Geisy Meiner
From: Eero Veisner <
[email protected]>
Sent: kolmapäev, 8. mai 2024 15:52
To: Kaitseväe Akadeemia
Subject: KL väljaõpe ja koostöö ettepanek
Attachments: SOKkl Tartu malevas.pdf; KL_SOK_OPPEKAVA_2020.docx
Categories: Geisy
Tere,
Teemaks on KL-i uute liikmete väljaõpe neile, kel puudub igasugune kaitseväeline väljaõpe. Sellistele
liikmetele on esmalt vaja läbi viia SOKkl (sõdurioskuste kursus Kaitseliidus).
Tänane seis SOK läbimiseks piirdub suvel järjestikku 11-päevase kursusena või teise variandina sügisel 6
nädalavahetust jutti.
Olles saanud väga palju tagasisidet inimestelt, kellele taoline programm on ajaliselt sobimatu, siis on mõte
hakata korraldama SOK-i kolm korda aastas tsükliliselt. Selle kohta on manuses ka fail, mis oma mahult ja
ainetelt vastab SOKkl programmile.
Paraku ei ole malevkondades väga palju vastava väljaõppega inimesi, kes saaks neid aineid läbi viia.
Kuigi maleva tasandil leiaks vajalikud inimesed, siis
siinkohal on hoopis mõte kaasata KVA kadette, kus nad saaks selliseid tunde läbi viia ja ühtlasi ka EAP-d
saaks kirja. Õppeained on manuses olevas failis olemas, mida on vaja läbi viia. Kindlasti oleks iga aineõppe
läbiviimise juures tagatud maleva/malevkondade poolt omapoolne tugi vahendite ja toetava lisapersonali
näol.
Õppetöö toimuks kas 2-3x nädalas Lehola linnaku ruumides õhtuti ja reedest pühapäevani (ca 44h) laagrites.
KL Tartu maleva väljaõppe ülemalt (ltn Sander Ööbik,
[email protected]) on vastavaks
projektiks antud nö "roheline tuli".
Tegu on piloot-projektiga, kus osalevad Tamme malevkond ja Esimene malevkond. Projekti eesmärk on
pakkuda uutele liikmetele väljaõppeks paindliku ajakava, mis omakorda peaks võimaldama kasvatada SA
üksuste suuruseid.
Manuses kaks faili
Lugupidamisega,
Eero Veisner
Lipnik (reservis)
Õpperühma pealik
Tamme malevkond
Tartu malev
Kaitseliit
55509600
1
KINNITATUD Kaitseliidu ülema <reg_kpv käskkirjaga nr <regist_nr> KAITSELIIT Peastaap SÕDURIOSKUSTE KURSUS KAITSELIIDUS Õppekava Tallinn/Alu 2020 Õppekava koostajad (2017) Auaste ja nimi Struktuuriüksus Ametikoht Mjr Ain Tiidrus Kaitseliidu peastaap Staabiohvitser St-vbl Gaido Nurmsalu Kaitseliidu peastaap Staabiallohvitser Andrus Männiste Kaitseliidu peastaap Spetsialist Ümberhindajad (2020) Auaste ja nimi Struktuuriüksus Ametikoht Kpt Rene Toomse Kaitseliidu peastaap G7 staabiohvitser Lisaks osalesid ülevaatamisel või andsid ekspertarvamuse (2020) Auaste ja nimi Struktuuriüksus Ametikoht Mjr Ahto Alas Kaitseliidu kool SJÕ ülem Mjr Sulev Taimur Valgamaa malev Staabiülem Kpt Aigar Allika Kaitseliidu Peastaap Pioneeriohvitser Kpt Marek Leiner Pärnumaa malev S2 Ltn Märt Reedi Tartu malev Kompaniiülem N-ltn Martin Link Sakala malev Kompaniiülem N-ltn Villu Jõemets Viru malev Kompaniiülem St-vbl Ivo Kask Kaitseliidu kool Veebel V-vbl Kaido Arulepp Põlva malev Instruktor V-vbl Andrus Aruots Lääne malev Instruktor V-vbl Mehis Oidsalu Kaitseliidu kool Instruktor V-vbl Urmas Pindis Võrumaa malev Instruktor V-vbl Taavi Vaher Kaitseliidu kool Instruktor Vbl Renee Aluste Harju malev Instruktor Vbl Märt Erm Harju malev Kompaniiveebel Vbl Priidik Hänni Harju malev Kompaniiveebel Vbl Ermo Karilaid Kaitseliidu kool Instruktor Vbl Oscari Moks Sakala malev Kompaniiveebel Vbl Tõnis Otstavel Rapla malev Kompaniiveebel Vbl Reimo Reitsnik Tallinna malev VGR kontaktisik Vbl Henno Rüütel Saaremaa malev VGR kontaktisik Vbl Lauri Tanner Kaitseliidu kool Instruktor Vbl Kaido Toomemägi Sakala malev Instruktor N-vbl Margus Tepner Pärnumaa malev VGR kontaktisik N-vbl Siim Tischler Järva malev Instruktor V-srs Kalev Kundla Alutaguse malev VGR kontaktisik N-srs Ako Säälik Jõgeva malev Jaoülema abi Pr. Nele Pernits Kaitseliidu kool Haridustehnoloog Kooskõlastajad Auaste ja nimi Struktuuriüksus Ametikoht Kol Eero Rebo Kaitseliidu peastaap Ülem Kol-ltn Avo Veske Kaitseliidu peastaap G7 osakonna ülem Kol-ltn Alari Saega Kaitseliidu kool Pealik Ümberhindamine Jrk. Ümberhindajad Ümberhindamise raporti kinnitamise kuupäev, kuu ja aasta SISSEJUHATUS Sõdurioskuste kursus on esimene samm võitlejaks kujunemisel Kaitseliidus. Enne allüksuse väljaõppesse sisenemist peab iga kaitseliitlane omandama sõduri baasoskused. Käesolev Sõdurioskuste kursus on aluseks võitlusvõimelise üksuse loomisel. Ilma nende oskusteta ei ole võimalik luua edukat jagu, rühma ega kompaniid või malevkonda. Kursus on täies mahus kohustuslik Kaitseliidu tegevliikmetele, kes hakkavad kuuluma sõjaaja koosseisus lahing- ja lahingtoetusüksustesse, ning kes ei ole läbinud kaitseväeteenistust. Teistel liikmetel (Naiskodukaitsejad, noor-, toetaja- ja auliikmed, formeerijad, küberkaitse jne) on soovitatav kursus läbida vähemalt valikuliselt ainete ka upa, kuid soovijatel on alati õigus läbida kogu kursus. Kaitseliidu laiapindsuse printsiip nõuab ka palju toetavaid tegevusi, nagu elanikkonna kaitse, luuretegevus tsiviilkeskkonnas, formeerimine, logistika, avalikud suhted jne. Kuid ka nende erialade inimestel on vaatamata otsese lahingulise ülesande puudumisel, kasulik omandada sõduri baasoskused, et tõsta oma ellujäämisvõimet rasketes tingimustes. Sõdurioskuste kursus Kaitseliidus on vastavuses kursusega Sõduri baasoskuste kursus (SBK) Kaitseväes. Ol les küll metoodiliselt ja struktuuriliselt pisut erinev, katab see kursus kõik SBK teemad ja kohati rohkemgi. Erisused on tingitud kaitseliitlaste piiratumast ajakasutusest väljaõppele kui seda on ajateenijatel. Õppekava on viidud Kaitseväega ühtsesse form aati vastavalt sõjalise väljaõppe eeskirjale. SISUKORD Sissejuhatus 3 Sisukord 4 Õppekava – Sõdurioskuste kursus Kaitseliidus 5 Sihtrühm 5 Eesmärk 5 Taotletav pädevus 5 Õpiväljundid 5 Sisu ja maht 5 Tabel 1. SOKkl õppekava maht 5 Tabel 2. Õppeaine – Riigikaitse alused 6 Tabel 3. Õppeaine – Sideõpe 6 Tabel 4. Õppeaine – Tagalaõpe 7 Tabel 5. Õppeaine – Relva- ja laskeõpe 8 Tabel 6. Õppeaine – Sõjatopograafia 10 Tabel 7. Õppeaine – Välioskused 10 Tabel 8. Õppeaine – Pioneeriõpe 12 Tabel 9. Õppeaine – Vastaseõpe I 13 Tabel 10. Õppeaine – Lahingumeditsiin 14 Tabel 11. Kontrollharjutus – sõdurioskuste rada 14 Kavandamine 15 Läbiviimine 15 Tabel 12. Kursuse laskemoona ja imitatsioonivahendite soovituslik kulu 15 Tabel 13. Õppe läbiviijatel esitatavad nõuded 16 Läbivad teemad 16 Õppekavale õppima asumise nõuded 16 Tabel 14. SOKkl õppekavale õppima asumise nõuded 16 Vastuvõtukatsed 16 Hindamine 17 Tabel 15. Hindamiskriteeriumid 17 Väljastatavad dokumendid 17 Õppevara 18 Lühendid 19 Üm berhindamine 19 SOKkl õppekava lisad 19 Lisa 1 – Kontrollharjutuse näidis 20 Lisa 2 – Muudatused 2020 22 ÕPPEKAVA – SÕDURIOSKUSTE KURSUS KAITSELIIDUS Sihtrühm Kaitseliidu liige Eesmärk Kursuse õppekava loob eelduse kursuslase teenimiseks Kaitseliidus sõjaaja ametikohal ning osalemiseks järgnevatel väljaõppetsükli kursustel. Taotletav pädevus Kursuse läbinu on võimeline tegutsema lahinguväljal üksi ja lahingupaari koosseisus ning sisenema allüksuse taseme kursusele. Õpiväljundid Sõdurioskuste kursuse õppekava läbimise järel kursuslane: teab Eesti riigikaitse ülesehitust, sellega seotud organisatsioonide rolle ja riigikaitsega seotud õigusakte, tunneb ohutuseeskirju ja keskkonnahoidu ning sooritab rivivõtteid; käsitleb jao sidevahendeid ja peab sidet kehtestatud protseduure järgides; käsitleb jao varustust ja transpordivahendeid ohutult ja eesmärgipäraselt; käsitleb ohutult ja efektiivselt isiklikku teenistusrelva, käsigranaate ning tunneb jao relvastuses olevaid kuulipildujaid ja tankitõrjerelvi; orienteerub maastikul topograafilise kaardi ja kompassiga, koostab tulekaarti; läheneb vastasele varjatult, liigub üksi või lahingupa arilisega vastase efektiivse tule all ning hävitab vastast distantsilt ja tagab oma lahinguvalmiduse igas olukorras; kasutab allüksuse miine, kaevub, rakendab lõhkekeha leidmise protseduure ja kasutab gaasimaski; oskab tuvastada vastast lahinguväljal ja eristab omasid vastastest; annab esmaabi ja käsitleb kannatanut lahingolukorras. Sisu ja maht Kursuse õppekava maht on 10 nädalavahetust, soovituslik nädalavahetuse keskmine lähiõppe tundide maht on 22 akadeemilist tundi. Iga õppeaine kohta on iseseisva õppe materjalid kas e-õppe portaalis ILIAS või muul viisil tehtud kursuslastele kättesaadavaks. Kursuslased peavad omandama iseseisva õppematerjali enne ainekursuse algust, et seeläbi vähendada lähiõppes loengu vormi ja viia rõhuasetus praktilistele harjut ustele. Iseseiva õppe mahud on hinnangulised; lähiõppe mahud soovituslikud. Kursust võib läbi viia ka järjestikku päevadel õppegrupile sobivuse korral. Tabel 1. SOKkl õppekava maht Jrk nr Õppeained / KV aine-kood Iseseisev õpe Lähi- õpe Hinda- mine 1. Riigikaitse alused JU 5.5; MA 1.2 4 9 E 2. Sideõpe JU 5.10 2 5 E 3. Tagalaõpe LT 4.1 1 4 E 4. Relva- ja laskeõpe TU 3.5; TU 3.6; TU 3.7 4 82 E 5. Sõjatopograafia JU 5.2; MA 1.2 6 16 E 6. Välioskused MA 1.2; MA 1.3; MA 1.5; KA 6.4; KA 6.9 2 30 E 7. Pioneeriõpe MA 1.6; MA 1.7; KA 6.6; KA 6.8 4 26 E/ME 8. Vastaseõpe KA 6.3 4 4 E 9. Lahingumeditsiin LT 4.3 2 10 E 10. Kontrollharjutus – – 25 ME Õppetunde kokku: 29 211 Kursuse kogumaht 240 akadeemilist tundi Tabel 2. Õppeaine – Riigikaitse alused Õppeaine nimetus Riigikaitse alused Maht 13 akadeemilist tundi Eesmärk Anda kursuslasele ülevaade Eesti riigikaitse ülesehitusest, Kaitseliidu rollist (sh karjäärivõimalustest Kaitseliidus), ülesannetest ja nende täitmise põhimõtetest, valdkonda reguleerivatest õigusaktidest Õpitulemused Õppeaine läbimise järel kursuslane: nimetab riigikaitses osalevad peamised organisatsioonid, nende põhiülesanded ja selgitab Kaitseliidu rolli selles; nimetab riigikaitseõiguse ja rahvusvahelise sõjaõiguse allikaid ning rakendab olukordade lahendamisel neis kajastatud nõudeid; täidab ohutust ja keskkonnakaitset reguleerivate õigusaktidega kehtestatud nõudeid; sooritab rivilisi võtteid paigal ja liikumisel üksi ning üksuse koosseisus. Õppemeetodid Iseseisev õpe, loengud, harjutused Hindamismeetodid Kontrollküsimustega testid e-õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused Sisu ja maht Teemad Iseseisev õpe Lähiõpe Klassiõpe Väliharjutus 1. Riigikaitse korraldus; KV ja KL ülesehitus ja ülesanded. Sõda ja hajutatud lahingutegevus. Teenistus Kaitseliidus. 1 2 – 2. KV/KL õigusaktid, eeskirjad, seadusandlus. Kohustused ja õigused. Jõukasutusreeglid. Vormikandmise eeskiri. 1,5 1,5 – 3. Rahvusvaheline sõjaõigus 1 0,5 – 4. Ohutuseeskiri ja keskkonnakaitse 0,5 1 – 5. Rivilised võtted – – 4 Tunnid: 4 5 4 Kokku: 13 akadeemilist tundi Tabel 3. Õppeaine – Sideõpe Õppeaine nimetus Sideõpe Maht 7 akadeemilist tundi Eesmärk Anda kursuslasele teadmised ja oskused käsitseda varustuses olevaid sidevahendeid ja pidada sidet kehtestatud protseduure järgides Õpitulemused Õppeaine läbimise järel kursuslane: nimetab sidepidamise viise ja vahendeid; käsitseb Kaitseliidu varustuses olevaid sidevahendeid vastavalt kehtestatud nõuetele; loob kahepoolse side traat- ja raadiosidevahenditega; koostab ja edastab teateid kasutades NATO kuuldekoodi ning järgides sideprotseduure. Õppemeetodid Iseseisev õpe, loengud, harjutused Hindamismeetodid Kontrollküsimustega testid e-õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused Sisu ja maht Teemad Iseseisev õpe Lähiõpe Klassiõpe Väliharjutus 1. Sidevahendid Kaitseliidus, sidepidamise eeskiri, sidepidamise viisid, ettekannete vormid, vahendid ja protseduurid. 2 2 – 2. Sideühenduse loomine, kasutades raadiojaama ja välitelefoni. – – 3 Tunnid: 2 2 3 Kokku: 7 akadeemilist tundi Tabel 4. Õppeaine – Tagalaõpe Õppeaine nimetus Tagalaõpe Maht 5 akadeemilist tundi Eesmärk Anda kursuslasele teadmised ja oskused kasutada individuaalset ja allüksusele määratud tehnikat ja varustust Õpitulemused Õppeaine läbimise järel kursuslane: käsitseb individuaalset lahing- ja välivarustust ning väljastatud vahendeid heaperemehelikult ja ohutult vastavalt ettenähtud nõuetele; kasutab allüksuse varustuses olevaid majutus- ja transpordivahendeid vastavalt kehtestatud nõuetele; tunneb üksikvõitleja peidiku rajamise põhimõtteid ja oskab koostada peidikupassi. Õppemeetodid Iseseisev õpe, loeng ud, harjutused Hindamismeetodid Kontrollküsimustega testid e-õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused Sisu ja maht Teemad Iseseisev õpe Lähiõpe Klassiõpe Väliharjutus 1. Jao telgi püstitamine, maskeerimine ja tuleohutus. – – 2 2. Allüksusele määratud transpordivahendi mehitamine, ohutustehnika ja koormamise põhimõtted. – – 1 3. Üksikvõitleja peidiku rajamise põhimõtted. 1 1 – Tunnid: 1 1 3 Kokku: 5 akadeemilist tundi Tabel 5. Õppeaine – Relva- ja laskeõpe Õppeaine nimetus Relva- ja laskeõpe Maht 86 akadeemilist tundi Eesmärk Anda kursuslasele teadmised ja oskused käsitseda ning kasutada ohutult ja taktikaliselt õigesti isiklikku teenistusrelva ja käsigranaate ning tutvustada allüksuse relvastuses olevaid kuulipildujaid ja tankitõrjerelvi Õpitulemused Õppeaine läbimise järel kursuslane: käsitseb teenistusrelva ohutult igas olukorras ja rakendab taktikalise relvakäsitsemise põhimõtteid; tabab sihtmärke erinevates taktikalistes olukordades; tegutseb taktikaliselt mõistlikult varjet otsides, tõrkeid eemaldades ja salve vahetades; sooritab positiivselt Kaitseliidu relvaeksmi; nimetab allüksuse relvasüsteemide põhiosad, tehnilis- taktikalised andmed ja sooritab ettenähtud lahtivõtmised ja kokkupanekud; k äsitseb ohutult ja seab töökorda allüksuse relvastuses oleva kuulipilduja ja tankitõrjerelva; käitleb ohutult käsigranaati ja tabab sellega sihtmärki. Õppemeetodid Iseseisev õpe, loengud, harjutused Hindamismeetodid Automaadi testid nr 1, 2 ja 3, kontrollküsimustega testid e- õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused Sisu ja maht Automaatrelva väljaõpe Teemad Iseseisev õpe Lähiõpe Klassiõpe Väliharjutus 1. Ainekava tutvustus (õpiväljundite tutvustamine, testid). Käsitulirelvade ajalugu, erinevad relvasüsteemid 0,5 1 – 2. Ohutu relvakäsitsemise põhimõtted – 1 – 3. Automaatrelva tutvustus. Kasutatava laskemoona omadused. Põhilaskeasendid. Salvevahetuse drillid 0,5 6 – 4. Relva hoolduseks lahtivõtmine. Relvahoolduse põhimõtted – 2 – 5. Ballistika alused. Sihtimine mehaaniliste sihikutega – 6 – 6. Levinumad tõrked ja nende kõrvaldamine – 2 – 7. Laskeharjutused A1–A12 – – 38 8. Testid 1–3 – – 10 9. Kaitseliidu relvaeksam 1 1 – Tunnid: 3 19 48 Kokku: 70 akadeemilist tundi Kuulipilduja väljaõpe Teemad Iseseisev õpe Lähiõpe Klassiõpe Väliharjutus 1. Relva tutvustus. Relva osad. Vintraua vahetus. – 1 – 2. Lindi laadimine. Sihikute seadmine. „Lae ja pane valmis!“, „ Lae tühjaks ja näita ette!“ Lamades laskeasend. Kuulipilduri ja abi ülesanded, laskmine ja lahingpaari koostöö. – 1 1 3. Tõrke kõrvaldamine. – – 0,5 4. Laskeharjutus KP.1 1,5 Tunnid: – 2 3 Kokku: 5 akadeemilist tundi Tankitõrje-granaadiheitja väljaõpe Teemad Iseseisev õpe Lähiõpe Klassiõpe Väliharjutus 1. Relva tutvustus. Relva osad. Laskemoonatüübid, lisavarustus. – 1 – 2. Põlvelt laskeasend. Granaadiheituri ja abi ülesanded, laskmine ja lahingupaari koostöö. – 1 1 3. Ohutuskontroll, tõrke eemaldamine. – – 0,5 4. Laskeharjutus TTG VK.1 – 1,5 Tunnid: – 2 3 Kokku: 5 akadeemilist tundi Käsigranaadi väljaõpe Teemad Iseseisev õpe Lähiõpe Klassiõpe Väliharjutus 1. Treening- ning lahingugranaadi tutvustus ja tüübid. Granaadi välimised osad, ohutud kaugused. Granaadi ettevalmistamine. 1 – 0,5 2. Tegevus granaadi kukkumisel viskekohta – – 0,5 3. Käsigranaadi viskeharjutused KG.1, KG.2 – – 4 Tunnid: 1 – 5 Kokku: 6 akadeemilist tundi Kokku Relvaväljaõpe Iseseisev õpe Lähiõpe Klassiõpe Väliharjutus 1. Automaatrelva väljaõpe 3 19 48 2. Kuulipilduja väljaõpe – 2 3 3. Tankitõrje-granaadiheitja väljaõpe – 2 3 4. Käsigranaadi väljaõpe 1 – 5 Tunnid: 4 23 59 Kokku: 86 akadeemilist tundi Laskemoona ja imitatsioonivahendite kulu 1. Laskemoon: automaat ja kuulipilduja kursuslase kohta 500 tk (413+20% varuks) 2. Laskemoon: alakaliiber tankitõrje relv kursuslase kohta 3 tk 3. Lahingranaadid kursuslase kohta 1 tk 4. Paukmoon kursuslase kohta 60 tk 5. Õppekäsigranaadid kursuslase kohta 3 tk Tabel 6. Õppeaine – Sõjatopograafia Õppeaine nimetus Sõjatopograafia Maht 9 akadeemilist tundi Eesmärk Anda kursuslasele oskused ja teadmised kaartide eesmärgipäraseks kasutamiseks ning orienteerumiseks maastikul topograafilise kaardi ja kompassiga Õpitulemused Õppeaine läbimise järel kursuslane: eristab erinevaid kaardi tüüpe, mõõtkavasid, koordinaatide süsteeme ja kaardil olevat informatsiooni; kasutab abivahendeid kaardil olevate andmete lugemiseks (suunad, kaugused, kõrgused); määrab koordinaate kaardilt ja maastikult; valmistab kaardi ette välitingimustes kasutamiseks; liigub kaardi ja kompassi abil määratud kohta. Õppemeetodid Iseseisev õpe, loengud, harjutused Hindamismeetodid Kontrollküsimustega testid e-õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused Sisu ja maht Teemad Iseseisev õpe Lähiõpe Klassiõpe Väliharjutus 1. Sõjatopograafia 6 8 – 2. Test – 1 – 3. Väliharjutused/maastikul orienteerumine – – 7 Tunnid: 6 9 7 Kokku: 22 akadeemilist tundi Soovitus : soovituslik on minimaalselt 4 tundi praktilist orienteerumist kohaliku orienteerumisklubi üritustel – tuua tõend osalemise kohta (osalustasu kviitung vms). Soovitatav on kokku leppida kohaliku orienteerumisklubiga koondarve tasumiseks maleva poolt vastavalt kursuslaste osalemisele. Tabel 7. Õppeaine – Välioskused Õppeaine nimetus Välioskused Maht 32 akadeemilist tundi Eesmärk Anda kursuslasele teadmised ja oskused sõduri ülesannete täitmiseks lahinguväljal, isikliku ja allüksuse varustuse käsitsemiseks ning enese eest hoolitsemiseks välitingimustes Õpitulemused Õppeaine läbimise järel kursuslane: valmistab ette oma varustust ja relvastust vastavalt määratud ülesandele; maskeerib ennast ning oma varustust olukorrale sobivalt; rakendab sobivaimaid üksiksõduri liikumisviise, individuaalselt ja lahingupaari koosseisus, päeval ja öösel, jõudes vastase positsioonist tapva lasu ja/või granaadiviske kaugusele; osutab sihtmärke ja täidab t ulejuhtimiskäsklusi, kasutades ja mõistes heli- ja visuaalsete signaalide tähendust ning rakendades sobivaimat tulerežiimi; mõsitab ja kasutab käemärke ning peab kinni kehtestatud heli- ja valgusedistsipliinist; varjub sobivalt maa- ja õhuohu, kaudtule vahendite tule ja pimedal ajal valgustuse korral; valib taktikalisest olukorrast lähtuvalt sobivaima positsiooni; määrab silma järgi või abivahendeid kasutades objektide kaugusi; koostab määratud positsiooni kohta iseseisvalt tulekaardi; rajab määratud positsioonile iseseisvalt puhkekoha; täidab tunnimehe ülesandeid valvepostil ning tuvastab isikud lahingutunnust ja tunnussõna kasutades; hoolitseb iseseisvalt isikliku hügieeni eest ja hooldab varustust välitingimustes; kasutab ohutult priimust ja piirituspõletit ning valmistab toitu välitingimustes. Õppepimeetodid Iseseisev õpe, loengud, harjutused Hindamismeetodid Kontrollküsimustega testid ja/või e-õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused Sisu ja maht Teemad Iseseisev õpe Lähiõpe Klassiõpe Väliharjutus 1. Välioskused 2 – 30 Tunnid: 2 – 30 Kokku: 32 akadeemilist tundi Laskemoona ja imitatsioonivahendite kulu: 1. Paukmoon kursuslase kohta 120 tk 2. Valgusrakett kursuslase kohta 1 tk 3. Õppekäsigranaadid jao kohta 2 tk 4. Lõhkepakett jao kohta 5 tk Tabel 8. Õppeaine – Pioneeriõpe Õppeaine nimetus Pioneeriõpe Maht 30 akadeemilist tundi Eesmärk Anda kursuslasele teadmised ja oskused allüksuse kasutuses olevate miinide ja lõhkevahendite kasutamiseks, erinevate tõkete ja kaitserajatisi ehitamiseks ning tegevuseks mineeritud alal Õpitulemused Õppeaine läbimise järel kursuslane: paigaldab iseseisvalt ja nõuetele vastavalt kaitselaengu, signaal-, külg- ja roomikumiini; tunneb lõhkevate ja mittelõhkevate tõkete rajamise põhimõtteid, meetodeid ja märgistusnõudeid; tuvastab mineeritud maa-ala ja võimaliku isevalmistatud lõhkekeha ning rakendab ettenähtud protseduure olukorra kontrollimiseks, märgistamiseks ja ettekandmiseks; soori tab A-kategooria lõhkaja eksami; rajab ja maskeerib üksiksõduri kaitserajatisi vastavalt kehtestatud nõuetele; kasutab väljastatud imitatsioonivahendeid ohutult ja eesmärgipäraselt; kasutab gaasimaski nõuelete vastavalt ja tunneb teisi kaitsevahendeid TBK ohu eest kaitsmiseks. Õppemeetodid Iseseisev õpe, loengud, harjutused Õppeaine hindamismeetodid Kontrollküsimustega testid e-õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused Sisu ja maht Teemad Iseseisev õpe Lähiõpe Klassiõpe Väliharjutus 1. Miiniõpe: tankimiin, kaitselaengud, külgmiinid, signaalmiin ja rahvusvahelised nõuded mineerimisele 1 1 3 2. Tõkestamine: lõhkevad ja mittelõhkevad tõkked. Mittelõhkevad jalaväevastased tõkked: spiraalokastraat, lõiketraat, komistustõke, siil, ratsu. Lõhkevad tõkked: miinivälja rajamise meetodid ja märgistus (malelaud, rivimeetod, skeemita) – 1 3 3. Kindlustamine: laskepesa ehitamine, maskeerimine ja liivakottide kasutamine – – 3 4. Lõhkekehade liigitus ja isevalmistatud lõhkekehad. Isevalmistatud lõhkekehade ja lõhkemata lõhkekehade leidmise protseduur (4C). – 1 2 5. Tegevus miiniväljale sattudes – – 1 Teemad Iseseisev õpe Lähiõpe Klassiõpe Väliharjutus 6. TBK-kaitsevahendid 2 – 3 7. Imitatsioonivahendid – – 1 8. A-kategooria lõhkaja kursus 1 3 4 Tunnid: 4 6 20 Kokku: 30 akadeemilist tundi Arvestuslik lõhkematerjali ja imitatsioonivahendite kulu: 1. Lõhkeaine kursuslase kohta 65 g 2. Kapseldetonaator kursuslase kohta 2 tk 3. Tõmbesüütur kursuslase kohta 1 tk 4. Süütenöör kursuslase kohta 1 m 5. Signaalmiin kursuslase kohta 0,25 tk 6. Pisargaas/pipragaas jao kohta 1 kanister 7. Pürotehniline miin jao kohta 5 tk 8. M52B treeningmiin jao kohta 10 tk 9. M21 treeningmiin jao kohta 5 tk 10. M13 treeningmiin jao kohta 1 tk 11. M14 treeningmiin jao kohta 4 tk Soovitus: Gaasimaski õppes kasutage vana telki gaasilises keskkonnas harjutamiseks. Lisaks gaasimaski pähepanekule gaaside keskkonnas harjutage ja torbiku vahetust ja vee joomist gaasilises keskkonnas. Tabel 9. Õppeaine – Vastaseõpe I Õppeaine nimetus Vastaseõpe I Maht 4 akadeemilist tundi Eesmärk Anda kursuslasele teadmised vastase kuni rühma suuruste üksuste tüüpstruktuuridest, nende relvastusest, vahenditest ja taktikast ning oskused ohu tuvastamiseks ja eristamiseks omadest lahinguväljal Õpitulemused Õppeaine läbimise järel kursuslane: tunneb ära ja eristab vastase rühma tasemel enamkasutatavaid relvasüsteeme ja tehnikaühikuid; tunneb vastase relvastuse ulatus ja mõju; eristab vastase isikkoosseisu ja maaväe tehnikat KV ja liitlaste võitlejatest ja tehnikast. Õppemeetodid Iseseisev õpe, loengud, harjutused Hindamismeetodid Kontrollküsimustega testid e-õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused Sisu ja maht Teemad Iseseisev õpe Lähiõpe Klassiõpe Väliharjutus 1. Vastase peamine lahingtehnika ja relvastus – nende mõju, vormid, struktuurid ja peamised rivistused 2 3 – 2. KV, KL ja liitlaste peamine lahingtehnika ja vormid 2 1 – Tunnid: 4 4 – Kokku: 8 akadeemilist tundi Tabel 10. Õppeaine – Lahingumeditsiin Õppeaine nimetus Lahingumeditsiin Maht 12 akadeemilist tundi Eesmärk Anda kursuslasele teadmised ja oskused, mis võimaldavad iseseisvalt ja üksuse koosseisus erinevates taktikalistes olukordades anda esmaabi lahingkannatanule abi tule all faasis, taktikalise abi faasis ja abi evakuatsioonil faasis rakendades <c>ABCDE algoritmi Õpitulemused Õppeaine läbimise järel kursuslane: valib õiged esmaabivõtted lahingkannatanu käsitlemisel; rakendab esmaabivõtteid abi tule all faasis, taktikalise abi faasis ja abi evakuatsioonil faasis vastavalt <c>ABCDE algoritmile erinevates taktikalistes olukordades ja keskkonna tingimustes; käsitleb kannatanut säästvalt vastavalt vigastustele; rakendab erinevaid transpordi võtteid kannatanu evakueerimiseks . Õppemeetodid Iseseisev õpe, loengud, harjutused Hindamismeetodid Kontrollküsimustega testid e-õppekeskkonnas ILIAS ja praktilised harjutused Sisu ja maht Teemad Iseseisev õpe Lähiõpe Klassiõpe Väliharjutus 1. Lahingumeditsiin 2 2 8 Kokku: 12 akadeemilist tundi Tabel 11. Kontrollharjutus – Sõdurioskuste rada Õppeaine nimetus Kontrollharjutus Maht 25 akadeemilist tundi Eesmärk Kinnistada ja hinnata kursuslaste teadmiste ja oskuste taset ning luua võimalused nende parandamiseks Õpitulemused Kontrollharjutusel kursuslane: demonstreerib omandatud välioskusi; demonstreerib relva ohutut käsitlemist; demonstreerib omandatud pioneerioskusi; liigub maastikul kaardi ja kompassiga ettenähtud aja jooksul ettenähtud punkti; loob kahepoolse side ja edastab sõnumi, järgides sideprotseduure; avastab ja tuvastab erinevad ohud lahinguväljal; annab elupäästvat esmaabi. Õppemeetodid Harjutused Hindamismeetodid Testid Sisu ja maht Teemad Iseseisev õpe Lähiõpe Klassiõpe Väliharjutus 1. Sõdurioskuste rada – – 25 Kokku: 25 akadeemilist tundi Vaata ka Lisa 1 – Kontrollharjutuse näidis Kavandamine Sõdurioskuste kursus (SOKkl) võib toimuda nädalavahetustel või väljaõpegrupile sobivuse korral järjestikku päevadel. Igal juhul tuleb läbiviimine kavandada selliselt, et õppekavas määratud õpiväljundid jääksid samaks. SOKkl kavandatakse nii, et väljaõpe areneks loogiliselt, li igutakse lihtsamalt keerulisemale, kergemalt raskemale, üksikoskuste omandamiselt tegevusteni meeskonna koosseisus. Ülemate või oluliste kõne- ja tugiisikute tunnid planeeritakse ja korraldatakse selliselt, et nende tunnid toetavad õppekavas määratud õpiväljundite täitmist (nt üksuse ülema tund ja enesetutvustus toimub õppekavas ettenähtud teemat käsitledes). Puuduste ja võlgnevuste likvideerimise võimaldamine on kursuseülema kohustus, mida peab vajadusel toetama juurde antud isikkoosseisu abil, lisavahenditega või muul viisil selleks, et õppekava eesmärk saaks täidetud. Läbiviimine Kursuseülem vastutab väljaõppe korraldamise ja tulemuste eest. Väljaõppe läbiviija kujundab alluvate hoiakud, väärtushinnangud ja käitumisnormid. Väljaõppe läbiviijad peavad kujundama alluvates otsustamisjulgust, initsiatiivi ja sihikindlust. Läbiviimise põhimõtted. Kursus viiakse läbi lähiõppena, mida toetab iseseisev õpe. Iga õppeaine kohta on iseseisva õppe materjalid kas e-õppe portaalis ILIAS või muul viisil kursu slastele kättesaadavaks tehtud. Soovituslik nädalavahetuse keskmine õppetundide maht on 22 akadeemilist tundi. Sõdurioskuste kursus on eeldusõpe järgmise taseme ehk jao väljaõppe kursusele (VÜT1) edasiliikumiseks. Õppetöö läbiviimiseks on soovitatav vähema lt üks instruktor 10 kursuslase kohta. Kursuslase individuaalvarustus ja jao varustus peab vastama varustustabelile ja kursuslaste arvule. Kursuslased kannavad ja kasutavad kursusel individuaalvarustust. Kursuslasel peab minimaalselt olema väljastatud: välivorm vastavalt aastaajale, automaatrelv, kiiver, jalaväerakmed, jalaväelabidas, toidutegemise vahendid, 24h toidupakk (hädaolukorraks), veepudel, telkmantel, seljakott, magamiskott, rullmatt, individuaalne meditsiinikomplekt (MK-1), kaitseprillid, kuul miskaitsmed. Tabel 12. Kursuse laskemoona ja imitatsioonivahendite soovituslik kulu Kursuslase kohta Jao suuruse grupi kohta Laskemoon (automaat, kuulipilduja) 500 tk Lõhkepakett 5 tk Laskemoon (tankitõrjerelva alakaliiber) 3 tk Pürotehniline miin 5 tk Lahinggranaat 1 tk M52B-treeningsütik 1 tk Lõhkeaine 65 g Pisar/pipragaas, kanister 1 tk Kapseldetonaator 2 tk Süütenöör 1 m Tõmbesüütur 1 tk Paukpadrun 220 tk Signaalmiin 0,25 tk Valgusrakett 1 tk Õppegranaat 4 tk SOKkl õppe läbiviijatele on kehtestatud nõuded, mis on välja toodud allolevas tabelis. Tabel 13. Õppe läbiviijatel esitatavad nõuded Formaalharidus Vähemalt keskharidus Erialased eeldused Vanemallohvitseri kursus ja/või eriala spetsialist Hoiakud Missiooniteadlikkus, usaldus, avatus, kogukondlikkus ja jätkusuutlikkus Isikuomadused Instruktoritel peab olema motiveeriv, hoiakuid kujundav ning jõukohast õppekeskkonda loov roll. Lisaks psühholoogiline valmisolek, kohusetundlikkus, hea koormustaluvus, pingetaluvus, algatusvõime, iseseisvus, otsustusvõime, juhi omadused, abivalmidus, hea suhtlusoskus, empaatiavõime. Läbivad teemad Kursuse läbivateks teemadeks on individuaalsete sõdurioskuste arendamine, ohutuseeskirja, vormikandmiseeskirja, rivilise käitumise, keskkonnakaitsenõuete ja enesedistsipliini järgimine. Hoiakute kujundamine ja kasvatustöö. Sisemäärustiku ja struktuuriüksuse sisekorra järgimine. Sisemäärustikus ja struktuuriüksuse sisekorras säte statu on tihedalt seotud teenistusega. Kursuslasele saavad hoiakud ja normid loomuomaseks vaid instruktorite ja pealike pideva järelevalve, juhendamise ja eeskuju kaudu. Üldkehalise ettevalmistuse vajalikkust ja tähtsust teadvustatakse tegevuste käigus ning praktiseeritakse väliharjutustel, arvestades seejuures individuaalset füüsilist võimekust. Väljaõppe intensiivsuse juures vältida võimalikku ülekoormust ja vigastusi. Keskkonnakaitse. Väärtustatakse puhast keskkonda ja järgitakse tekkiva prügi, sh kes kkonnaohtlike jäätmete käitlemise korda ning väeosa/maleva/asutuse ja sõjaväeliselt korraldatud üksuste harjutusvälja(de) ja välilasketiiru(de) kasutamiseeskirjas sätestatud keskkonnakaitsenõudeid, juhtides neile tähelepanu kõikidel tegevustel. Tervis ja ohutus. Kõikidel tegevustel juhitakse tähelepanu töökeskkonnale ja - võtetele, et hoida enda ja alluvate füüsilist ja vaimset tervist (õige riietus, töövõtted, hügieen jne ). Õppekavale õppima asumise nõuded Tabel 14. SOKkl õppekavale õppima asumise nõuded Ametikoht/liikmestaatus Kaitseliidu liige Formaalharidus Ei kehtestata Eelduskursused Esmaabi põhikursus Kaitseliidus 1 , mootorsõidukijuhi või relvaloa esmaabi koolitus tunnustatud koolitaja poolt viimase 3 aasta jooksul Hoiakud Missiooniteadlikkus, usaldus, avatus, kogukondlikkus, jätkusuutlikkus ja heaperemehelik ringikäimine Kaitseliidu varaga Isikuomadused Psühholoogiline valmisolek, kohusetunne, hea koormustaluvus, pingetaluvus, algatusvõime, iseseisvus, otsustusvõime Vastuvõtukatsed Puuduvad. Kursuslane peab vastama Kaitseliidu liikmetele esitatavatele nõuetele. 901065 133985 0 0 1 Kaitseliidu ülema käskkiri 28.02.2020 nr K-7-1/20/5450V Hindamine Kontrolli ja hindamise eesmärk on toetada kursuslase arengut ehk anda tagasisidet tema arengu kohta, innustada ja suunata kursuslast sihikindlalt õppima, toetada kursuslase enesehinnangu kujunemist ja suunata kursuslast täiendamist vajavate teemade valikul. Kursuslasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ja oma soorituse tulemuse koht a. Kursusel hinnatakse iga kursuslase sooritusi hindamislehe alusel, mida täidavad läbiviijad. Saadud hinnang kajastub kursuse lõpus väljaantava tunnistuse lisas. Iga õppeetapi alguses viiakse läbi teadmiste kontroll eelmises etapis õpitu kohta. Teadmiste kontrolli tulemusi hinnatakse vastavalt Kaitseväes ja Kaitseliidus kehtestatud hindamiskriteeriumitele. Tabel 15. Hindamiskriteeriumid Hinne Sooritusprotsent 0 ehk „puudulik“ 0–50% 1 ehk „kasin“ 51–60% 2 ehk „rahuldav“ 61–70% 3 ehk „hea“ 71–80% 4 ehk „väga hea“ 81–90% 5 ehk „suurepärane“ 91–100% Jooksev kontroll toimub kogu kursuse ajal (kontrollküsimused, tegevuse jälgimine ja vajaduse korral tegevuse korrigeerimine). Puuduliku hinde parandamine ja testi järelsooritus on võimalik kokku leppida läbiviiva personaliga. Kursuse algul toimub kehaliste võimete kontroll KV kehtestatud kehaliste võimete kontrolltesti alusel, et anda hinnang kursuslase võimekusele osaleda kursuse praktilises tegevuses. Antud test ei ole hinnatav ega määrav kursuse läbimi seks. Kursuse kontrollharjutus ehk „Sõdurioskuste rada“ toimub tegevuskontrollina. Kontrollharjutus viiakse läbi 25-tunnise taktikalise harjutusena, millega kinnistatakse ja kontrollitakse kursuse jooksul omandatud teadmisi ja oskusi. Kontrollharjutus viia kse läbi maastikul katkematu väliharjutusena (vastavalt KV „Sõjalise väljaõppe eeskirjale“ ja „Sõjalise väljaõppe korraldus Kaitseliidus – juhisele“), milles kursuslased demonstreerivad erinevates eelnevalt omandatud oskusi ja teadmisi kontrollpunktides/õppekohtades. Kursuslased liiguvad- orienteeruvad maastikul taktikaliselt jalgsi lahingupaaris 10–25 km. Sõltuvalt harjutuse ülesehitusest ja kontrollpunktides/õppekohtades läbiviidavatest ülesannetest võivad kursuslased neid sooritada in dividuaalselt. Harjutus peab sisaldama ühe ööbimispeatuse ja mitte vähem kui 5 kontrollpunkti/õppekohta. Harjutuse ja kontrollpunkti/õppekoha sisu peab vastama eelnevalt õpitule. Kursuslastele saata ka hindamislehed, mille põhjal nad saavad ette valmistada või panna üles ILIASesse „Kontrollharjutuse ülesehituse ja hindamislehtede näidised“ (vt allpool). Sõdurioskuste raja läbimist hinnatakse mitteeristavalt. Sõdurioskuste rajale pääsemiseks peavad kõik ainekontrollid olema sooritatud vähemalt hindele „1“. Väljastatavad dokumendid Kursuse lõpetajale väljastatakse Kaitseliidu maleva tunnistus koos lisaga (soorituste leht). Osaliselt kursuse läbinule väljastatakse vaid lisa. Osaliselt kursuse läbinu saab läbitud ained üle kanda järgmisele kursusele järgneva kolme aasta jooksul. Õppevara Õppetööks sobilik õppevara ja soovitatav kirjandus: Kaitseliidu arvutivõrgu väljaõppe osakonna ühiskettal (G7\avalik\väljaõppe alusdokumendid, õppematerjalid_õppekavad\SOK_õppematerjal) asub ajakohane õp pematerjal. Samuti on õppematerjal kättesaadav nii läbiviijatele kui ka kursuslastele e- õppeportaalis ILIAS. Muu kasutatav dokumentatsioon ja õppematerjal: Kaitseliidu Peastaap, Kuulipilduja KSP-58 instruktori käsiraamat, 2017 Kaitseliidu seadus. – Riigi Teataja I, 20.03.2013, 1 Kaitseliidu ülema 18.12.2018 käskkiri nr K-7-1/18/28194V „Sõjaväelise väljaõppe korraldus Kaitseliidus (juhendi) kinnitamine“ Kaitseministri 07.09.2006 käskkiri nr 317 „Kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika kinnitamine“ Kaitseväe Akadeemia 2019. Jagu/rühm püsitoimingud Kaitseväe Akadeemia, Kuulipilduja MG3 instruktori käsiraamat, 2002 Kaitseväe Akadeemia, Laskuri maastikuraamat, 2018 Kaitseväe Akadeemia, VF Relvajõudude vormid, auastmed ja eraldusmärgid (CD-ROM), 2008 Kaitseväe juh ataja 02.01.2019 käskkiri nr 1 „Käsigranaadi viskeharjutused. Ohutuseeskiri 2.6“ Kaitseväe juhataja 03.03.2019 käskkiri nr 58 „Sõjaväelise väljaõppe-eeskirja kinnitamine, käskkirjade kehtetuks tunnistamine“ Kaitseväe juhataja 03.07.2017 käskkiri nr 150 „Ka itseväe ja Kaitseliidu väljaõppe ohutuseeskirja kinnitamine, käskkirjade muutmine ja kehtetuks tunnistamine“ Kaitseväe juhataja 08.01.2020 käskkiri nr 4 „Kaitseväe rivieeskiri“ Kaitseväe juhataja 10.06.2019 käskkiri nr 142 „Sõduri baaskursuse õppekava“ Kaitseväe juhataja 11.01.2017 käskkiri nr 7 „Automaatrelva baasõppe ainekava“ Kaitseväe juhataja 14.02.2019 käskkiri nr 45 „Käsigranaadi DM 61 ohutusjuhendi kehtestamine“ Kaitseväe juhataja 21.01.2015 käskkiri nr 15 „Kaitseväe ja Kaitseliidu lõhkeväljaõppe eeskiri“ Kaitseväe juhataja 21.03.2019 käskkiri nr 94 „Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise kord“ Kaitseväe juhataja 25.10.2017 käskkiri nr 227 „Kaitseväe sõjaaja struktuuri sõjalise maakaitse koosseisu arvatav ate täiendavate kergejalaväekompaniide (sisekaitse) võimekirjeldus“ Kaitseväe juhataja 30.01.2019 käskkiri nr 33 „Õpikogemuste eeskirja kehtestamine“ Kaitseväe juhataja 31.07.2019 käskkiri nr 183 „Laskeväljaõppe eeskiri” Kala, V; Peets, A. (1995). Sõjatopo graafia. Eesti Riigikaitse Akadeemia Kirjastus, Tallinn Konts, Peep; Lepik, Irje; Moora, Harri jt. (2002). Keskkonnakaitse kaitsejõududes. Käsiraamat. Säästva Eesti Instituut, Tallinn Kosk, H; Mäemurd, S. (Õhutõrjedivisjon). Õhuründevahendite käsiraamat, 2005. Käskude ning aegade, asukohtade ja piirjooniste tähistamise formaat STANAG 2014 (2000). Brüssel: (NATO) Sõjaväe Standardimisbüroo Maaväe staap, Taktikaline vastane „Punane“ (AK), 2009 NATO (2019). APP-06 D, NATO terminite ja definitsioonide kogumik Orru, Hans jt (koost; 2016). Töökeskkonna ohutegurid Eesti Kaitseväes, nendest tulenevad terviseriskid ning kuidas nende eest kaitsta. Töötervishoiu ja tööohutusalane käsiraamat. Tartu Ülikool, Eesti Kaitsevägi Riigikaitse seadus, R iigi Teataja I, 12.03.2015, 1 Scoutspataljon, Carl-Gustav, 2013 Uibopuu, Lembit-Olev. (toim, 2003). Maismaasüsteemide taktikaliste tingmärkide käsiraamat. Kaitsejõudude Peastaap, Tallinn (Normdokumentide ja õpikute uuenedes võetakse kasutusele uuendatud versioonid) Lühendid KL – Kaitseliit KV – Kaitsevägi SOKkl – Sõdurioskuste kursus Kaitseliidus TBK – tuuma, bioloogia, keemia VÜT1 – Väikeüksuse taktika kursus 1. tase (maakaitsejagu) Ümberhindamine Õppekava ajakohasuse kohta antakse tagasisidet iga välj aõppetsükli/-aasta hindamisetapis. Ümberhindamist viiakse läbi vajadusel või mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul. Ümberhindamise tulemustega kava peab olema elektrooniliselt kättesaadav kõikidele kursuse läbiviimisega seotud inimestele. Ümberhindamise põhiliseks alusinfoks on kursuseülema ja kursuse instruktorite koostatud täiendus- ja muudatusettepanekud. Ümberhindamist viib läbi Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond (G7). SOKkl õppekava lisad Lisa 1. Kontrollharjutuse näidis Lisa 2. M uudatused 2020 LISA 1 – KONTROLLHARJUTUSE NÄIDIS 1297324 237885 Üldine näidiskirjeldus : Kontrollharjutus koosneb 5–10 hinnatavast teemast: Varustuse kontroll Maskeerimine ja varjumine Relva ohutu käsitlemine, võimalusel laskeharjutus Käemärgid ja signaalid Sihtmärgi osutamine ja tulejuhtimise käsk Side loomine ja ettekande tegemine Lamades laskepesa rajamine TLKK (TCCC) ülesanne Vastase tundmine (pildid tehnikast distantsil, binokliga vaatamine) Topograafiaoskus (läbivalt punktist punkti liikudes) Varustuse kontrollis tuleb veenduda, et kõigil on kaasas vajalik varustus. Topograafiat hinnatakse sellega, et antakse järgmise punkti asukoht erinevaid meetodeid kasutades: koodipunkt, suund ja kaugus, koordinaadid, asukohakirjeldus. Enne liikuma asumist kontrollib punktis olev instruktor, kas kursuslane on märkinud kaardile õige asukoha. Kursuslane kirjeldab, millist marsruuti ta planeerib kasutada. Näited: Start–2 6965 8260 pinnasteede rist 2–3 1300 m 37–50 varemed, suunaparand puudub 3–4 68107840 sihtide rist 4–5 CD –41–35 lagendiku nurk. Maantee nr 11 ületamine, kohustuslik kasutada viadukti ruudus 68 76 5–6 AB –24+19 pinnastee, Rabametsa terviseraja sildi alt mööda pinnasteed ida suunas 1600 m 59–00, siis 250 m 08–00 mööda üherealist kruusateed kuni pinnasteede ristini, siis 850 m 13–00 mööda pinnasteed 6–7 CD +057+009 väike lagendik ja valla piir. Maantee nr 11 ületamisel kohustuslik kasutada viadukti ruudus 7277 7–8 EF –19+04 kaherealise kruusatee ja pinnastee rist 8 – Finiš 70408358 relvapunkriesine Vastane. Kursuslase ees on 10 pilti vastase tehnikast, mida ta peab ~10 m kauguselt vaatama binokliga (8x) ning 30 max punktist saama 16 punkti. 1 pilt 3 punkti. Pilt A3-lehel. Hindamine on mitteeristav. Tulemus on kas arvestatud või mittearvestatud iga ülesande puhul vähemalt 50% õigesti sooritatud tegevuste või tulemuse nõutud standardile vastavuse korral. LISA 2 – MUUDATUSED 2020 Täienduse/muudatuse koht õppekavas Täienduse/muudatuse sisu Üldiselt Õppekava on viidud võimalikult sarnasesse formaati Kaitseväe sõjalise väljaõppe eeskirjaga. Lisatud KV koodid. Seoses rõhuasetusega hajutatud lahingutegevusele vajas õppekava analüüsi ja muudatusi, et tagada SOKkl lõpetanu sujuv üleminek jao kursusele. Muudatused töötas läbi sama töögrupp, kes koostas allüksuste õppekavad. See tagab ühtsuse ja järjepidevuse, et SOKkl lõpetanu saab sujuvalt edasi minna jao kursusele. Peamised muutused: Muudetud on õppeainete järjekorda õppekavas nende soovitatava toimumise või alguse järjekorras. Lisatud on teemasid ja ümber vaadatud kontakttundide mahud. Õpiväljundeid on oluliselt täiendatud Oluliselt on tõstetud iseseisva õppe mahtu ja kavas on viia ettevalmistav teooria võimalikult suures mahus ILIASse. Lisatud on kuluva laskemoona ja imitatsioonivahendite arvestuslik hulk ainete ja õppekava kohta. Kokku suurenes kontaktõppetundide maht 211-ni (oli 195), iseseisev õpe 29 tunnini (oli 3,5 tundi). KV ja KL reguleerivad õigusaktid Nimi muudetud: Riigikaitse alused . Teema hõlmab tunduvalt rohkem kui vaid õigusakte, sh riigikaitse ülesehitust, teenistust ja karjääri Kaitseliidus jms. Vastavalt on suurenenud ka aine maht. Tagalaõpe Lisatud on üksikvõitleja peidiku rajamise teooria. Relva ja laskeõpe Lisatud on kuulipilduja ja TT-granaadiheitja õpe baastasemel ja laskeharjutus, et võimaldada nende relvade kasutamine jao kursusel ilma erialakursust läbimata. Veel on lisatud käsigranaadi õpe ja heite harjutus, mis on soovitatav viia läbi pioneeriõppega samal nädalavahetusel. Lisatud on KL relvaeksam, mis annab eelduse kursuse lõpetajal taotleda teenistusrelv kodusele hoiule. Sõjatopograafia Sisuliselt muutusteta; suurendatakse on suurendatud iseseisva õppe mahtu, sh tungivalt on soovituslik saata kursuslased praktiseerima orienteerumisklubide korraldatavatele orienteerumispäevadele. Välioskused Sisuliselt muutusteta; lisandusid drillid kaudtule, käsigranaadi ja õhuohu korral, samuti ettevalmistused lahinguks. On vähendatud kontakttundide arvu iseseisva õppe mahu suurendamise arvelt. Pioneeriõpe On tõstetud praktiliste harjutuste mahtu ja lisatud TBK ja muude lõhkekehade käsitlemise õpe. Taktikalise vastase õpe On ümber nimetatud Vastaseõppeks. Lisatud on vastase relvad, nende mõju, muu peamine lahingtehnika ja ka peamised rivistused. On lisatud ka omade relvastus ja tehnika, et oleks tagatud eristamine – vastased omadest. On suurendatud kontakttundide mahtu ja lisatud iseseisev õpe ILIASse. Lahingumeditsiiniõpe Täiendatud on teooriat ja suurendatud praktiliste harjutuste mahtu. Kontrollharjutus Sisulisi muudatusi ei ole. Lisatud on näidiskirjeldus.
SOKkl tsükliõpe Tartu malevas
SOKkl väljaõppe tagamine tsükliõppena annab uutele, ilma KV taustata liikmetele,
paremad ja paindlikumad võimalused omandada vajalikud teadmised.
Taoline õpe võimaldab uusi liikmeid senisest kiiremini kaasata väljaõppesse ning
õpperühmades on nii uutel liikmetel kui ka juhtidel selgem ülevaade toimuvatest
protsessidest.
Kiirem, paindlikum ja tõhusam väljaõpe tagab liikmete suurema aktiivsuse ning seeläbi ka
jõuda SA-ametikohale. Aktiivsuse säilitamine (ja selle normiks seadmine
organisatsioonikultuuri osana) on kriitilise tähtsusega, et SA-ametikohale kinnitatud
liikmed osaleks ka seal vajalikus väljaõppes. Selline protsess saab alguse vaid siis, kui
organisatsioonina suudame end ka aktiivsetena näidata juba esimesest nädalast.
Üldine kõrge aktiivsus tagab üksusele pandud SA eesmärkide täitmist.
Maleva poolt tegutsemine peale õppekava kinnitamist.
1. Maleval tagada väljaõppeks vajalike õpperuumide, tiirude ja väljaõppealade
broneeringud kuupäevaliselt. Vastav kalender peab olema kättesaadav MK
õpperühmade pealikele vähemasti 6 kuud enne õpet.
2. Maleval tagada instruktorite olemasolu. Võimalusel/vajadusel kaasata MK-dest
vastava pädevusega liikmeid. Lisaks kaasata KV Akadeemia kadette. Kadettidel on
vaja EAP-sid ja kinnitatud kalendriga on neid ka parem kaasata.
3. RÕK/LÕK jm õppustega arvestada väljaõppe planeerimisel.
4. Enne laagrite (tegutsemine maastikul) algust tagada eelnevalt õppuritele vajalik
varustus. Kinnitada Maleva pealiku käsuga, mis oleks vältava iseloomuga. See
tagab igakordse sujuva töö varustuse väljastajale õppurite nimekirja alusel. Juhul,
kui liige ei läbi konkreetses tsüklis väljaõpet (madal oslaemisaktiivsus ei võimalda
kursust läbida), tagastatakse varustus. Uuesti on võimalik saada varustus järgmises
tsüklis. Taoliselt väldime varustuse puudujääki nende suhtes, kes on reaalselt
valmis panustama ja saama ka edaspidi väljaõpet. SOKkl läbinud saavad vormi
endale jätta ning valmidusel lülitatakse SA-ametikohale.
Malevkondade poolt tegutsemine.
1. Õpperühma pealikud (ÕRP) vastutavad esmase toimingute sujuvuse dokumentide,
õppekavad kättesaadavuse eest. Infonädala viib läbi MK pealik.
2. ÕRP-d tagavad MK siseselt aruandluse õppurite väljaõppes osalemises õppeainete
kaupa.
3. ÕRP-d tagavad vajadusel aktiivse osalemise muus vajalikus/võimalikus väljaõppes
MK-siseselt juhul, kui liige on liitunud oluliselt varem enne SOK algust. (Nt. Tamme
MK saab lülitada uue liikme koheselt droonide algõppesse ning kaasata airsoft
treeningutesse, kuna üksuse siseselt saame pakkuda piisavalt kõrgel tasemel
vajalikku õpet koos vajaliku varustusega).
SOKkl KALENDER
1. Kokku on 12 õppenädalat.
2. Koos Sõdurioskusterajaga (SOR) on 5 laagrit ja 7 nädalat Lehola linnakus (õues,
klassiruumis, relvaruumis jne.)
3. Leholas toimuv õpe peaks toimuma 2x nädalas, õhtuti 18:00-22:00
4. KL kooli poolt kinnitatud õppekava on täies mahus üle kantud allolevasse
kalendrisse selliselt, et oleks loogiline järjestus väljaõppes.
5. Vastavalt KL Peastaabi poolt väljastatud SOKkl õppekavale on iseseiva õppe
mahud hinnangulised; lähiõppe mahud soovituslikud. Seega tuleb Lehola
linnakus lähtuda tundide planeerimisel selliselt, et osalejad saaks
maksimaalselt lühikese ajaga omandatud maksimaalselt palju teadmisi ja
oskuseid.
Ndl Aine Ises.õpe Klass/Lehola Laager AT
1. 1. Riigikaitse korraldus; KV ja KL 1 2 3
ülesehitus ja ülesanded. Sõda ja
hajutatud lahingutegevus.
Teenistus Kaitseliidus.
2. KV/KL õigusaktid, eeskirjad, 1,5 1,5 3
seadusandlus. Kohustused ja
õigused. Jõukasutusreeglid.
Vormikandmise eeskiri.
3. Rahvusvaheline sõjaõigus 1 0,5 1,5
4.Oluline info MK-s 0,5 0,5 1
5. Ohutuseeskiri ja 0,5 1 1,5
keskkonnakaitse
Kokku: 4,5 5,5 10
2. 1. Automaatrelv. Ainekava 0,5 1 1,5
tutvustus (õpiväljundite
tutvustamine, testid).
Käsitulirelvade ajalugu, erinevad
relvasüsteemid
2. Ohutu relvakäsitsemise 1 1
3. Automaatrelva tutvustus. 0,5 6 6,5
Kasutatava laskemoona
omadused. Põhilaskeasendid.
Salvevahetuse drillid
4. Lahingumeditsiin 2 2 4
Kokku: 3 10 13
3. 1. Relva hoolduseks 2 2
lahtivõtmine. Relvahoolduse
põhimõtted
2. Ballistika alused. Sihtimine 6 6
mehaaniliste sihikutega
3. Levinumad tõrked ja nende 2 2
kõrvaldamine
Kokku: 10 10
4. 1. Relvaõpe: Test 1 2 2
2. Sõjatopograafia 6 8 14
3.Välioskused 2 2
Kokku: 8 10 18
5. LAAGER (reede 18:00)
1.1 Allüksusele määratud 1 1
transpordivahendi mehitamine,
ohutustehnika ja koormamise
põhimõtted.
1.2 Jao telgi püstitamine, 2 2
maskeerimine ja tuleohutus.
1.3 Välioskused 1
Anda kursuslasele teadmised ja
oskused sõduri ülesannete
täitmiseks lahinguväljal,
isikliku ja allüksuse
varustuse käsitsemiseks ning
enese eest hoolitsemiseks
välitingimustes
2.1 Laskeharjutused A1–A12 12 12
Test2 ja 3
2.1 Lahingumeditsiin 8 8
3.1 Laskeharjutused A1–A12 11 11
Test2 ja 3
3.2 Välioskused 3 3
Kokku: 1 37 38
6. 1. Sidevahendid Kaitseliidus, 2 2 4
sidepidamise eeskiri,
sidepidamise viisid, ettekannete
vormid, vahendid ja
protseduurid.
2. Sideühenduse loomine, 3 3
kasutades raadiojaama ja
välitelefoni.
3. Üksikvõitleja peidiku rajamise 1 1 2
põhimõtted.
4. Sõjatopograafia TEST 1 1
Kokku: 3 7 10
7. LAAGER
1.1 Välioskused 4 4
2.1 Laskeharjutused A1–A12 12 12
Test2 ja 3
2.2 Topograafia 7 7
Väliharjutused/maastikul
orienteerumine
3.1 Laskeharjutused A1–A12 11 11
Test2 ja 3
3.2 Välioskused 3 3
Kokku: 37 37
8. 1. KP Relva tutvustus. Relva 1 1
osad. Vintraua vahetus.
2. Lindi laadimine. Sihikute 2 2
seadmine. „Lae ja pane valmis!“,
„ Lae tühjaks ja näita ette!“
Lamades laskeasend.
Kuulipilduri
ja abi ülesanded, laskmine ja
lahingpaari koostöö.
3. Tõrke kõrvaldamine. 0,5 0,5
4. TTG Relva tutvustus. Relva 1 1
osad. Laskemoonatüübid,
lisavarustus
5. Põlvelt laskeasend. 2 2
Granaadiheituri ja abi
ülesanded, laskmine ja
lahingupaari koostöö
6. Ohutuskontroll, tõrke 0,5 0,5
eemaldamine.
7. KG Treening- ning 1 0,5 1,5
lahingugranaadi tutvustus ja
tüübid. Granaadi
välimised osad, ohutud
kaugused. Granaadi
ettevalmistamine.
Kokku: 1 7,5 8,5
9. LAAGER
1.1 Välioskused 4 4
2.1 Laskeharjutus KP.1 1,5 1,5
2.2 Laskeharjutus TTG VK.1 1,5 1,5
2.3 KG Tegevus granaadi 0,5 0,5
kukkumisel
viskekohta
2.4 Käsigranaadi 4 4
viskeharjutused KG.1, KG.2
2.5 Välioskused 6,5 6,5
3.1 Välioskused 8.5 8.5
Kokku: 26,5 26,5
10. 1. Rivilised võtted 4 4
2. Vastase õpe 4 4 8
Kokku: 4 8 12
11. LAAGER
Pioneeriõpe (tervik) 4 6 20 30
Kokku: 4 6 20 30
12. 1. Kaitseliidu relvaeksam 1 1 2
2. Kordamine/abi 3 3
3. SOR 25 25
Kokku: 1 4 25 30
Kokku: 243
Tamme MK ühtlustuskursuse õppepäevad 1x nädalas. Toimuvad SOK-laagri
nädalatel.
Järgnevasse tabelisse märkida KÜ, RÜ, DrooniÜÜ, AirsoftÜÜ poolt vajalik väljaõpe
ning mahud. Tegu peaks olema ühtlustuskursusega enne SA üksusesse jõudmist,
kus vajaliku relvaõppe läbinud, ajateenistuse taustaga, uued liikmed oleks valmis
tegutsema SA üksuses ja seal antavas edasises väljaõppes.
SA kompanii poolt nõutud väljaõpe antakse samuti neile liikmetele, kes peavad
täies mahus läbi tegema SOKkl-I, kuid seda vajadusel pikema perioodi jooksul.
NB! Palun tehke siia tabelisse märkmed muu värviga:
KÜ:PUNANE
RÜ-d: SININE
Droon: ROHELINE
Airsoft:LILLA
Ajateenistuse läbinud liikmele
Ndl Õppeaine Klass/Lehola Hoone Maastik AT
1. 1.SOK (relvaõpe)
2. 1.SOK
3. 1.SOK
4. 1.SOK
5. 1.SOK
2.Droon/Airsoft
6. 1.SOK
7. 1.SOK
2.Droon/Airsoft
8. 1.Droon/Airsoft
9. 1.Droon/Airsoft
10. 1.Droon/Airsoft
11. 1.Droon/Airsoft
12. 1.Droon/Airsoft