushaiguse või selle tüsistuse tagajärjel surnud isiku kohta järgmised andmed: 1) surnu andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sugu); 2) surmakuupäev, surmakoht ja suremispaik; 3) surma põhjuse andmed (vahetu surmapõhjus, varasem surmapõhjus, surma algpõhjus, välispõhjus, muud surma soodustanud olulised seisundid).“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses: „(34) Nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile nakkushaige haigestumise kohta järgmised andmed: 1) nakkushaige andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus, sünniaeg, vanus, sugu); 2) haigestumise võimalik aeg (haigusjuhu alustamine); 3) haigestumise andmed (põhi- ja kaasuv diagnoos, põhihaiguse tüsistus).“; 3) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) elukoht ja kontaktandmed (telefon ja e-post);“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse muudatusega kehtestatakse täiendavate andmete edastamise võimalus juhuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole Terviseametile isiku kontaktandmeid edastanud. Muudatusega sätestatakse, et rahvastikuregister hakkab edastama nakatunud isiku kontaktandmeid, et võimaldada Terviseametil isikuga ühendust võtta selleks, et selgitada välja võimalikud lähikontaktsed (näiteks eriti ohtliku nakkushaiguse korral) ning anda neile olulisi käitumisjuhiseid. Muudatus on vajalik, et tagada Terviseametile asjakohane ja kiire teave nakkushaiguse levikust tingitud olukorras. Samuti täiendatakse hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra või eriolukorra ajal nakkushaiguse või selle tüsistuse tagajärjel surnud isiku kohta edastatavate andmete koosseisu. Edaspidi edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile andmed ka surmakuupäeva, surmakoha ja suremispaiga kohta. Muudatus on vajalik, et Terviseametil oleks teave ka väljaspool haiglat nakkushaigusesse surnud isikute kohta ning täpsem ülevaade nakkushaiguse epideemilisest levikust tingitud suremusest strateegiliste juhtimisotsuste tegemiseks. Lisaks kehtestatakse, et tervise infosüsteem edastab registrile hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra või eriolukorra ajal andmed ka nakkushaige haigestumise kohta. Nimetatud andmed on vajalikud, et Terviseametil oleksid operatiivselt andmed ka laboratoorse kinnituseta nakkushaiguse diagnoosidest ning seeläbi võimalik nakkustõrje meetmeid rakendada (isikud on võimalikud kontaktsed). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ([email protected]; tel 715 3471). Määruse koostamises osalesid Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Kristel Niidas ([email protected]; 626 9729) ning Terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein ([email protected]; 794 3523). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Nele Nisu ([email protected]; 626 9338). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2 alusel. Eelnõuga muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrust nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ (RT I, 10.04.2020, 3). Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Punktiga 1 muudetakse määruse § 7 lõike 32 sõnastust. Muudatusega lisatakse nakkushaiguse või selle tüsistuse tagajärjel surnud isiku kohta tervise infosüsteemist nakkushaiguste registrile edastatavate andmete hulka ka surmakuupäev, surmakoht ja suremispaik. Surmakoha andmekoosseisus edastatakse selle koha aadress, kus isik suri. Suremispaiga andmekoosseisus edastatakse selle asutuse nimi, kus isik suri. See võimaldab eristada Terviseameti jaoks olulist teavet selle kohta, kas isik on surnud nt raviasutuses, hooldekodus või töökohal. Praegu laekuvad nakkushaiguste registrile andmed surmakoha ja surmapaiga kohta ainult haiglas surnud isikute puhul. Hooldekodus, kodus või mujal surnud isikute kohta aga info puudub. Samas on see vajalik selleks, et epideemiast tingitud ennetus- ja tõrjemeetmeid rakendada. Nimetatud täiendavad andmed annavad täpsema ülevaate nakkushaiguse epidemioloogilise leviku kohta ning on hädavajalikud operatiivsete juhtimisotsuste tegemiseks juhul, kui surmakohas või suremispaigas (nt hooldekodu, töökoht või haigla) on oht haiguskolde tekkeks. Punktiga 2 täiendatakse määruse § 7 lõikega 34, milles sätestatakse, et nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal edastab tervise infosüsteem nakkushaiguste registrile andmed nakkushaige haigestumise kohta. Nimetatud muudatus on vajalik, et Terviseametil oleks olemas teave ka nende nakatunute kohta, kelle haigus ei ole veel laboratoorselt tuvastatud, samas on tegemist võimaliku haigega (sisuliselt on tegemist nakkushaige kahtluse/nakkushaige teatise lühendatud andmestikuga). See on oluline sisend juhtudel, kus tervishoiuteenuse osutajalt ei ole andmeid veel laekunud (ei kahtluse teatist ega nakkushaige teatist, mis võivad laekuda viibega). Nimetatud andmeid vajab Terviseamet selleks, et võimalikult kiiresti tuvastada nakatunud isikud ning võtta kasutusele nakkustõrjemeetmed nakkuse edasise leviku vältimiseks. Punktiga 3 täiendatakse määruse § 8 lõike 1 punkti 5 ning sätestatakse, et rahvastikuregister edastab nakkushaiguste registrile nakatunud isikute kontaktandmed. Võrreldes andmetega, mida rahvastikuregister juba Terviseametile edastab, lisatakse juurde isiku kontaktandmed (telefon ja e-post). Rahvastikuregistrist edastatavad andmed on vajalikud juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole Terviseametile kontaktandmeid edastanud või need ei ole veel Terviseametisse saabunud (nakkushaiguse teatise või nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseisus), kuid olukord vajab kiiret inimesega kontakti saamist. Muudatus on vajalik selleks, et Terviseamet saaks täita võimalikult efektiivselt talle pandud ülesandeid (nt anda isikutele edasisi käitumisjuhiseid ja selgitada välja positiivse tulemuse saanud isiku lähikontaktsed). Isiku kontaktandmete puhul lähtutakse põhimõttest, et rahvastikuregistrist päritakse kontaktandmeid juhul, kui nakkushaiguse teatise või nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseisus edastatud kontaktandmed osutuvad ebaõigeks või kui viidatud andmeväli on täitmata või puudulik või ka siis kui nakkushaiguste registrisse on laekunud saatekirja vastus kuid nakkushaige teatis on veel tervishoiuteenuse osutaja poolt saatmata. Nii saab Terviseamet juba ennetavalt reageerida, sest nakkushaiguse teatis jõuab ametini hiljem ja selles olukorras mängib iga kaotatud tund väga suurt rolli. Kui teatistelt ja rahvastikuregistrist saadud kontaktandmed erinevad, lähtutakse andmete õigsuse hindamisel nendest kontaktandmetest, mille vahendusel isikuga ühendust saadakse, mis on ka nende andmete kogumise eesmärk. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatusega kehtestatakse, et rahvastikuregister hakkab nakkushaiguste registrile edastama isiku kontaktandmeid. Andmete palumisel ametiabi korras on protsess töö- ja ajamahukas nii rahvastikuregistri vastutavale töötlejale kui ka Terviseametile. 2 Muudatuse tulemusena väheneb nii rahvastikuregistri vastutava töötleja kui Terviseameti töökoormus tulenevalt loodavast veebipõhisest lahendusest andmete edastamiseks. Muudatus tagab operatiivsema infovahetuse ametkondade vahel ja ametkondadele. Seega vastab loodav lahendus Terviseameti andmevajadusele ning on rahvastikuregistri vastutavale töötlejale võimalikult vähe koormav, kuivõrd nakatunud isikute arv võib lähitulevikus hüppeliselt kasvada. Nimetatud andmete väljastamine on kooskõlas ka rahvastikuregistri eesmärgiga. Samuti kehtestatakse määruse muudatusega, et tervise infosüsteem hakkab nakkushaiguste registrile edastama hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra või eriolukorra ajal nakkushaiguse või selle tüsistuse tagajärjel surnud isiku puhul andmeid surmakuupäeva, surmakoha ja suremispaiga kohta. Praegu need andmed Terviseametini elektroonsel viisil ei jõua. Viidatud andmete edastamine on Terviseametile oluline operatiivsete juhtimisotsuste tegemiseks. Nende andmete kogumine võimaldab saada tervikliku ja täpsema pildi nakkushaiguse levikust tingitud suremusest ning prognoosida epideemia edasist kulgu. Samuti hakkab tervise infosüsteem edastama nakkushaiguste registrile andmeid nakkushaige haigestumise kohta. Need andmed võimaldavad Terviseametil efektiivsemalt täita oma põhiülesandeid nakkushaiguste tõrjel ning võimalikult kiiresti selgitada välja nakatunud, kuid ilma laboratoorse kinnituseta nakkushaiguse diagnoosiga isikud ja nende lähikontaktsed ning vältida nakkuse edasist levikut. Andmekaitsealane mõjuhinnang Muudatuse tulemusena hakatakse nakkushaiguste registris töötlema ka rahvastikuregistri poolt edastatavaid nakatunud isiku kontaktandmeid. Isiku kontaktandmeid töödeldakse nakkushaiguste registris ka praegu, epidemioloogilise uuringu käigus nakatumise asjaolude väljaselgitamisel. Praegu edastavad tervishoiuteenuse osutajad isiku kontaktandmed nakkushaiguse kahtluse teatisel ja nakkushaiguse teatisel, kuid alati ei ole tervishoiuteenuse osutajal isiku kontaktandmed teada. Seetõttu on Terviseametil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalik saada kontaktandmeid ka rahvastikuregistrist. Kontaktandmete edastamine rahvastikuregistri poolt loob Terviseametile paremad võimalused vajaduse korral haigetega ühenduse võtmiseks, milleta ei ole Terviseametil võimalik talle pandud ülesandeid täita. Eriti oluline on selline operatiivne tegutsemine uute nakkushaiguste korral, kui info ja teadmised on pidevas muutumises ning sõltuvad suuresti haiguse kohta ajas täienevast teabest. Praktika on näidanud, et Terviseameti operatiivne sekkumine ja isiku teavitamine on andnud positiivseid tulemusi (isik ei ole väljunud kodust, on saanud juhiseid ja täiendavaid selgitusi edasiseks). Isiku kontaktandmete puhul lähtutakse põhimõttest, et rahvastikuregistrist päritakse kontaktandmeid juhul, kui nakkushaiguse teatise või nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseisus edastatud kontaktandmed osutuvad ebaõigeks või kui viidatud andmeväli on täitmata või puudulik. Kontaktandmed ei ole isiku eriliigilisteks andmeteks. Kontaktandmed on olulised selleks, et amet saaks ennetuse ja tõrjega efektiivselt tegutseda. Seega on kontaktandmete töötlus eesmärgipärane ja põhjendatud. Samuti täiendatakse määruse muudatusega hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra või eriolukorra ajal nakkushaiguse või selle tüsistuse tagajärjel surnud isiku kohta tervise infosüsteemist nakkushaiguste registrile edastatavate andmete koosseisu, mis võimaldab epideemiatõrje kontekstis vajalikke andmeid saada ka väljaspool haiglat nakkushaigusesse surnud isikute kohta. Täiendavaid andmeid hakkab edastama tervise infosüsteem. Lisaks hakkab tervise infosüsteem edastama andmeid ka nakkushaige haigestumise kohta. See võimaldab Terviseametil teha kiiresti kindlaks ka ilma laboratoorse kinnituseta nakkushaiguse diagnoosiga isikud ja selgitada välja nende lähikontaktsed nakkuse edasise leviku vältimiseks. Vastav andmevahetuskanal on tervise infosüsteemi ja nakkushaiguste registri vahel juba 3 loodud. Andmete pärimise ja edastamise ning neile ligipääsu põhimõtted jäävad võrreldes varasemaga samaks. Kuna Terviseamet peab juba eriliigiliste andmetega registrit, on andmete vastutaval töötlejal rakendatud kõik meetmed ja tööprotsessid, mis on riikliku andmekogu pidamisel vajalikud. Seetõttu võib käesoleva muudatuse andmekaitsealaseid riske pidada väikeseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks vajalike tehniliste arendustega kaasnevad kulud riigieelarvele on suurusjärgus 5000 eurot ning kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse eelarvevahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Andmekaitse Inspektsioonile. Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Välisministeerium ning eelnõu kohta esitas toetava arvamuse Terviseamet. Andmekaitse Inspektsiooni poolt eelnõu kohta tehtud märkused ja vastused neile on kajastatud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis. 4 1 Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmise määruse seletuskirja juurde Lisa Kooskõlastustabel Ettepanek Arvestamine/mittearvestamine Andmekaitse Inspektsioon 1. Eelnõu punktiga 1 lisandub võrreldes 1. Arvestatud. kehtiva NAKIS-e põhimäärusega Seletuskirja täiendatud. andmekoosseisudena „surmaandmed (surmakuupäev, surmakoht, suremispaik)“. Seletuskirjas ei ole pikemalt selgitatud, mil moel erinevad „surmakoht“ ning „suremispaik“, mistõttu soovitame seda seletuskirjas täpsustada. 2. Eelnõu punkti 2 muudatuste tulemusena 2. Selgitame. ei edastata edaspidiselt NAKIS-ele Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 7 andmekoosseisu „tervenemise võimalik lõikega 34, millega edastatakse NAKIS-ele aeg (haigusjuhu lõppemine)“. Kuna andmed haigestumise kohta. Tervenemise edaspidiselt puudub selle andmekoosseisu andmete edastamine on reguleeritud § 7 töötlemiseks õiguslik alus, siis tuleb kehtiva lõikega 33 ning seda lõiget eelnõuga ei NAKIS-e põhimääruse § 7 lg 3 punkti 2 muudeta, mis tähendab, et viidatud alusel kogutud andmed kustutada. Kui andmekoosseisu „tervenemise võimalik aeg nende andmetega soovitakse midagi muud (haigusjuhu lõppemine)“ edastatakse registrile teha (nt säilitada vms), siis tuleb see eraldi jätkuvalt ning ilmselt on märkuse puhul reguleerida. tegemist eksitusega. 3. Eelnõu punkt 3 3.1. Eelnõu järgselt edastatakse NAKIS- sse andmesubjekti kohta mitmelt andmeandjalt erinevaid andmeid, mida siinses arvamuses võtame kokku ühisnimetajaga kontaktinfo: 3.1.1. sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 lisadest nr 27 (nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseis) ja 28 (nakkushaiguse teatise andmekoosseis) alusel edastatakse andmesubjekti kontaktandmetena telefon ja e-posti aadress, lisaks on sellel teatisel ka andmed andmesubjekti tegeliku elukoha kohta; 3.1.2. kehtiva NAKIS-e põhimääruse järgi edastatakse rahvastikuregistrist patsiendi elukoha andmed; 3.1.3. eelnõu tulemusena edastatakse rahvastikuregistrist patsiendi kontaktandmetena telefon ja e-posti aadress. 2 3.2. Seletuskirjast ei selgu, kas 3.2. Arvestatud. rahvastikuregistrisse tehakse päring Seletuskirja täiendatud. kõikidel juhtudel või sealt saadakse kontaktandmed ennekõike siis, kui eelnevalt viidatud lisades nr 27 ja 28 toodud teatistes kontaktandmed puuduvad. Selles osas tuleb seletuskirja täiendada. 3.3. Seletuskirjas (sh selle osaks olevas 3.3. Arvestatud. andmekaitsealases mõjuanalüüsis) ei ole Seletuskirja täiendatud. selgitatud, kuidas tagatakse andmete kvaliteet –eriti olukorras, kui nt teatistelt ning rahvastikuregistrist saabuvad erinevad kontaktandmed. 3.4. Eelnõu tulemusena edastab 3.4. Arvestatud. rahvastikuregister täiendavalt ka Eelnõu sõnastust täpsustatud. Samas juhime „kontaktandmeid“. Seletuskirjas (lk 2) on tähelepanu, et kontaktandmed kui mõiste, on öeldud, et selle all on mõeldud telefoni ja e- täpsustamata ka rahvastikuregistri seaduses posti. Konkreetsuse ja ühetaolise eneses ning selle sisu pole leitav ka selle sõnastuse huvides soovitame sõnastada seaduse alusel antud rakendusaktidest. eelnõu punktis 3, et NAKIS-e põhimääruse Käesoleval juhul on eelnõus koosseisu § 8 lg 1 punkti 5 sõnastus on „elukoht ja täpsustud, kuna andmed on teada. Samas kontaktandmed (telefon ja e-posti võib leida õigusruumist suurel hulgal seadusi aadress);“. ja mitmeid põhimäärusi, kus sama andmestik täpsustamata (toome siinkohal vaid mõned näited andmekogude osas: kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus (selle lisa 1 punkt 2.1.15., kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimäärus, kutseregistri põhimäärus, objekti kontrollimise andmekogu süsteemi asutamine ja põhimäärus jne). Lähenemine võiks olla andmete detailsusastmel igal juhul avalikus sektoris ühesugune. 4. Võttes arvesse NAKIS-esse isiku kohta 4. Selgitame. kontaktinfot edastavaid erinevaid allikaid ja Kontaktandmete kogumisel lähtutakse andmekoosseise (vt ka meie kirja p 3.1) Terviseameti tegelikust vajadusest ameti soovitame veelkord hinnata, kas kõikide põhiülesannete täitmisel. Hädaolukorra ohu nende andmeandjate käest on vaja korral, hädaolukorra või eriolukorra ajal, kuid andmesubjekti kontaktinfot koguda või ka nö tavaolukorras on positiivse diagnoosiga mitte. isikutega ühenduse võtmine nakkuse edasise leviku tõkestamiseks kriitilise tähtsusega, et teha operatiivselt kindlaks nakatunute kontaktsed ja neid teavitada ning anda asjassepuutuvatele isikutele edasised käitumisjuhised ja soovitused. Epidemioloogiline uuring ei saa, eriti praeguses epideemia olukorras, jääda seisma või olla takistatud seetõttu, et nakatunud isikutega ei ole võimalik ühendust võtta, sest Terviseametil ei ole isiku telefoni numbrit või e-posti aadressi. Isikute kontaktandmete puhul lähtutakse põhimõttest, et rahvastikuregistrist päritakse kontaktandmeid 3 juhul, kui nakkushaiguse teatise või nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseisus edastatud kontaktandmed osutuvad ebaõigeks või kui viidatud andmeväli on täitmata või puudulik. Juhul, kui teatistelt ja rahvastikuregistrist saadud kontaktandmed erinevad, siis lähtutakse andmete õigsuse hindamisel nendest kontaktandmetest, mille vahendusel isikuga ühendust saadakse, mis on ka nende andmete kogumise eesmärk. 5. Eeltoodud muudatustest tulenevalt tuleb 5. Arvestatud. teha muudatused ka NAKIS-e Andmekogu vastutav töötleja teeb vastavad andmekoosseisudes riigi infosüsteemide muudatused esimesel võimalusel. haldussüsteemis ehk RIHA.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →