Lp Raivo Aeg
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
Meie: 19.12.2019
Lp Jaanus Karilaid
Riigikogu õiguskomisjon
Lossi plats 1a, 15165 Tallinn
Saadetud elektrooniliselt e-posti aadressidele
[email protected];
[email protected]
Haldustrahvide vajadus järelevalve korralduses
Austatud minister ja õiguskomisjoni esimees
Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet ning Konkurentsiamet
(edaspidi Ametid) teevad ühispöördumise seoses tänase karistamise regulatsiooniga.
Ametite ühine veendumus on, et tänane karistusõiguslik lahendus, kus Ametid peavad
menetlema väärtegusid, ei tööta. Meie ühine seisukoht on, et eksisteerib sisuline vajadus
muuta senist karistuskontseptsiooni. Selle valguses teeme ettepaneku veelkord kaaluda
väärtegudest ja menetluses olevatest eelnõudest (94 SE ja 111 SE) loobumist, jättes väärteod
oma tänasesse tavapärasesse kontseptsiooni – tegu on väikse tähtsusega õigusrikkumistele
reageerimise vahendiga. Meie soov oleks saada väärtegude asemel EL nõuete kohaste (sh
trahvi määrad) haldustrahvide tegemise õigus.
Jagame õiguslikelt argumentidelt dr. iur. Priit Pikamäe ja Riigikohtu arvamusi seaduseelnõu
94 SE (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) menetluse raames. Peame ühiselt
vajalikuks üldiselt üle korrata meie peamised seisukohad, miks tänane väärteo vorm ei sobitu
Ametite igapäevasesse tegevusse ja vaja on kontseptuaalset muutust haldustrahvide näol.
Ametid tagavad valdkonna õigustikust kinnipidamise. Selleks on meil vajadus
operatiivselt reageerida rikkumistele. Rikkumiste kiire ja kohane sanktsioneerimine
annab õige signaali nii rikkujale kui ka ühiskonnale. Tänased tehniliselt keerukad
väärteomenetlused seda aga ei võimalda. Meie hinnangul on võimalik luua lihtsamalt
rakendatavad, sisult töötavad ja EL õigusest tulevaid nõudeid järgiv haldustrahvide
regulatsioon ka Eestis. Meile teadaolevalt on näiteks finantssektoris seda teed läinud
mitmed riigid. Andmekaitse valdkonnas on Eesti aga Euroopa Andmekaitsenõukogu
liikmeks olevatest riikidest pea ainuke (Taani kõrval), kes peab isikuandmete kaitse
üldmääruse rikkumise korral rakendama karistusõigust. Samuti on konkurentsiõiguse
valdkonnas antud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 1/2019 (ülevõtmise
tähtaeg 04.02.2021) selge eelissuunis halduskaristuste kohaldamiseks.
Väärtegude kontseptsioonil on mitmeid sisulisi kitsaskohti, kuid olulisemad oleks
kindlasti: karistusõiguslik ebasobiv kohmaks süüpõhise ja derivatiivse vastutuse
skeem, lühike ja paindumatu aegumistähtaeg, ab ovo põhimõtte kaudu menetluste
dubleerimine, koormates ka kohtusüsteemi spetsiifiliste asjade läbivaatamisega nullist.
Mitmel juhul ei ole ka EL õigusega otseses kooskõlas allutada ette nähtud
haldustrahvid karistussüsteemi alla, mis omakorda viib liigse kriminaliseerimiseni,
selmet sanktsioneerida rikkumisi haldustrahvide vahendusel.
Oleme oma pikaajalise kogemuse põhjal jõudnud veendumusele, et väärtegude eest
karistamise ebaefektiivne kord on kujunenud tõsiseks takistuseks meile pandud ülesannete
tulemuslikuks täitmiseks. Eelnimetatud probleemide lahendamiseks ei piisa väärteomenetluse
seadustiku ja karistusseadustiku üldosa muudatustest, vaid otstarbekas on välja töötada
siseriiklik halduskaristuste rakendamist võimaldav õiguslik regulatsioon ning kohandada
selleks haldusmenetluse norme.
Vajadusel oleme valmis kohtuma, et meie seisukohti täiendavalt selgitada ning esitama meie
valdkondi käsitlevad vastavad seaduseelnõud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Kilvar Kessler Märt Ots
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Konkurentsiameti peadirektor
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Valdur Laid Pille Lehis
Maksu- ja Tolliameti peadirektor Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor