dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 24. aprill 2020
Viit
1.2-3/1421-1
Registreeritud
24. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Kristiina Kaasik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
11. mai 2020

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice129 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-0482 - Veeseaduse alusel antud määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.05.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4f18ecbc-ab53-409d-a070-4694a4673747 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4f18ecbc-ab53-409d-a070-4694a4673747?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main 360045 top 0 0 Maaeluministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „ Veeseaduse alusel antud m ääruste muutmine “ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Sama : Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon -110651 9364337 Margus Korsjukov , 626 2853 [email protected] 0 0 Margus Korsjukov , 626 2853 [email protected] EELNÕU 20 .0 4 .2020 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2020 nr Veeseaduse alusel antud m ääruste muutmine Määrus kehtestatakse veeseaduse § 76 l õike 1 , § 43 lõike 4 , § 46 lõike 4 ja § 53 lõike 5 alusel. § 1. Keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ muutmine Keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõi ge 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused on järgmised: Nr Aine nimetus 15 CASi number 1 Aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus 2 maismaa pinnavees 3 , µg/l Aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus 2 muus pinnavees, µg/l Suurim lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus 4 maismaa pinnavees 3 , µg/l Suurim lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus 4 muus pinnavees, µg/l Keskkonna kvaliteedi piirväärtus kalades 12 , µg/kg koe märgkaal Keskkonna kvaliteedi piirväärtus bentoses (maismaa pinnavesi 3 ), µg/kg kuivkaal Keskkonna kvaliteedi piirväärtus bentoses (muu pinnavesi), µg/kg kuivkaal Keskkonna kvaliteedi piirväärtus põhjasettes (maismaa pinnavesi 3 ), µg/kg kuivkaal Keskkonna kvaliteedi piirväärtus põhjasettes (muu pinnavesi), µg/kg kuivkaal (1) alakloor 15972-60-8 0,3 0,3 0,7 0,7 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (2) antratseen 120-12-7 0,1 0,1 0,1 0,1 9 160 16 160 16 (3) atrasiin 1912- 24-9 0,6 0,6 2,0 2,0 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (4) benseen 71-43-2 10 8 50 50 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (5) bromodifenüüleetrid 5 32534-81-9 ei kohaldata ei kohaldata 0,14 0,014 0,0085 1550 310 1550 310 (6) kaadmium ja selle ühendid (olenevalt vee karedusklassist) 6 7440-43-9 ≤ 0,08 (klass 1) 0,08 (klass 2) 0,09 (klass 3) 0,15 (klass 4) 0,25 (klass 5) 0,2 ≤ 0,45 (klass 1) 0,45 (klass 2) 0,6 (klass 3) 0,9 (klass 4) 1,5 (klass 5) ≤ 0,45 (klass 1) 0,45 (klass 2) 0,6 (klass 3) 0,9 (klass 4) 1,5 (klass 5) 160 2300 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (6a) süsiniktetrakloriid 7 56-23-5 12 12 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (7) C10-13-kloroalkaanid 8 85535-84-8 0,4 0,4 1,4 1,4 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata 990 (8) klorofenvinfoss 470-90-6 0,1 0,1 0,3 0,3 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (9) kloropürifoss ( etüül kloropürifoss ) 2921-88-2 0,03 0,03 0,1 0,1 67 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (9a) tsüklodieenpestitsiidid : aldriin 7 dieldriin 7 endriin 7 isodriin 7 309-00-2 60-57-1 72-20-8 465-73-6 ∑ = 0,01 ∑ = 0,005 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (9b) DDT kokku 7,9 ei kohaldata 0,025 0,025 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata para-para-DDT 7 50-29-3 0,01 0,01 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (10) 1,2-dikloroetaan 107-06-2 10 10 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (11) diklorometaan 75-09-2 20 20 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (12) di(2-etüül-heksüül) ftalaat (DEHP) 117-81-7 1,3 1,3 ei kohaldata ei kohaldata 3200 100000 ei kohaldata 100000 (13) diuroon 330-54-1 0,2 0,2 1,8 1,8 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (14) endosulfaan 115-29-7 0,005 0,0005 0,01 0,004 1000 ei kohaldata ei kohaldata (15) fluoranteen 206-44-0 0,0063 0,0063 0,12 0,12 30 1069 1247 ei kohaldata ei kohaldata (16) heksaklorobenseen 118-74-1 ei kohaldata ei kohaldata 0,05 0,05 10 16.9 ei kohaldata ei kohaldata (17) heksaklorobutadieen 87-68-3 ei kohaldata ei kohaldata 0,6 0,6 55 493 ei kohaldata ei kohaldata (18) heksaklorotsüklo heksaan 608-73-1 0,02 0,002 0,04 0,02 33 10.3 1.1 10.3 1.1 (19) isoproturoon 34123-59-6 0,3 0,3 1,0 1,0 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (20) plii ja selle ühendid 7439-92-1 1,2 13 1,3 14 14 1000 53400 53400 (21) elavhõbe ja selle ühendid 7439-97-6 ei kohaldata ei kohaldata 0,07 0,07 20 470 ei kohaldata ei kohaldata (22) naftaleen 91-20-3 2 2 130 130 12270 ei kohaldata ei kohaldata (23) nikkel ja selle ühendid 7440-02-0 4 13 8,6 34 34 730 ei kohaldata ei kohaldata (24) nonüülfenoolid (4-nonüülfenool) 84852-15-3 0,3 0,3 2,0 2,0 10000 180 180 (25) oktüülfenoolid (4-(1,1',3, 3'-tetrametüül butüül)fenool) 140-66-9 0,1 0,01 ei kohaldata ei kohaldata 10000 34 3.4 34 3.4 (26) pentaklorobenseen 608-93-5 0,007 0,0007 ei kohaldata ei kohaldata 367 400 400 (27) pentaklorofenool 87-86-5 0,4 0,4 1 1 1830 119 119 (28) polüaromaatsed süsi vesinikud (PAH) 11 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata benso (a) püreen 50-32-8 1,7 x 10 -4 1,7 x 10 -4 0,27 0,027 5 2497 2497 benso (b) fluoranteen 205-99-2 vt joonealune märkus 11 vt joonealune märkus 11 0,017 0,017 vt joonealune märkus 11 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata benso (k) fluoranteen 207-08-9 vt joonealune märkus 11 vt joonealune märkus 11 0,017 0,017 vt joonealune märkus 11 1743 1743 benso ( g,h,i ) perüleen 191-24-2 vt joonealune märkus 11 vt joonealune märkus 11 8,2 x 10 -3 8,2 x 10 -4 vt joonealune märkus 11 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata indeno (1,2,3-cd) püreen 193-39-5 vt joonealune märkus 11 vt joonealune märkus 11 ei kohaldata ei kohaldata vt joonealune märkus 11 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (29) simasiin 122-34-9 1 1 4 4 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (29a) tetrakloroetüleen 7 127-18-4 10 10 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (29b) trikloroetüleen 7 79-01-6 10 10 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (30) tributüültina ühendid ( tributüültinakatioon ) 36643-28-4 0,0002 0,0002 0,0015 0,0015 230 0.02 0.02 (31) triklorobenseenid 12002-48-1 0,4 0,4 ei kohaldata ei kohaldata 4000 ei kohaldata ei kohaldata (32) triklorometaan 67-66-3 2,5 2,5 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (33) trifluraliin 1582-09-8 0,03 0,03 ei kohaldata ei kohaldata 6700 3140 3140 (34) dikofool 115-32-2 1,3 x 10 -3 3,2 x 10 -5 ei kohaldata 10 ei kohaldata 10 33 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (35) perfluorooktaan sulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS) 1763-23-1 6,5 x 10 -4 1,3 x 10 -4 36 7,2 9,1 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (36) kinoksüfeen 124495-18-7 0,15 0,015 2,7 0,54 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (37) dioksiinid ja dioksiini sarnased ühendid vt § 2 tabeli joonealune märkus 9 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata PCDD + PCDF + PCB-DL summa 0,0065 µg/kg 1 TEQ 14 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (38) aklonifeen 74070-46-5 0,12 0,012 0,12 0,012 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (39) bifenoks 42576-02-3 0,012 0,0012 0,04 0,004 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (40) tsübutriin 28159-98-0 0,0025 0,0025 0,016 0,016 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (41) tsüpermetriin 52315-07-8 8 x 10 -5 8 x 10 -6 6 x 10 -4 6 x 10 -5 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (42) diklorofoss 62-73-7 6 x 10 -4 6 x 10 -5 7 x 10 -4 7 x 10 -5 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (43) heksabromotsüklodo dekaan (HBC DD) ei kohaldata 0,0016 0,0008 0,5 0,05 167 860 170 ei kohaldata ei kohaldata (44) heptakloor ja hepta kloorepoksiid 76-44-8/ 1024-57-3 2 x 10 -7 1 x 10 -8 3 x 10 -4 3 x 10 -5 6,7 x 10 -3 1.5 x 10 -2 1.5 x 10 -3 ei kohaldata ei kohaldata (45) terbutriin 886-50-0 0,065 0,0065 0,34 0,034 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata 1 CAS: Chemical Abstract Service . 2 See parameeter on aasta keskmise väärtusena väljendatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus (aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus). Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse seda kõikide isomeeride üldkontsentratsiooni suhtes. 3 Maismaa pinnaveed hõlmavad jõgesid, järvi ning nendega seotud tehisveekogumeid ja oluliselt muudetud veekogumeid. 4 See parameeter on suurima lubatud kontsentratsioonina väljendatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus (suurim lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus). Kui suurima lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse juures on märge „ei kohaldata “ , loetakse, et aasta keskmised keskkonna kvaliteedi piirväärtused pakuvad kaitset pideval keskkonda juhtimisel saastuse lühiajalise suurenemise korral, kuna need on oluliselt madalamad kui ägeda toksilisuse põhjal tuletatud väärtused. 5 Bromodifenüüleetrite (nr 5) hulka kuuluvate prioriteetsete ainete rühma puhul viitab keskkonna kvaliteedi piirväärtus analoogide nr 28, 47, 99, 100, 153 ja 154 kontsentratsioonide summale. 6 Kaadmiumi ja selle ühendite (nr 6) korral sõltuvad keskkonna kvaliteedi piirväärtused vee karedusest, mille väärtused on jagatud viide klassi (1. klass: < 40 mg CaCO 3 /l, 2. klass: 40 kuni < 50 mg CaCO 3 /l, 3. klass: 50 kuni < 100 mg CaCO 3 /l, 4. klass: 100 kuni < 200 mg CaCO 3 /l ja 5. klass: ≥ 200 mg CaCO 3 /l). 7 Nimetatud aine ei ole prioriteetne aine, vaid kuulub muude saasteainete hulka . 8 Selle ainerühma soovituslikku parameetrit ei ole esitatud. Soovituslik( ud ) parameeter( parameetr id) määratakse analüütilisel meetodil. 9 DDT üldkontsentratsioon on isomeeride 1,1,1-trikloro-2,2-bis-(p- klorofenüül )etaan ( CASi nr 50-29-3; EÜ nr 200-024-3), 1,1,1-trikloro-2-(o- klorofenüül )-2-(p- klorofenüül )etaan ( CASi nr 789-02-6; EÜ nr 212-332-5), 1,1-dikloro-2,2-bis-(p- klorofenüül )etüleen ( CASi nr 72-55-9; EÜ nr 200-784-6), ja 1,1-dikloro-2,2-bis-(p- klorofenüül )etaan ( CASi nr 72-54-8; EÜ nr 200-783-0) summa. 10 Nimetatud ainete suurima lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse kehtestamiseks ei ole piisavalt kättesaadavat teavet. 11 Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) (nr 28) hulka kuuluvate prioriteetsete ainete rühma korral viitavad vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtus ja aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus vees benso (a)püreeni kontsentratsioonile (mõlemad nimetatud keskkonna kvaliteedi piirväärtused põhinevad benso (a)püreeni toksilisusel). Benso (a)püreeni võib pidada muude polütsükliliste aromaatsete süsivesinike markeriks ning seetõttu on vaja seirata ainult benso (a)püreeni, et hinnata vastavust vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtusele või aasta keskmisele keskkonna kvaliteedi piirväärtusele. 12 Kui ei ole märgitud teisiti, on vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtus seotud kaladega. Selle asemel võib kohaldada mõnda alternatiivset vee-elustiku taksonit või muud maatriksit, tingimusel, et kohaldatav keskkonna kvaliteedi piirväärtus pakub võrdväärset kaitset. Maatriks – veekeskkonna komponent, nimelt kas vesi, sete või vee-elustik. Vee-elustiku takson – konkreetne veekeskkonna takson, mis on taksonoomiliselt alamhõimkond, klass või nendega samaväärne. Ainete 15 ( fluoranteen ) ja 28 ( polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) korral viitab vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtus koorikloomadele ja molluskitele. Keemilise seisundi hindamiseks ei sobi fluoranteeni ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike jälgimine kalades. Aine 37 ( dioksiinid ja dioksiinisarnased ühendid) korral on vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtus seotud kalade, koorikloomade ja molluskitega vastavalt Euroopa Komisjoni 2. detsembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1259/2011 lisa punkti le 5.3, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses dioksiinide , dioksiinitaoliste PCBde ja muude kui dioksiinitaoliste PCBde piirnormidega toiduainetes (ELT L 320, 3.12.2011, lk 18). 13 Need keskkonna kvaliteedi piirväärtused viitavad ainete biosaadavatele kontsentratsioonidele. 14 PCDD: polüklooritud dibenso -p- dioksiinid ; PCDF: polüklooritud dibensofuraanid ; PCB-DL: dioksiinisarnased polüklooritud bifenüülid ; TEQ: toksilisusekvivalendid Maailma Terviseorganisatsiooni 2005. aasta toksilisuse ekvivalentfaktorite järgi 15 Pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtusi väljendatakse üldkontsentratsioonidena veeproovi üldmahus . Erandina sellest näitab pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtus kaadmiumi, plii, elavhõbeda ja nikli (edaspidi metallid) puhul metalli kontsentratsiooni lahuse faasis, s . t veeproovis, mis on saadud filtreerimisega läbi filtri, mille poori suurus on 0,45 µm, või muu samaväärse eelpuhastusmeetodiga, või kui seda on selgesõnaliselt märgitud, siis metalli biosaadavat kontsentratsiooni. “; 2 ) paragrahvi 4 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) S eiretulemuste hindamisel a sjaomaste keskkonnakvaliteedi piirväärtuste alusel võib arvesse võtta: 1 ) loodu slikke taustakontsentratsioone metallide ning nende ühendite korral , kui need kontsentratsioonid ei võimalda metallide või nende ühendite vastavust asjaomase le keskkonna kvaliteedi piirväärtuse le ; 2 ) karedust, pH -taset, lahustunud orgaanilist süsinikku või muid vee kvaliteedi parameetreid, mis mõjutavad metallide biosaadavust , kusjuures biosaadavad kontsentratsioonid määratakse kindlaks sobivate biosaadavuse mudelite alusel.“. § 2 . Keskkonnaministri 01.09.2019 määruse nr 35 „Vesikonna veeseireprogrammi sisu, veeseireprogrammi koostamise põhimõtted, meetodid ja metoodika ning rakendamise nõuded“ muutmine Keskkonnaministri 01.09.2019 määruse s nr 35 „Vesikonna veeseireprogrammi sisu, veeseireprogrammi koostamise põhimõtted, meetodid ja metoodika ning rakendamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Pinnaveekogumite ja territoriaalmere ülevaateseire käigus kogutakse veekogu põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete sisalduse pikaajaliste muutuste hindamiseks eelkõige andmeid keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused “ (edaspidi keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 ) § 3 lõike 1 tabelis olevate ainete nr 2, 5, 6 ,7, 12, 15, 16, 17, 18, 20, 21, 26, 28, 30, 34, 35, 36, 37 , 43 ja 44 sisalduse kohta. “ ; 2 ) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva määruse § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud ainete sisalduse pikaajalise dünaamika määramiseks veekogude põhjasettes või vee-elustikus tehakse seiret sageduse ga , mis võimaldab koguda piisavalt andmeid usaldusväärse pikaajalise dünaamika analüüsi tegemiseks . Seiret peab tegema vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui tehniliste teadmiste või eksperdiarvamusega on põhjendatud muu ajavahemik.“; 3) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 viidatud proovide sagedust võib k eskk onnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 § 3 l õike 1 tabeli s loetletud ainete nr 5, 21, 28, 30, 35, 37, 43 ja 44 korral vähendada tingimusel, et seire on esinduslik ja nimetatud ainete veekeskkonnas esinemise kohta on olemas statistiliselt usaldusväärne võrdlusalus. S eire t peab tegema v ähemalt iga kolme aasta järel, kui tehniliste teadmiste ja eksperdiarvamuse põhjal ei ole põhjendatud muu ajavahemik.“. § 3. Keskkonnaministri 11.12.2019 määruse nr 67 „Veemajanduskava ja meetmeprogrammi sisu nõuded“ muutmine Keskkonnaministri 11.12.2019 määruses nr 67 „Veemajanduskava ja meetmeprogrammi sisu nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) kasutatavate analüüsimeetodite määramispiiride tabelit ja teavet nende meetodite vastavuse kohta keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 23 „Nõuded vee füüsikalis -keemilisi ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid “ (edaspidi keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 23 ) § 7 lõigetele 1 ja 6 .“ ; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Veemajanduskavas märgitakse ka keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (edaspidi keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 ) § 3 lõike 1 tabeli ainete nr 2, 12, 18, 20, 24, 25, 26, 27, 30 ja 33 kalade, bentose ja põhjasette keskkonna kvaliteedi piirväärtuste; ainete nr 9, 14, 22, 23 ja 31 kalade keskkonna kvaliteedi piirväärtuse; ainete nr 15, 16, 17, 21, 43 ja 44 bentose keskkonna kvaliteedi piirväärtuste; ainete nr 5 ja 28 bentose ja põhjasette keskkonna kvaliteedi piirväärtuste; aine nr 6 kalade ja bentose keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ning aine nr 7 põhjasette keskkonna kvaliteedi piirväärtuste korral : 1) ee s pool nimetatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuste kasutamise põhjendus ja alus; 2) tõendid selle kohta, et nende keskkonna kvaliteedi piirväärtustega pakutava kaitse tase on vähemalt samaväärne 12. augusti 2013. aasta direktiivi 2013/39/EL, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega, I lisa A osas sätestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtustega pakutava kaitse tasemega ning samuti keskkonna kvaliteedi piirväärtuste tuletamiseks kasutatud andmed ja meetodid ning pinnavee kategooriad, mille suhtes neid kohaldatakse; 3) keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 § 3 lõike 1 tabelis esitatud pinnavee ja kalade maatriksite analüüsimeetodite määramispiirid koos teabega nende meetodite vastavuse kohta keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 23 § 7 lõigetele 1 ja 6.“; 3) paragrahv i 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Veemajanduskavasse võib lisada kaardid, püüdes seejuures tagada nende vastastikuse võrreldavuse vesikonna ja Euroopa Liidu tasandil, millel esitatakse teave ühe või mitme järgmisena nimetatud aine põhjal pinnaveekogumi keemilise seisundi kohta: 1) bromodifenüüleetrid , elavhõbe ja selle ühendid, polüaromaatsed süsivesinikud, tributüültina ühendid ( tributüültinakatioon ), perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS), dioksiinid ja dioksiinisarnased ühendid, heksabromotsüklododekaan (HBCDD), heptakloor ja heptakloorepoksiid ehk ained, mis käituvad nagu üldlevinud püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained; 2) dikofool , perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS), kinoksüfeeni , dioksiinid ja dioksiinisarnased ühendid, aklonifeen , bifenoks , tsübutriin , tsüpermetriin , diklorofoss , heksabromotsüklododekaan (HBCDD), terbutriin , heptakloor ja heptakloorepoksiid , mis on hiljuti kindlaks määratud ained; 3) antratseen , bromodifenüüleetrid , fluoranteen , plii ja selle ühendid, naftaleen, nikkel ja selle ühendid ning polüaromaatsed süsivesinikud ehk ained, mille suhtes on kehtestatud muudetud keskkonna kvaliteedi piirväärtused.“. § 4. Määruse jõustumine M äärus jõustub 2020. aasta 1. juulil . (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk (allkirjastatud digitaalselt) Minister Meelis Münt Kantsler Keskkonnaministri määruse „ Veeseaduse alusel antud määruste muutmine “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse veeseaduse § 76 l õike 1, § 43 lõike 4 , § 46 lõike 4 ja § 53 lõike 5 alusel. Määrus keh testatakse Eesti vastu esitatud rikkumismenetluses leitud puuduste kõrvaldamiseks . Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon ) esitas 28. novembril 2019 Eestile märgukirja seoses rikkumisega nr 2019/2287 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/105/EÜ (mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas, mida on muudetud 12. augusti 2013. aasta direktiiviga 2013/39/EL, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega) (edaspidi direktiiv ) Ee sti õigusesse ebatäpse ülevõtmise tõttu . Komisjon on kindlaks teinud teatavad nõuetele mi ttevastava ülevõtmise juhtumid. Puudus i esineb direktiivi artikli 3 lõigete 3, 5 ja 6; artikli 8a lõigete 1 ja 2, I lisa A ja B osade Eesti õiguses s e ülevõtmise l . Rikkumismenetluses tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tehakse eelnõuga muudatusi kolme keskkonnaministri määrusesse: k esk konnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (edaspidi ka määrus nr 28 ) ; k esk konnaministri 01.09.2019 määrus nr 35 „Vesikonna veeseireprogrammi sisu, veeseireprogrammi koostamise põhimõtted, meetodid ja metoodika ning rakendamise nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 35 ) ; k esk konnaministri 11.12.2019 määrus nr 67 „Veemajanduskava ja meetmeprogrammi sisu nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 67 ). Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi ve eosakonna peaspetsialist Margus Korsjukov (626 2853, margus.korsjukov @ envir.ee). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953, aili.sandre @ envir.ee) . Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministe eriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (626 2904, elina.lehestik @ envir.ee). 2. E elnõu sisu ja võrdlev analüüs ning muudatuste mõjude hindamine Esimese paragrahvi kohaselt tehakse muudatusi k eskkonnaministri 24.07.2019 määrus esse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgim isnimekirjaga seotud tegevused“. Komisjon on rikkumismenetluses välja toonud, et d irektiivi artikli 3 lõige 3 ei ole õigesti üle võetud, sest direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid omal valikul kehtestatavate täiendavate keskkonna kvaliteedi piirväärtustena kehtestama konkreetsed numbrilised piirväärtused. Eesti õiguses oli aga jäetud tulevikku suunatud võimalus seireandmete lisandumisel need piirväärtused hiljem välja arvutada vastavalt veepoliitika raamdirektiivi ühtse rakendamise strateegia juhenddokumendile nr 27 keskkonnakvaliteedi standardite tuletamise kohta või teiste riikide eeskujul üle võtta . Kuna Eesti ei olnud määranud igale keskkonna kvaliteedi piirväärtusele konkreetset arvväärtust, järeldas komisjon, et direktiivi artikli 3 lõig et 3 ei ole õigesti üle võetud. Eesti nõustus komisjoni etteheitega , et direktiivi üle võtvas õiguses omal valikul kohaldatavad keskkonna kvaliteedi piirväärtused peavad olema konkreetselt numbriliselt kehtestatud, mitte aga võimal usena neid tulevikus kehtestada , ning lubas puuduse kõrvaldamiseks muuta määrust nr 28 . Eelnõu kohaselt jäetakse määruse nr 28 § 3 l õike 1 tabelist välja tärnid ( * ) ja märgitakse nende asem el „ei kohaldata“ ning eemaldatakse tabeli allmärkustest ka viid e, et arvutatakse direktiivi 2000/60/EC juhise nr 27 järgi . Muudatus el ei o le sisulist mõju, sest Eesti õiguses oli sätestatud tulevikku suunatud võimalus seireandmete lisandumisel need piirväärtused tuletada . Seireandmete lisandumisel seda ka tehakse j a kui need piirväärtused saavad konkreetsete ks numbrite ks , saab need numbrid määrusesse lisada, nagu ka direktiivi loogika ette näeb . Komisjon leidis, et direktiivi I lisa A osa s uurem osa tabelist on võetud üle Eesti õigusesse õigesti . Küll aga erineb m õni riigisisese õiguse tabeli element direktiivis esitatust – riigisisesesse tabelisse on küll üle võetud allmärkus 3, kuid tabelis eneses ei ole allmärkusele 3 viidatud . K andes 37 ( dioksiinid ja dioksiinis arnased ühendid) puudub veerus pealkirjaga „ CASi number “ viide, millega on üle võetud direktiivi 2000/60/EÜ X lisa allmärkus 9, ja selle asemel on kandesse märgitud „ei kohaldata“ . D irektiivis on kandes 5 bromodifenüüleetrite MAC-EQS muude pinnavete puhul 0,014, kuid Eesti õiguses on see näitaja 0,14 . D irektiivis on kandes 36 kinoksüfeeni MAC-EQS muude pinnavete puhul 0,54, kuid Eesti õiguses on see näitaja 5,4. Neil põhju stel leidis komisjon, et I lisa A osa ei ole õigesti üle võetud. Eesti nõustus tehtud etteheidetega ja lubas teha asjakohased parandused määruses nr 28 : paragrahvi 3 lõike 1 tabeli päises 4. veerus „ Aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus maismaa pinnavees , µg/l “ , 6. veerus „ Suurim lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus maismaa pinnavees, µg/l “ , 9. veerus „ Keskkonna kvaliteedi piirväärtus bentoses (maismaa pinnavesi), µg/kg kuivkaal “ ja 11. veerus „ Keskkonna kvaliteedi piirväärtus põhjasettes (maismaa pinnavesi), µg/kg kuivkaal “ lisatakse sõnapaaride „maismaa pinnavees“ ja „mais maa pinnavesi“ järele ülamärge 3; p aragrahvi 3 lõike 1 tabelis järjekorranumbriga 37 väljatoodud dioksiinide ja dioksiinisarnaste ühendite 3. veerust „ CAS i number “ asendatakse sõnapaar „ei kohaldata“ ja lisatakse märge „vt § 2 tabeli joonealune märkus 9“; p aragrahvi 3 lõike 1 tabelis järjekorranumbriga 5 väljatoodud bromodifenüüleetrid 7. veerus „ Suurim lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus muus pinnavees, µg/l “ asendatakse number „0,14“ numbriga „0,014“ ja p aragrahvi 3 lõike 1 tabelis järjekorranumbriga 36 väljatoodud kinoksüfeeni 7. veerus „ Suurim lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus muus pinnavees, µg/l “ asendatakse number „5,4“ numbriga „0,54“. Muudatus tel ei ole sisulist mõju, sest need k orrigeerivad juba olemasolevat sõnastust . Kahe aine piirväärtused on riigisiseses õiguses saanud ekslikult leebemad. Tegemist on ainetega, mida vees on tuvastatud enamasti niikuinii al l pool määramispiiri (mis on madalam kui norm) või on määrangud olnud allpool normi. Seega seisun d i hinnangu id korrigeeri da vaja ei ole , kuid edaspidi on vaja arvestada korrigeeritud normi de ga seisundi hinnangute koostamisel . Direktiivi I lisa B osa korral leidis komisjon, et p unkti 3 teine lõik ei ole õigesti üle võetud. Direktiivi sõnastuse kohaselt viitab vee keskkonna kvaliteedi piirväärtus metallide puhul metalli kontsentratsioonile lahuse faasis, s . t veeproovis, mis on saadud filtreerimisega läbi filtri, mille poori suurus on 0,45 µm, või muu samaväärse eelpuhastusmeetodiga, või kui seda on selgesõnaliselt märgitud, siis metalli biosaadavale kontsentratsioonile. Eesti õigusesse on üle võetud enamik nõudest , välja arvatud viima ne osa, s . t järgmi n e tekst iosa : „või muu samaväärse eelpuhastusmeetodiga, või kui seda on selgesõnaliselt märgitud, siis metalli bios aadavale kontsentratsioonile “ . Lisaks ei ole komisjoni hinnangul õigesti üle võetud I lisa B osa punkti 3 kolmandat lõiku, mida võib kohaldada vabatahtlikult. Eesti on seda võimalust kasutanud, kuid riigisisese õiguse kohaselt on seiretulemuste hindamisel asjakohase keskkonna kvaliteedi piirväärtuse suhtes lubatud arvesse võtta mis tahes tegureid eksperdiarvamuse ja tehniliste teadmiste põhjal, samas kui direktiivis on see loetel u piiritletud . Neil põhjustel leidis komisjon, et I lisa B osa ei ole õige sti üle võetud. Eesti nõustus tehtud etteheidetega ja lubas teha asjakohased parandused määruses nr 28. Se etõttu muudetakse § 3 lõike 1 tabeli allmärkust 15 ja see sõnastatakse järgmiselt: „Pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtusi väljendatakse üldkontsentratsioonidena veeproovi üldmahus . Erandina sellest näitab pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtus kaadmiumi, plii, elavhõbeda ja nikli (edaspidi metallid) puhul metalli kontsentratsiooni lahuse faasis, s . t veeproovis, mis on saadud filtreerimisega läbi filtri, mille poori suurus on 0,45 µm, või muu samaväärse eelpuhastusmeetodiga, või kui seda on selgesõnaliselt märgitud, siis metalli bio saadava t kontsentratsiooni.“ Selli ne sõnastus vastab täpselt direktiivi sõnastuse le . Muudetakse ka sama määruse § 4 lõiget 6 , et viia see täpsesse vastavusse direktiivis oleva sõnastusega , ja see sõnastatakse järgmiselt : „(6) S eiretulemuste hindamisel a sjaomaste keskkonna kvaliteedi piirväärtuste alusel võib arvesse võtta : 1 ) looduslikke taustakontsentratsioone metallide ning nende ühendite puhul, kui need kontsentratsioonid takistavad vastavust asjaomase keskkonna kvaliteedi piirväärtusele; 2 ) karedust, pH -taset, lahustunud orgaanilist süsinikku või muid vee kvaliteedi parameetreid, mis mõjutavad metallide biosaadavust , kusjuures biosaadavad kontsentratsioonid määratakse kindlaks sobivate biosaadavuse mudelite a lusel.“ Muudatus tel ei o le sisulist mõju, sest täpsusta vad metalli de keskkonna kvaliteedi piirvääruse olemust ning praktikas seda niikuinii tõlgendatakse kontsentratsioonina lahuse faasis. S eiretulemuste hindamisel k eskkonna kvaliteedi piirväärtuste alusel võib arvestada konkreetseid tegur e id, mis mõõtmistulemust mõjuta vad – taustakontsentr a tsioonid, pH , lahustunud orgaaniline süsinik jne. Teise paragrahvi kohaselt tehakse muudatusi keskkonnaministri 01.09.2019 määruses nr 35 „Vesikonna veeseireprogrammi sisu, veeseireprogrammi koostamise põhimõtted, meetodid ja metoodika ning rakendamise nõuded“. Komisjon leidis puuduse direktiivi artikli 3 lõike 6 ülevõtmise l . Komisjon leidis, et ülevõtmine ei ole õige, sest ei ole sõnaselgelt sätestatud, et seire sagedus peaks võimaldama koguda piisavalt andmeid usaldusväärse pikaajalise dünaamika analüüsi tegemiseks . Peale selle ei ole loetletud aineid, millele tuleb pöörata erilist tähelepanu (I lisa A osas numbrite 2, 5, 6, 7, 12, 15, 17, 18, 20, 21, 26, 28, 30, 34, 35, 36, 37, 43 ja 44 all toodud ained). Neil põhjustel leidis komisjon, et artikli 3 lõiget 6 ei ole õigesti üle võetud. Eesti nõustus etteheitega, mille kohaselt ülevõtmine ei ole õige seetõttu, et ei ole sõnaselgelt sätestatud, et seire sagedus peaks võimaldama koguda piisavalt andmeid usaldusväärse pikaajalise dünaamika analüüsi tegemiseks . Lubasime lisada asjakohase täienduse määrusesse nr 35. Ainete nimekiri on esitatud määruse nr 35 § 5 lõikes 3, kuid leidsime, et see tuleb üle vaadata ja viia täpsesse vastavusse direktiivis toodud ainete loeteluga. Se etõttu sõnastatakse määruse nr 35 § 7 lõige 3 järgmiselt: „(3) Käesoleva määruse § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud ainete sisalduse pikaajalise dünaamika määramiseks veekogude põhjasettes või vee-elustikus tehakse seiret sagedusel, mis võimaldab koguda piisavalt andmeid usaldusväärse pikaajalise dünaamika analüüsi tegemiseks . Seiret peab tegema vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui tehniliste teadmiste või eksperdiarvamusega on põhjendatud muu ajavahemik.“ Selliselt saab artik li 3 lõige 6 täpselt Eesti õigusesse üle võetud. Ainete nimistu täpsustamiseks muudetakse määruse nr 35 § 5 lõiget 3 ja see sõnastatakse järgmiselt: „(3) Pinnaveekogumite ja territoriaalmere ülevaateseire käigus kogutakse veekogu põhjasettes või vee-elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete sisalduse pikaajaliste muutuste hindamiseks eelkõige andmeid keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ § 3 l õike 1 tabelis olevate ainete nr 2, 5, 6 ,7, 12, 15, 16, 17, 18, 20, 21, 26, 28, 30, 34, 35, 36, 37, 43 ja 44 sisalduse kohta.“ Selliselt on ainete nimistu täpses vastavuse direktiivis tooduga. Komisjon leidis puudusi direktiivi artikli 8a lõike 2 ülevõtmise l Eesti õigusesse. Ülevõtmine ei ole komisjoni hinnangul õige järgmistel põhjustel: • riigisisene säte ei ole piiratud loetletud konkreetsete ainetega, vaid kõigi ainetega, mis akumuleeruvad settes või elustikus; • direktiivi kohaselt võib seireintervalli teatavatel asjaoludel suurendada kuni kolme aastani, kuid Eesti õiguse kohaselt on vähim sagedus alati kolm aastat ja loetletud asjaoludel võib seireintervalli pikendada suurema ajavahemikuni kui kolm aastat; • direktiivi kohaselt peaks seire toimuma iga kolme aasta järel, kui tehniliste teadmiste ja eksperdiarvamuse põhjal ei ole põhjendatud muu ajavahemik, s . t põhjendatud vähim sagedus võib olla suurem või väiksem kui kolm aastat; Eesti õiguse kohaselt on aga vähim sagedus alati vähemalt kolm aastat. Eesti nõustus tehtud etteheidetega ja lubas muuta direktiiviga vastavusse viimiseks määrust nr 35. Se etõttu muudetakse määruse nr 35 § 15 lõiget 3 ja see sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 viidatud proovide sagedust võib keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ § 3 l õike 1 tabelis loetletud ainete nr 5, 21, 28, 30, 35, 37, 43 ja 44 korral vähendada tingimusel, et seire on esinduslik ja nimetatud ainete veekeskkonnas esinemise kohta on olemas statistiliselt usaldusväärne võrdlusalus. Seiret tuleb teha iga kolme aasta järel, kui tehniliste teadmiste ja eksperdiarvamuse põhjal ei ole põhjendatud muu ajavahemik.“ Muudatus tel ei o le sisulist mõju, need üksnes täpsustavad tehniliselt juba olemasolevat teksti. Kolmanda paragrahvi kohaselt tehakse muudatusi k eskkonnaministri 11.12.2019 määruse s nr 67 „Veemajanduskava ja meetmeprogrammi sisu nõuded“. Rikkumismenetluses leidis komisjon, et d ir ektiivi artikli 3 lõike 5 punkt b ei ole üle võetud. Punkti b kohaselt tuleb juhul , kui riik kasutab direktiivis toodud võimalust kehtestada direktiivis tooduga võrreldes täiendavaid keskkonna kvaliteedi parameetreid täiendavatele maatriksitele, esitada veemajanduskavas selle võimaluse kasutamise selgitused ning info selle kohta, et sellised täiendavad keskkonna kvaliteedi p iirväärtused pakuvad samaväärset kaitset veekeskkonnale kui direktiiviga ettenähtud keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning info selliste keskkonna kvaliteedi piirväärtuste analüüsimetoodikate vastavuse kohta esitatud nõuetele. Eesti nõustus etteheitega ja lubas t äiendada määrust nr 67 direktiivi artikli 3 lõike 5 punktis b sätestatud tekstiga. Se etõttu täiendatakse määruse nr 67 § 1 lõiget 1 punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) kasutatavate analüüsimeetodite määramispiiride tabel ja teave nende meetodite vastavuse kohta keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 23 „Nõuded vee füüsikalis -keemilisi ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referen tmeetodid“ (edaspidi keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 23 ) § 7 lõigetele 1 ja 6 . “ Samuti täiendatakse § 1 lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ ( 1 1 ) Veemajanduskavas märgitakse ka keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (edaspidi keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 ) § 3 l õike 1 tabeli ainete nr 2, 12, 18, 20, 24, 25, 26, 27, 30 ja 33 kalade, bentose ja põhjasette keskkonna kvaliteedi piirväärtuste; ainete nr 9, 14, 22, 23 ja 31 kalade keskkonna kvaliteedi piirväärtuse; ainete nr 15, 16, 17, 21, 43 ja 44 bentose keskkonna kvaliteedi piirväärtuste; ainete nr 5 ja 28 bentose ja põhjasette keskkonna kv aliteedi piirväärtuste; aine nr 6 kalade ja bentose keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ning aine nr 7 põhjasette keskkonna kvaliteedi piirväärtuste korral : 1 ) ee s pool nimetatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuste kasutamise põhjendus ja alus; 2 ) tõendid selle kohta, et nende keskkonna kvaliteedi piirväärtustega pakutava kaitse tase on vähemalt samaväärne direktiivi 2013/39/EL I lisa A osas sätestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtustega pakutava kaitse tasemega ning samuti keskkonna kvaliteedi piirväärtuste tuletamiseks kasutatud andmed ja meetodid ning pinnavee kategooriad, mille suhtes neid kohaldatakse; 3 ) keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 § 3 lõike 1 tabelis esitatud pinnavee ja kalade maatriksite analüüsimeetodite määramispiirid koos teabega nende meetodite vastavuse kohta keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 23 § 7 lõigetele 1 ja 6 . “ Selli ne sõnastus vastab direktiivi artikli 3 lõike 5 punkt ile b ja see säte on Eesti õigusesse korrektselt üle võetud. K omisjon leidis , et Eesti on kasutanud direktiivi artikli 8a lõikes 1 sätestatud võimalust esitada lisaka arte , kuid ei ole õigusnorm i õigesti üle võ tnud , sest riigisiseses õiguses ei ole sätestatud, et tuleb tagada selliste lisakaartide vastastikune võrreldavus vesikonna ja liidu tasandil , nagu on kirjas direktiivi s . Eesti nõustus tehtud etteheitega, et direktiivi üle võtvas õiguses ei ole sätestatud lisakaartide vastastikuse võrreldavuse tagami ne vesikonna ja liidu tasandil , ja lubas täpsustada määrust nr 67 . Seega muudetakse määruse nr 67 § 1 lõige t 2 ja see sõnastatakse järgmiselt: „(2) Veemajanduskavasse võib lisada kaardid, püüdes seejuures tagada nende vastastikuse võrreldavuse vesikonna ja EL -i tasandil, millel esitatakse teave ühe või mitme järgmisena nimetatud aine põhjal pinnaveekogumi keemilise seisundi kohta: 1) bromodifenüüleetrid , elavhõbe ja selle ühendid, polüaromaatsed süsivesinikud, tributüültina ühendid ( tributüültinakatioon ), perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS), dioksiinid ja dioksiinisarnased ühendid, heksabromotsüklododekaan (HBCDD), heptakloor ja heptakloorepoksiid ehk ained, mis käituvad nagu üldlevinud püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained; 2) dikofool , perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS), kinoksüfeeni , dioksiinid ja dioksiinisarnased ühendid, aklonifeen , bifenoks , tsübutriin , tsüpermetriin , diklorofoss , heksabromotsüklododekaan (HBCDD), terbutriin , heptakloor ja heptakloorepoksiid , mis on hiljuti kindlaks määratud ained; 3) antratseen , bromodifenüüleetrid , fluoranteen , plii ja selle ühendid, naftaleen, nikkel ja selle ühendid ja polüaromaatsed süsivesinikud ehk ained, mille suhtes on kehtestatud muudetud keskkonna kvaliteedi piirväärtused.“ Sell ises sõnastuses on direktiivi artikli 8a lõige 1 Eesti õigusesse täpselt üle võetud. Muudatused täpsustavad , mida on vaja esitada veemajanduskavas , ja ei oma seega olulist mõju. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu kohase määrusega kõrvaldatakse puudused direktiivi ülevõtmise l Eesti õigusesse. Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4 . Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulu d ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi, -kulutusi ega eeldatavaid tulusid. 5 . Määruse jõustumine Kõik muudatused on kavandatud jõustuma alates 1. juulist 2020. See on tähtaeg, mil Eesti on lubanud komisjonile kõrvaldada rikkumismenetluses leitud puudus ed . 6 . Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu , samuti arvamuse avaldamiseks Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon ile .
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel