EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 8.4.2020
C(2020) 3300 final
KOMISJONI SOOVITUS,
8.4.2020,
liidu ühise meetmekogumi kohta, mis võimaldab kasutada tehnoloogiat ja andmeid
COVID-19 kriisi vastu võitlemiseks ja kriisist väljumiseks, eelkõige seoses
mobiilirakendustega ja anonüümitud liikuvusandmete kasutamisega
ET ET
KOMISJONI SOOVITUS,
8.4.2020,
liidu ühise meetmekogumi kohta, mis võimaldab kasutada tehnoloogiat ja andmeid
COVID-19 kriisi vastu võitlemiseks ja kriisist väljumiseks, eelkõige seoses
mobiilirakendustega ja anonüümitud liikuvusandmete kasutamisega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,
ning arvestades järgmist:
(1) Praegusest COVID-19 pandeemiast põhjustatud rahvatervisekriis (edaspidi „COVID-
19 kriis“) on enneolematu väljakutse liidu ja liikmesriikide tervishoiusüsteemidele,
eluviisile, majanduslikule stabiilsusele ja väärtustele. Ükski liikmesriik ei suuda
COVID-19 kriisiga võitluses üksi edukas olla. Sellise ulatusega erakordne kriis eeldab
kõigi liikmesriikide ning ELi institutsioonide ja organite otsustavat tegutsemist
tõeliselt solidaarse koostöö vaimus.
(2) Digitehnoloogial ja -andmetel on COVID-19 kriisi vastu võitlemisel suur roll, kuna
Euroopas on paljud inimesed mobiilseadmete kaudu internetiga ühendatud. See
tehnoloogia ja need andmed võivad olla oluliseks vahendiks, mille abil teavitada
üldsust ja aidata asjakohastel avaliku sektori asutustel piirata viiruse levikut ning mida
tervishoiuorganisatsioonid saavad kasutada terviseandmete vahetamiseks. Killustatud
ja kooskõlastamata tegutsemine võib aga vähendada COVID-19 kriisiga võitlemiseks
võetavate meetmete tõhusust ning tekitada samas suurt kahju ühtsele turule ning
põhiõigustele ja -vabadustele.
(3) Seetõttu on vaja välja kujundada ühine lähenemisviis, kuidas kasutada
digitehnoloogiat ja -andmeid praegusele kriisile reageerimiseks. See lähenemisviis
peaks aitama pädevatel riiklikel asutustel, eelkõige tervishoiuasutustel ja
poliitikakujundajatel, saada piisavaid ja täpseid andmeid, et mõista COVID-19 viiruse
arengut, levikut ja mõju. Digitehnoloogia võib aidata ka kodanikel hoida tulemuslikult
ja sihipärasemalt suhtlemisdistantsi. Samal ajal on kavandatava lähenemisviisi
eesmärk säilitada ühtse turu terviklikkus ning kaitsta põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige
õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele.
(4) Mobiilirakendused võivad aidata liikmesriikide ja ELi tasandi tervishoiuasutustel
jälgida ja ohjeldada praegust COVID-19 pandeemiat. Neid saab kasutada kodanikele
juhiste andmiseks ja patsientide järelravi korraldamiseks. Hoiatus- ja kontaktide
jälgimise rakendustel võib olla oluline roll nakatunud isikuga kokku puutunud
inimeste kindlakstegemisel, haiguse leviku piiramisel ja nakkusahelate katkestamisel.
Seetõttu võivad rakendused koos asjakohaste testimisstrateegiate ja kontaktide
jälgimisega olla eriti olulised viiruse leviku ulatuse kohta teabe andmisel,
suhtlemisdistantsi hoidmise meetmete ja liikumispiirangute tulemuslikkuse hindamisel
ning piirangute leevendamise strateegiate jaoks vajaliku teabe andmisel.
ET 1 ET
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1082/2013/EL1 on sätestatud erieeskirjad,
mis käsitlevad tõsiste piiriüleste terviseohtude epidemioloogilist seiret, monitooringut,
nende eest varajast hoiatamist ja nende vastu võitlemist. Otsuse artikli 2 lõikega 5 on
ette nähtud, et komisjon tagab koostöös liikmesriikidega koordineerimise ja
vastastikuse teavitamise kõnealuse otsuse alusel loodud mehhanismide ja struktuuride
ning muude samalaadsete mehhanismide ja struktuuride vahel, mis on loodud liidu
tasandil või Euratomi asutamislepingu alusel ja mille tegevus on asjakohane tõsisteks
piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise kavandamise,
monitooringu, nende eest varajase hoiatamise ning tõkestamise seisukohast. Tõsiste
piiriüleste terviseohtudega seotud tegevuse koordineerimise foorumiks on eespool
nimetatud otsuse artikliga 17 loodud terviseohutuse komitee. Otsuse artikli 6 lõikega 1
on loodud nakkushaiguste epidemioloogilise seire võrgustik, mida juhib ja
koordineerib Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL2 (patsiendiõiguste kohaldamise
kohta piiriüleses tervishoius) kohaselt peab e-tervise võrgustik töötama selle nimel, et
saavutada Euroopa e-tervise süsteemidest ja teenustest ning koostalitlusvõimelistest
rakendustest tulenev püsiv majanduslik ja sotsiaalne kasu, eesmärgiga saavutada
kõrgetasemeline usaldusväärsus ja turvalisus, tõhustada tervishoiuteenuste osutamise
järjepidevust ning tagada juurdepääs ohututele ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/6793 (füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) on
kehtestatud isikuandmete, sealhulgas terviseandmete töötlemise tingimused. Selliseid
andmeid võib töödelda muu hulgas siis, kui andmesubjekt on andnud selleks
selgesõnalise nõusoleku või kui töötlemine on liikmesriigi või liidu õiguse kohaselt
avalikes huvides, eelkõige seire ja hoiatamise eesmärgil ning nakkushaiguste ja muude
tõsiste terviseohtude ennetamiseks ja tõrjeks.
(8) Mitu liikmesriiki on võtnud vastu õigusaktid, mis võimaldavad neil töödelda
terviseandmeid avalikes huvides (määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktid c ja
e ning artikli 9 lõike 2 punkt i). Igal juhul peaksid andmetöötluse eesmärgid ja
vahendid, see, milliseid andmeid töödeldakse ning kes seda teeb, olema selgelt ja
konkreetselt määratletud.
(9) Komisjon võib kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/17254
artikliga 42 ja määruse (EL) 2016/679 artikliga 70 konsulteerida Euroopa
Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga.
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/58/EÜ5 on sätestatud eeskirjad, mida
kohaldatakse liiklus- ja asukohaandmete suhtes, ning eeskirjad, mis käsitlevad teabe
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste
terviseohtude kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013,
lk 1–15).
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste
kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45–65).
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88).
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb
füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning
isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus
nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98).
ET 2 ET
salvestamist kasutaja või abonendi lõppseadmesse (nagu mobiilseade) ja juurdepääsu
saamist lõppseadmesse salvestatud teabele. Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3
kohaselt on selline salvestamine või juurdepääsu saamine lubatud üksnes kitsalt
määratletud tingimustel või juhul, kui kasutaja või abonent annab oma nõusoleku
pärast seda, kui talle on kooskõlas määruse (EL) 2016/679 nõuetega esitatud selge ja
põhjalik teave. Lisaks võimaldab direktiivi artikli 15 lõige 1 liikmesriikidel võtta
seadusandlikke meetmeid, et piirata teatavate direktiivis sätestatud õiguste ja
kohustuste, sealhulgas artiklis 5 sätestatud õiguste ja kohustuste ulatust, kui selline
piiramine on demokraatlikus ühiskonnas teatavate eesmärkide saavutamiseks vajalik,
otstarbekas ja proportsionaalne abinõu.
(11) Euroopa Komisjon märkis oma teatises „Euroopa andmestrateegia“,6 et EL loob kõigi
huvides ühtse turu, kus andmed saavad liikuda ELi piires ja sektorite vahel, kus
järgitakse täielikult Euroopa norme, eelkõige neid, mis puudutavad eraelu puutumatust
ja andmekaitset, samuti konkurentsiõigust, ning kus andmetele juurdepääsu ja nende
kasutamise reeglid on õiglased, praktilised ja selged. Komisjon märkis, et kaalub, kas
on vaja võtta seadusandlikke meetmeid, et edendada ettevõtetelt riigile andmete
jagamist avalikes huvides.
(12) Alates COVID-19 kriisi algusest on arendatud mitmesuguseid mobiilirakendusi,
mõned neist ka avaliku sektori asutuste poolt, ning liikmesriikidelt ja erasektorilt on
tulnud signaale, et nad soovivad kooskõlastamist liidu tasandil, kaasa arvatud selleks,
et käsitleda küberturvalisuse, turvalisuse ja eraelu puutumatusega seotud
mureküsimusi. Need rakendused täidavad tavaliselt kolme üldist ülesannet:
i) kodanike teavitamine ja nõustamine ning sümptomitega isikute meditsiinilise
jälgimise korraldamise hõlbustamine, sageli koos enesediagnoosimise küsimustikuga;
ii) nende inimeste hoiatamine, kes on olnud nakatunud isiku läheduses, eesmärgiga
katkestada nakkusahelad ja vältida nakkuse taaslevikut piirangute leevendamise etapis;
ning iii) nakatunud isikute jälgimine ja karantiini jõustamine, millele võivad lisanduda
funktsioonid nende tervisliku seisundi hindamiseks karantiini ajal. Osa rakendusi on
üldsusele kättesaadavad, samas kui osa on kättesaadavad ainult kinnistele
kasutajarühmadele ja mõeldud kontaktide jälgimiseks töökohal. Selliste rakenduste
tõhusust ei ole üldjuhul hinnatud. Teabe jagamise ja sümptomite kontrollimise
rakendused võivad olla kasulikud kodanike teadlikkuse suurendamiseks.
Eksperdiarvamuste kohaselt näivad viiruse leviku tõkestamise seisukohast olevat
kõige paljutõotavamad siiski need rakendused, mis on mõeldud kasutajate
teavitamiseks ja hoiatamiseks, võttes samuti arvesse nende väiksemat mõju eraelu
puutumatusele, ning mitu liikmesriiki uurib praegu võimalusi nende kasutamiseks.
(13) Mõningaid selliseid mobiilirakendusi võib pidada meditsiiniseadmeteks, kui tootja on
näinud ette nende kasutamise muu hulgas haiguse diagnoosimiseks, ennetamiseks,
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse
isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja
elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37–47), mida on muudetud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ, millega muudetakse
direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -
teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu
puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse
jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11–
36).
6
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Euroopa andmestrateegia“, COM(2020) 66 final.
ET 3 ET
seireks, prognoosimiseks, raviks või leevendamiseks, mistõttu need kuuluksid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/7457 või nõukogu direktiivi
93/42/EMÜ8 kohaldamisalasse. Kui enesediagnoosimise ja sümptomite kontrollimise
rakendused annavad teavet diagnoosimise, ennetamise, seire või prognoosimise kohta,
tuleks hinnata, kas need rakendused kvalifitseeruvad meditsiiniseadmeteks vastavalt
meditsiiniseadmete õigusraamistikule (direktiiv 93/42/EMÜ ja määrus
(EL) 2017/745).
(14) Selliste mobiilirakenduste tõhusus sõltub mitmest tegurist. Üks selline tegur on levik
kasutajate seas, st mobiilseadet kasutava elanikkonna osakaal ja selle sees nende
inimeste osakaal, kes on rakenduse alla laadinud ja andnud nõusoleku neid
puudutavate isikuandmete töötlemiseks ning ei ole seda nõusolekut tagasi võtnud.
Teised olulised tegurid on üldsuse usaldus selle suhtes, et andmed on kaitstud
asjakohaste turvameetmetega ja neid kasutatakse üksnes selleks, et hoiatada isikuid,
kes võivad olla viirusega kokku puutunud, tervishoiuasutuste heakskiit,
tervishoiuasutuste võime tegutseda rakenduse genereeritud andmete põhjal,
integreeritus ja andmete jagamine muude süsteemide ja rakendustega ning piiriülene ja
piirkondadevaheline koostalitlusvõime muude süsteemidega.
(15) Hoiatus- ja kontaktide jälgimise rakendused on liikmesriikidele kasulikud selleks, et
teha kindlaks nakatunud isikuga kokku puutunud inimesed, ning neil võib olla oluline
roll viiruse leviku piiramises, kui hakatakse piiranguid leevendama. Need rakendused
võivad olla ka kodanikele väärtuslikuks vahendiks, mille abil hoida tulemuslikult ja
sihipärasemalt suhtlemisdistantsi. Nende mõju saab suurendada ulatuslikumat testimist
toetava strateegia abil. Kontaktide jälgimine tähendab seda, et tervishoiuasutused
teevad kiiresti kindlaks kõik COVID-19 diagnoosi saanud patsiendiga kokku puutunud
isikud, paluvad neil end isoleerida ning sümptomite ilmnemisel testivad neid ja
isoleerivad nad kiiresti. Lisaks võiks sellistest rakendustest saadud anonüümitud ja
koondandmeid kasutada koos esmahaigestumist käsitleva teabega selleks, et hinnata
suhtlemisdistantsi hoidmise meetmete tulemuslikkust. Ühest küljest on need
rakendused ilmselgelt kasulikud liikmesriikide jaoks, teisest küljest võivad need anda
lisaväärtust ka ECDC tööle.
(16) Enesediagnoosimise ja sümptomite kontrollimise rakendused võivad anda hästi
määratletud ja rakenduse suure kasutustihedusega piirkondadest asjakohast teavet
COVID-19 sümptomitega juhtumite arvu kohta vanuse ja nädala kaupa. Kui see
osutub edukaks, võivad riikide tervishoiuasutused otsustada kasutada rakenduste
andmeid COVID-19 sündroomide seireks esmatasandi arstiabis. Need andmed võiks
esitada ECDC-le igal nädalal koondatud kujul (nt gripilaadsete haiguste või ägedate
hingamisteede nakkuste arv nädalas vanuserühmade kaupa kogu seiremeedikute poolt
vaadeldavast rahvastikust). See võimaldaks riikide ametiasutustel ja ECDC-l hinnata
hingamisteede sümptomite positiivset prognoosiväärtust konkreetses kogukonnas ning
pakkuda rakenduse andmete põhjal teavet viiruse leviku ulatuse kohta.
(17) Arvestades nutitelefonirakenduste eespool kirjeldatud funktsioone, võib nende
kasutamine mõjutada teatavate põhiõiguste kasutamist, muu hulgas näiteks õigust era-
7
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse
meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust
(EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja
93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1–175).
8
Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993,
lk 1–43).
ET 4 ET
ja perekonnaelu austamisele. Igasugune selliste õiguste riive peaks olema
õigusnormidega kooskõlas ning seepärast peaksid liikmesriikide õigusaktid, milles
sätestatakse teatavate põhiõiguste kasutamise piirangud või antakse nende jaoks luba,
olema kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu
lepingu artikliga 6, ning nende riikide põhiseaduslike tavade ja rahvusvahelisest
õigusest tulenevate kohustustega.
(18) Selleks et eri liiki rakendused (ja neis nakkusahelate kohta kasutatavad infosüsteemid)
oleksid vastuvõetavad, ning tagamaks, et nad täidavad neile seatud epidemioloogilise
seire eesmärki, peavad nende aluseks olevad poliitikameetmed, nõuded ja kontrollid
olema omavahel kooskõlas ning riikide vastutavad tervishoiuasutused peavad neid
rakendama koordineeritult. Mitme kontaktide jälgimise rakendusi kasutama hakanud
liikmesriigi kogemused näitavad, et rakenduste vastuvõetavuse suurendamiseks on
meetmete ettevalmistamist ja rakendamist kasulik juhtida integreeritult ja kaasata
sellesse lisaks tervishoiuasutustele ka muud ametiasutused (sh andmekaitseasutused),
erasektor, eksperdid, akadeemikud ja sidusrühmad (nt patsientide rühmad). Rakenduse
kasutuselevõtu ja edu jaoks on oluline ka see, et rakendust puudutav teabevahetus
oleks võimalikult ulatuslik.
(19) Et tuvastada lähedasi kokkupuuteid ka selliste kasutajate seas, kes kasutavad erinevaid
kontaktide jälgimise rakendusi (mis võib suure tõenäosusega juhtuda üle riigi või
piirkonna piiri liikuvate inimeste seas), tuleks rakendused kavandada
koostalitlusvõimeliseks. Nakkusahelate järelevalvega tegelevatel riikide
tervishoiuasutustel peaks olema võimalik vahetada teiste liikmesriikide või
piirkondadega koostalitlusvõimelist teavet kasutajate kohta, kelle testitulemused on
olnud positiivsed, et tegeleda piiriüleste nakkusahelatega.
(20) Teatavad ettevõtjad, kaasa arvatud telekommunikatsiooniteenuste osutajad ja suured
tehnoloogiaplatvormid, on avaldanud või teinud riikide ametiasutustele kättesaadavaks
anonüümitud ja koondatud asukohaandmed. Sellised andmed on vajalikud viirusega
võitlemiseks tehtava teadustöö jaoks, viiruse leviku mõistmiseks tehtava
modelleerimise jaoks ning kriisi majanduslike mõjude modelleerimiseks, Eeskätt
aitavad sellised andmed mõista ja modelleerida epideemia ruumilist dünaamikat ning
hinnata suhtlemisdistantsi hoidmise meetmete (reisipiirangud, mitteoluliste tegevuste
peatamine, ühiskonna täielik lukustamine) mõju liikuvusele. See on äärmiselt oluline
esiteks selleks, et ohjeldada viiruse mõju ja hinnata vajadust eelkõige
isikukaitsevahendite ja intensiivraviosakondade järele, ning teiseks, et toetada
väljumisstrateegiat andmepõhiste mudelitega, mis illustreeriksid suhtlemisdistantsi
hoidmise meetmete leevendamise võimalikku mõju.
(21) Praegune kriis on näidanud, et riikide tervishoiuasutustel ja teadusasutustel oleks kasu
ulatuslikumast juurdepääsust olulisele teabele, mis võimaldaks analüüsida viiruse
arengut ja hinnata rahvatervise meetmete tõhusust.
(22) Teatavad liikmesriigid on võtnud meetmeid, et lihtsustada juurdepääsu vajalikele
andmetele. Samas kahjustab ELi ühiseid jõupingutusi viiruse vastu võitlemisel
praeguste lähenemisviiside killustatus.
(23) Liidu ühine lähenemisviis COVID-19 kriisile on muutunud vajalikuks ka seetõttu, et
teatavates riikides võetud meetmed, näiteks üksikisikute asukohapõhine jälgimine,
tehnoloogia kasutamine isiku terviseriski taseme hindamiseks ja tundlike andmete
tsentraliseerimine, tekitavad küsimusi seoses mitme ELi õiguskorras tagatud
põhiõiguse ja -vabadusega, kaasa arvatud õigusega eraelu puutumatusele ja õigusega
isikuandmete kaitsele. Vastavalt liidu põhiõiguste hartale peab hartas sätestatud
ET 5 ET
põhiõiguste ja -vabaduste piiramine olema igal juhul põhjendatud ja proportsionaalne.
Eeskätt peaksid igasugused piirangud olema ajutised ja piirduma rangelt sellega, mis
on vajalik kriisiga võitlemiseks, ning need ei tohiks pärast kriisi lõppu edasi kesta ilma
piisava põhjenduseta.
(24) Peale selle on Maailma Terviseorganisatsioon ja teised asutused hoiatanud ohu eest, et
rakenduste ja ebatäpsete andmete tõttu võidakse arvatava seose tõttu haigusega hakata
märgistama teatavate omadustega isikuid.
(25) Vastavalt võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttele peaksid avaliku sektori
tervishoiuasutused ja teadusasutused töötlema isikuandmeid ainult siis, kui see on
otstarbekas ja asjakohane ning piirdub rangelt vajalikuga, rakendades sealjuures
vajalikke kaitsemeetmeid, nagu pseudonüümimine, koondamine, krüpteerimine ja
detsentraliseerimine.
(26) Tulemuslikud küberturvalisuse ja andmeturbe meetmed on hädavajalikud, et kaitsta
andmete kättesaadavust, autentsust, terviklust ja konfidentsiaalsust.
(27) Andmekaitseasutustega konsulteerimine kooskõlas liidu õiguses sätestatud
isikuandmete kaitse nõuetega on hädavajalik, et tagada isikuandmete töötlemise
seaduslikkus ja asjaomaste üksikisikute õiguste austamine.
(28) Direktiivi 2011/24/EL9 artikliga 14 on liidule antud ülesanne toetada ja soodustada
koostööd ja teabe vahetamist liikmesriikide vahel vabatahtlikus võrgustikus, mis
ühendab liikmesriikide määratud riiklikke asutusi, kes vastutavad e-tervise eest
(edaspidi „e-tervise võrgustik“). Selle eesmärkideks on muu hulgas töö selle nimel, et
saavutada Euroopa e-tervise süsteemidest ja teenustest ning koostalitlusvõimelistest
rakendustest tulenev püsiv majanduslik ja sotsiaalne kasu, eesmärgiga saavutada
kõrgetasemeline usaldusväärsus ja turvalisus, tõhustada tervishoiuteenuste osutamise
järjepidevust ning tagada juurdepääs ohututele ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele.
Komisjoni rakendusotsusega 2019/176510 on kehtestatud e-tervise võrgustiku loomise,
haldamise ja läbipaistva toimimise eeskirjad. E-tervise võrgustiku koosseis ja
pädevusvaldkond on sellised, et võrgustik peaks olema avaliku sektori
tervishoiuasutuste ja teadusasutuste andmevajaduste üle peetavate arutelude peamine
foorum, kus osalevad ka riikide elektroonilise side valdkonna reguleerivate asutuste,
digiküsimuste eest vastutavate ministeeriumide ja andmekaitseasutuste ametnikud.
(29) Ühtlasi peaksid e-tervise võrgustik ja komisjon tegema tihedat koostööd teiste asutuste
ja võrgustikega, kes suudavad pakkuda käesoleva soovituse rakendamiseks vajalikku
teavet, sealhulgas terviseohutuse komitee, nakkushaiguste epidemioloogilise seire
võrgustiku, ECDC, Euroopa Andmekaitsenõukogu, elektroonilise side Euroopa
reguleerivate asutuste ameti (BEREC) ja võrgu infosüsteemide koostöörühmaga.
(30) COVID-19 kriisiga võitlemisel on üldsuse usalduse kindlustamiseks ülitähtis
läbipaistvus, selge ja korrapärane teabevahetus ning võimalus, et kõige rohkem
mõjutatud isikud ja kogukonnad saavad anda oma sisendi.
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste
kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).
10
Komisjoni 22. oktoobri 2019. aasta rakendusotsus 2019/1765, milles sätestatakse e-tervise eest
vastutavate riiklike asutuste võrgustiku loomise, haldamise ja toimimise eeskirjad ning millega
tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2011/890/EL (teatavaks tehtud numbri C(2019) 7460 all)
(ELT L 270, 24.10.2019, lk 83–93).
ET 6 ET
(31) Arvestades, kui kiiresti areneb COVID-19 kriisiga seotud olukord eri liikmesriikides,
on äärmiselt oluline, et liikmesriigid esitaksid oma aruanded ja komisjon vaataks
käesolevas soovituses esitatud lähenemisviisi läbi kiiresti ja korrapäraselt niikaua, kuni
kriis kestab.
(32) Komisjon peaks käesolevat soovitust vajaduse korral täiendama täpsemate suunistega,
mis käsitlevad muu hulgas seda, milline on hoiatuseks ja ennetuseks mõeldud
mobiilirakenduste kasutamise mõju andmekaitsele ja eraelu puutumatusele,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
KÄESOLEVA SOOVITUSE EESMÄRK
(1) Käesoleva soovitusega kehtestatakse ühise lähenemisviisi ehk meetmekogumi
väljatöötamise protsess, et kasutada kriisiga toimetulemiseks digitaalseid vahendeid.
Meetmekogum koosneb praktilistest meetmetest, mis võimaldavad tehnoloogiat ja
andmeid tulemuslikult kasutada, ja keskendub eeskätt kahele valdkonnale:
(1) üleeuroopaline lähenemisviis selliste liidu tasandil koordineeritavate
mobiilirakenduste kasutamisele, mille abil saaksid kodanikud hoida
tulemuslikult ja sihipärasemalt suhtlemisdistantsi ning mis võimaldavad
hoiatada, ennetada ja kontakte jälgida, et piirata COVID-19 haiguse levikut.
See hõlmab metoodikat, mille alusel teostada nende rakenduste tõhususe,
koostalitlusvõime ja piiriülese mõju ning turvalisuse, eraelu puutumatuse ja
andmekaitse nõuete järgmise seiret ja jagada antud hinnanguid, ning
(2) ühine kava rahvastiku liikuvuse anonüümitud ja koondatud andmete
kasutamiseks, et i) modelleerida ja prognoosida haiguse arengut, ii) jälgida, kui
tõhusad on liikmesriikide ametiasutuste otsused selliste meetmete kohta nagu
suhtlemisdistantsi hoidmine ja liikumispiirangud, ning iii) kasutada neid
andmeid COVID-19 kriisist väljumise koordineeritud strateegia jaoks.
(2) Liikmesriigid peaksid võtma sellised meetmed võimalikult kiiresti ja tihedas
koostöös teiste liikmesriikide, komisjoni ja muude asjaomaste sidusrühmadega ning
ilma, et see piiraks liikmesriikide pädevust rahvatervise valdkonnas. Nad peaksid
tagama, et kõik meetmed võetakse kooskõlas liidu õigusega, eeskätt
meditsiiniseadmeid käsitlevate õigusnormidega ning õigusega eraelu puutumatusele
ja isikuandmete kaitsele, aga ka muude liidu põhiõiguste hartas sätestatud õiguste ja
vabadustega. Meetmekogumit täiendavad komisjoni suunised, sealhulgas suunised,
mis käsitlevad mobiilsete hoiatus- ja ennetusrakenduste kasutamise mõju
andmekaitsele ja eraelu puutumatusele.
MÕISTED
(3) Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:
ET 7 ET
(a) „mobiilirakendus“ – nutiseadmetes, eeskätt nutitelefonides, käitatav tarkvaraline
rakendus, mis on tavaliselt projekteeritud ulatuslikult ja sihipäraselt veebiressursse
kasutama, mis suudab töödelda lähedusandmeid ja iga nutiseadme paljude andurite
kogutavat muud kontekstiteavet ning mis saab mitme võrguliidese kaudu vahetada
teavet teiste ühendatud seadmetega;
(b) „e-tervise võrgustik“ – võrgustik, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL (patsiendiõiguste kohaldamise kohta
piiriüleses tervishoius) artikliga 14 ja mille ülesandeid on selgitatud komisjoni
22. oktoobri 2019. aasta rakendusotsuses 2019/1765, milles sätestatakse e-tervise
eest vastutavate riiklike asutuste võrgustiku loomise, haldamise ja toimimise
eeskirjad ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2011/890/EL;
(c) „terviseohutuse komitee“ – organ, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja on
loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsuse nr
1082/2013/EL (tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta) artikli 17 alusel;
(d) „epidemioloogilise seire võrgustik“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri
2013. aasta otsuse nr 1082/2013/EL (tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta) artikli 6
alusel loodud nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste epidemioloogilise
seire võrgustik, mida juhib ja koordineerib ECDC ning mis võimaldab alalist
teabevahetust komisjoni, ECDC ja riigi tasandil epidemioloogilise seire eest
vastutavate pädevate asutuste vahel.
PROTSESS, MILLE KÄIGUS TÖÖTATAKSE VÄLJA TEHNOLOOGIA JA
ANDMETE KASUTAMISE MEETMEKOGUM
(4) See protsess peaks hõlbustama liikmesriikidel ja komisjonil kiiresti välja töötada ja
vastu võtta praktiliste meetmete kogumi, kuhu kuulub Euroopa lähenemisviis
COVID-19 mobiilirakendustele ning liikuvusandmete kasutamisele viiruse arengu
modelleerimiseks ja prognoosimiseks.
(5) Meetmekogumi väljatöötamiseks peaksid e-tervise võrgustikus esindatud
liikmesriigid kohtuma komisjoni ja ECDC esindajatega viivitamata ja seejärel sageli.
Nad peaksid vahetama seisukohti selle kohta, kuidas kõige paremini kasutada eri
allikatest pärit andmeid COVID-19 kriisiga toimetulekuks, tagades samal ajal
usalduse ja turvalisuse kõrge taseme viisil, mis on kooskõlas liidu õigusega, eelkõige
isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsega, ning jagama parimaid tavasid ja
hõlbustama ühiseid lähenemisviise.
(6) E-tervise võrgustik peaks käesoleva soovituse rakendamiseks viivitamata kohtuma.
(7) E-tervise võrgustikus esindatud liikmesriigid peaksid vajaduse korral teavitama
terviseohutuse komiteed, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ametit,
võrgu- ja infoturbe koostöörühma ja asjaomaseid komisjoni asutusi, sealhulgas
Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametit, Europoli ja nõukogu töörühmi, ning küsima
neilt teavet, kui nad kohaldavad käesolevat soovitust.
(8) Euroopa Andmekaitsenõukogu ja Euroopa Andmekaitseinspektor peaksid samuti
olema tihedalt kaasatud tagamaks, et meetmekogum ühendaks andmekaitse- ja
lõimprivaatsuse põhimõtted.
ET 8 ET
(9) Liikmesriikide ametiasutused ja komisjon peaksid tagama, et üldsust teavitatakse
korrapäraselt, selgelt ja põhjalikult meetmetest, mida käesoleva soovituse kohaselt on
võetud, ning andma üldsusele võimaluse suhelda ja aruteludes osaleda.
(10) Kogu protsessi vältel peaks olema esmatähtis kõikide põhiõiguste, eelkõige eraelu
puutumatuse ja andmekaitse austamine ning jälgimise ja häbimärgistamise vältimine.
Seetõttu tuleks meetmekogumis nendes konkreetsetes küsimustes:
(1) rangelt piirduda isikuandmete töötlemisega COVID-19 kriisiga võitlemise
eesmärgil ja tagada, et isikuandmeid ei kasutata ühelgi muul eesmärgil, nagu
õiguskaitse või ärilisel eesmärgil;
(2) tagada COVID-19 kriisiga võitlemiseks isikuandmete töötlemise jätkuva
vajaduse korrapärane läbivaatamine ja näha ette asjakohased aegumisklauslid
tagamaks, et isikuandmete töötlemisel ei minda kaugemale, kui on kõnealuste
eesmärkide saavutamiseks rangelt vajalik;
(3) võtta meetmeid tagamaks, et kui andmete töötlemine ei ole enam rangelt
vajalik, siis see lõpetatakse tulemuslikult ja asjaomased isikuandmed
hävitatakse pöördumatult, välja arvatud juhul, kui eetikanõukogude ja
andmekaitseasutuste soovitusel kaalub nende teaduslik väärtus avaliku huvi
teenimisel üles mõju asjaomastele õigustele, kohaldades asjakohaseid
kaitsemeetmeid.
(11) Meetmekogumit tuleks arendada järk-järgult, võttes arvesse arutelusid kõigi
huvitatud isikutega ning jälgides olukorda, parimat tava, küsimusi ja lahendust
seoses andmeallikate ja -liikidega, mis on vajalikud ja kättesaadavad riiklikele
tervishoiuasutustele ja rahvatervise teadusasutustele, et võidelda COVID-19
pandeemia vastu.
(12) Meetmekogumit tuleks jagada Euroopa Liidu rahvusvaheliste partneritega, et
vahetada parimaid tavasid ja aidata võidelda viiruse leviku vastu kogu maailmas.
ÜLEEUROOPALINE LÄHENEMISVIIS COVID-19 MOBIILIRAKENDUSTELE
(13) Meetmekogumi prioriteet peaks olema üleeuroopaline lähenemisviis COVID-19
mobiilirakendustele, mille töötavad 15. aprilliks 2020 üheskoos välja liikmesriigid ja
komisjon. Sellesse protsessi kaasatakse Euroopa Andmekaitsenõukogu ja Euroopa
Andmekaitseinspektor. See lähenemisviis peaks hõlmama järgmist:
(1) tehnilisi kirjeldusi, et tagada mobiiltelefoni teel edastatava teabe, hoiatus- ja
kontaktide jälgimise rakenduste tõhusus COVID-19-vastases võitluses
meditsiinilisest ja tehnilisest seisukohast;
(2) meetmeid, millega hoitakse ära selliste rakenduste levik, mis ei ole kooskõlas
liidu õigusega, toetatakse puuetega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamise
nõudeid ning koostalitlusvõimet ja ühiste lahenduste edendamist, välistamata
võimalikku üleeuroopalist rakendust;
(3) juhtimismehhanisme, mida rakendavad riiklikud tervishoiuasutused, ja
koostööd ECDCga;
(4) rakenduste toimimist käsitleva teabe vahetamise parimate tavade ja
mehhanismide kindlakstegemist ning
ET 9 ET
(5) andmete jagamist asjaomaste avaliku sektori epidemioloogiliste asutuste ja
rahvatervise teadusasutustega, sealhulgas koondandmete jagamist ECDCga.
(14) E-tervise võrgustikus esindatud liikmesriikide ametiasutused peaksid töötama välja
teabevahetuse ja rakenduste koostalitlusvõime tagamise protsessi, kui nähakse ette
piiriülesed stsenaariumid.
ERAELU PUUTUMATUSE JA ANDMEKAITSEASPEKTID, MIS ON SEOTUD
MOBIILIRAKENDUSTE KASUTAMISEGA
(15) Meetmekogumi väljatöötamisel tuleks juhinduda eraelu puutumatuse ja andmekaitse
põhimõtetest.
(16) COVID-19 mobiilsete hoiatus- ja ennetusrakenduste kasutamisel tuleks eelkõige
järgida järgmisi põhimõtteid:
(1) näha ette kaitsemeetmed, millega tagatakse põhiõiguste austamine ja
häbimärgistamise ärahoidmine, eelkõige normid, mis hõlmavad isikuandmete
ja side konfidentsiaalsuse kaitset;
(2) eelistada meetmeid, millega sekkutakse kõige vähem, kuid mis on siiski
tõhusad, sealhulgas lähedusandmete kasutamine ja üksikisikute asukohta või
liikumist käsitlevate andmete töötlemise vältimine, ning võimaluse korral
anonüümitud ja koondandmete kasutamine;
(3) kohaldada asjakohaseid tehnoloogiaid (nt Bluetooth Low Energy) käsitlevaid
tehnilisi nõudeid seadme läheduse väljaselgitamiseks, krüpteerimiseks,
andmeturbeks, andmete salvestamiseks mobiilseadmesse, tervishoiuasutuste
võimalikuks juurdepääsuks ja andmete säilitamiseks;
(4) kohaldada tulemuslikke küberturvalisuse nõudeid, et kaitsta andmete
kättesaadavust, autentsust, terviklust ja konfidentsiaalsust;
(5) näha ette võetud meetmete aegumine ja nende meetmete kaudu saadud
isikuandmete kustutamine hiljemalt siis, kui teatatakse, et pandeemia on
kontrolli all;
(6) laadida kinnitatud nakkuse korral üles lähedusandmed ja kehtestada
asjakohased meetodid, et hoiatada isikuid, kes on olnud lähedases kontaktis
nakatunud inimesega, kes peab jääma anonüümseks; ning
(7) kehtestada privaatsusseadete läbipaistvusnõuded, et tagada rakenduste
usaldusväärsus.
(17) Komisjon avaldab suunised, milles veelgi täpsustatakse eraelu puutumatuse ja
andmekaitse põhimõtteid, võttes arvesse meetmekogumi väljatöötamise ja
rakendamise käigus tekkinud praktilisi kaalutlusi.
LIIKUVUSANDMETE KASUTAMINE MEETMETE JA VÄLJUMISSTRATEEGIA
KAVANDAMISEL
ET 10 ET
(18) Meetmekogumi teine prioriteet peaks olema ühine lähenemisviis anonüümitud ja
koondatud liikuvusandmete kasutamisele, et:
(1) modelleerida haiguse leviku kaardistamist ja prognoosi ning selle mõju
liikmesriikide tervishoiusüsteemide vajadustele, nagu näiteks haiglate
intensiivraviosakondadele ja isikukaitsevahenditele, ning
(2) optimeerida meetmete tulemuslikkust COVID-19 viiruse leviku piiramisel ja viiruse
mõjuga tegelemisel (sealhulgas liikumispiirangud (ja liikumispiirangute lõpetamine)
ning saada ja kasutada neid andmeid.
(19) Selle lähenemisviisi väljatöötamisel peaksid liikmesriigid (kes on esindatud e-tervise
võrgustikus, mis koordineerib oma tegevust terviseohutuse komitee,
epidemioloogilise seire võrgustiku ja ECDCga ja vajaduse korral Euroopa Liidu
Küberturvalisuse Ametiga) vahetama parimaid tavasid liikuvusandmete kasutamise
kohta, jagama ja võrdlema viiruse leviku modelleerimist ja prognoose ning jälgima
selle leviku piiramise meetmete mõju.
(20) See tulemus peaks sisaldama:
(1) anonüümitud ja koondatud liikuvusandmete asjakohast kasutamist modelleerimise
jaoks, et mõista, kuidas viirus levib, ja modelleerida kriisi majanduslikke tagajärgi;
(2) nõuandeid avaliku sektori asutustele, et küsida andmete esitajatelt, millise metoodika
kohaselt on andmed anonüümitud, ning testida kasutatud metoodika usaldusväärsust;
(3) kaitsemeetmeid selleks, et hoida ära andmete desanonüümimine ja vältida isikute
taasidentimist, sealhulgas piisaval tasemel andme- ja IT-turbe garantiisid, ning
taasidentimisega seotud riskide hindamist anonüümitud andmete ja muude andmete
omavahelisel võrdlemisel;
(4) kõikide selliste kogemata töödeldud andmete viivitamata ja pöördumatult
kustutamist, mis võimaldavad tuvastada üksikisikuid, ning andmete esitajate ja
pädevate asutuste teavitamist juhuslikust töötlemisest ja andmete kustutamisest;
(5) andmete kustutamist põhimõtteliselt 90 päeva pärast või igal juhul hiljemalt siis, kui
teatatakse, et pandeemia on kontrolli all; ning
(6) andmete töötlemist üksnes eespool nimetatud eesmärkidel ja andmete jagamise
vältimist kolmandate isikutega.
ARUANDLUS JA LÄBIVAATAMINE
(21) Üleeuroopaline lähenemisviis COVID-19 mobiilirakendustele avaldatakse 15. aprillil
ning seda täiendatakse komisjoni suunistega eraelu puutumatuse ja andmekaitse
kohta.
(22) Liikmesriigid peaksid 31. maiks 2020 esitama komisjonile aruande käesoleva
soovituse kohaselt võetud meetmete kohta. Aruandeid tuleks esitada korrapäraselt
niikaua, kuni COVID-19 kriis kestab.
(23) Alates 8. aprillist 2020 peaksid liikmesriigid tegema käesoleva soovitusega hõlmatud
valdkondades kohaldatavad meetmed kättesaadavaks teistele liikmesriikidele ja
komisjonile vastastikuse eksperdihinnangu koostamiseks. Liikmesriigid ja komisjon
ET 11 ET
võivad ühe nädala jooksul esitada nende meetmete kohta tähelepanekuid. Asjaomane
liikmesriik peaks neid tähelepanekuid hoolikalt arvesse võtma.
(24) Komisjon hindab alates 2020. aasta juunist nende liikmesriikide aruannete alusel
tehtud edusamme ja käesoleva soovituse mõju. Komisjon võib esitada
liikmesriikidele täiendavaid soovitusi, sealhulgas käesoleva soovitusega hõlmatud
valdkondades kohaldatavate meetmete ajastuse kohta.
Brüssel, 8.4.2020
Komisjoni nimel
Thierry BRETON
komisjoni liige
ET 12 ET
Saatja: Webdesktop <
[email protected]>
Saadetud: 23.04.2020 18:10
Adressaat: SM Info <
[email protected]>; Elen Ohov <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Webdesktop: Kiri nr 10.2-11/ 373 / Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 297 kohane teade
TereEdastan Komisjoni soovituse. Infoks, et MKM, SiM ja JuM on ka
saanud.Reg. number: 10.2-11/373Reg. kuupäev: 23.04.2020Sisu: Komisjoni
soovitus 8.4.2020 liidu ühise meetmekogumi kohta, mis võimaldab kasutada
tehnoloogiat ja andmeid COVID-19 kriisi vastu võitlemiseks ja kriisist
väljumiseks, eelkõige seoses mobiilirakendustega ja anonüümitud
liikuvusandmete kasutamisegaHeade soovidegaTiiu Noobelsekretär EV AEEL
[email protected]