dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
OtsusAvalik

Otsus

Konkurentsiamet · 5. detsember 2019
Viit
7-29/2019-002
Registreeritud
5. detsember 2019
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-29 Gaasi võrgueeskirjade otsused
Toimik
7-29/2019
Vastutaja
Egert Luukas (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Energeetika- ja postiosakond)

Failid

  • 📎7-292019-002 05.12.2019 Otsus.bdoc475 KB

Sisu (failidest)

OTSUS 05.12.2019 nr 7-29/2019-002 Eesti gaasi ülekandesüsteemi läbipaistvusnõuete seisukohast asjakohaste võrgupunktide heaks kiitmine 1. Haldusmenetluse alustamine Maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 16 lõike 1 punkti 21 ja § 37 lõike 3 punkti 15 kohaselt on maagaasivõrgu süsteemihaldur ja Konkurentsiamet kohustatud täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 (edaspidi Määrus) neile pandud kohustusi. Määruse artikkel 18 ja Määruse lisa 1 (edaspidi Suunised) punkt 3 sätestavad võrgu kasutajate jaoks süsteemile tõhusa juurdepääsu saamiseks vajalike tehniliste andmete määratluse, kõigi läbipaistvusnõuete seisukohast asjakohaste punktide määratluse ja teabe, mis tuleb avaldada kõigi asjakohaste punktide kohta, ning ajakava, mille kohaselt kõnealune teave tuleb avaldada. Määruse artikli 18 lõike 4 kohaselt peavad pädevad asutused pärast võrgu kasutajatega konsulteerimist heaks kiitma ülekandesüsteemi asjaomased punktid, mille kohta tuleb teavet avaldada. 2. Menetlusosaline Elering AS, reg.kood 11022625, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, e-posti aadress [email protected] . 3. Asjaolud ja menetluse käik 25.10.2019.a. registreeriti Konkurentsiametis Elering AS-i ettepanek muuta alates 01.01.2020 Eesti gaasi ülekandesüsteemi läbipaistvusnõuete seisukohast asjakohaseid heaks kiidetud võrgupunkte. Konkurentsiamet on heaks kiitnud seni kehtivad Eesti ülekandesüsteemi asjaomased punktid 2 (5) otsusega nr 7.1-6/15-006 (16.09.2015). 01.11.2019 kuni 18.11.2019 viis Konkurentsiamet ülekandevõrgu kasutajate seas läbi konsultatsiooni kavandatavate ülekandesüsteemi asjaomaste punktide muudatuste osas. Konsultatsiooni käigus ei saanud Konkurentsiamet võrgu kasutajatelt tagasisidet. 07.11.2019 kuni 15.11.2019 vaidlesid Elering AS ja Konkurentsiamet e-kirja teel uute võrgupunktide (Balticconnector ja Izborsk) nimede sobivuse üle. Käesoleval ajal on võrgupunktid nimetatud riigipiiri ületava gaasitoru lähema Eesti asula/linna nime järgi. Balticconnector ja Izborsk ei vasta nendele tingimustele. Elering AS põhjendas Balticconnectori nimevalikut asjaoluga, et Balticconnectori sisend- väljundpunkt on virtuaalne punkt, mis hõlmab endas kahte füüsilist mõõtepunkti: Paldiski ja Inkoo. Punkti nimetamine ainult Paldiski punktiks viitaks olukorrale, kus turuosaline peab täiendavalt nomineerima ka Inkoo poolele. Antud hetkel on Balticconnectori punkti sisend- ja väljundnominatsioon piisav selleks, et viia gaasi Soome. Punkti nime muutmine võib raskendada võrgureeglite rakendamist, punkti ülesseadmist „ENTSO-G transparency“ platvormil ning nomineerimise protsessi. Izborsk võrgupunkt on esitatud lähtudes Eesti-Läti gaasitsooni ühistes võrgulepingu tüüptingimustes sätestatud sisse- ja väljavoolupunktide nimekirjast. Käesoleval ajal toimub Lätisse ja Eestisse suunduva gaasi mõõtmine Izborsk gaasimõõtejaamas. Konkurentsiamet nõustus Balticconnectori võrgupunkti käsitlusega kui virtuaalne võrgupunkt, mille kohta esitatav teave kajastab füüsiliste mõõtepunktide Paldiski ja Inkoo teavet. Izborsk võrgupunkti nime puhul leidis Konkurentsiamet, et nimetada Eesti võrgupunkti Vene asula järgi, mis asub piirist 30 kilomeetri kaugusel, on eksitav. Kuna läheduses on Luhamaa maantee piiripunkt, siis oleks mõistlik nimetada seda võrgupunkti Luhamaa võrgupunktiks. Elering AS 29.11.2019 kirjaga nr 1.1-11/2019/1003 esitas parandatud taotluse Eesti gaasi ülekandesüsteemi läbipaistvusnõuete seisukohast asjakohaste võrgupunktide kooskõlastamiseks. Elering AS tegi taotluse sisus järgmised muudatused: 1. Balticconnector sisse- ja väljavoolupunkti puhul on täpsustatud, et tegemist on virtuaalse mõõtepunktiga, mille näitajad iseloomustavad Paldiski ja Inkoo füüsilisi ühenduspunkte. 2. Esialgse taotlusega Izborsk sisse- ja väljavoolupunkti nimetusega esitatud võrgupunkti nimi on pärast Konkurentsiametiga konsulteerimist uues taotluses nimetatud Luhamaa sisse- ja väljavoolupunktiks. Seoses loodava Eesti-Läti ühise gaasitsooniga toimuvad alates 1. jaanuar 2020 muutused alljärgnevates varasemalt kinnitatud asjaomastes punktides: 1. Karksi sisse- ja väljavoolupunkt muutub üksnes Eesti ja Läti süsteemihaldurite poolt hallatavaks punktiks ning võrgu kasutajad ei ole antud punktiga lepingu- ega käitamispõhiselt ühelgi viisil seotud. Vastavalt Määruse suunistele 3.2 (3) on ülekandevõrgu haldurid vabastatud kohustusest avaldada selliste punktide andmeid. 2. Misso sissevoolupunkt muutub Eesti riigisiseseks punktiks. 3. Misso transiidipunkt muutub ühise tsooni sissevoolupunktiks ning transiidipunkt kaob. 3 (5) Seoses loodava Eesti-Läti-Soome ühise turupiirkonna loomisega ning Balticconnectori gaasitoru valmimisega lisanduvad asjaomaste punktide hulka alates 1. jaanuar 2020: 1. Balticconnector sisse- ja väljavoolupunkt, mille puhul on tegemist virtuaalse mõõtepunktiga, mille näitajad iseloomustavad Paldiski ja Inkoo füüsilisi ühenduspunkte 2. Luhamaa sisse- ja väljavoolupunkt. Luhamaa sisse- ja väljavoolupunktis teostab mõõtmisi Läti süsteemihaldur. Elering AS saab avaldada vastavaid andmeid Läti süsteemihalduri vahendusel Elering AS-ile kättesaadavate andmete ulatuses. Tulenevalt asjaolust, et Konkurentsiameti otsusega nr 7-10/2019-007 30.09.2019 kooskõlastatud Elering AS ja AS Conexus Baltic Grid ühises Eesti-Läti gaasitsoonis rakenduvates ühistes võrgulepingu tüüptingimustes on ühise gaasitsooni sisse- ja väljavoolupunktina määratletud Izborski võrgupunkt, palub Elering AS kooskõlastada Izborski võrgupunkti nime muutmine Luhamaa võrgupunktiks võrgulepingu tüüptingimuste punktis 1.3.2. 4. Kokkuvõte MGS § 37 lõike 3 punkt 15 kohaselt Konkurentsiamet täidab muid temale käesolevas seaduses ja Määruses (EÜ nr 715/2009 ) pandud kohustusi. Määruse artikli 18 punkt 4 kohaselt Konkurentsiamet kiidab, pärast võrgu kasutajatega konsulteerimist, heaks ülekandesüsteemi asjaomased punktid, mille kohta tuleb teavet avaldada. Alljärgnevas tabelis 1 on välja toodud olulisemad selgitused Eesti gaasiülekandesüsteemi läbipaistvusnõuete seisukohast asjakohaste võrgupunktide määramise ning asjakohaste punktide muutumise osas alates 1. jaanuar 2020. Tabel 1. Selgitused Eesti gaasiülekandesüsteemi võrgupunktide osas Suuniste kohane määratluse alus ja vastavad punktid Eesti Märkus gaasiülekandesüsteemis 3.2 (a) Kõik edastusvõrgu halduri hallatava Narva sisse- ja Punktid Eesti- (1) edastusvõrgu sisse- ja väljavoolupunktid, väljavoolupunkt Läti ühise välja arvatud üksiku lõpptarbijaga tasakaalustustsooni ühendatud väljavoolupunktid ning välja Värska sisse- ja piiridel. arvatud sissevoolupunktid, mis on väljavoolupunkt vahetult seotud EL-is asuva üksiku tootja Balticconnectori tootmisüksusega; Balticconnector puhul sisse- ja on tegemist väljavoolupunkt virtuaalse mõõtepunktiga, mille Luhamaa sisse- ja näitajad väljavoolupunkt iseloomustavad Paldiski ja Inkoo füüsilisi ühenduspunkte (b) kõik sisse- ja väljavoolupunktid, mis - Eestis on vaid üks ühendavad edastusvõrgu haldurite tasakaalustav tsoon tasakaalustavaid tsoone; 4 (5) (c) kõik punktid, mis ühendavad - Eestis ei ole edastusvõrgu halduri võrku veeldatud maagaasi maagaasi terminali, gaasi jaotuskeskuste terminali, gaasi ning ladustamis- ja tootmisrajatistega, v.a jaotuskeskust ning juhul kui kõnealuste tootmisrajatiste ladustamisega suhtes kehtib punkti a kohane erand; tootmisrajatist. (d) kõik punktid, mis ühendavad teatava - Kogu abiteenuse edastusvõrgu osutamiseks halduri võrku direktiivi 2009/73/EÜ vajalik infrastruktuur artikli 2 punktis 14 kuulub määratletud abiteenuste ülekandesüsteemi osutamiseks vajaliku - haldurile. infrastruktuuriga. 3.2 Teave üksikutele lõpptarbijatele ja Eesti Katavad Eesti gaasi (2) tootmisüksustele, mille suhtes ei ülekandesüsteemist tarbimise ja tootmise kohaldata punkti 3.2.1 alapunktis a Eestis koondandmed kirjeldatud jaotusvõrkudesse ja asjakohase punkti määratlust, tuleb tarbijatele avaldada koondandmetena vähemalt väljavoolu tasakaalustava tsooni kohta. Üksikute koondpunkt lõpptarbijate ja tootmisüksuste rühma, mille suhtes ei kohaldata punkti 3.2.1 Eesti alapunktis a kirjeldatud asjakohase ülekandesüsteemi punkti määratlust, Eestis toodetud käsitatakse käesoleva lisa kohaldamisel gaas Sissevoolu ühe asjakohase punktina. koondpunkt 3.2 Kui kahe või enama edastusvõrgu halduri - Alates 2020 on (3) vahelisi punkte haldavad üksnes Karksi sisse- ja asjaomased võrguhaldurid ja võrgu väljavoolupunkt ning kasutajad ei ole lepingu- või Misso transiidipunkt käitamispõhiselt ühelgi viisil kaasatud üksnes või kui punktide kaudu on edastusvõrk võrguhaldurite ühendatud jaotusvõrguga ja kõnealused hallatavad punktid punktid ei ole lepingutega ülekoormatud, on selliste punktide edastusvõrgu Alates 2020 on haldurid vabastatud kohustusest avaldada Misso nõuded vastavalt käesoleva lisa punktile sissevoolupunkt 3.3. Riiklik reguleeriv asutus võib nõuda riigisisene punkt. edastusvõrgu halduritelt käesoleva lisa punkti 3.3 kohaste nõuete avaldamist avaldamiskohustusega hõlmamata punktide rühmade või kõigi avaldamiskohustusega hõlmamata punktide kohta. Sel juhul avaldatakse teave, kui see on edastusvõrgu haldurile kättesaadav, koondandmetena otstarbekohasel tasandil vähemalt tasakaalustava tsooni kohta. Nimetatud punktide rühma käsitatakse käesoleva lisa kohaldamisel ühe asjakohase 5 (5) punktina. Arvestades eeltooduga ning juhindudes maagaasiseaduse (MGS) § 37 lõike 3 punktist 15 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklist 18 ning suuniste punktist 3 otsustan 1. kiita heaks järgmised Eesti ülekandesüsteemi asjaomased punktid, mille kohta tuleb alates 01.01.2020 teavet avaldada:  Värska sissevoolupunkt;  Värska väljavoolupunkt;  Narva sissevoolupunkt;  Narva väljavoolupunkt;  Balticconnector sissevoolupunkt;  Balticconnector väljavoolupunkt;  Luhamaa sissevoolupunkt;  Luhamaa väljavoolupunkt;  Eesti ülekandesüsteemist Eesti jaotusvõrkudesse ja tarbijatele väljavoolu koondpunkt;  Eesti ülekandesüsteemi Eestis toodetud gaasi sissevoolu koondpunkt. 2. Muuta „Süsteemihalduri Elering AS ja süsteemihalduri AS Conexus Baltic Grid ühised võrgulepingu tüüptingimused“ (kooskõlastatud Konkurentsiameti 30.09.2019 otsusega nr 7-10/2019-007) punkt 1.3.2 alljärgnevalt: 1.3.2 Luhamaa sisse-/väljavoolupunkt (Venemaa-Eesti); . Käesoleva otsusega mittenõustumisel on Elering AS-il õigus esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel