Eesti Gaas AS Meie: 10.12.2019 nr 7-17/19-0205-430-7
Sadama 7
10111 Tallinn
Tallinngaas OÜ
Männiku tee 68
11212 Tallinn
Eesti Gaas AS kaebus Tallinngaas OÜ tegevuse kohta
1. Haldusmenetluse alustamine
Vastavalt maagaasiseaduse (MGS) § 37 lõikele 1 teostab riiklikku järelevalvet MGS-s ja selle
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Konkurentsiamet.
MGS § 37 lõike 3 punkt 12 kohaselt lahendab Konkurentsiamet turuosaliste vahelisi vaidlusi.
MGS § 391 sätestab, et turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus käesoleva
seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse
Konkurentsiametile.
Vastavalt MGS §-le 38 võib Konkurentsiamet MGS-s sätestatud riikliku järelevalve
teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse (KorS) §-des 30, 31, 32 ja 50 sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
KorS § 30 sätestab õiguse nõuda teavet. KorS § 28 võimaldab Konkurentsiametil teha
ettekirjutus korrarikkumise kõrvaldamiseks ning kui isik ei täida ettekirjutuses toodud
kohustusi, siis kohaldada haldussunnivahendeid.
23.10.2019 pöördus Eesti Gaas AS Konkurentsiameti poole kaebusega, milles palus ametil
kontrollida, kas võrguettevõtja Tallinngaas OÜ järgib MGS-s ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides ettenähtud nõudeid.
2. Menetlusosalised
Eesti Gaas AS – registrikood: 10178905, aadress: Sadama 7, 10111 Tallinn, e-post:
[email protected] .
Tallinngaas OÜ – registrikood 10941324, aadress: Männiku tee 68, 11212 Tallinn, e-post:
[email protected] .
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
3. Asjaolud ja menetluse käik
23.10.2019 pöördus Eesti Gaas AS Konkurentsiameti poole kaebusega, milles palus
kontrollida, kas võrguettevõtja Tallinngaas OÜ järgib MGS-s ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides ettenähtud nõudeid. Kaebaja oli seisukohal, et Tallinngaas OÜ rikub järgmisi
MGS nõudeid:
1. MGS § 102 lõike 2 punkti 4 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud esitama
andmevahetusplatvormile (edaspidi AVP) mõõteandmed mõõtepunktide kaupa.
Nimetatud kohustust täpsustab ka Majandus- ja taristuministri 28.07.2017 määruse nr
41 “Gaasituru toimimise võrgueeskiri” (edaspidi Võrgueeskiri) § 16 lõige 1, milles on
selgelt sätestatud võrguettevõtja kohustus esitada AVP-le iga oma mõõtepunkti andmed.
Tallinngaas OÜ on Eesti Gaas AS-ile teadaolevalt esitanud AVP-sse Mahla 14
võrgupiirkonnas üksnes 5 mõõtepunkti andmed 55 mõõtepunktist. Tallinngaas OÜ teise
võrgupiirkonna osas meil andmed puuduvad. Andmete AVP-sse esitamata jätmise tõttu
on välistatud või oluliselt raskendatud tarbija müüja vahetamise õiguse realiseerimine.
AVP kaudu toimub ka avatud tarne ahela bilansivastutusega seotud andmevahetus
(Võrgueeskirja § 11 lõige 5). Andmete AVP-sse esitamata jätmise tõttu ei toimu seega
ka Tallinngaas OÜ bilansivastutuse automatiseeritud andmevahetust.
2. MGS § 11 lõike 9 kohaselt on turuosaline kohustatud tagama bilansi igal
bilansiperioodil. Ebabilansina puudujääva gaasi müümine või ülejääva gaasi ostmine on
MGS § 11 lõike 5 kohaselt avatud tarne.
MGS § 12 lõikes 3 on üheselt kehtestatud, et ka võrguettevõtjal peab olema üks avatud
tarnija võrgu piiripunktide arvestuses. Seega näeb MGS ette, et turuosalise
bilansivastutus on korraldatud läbi selle, et igal turuosalisel on avatud tarnija. Sama
kinnitab ka Võrgueeskirja § 11, mis kehtestab põhimõtte, et kui turuosalisel (sh
võrguettevõttel) ei ole avatud tarne lepingut, loetakse tema avatud tarnijaks
võrguettevõtja, kelle võrguga on tema tarbimiskohad ühendatud, või selle
võrguettevõtja poolt nimetatu müüja.
Tallinngaas OÜ ei ole sõlminud avatud tarne lepingut. AS Gaasivõrk on nimetanud oma
võrgupiirkonnas avatud tarnet pakkuvaks müüjaks AS-i Eesti Gaas. Võrgueeskirja § 11
lõike 1 kohaselt on seega Tallinngaas OÜ avatud tarnijaks ja bilansihalduriks AS Eesti
Gaas, kes on AVP-s andmete puudumise tõttu sunnitud Tallinngaas bilansiarvestust
pidama AVP väliste andmete põhjal.
Tallinngaas OÜ on korduvalt väljendanud, et ei aktsepteeri AS i Eesti Gaas enda avatud
tarnijana ega tema koostatud bilansiarvestust ning ei ole pikema aja jooksul tasunud
ebabilansina puudujääva gaasi eest.
Eesti Gaas AS-ile teadaolevalt ei ole Tallinngaasi bilansiarvestus tagatud ka muul viisil.
Seega ei ole Tallinngaas täitnud MGS § 11 lõikest 9 tulenevat kohustust tagada bilanss
igal bilansiperioodil.
24.10.2019 pöördus Konkurentsiamet asjaolude selgitamiseks Tallinngaas OÜ poole
teabenõudega, milles palus selgitusi seoses kaebuses toodud asjaoludega. Konkurentsiamet
palus vastust teabenõudele hiljemalt 04.11.2019.
28.10.2019 esitas Tallinngaas OÜ taotluse pikendada vastamise tähtaega kuni 22.11.2019.
Konkurentsiamet leidis, et taotletud pikendus on ebamõistlikult suur ning nõustus vastamise
tähtaja pikendamisega kuni 11.11.2019.
12.11.2019 esitas Tallinngaas OÜ vastuse teabenõudele, milles leidis, et kaebuses toodud
ajaolud ei ole põhjendatud.
2 (9)
18.11.2019 esitas Konkurentsiamet Eesti Gaas AS-le ja Tallinngaas OÜ-le kaebuse
lahendamise otsuse eelnõu, millele palus osapooltelt tagasisidet. Konkurentsiamet leidis otsuse
eelnõus, et Tallinngaas OÜ peab esitama mõõteandmeid AVP-le vastavalt kehtivale korrale ning
seadusest tulenevalt on võrguettevõtja Gaasivõrk AS poolt nimetatud müüja Eesti Gaas AS
võrguettevõtjale Tallinngaas OÜ avatud tarnijaks.
29.11.2019 esitas Eesti Gaas AS arvamuse otsuse eelnõule, milles nõustus Konkurentsiameti
seisukohtadega.
02.12.2019 esitas Tallinngaas OÜ arvamuse otsuse eelnõule, milles jäi oma esialgsete
seisukohtade juurde ega nõustunud Konkurentsiameti seisukohtadega. Hoolimata
eriarvamustest, lubas Tallinngaas OÜ hakata alates 15.12.2019 mõõtepunktide andmeid AVP-
le esitama.
Alljärgnevalt toob Konkurentsiamet välja osapoolte ning Konkurentsiameti seisukohad
vaidluses.
3.1. Andmete esitamine AVP-le
Eesti Gaas AS seisukoht
MGS § 102 lõike 2 punkti 4 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud esitama AVP-le
mõõteandmed mõõtepunktide kaupa. Nimetatud kohustust täpsustab ka Võrgueeskirja § 16
lõige 1, milles on selgelt sätestatud võrguettevõtja kohustus esitada AVP-le iga oma
mõõtepunkti andmed.
Tallinngaas OÜ on Eesti Gaas AS-ile teadaolevalt esitanud AVP-le Mahla 14 võrgupiirkonnas
üksnes 5 mõõtepunkti andmed 55 mõõtepunktist. Tallinngaas OÜ teise võrgupiirkonna osas
andmed puuduvad. Andmete AVP-le esitamata jätmise tõttu on välistatud või oluliselt
raskendatud tarbija müüja vahetamise õiguse realiseerimine.
AVP kaudu toimub ka avatud tarne ahela bilansivastutusega seotud andmevahetus
(Võrgueeskirja § 11 lõige 5). Andmete AVP-sse esitamata jätmise tõttu ei toimu seega ka
Tallinngaas OÜ bilansivastutuse automatiseeritud andmevahetust.
Tallinngaas OÜ seisukoht
Teabenõude vastuses Tallinngaas OÜ selgitas, et Eesti Gaas AS-i poolt kaebuses avaldatud
väide Mahla 14 võrgupiirkonnas üksnes 5 mõõtepunkti andmete esitamise kohta AVP-le on
ebaõige. Millest on Eesti Gaas AS kaebuses selle väite esitamisel lähtunud pole Tallinngaas
OÜ-le arusaadav.
Tegelikkuses on AVP-sse sisestatud Mahla 14 võrgupiirkonna 14 mõõtepunkti andmed.
Tallinngaas OÜ möönab, et osade Mahla 14 võrgu mõõtepunktide andmed on jäänud AVP-le
esitamata. Selle põhjuseks on süsteemsed puudused gaasiturgu reguleerivates õigusaktides ning
AVP toimimises.
Nimelt puudub käesoleva ajani õiguslik regulatsioon selle osas, millistel tingimustel peab
toimuma gaasi mõõtmine mõõtepunktis: seda ei sätesta ei MGS ega ka Võrgueeskiri.
Võrgueeskirja § 19 sätestab küll gaasisüsteemi sisestatava gaasi kvaliteedinõuded ning näeb
lõikes 5 ette, et gaasisüsteemi sisestatava gaasi temperatuur peab olema piirides 0 – 40 oC.
Lisaks lõikes 6 sätestatakse, et gaasi kvaliteedinõuded on määratud leppetingimustel, milles
gaasi absoluutne rõhk on 101,325 kilopaskalit ja gaasi temperatuur 20 oC. Need sätted ei
reguleeri aga gaasi koguste mõõtmist vaid üksnes seda, millisel temperatuuril ning rõhul peab
gaas vastama Võrgueeskirja lisas 1 sätestatud kvaliteedinõuetele.
Gaas ei ole võrgu torustikus igal ajahetkel Võrgueeskirja § 19 lõikes 6 sätestatud
leppetingimusele vastava temperatuuriga 20 oC. Tegelikkuses puudub teadmine, millise reaalse
temperatuuriga gaasi AS Gaasivõrk Mahla 14 võrku edastab. Võrgus oleva gaasi tegelik
3 (9)
temperatuur mõjutab aga mõõtmistulemusi.
Kuivõrd AS Gaasivõrk määratleb edastatud gaasi koguse teisendades selle tegeliku
temperatuuri temperatuurile 20 oC, Mahla 14 võrgu tarbijate mõõtepunktides aga gaasi tegeliku
temperatuuri teisendamist ei toimu, siis ei ole gaasi koguste mõõteandmed omavahel
võrreldavad ning tekivad mõõtevahed. Siinkohal rõhutab Tallinngaas OÜ, et gaasi koguse
mõõtmisel gaasi temperatuuri mõõtesüsteemis arvestava mõõtesüsteemi rakendamist sätestav
kohustus käesoleval ajal puudub ning rakendub praeguse kava kohaselt alles alates 01.
jaanuarist 2020.aastal.
Täiendavalt vajab sellega seonduvalt rõhutamist, et isegi kui kasutusel oleks gaasi temperatuuri
arvestav mõõtesüsteem, ei kõrvalda see eelkirjeldatud probleemi, kui puudub regulatsioon
selles osas, millisele temperatuurile tuleb gaasi tegeliku temperatuuri mõõtetulemused
teisendada. Eelkirjeldatud situatsioonis tekib mõõteandmete mittevõrreldavuse tõttu võrgus kas
gaasi arvestuslik puudujääk või ülejääk, mis aga ei kajasta tegelikku olukorda ega ole käsitletav
bilansigaasina. AVP ülesehitus seda arvestada ei võimalda. Seega tekib omavahel
mittevõrreldavate mõõteandmete AVP-sse sisestamisel olukord, kus võrguettevõtja on
kohustatud tasuma gaasi puudujäägi eest, mida tegelikkuses ei eksisteeri .
Eesti Gaas AS ja Tallinngaas OÜ vahel tsiviilasjas nr 2-14-21395 (30.10.2015) jõustunud
kohtulahendiga on otsustatud, et puudub alus Tallinngaas OÜ-lt sellise arvestusliku puudujäägi
eest tasu nõudmiseks.
Tallinngaas OÜ on seisukohal, et kirjeldatud situatsioonis ei saa talle panna kohustust esitada
AVP-le tegelikkusele mittevastavaid andmeid, mis täiendavalt tekitavad võimaluse AVP-sse
sisestatud andmetele tuginedes esitada Tallinngaas OÜ-le põhjendamatuid nõudeid gaasi
väidetava puudujäägi eest tasumiseks.
Tallinngaas OÜ on valmis AVP-sse andmeid sisestama, kui tagatud on andmete võrreldavus ja
sellega oht kirjeldatud põhjendamatute nõuete esitamiseks kõrvaldatud. Selleks on Tallinngaas
OÜ otsustanud paigaldada tarbijatele kaugloetavad arvestid, mis arvestavad mõõtjat läbinud
maagaasi kogust temperatuuril 0o C ja rõhul 1,01325 bar ning palub AS-il Gaasivõrgud oma
piirimõõtjad Mahla 14 ja Mahla 83 võrgus vastavalt ümber seadistada.
Tallinngaas OÜ nõustub sellega, et avatud tarnija vahetamisega seotud infovahetus toimub AVP
kaudu, kuid ei saa nõustuda Eesti Gaas AS seisukohaga, et AVP-le mõõtepunktide andmete
esitamata jätmine välistab või raskendab tarbijate poolt nende õiguste realiseerimist ja
kahjustab konkurentsi. Eesti Gaas AS pole kaebuses nimetanud ühtegi juhtumit, kus tarbijal
poleks osutunud võimalikuks Mahla 14 võrgus avatud tarnijat vahetada või see oleks olnud
raskendatud, ühtegi sellist juhtumit pole ka Tallinngaas OÜ-le teada.
Otsuse eelnõu tagasides Tallinngaas OÜ rõhutas, et mõõteandmete mittevõrreldavus, mida
eelnõus on mööndud, muudab AVP-sse andmete sisestamise suuresti sisutuks. Ettevõtjale
pandud kohustus sisestada AVP-sse omavahel mittevõrreldavaid andmeid on seetõttu ettevõtjat
tarbetult koormav ning ei täida AVP loomise eesmärki.
Seejuures on Tallinngaas OÜ-le mõistetamatu, miks tuleks mõõteandmete teisendamisel
lähtuda gaasi temperatuurist 20 oC, kui Eesti ilmastikuolusid arvesse võttes on ilmne, et
valdaval osal aastast gaas torustikes sellise temperatuuriga olla ei saa. Veelgi mõistetamatum
on see selle valguses, et riigi tasandil peab gaasi bilanss olema tagatud lähtudes gaasi
temperatuurist 0 oC.
Eelnõu kohaselt käsitletakse võrku siseneva ja võrgust väljuva gaasikoguse vahet alates
10.07.2017 jõustunud MGS § 12 lõike 3 redaktsioonis võrguteenuse osutamisel kasutatud
gaasina. Ei kõnealune säte ega ka eelnõus järgnevalt viidatud MGS § 23 lõike 3 punkt 6 ei
kõrvalda mõõteandmete erinevusest ja mõõteandmete teisendamisel rakendatava temperatuuri
osas regulatsiooni puudumise probleemi. Kumbki sätetest ei reguleeri seda, millisel moel
toimub gaasi koguste mõõtmine või mõõtetulemuste teisendamine.
Konkurentsiamet on eelnõus osundanud, et võrku sisenenud gaasi koguse ja võrgust väljunud
gaasi koguse vahelt arvestatud gaasi maksumuse saab võrguettevõtja lülitada võrguteenuse
hinda. Selle tulemuseks on, et omavahel mittevõrreldavate mõõteandmete vahelt arvestatud
4 (9)
gaasi maksumuse maksab kokkuvõttes kinni tarbija.
AVP-sse andmete mittesisestamisega avatud tarnija vahetamise välistamise või raskendamise
osas jääb Tallinngaas OÜ eriarvamusele, kuivõrd kõik avatud tarnijat vahetada soovinud
klientide mõõtepunktide andmed on Tallinngaas AVP-sse kandnud.
Kuigi Tallinngaas jääb eespool esitatud eriarvamustele ning on seisukohal, et õigusliku
regulatsiooni puudulikkusest tulenevalt mittevõrreldavate andmete AVP-sse kandmine on
sisutu ning ettevõtjat tarbetult koormav, asub Tallinngaas alates 15.12.2019 mõõtepunktide
andmeid hoolimata nende mittevõrreldavusest siiski AVP-le esitama.
Avatud tarne osas jäi Tallinngaas OÜ samale seisukohale nagu oli see esitatud teabenõude
vastuses.
Konkurentsiameti seisukoht
MGS § 102 lõike 2 punkt 4 sätestab sõnaselgelt võrguettevõtja kohustuse esitada AVP-le
mõõteandmed mõõtepunktide kaupa. Võrgueeskirja § 2 punkt 2 selgitab, et mõõtepunkt on koht
gaasitorustikul, kus mõõdetakse gaasitoru ristlõiget läbivat gaasikogust. Võrgueeskirja § 13
sätestab, et iga mõõtepunkt omab EIC-koodi.
Konkurentsiamet ei lasku osapoolte vahelisse vaidlusse mitme mõõtepunkti andmeid esitatakse
Tallinngaas OÜ poolt AVP-le ja mitme osas ei esitata. Seadusest tulenevalt peab võrguettevõtja
esitama kõikide EIC-koodiga varustatud mõõtepunktide andmed AVP-le.
Konkurentsiamet peab ekslikuks Tallinngaas OÜ seisukohta, et õigusliku regulatsiooni
puudulikkusest tulenevalt mittevõrreldavate andmete AVP-sse kandmine on sisutu ning
ettevõtjat tarbetult koormav. Konkurentsiamet on seisukohal, et õiguslik regulatsioon andmete
esitamiseks AVP-le on piisav. AVP-le tuleb esitada mõõteseadmetelt saadud tegelikud näidud.
MGS ei näe ette gaasi kuupmeetrites mõõtetulemuste teisendamist mingile kindlale
temperatuurile ja rõhule. Lubatud on vaid MGS § 24 lõike 11 kohane mõõdetud gaasikoguste
teisendamine energiaühikutesse (kWh) vastavalt võrgueeskirja paragrahvidele 20 ja 21.
Kuna aga mõõtmise üheks eesmärgiks on ka kütuse aktsiisimaksustamine, siis Alkoholi-,
tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõike 21 kohaselt maagaasi aktsiisisumma
arvutatakse maagaasi rõhul 101,325 kPa ja temperatuuril 20 ºC. Samas seadusesättes on tehtud
ka erand - maagaasi edastamisel kodutarbijale võib maagaasi aktsiisisumma arvutada maagaasi
koguselt kuupmeetrites, arvestamata rõhu ja temperatuuri nõuet.
Lähtudes eeltoodust, peab Konkurentsiamet põhjendamatuks Tallinngaas OÜ kavatsust
paigaldada tarbijatele mõõteseadmed, mis arvestavad mõõtjat läbinud maagaasi kogust
temperatuuril 0 oC, kuna üldjuhul aktsiisiarvestuseks tuleb tulemus teisendada temperatuurile
20 oC (kui ei ole tegemist kodutarbijaga). Ka ei pea Konkurentsiamet mõistlikuks Tallinngaas
OÜ nõuet, et AS Gaasivõrk peaks muutma oma võrgust väljuvad gaasimõõtjad 0 oC
teisendavatele mõõteseadmetele.
Konkurentsiamet nõustub Tallinngaas OÜ seisukohaga, et kasutades erinevaid mõõtevahendid,
mis mõõdavad gaasikogust erineval temperatuuril, tekib võrku siseneva gaasikoguse ja võrgust
väljuva gaasikoguse vahe. Seda vahet täiendab veel kohtloetavate mõõteseadmete näidu
võtmine erinevatel ajahetkedel.
Võrku siseneva ja võrgust väljavõetava gaasikoguse vahet käsitleb seadusandja alates
10.07.2017 kui võrguettevõtja võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi (MGS § 12 lõige 3).
Võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi kulu on võrguettevõtjale üks põhjendatud hinna
kujundamise komponent MGS § 23 lõike 2 mõistes. Viide tsiviilasjale nr 2-14-21395
(30.10.2015) pole enam asjakohane, sest 10.07.2017 hakkas kehtima seaduse muudatus
võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi kohta.
Lähtudes kasutatavate mõõteseadmete valikust ning mõõtmisprotsessidest on võrguteenusele
5 (9)
omane võrku sisenenud mõõdetud koguse ja võrgust välja võetud mõõdetud koguse vahe, mis
on MGS mõistes võrguteenuse osutamisel kasutatud gaas. See vahe tulevikus väheneb, kui
jõustub MGS § 24 lõike 13 nõue, et kõik mõõtepunktid, mille kaudu tarbitakse võrguettevõtja
võrgust gaasi koguses vähemalt 750 kuupmeetrit aastas varustatakse mõõtesüsteemiga, mis
gaasi koguse mõõtmisel arvestab gaasi temperatuuri mõõtesüsteemis ning võimaldab
mõõteandmete kauglugemise funktsiooni.
Kõik gaasi tarbimisega seotud kulud tuleb MGS-i kohaselt tasuda lõpptarbijal. Seega pole
põhimõtteliselt vahet, kas võrku sisenenud ja võrgust väljunud gaasi koguste vahe maksab kinni
võrguettevõtja või gaasi müüja, sest mõlemad peavad jätkusuutlikkuse tagamiseks selle kulu
lisama hinnale. MGS alates 10.07.2017 on lahendanud selle küsimuse üheselt nii, et
võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi kulu tuleb tasuda võrguettevõtjal, kes saab selle kulu
lülitada võrguteenuse hinda.
Konkurentsiamet nõustub Eesti Gaas AS seisukohaga, et AVP-le mõõtepunktide andmete
esitamata jätmine põhimõtteliselt välistab või raskendab tarbijate poolt nende õiguste
realiseerimist ja kahjustab konkurentsi. Ka siis, kui konkreetset tarbija kaebust pole esitatud,
sest avatud tarnija vahetamisega seotud infovahetus toimub AVP kaudu (Võrgueeskiri § 12
lõige 2).
3.2. Avatud tarne
Eesti Gaas AS seisukoht
MGS § 11 lõike 9 kohaselt on turuosaline kohustatud tagama bilansi igal bilansiperioodil.
Ebabilansina puudujääva gaasi müümine või ülejääva gaasi ostmine on MGS § 11 lõike 5
kohaselt avatud tarne.
MGS § 12 lõikes 3 on üheselt kehtestatud, et ka võrguettevõtjal peab olema üks avatud tarnija
võrgu piiripunktide arvestuses. Seega näeb MGS ette, et turuosalise bilansivastutus on
korraldatud läbi selle, et igal turuosalisel on avatud tarnija. Sama kinnitab ka Võrgueeskirja §
11, mis kehtestab põhimõtte, et kui turuosalisel (sh võrguettevõttel) ei ole avatud tarne lepingut,
loetakse tema avatud tarnijaks võrguettevõtja, kelle võrguga on tema tarbimiskohad ühendatud,
või selle võrguettevõtja poolt nimetatu müüja.
Tallinngaas OÜ ei ole sõlminud avatud tarne lepingut. AS Gaasivõrk on nimetanud oma
võrgupiirkonnas avatud tarnet pakkuvaks müüjaks Eesti Gaas AS-i. Võrgueeskirja § 11 lõike 1
kohaselt on seega Tallinngaas OÜ avatud tarnijaks ja bilansihalduriks AS Eesti Gaas AS.
Tallinngaas OÜ on korduvalt väljendanud, et ei aktsepteeri Eesti Gaas AS-i enda avatud
tarnijana ega tema koostatud bilansiarvestust ning ei ole pikema aja jooksul tasunud
ebabilansina puudujääva gaasi eest.
Eesti Gaas AS-ile teadaolevalt ei ole Tallinngaas OÜ bilansiarvestus tagatud ka muul viisil ning
seega ei ole täidetud MGS § 11 lõikest 9 tulenevat kohustust tagada bilanss igal bilansiperioodil.
Tallinngaas OÜ seisukoht
Teabepäringu vastuses Tallinngaas OÜ ei nõustu Eesti Gaas AS käsitlusega, mille kohaselt
Eesti Gaas AS on Võrgueeskirja § 11 sätestatust tulenevalt Tallinngaas OÜ avatud tarnija. Oma
seisukoha põhjendused esitas Tallinngaas OÜ juba 25. septembri 2017. a. kirjas ning kordab
seda alljärgnevalt kokkuvõtvalt.
Võrgueeskirja § 11 lõige 1 ja lõige 3 ei ole võrguettevõtjate omavahelistes suhetes rakendatav
ning seda saab rakendada tarbijate puhul. Kuigi avatud tarnija peab MGS § 12 lõikes 3
sätestatust tulenevalt ka muudel turuosalistel, peale tarbijate, ilmneb MGS ja Võrgueeskirja
süstemaatilisel tõlgendamisel, et Võrgueeskirja § 11 lõige 1 ja lõige 3 ei ole võrguettevõtjate
omavahelistes suhetes rakendatav.
Kuigi Võrgueeskirja § 11 lõige 1 regulatsioon ei piira selgesõnaliselt selle kehtivust üksnes
6 (9)
tarbijatega vaid räägib turuosalistest, tuleb silmas pidada, et Võrgueeskiri MGS-i
rakendusaktina ja seadusest madalama õigusjõuga õigusaktina ei saa kehtestada MGS-i
regulatsiooniga vastuolus olevat regulatsiooni. Seega ei saa Võrgueeskirjast tuletada kohustusi
või laiendada selle regulatsiooni juhtumitele, mille osas MGS ei ole seda ette näinud.
Avatud tarnija definitsioon MGS § 11 lõige 6 definitsioon seob avatud tarnija (ja selle kaudu ka
avatud tarne) tarbijatega, kelleks Tallinngaas OÜ ei ole. Samuti viitab tarbijatele ja tarbimisele
Võrgueeskirja § 11 lõikes 1 selles sisalduva termini „tarbimiskoht“ kaudu. Tallinngaas OÜ on
seetõttu seisukohal, et Võrgueeskirja § 11 lõike 1 regulatsioon kehtib üksnes tarbijate suhtes
MGS § 2 punkt 8 mõistes ja ei ole seetõttu tema suhtes rakendatav.
Ka sellest, et MGS § 11 lõige 5 räägib avatud tarne korras gaasi müümisest turuosalisele või
selle ostmisest turuosalise poolt, ei tulene MGS § 11 lõikes 6 sätestatud avatud tarnija
definitsiooni arvesse võttes siiski, et turuosalisteks MGS § 11 lõike 5 ja Võrgueeskirja § 11
lõike 1 mõistes oleks keegi muu peale tarbijate.
Tallinngaas OÜ märgib, et on esitanud gaasi müüjatele ettepanekud avatud tarne lepingu
sõlmimiseks pakkumuste esitamiseks, kuid pakkumusi pole esitatud. Tõenäoliselt on põhjuseks
Tallinngaas OÜ poolt avatud tarne lepingu alusel potentsiaalselt ostetava gaasi väike kogus.
Samuti võib kaebusest ebaõigesti jääda mulje, justkui oleks Tallinngaas OÜ meelevaldselt
keeldunud aktsepteerimast Eesti Gaas AS koostatud bilansiarvestust ja tasumast Eesti Gaas AS
poolt ebabilansina käsitleva väidetavalt puudujääva gaasi eest. Tallinngaas OÜ on oma
seisukohti Eesti Gaas AS-ile selgitanud ja põhjendanud.
Lühidalt kokkuvõttes on tasumata jätmise põhjuseks see, et mõõteandmete mittevõrreldavuse
tõttu ei kajasta Eesti Gaas AS-i poolt väidetava puudujäägi kohta koostatud nn bilansiarvestus
tegelikku olukorda ning selliselt leitud gaasi koguste eest ei ole Eesti Gaas AS jõustunud
kohtulahendi kohaselt õigustatud Tallinngaas OÜ-lt tasumist nõudma. Eesti Gaas AS loobus
pärast tsiviilasjas nr 2-14-21395 (30.10.2015) kohtulahendi jõustumist Tallinngaas OÜ-lt
sellise väidetava puudujäägi eest tasumist ning on asunud seda üllatuslikult taas tegema alates
käesoleva aasta juulist, mistõttu kaebuses esitatud väide Tallinngaas OÜ poolt pikema aja
jooksul nn bilansigaasi eest tasumata jätmisest on eksitav.
Kuigi Eesti Gaas AS ei ole eespool selgitatud põhjustel Tallinngaas OÜ avatud tarnija on
Tallinngaas OÜ hea tahte märgina siiski esitanud igakuiselt Eesti Gaas AS-ile tabeleid võrgus
tarbitud gaasikoguste kohta, näidates seejuures ära ka mõõteandmete vahed (Eesti Gaas AS on
sellele kaebuses viidanud kui Tallinngaas OÜ bilansiarvestuse aluseks olevatele AVP välistele
andmetele). Selline on Eesti Gaas AS ja Tallinngaas OÜ vaheline praktika olnud juba alates
2007. a. oktoobrist, mistõttu on selle pinnalt Konkurentsiametile kaebuse esitamine kummaline.
Otsuse eelnõu vastuses jäi Tallinngaas OÜ oma teabenõude vastuses toodud seisukohtade
juurde.
Konkurentsiameti seisukoht
MGS § 3 kohaselt on turuosalised gaasiettevõtja ja tarbija. MGS § 4 kohaselt on ettevõtja, kes
tegutseb jaotamise tegevusalal gaasiettevõtja. Seega Tallinngaas OÜ on turuosaline MGS
mõistes.
MGS § 11 lõike 9 kohaselt on bilansivastutus turuosalise kohustus tagada bilanss igal
bilansiperioodil. Seega Tallinngaas OÜ-l kui turuosalisel on võrguteenuse osutamisel kohustus
tagada bilanss igal bilansiperioodil.
MGS § 12 lõige 3 sätestab sõnaselgelt, et võrguettevõtjal peab olema võrguteenuse osutamisel
kasutatud gaasi ostmiseks üks avatud tarnija võrgu piiripunktide arvestuses. Tallinngaas OÜ-l
kui võrguettevõtjal, kes on ühendatud piiripunktide kaudu AS Gaasivõrk jaotusvõrguga, peab
seaduse kohaselt olema üks avatud tarnija.
7 (9)
MGS § 11 lõike 5 kohaselt on avatud tarne on turuosalisele bilansiperioodil mõõteandmete
alusel gaasi müümine või ebabilansina puudujääva gaasi müümine või ülejääva gaasi ostmine.
MGS § 11 lõike 6 kohaselt avatud tarnija on avatud tarnet osutav süsteemihaldur, gaasi müüja
või avatud tarne lepingu katkemisel võrguettevõtja nimetatud müüja, kelle võrguga on tarbija
gaasipaigaldis ühendatud.
MGS § 2 punkt 8 kohaselt on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat gaasi oma tarbeks.
Tallinngaas OÜ peab ostma MGS § 12 lõike 3 nõude täitmiseks võrguteenuse osutamiseks
vajalikku gaasi kui tarbija oma avatud tarnijalt.
Avatud tarne lepingu puudumisel on seaduse kohaseks Tallinngaas OÜ avatud tarnijaks
võrguettevõtja AS Gaasivõrk poolt nimetatud müüja Eesti Gaas AS.
MGS § 12 lõiked 11 (bilansivastutusega seotud andmevahetus), 12 (bilansivastutuse kord) ja
13 (avatud tarnija vahetamise kord) delegeerivad vastava korra kehtestamise valdkonna eest
vastutava ministrile läbi Võrgueeskirja.
Võrgueeskirja § 11 lõige 4 sätestab, et võrguettevõtja osutab turuosalisele avatud tarnet:
1) võrgust võetud gaasi koguse eest bilansigaasi hinnaga, millele lisab põhjendatud
kulutuste summa;
2) võrku antud gaasi koguse eest tasuta.
Võrgueeskirja § 11 lõike 5 kohaselt avatud tarne ahela bilansivastutusega seotud andmevahetus
korraldatakse AVP kaudu. Seetõttu on oluline, et kõikide EIC-koodiga mõõtepunktide andmed
esitatakse AVP-le.
Võrguettevõtja Tallinngaas OÜ puhul avatud tarne tähendab võrguteenuse osutamisel kasutatud
gaasi ostmist Eesti Gaas AS-lt ja sellele kogusele vastava võrguteenuse ostmist AS Gaasivõrk.
Seega AS Gaasivõrk poolt nimetatud müüja Eesti Gaas AS on seaduse kohaselt Tallinngaas OÜ
avatud tarnija seni, kuni Tallinngaas OÜ sõlmib lepingu kellegi teise avatud tarnet osutava
turuosalisega.
4. Kokkuvõte
Konkurentsiamet on tuvastanud MGS ja Võrgueeskirja nõuete rikkumise Tallinngaas OÜ poolt,
milleks on mõõtepunktide andmete valikuline edastamine AVP-le (MGS § 102 lõike 2 punkt 4
ja Võrgueeskirja § 16 nõuete rikkumine).
Oma 02.12.2019 kirjas lubab Tallinngaas OÜ lõpetada rikkumise ning alates 15.12.2019 esitada
kõikide mõõtepunktide andmeid AVP-le.
Selle lubaduse täitmisel langeb ära ettekirjutuse tegemise vajadus ning vastavate
sunnivahendite kasutamine vastavalt KorS §-le 28.
Avatud tarnija küsimuses peavad osapooled lähtuma kehtivast seadusandluse regulatsioonist,
mille kohaselt AS Gaasivõrk poolt nimetatud müüja Eesti Gaas AS on Tallinngaas OÜ avatud
tarnija seni, kuni Tallinngaas OÜ sõlmib lepingu kellegi teise avatud tarnet osutava
turuosalisega.
Eesti Gaas AS ja Tallinngaas OÜ vaheline vaidlus avatud tarne kulude tasumise osas on
tsiviilvaidlus, mis väljub Konkurentsiameti pädevuse piiridest.
8 (9)
Lähtudes eeltoodust lõpetab Konkurentsiamet Eesti Gaas AS-i poolt 23.10.2019 esitatud
kaebuse menetluse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Tilkson
regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja
Koostas:
Egert Luukas
667 2437
[email protected]
9 (9)