dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumise edastamine

Rahandusministeerium · 14. oktoober 2022
Viit
5-1/6627-3
Registreeritud
14. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-1/2022
Vastutaja
Erle Kõomets (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
3. november 2022

Failid

  • 📎RK_22-01606-5.asice699 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie: 14.10.2022 nr 7-5.8/22-01606-5 Pöördumise edastamine Edastan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korduva pöördumise. Palun saata vastuse koopia Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Karp Büroo- ja dokumendihalduse juht valitsuse nõuniku ülesannetes Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee From: Marko Udras <[email protected]> Sent: Tuesday, October 11, 2022 4:03 PM To: Riigikantselei <[email protected]> Cc: Mait Palts <[email protected]> Subject: Kaubandus-Tööstuskoja pöördumine seoses erimärgistatud diislikütuse kasutusala laiendamisega Tere! Kaubandus-Tööstuskoda pöördus koos 4 organisatsiooniga 22. augustil 2022.a kirjaga nr 4/176 Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust selliselt, et erimärgistatud diislikütust oleks kuni 2024. aasta 1. maini lubatud kasutada kütmiseks ja paikses mootoris. Tänaseks ei ole me oma ettepanekule vastust saanud. Samuti ei ole meid teavitatud, et pöördumisele vastamise tähtaega on pikendatud. Kinnitame üle, et oleme vastusest jätkuvalt huvitatud ning loodame, et see jõuab meieni lähiajal. Parimate soovidega Marko Udras Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda E-post [email protected] Tel +372 604 0070 Vabariigi Valitsus [email protected] Meie 1 1 . 10 .202 2 nr 4/ 210 Pöördumine seoses erimärgistatud diislikütuse kasutusala ajutise laiendamise ga Lugupeetud peaminister Kaja Kallas! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda , Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit , Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda , Eesti Toiduainetööstuse Liit ning Eesti Õliühing pöördusid 22. augustil 2022.a kirjaga nr 4/176 Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga muuta v edelkütuse erimärgistamise seadus t selliselt, et e rimärgistatud diislikütust oleks kuni 2024. aasta 1. maini lubatud kasutada kütmiseks ja paikses mootoris . Kuigi saatsime oma ettepaneku rohkem kui poolteist kuud tagasi , siis ei ole me 11. oktoobri seisuga erimärgistatud diislikütus e kasutusala laiendamise ettepanekule vastust saanud. Samuti ei ole meid teavitatud, et pöördumisele vastamise tähtaega on pikendatud. Kinnitame üle, et oleme vastusest jätkuvalt huvitatud ning loodame, et see jõuab meieni lähiajal. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Lisa: Ettepanek erimärgistatud diislikütuse kasutusala ajutiseks laiendamiseks (22.08.2022) Koostanud: Marko Udras [email protected] 6040070 Vabariigi Valitsus [email protected] Meie 22 .08 .202 2 nr 4/ 176 Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] Ettepanek erimärgistatud diislikütuse kasutusala ajutiseks laiendamiseks Lugupeetud peaminister Kaja Kallas! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda , Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit , Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda , Eesti Toiduainetööstuse Liit ning Eesti Õliühing (edaspidi: Ettevõtjate esindusorganisatsioonid) pöörduvad Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga muuta v edelkütuse erimärgistamise seadus t selliselt, et e rimärgistatud diislikütust oleks ajutiselt (kuni 2024. aasta 1. maini) lubatud kasutada kütmiseks ja paikses mootoris . Järgnevalt selgitame oma ettepanekut lähemalt. Viimase aasta jooksul on maagaasi hind teinud läbi väga suure hinnatõus u. Kui aasta tagasi oli gaasi hind Balti gaasibörsil ca 37 EUR/MWh, siis tänaseks on hind kerkinud üle 200 EUR/MWh . Seega on hinnatõus olnud ca kuus korda. Lisaks väga kõrgele hinnale puudub ettevõtjatel praegu ka kindlus, kas ja kui palju jagub neile eeloleval kütteperioodil gaasi. Kui gaasi isegi jagub , siis on teadmata, kui kõrgeks võib kerkida gaasi hind. Sellises olukorras on ettevõtjad otsimas võimalusi, kuidas vajaduse korral gaasi asendada mõne muu energiakandjaga. Meie hinnangul peaks ka riik võtma kasutusele meetmeid, mis motiveeriksid ettevõtjaid gaasi tarbimist kasvõi ajutiselt asendama muu energiakandjaga. See aitab vähendada riski, et talvel ei jagu gaasi kõigile tarbijatele või gaasi hind kerkib veelgi kõrgemale. Üheks meetmeks, kuidas motiveerida ettevõtjaid asendama gaasi muu energiakandjaga, on muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust selliselt, et erimärgistatud diislikütust oleks lubatud ajutiselt kasutada kütmiseks . Samasugune võimalus sisaldus seaduses ka kuni 2015. aasta 1. maini. Sellise muudatuse tulemusena väheneks kütmiseks kasutatava diislikütuse aktsiisimäär praeguselt 37,2 sendilt 2,1 sendini liitri kohta . Kui toetust ei leia ettepanek lubada kõikidel isikutel kasutada erimärgistatud diislikütust kütmiseks , siis teeme ettepaneku lubada erisust kasutada üksnes tööstusettevõtetel , sest tööstusettevõtted on suurimad gaasitarbijad ja neil puudub kindlustunne, kas neile jagub lähitulevikus piisavalt gaasi. Muudatus avaldaks positiivset mõju eelkõige nendele ettevõtjatele, kel on juba täna olemas vedelkütusekatel. Eestis on Ehitisregistri andmetel ca 4900 ettevõtluse jaoks kasutusel olevat hoonet , mille energiaga varustatuse katab vedelkütusekatel. S amas võib vedelkütuse erimärgistamise seadus e muudatus motiveerida rohkem ettevõtjaid kasvõi ajutiselt võtma kasutusele vedelkütusekatelt. Seega muudatus motiveerib ettevõtjaid looma alternatiivse t lahendus t olukorraks, kus gaasi ei jagu kõikidele tarbijatele ning ka põlevkiviõli pole suure nõudluse tõttu piisavalt kättesaadav või on selle hi nd tõusnud märgatavalt. Meile teadaolevalt lubavad ka mitmed lähiriigid kasutada e rimärgistatud diislikütust kütmiseks. Näiteks Leedus ja Poolas on aktsiisimäär 2,1 senti liitri kohta, Saksamaal 4,6, Lätis 6, Rootsis 9,1 ning Soomes 27 senti liitri kohta . Eestis on praegune aktsiisimäär 37,2 senti liitri kohta. Lisaks teeme ettepaneku täiendada vedelkütuse erimärgistamise seadust selliselt, et erimärgistatud diislikütust oleks lubatud kasutada ka paikses mootoris. Sama põhimõte oli seaduses kuni 20 1 1. aasta 31. detsembrini. Selline lahendus võimaldab ettevõtjatel ka tootmisprotsessis gaasi asendada diislikütusega. Mööname, et muudatuse elluviimisega võib suureneda risk, et erimärgistatud diislikütust hakatakse kasutama ka muul otstarbel kui kütmiseks või paikses mootoris . Väärkasutamise riski on võimalik maandada näiteks selliselt, et riik annab erimärgistatud diislikütuse ostuõigus e üksnes nendele ettevõtjatele, kel on võimalik diislikütust kasutada kütmiseks või paikses mootoris. Sarnane ostuõiguse regulatsioon hakkab peagi kehtima ka p õllumajanduses ja kutselise kalapüügi puhul. Lisaks võib kaaluda lahendust, et kütmiseks ja paikses mootoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse müük on lubatud üksnes hulgimüügina. See tagab, et erimärgistatud diislikütuse müügikogus on identifitseeritav konkreetse ettevõtjaga. E rimärgistatud diislikütust võiks lubada kasutada kütmiseks ja paikses mootoris ajutiselt kuni 2024. aasta 1. maini. See tähendab, et madalam maksumäär kehtiks üksnes kaks kütteperioodi. Leiame, et soodustus peaks kehtima vähemalt kaks kütteperioodi põhjusel, et anda ettevõtjatele suurem kindlustunne võtta gaasi asemel vähemalt alternatiivse võimalusena kasutusele diislikütus. Loodame, et peate võimalikuks Ettevõtjate esindusorganisatsioonide ettepanekut arvesse võtta. Vajadusel oleme valmis kohtuma ning oma ettepanekut täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts , Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Enno Rebane , Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Lii du tegevdirektor Roomet Sõrmus , Eesti Põllumajandus-Kaubandusko ja juhatuse esimees Sirje Potisepp , Eesti Toiduainetööstuse Lii du juhataja Mart Raamat , Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht Koostanud: Marko Udras [email protected] 6040070
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel