dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 10. detsember 2019
Viit
7-17/19-0205-430-7
Registreeritud
10. detsember 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Gaas AS , Tallinngaas OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-17 Energiavaldkonna turuosaliste kaebuste menetluste toimikud
Toimik
7-17/19-0205
Vastutaja
Egert Luukas (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Energiaturgude osakond)

Failid

  • 📎7-1719-0205-430-7 10.12.2019 Väljaminev kiri.bdoc431 KB

Sisu (failidest)

Eesti Gaas AS Meie: 10.12.2019 nr 7-17/19-0205-430-7 Sadama 7 10111 Tallinn Tallinngaas OÜ Männiku tee 68 11212 Tallinn Eesti Gaas AS kaebus Tallinngaas OÜ tegevuse kohta 1. Haldusmenetluse alustamine Vastavalt maagaasiseaduse (MGS) § 37 lõikele 1 teostab riiklikku järelevalvet MGS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Konkurentsiamet. MGS § 37 lõike 3 punkt 12 kohaselt lahendab Konkurentsiamet turuosaliste vahelisi vaidlusi. MGS § 391 sätestab, et turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. Vastavalt MGS §-le 38 võib Konkurentsiamet MGS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse (KorS) §-des 30, 31, 32 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. KorS § 30 sätestab õiguse nõuda teavet. KorS § 28 võimaldab Konkurentsiametil teha ettekirjutus korrarikkumise kõrvaldamiseks ning kui isik ei täida ettekirjutuses toodud kohustusi, siis kohaldada haldussunnivahendeid. 23.10.2019 pöördus Eesti Gaas AS Konkurentsiameti poole kaebusega, milles palus ametil kontrollida, kas võrguettevõtja Tallinngaas OÜ järgib MGS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõudeid. 2. Menetlusosalised Eesti Gaas AS – registrikood: 10178905, aadress: Sadama 7, 10111 Tallinn, e-post: [email protected] . Tallinngaas OÜ – registrikood 10941324, aadress: Männiku tee 68, 11212 Tallinn, e-post: [email protected] . Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 3. Asjaolud ja menetluse käik 23.10.2019 pöördus Eesti Gaas AS Konkurentsiameti poole kaebusega, milles palus kontrollida, kas võrguettevõtja Tallinngaas OÜ järgib MGS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõudeid. Kaebaja oli seisukohal, et Tallinngaas OÜ rikub järgmisi MGS nõudeid: 1. MGS § 102 lõike 2 punkti 4 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud esitama andmevahetusplatvormile (edaspidi AVP) mõõteandmed mõõtepunktide kaupa. Nimetatud kohustust täpsustab ka Majandus- ja taristuministri 28.07.2017 määruse nr 41 “Gaasituru toimimise võrgueeskiri” (edaspidi Võrgueeskiri) § 16 lõige 1, milles on selgelt sätestatud võrguettevõtja kohustus esitada AVP-le iga oma mõõtepunkti andmed. Tallinngaas OÜ on Eesti Gaas AS-ile teadaolevalt esitanud AVP-sse Mahla 14 võrgupiirkonnas üksnes 5 mõõtepunkti andmed 55 mõõtepunktist. Tallinngaas OÜ teise võrgupiirkonna osas meil andmed puuduvad. Andmete AVP-sse esitamata jätmise tõttu on välistatud või oluliselt raskendatud tarbija müüja vahetamise õiguse realiseerimine. AVP kaudu toimub ka avatud tarne ahela bilansivastutusega seotud andmevahetus (Võrgueeskirja § 11 lõige 5). Andmete AVP-sse esitamata jätmise tõttu ei toimu seega ka Tallinngaas OÜ bilansivastutuse automatiseeritud andmevahetust. 2. MGS § 11 lõike 9 kohaselt on turuosaline kohustatud tagama bilansi igal bilansiperioodil. Ebabilansina puudujääva gaasi müümine või ülejääva gaasi ostmine on MGS § 11 lõike 5 kohaselt avatud tarne. MGS § 12 lõikes 3 on üheselt kehtestatud, et ka võrguettevõtjal peab olema üks avatud tarnija võrgu piiripunktide arvestuses. Seega näeb MGS ette, et turuosalise bilansivastutus on korraldatud läbi selle, et igal turuosalisel on avatud tarnija. Sama kinnitab ka Võrgueeskirja § 11, mis kehtestab põhimõtte, et kui turuosalisel (sh võrguettevõttel) ei ole avatud tarne lepingut, loetakse tema avatud tarnijaks võrguettevõtja, kelle võrguga on tema tarbimiskohad ühendatud, või selle võrguettevõtja poolt nimetatu müüja. Tallinngaas OÜ ei ole sõlminud avatud tarne lepingut. AS Gaasivõrk on nimetanud oma võrgupiirkonnas avatud tarnet pakkuvaks müüjaks AS-i Eesti Gaas. Võrgueeskirja § 11 lõike 1 kohaselt on seega Tallinngaas OÜ avatud tarnijaks ja bilansihalduriks AS Eesti Gaas, kes on AVP-s andmete puudumise tõttu sunnitud Tallinngaas bilansiarvestust pidama AVP väliste andmete põhjal. Tallinngaas OÜ on korduvalt väljendanud, et ei aktsepteeri AS i Eesti Gaas enda avatud tarnijana ega tema koostatud bilansiarvestust ning ei ole pikema aja jooksul tasunud ebabilansina puudujääva gaasi eest. Eesti Gaas AS-ile teadaolevalt ei ole Tallinngaasi bilansiarvestus tagatud ka muul viisil. Seega ei ole Tallinngaas täitnud MGS § 11 lõikest 9 tulenevat kohustust tagada bilanss igal bilansiperioodil. 24.10.2019 pöördus Konkurentsiamet asjaolude selgitamiseks Tallinngaas OÜ poole teabenõudega, milles palus selgitusi seoses kaebuses toodud asjaoludega. Konkurentsiamet palus vastust teabenõudele hiljemalt 04.11.2019. 28.10.2019 esitas Tallinngaas OÜ taotluse pikendada vastamise tähtaega kuni 22.11.2019. Konkurentsiamet leidis, et taotletud pikendus on ebamõistlikult suur ning nõustus vastamise tähtaja pikendamisega kuni 11.11.2019. 12.11.2019 esitas Tallinngaas OÜ vastuse teabenõudele, milles leidis, et kaebuses toodud ajaolud ei ole põhjendatud. 2 (9) 18.11.2019 esitas Konkurentsiamet Eesti Gaas AS-le ja Tallinngaas OÜ-le kaebuse lahendamise otsuse eelnõu, millele palus osapooltelt tagasisidet. Konkurentsiamet leidis otsuse eelnõus, et Tallinngaas OÜ peab esitama mõõteandmeid AVP-le vastavalt kehtivale korrale ning seadusest tulenevalt on võrguettevõtja Gaasivõrk AS poolt nimetatud müüja Eesti Gaas AS võrguettevõtjale Tallinngaas OÜ avatud tarnijaks. 29.11.2019 esitas Eesti Gaas AS arvamuse otsuse eelnõule, milles nõustus Konkurentsiameti seisukohtadega. 02.12.2019 esitas Tallinngaas OÜ arvamuse otsuse eelnõule, milles jäi oma esialgsete seisukohtade juurde ega nõustunud Konkurentsiameti seisukohtadega. Hoolimata eriarvamustest, lubas Tallinngaas OÜ hakata alates 15.12.2019 mõõtepunktide andmeid AVP- le esitama. Alljärgnevalt toob Konkurentsiamet välja osapoolte ning Konkurentsiameti seisukohad vaidluses. 3.1. Andmete esitamine AVP-le Eesti Gaas AS seisukoht MGS § 102 lõike 2 punkti 4 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud esitama AVP-le mõõteandmed mõõtepunktide kaupa. Nimetatud kohustust täpsustab ka Võrgueeskirja § 16 lõige 1, milles on selgelt sätestatud võrguettevõtja kohustus esitada AVP-le iga oma mõõtepunkti andmed. Tallinngaas OÜ on Eesti Gaas AS-ile teadaolevalt esitanud AVP-le Mahla 14 võrgupiirkonnas üksnes 5 mõõtepunkti andmed 55 mõõtepunktist. Tallinngaas OÜ teise võrgupiirkonna osas andmed puuduvad. Andmete AVP-le esitamata jätmise tõttu on välistatud või oluliselt raskendatud tarbija müüja vahetamise õiguse realiseerimine. AVP kaudu toimub ka avatud tarne ahela bilansivastutusega seotud andmevahetus (Võrgueeskirja § 11 lõige 5). Andmete AVP-sse esitamata jätmise tõttu ei toimu seega ka Tallinngaas OÜ bilansivastutuse automatiseeritud andmevahetust. Tallinngaas OÜ seisukoht Teabenõude vastuses Tallinngaas OÜ selgitas, et Eesti Gaas AS-i poolt kaebuses avaldatud väide Mahla 14 võrgupiirkonnas üksnes 5 mõõtepunkti andmete esitamise kohta AVP-le on ebaõige. Millest on Eesti Gaas AS kaebuses selle väite esitamisel lähtunud pole Tallinngaas OÜ-le arusaadav. Tegelikkuses on AVP-sse sisestatud Mahla 14 võrgupiirkonna 14 mõõtepunkti andmed. Tallinngaas OÜ möönab, et osade Mahla 14 võrgu mõõtepunktide andmed on jäänud AVP-le esitamata. Selle põhjuseks on süsteemsed puudused gaasiturgu reguleerivates õigusaktides ning AVP toimimises. Nimelt puudub käesoleva ajani õiguslik regulatsioon selle osas, millistel tingimustel peab toimuma gaasi mõõtmine mõõtepunktis: seda ei sätesta ei MGS ega ka Võrgueeskiri. Võrgueeskirja § 19 sätestab küll gaasisüsteemi sisestatava gaasi kvaliteedinõuded ning näeb lõikes 5 ette, et gaasisüsteemi sisestatava gaasi temperatuur peab olema piirides 0 – 40 oC. Lisaks lõikes 6 sätestatakse, et gaasi kvaliteedinõuded on määratud leppetingimustel, milles gaasi absoluutne rõhk on 101,325 kilopaskalit ja gaasi temperatuur 20 oC. Need sätted ei reguleeri aga gaasi koguste mõõtmist vaid üksnes seda, millisel temperatuuril ning rõhul peab gaas vastama Võrgueeskirja lisas 1 sätestatud kvaliteedinõuetele. Gaas ei ole võrgu torustikus igal ajahetkel Võrgueeskirja § 19 lõikes 6 sätestatud leppetingimusele vastava temperatuuriga 20 oC. Tegelikkuses puudub teadmine, millise reaalse temperatuuriga gaasi AS Gaasivõrk Mahla 14 võrku edastab. Võrgus oleva gaasi tegelik 3 (9) temperatuur mõjutab aga mõõtmistulemusi. Kuivõrd AS Gaasivõrk määratleb edastatud gaasi koguse teisendades selle tegeliku temperatuuri temperatuurile 20 oC, Mahla 14 võrgu tarbijate mõõtepunktides aga gaasi tegeliku temperatuuri teisendamist ei toimu, siis ei ole gaasi koguste mõõteandmed omavahel võrreldavad ning tekivad mõõtevahed. Siinkohal rõhutab Tallinngaas OÜ, et gaasi koguse mõõtmisel gaasi temperatuuri mõõtesüsteemis arvestava mõõtesüsteemi rakendamist sätestav kohustus käesoleval ajal puudub ning rakendub praeguse kava kohaselt alles alates 01. jaanuarist 2020.aastal. Täiendavalt vajab sellega seonduvalt rõhutamist, et isegi kui kasutusel oleks gaasi temperatuuri arvestav mõõtesüsteem, ei kõrvalda see eelkirjeldatud probleemi, kui puudub regulatsioon selles osas, millisele temperatuurile tuleb gaasi tegeliku temperatuuri mõõtetulemused teisendada. Eelkirjeldatud situatsioonis tekib mõõteandmete mittevõrreldavuse tõttu võrgus kas gaasi arvestuslik puudujääk või ülejääk, mis aga ei kajasta tegelikku olukorda ega ole käsitletav bilansigaasina. AVP ülesehitus seda arvestada ei võimalda. Seega tekib omavahel mittevõrreldavate mõõteandmete AVP-sse sisestamisel olukord, kus võrguettevõtja on kohustatud tasuma gaasi puudujäägi eest, mida tegelikkuses ei eksisteeri . Eesti Gaas AS ja Tallinngaas OÜ vahel tsiviilasjas nr 2-14-21395 (30.10.2015) jõustunud kohtulahendiga on otsustatud, et puudub alus Tallinngaas OÜ-lt sellise arvestusliku puudujäägi eest tasu nõudmiseks. Tallinngaas OÜ on seisukohal, et kirjeldatud situatsioonis ei saa talle panna kohustust esitada AVP-le tegelikkusele mittevastavaid andmeid, mis täiendavalt tekitavad võimaluse AVP-sse sisestatud andmetele tuginedes esitada Tallinngaas OÜ-le põhjendamatuid nõudeid gaasi väidetava puudujäägi eest tasumiseks. Tallinngaas OÜ on valmis AVP-sse andmeid sisestama, kui tagatud on andmete võrreldavus ja sellega oht kirjeldatud põhjendamatute nõuete esitamiseks kõrvaldatud. Selleks on Tallinngaas OÜ otsustanud paigaldada tarbijatele kaugloetavad arvestid, mis arvestavad mõõtjat läbinud maagaasi kogust temperatuuril 0o C ja rõhul 1,01325 bar ning palub AS-il Gaasivõrgud oma piirimõõtjad Mahla 14 ja Mahla 83 võrgus vastavalt ümber seadistada. Tallinngaas OÜ nõustub sellega, et avatud tarnija vahetamisega seotud infovahetus toimub AVP kaudu, kuid ei saa nõustuda Eesti Gaas AS seisukohaga, et AVP-le mõõtepunktide andmete esitamata jätmine välistab või raskendab tarbijate poolt nende õiguste realiseerimist ja kahjustab konkurentsi. Eesti Gaas AS pole kaebuses nimetanud ühtegi juhtumit, kus tarbijal poleks osutunud võimalikuks Mahla 14 võrgus avatud tarnijat vahetada või see oleks olnud raskendatud, ühtegi sellist juhtumit pole ka Tallinngaas OÜ-le teada. Otsuse eelnõu tagasides Tallinngaas OÜ rõhutas, et mõõteandmete mittevõrreldavus, mida eelnõus on mööndud, muudab AVP-sse andmete sisestamise suuresti sisutuks. Ettevõtjale pandud kohustus sisestada AVP-sse omavahel mittevõrreldavaid andmeid on seetõttu ettevõtjat tarbetult koormav ning ei täida AVP loomise eesmärki. Seejuures on Tallinngaas OÜ-le mõistetamatu, miks tuleks mõõteandmete teisendamisel lähtuda gaasi temperatuurist 20 oC, kui Eesti ilmastikuolusid arvesse võttes on ilmne, et valdaval osal aastast gaas torustikes sellise temperatuuriga olla ei saa. Veelgi mõistetamatum on see selle valguses, et riigi tasandil peab gaasi bilanss olema tagatud lähtudes gaasi temperatuurist 0 oC. Eelnõu kohaselt käsitletakse võrku siseneva ja võrgust väljuva gaasikoguse vahet alates 10.07.2017 jõustunud MGS § 12 lõike 3 redaktsioonis võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasina. Ei kõnealune säte ega ka eelnõus järgnevalt viidatud MGS § 23 lõike 3 punkt 6 ei kõrvalda mõõteandmete erinevusest ja mõõteandmete teisendamisel rakendatava temperatuuri osas regulatsiooni puudumise probleemi. Kumbki sätetest ei reguleeri seda, millisel moel toimub gaasi koguste mõõtmine või mõõtetulemuste teisendamine. Konkurentsiamet on eelnõus osundanud, et võrku sisenenud gaasi koguse ja võrgust väljunud gaasi koguse vahelt arvestatud gaasi maksumuse saab võrguettevõtja lülitada võrguteenuse hinda. Selle tulemuseks on, et omavahel mittevõrreldavate mõõteandmete vahelt arvestatud 4 (9) gaasi maksumuse maksab kokkuvõttes kinni tarbija. AVP-sse andmete mittesisestamisega avatud tarnija vahetamise välistamise või raskendamise osas jääb Tallinngaas OÜ eriarvamusele, kuivõrd kõik avatud tarnijat vahetada soovinud klientide mõõtepunktide andmed on Tallinngaas AVP-sse kandnud. Kuigi Tallinngaas jääb eespool esitatud eriarvamustele ning on seisukohal, et õigusliku regulatsiooni puudulikkusest tulenevalt mittevõrreldavate andmete AVP-sse kandmine on sisutu ning ettevõtjat tarbetult koormav, asub Tallinngaas alates 15.12.2019 mõõtepunktide andmeid hoolimata nende mittevõrreldavusest siiski AVP-le esitama. Avatud tarne osas jäi Tallinngaas OÜ samale seisukohale nagu oli see esitatud teabenõude vastuses. Konkurentsiameti seisukoht MGS § 102 lõike 2 punkt 4 sätestab sõnaselgelt võrguettevõtja kohustuse esitada AVP-le mõõteandmed mõõtepunktide kaupa. Võrgueeskirja § 2 punkt 2 selgitab, et mõõtepunkt on koht gaasitorustikul, kus mõõdetakse gaasitoru ristlõiget läbivat gaasikogust. Võrgueeskirja § 13 sätestab, et iga mõõtepunkt omab EIC-koodi. Konkurentsiamet ei lasku osapoolte vahelisse vaidlusse mitme mõõtepunkti andmeid esitatakse Tallinngaas OÜ poolt AVP-le ja mitme osas ei esitata. Seadusest tulenevalt peab võrguettevõtja esitama kõikide EIC-koodiga varustatud mõõtepunktide andmed AVP-le. Konkurentsiamet peab ekslikuks Tallinngaas OÜ seisukohta, et õigusliku regulatsiooni puudulikkusest tulenevalt mittevõrreldavate andmete AVP-sse kandmine on sisutu ning ettevõtjat tarbetult koormav. Konkurentsiamet on seisukohal, et õiguslik regulatsioon andmete esitamiseks AVP-le on piisav. AVP-le tuleb esitada mõõteseadmetelt saadud tegelikud näidud. MGS ei näe ette gaasi kuupmeetrites mõõtetulemuste teisendamist mingile kindlale temperatuurile ja rõhule. Lubatud on vaid MGS § 24 lõike 11 kohane mõõdetud gaasikoguste teisendamine energiaühikutesse (kWh) vastavalt võrgueeskirja paragrahvidele 20 ja 21. Kuna aga mõõtmise üheks eesmärgiks on ka kütuse aktsiisimaksustamine, siis Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõike 21 kohaselt maagaasi aktsiisisumma arvutatakse maagaasi rõhul 101,325 kPa ja temperatuuril 20 ºC. Samas seadusesättes on tehtud ka erand - maagaasi edastamisel kodutarbijale võib maagaasi aktsiisisumma arvutada maagaasi koguselt kuupmeetrites, arvestamata rõhu ja temperatuuri nõuet. Lähtudes eeltoodust, peab Konkurentsiamet põhjendamatuks Tallinngaas OÜ kavatsust paigaldada tarbijatele mõõteseadmed, mis arvestavad mõõtjat läbinud maagaasi kogust temperatuuril 0 oC, kuna üldjuhul aktsiisiarvestuseks tuleb tulemus teisendada temperatuurile 20 oC (kui ei ole tegemist kodutarbijaga). Ka ei pea Konkurentsiamet mõistlikuks Tallinngaas OÜ nõuet, et AS Gaasivõrk peaks muutma oma võrgust väljuvad gaasimõõtjad 0 oC teisendavatele mõõteseadmetele. Konkurentsiamet nõustub Tallinngaas OÜ seisukohaga, et kasutades erinevaid mõõtevahendid, mis mõõdavad gaasikogust erineval temperatuuril, tekib võrku siseneva gaasikoguse ja võrgust väljuva gaasikoguse vahe. Seda vahet täiendab veel kohtloetavate mõõteseadmete näidu võtmine erinevatel ajahetkedel. Võrku siseneva ja võrgust väljavõetava gaasikoguse vahet käsitleb seadusandja alates 10.07.2017 kui võrguettevõtja võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi (MGS § 12 lõige 3). Võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi kulu on võrguettevõtjale üks põhjendatud hinna kujundamise komponent MGS § 23 lõike 2 mõistes. Viide tsiviilasjale nr 2-14-21395 (30.10.2015) pole enam asjakohane, sest 10.07.2017 hakkas kehtima seaduse muudatus võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi kohta. Lähtudes kasutatavate mõõteseadmete valikust ning mõõtmisprotsessidest on võrguteenusele 5 (9) omane võrku sisenenud mõõdetud koguse ja võrgust välja võetud mõõdetud koguse vahe, mis on MGS mõistes võrguteenuse osutamisel kasutatud gaas. See vahe tulevikus väheneb, kui jõustub MGS § 24 lõike 13 nõue, et kõik mõõtepunktid, mille kaudu tarbitakse võrguettevõtja võrgust gaasi koguses vähemalt 750 kuupmeetrit aastas varustatakse mõõtesüsteemiga, mis gaasi koguse mõõtmisel arvestab gaasi temperatuuri mõõtesüsteemis ning võimaldab mõõteandmete kauglugemise funktsiooni. Kõik gaasi tarbimisega seotud kulud tuleb MGS-i kohaselt tasuda lõpptarbijal. Seega pole põhimõtteliselt vahet, kas võrku sisenenud ja võrgust väljunud gaasi koguste vahe maksab kinni võrguettevõtja või gaasi müüja, sest mõlemad peavad jätkusuutlikkuse tagamiseks selle kulu lisama hinnale. MGS alates 10.07.2017 on lahendanud selle küsimuse üheselt nii, et võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi kulu tuleb tasuda võrguettevõtjal, kes saab selle kulu lülitada võrguteenuse hinda. Konkurentsiamet nõustub Eesti Gaas AS seisukohaga, et AVP-le mõõtepunktide andmete esitamata jätmine põhimõtteliselt välistab või raskendab tarbijate poolt nende õiguste realiseerimist ja kahjustab konkurentsi. Ka siis, kui konkreetset tarbija kaebust pole esitatud, sest avatud tarnija vahetamisega seotud infovahetus toimub AVP kaudu (Võrgueeskiri § 12 lõige 2). 3.2. Avatud tarne Eesti Gaas AS seisukoht MGS § 11 lõike 9 kohaselt on turuosaline kohustatud tagama bilansi igal bilansiperioodil. Ebabilansina puudujääva gaasi müümine või ülejääva gaasi ostmine on MGS § 11 lõike 5 kohaselt avatud tarne. MGS § 12 lõikes 3 on üheselt kehtestatud, et ka võrguettevõtjal peab olema üks avatud tarnija võrgu piiripunktide arvestuses. Seega näeb MGS ette, et turuosalise bilansivastutus on korraldatud läbi selle, et igal turuosalisel on avatud tarnija. Sama kinnitab ka Võrgueeskirja § 11, mis kehtestab põhimõtte, et kui turuosalisel (sh võrguettevõttel) ei ole avatud tarne lepingut, loetakse tema avatud tarnijaks võrguettevõtja, kelle võrguga on tema tarbimiskohad ühendatud, või selle võrguettevõtja poolt nimetatu müüja. Tallinngaas OÜ ei ole sõlminud avatud tarne lepingut. AS Gaasivõrk on nimetanud oma võrgupiirkonnas avatud tarnet pakkuvaks müüjaks Eesti Gaas AS-i. Võrgueeskirja § 11 lõike 1 kohaselt on seega Tallinngaas OÜ avatud tarnijaks ja bilansihalduriks AS Eesti Gaas AS. Tallinngaas OÜ on korduvalt väljendanud, et ei aktsepteeri Eesti Gaas AS-i enda avatud tarnijana ega tema koostatud bilansiarvestust ning ei ole pikema aja jooksul tasunud ebabilansina puudujääva gaasi eest. Eesti Gaas AS-ile teadaolevalt ei ole Tallinngaas OÜ bilansiarvestus tagatud ka muul viisil ning seega ei ole täidetud MGS § 11 lõikest 9 tulenevat kohustust tagada bilanss igal bilansiperioodil. Tallinngaas OÜ seisukoht Teabepäringu vastuses Tallinngaas OÜ ei nõustu Eesti Gaas AS käsitlusega, mille kohaselt Eesti Gaas AS on Võrgueeskirja § 11 sätestatust tulenevalt Tallinngaas OÜ avatud tarnija. Oma seisukoha põhjendused esitas Tallinngaas OÜ juba 25. septembri 2017. a. kirjas ning kordab seda alljärgnevalt kokkuvõtvalt. Võrgueeskirja § 11 lõige 1 ja lõige 3 ei ole võrguettevõtjate omavahelistes suhetes rakendatav ning seda saab rakendada tarbijate puhul. Kuigi avatud tarnija peab MGS § 12 lõikes 3 sätestatust tulenevalt ka muudel turuosalistel, peale tarbijate, ilmneb MGS ja Võrgueeskirja süstemaatilisel tõlgendamisel, et Võrgueeskirja § 11 lõige 1 ja lõige 3 ei ole võrguettevõtjate omavahelistes suhetes rakendatav. Kuigi Võrgueeskirja § 11 lõige 1 regulatsioon ei piira selgesõnaliselt selle kehtivust üksnes 6 (9) tarbijatega vaid räägib turuosalistest, tuleb silmas pidada, et Võrgueeskiri MGS-i rakendusaktina ja seadusest madalama õigusjõuga õigusaktina ei saa kehtestada MGS-i regulatsiooniga vastuolus olevat regulatsiooni. Seega ei saa Võrgueeskirjast tuletada kohustusi või laiendada selle regulatsiooni juhtumitele, mille osas MGS ei ole seda ette näinud. Avatud tarnija definitsioon MGS § 11 lõige 6 definitsioon seob avatud tarnija (ja selle kaudu ka avatud tarne) tarbijatega, kelleks Tallinngaas OÜ ei ole. Samuti viitab tarbijatele ja tarbimisele Võrgueeskirja § 11 lõikes 1 selles sisalduva termini „tarbimiskoht“ kaudu. Tallinngaas OÜ on seetõttu seisukohal, et Võrgueeskirja § 11 lõike 1 regulatsioon kehtib üksnes tarbijate suhtes MGS § 2 punkt 8 mõistes ja ei ole seetõttu tema suhtes rakendatav. Ka sellest, et MGS § 11 lõige 5 räägib avatud tarne korras gaasi müümisest turuosalisele või selle ostmisest turuosalise poolt, ei tulene MGS § 11 lõikes 6 sätestatud avatud tarnija definitsiooni arvesse võttes siiski, et turuosalisteks MGS § 11 lõike 5 ja Võrgueeskirja § 11 lõike 1 mõistes oleks keegi muu peale tarbijate. Tallinngaas OÜ märgib, et on esitanud gaasi müüjatele ettepanekud avatud tarne lepingu sõlmimiseks pakkumuste esitamiseks, kuid pakkumusi pole esitatud. Tõenäoliselt on põhjuseks Tallinngaas OÜ poolt avatud tarne lepingu alusel potentsiaalselt ostetava gaasi väike kogus. Samuti võib kaebusest ebaõigesti jääda mulje, justkui oleks Tallinngaas OÜ meelevaldselt keeldunud aktsepteerimast Eesti Gaas AS koostatud bilansiarvestust ja tasumast Eesti Gaas AS poolt ebabilansina käsitleva väidetavalt puudujääva gaasi eest. Tallinngaas OÜ on oma seisukohti Eesti Gaas AS-ile selgitanud ja põhjendanud. Lühidalt kokkuvõttes on tasumata jätmise põhjuseks see, et mõõteandmete mittevõrreldavuse tõttu ei kajasta Eesti Gaas AS-i poolt väidetava puudujäägi kohta koostatud nn bilansiarvestus tegelikku olukorda ning selliselt leitud gaasi koguste eest ei ole Eesti Gaas AS jõustunud kohtulahendi kohaselt õigustatud Tallinngaas OÜ-lt tasumist nõudma. Eesti Gaas AS loobus pärast tsiviilasjas nr 2-14-21395 (30.10.2015) kohtulahendi jõustumist Tallinngaas OÜ-lt sellise väidetava puudujäägi eest tasumist ning on asunud seda üllatuslikult taas tegema alates käesoleva aasta juulist, mistõttu kaebuses esitatud väide Tallinngaas OÜ poolt pikema aja jooksul nn bilansigaasi eest tasumata jätmisest on eksitav. Kuigi Eesti Gaas AS ei ole eespool selgitatud põhjustel Tallinngaas OÜ avatud tarnija on Tallinngaas OÜ hea tahte märgina siiski esitanud igakuiselt Eesti Gaas AS-ile tabeleid võrgus tarbitud gaasikoguste kohta, näidates seejuures ära ka mõõteandmete vahed (Eesti Gaas AS on sellele kaebuses viidanud kui Tallinngaas OÜ bilansiarvestuse aluseks olevatele AVP välistele andmetele). Selline on Eesti Gaas AS ja Tallinngaas OÜ vaheline praktika olnud juba alates 2007. a. oktoobrist, mistõttu on selle pinnalt Konkurentsiametile kaebuse esitamine kummaline. Otsuse eelnõu vastuses jäi Tallinngaas OÜ oma teabenõude vastuses toodud seisukohtade juurde. Konkurentsiameti seisukoht MGS § 3 kohaselt on turuosalised gaasiettevõtja ja tarbija. MGS § 4 kohaselt on ettevõtja, kes tegutseb jaotamise tegevusalal gaasiettevõtja. Seega Tallinngaas OÜ on turuosaline MGS mõistes. MGS § 11 lõike 9 kohaselt on bilansivastutus turuosalise kohustus tagada bilanss igal bilansiperioodil. Seega Tallinngaas OÜ-l kui turuosalisel on võrguteenuse osutamisel kohustus tagada bilanss igal bilansiperioodil. MGS § 12 lõige 3 sätestab sõnaselgelt, et võrguettevõtjal peab olema võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmiseks üks avatud tarnija võrgu piiripunktide arvestuses. Tallinngaas OÜ-l kui võrguettevõtjal, kes on ühendatud piiripunktide kaudu AS Gaasivõrk jaotusvõrguga, peab seaduse kohaselt olema üks avatud tarnija. 7 (9) MGS § 11 lõike 5 kohaselt on avatud tarne on turuosalisele bilansiperioodil mõõteandmete alusel gaasi müümine või ebabilansina puudujääva gaasi müümine või ülejääva gaasi ostmine. MGS § 11 lõike 6 kohaselt avatud tarnija on avatud tarnet osutav süsteemihaldur, gaasi müüja või avatud tarne lepingu katkemisel võrguettevõtja nimetatud müüja, kelle võrguga on tarbija gaasipaigaldis ühendatud. MGS § 2 punkt 8 kohaselt on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat gaasi oma tarbeks. Tallinngaas OÜ peab ostma MGS § 12 lõike 3 nõude täitmiseks võrguteenuse osutamiseks vajalikku gaasi kui tarbija oma avatud tarnijalt. Avatud tarne lepingu puudumisel on seaduse kohaseks Tallinngaas OÜ avatud tarnijaks võrguettevõtja AS Gaasivõrk poolt nimetatud müüja Eesti Gaas AS. MGS § 12 lõiked 11 (bilansivastutusega seotud andmevahetus), 12 (bilansivastutuse kord) ja 13 (avatud tarnija vahetamise kord) delegeerivad vastava korra kehtestamise valdkonna eest vastutava ministrile läbi Võrgueeskirja. Võrgueeskirja § 11 lõige 4 sätestab, et võrguettevõtja osutab turuosalisele avatud tarnet: 1) võrgust võetud gaasi koguse eest bilansigaasi hinnaga, millele lisab põhjendatud kulutuste summa; 2) võrku antud gaasi koguse eest tasuta. Võrgueeskirja § 11 lõike 5 kohaselt avatud tarne ahela bilansivastutusega seotud andmevahetus korraldatakse AVP kaudu. Seetõttu on oluline, et kõikide EIC-koodiga mõõtepunktide andmed esitatakse AVP-le. Võrguettevõtja Tallinngaas OÜ puhul avatud tarne tähendab võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmist Eesti Gaas AS-lt ja sellele kogusele vastava võrguteenuse ostmist AS Gaasivõrk. Seega AS Gaasivõrk poolt nimetatud müüja Eesti Gaas AS on seaduse kohaselt Tallinngaas OÜ avatud tarnija seni, kuni Tallinngaas OÜ sõlmib lepingu kellegi teise avatud tarnet osutava turuosalisega. 4. Kokkuvõte Konkurentsiamet on tuvastanud MGS ja Võrgueeskirja nõuete rikkumise Tallinngaas OÜ poolt, milleks on mõõtepunktide andmete valikuline edastamine AVP-le (MGS § 102 lõike 2 punkt 4 ja Võrgueeskirja § 16 nõuete rikkumine). Oma 02.12.2019 kirjas lubab Tallinngaas OÜ lõpetada rikkumise ning alates 15.12.2019 esitada kõikide mõõtepunktide andmeid AVP-le. Selle lubaduse täitmisel langeb ära ettekirjutuse tegemise vajadus ning vastavate sunnivahendite kasutamine vastavalt KorS §-le 28. Avatud tarnija küsimuses peavad osapooled lähtuma kehtivast seadusandluse regulatsioonist, mille kohaselt AS Gaasivõrk poolt nimetatud müüja Eesti Gaas AS on Tallinngaas OÜ avatud tarnija seni, kuni Tallinngaas OÜ sõlmib lepingu kellegi teise avatud tarnet osutava turuosalisega. Eesti Gaas AS ja Tallinngaas OÜ vaheline vaidlus avatud tarne kulude tasumise osas on tsiviilvaidlus, mis väljub Konkurentsiameti pädevuse piiridest. 8 (9) Lähtudes eeltoodust lõpetab Konkurentsiamet Eesti Gaas AS-i poolt 23.10.2019 esitatud kaebuse menetluse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marilin Tilkson regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Koostas: Egert Luukas 667 2437 [email protected] 9 (9)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel