dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitsevägi
Väljaminev kiriAvalik

Avaldus

Kaitsevägi · 3. mai 2024
Viit
KV-0.7-4/24/9437
Registreeritud
3. mai 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Avaldus_Kehalise_kirjaoskuse_arendamise_voimalused_ajateenistuses.asice793 KB

Sisu (failidest)

AVALDUS UURINGUPROJEKTILE KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS TERVISE ARENGU INSTITUUDI INIMUURINGUTE EETIKAKOMITEELT 1. UURINGU ANDMED Uuringu täielik nimetus eesti keeles: Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus 2. UURINGU TEOSTAJAD JA UURINGUKESKUSED 2.1. Vastutav uurija ees- ja perekonnanimi: Aave Hannus akadeemiline kraad: PhD amet: külalisteadur töökoht: Tervise Arengu Instituut töökoha aadress: Paldiski mnt 80a, Tallinn telefon: 56241207 e-posti aadress: [email protected] CV: https://www.etis.ee/CV/Aave_Hannus/est/ /allkirjastatud digitaalselt/ 2.2. Põhitäitjad ees- ja perekonnanimi: Kenn Konstabel akadeemiline kraad: PhD töökoht: Tervise Arengu Instituut amet: juhtivteadur CV: https://www.etis.ee/CV/Kenn_Konstabel/est/ /allkirjastatud digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Carolina Murd akadeemiline kraad: PhD töökoht: Tervise Arengu Instituut amet: teadur CV: https://www.etis.ee/CV/Carolina_Murd/est/ allkirjastatud digitaalselt ees- ja perekonnanimi: Hedvig Sultson akadeemiline kraad: PhD töökoht: Tervise Arengu Instituut amet: teadur CV: https://www.etis.ee/CV/Hedvig_Sultson/est/ allkirjastatud digitaalselt ees- ja perekonnanimi: Merle Havik akadeemiline kraad: MA töökoht: Tervise Arengu Instituut amet: osakonna juhataja CV: https://www.etis.ee/CV/Merle_Havik/est/ allkirjastatud digitaalselt ees- ja perekonnanimi: Kerli Ilves akadeemiline kraad: MSc töökoht: Tervise Arengu Instituut amet: nooremteadur CV: https://www.etis.ee/CV/Kerli_Ilves002/est allkirjastatud digitaalselt ees- ja perekonnanimi: Jorma Helenurm akadeemiline kraad: MA töökoht: Kaitseväe Akadeemia amet: nooremteadur CV: Lisa 10.1.1 allkirjastatud digitaalselt ees- ja perekonnanimi: Karl Sasi akadeemiline kraad: MA töökoht: Tervise Arengu Instituut (TVL) amet: töövõtja CV: Lisa 10.1.2 allkirjastatud digitaalselt 2.3. Vastutava uurija asutuse/ettevõtte seadusliku esindaja või tema kohusetäitja (üliõpilastööde puhul instituudi/õppetooli juhataja) nimi ning allkiri ja kuupäev (uuringu korraldamisega nõus olemise kohta). Kaire Innos, Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor /allkirjastatud digitaalselt/ 2.4. Uurimistöösse kaasatud asutuse nimetus: esindaja ees- ja perekonnanimi: Brigaadikindral Vahur Karus töökoht: Kaitseväe Akadeemia /allkirjastatud digitaalselt/ 3. UURINGU FINANTSEERIMINE Allikas: Uuringut viiakse läbi projektide PRG1656 „Tervisekäitumise mõju heaolule ja vaimsele tervisele: põhjuslike mehhanismide selgitamine sekkumiste planeerimiseks“ ja 101128023 — JAPreventNCD — EU4H-2022-JA-IBA alategevuse „Health psychological interventions for increased physical activity in adults“ raames. Uuringu üldmaksumus, sh töötasude jaotus uuringu teostajatele (kellele ja millises ulatuses): Kvalitatiivse uuringu läbiviimsel makstakse assistent Karl Sasile töötasu 3211 eurot ning intervjuude läbiviimisega seotud transpordikuludeks on planeeritud 2010 eurot. TAI töötajatele uuringu läbiviimise eest lisatasu ei maksta, küll aga kaetakse eelnimetatud allikatest vastavalt panustatud tööajale proportsionaalselt nende tavapärane töötasu. Uuritavatele kompensatsiooni maksmine: uuritavatele kompensatsiooni ei maksta 4. LÜHIÜLEVAADE SIIANI SAMAL TEEMAL LÄBIVIIDUD UURINGUTEST Kehalise aktiivsuse motivatsiooni käsitletakse kõige sagedamini planeeritud käitumise teooria (Theory of Planned Behavior, TPB; Ajzen, 1991) raamistikus, mis kirjeldab tervisekäitumise psühholoogilisi determinante ja mida peetakse kõige mõjukamaks kehalise aktiivsuse selgitamise teooriaks (Hagger, Chatzisarantis, & Biddle, 2002 ; Kirk & Haegele, 2018 ). TPB keskseks komponendiks on indiviidi kavatsus sooritada teatud tervisekäitumist (näiteks kehalist treeningut) või ka sooritada käitumist, mis toetaks kellegi teise tervisekäitumist (näiteks juhendada ajateenijate kehalist treeningut). Mida tugevam on kavatsus käitumist teostada, seda suurem on tõenäosus, et käitumine viiakse ellu (Ajzen, 1991). Käitumiskavatsus sõltub käitumisega seotud uskumustest, subjektiivsetest normidest ja käitumist takistavate ning toetavate tegurite tajust (Ajzen, 1991). Mida soodsamad on uskumused ja subjektiivsed normid ning mida suurem on tajutud kontroll käitumise üle (takistuste puudumine, toetajate olemasolu), seda tugevam peaks olema kavatsus konkreetset käitumist sooritada (Ajzen, 1991). Tervete täiskasvanute kehalise aktiivsusega seotud uskumusi, sotsiaalseid norme ja tajutud takistusi ei ole kvalitatiivselt sageli kirjeldatud – enamus kehalise aktiivsusega seotud psühholoogiliste determinantide kvalitatiivseid uuringuid keskendub spetsiifiliste terviseprobleemidega inimeste kehalise aktiivsusega seotud uskumuste ja tajutud takistuste kirjeldamisele (Medrano-Ureña, Ortega- Ruiz, & Benítez-Sillero, 2020). Üks noorte täiskasvanute seas läbi viidud uuring viitas sellele, et kehalist aktiivsust seostatakse ennekõike meeldivate tunnete ja kehaliste kogemustega liikumise kontekstis, sotsiaalsete suhetega ja enesehinnanguga (Bellows-Riecken, Mark, & Rhodes, 2013). Signorini ja kolleegid (2022) leidsid alla 40-aastaste inimeste uuringus, et kehalise aktiivsuse peamisteks takistusteks peetakse ajapuudust ja suurt töökoormust. Samuti on kvalitatiivsetes uuringutes osalejad toonud välja madala kehalise eneseusu, sotsiaalsete normide ja soostereotüüpide rolli kehalise aktiivsuse mõjutamisel (Yiga, Ogwok, Achieng, Auma, Seghers, & Matthys, 2021). Käesoleval ajal ei ole teaduskirjanduses avaldatud ühtegi kvalitatiivset uuringut militaarväljaõppe aegse kehalise treeninguga seotud uskumustest, sotsiaalsetest normidest, tajutud takistustest ega toetavtest teguritest. Olgu öeldud, et paljud militaarsüsteemis läbi viidud kehalise aktiivsuse uuringud ei ole asjakohane võrdlusmaterjal siin planeeritavale uuringule, kuna enamasti on sekkumised olnud suunatud elukutseliste sõdurite (Myllylä et al., 2023), ohvitseride (Sanaeinasab et al., 2020) või veteranide (Gilson et al., 2021) kehalise aktiivsuse suurendamisele, ent need sihtrühmad ei pruugi oma kehalise töövõime ja kehalise aktiivsusega seotud harjumuste osas olla võrreldavad üldvalimist pärit ajateenijatega. Hiljutine Soome Kaitseväe ajateenijate uuring näitas, et kaitseväes läbi viidud kõrge intensiivsusega funktsionaalse treeningu sekkumine ei suurendanud ajateenijate kehalist enesetõhusust (Kekäläinen, 2024), kuid kehalise enesetõhususe suurenemist peetakse kehalise aktiivsuse suurendamise sekkumiste üheks olulisemaks determinandiks (Marcus, Selby, Niaura, & Rossi, 1992). Sanaeinasab jt (2020) aga demonstreerisid TPB komponentide toetamisele suunatud sekkumise olulist mõju ülekaalulise ohvitseride liikumisega seotud tervisekäitumise parandamisele. Võtame planeeritava uuringu aluseks TPB raamistiku. Noorte täiskasvanute kehalise aktiivsuse uurimisel on leitud, et TPB komponendid seletavad ära 37% kehalise aktiivsuse kavatsuse variatiivsusest (Kwan, Bray, & Ginis, 2009 ). Kavandatava uuringu eesmärgiks on kvalitatiivselt kirjeldada Eesti Kaitseväe (KV) ajateenijate ja reservväelaste uskumusi, sotsiaalseid norme ja tajutud takistusi ning toetavaid tegureid seoses KV kehalise kasvatusega (KVKK) ning KVKK korraldamise ja läbiviimisega seotud isikute uskumusi, sotsiaalseid norme ja tajutud takistusi ning toetavaid tegureid seoses KVKK planeerimise ja läbiviimisega. 5. KAVANDATAVA UURINGU ÜKSIKASJALIK KOKKUVÕTE JA PÕHJENDUS Kvalitatiivne uuring on kavandatud andma sisendit kehalise aktiivsusega seotud tervisekäitumise edendamise sekkumisprogrammi väljatöötamiseks. Sekkumisprogramm omakorda on osa kahest suuremast uurimisprojektist: (1) PRG1656 „Tervisekäitumise mõju heaolule ja vaimsele tervisele: põhjuslike mehhanismide selgitamine sekkumiste planeerimiseks“ ja (2) JAPreventNCD — EU4H-2022-JA-IBA alategevus „Health psychological interventions for increased physical activity in adults“. Planeerime töötada välja ja viia läbi KV ajateenijate kehalist aktiivsust, töövõimet ja liikumismotivatsiooni toetava sekkumise ning hinnata selle tulemuslikkust ja mõju (sh vaimsele tervisele ja psühholoogilisele heaolule). Enne sekkumismeetmete väljatöötamise juurde asumist soovime läbi viia kvalitatiivse uuringu, mis kirjeldaks käesoleval ajal KV ajateenijate, teenistujate ja reservväelaste uskumusi, hoiakuid ja sotsiaalseid norme seoses KVKK-ga ning KVKK eesmärke toetavaid ja takistavaid tegureid. Soovime koostöös Kaitseväe Akadeemiaga töötada välja sekkumisprogrammi, mille eesmärk on ajateenijate tervisega seotud kehalise aktiivsuse, kehalise töövõime ja kehalise kirjaoskuse tugevdamine KV ajateenistuse jooksul sel määral, et see avaldaks mõju nende hilisemale tervisekäitumisele peale reservteenistusse suundumist. Seeläbi püüame omakorda parandada olulise osa Eesti ühiskonna – KV reservväelaste – tervisekäitumist ja psühholoogilist heaolu. Käesolevaga taotleme TAIEKi kooskõlastust kvalitatiivse uuringu läbiviimiseks. Varasemast kirjandusest on teada, et kehalisel aktiivsusel on positiivne mõju füüsilisele tervisele, psühholoogilisele heaolule, akadeemilistele edukusele ja vaimsele töövõimele (Erickson et al, 2019; Lee et al., 2012; White et al, 2017). Igal aastal läbib umbes 4000 noort täiskasvanut 8-11- kuulise KV ajateenistuse, mille lahutamatu osa on KVKK. Selline ajaperiood ning KV organisatsioon ja infrastruktuur pakuvad optimaalseid tingimusi potentsiaalselt tõhusaks sekkumiseks, mis parandaks märkimisväärse osa Eesti elanikkonna kehalist aktiivsust ja tõhustaks nende tervisekäitumist. Uuringu planeerimisel lähtume kehalise kirjaoskuse (physical literacy) kontseptsioonist, mis selgitab, mil moel sõltub kehaline aktiivsus indiviidi kognitiivsetest, afektiivsetest, käitumuslikest, sotsiaalsetest ja füüsilistest omadustest. Kehaline kirjaoskus on muutunud üheks kehalise aktiivsuse edendamise keskseks kontseptsiooniks, kuna kehalist kirjaoskust peetakse elukestva kehaliselt aktiivse eluviisi võtmeteguriks. Täpsemalt peegeldab kehaline kirjaoskus integreeritud kehalise aktiivsuse alaseid teadmisi, kehalise aktiivsuse motivatsiooni, kehalist enesetõhusust ja oskusi olla kehaliselt aktiivne (Whitehead, 2010). Hea kehaline kirjaoskus omakorda toetab TPB raamistikus kirjeldatud kehalise aktiivsuse determinante – kehalise aktiivsusega seotud uskumusi, sotsiaalseid norme ja tajutud takistuste ületamise oskusi. Sekkumismeetodid ja konkreetsed sekkumisstrateegiad töötatakse välja vajaduste ja ressursside hindamise uuringutest ja sekundaarsete andmete analüüsidest lähtuvalt. Enne sekkumise strateegiate väljatöötamist on oluline selgitada, millised on ajateenijate ja reservväelaste, aga ka KVKK korraldamise ja läbiviimisega seotud KV teenistujate KVKK-ga seotud uskumused ja sotsiaalsed normid ning mida nad näevad KVKK eesmärkide saavutamise takistajate ning toetajatena. Uuring, millele siin kooskõlastust soovime taotleda, on üks etapp vajaduste ja ressursside hindamisest, mille käigus kogutakse fookusgrupi intervjuu (FGI) meetodil andmeid nimetatud sihtrühmade esindajate KVKK-ga seotud uskumuste ja sotsiaalsete normide ning KVKK eesmärkide saavutamise takistajate ning toetajatena kvalitatiivseks kirjeldamiseks. Et mõista KVKK korraldamise, läbiviimise ja mõju saavutamisega seotud uskumusi ja sotsiaalseid norme, KVKK korraldamise ja läbiviimise tajutud takistusi ja toetajaid, soovime intervjueerida kõikide KVKK korraldamise ja läbiviimisega seotud KV teenistujate esindajaid. Kvalitatiivse uuringu tulemusi kasutame sekkumise kaardistamise protokolli (Intervention Mapping; Bartholomew Eldrigde, 2016) alusel sekkumise plaani keskse sisendina. Kvalitatiivse kirjelduse tulemustele tuginedes saame hiljem töötada välja sekkumise strateegiad, mis toetaksid kehalise kirjaoskuse seisukohalt abistavamate uskumuste ja sotsiaalsete normide kujunemist KVKK suhtes, aitaks vähendada KVKK eesmärkide saavutamise takistusi ja tugevdada KVKK eesmärkide saavutamist toetavaid tegureid. Kasutame kehalise aktiivsuse ja liigse istumise psühholoogiast (psychology of physical activity and sedentary behavior) pärit kaasaegseid tugevalt tõendatud teadmisi. Samuti võimaldavad kvalitatiivse uuringu tulemused töötada välja kvantitatiivse hindamise mõõdikuid KVKK-ga seotud uskumuste ja sotsiaalsete normide ning KVKK eesmärkide saavutamist toetavate ja takistavate tegurite hindamiseks, mis on vajalikud sekkumise mõjususe hindamiseks. Ehkki planeerime andmete kogumise läbi viia 2024. a, soovime jätta võimaluse koguda täiendavalt andmeid kuni 31.05.2026, kui see peaks osutuma vajalikuks sekkumise planeerimise ja arendamise käigus. Kuna sekkumise kaardistamise meetodi kasutamisel on sekkumise planeerimine iteratiivne protsess, kus vajadusel pöördutakse varasemate sammude juurde tagasi, siis on sellise võimaluse avatuks jätmine planeeritava uuringu seisukohalt oluline. 6. UURINGU TEOSTAMISE AEG Uuringu läbiviimine on planeeritud ajavahemikus mai 2024 (pärast TAIEKi kooskõlastuse saamist) kuni 31. detsember 2026. Uuringu raames planeeritud tegevused ja nende teostamise ajakava: Uuring toimub alates TAIEK kooskõlastuse saamisest kuni 31.12.2026 • Uuritavate värbamine alates TAIEK kooskõlastuse saamisest kuni 31.03.2026 • Andmete kogumine 01.06.2024 – 31.05.2026 • Andmebaasi moodustamine (helisalvestused, transkriptsioonid, uuringu märkmed ja protokollid) ja andmete töötlemine ning analüüs 01.06.2024 – 31.12.2026. 7. UURITAVATE JA NENDE VÄRBAMISVIISI TÄPNE KIRJELDUS Uuritavateks on (1) KV teenistujad, kelle töö on seotud KVKK planeerimise ja läbiviimisega, (2) ajateenistust läbivad kutsealused ja (3) reservväelased. Uuritavad kaasatakse mugavusvalimina, mis põhineb KV töö korraldusel. Uuringu läbiviija, KV esindaja Jorma Helenurm, kontakteerub KV väeosade ülematega ja selgitab välja, millistes väeosades on võimalik uuringut läbi viia. Seejärel teeb ta ametliku pöördumise väeosadesse, kus on võimalik uuringut läbi viia, ning palub saata uuringu kutseid (Lisa 10.2) vastavalt KV-s kehtivale korrale ajateenijate, spordiinstruktorite, KVKK läbiviijate ja juhtide e-posti aadressidele. Reservväelaste värbamine toimub reservõppuse ajal, mil uuringu läbiviija korraldab uuringu kutse edastamise reservkogunemisele kutsutute e-posti aadressidele. Plaanis on läbi viia fookusgrupi intervjuud kokku 27-32 fookusgrupiga, igas grupis 6-8 osalejat: • 6 intervjuud ajateenijatega • 6 intervjuud reservväelastega • 3-4 intervjuud KV spordiinstruktoritega • 4-6 intervjuud KVKK läbiviijatega • 8-10 KV juhina teenivate tegevteenistujatega. Planeeritava valimi minimaalne suurus on 180 ja maksimaalne suurus on 200 osalejat. Uuringus osalemise soovist uuringu läbiviija e-posti aadressile teatanutele saadab vastutav läbiviija tutvumiseks uuringus osalemise ja teadliku nõusoleku vormi (Lisa 10.3) ning teatab neile intervjuu toimumise aja ja koha. Kui osalemise soovi avaldab planeeritud valimi mahust suurem hulk inimesi, kutsutakse intervjuule soovi avaldamise järjekorra alusel esimestena vastanud. Allkirjastatud nõusoleku võtab FGI moderaator vahetult enne intervjuu algust intervjuu toimumise ruumis, kus jagab kohaletulnutele trükitud uuringus osalemise ja teadliku nõusoleku vormi ning kogub kokku ja korraldab allkirjastatud nõusoleku vormide edasise säilitamise. 8. UURIMISMETOODIKA TÄPNE KIRJELDUS Planeeritava uuringu meetodiks on FGI eesmärgipärase valimi printsiibil (Hennink, 2014; Kruger & Casey, 2015). Valimisse kuuluvad erinevates KV väeosades teenivad ajateenijad ja tegevväelased ning KV reservväelased. Esmalt võtab uuringu läbiviija ühendust kõikide KV väeosadega, informeerib neid uuringu eesmärkidest ja metoodikast ning selgitab välja väeosad, kus on KV töö korraldusest lähtuvalt võimalik intervjuusid läbi viia. Osalemissoovi avaldanutega võtab uuringu läbiviija e-posti teel ühendust ning teatab intervjuu toimumise aja ja koha. Osalejaid intervjueeritakse 6-8-liikmelistes rühmades KV territooriumil asuvates väeosa ruumides või KVA ruumides. FGI näol on tegemist poolstruktureeritud intervjuuga (Hennink, 2014; Kruger & Casey, 2015), mille kavand on esitatud Lisas 10.4. Intervjuusid viivad läbi kaks kuni kolm uurijat, neist üks moderaator ja üks kuni kaks assistenti (uuringu läbiviijad), kes vastutavad intervjuu audiosalvestamise (kaks diktofoni) ning märkmete tegemise eest. Üheks intervjuuks planeeritakse orienteeruvalt 90 minutit. Intervjuu käigus teeb assistent tahvlile märkmeid, mis peale intervjuu lõppu pildistatakse üles ja mis moodustavad osa andmetest. Intervjuud salvestatakse helifailidena, mis peale salvestuse lõppu transkribeeritakse verbatim andmebaasi moodustamise ja andmete töötlemise perioodi jooksul. On plaanis kasutada kõne tekstiks transkribeerimise tarkvara Tekstiks.ee (TTÜ kõnetehnoloogia labor), ent raskuste ilmnemisel transkribeerib uuringu läbiviija salvestused käsitsi. Iga intervjuu kohta täidetakse intervjuu protokolli leht, mis sisaldab andmeid osalejate kategooria, hulga ja nende soolise jaotuse kohta (Lisa 10.5). Andmed analüüsitakse temaatilise analüüsi meetodil kasutades V. Brauni ja V. Clarke (2006, 2021) välja töötatud lähenemist, mis võimaldab kirjeldada KVKK huvipoolte jagatud uskumusi KVKK kohta, KVKK-ga seotud sotsiaalseid norme ning arusaamasid KVKK eesmärkide saavutamist toetavatest ja takistavatest individuaalsetest, sotsiaalsetest, organisatsioonilistest ja ühiskondlikest teguritest. Brauni ja Clarke (2006, 2021) analüüsi meetod seisneb kuuefaasilises andmete analüüsimises. Esimeses faasis loetakse andmete transkriptsioone ja kuulatakse helisalvestusi andmetega tutvumiseks. Teises faasis luuakse korraga nii induktiivset ja deduktiivset lähenemist rakendades tähenduslike koodide struktuur. Kolmandas faasis luuakse koodide vahelisi seoseid analüüsides andmetest ilmnevate teemade struktuur. Neljandas analüüsi faasis revideeritakse ilmnenud teemade struktuuri ja vajadusel korrastatakse see ümber. Analüüsi viiendas faasis määratletakse teemad ja antakse neile nimetused ning kuuendas faasis kirjutatakse analüüsi raport. Andmeanalüüsiks kasutatakse kvalitatiivse uurimise tarkvara Atlas.ti (ATLAS.ti Scientific Software Development GmbH) või NVivo (Lumivero). 9. KOORDINEERIVA UURIJA VÕI VASTUTAVA UURIJA KIRJELDUS UURINGU EETILISTE JA ANDMEKAITSE ASPEKTIDE KOHTA 9.1. Eetilised aspektid Uuringusse värvatakse vabatahtlikke osalejaid, kes annavad oma osalemise soovist e-kirja teel teada otse uuringu läbiviijale. Uuringus osalejad annavad informeeritud nõusoleku uuringus osalemiseks. Eelnevalt antakse neile infot uuringu eesmärgi ja meetodi kohta ning uuringus osaleja õiguste kohta. Informeeritud nõusoleku vormid edastatakse uuringus osalemise soovi avaldanud isikutele e-posti teel eelnevalt tutvumiseks. Enne intervjuu algust esitatakse väljatrükitud informeeritud nõusoleku vorm kõikidele, kes on intervjuule ilmunud, ning palutakse intervjuu vorm veelkord läbi lugeda ja allkirjastada. Ükski osaleja ei alusta intervjuu küsimustele vastamist enne, kui on uurijatele tagastanud allkirjastatud nõusolekulehe. Kui kohaletulnu ei soovi intervjuus osaleda, saab ta osalemisest loobuda ilma, et sellest talle mingeid probleeme tekiks. Osalemisest loobujad ei pea oma loobumise soovi põhjendama ja nende kohta uurijad KV-le infot ei anna, mis peaks tagama, et loobujad ei tunne sundi osaleda tulenevalt KV võimustruktuuri tegelikust või tajutud survest. Selline protseduur tagab, et osalevad ainult need isikud, kes on vabatahtlikult otsustanud uuringus osaleda. Kuna osalejate isikuandmeid ei salvestata, ei ole võimalik peale intervjuu lõppu osaleja andmeid enam eemaldada, mistõttu peale intervjuud ei ole osalejal enam võimalik osalemisest loobuda. Küll aga on osalejal intervjuu käigus võimalik loobuda vastamast, kui ta ei soovi küsimusele vastata. . Uuringuprotseduurid ei sisalda terviseriske. Andmete analüüsimisel ei kasutata isikut tuvastada võimaldavat infot, uuringus osalejad identifitseeritakse andmebaasis fookusgrupi ja soo tasemel, et analüüsimisel oleks võimalik kasutada infot selle kohta, millisesse KVKK-ga seotud isikute rühma vastaja kuulub ning millisest soost ta on. Soo identifitseerimine on oluline, kuna KV-s teenib proportsionaalselt oluliselt vähem naisi kui mehi ja KVKK korraldamisel ning läbiviimisel võib esineda asjaolusid, millega seoses on naissoost ajateenijatele/reservistidel või teenistujatel meestest oluliselt erinevaid kogemusi. Ei ole lubatud mitte mingisuguste lisamärkmete tegemine uuringu käigus protokollilehele tehtavatele märkmetele, mis võimaldaksid osalejat isiku tasemel tuvastada. Helisalvestisi, mis võimaldavad osalejaid hääle järgi identifitseerida, säilitatakse kuni andmeanalüüsi lõpuni ja seejärel kustutatakse vastutava uurija poolt andmete hävitamise akti alusel hiljemalt 31.12.2026. Helisalvestiste säilitamine kuni analüüsi perioodi lõpuni on vajalik tulenevalt Brauni ja Clarke (2006, 2021) analüüsi meetodist, mis soovitab analüüsimisel kasutada lisaks transkriptsioonidele ka helisalvestisi. Osalejatele ei anta tagasisidet ega maksta kompensatsiooni ja ta ei saa osalemisest otsest kasu. 9.2. Andmekaitse aspektid Paberkandjal nõusolekulehti, mis sisaldavad osalejate nime, hoitakse uuringu andmebaasist eraldi ning kolmandatel isikutel ei ole sellele ligipääsu. Samuti ei anta uuringu andmeid edasi kolmandatele isikutele. Uuringu raportis ei avalikustata uuritavate isikuandmeid ega tulemusi isiku tuvastamist võimaldaval kujul. Paberkandjal nõusoleku lehed kogub intervjuu moderaator iga intervjuu alguses kokku ning viib intervjuu järgselt TAI teaduskeskuse piiratud ligipääsuga arhiivi hoiustamisele. Paberkandjal kogutud andmed digiteeritakse: (1) intervjuude ajal uuringu läbiviijate poolt suurele tahvlile või pabertahvlile kirjutatud märkmed pildistatakse üles ja salvestatakse pildifailidena, (2) uuringu protokollilehtedelt sisestatakse andmed Exceli faili formaadis andmebaasi ja salvestatakse sellel kujul. Seejärel paberkandjal märkmed hävitatakse paberihundi abil. Digiteeritud andmeid, FGI helisalvestusi ning transkriptsioone säilitatakse TAI turvatud serveris kaustas, millele on ligipääs vaid TAI uuringumeeskonna liikmetel. Andmevahetus KV uurijatega toimub krüpteeritult. Helisalvestised kustutatakse vastutava uurija poolt hiljemalt uuringuperioodi lõpul 31.12.2026 andmehävituse akti alusel. Kogutud andmeid (nõusolekulehti, intervjuude transkriptsioone, pildifaile, andmefaile) säilitatakse pärast uuringuperioodi lõppemist kuni 15 aasta jooksul e. kuni 31.12.2041 ja seejärel hävitatakse vastutava uurija poolt andmehävituse akti alusel . 10. LÄBIVAATAMISEKS LISATUD DOKUMENDID Lisa 10.1.1. Uuringu läbiviija Jorma Helenurve CV Lisa 10.1.2. Uuringu läbiviija Karl Sasi CV Lisa 10.2 Uuringu kutse Lisa 10.3. Uuringus osaleja informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm Lisa 10.4. Fookusgrupi intervjuude kavand Lisa 10.5. Uuringu protokoll 11. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU Ajzen, I. (1991). The theory of planned behavior. Organizational Behavior and Human Decision Processes, 50(2), 179-211. https://doi.org/10.1016/0749-5978(91)90020-T Ajzen, I. (2013). Theory of planned behaviour questionnaire. Measurement instrument database for the social science. https://www.midss.org/sites/default/files/tpb.questionnaire_sample.pdf ATLAS.ti Scientific Software Development GmbH. (2023). ATLAS.ti Mac (version 23.2.1) [Qualitative data analysis software]. https://atlasti.com Bartholomew Eldrigde, L. K., Markham, C. M., Ruiter, R. A. C., Fernàndez, M. E., Kok, G., & Parcel, G. S. (2016). Planning health promotion prohrams: An Intervention Mapping approach (4. trükk). Hoboken, NJ: Wiley. Bellows-Riecken, K., Mark, R., & Rhodes, R. E. (2013). Qualitative elicitation of affective beliefs related to physical activity. Psychology of Sport and Exercise, 14(5), 786–792. https://doi.org/10.1016/j.psychsport.2013.04.002 Braun, V. and Clarke, V. (2006). Using thematic analysis in psychology. Qualitative Research in Psychology, 3(2), 77–101. Braun, V. and Clarke, V. (2021). Thematic analysis: A practical guide. London: SAGE. Erickson, K. I., Hillman, C., Stillman, C. M., Ballard, R. M., Bloodgood, B., Conroy, D. E., Macko, R., Marquez, D. X., Petruzzello, S. J., Powell, K. E., & FOR 2018 PHYSICAL ACTIVITY GUIDELINES ADVISORY COMMITTEE* (2019). Physical activity, cognition, and brain outcomes: A review of the 2018 Physical Activity Guidelines. Medicine and Science in Sports and exercise, 51(6), 1242– 1251. https://doi.org/10.1249/MSS.0000000000001936 Gilson, N. D., Papinczak, Z. E., Mielke, G. I., Haslam, C., McKenna, J., & Brown, W. J. (2021). Stepped-down intervention programs to promote self-managed physical activity in military service veterans: A systematic review of randomised controlled trials. Journal of Science and Medicine in Sport, 24(11), 1155–1160. https://doi.org/10.1016/j.jsams.2021.06.008 Hagger, M. S., Chatzisarantis, N. L. D., & Biddle, S. J. H. (2002). A meta-analytic review of the theories of reasoned action and planned behavior in physical activity: Predictive validity and the contribution of additional variables. Journal of Sport & Exercise Psychology, 24(1), 3-32. doi:10.1123/jsep.24.1.3 Hennink, M. M. (2014). Focus group discussions. Oxford University Press. Kekäläinen, T., Pulkka, A. T., Kyröläinen, H., Ojanen, T., Helén, J., Pihlainen, K., Heikkinen, R., & Vaara, J. P. (2024). Exercise self-efficacy remains unaltered during military service. Frontiers in Psychology, 15, 1307979. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2024.1307979 Kirk, T. N., & Haegele, J. A. (2018). Theory of Planned Behavior in research examining physical activity factors among individuals with disabilities: A review. Adapted Physical Activity Quarterly, 1-19. doi:10.1123/apaq.2018-0065 Kruger, R. A. & Casey, M. A. (2015). Focus groups. A practical guide for applied research, 5th ed. London, Sage Publications. Kwan, M. Y. W., Bray, S. R., & Ginis, K. A. M. (2009). Predicting physical activity of first-year university students: An application of the Theory of Planned Behavior. Journal of American College Health, 58(1), 45-55. doi:10.3200/JACH.58.1.45-55 Lee, I. M., Shiroma, E. J., Lobelo, F., Puska, P., Blair, S. N., Katzmarzyk, P. T., & Lancet Physical Activity Series Working Group (2012). Effect of physical inactivity on major non-communicable diseases worldwide: an analysis of burden of disease and life expectancy. Lancet (London, England), 380(9838), 219–229. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(12)61031-9 Marcus, B. H., Selby, V. C., Niaura, R. S., & Rossi, J. S. (1992). Self-efficacy and the stages of exercise behavior change. Research Quarterly for Exercise and Sport, 63(1), 60–66. https://doi.org/10.1080/02701367.1992.10607557 Medrano-Ureña, M. D. R., Ortega-Ruiz, R., & Benítez-Sillero, J. D. (2020). Physical Fitness, Exercise Self-Efficacy, and Quality of Life in Adulthood: A Systematic Review. International Journal of Environmental Research and Public Health, 17(17), 6343. https://doi.org/10.3390/ijerph17176343 Myllylä, M., Parkkola, K.I., Ojanen, T., Heinonen, O.J., Ruohola, J.-P., Vahlberg, T.,& Kyröläinen, H. (2023). Effects of 12-month training intervention on physical fitness, body composition, and health markers in Finnish Navy soldiers. Healthcare, 11, 2698. https://doi.org/10.3390/healthcare11192698 Nilsen, P. (2015). Rakendusteooriate, mudelite ja raamistike mõtestamine. Implementation Science, 10, 53. Sanaeinasab, H., Saffari, M., Dashtaki, M. A., Pakpour, A. H., Karimi Zarchi, A., O'Garo, K. N., & Koenig, H. G. (2020). A Theory of Planned Behavior-based program to increase physical activity in overweight/obese military personnel: A randomised controlled trial. Applied Psychology. Health and Well-Being, 12(1), 101–124. https://doi.org/10.1111/aphw.12175 Signorini, G., Scurati, R., D'Angelo, C., Rigon, M., & Invernizzi, P. L. (2022). Enhancing motivation and psychological wellbeing in the workplace through conscious physical activity: Suggestions from a qualitative study examining workers' experience. Frontiers in psychology, 13, 1006876. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2022.1006876 White, R. L., Babic, M. J., Parker, P. D., Lubans, D. R., Astell-Burt, T., & Lonsdale, C. (2017). Domain- specific physical activity and mental health: A meta-analysis. American Journal of Preventive Medicine, 52(5), 653–666. https://doi.org/10.1016/j.amepre.2016.12.008 Whitehead M. (2010). Physical literacy: Throughout the lifecourse. Routledge Publishers, London, UK: Routledge Studies in Physical Education and Youth Sport. Yiga, P., Ogwok, P., Achieng, J., Auma, M. D., Seghers, J., & Matthys, C. (2021). Determinants of dietary and physical activity behaviours among women of reproductive age in urban Uganda, a qualitative study. Public Health and Nutrition, 24(12), 3624–3636. https://doi.org/10.1017/S1368980020003432 Tervise Arengu Instituut Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus Lisa 10.2 Uuringu kutse Lugupeetud ajateenija/reservväelane/spordiinstruktor/kehalise kasvatuse läbiviija, juht 1 Kaitsevägi on viimastel aastatel väga jõudsalt arendanud sportimisvõimalusi. Arendused avavad akna järgmistele väljakutsetele ja võimalustele. Kaitsevägi koos Tervise Arengu Instituudiga on alustanud arendustööd eesmärgiga leida meetodid ja strateegiad, mis toetavad ajateenija oskusi ja soovi jätkata pärast ajateenistuse lõppu endale aktiivse eluviisi kujundamist. Aktiivne eluviis omakorda on hea vaimse tervise nurgakivi. Palume Teid osalema uuringus, mis on selle arendustöö üks esimesi samme. • Milles uuring seisneb? Selgitatakse ajateenijate, reservväelaste, spordiinstruktorite, kehalise kasvatuse tundide läbiviijate ja juhtide ootusi, arvamusi ning hinnanguid Kaitseväe kehalise kasvatuse kohta. Uuring toimub väeosades fookusgrupi intervjuu vormis 6-8-liikmelistes gruppides. • Mida osaleja osalemisest saab? Osaleja ei saa otsest kasu, ent saab anda oma panuse Kaitseväe kehalise kasvatuse arendamisse ja selle läbi nii ajateenijate kui reservväelaste kehalise ja vaimse tervise tugevdamisse. • Kuidas osaleda? Kui olete nõus osalema, andke sellest uuringu läbiviijale teada aadressile [email protected]. Teiele saadetakse detailsem uuringu info ning võetakse ühendust, et leppida kokku intervjuu aeg ning koht. • Lisainfo: Aave Hannus [email protected], tel 5699 1079 Tervise Arengu Instituudi külalisteadur 1 Igale osalejate kategooria esindajale saadetakse tema kategooria versioon uuringu kutsest; ökonoomsuse eesmärgil on siin esitatud ühine versioon, sest vormi sisu on kõikidel identne. 1 Tervise Arengu Instituut Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus Lisa 10.3 Uuringus osaleja informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm Lugupeetud ajateenija/reservväelane/spordiinstruktor/kehalise kasvatuse läbiviija, juht 1 Kutsume Teid osalema uuringus „Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus“. Uuringu eesmärk on koguda ajateenijate, reservväelaste ja Kaitseväe teenistujate arvamusi Kaitseväe kehalise kasvatuse ja sporditreeningute kohta. KEDA OSALEMA OODATAKSE? Kutsume uuringus osalema ajateenijaid, reservväelasi, spordiinstruktoreid, kehalise kasvatuse tundide läbiviijaid ja juhte. MILLES OSALEMINE SEISNEB? Uuring viiakse läbi grupiintervjuu vormis. Täpsemalt kutsume osalejaid Teie väeosa ruumides umbes 90 min kestvale fookusgrupi intervjuule, kus korraga osaleb 6-8 ajateenijat/reservväelast/spordiinstruktorit/kehalise kasvatuse läbiviijat, juhti. Fookusgrupi intervjuu eesmärk on koguda erinevaid arvamusi ja vaateid. Selle uuringu kaugem eesmärk on leida võimalusi ajateenijate ja reservväelaste kehalise võimekuse ja tervise toetamiseks ning seetõttu huvitavad meid võimalikult erinevad vaated ja arvamused. Intervjuu sarnaneb vestlusringile ja aitab seeläbi kaasa erinevate mõtete ja seisukohtade avaldamisele. Intervjuu käigus küsitakse küsimusi näiteks selle kohta, mida millised on osalejate ootused KV kehalisele kasvatusele või mis vajaks muutusi, et ajateenistuse jooksul kehalisest kasvatusest võimalikult palju tervisele ja heaolule kasu saada. Intervjuud juhib üks uurija, teda abistab üks kuni kaks assistenti. Intervjuu salvestatakse audiosalvestusena, mõne küsimuse juures kirjutatakse vastuseid järgmise küsimuse vastamise hõlbustamiseks tahvlile/paberile. Uuringu toimub maist2 2024 detsembrini 2026. Kokku soovime kaasata 180-200 osalejat. MILLIST KASU SAAB OSALEJA? Osaleja ei pruugi saada otsest kasu, ent osalemise läbi annate väga olulise panuse Eesti KV kehalise kasvatuse arendamisse ja selle läbi nii ajateenijate kui reservväelaste kehalise ja vaimse tervise tugevdamisse. 1 Igale osalejate kategooria esindajale esitatakse tema kategooria versioon osaleja informeerimise ja teadliku nõusoleku vormist; ökonoomsuse eesmärgil on siin esitatud ühine versioon, sest vormi sisu on kõikidel identne. 2 Või vastavalt TAIEKI kooskõlastuse saamise ajast. Tervise Arengu Instituut Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus KAS OSALEMINE TOOB KAASA MINGEID RISKE? Osalemisega ei kaasne füüsilisi ega psühholoogilisi riske. Fookusgrupi intervjuu metoodika on teadusliku uurimise meetod, käesoleva uuringu käigus peetakse kinni selle meetodi kasutamise juhistest. Intervjuud juhib intervjueerimises kogenud uurija, kelle ülesanne on tagada, et osalejad ennast turvaliselt tunnevad. Osalemine on vabatahtlik ja osalemisest võib igal ajahetkel loobuda. KUIDAS KOGUTUD INFORMATSIOONI JA OSALEJATE KOHTA KÄIVAID ANDMEID KAITSTAKSE? Audiosalvestised kirjutatakse sõna-sõnalt ümber ja säilitatakse tekstifailina. Tekstile ei lisata vastaja nime, vastuste juurde lisatakse vaid info selle kohta, kas vastaja on ajateenijate, reservväelaste, spordiinstruktorite, kehalise kasvatuse tundide läbiviijate või juhtide esindaja. Nõusolekulehed säilitatakse piiratud ligipääsuga TAI teaduskeskuse arhiivis. Paberkandjatele tehtavad märkmed digiteeritakse ja andmefailid ning helisalvestised säilitatakse TAI turvatud serveris kaustas, millele on ligipääs vaid TAI uuringumeeskonna liikmetel. Helisalvestised kustutatakse hiljemalt 2026 lõpuks, muid andmeid ja nõusolekulehti säilitatakse kuni 2041. a lõpuni ning seejärel need hävitatakse/kustutatakse. Uuringu raportis ei avalikustata uuritavate isikuandmeid. Uuringu tulemusi kasutatakse ainult teaduslikel eesmärkidel. Osaleja teadlik nõusolek Mind, …………………………………………… on informeeritud ülalmainitud uuringust, ma olen teadlik läbiviidava uurimistöö eesmärgist ja uuringu metoodikast ning kinnitan oma nõusolekut uuringus osaleda oma allkirjaga. Tean, et uuringus osalemine on vabatahtlik ning ma võin sellest igal ajahetkel loobuda. Tean, et uuringute käigus tekkivate küsimuste kohta saan vajalikku täiendavat informatsiooni uuringu teostajatelt. Osaleja teadliku nõusoleku vorm vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb osalejale ja teine uurijale. Vastutav uurija: Aave Hannus, PhD Tervise Arengu Instituudi külalisteadur Tel 5699 1079, e-post: [email protected] Osaleja allkiri Tervise Arengu Instituut Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus Kuupäev: ………………………………………. Osalejale informatsiooni andnud isiku nimi: ……………………………………………. Allkiri: …………………………………….. Kuupäev ………………………………….. Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus. Tervise Arengu Instituut, 2024 Lisa 10.4. Fookusgrupi intervjuude kavand Üldine sissejuhatus kõikide osalejate kategooriate puhul Tere tulemast. Mul on väga hea meel, et Te olite nõus intervjuul osalema. Mina olen Aave Hannus, olen Tervise Arengu Instituudist. Minuga on kaasas veel Karl Sasi, kes töötab Kaitseväes (KV). Me soovime teada saada, mida arvavad KV-s teenivad ja töötavad inimesed KV kehalisest kasvatusest (KVKK) ja sporditreeningutest KV-s. Palusin teid siia, sest me soovime teada just erinevate KV-ga seotud osapoolte arvamusi. Me salvestame seda vestlust selleks, et saaksime uuesti meelde tuletada, mis te rääkisite. Aga me ei avalda neid salvestusi kellelegi peale uuringuga otseselt seotud Tervise Arengu Instituudi teadlaste. Enne kui alustame, peaksime tegema kokkuleppe, kas räägime omavaheli „SINA“ või „TEIE“ vormis. Kumba Te eelistate? ➢ [märgi üles ja kasuta edasises vestluses] Lisaks, enne alustamist palun teil läbi lugeda uuringus osaleja informeerimise ja nõusoleku vormi, ja kui olete nõus, siis selle allkirjastama. Seejärel võime alustada. ➢ [osalejad annavad nõusoleku või keelduvad sellest; viimasel juhul täna keeldujaid ja kinnita, et nad võivad lahkuda] Kas kellelgi on praeguseks tekkinud küsimusi? ➢ [anna võimalus küsida ja vasta] Alustame. ➢ [alusta salvestamist kahe helisalvestajaga] I. Ajateenijate versioon 1. Sissejuhatav küsimus 1.1. Enne Kaitseväkke tulekut oli teil kõikidel juba kogemusi kooli kehalise kasvatusega. Millised mälestused teil kooli kehalisest kasvatuses on? 1.2. Mille poolest kooli kehaline kasvatus sarnanes KVKK-le? 2. Kogemuslikud hoiakud KVKK suhtes. KK tunnis osalemise meeldivus 2.1. Meid huvitab, kui meeldivaks ajateenijad KVKK-s osalemist peavad. Mis teile KVKK juures meeldib? 2.2. Mis teile KVKK juures ei meeldi? 2.3. Mida võiks teha, et KVKK meeldiv oleks? 3. Instrumentaalsed hoiakud KVKK suhtes. Tajutud kasud ja kahjud ning hinnangud nende olulisusele [Assistent kirjutab kasud tahvlile nähtavale kohale üksteise alla] 1 Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus. Tervise Arengu Instituut, 2024 3.1. Järgmine küsimus puudutab kehalisest kasvatusest saadavaid kasusid. Millist kasu teie ise olete KVKK-st saanud? 3.2. Millist kasu peale selle, mis te enda puhul välja tõite, teie arvates KVKK-st veel võib saada? 3.3. Kui olulised need kasud teile tunduvad, kui peaksite 3-palli süsteemis hindama: ebaoluline (- 1), neutraalne (0), oluline (+1)? [Assistent kirjutab kõik hinnangud tahvlile kasude kõrvale] 3.4. Samuti huvitab meid, millised on teie meelest KVKK varjuküljed. Kehalises kasvatuses osalemisel võib olla ka negatiivseid tagajärg. Mis need teie meelest on? 3.5. Milliseid negatiivseid tagajärgi peale selle, mis te iseenda puhul välja tõite, teie arvates KVKK-l veel võib olla? 3.6. Kui olulised need negatiivsed tagajärjed teile tunduvad, kui peaksite 3-palli süsteemis hindama: ebaoluline (-1), neutraalne (0), oluline (+1)? [Assistent kirjutab kõik hinnangud tahvlile kasude kõrvale] 4. Normatiivsed uskumused KVKK-ga seoses 4.1. Mida te enne ajateenistusse tulekut KVKK kohta olite teada saanud? 4.2. Kust need teadmised pärinesid? 4.3. Kuidas teie kaasajateenijad KVKK-sse suhtuvad? 4.4. Kas kaasajateenijate poolt on tunda mingisugust survet või ootusi KV kehalise treeninguga seoses? Milles see täpsemalt väljendub? 4.5. Kuidas te nendele ootustele või survele reageerite? Kuivõrd tundub oluline nendele ootustele või survele alluda? 4.6. Milliseid ootusi või survet tajute juhtide poolt KV kehalise treeninguga seoses? 4.7. Kuidas te nendele ootustele või survele reageerite? Kuivõrd tundub oluline nendele ootustele või survele alluda? 4.8. Kuivõrd tajute veel teistegi inimeste ootusi KV-s ennast kehaliselt treenida? Kes teie silmis selliseid ootusi väljendavad? 5. Tajutud käitumuslik kontroll kehalise treenimise üle ja objektiivsed takistavad tegurid 5.1. Mis teeb teie jaoks KVKK-s osalemise raskeks? 5.2. Mis peaks teisiti olema, et need takistused ei segaks treenimist? 5.3. Öelge palun, mis paneb ajateenijaid kehalisest kasvatusest viilima? Meie vestlus hakkab lõpu poole tüürima, viimased viis küsimust on jäänud. 5.4. Sooviksime veel teada, millised on teie võimalused KV-s ennast kehaliselt treenida. Kas praegused treenimise võimalused on teie meelest piisavad? 5.5. Kuivõrd usute, et soovite peale ajateenistuse lõppu reservis kehaliselt aktiivse eluviisiga jätkata? 5.6. Kuivõrd te tunnete, et olete võimelised peale ajateenistuse lõppu reservis enda kehalise treenimisega jätkama? 5.7. Mis võib takistada reservis kehaliselt aktiivse eluviisi jätkamist? 5.8. Mis aitaks reservis kehaliselt aktiivse eluviisiga jätkata? 6. Kokkuvõte. Täname teid veelkord tulemast ja meiega oma arvamusi jagamast! 2 Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus. Tervise Arengu Instituut, 2024 • Kas kellelgi on veel midagi selle teema kohta lisada, mida me ise ei osanud küsida, aga mida te peate oluliseks KVKK kohta välja tuua? • Kordame üle konfidentsiaalsuse. Ma soovin veelkord rõhutada kokkulepet, et teiste ajateenijate arvamusi ega seisukohti me siit ruumist väljaspool edasi ei räägi. • Kas praeguseks hetkeks on tekkinud veel küsimusi? Tänan! II. Spordiinstruktorite versioon 1. Sissejuhatavad küsimused spordiinstruktori töö eesmärkide ja väärtuste kohta 1.1. Milline on KVKK ja kehalise treenimise tähendus KV jaoks? 1.2. Kuivõrd või kuidas see tähendus teie siin töötamise ajal on muutunud? 1.3. Mis on spordiinstruktori töö eesmärgid? 1.4. Milline on hea spordiinstruktor? 2. Kogemuslikud hoiakud spordiinstruktori töö suhtes 2.1. Me sooviksime teada, mis teile teie töö juures meeldib. 2.2. Mis teile spordiinstruktori töö juures ei meeldi? 3. Instrumentaalsed hoiakud spordiinstruktori töö suhtes. Tajutud kasud ja kahjud ning hinnangud nende olulisusele [Assistent kirjutab kasud tahvlile nähtavale kohale üksteise alla] 3.1. Järgmine küsimus puudutab spordiinstruktori töö tulemusi ja tagajärgi nii teie enda jaoks kui KV ja ühiskonna jaoks laiemalt. Mida spordiinstruktori töö teile isiklikult annab? 3.2. Millist kasu annab spordiinstruktori töö KV-le ja ühiskonnale laiemalt? 3.3. Millist kasu teie ise olete KVKK-st saanud? 3.4. Kui olulised need kasud teile tunduvad, kui peaks 3-palli süsteemis hindama: ebaoluline (-1), neutraalne (0), oluline (+1)? [Assistent kirjutab kõik hinnangud tahvlile kasude kõrvale] 3.5. Samuti huvitab meid, kas te oskate välja tuua spordiinstruktori tegevuse ebasoovitavaid või negatiivseid tagajärgi teie enda või kellegi teise jaoks. Mida ebasoovitavat võib spordiinstruktori tegevusest johtuda? 3.6. Kui olulised need negatiivsed tagajärjed teile tunduvad, kui peaks 3-palli süsteemis hindama: ebaoluline (-1), neutraalne (0), oluline (+1)? [Assistent kirjutab kõik hinnangud tahvlile kasude kõrvale] 4. Normatiivsed uskumused spordiinstruktori tööga seoses Edasi räägime, mida spordiinstruktorilt KV-s oodatakse. [Assistent kirjutab kõik alltoodud küsimuste vastustes avalduvad ootused tahvlile] 4.1. Mida teie väeosa juhtkond spordiinstruktorilt ootab? 4.2. Mida KV juhtkond spordiinstruktorilt ootab? 4.3. Mida täpsemalt KV sporditeenistus teilt ootab? 4.4. Mida teised spordiinstruktorid teilt ootavad? 4.5. Mida KVKK tunni läbiviijad spordiinstruktorilt ootavad? 4.6. Mida ajateenijad spordiinstruktorilt ootavad? 3 Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus. Tervise Arengu Instituut, 2024 4.7. Arvatavasti on KV-s või ühiskonnas laiemalt veel inimesi, kellel paistab olevat ootusi spordiinstruktoritele. Kelle poolt te peale nimetatute te veel enda suhtes ootusi tunnete? 4.8. [Osuta tahvlile] Kelle ootustele vastamine teile oluline tundub ja miks? 5. Tajutud käitumuslik kontroll oma tööalaste eesmärkide saavutamise üle 5.1. Mis teeb teie jaoks spordiinstruktori töö raskeks? 5.2. Mis peaks teisiti olema, et need takistused ei segaks spordiinstruktoritel töö tegemist? 5.3. Mis või kes spordiinstruktoreid nende töös toetab? 5.4. Mis teeks spordiinstruktori töö lihtsamaks või meeldivamaks? 5.5. Mis teeks spordiinstruktori töö tõhusamaks? Meie vestlus hakkab lõpu poole tüürima, viimased neli küsimust on jäänud. 6. Reservväelaste kehalise töövõime säilitamist toetavad tegurid 6.1. Mis teie hinnangul aitaks ajateenijatel reservi minnes KV-s omandatud kehalist võimekust säilitada? 6.2. Kuivõrd praegune KVKK seda toetab, et ajateenijad peale teenistuse lõppu treeningutega ja aktiivse eluviisiga jätkaksid? 6.3. Mis teie arvates reserviste treeningutega jätkamisel takistab? 6.4. Mida saaks KV teha, et reservistide kehaline võimekus oleks parem? 7. Kokkuvõte Täname teid veelkord tulemast ja meiega oma arvamusi jagamast! • Kas kellelgi on veel midagi selle teema kohta lisada, mida me ise ei osanud küsida, aga mida te peate oluliseks KVKK kohta välja tuua? • Kordame üle konfidentsiaalsuse. Ma soovin veelkord rõhutada kokkulepet, et teiste spordiinstruktorite arvamusi ega seisukohti me siit ruumist väljaspool edasi ei räägi. • Kas praeguseks hetkeks on tekkinud veel küsimusi? Tänan! III. KVKK tunni läbiviijate versioon 1. Sissejuhatavad küsimused KVKK tunni läbiviijate töö eesmärkide ja väärtuste kohta 1.1. Milline on KVKK ja kehalise treenimise tähendus KV jaoks? 1.2. Mis on KVKK tunni läbiviija töö eesmärgid? 1.3. Milline on hea KK tunni läbiviija? 2. Kogemuslikud hoiakud KK tunni läbiviimise suhtes 2.1. Me sooviksime teada, mis teile KK tundide läbiviimise juures meeldib. 2.2. Mis teile KK tundide läbiviimise juures ei meeldi? 3. Instrumentaalsed hoiakud KK tundide suhtes. Tajutud kasud ja kahjud ning hinnangud nende olulisusele [Assistent kirjutab kasud tahvlile nähtavale kohale üksteise alla] 3.1. Järgmine küsimus puudutab KK tundide tulemusi ja tagajärgi nii teie enda jaoks kui KV ja ühiskonna jaoks laiemalt. Mida KK tundide läbiviimine teile isiklikult annab? 3.2. Millist kasu annab KK läbiviija KV-le ja ühiskonnale laiemalt? 4 Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus. Tervise Arengu Instituut, 2024 3.3. Millist kasu teie ise olete KVKK-st saanud? 3.4. Kui olulised need kasud teile tunduvad, kui peaks 3-palli süsteemis hindama: ebaoluline (-1), neutraalne (0), oluline (+1)? [Assistent kirjutab kõik hinnangud tahvlile kasude kõrvale] 3.5. Samuti huvitab meid, kas te oskate välja tuua KK tundide läbiviimise ebasoovitavaid või negatiivseid tagajärgi teie enda või kellegi teise jaoks. Mida ebasoovitavat võib KK tundidest johtuda? 3.6. Kui olulised need negatiivsed tagajärjed teile tunduvad, kui peaks 3-palli süsteemis hindama: ebaoluline (-1), neutraalne (0), oluline (+1)? [Assistent kirjutab kõik hinnangud tahvlile kasude kõrvale] 4. Normatiivsed uskumused KK tundidega seoses Edasi räägime, mida KK tunni läbiviijatelt KV-s oodatakse. [Assistent kirjutab kõik ootused tahvlile] 4.1. Mida teie väeosa juhtkond KK tunni läbiviijalt ootab? 4.2. Mida KV juhtkond KK tunni läbiviijalt ootab? 4.3. Mida täpsemalt KV sporditeenistus teilt ootab? 4.4. Mida teised KK tundide läbiviijad teilt ootavad? 4.5. Mida spordiinstruktorid teilt ootavad? 4.6. Mida ajateenijad KK tunni läbiviijalt ootavad? 4.7. Kas KV-s või ühiskonnas laiemalt on veel inimesi, kellel paistab olevat ootusi KK läbiviijatele? Kelle poolt te peale nimetatute te veel enda suhtes ootusi tunnete? 4.8. [Osuta tahvlile] Kelle ootustele vastamine teile oluline tundub ja miks? 5. Tajutud käitumuslik kontroll oma tööalaste eesmärkide saavutamise üle 5.1. Mis teeb teie jaoks KK tundide läbiviimise raskeks? 5.2. Mis peaks teisiti olema, et need takistused ei segaks KK tunni läbiviijaid oma tööd hästi tegemast? 5.3. Mis või kes KK tunni läbiviijaid nende töös toetab? 5.4. Mis teeks KK tunni läbiviijate töö lihtsamaks või meeldivamaks? 5.5. Mis teeks KK tunni läbiviijate töö tõhusamaks? Meie vestlus hakkab lõpu poole tüürima, viimased neli küsimust on jäänud. 6. Reservväelaste kehalise töövõime säilitamist toetavad tegurid 6.1. Mis teie hinnangul aitaks ajateenijatel reservi minnes KV-s omandatud kehalist võimekust säilitada? 6.2. Kuivõrd praegune KVKK seda toetab, et ajateenijad peale teenistuse lõppu treeningutega ja aktiivse eluviisiga jätkaksid? 6.3. Mis teie arvates reserviste treeningutega jätkamisel takistab? 6.4. Mida saaks KV teha, et reservistide kehaline võimekus oleks parem? 7. Kokkuvõte Täname teid veelkord tulemast ja meiega oma arvamusi jagamast! • Kas kellelgi on veel midagi selle teema kohta lisada, mida me ise ei osanud küsida, aga mida te peate oluliseks KVKK kohta välja tuua? 5 Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus. Tervise Arengu Instituut, 2024 • Kordame üle konfidentsiaalsuse. Ma soovin veelkord rõhutada kokkulepet, et teiste KVKK läbiviijate arvamusi ega seisukohti me siit ruumist väljaspool edasi ei räägi. • Kas praeguseks hetkeks on tekkinud veel küsimusi? Tänan! IV. Juhtide versioon 1. Sissejuhatavad küsimused KVKK kohta 1.1. Milliste tunnetega teie vaatate noori, kes tulevad KV-sse aega teenima, ent kellel siinne kehalise võimekuse kontrolltest (KVKT) üle jõu käib? 1.2. Mis teie meelest on selle põhjused, et nii suur hulk noori esimesel korral KVKT normatiive ei täida? 1.3. Mis on teie meelest need tegurid, mis aitavad osal ajateenistusse tulijatel saavutada nii hea kehalise võimekuse, et nad testi läbivad? 2. KV tajutud võimalused reservväelaste kehalise töövõime toetamisel 2.1. Mis KV tegevuses aitab reservväelastel säilitada adekvaatset kehalist treenimist peale reservi arvamist? 2.2. Kus teie näete kas KVKK-s, muus väljaõppes või muudes tegevustes parendamise võimalusi, mis aitaks reservväelastel ennast hilisemaks aktiivseks eluviisiks paremini ette valmistada? Arutame neid erinevaid võimalusi väljaõppetsükli erinevates osades võttes aluseks ühe maatriksi. See maatriks aitab meil saada silma ette KVKK.ga seotud erinevad teemad. [Pabertahvli plokis on ette valmistatud seitse lehtete, iga lehe päises on üks Tabelis 1 tulbas 7S toodud struktuurielemendi nimetus ja küsimused. Intervjueerija küsib McKinsey 7S mudeli aluseks koostatud maatriksi 1. tulbas olevaid küsimusi, Assistent kirjutab kõik nimetatavad parendusettepanekud märksõnadena tahvlile/ekraanile] 6 Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus. Tervise Arengu Instituut, 2024 Tabel 1. KV kehalise kasvatuse analüüs McKinsey 7-S analüüsi vormis 7S Praegune Tulevikus Muutuse vajadus Muutuse takistajad Muutumise võimalused Strateegia: • Mis on KV strateegilised eesmärgid? • Kuidas on KVKK eesmärgid ja tegevused seotud KV strateegilist eesmärkidega? Struktuur: • Kuidas tehakse KVKK-ga seotud otsuseid? • Kuidas KVKK korraldamine ja läbiviimine sõltub KV struktuurist? • Kuivõrd KVKK-ga seotud otsuste tegemine sõltuv KV ülesehitusest? Süsteemid: • Kuidas on KVKK seotud KV tegevuste peamiste 7 Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus. Tervise Arengu Instituut, 2024 protsesside ja süsteemidega? • Kuidas toetab KVKK KV süsteemide optimaalset toimimist? • Millised kontrollisüsteemid hindavad KVKK tulemuslikkust? Oskused • Millised on KV kesksed pädevused? • Millised KV pädevused on seotud kehalise võimekusega? • Millised on KVKK korraldamise ja läbiviimise pädevused? • Kuivõrd hästi on KVKK-ga seotud pädevused kooskõlas strateegiaga ja süsteemidega? Personal • Kelle töö on KVKK korraldamine? • Kelle ülesanne on KVKK läbiviimine? 8 Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus. Tervise Arengu Instituut, 2024 • Kas ülesannete täitjatel on kõik vajalikud ressursid? Juhtimisstiil • Milline on KV juhtimise stiil? • Millist tüüpi tegevusi juhid tunnustavad? • Kuidas mõjutab KV juhtimise stiil KVKK- t? Jagatud väärtused • Millised on KV jagatud väärtused? • Millised on ideaalsed ja tegelikud väärtused? • Kuidas haakub KVKK KV ideaalsete ja tegelike väärtustega? • Kuidas ideaalsete ja tegelike väärtuste erinevus mõjutab KVKK-d? 9 Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus. Tervise Arengu Instituut, 2024 Meie vestlus hakkab lõpu poole tüürima, viimased kolm küsimust on jäänud. 3. Uskumused KVKK läbiviija omaduste ja pädevuste kohta 3.1. Milline teie hinnangul iseloomustab head KVKK läbiviijat? 3.2. Mis teeb kellestki hea KVKK läbiviija? 3.3. Milline inimene teie meelest ei tohiks töötada KVKK läbiviijana? 4. Kokkuvõte Täname teid veelkord tulemast ja meiega oma arvamusi jagamast! • Kas kellelgi on veel midagi selle teema kohta lisada, mida me ise ei osanud küsida, aga mida te peate oluliseks KVKK kohta välja tuua? • Kordame üle konfidentsiaalsuse. Ma soovin veelkord rõhutada kokkulepet, et teiste osalenute arvamusi ega seisukohti me siit ruumist väljaspool edasi ei räägi. • Kas praeguseks hetkeks on tekkinud veel küsimusi? Tänan! V. Reservväelaste versioon 1. Sissejuhatav küsimus Kaitseväeteenistuse üks oluline osa oli KVKK. Millised mälestused teil sellest on? 2. Kogemuslikud hoiakud KVKK suhtes. KK tunnis osalemise meeldivus 2.1. Meid huvitab, kui meeldivaks ajateenistuse läbinud ja reservi läinud inimesed KVKK-s osalemist pidasid. Mis teile KVKK juures meeldis? 2.2. Mis teile KVKK juures ei meeldinud? 2.3. Mida võiks teha, et KVKK ajateenijatele meeldivam oleks? 3. Instrumentaalsed hoiakud KVKK suhtes. Tajutud kasud ja kahjud ning hinnangud nende olulisusele [Assistent kirjutab kasud tahvlile nähtavale kohale üksteise alla] 3.1. Järgmine küsimus puudutab kehalisest kasvatusest saadavaid kasusid. Millist kasu teie ise 3.2. Millist kasu peale selle, mis te enda puhul välja tõite, teie arvates KVKK-st veel võib saada? 3.3. Kui olulised need kasud teile praegu tagasi vaadates tunduvad, kui peaksite 3-palli süsteemis hindama: ebaoluline (-1), neutraalne (0), oluline (+1)? [Assistent kirjutab kõik hinnangud tahvlile kasude kõrvale] 3.4. Kui te ajateenistuse peale tagasi mõtlete, siis kuivõrd need kasud, mida nimetasite, tundusid olulised juba tol ajal? 3.5. Kuidas teie suhtumine KVKK kasudesse on aja jooksul muutunud? 3.6. Samuti huvitab meid, millised on teie meelest KVKK varjuküljed. Kehalises kasvatuses osalemisel võib olla ka negatiivseid tagajärg. Mis need teie meelest olid? 3.7. Milliseid negatiivseid tagajärgi peale selle, mis te iseenda puhul välja tõite, teie arvates KVKK-l veel võib olla? 3.8. Kui olulised need negatiivsed tagajärjed teile tunduvad, kui peaksite 3-palli süsteemis hindama: ebaoluline (-1), neutraalne (0), oluline (+1)? [Assistent kirjutab kõik hinnangud tahvlile kasude kõrvale] 10 Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus. Tervise Arengu Instituut, 2024 4. Normatiivsed uskumused KVKK-ga seoses 4.1. Mida te enne ajateenistusse minekut KVKK kohta olite teada saanud? 4.2. Kust need teadmised pärinesid? 4.3. Kuivõrd need eelhoiakud KV-s kinnitust leidsid? 4.4. Kuidas teie kaasajateenijad KVKK-sse suhtusid? 4.5. Kas te tundsite kaasajateenijate poolt mingisugust survet või ootusi KV kehalise treeninguga seoses? Milles see täpsemalt väljendus? 4.6. Kuidas te nendele ootustele või survele reageeriste? Kuivõrd oluline teile tundus nendele ootustele või survele alluda? 4.7. Milliseid ootusi või survet te tajusite juhtide poolt KV kehalise treeninguga seoses? 4.8. Kuidas te nendele ootustele või survele reageerisite? Kuivõrd tundub oluline nendele ootustele või survele alluda? 4.9. Mis teil veel seoses teiste inimeste ootustega KV kehaliste treeningutega meenub? 5. Tajutud käitumuslik kontroll kehalise treenimise üle ja objektiivsed takistavad tegurid 5.1. Mis tegi teie jaoks KVKK-s osalemise raskeks? 5.2. Mis peaks teisiti olema, et need takistused ei segaks treenimist? 5.3. Öelge palun, mis paneb ajateenijaid kehalisest kasvatusest viilima? Meie vestlus hakkab lõpu poole tüürima, viimane teema on jäänud. 6. Peale ajateenistuse lõppu kehalise aktiivsuse jätkamist toetavad ja takistavad tegurid 6.1. Sooviksime veel teada, kuidas KVKK ja sporditreeningud on mõjutanud teie elu peale ajateenistuse lõppu. 6.1.1. Kas peale reservi minekut on teie kehaline aktiivsus ja treenimine pigem suurenenud või vähenenud? 6.1.2. Mida te selliste muutuste põhjusteks peate ? 6.1.3. Mis takistab peale ajateenistuse lõppemist treeningute või kehaliselt aktiivse eluviisiga jätkamist? 6.1.4. Mis on treeningutega jätkamises halba või ebameeldivat? 6.2. Peale ajateenistuse lõppu kehalise aktiivsuse jätkamist toetavad tegurid 6.2.1. Mis on toetanud reservis kehaliste treeningutega jätkamist? 6.2.2. Mis on kehalises aktiivsuses teie meelest head või kasulikku? 6.3. Mida te KVKK-st enda ellu kaasa võtsite? 6.4. Mida võiks KVKK ja sporditreeningute juures muuta, et rohkem või selgemalt toetada reservistide liikumisharjumusi? 6.5. Mis takistab reservis kehaliselt aktiivse eluviisi jätkamist? 6.6. Mis aitaks reservis kehaliselt aktiivse eluviisiga jätkata? 7. Kokkuvõte Täname teid veelkord tulemast ja meiega oma arvamusi jagamast! • Kas kellelgi on veel midagi selle teema kohta lisada, mida me ise ei osanud küsida, aga mida te peate oluliseks KVKK kohta välja tuua? • Kordame üle konfidentsiaalsuse. Ma soovin veelkord rõhutada kokkulepet, et teiste osalejate arvamusi ega seisukohti me siit ruumist väljaspool edasi ei räägi. • Kas praeguseks hetkeks on tekkinud veel küsimusi? Tänan! 11 Tervise Arengu Instituut ja Kaitseväe Akadeemia Uuring “Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: huvipoolte vaadete kvalitatiivne kirjeldus” Lisa 10.5. Uuringu protokoll Uuringu protokoll Väeosa Intervjuu Aasta Kuu Päev läbiviimise kuupäev Intervjuu Algus Lõpp Kestus toimimise (min) kellaaeg ja kestus Intervjueerija Märkused uuringu läbiviimist või andmete kvaliteeti mõjutada võivate tegurite ilmnemise kohta: Assistent 1. 2. Intervjuu osalejad Sugu (ajateenija/reservväelane/spordiinstruktor/kehalise kasvatuse (KK) läbiviija/juht). N M Ei soovi NB! Osalejaid identifitseerida lubavate andmete protokolli vastata märkimine on keelatud. 1 2 3 4 5 6 7 8
Allikas: Kaitsevägi dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel