OTSUS
05.12.2019 nr 7-29/2019-002
Eesti gaasi ülekandesüsteemi läbipaistvusnõuete seisukohast asjakohaste võrgupunktide
heaks kiitmine
1. Haldusmenetluse alustamine
Maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 16 lõike 1 punkti 21 ja § 37 lõike 3 punkti 15 kohaselt on
maagaasivõrgu süsteemihaldur ja Konkurentsiamet kohustatud täitma Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 (edaspidi Määrus) neile pandud kohustusi.
Määruse artikkel 18 ja Määruse lisa 1 (edaspidi Suunised) punkt 3 sätestavad võrgu kasutajate
jaoks süsteemile tõhusa juurdepääsu saamiseks vajalike tehniliste andmete määratluse, kõigi
läbipaistvusnõuete seisukohast asjakohaste punktide määratluse ja teabe, mis tuleb avaldada
kõigi asjakohaste punktide kohta, ning ajakava, mille kohaselt kõnealune teave tuleb avaldada.
Määruse artikli 18 lõike 4 kohaselt peavad pädevad asutused pärast võrgu kasutajatega
konsulteerimist heaks kiitma ülekandesüsteemi asjaomased punktid, mille kohta tuleb teavet
avaldada.
2. Menetlusosaline
Elering AS, reg.kood 11022625, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, e-posti aadress
[email protected] .
3. Asjaolud ja menetluse käik
25.10.2019.a. registreeriti Konkurentsiametis Elering AS-i ettepanek muuta alates 01.01.2020
Eesti gaasi ülekandesüsteemi läbipaistvusnõuete seisukohast asjakohaseid heaks kiidetud
võrgupunkte.
Konkurentsiamet on heaks kiitnud seni kehtivad Eesti ülekandesüsteemi asjaomased punktid
2 (5)
otsusega nr 7.1-6/15-006 (16.09.2015).
01.11.2019 kuni 18.11.2019 viis Konkurentsiamet ülekandevõrgu kasutajate seas läbi
konsultatsiooni kavandatavate ülekandesüsteemi asjaomaste punktide muudatuste osas.
Konsultatsiooni käigus ei saanud Konkurentsiamet võrgu kasutajatelt tagasisidet.
07.11.2019 kuni 15.11.2019 vaidlesid Elering AS ja Konkurentsiamet e-kirja teel uute
võrgupunktide (Balticconnector ja Izborsk) nimede sobivuse üle. Käesoleval ajal on
võrgupunktid nimetatud riigipiiri ületava gaasitoru lähema Eesti asula/linna nime järgi.
Balticconnector ja Izborsk ei vasta nendele tingimustele.
Elering AS põhjendas Balticconnectori nimevalikut asjaoluga, et Balticconnectori sisend-
väljundpunkt on virtuaalne punkt, mis hõlmab endas kahte füüsilist mõõtepunkti: Paldiski ja
Inkoo. Punkti nimetamine ainult Paldiski punktiks viitaks olukorrale, kus turuosaline peab
täiendavalt nomineerima ka Inkoo poolele. Antud hetkel on Balticconnectori punkti sisend- ja
väljundnominatsioon piisav selleks, et viia gaasi Soome. Punkti nime muutmine võib
raskendada võrgureeglite rakendamist, punkti ülesseadmist „ENTSO-G transparency“
platvormil ning nomineerimise protsessi.
Izborsk võrgupunkt on esitatud lähtudes Eesti-Läti gaasitsooni ühistes võrgulepingu
tüüptingimustes sätestatud sisse- ja väljavoolupunktide nimekirjast. Käesoleval ajal toimub
Lätisse ja Eestisse suunduva gaasi mõõtmine Izborsk gaasimõõtejaamas.
Konkurentsiamet nõustus Balticconnectori võrgupunkti käsitlusega kui virtuaalne võrgupunkt,
mille kohta esitatav teave kajastab füüsiliste mõõtepunktide Paldiski ja Inkoo teavet.
Izborsk võrgupunkti nime puhul leidis Konkurentsiamet, et nimetada Eesti võrgupunkti Vene
asula järgi, mis asub piirist 30 kilomeetri kaugusel, on eksitav.
Kuna läheduses on Luhamaa maantee piiripunkt, siis oleks mõistlik nimetada seda võrgupunkti
Luhamaa võrgupunktiks.
Elering AS 29.11.2019 kirjaga nr 1.1-11/2019/1003 esitas parandatud taotluse Eesti gaasi
ülekandesüsteemi läbipaistvusnõuete seisukohast asjakohaste võrgupunktide
kooskõlastamiseks.
Elering AS tegi taotluse sisus järgmised muudatused:
1. Balticconnector sisse- ja väljavoolupunkti puhul on täpsustatud, et tegemist on
virtuaalse mõõtepunktiga, mille näitajad iseloomustavad Paldiski ja Inkoo füüsilisi
ühenduspunkte.
2. Esialgse taotlusega Izborsk sisse- ja väljavoolupunkti nimetusega esitatud võrgupunkti
nimi on pärast Konkurentsiametiga konsulteerimist uues taotluses nimetatud Luhamaa
sisse- ja väljavoolupunktiks.
Seoses loodava Eesti-Läti ühise gaasitsooniga toimuvad alates 1. jaanuar 2020 muutused
alljärgnevates varasemalt kinnitatud asjaomastes punktides:
1. Karksi sisse- ja väljavoolupunkt muutub üksnes Eesti ja Läti süsteemihaldurite poolt
hallatavaks punktiks ning võrgu kasutajad ei ole antud punktiga lepingu- ega
käitamispõhiselt ühelgi viisil seotud. Vastavalt Määruse suunistele 3.2 (3) on
ülekandevõrgu haldurid vabastatud kohustusest avaldada selliste punktide andmeid.
2. Misso sissevoolupunkt muutub Eesti riigisiseseks punktiks.
3. Misso transiidipunkt muutub ühise tsooni sissevoolupunktiks ning transiidipunkt kaob.
3 (5)
Seoses loodava Eesti-Läti-Soome ühise turupiirkonna loomisega ning Balticconnectori
gaasitoru valmimisega lisanduvad asjaomaste punktide hulka alates 1. jaanuar 2020:
1. Balticconnector sisse- ja väljavoolupunkt, mille puhul on tegemist virtuaalse
mõõtepunktiga, mille näitajad iseloomustavad Paldiski ja Inkoo füüsilisi ühenduspunkte
2. Luhamaa sisse- ja väljavoolupunkt. Luhamaa sisse- ja väljavoolupunktis teostab
mõõtmisi Läti süsteemihaldur. Elering AS saab avaldada vastavaid andmeid Läti
süsteemihalduri vahendusel Elering AS-ile kättesaadavate andmete ulatuses.
Tulenevalt asjaolust, et Konkurentsiameti otsusega nr 7-10/2019-007 30.09.2019
kooskõlastatud Elering AS ja AS Conexus Baltic Grid ühises Eesti-Läti gaasitsoonis
rakenduvates ühistes võrgulepingu tüüptingimustes on ühise gaasitsooni sisse- ja
väljavoolupunktina määratletud Izborski võrgupunkt, palub Elering AS kooskõlastada Izborski
võrgupunkti nime muutmine Luhamaa võrgupunktiks võrgulepingu tüüptingimuste punktis
1.3.2.
4. Kokkuvõte
MGS § 37 lõike 3 punkt 15 kohaselt Konkurentsiamet täidab muid temale käesolevas seaduses
ja Määruses (EÜ nr 715/2009 ) pandud kohustusi.
Määruse artikli 18 punkt 4 kohaselt Konkurentsiamet kiidab, pärast võrgu kasutajatega
konsulteerimist, heaks ülekandesüsteemi asjaomased punktid, mille kohta tuleb teavet
avaldada.
Alljärgnevas tabelis 1 on välja toodud olulisemad selgitused Eesti gaasiülekandesüsteemi
läbipaistvusnõuete seisukohast asjakohaste võrgupunktide määramise ning asjakohaste
punktide muutumise osas alates 1. jaanuar 2020.
Tabel 1. Selgitused Eesti gaasiülekandesüsteemi võrgupunktide osas
Suuniste kohane määratluse alus ja vastavad punktid Eesti Märkus
gaasiülekandesüsteemis
3.2 (a) Kõik edastusvõrgu halduri hallatava Narva sisse- ja Punktid Eesti-
(1) edastusvõrgu sisse- ja väljavoolupunktid, väljavoolupunkt Läti ühise
välja arvatud üksiku lõpptarbijaga tasakaalustustsooni
ühendatud väljavoolupunktid ning välja Värska sisse- ja piiridel.
arvatud sissevoolupunktid, mis on väljavoolupunkt
vahetult seotud EL-is asuva üksiku tootja Balticconnectori
tootmisüksusega; Balticconnector puhul
sisse- ja on tegemist
väljavoolupunkt virtuaalse
mõõtepunktiga, mille
Luhamaa sisse- ja näitajad
väljavoolupunkt iseloomustavad
Paldiski ja Inkoo
füüsilisi
ühenduspunkte
(b) kõik sisse- ja väljavoolupunktid, mis - Eestis on vaid üks
ühendavad edastusvõrgu haldurite tasakaalustav tsoon
tasakaalustavaid tsoone;
4 (5)
(c) kõik punktid, mis ühendavad - Eestis ei ole
edastusvõrgu halduri võrku veeldatud maagaasi
maagaasi terminali, gaasi jaotuskeskuste terminali, gaasi
ning ladustamis- ja tootmisrajatistega, v.a jaotuskeskust ning
juhul kui kõnealuste tootmisrajatiste ladustamisega
suhtes kehtib punkti a kohane erand; tootmisrajatist.
(d) kõik punktid, mis ühendavad teatava - Kogu abiteenuse
edastusvõrgu osutamiseks
halduri võrku direktiivi 2009/73/EÜ vajalik infrastruktuur
artikli 2 punktis 14 kuulub
määratletud abiteenuste ülekandesüsteemi
osutamiseks vajaliku - haldurile.
infrastruktuuriga.
3.2 Teave üksikutele lõpptarbijatele ja Eesti Katavad Eesti gaasi
(2) tootmisüksustele, mille suhtes ei ülekandesüsteemist tarbimise ja tootmise
kohaldata punkti 3.2.1 alapunktis a Eestis koondandmed
kirjeldatud jaotusvõrkudesse ja
asjakohase punkti määratlust, tuleb tarbijatele
avaldada koondandmetena vähemalt väljavoolu
tasakaalustava tsooni kohta. Üksikute koondpunkt
lõpptarbijate ja tootmisüksuste rühma,
mille suhtes ei kohaldata punkti 3.2.1 Eesti
alapunktis a kirjeldatud asjakohase ülekandesüsteemi
punkti määratlust, Eestis toodetud
käsitatakse käesoleva lisa kohaldamisel gaas Sissevoolu
ühe asjakohase punktina. koondpunkt
3.2 Kui kahe või enama edastusvõrgu halduri - Alates 2020 on
(3) vahelisi punkte haldavad üksnes Karksi sisse- ja
asjaomased võrguhaldurid ja võrgu väljavoolupunkt ning
kasutajad ei ole lepingu- või Misso transiidipunkt
käitamispõhiselt ühelgi viisil kaasatud üksnes
või kui punktide kaudu on edastusvõrk võrguhaldurite
ühendatud jaotusvõrguga ja kõnealused hallatavad punktid
punktid ei ole lepingutega ülekoormatud,
on selliste punktide edastusvõrgu Alates 2020 on
haldurid vabastatud kohustusest avaldada Misso
nõuded vastavalt käesoleva lisa punktile sissevoolupunkt
3.3. Riiklik reguleeriv asutus võib nõuda riigisisene punkt.
edastusvõrgu halduritelt käesoleva lisa
punkti 3.3 kohaste nõuete avaldamist
avaldamiskohustusega hõlmamata
punktide rühmade või kõigi
avaldamiskohustusega hõlmamata
punktide kohta. Sel juhul avaldatakse
teave, kui see on edastusvõrgu haldurile
kättesaadav, koondandmetena
otstarbekohasel tasandil vähemalt
tasakaalustava tsooni kohta. Nimetatud
punktide rühma käsitatakse käesoleva
lisa kohaldamisel ühe asjakohase
5 (5)
punktina.
Arvestades eeltooduga ning juhindudes maagaasiseaduse (MGS) § 37 lõike 3 punktist 15 ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklist 18 ning suuniste punktist
3
otsustan
1. kiita heaks järgmised Eesti ülekandesüsteemi asjaomased punktid, mille kohta tuleb
alates 01.01.2020 teavet avaldada:
Värska sissevoolupunkt;
Värska väljavoolupunkt;
Narva sissevoolupunkt;
Narva väljavoolupunkt;
Balticconnector sissevoolupunkt;
Balticconnector väljavoolupunkt;
Luhamaa sissevoolupunkt;
Luhamaa väljavoolupunkt;
Eesti ülekandesüsteemist Eesti jaotusvõrkudesse ja tarbijatele väljavoolu koondpunkt;
Eesti ülekandesüsteemi Eestis toodetud gaasi sissevoolu koondpunkt.
2. Muuta „Süsteemihalduri Elering AS ja süsteemihalduri AS Conexus Baltic Grid ühised
võrgulepingu tüüptingimused“ (kooskõlastatud Konkurentsiameti 30.09.2019 otsusega
nr 7-10/2019-007) punkt 1.3.2 alljärgnevalt:
1.3.2 Luhamaa sisse-/väljavoolupunkt (Venemaa-Eesti); .
Käesoleva otsusega mittenõustumisel on Elering AS-il õigus esitada 30 päeva jooksul alates
käesoleva otsuse teatavakstegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks
Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor