dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Rahandusministeerium · 14. oktoober 2022
Viit
1.4-1/8229-1
Registreeritud
14. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pangaliit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2023
Vastutaja
Henrik Mägi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Rahandusteabe poliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
3. november 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎image001.png
  • 📎PL RM-le selgitustaotlus 14.10.2022.asice163 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN [email protected] 14.10.2022 nr 42 Pangaliidu selgitustaotlus korrespondentsuhte definitsiooni ja infotehnoloogilise vahendi abil isikusamasuse tuvastamise ulatuse kohta, mh esindaja identimisel olemasolevas ärisuhtes ning korrespondentsuhte loomisel 1. Korrespondentsuhte definitsioon Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 7 punkti 2 kohaselt on korrespondentsuhteks krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste omavahelised suhted, sealhulgas sellised suhted, mille puhul korrespondentasutus osutab respondentasutusele sarnaseid teenuseid tema klientide teenindamiseks, ning sellised suhted, mis on loodud väärtpaberitehingute või rahaülekannete tegemiseks. „Finantseerimisasutus“ on defineeritud RahaPTS § 6 lõike 2 ning seal viidatud eriseaduste kaudu. Korrespondentasutustele kohaldub ka hoolsusmeetmete kohaldamise tugevdatud kord, mis on sätestatud RahaPTS §-s 40 – hoolsusmeetmete erisus rakendub, kui tegemist on a) kolmanda riigi või b) Euroopa Liidu liikmesriikide respondentasutustega, kui viimastega on seotud kõrge risk või c) kui teenust osutatakse lõplikult kasusaavatele klientidele. Eeltoodu võimaldab tõlgendamist, mille järgi on korrespondentsuhe igasugune suhe, sõltumata sisust või ulatusest, mh ühelt poolt krediidiasutuse ja teiselt poolt finantseerimisasutuse vahel. Koos finantseerimisasutuse definitsiooniga võib Pangaliidu hinnangul tänane lai mõistekäsitlus viia ebasoovitud kaugenemisele riskipõhisest lähenemisest, mis ei ole vastavuses rahvusvahelise praktika ning juhenditega. Juhime tähelepanu, et kuigi korrespondentsuhte defineerimise aluseks RahaPTS-s on EL AML direktiivi artikkel 3 punkt 8 „korrespondentsuhe“ ja hoolsusmeetmete erirežiimi aluseks direktiivi artikkel 19 (RahaPTS eelnõu 459SE, § 7 ning § 40), on RahaPTS § 6 lõikes 2 sätestatud finantseerimisasutuste mõiste märkimisväärselt laiem, võrreldes direktiivi artikli 3 punktis 2 tooduga. Samuti, vaatamata RahaPTS § 40 riskipõhisusele (RahaPTS eelnõu 130SE, § 40), ei arvesta korrespondentsuhte definitsioon rahvusvahelistes juhendites toodud korrespondentsuhte „elementide“ ega välistustega – nii näiteks FATF juhend1 , millele viitab ka RahaPTS eelnõu 459SE, välistab korrespondentsuhte mõiste alt juhutehingud (one-off transactions) ja pelgalt RMA võtmete vahetamise, samal ajal viidates korrespondentsuhte eeldusena õigussuhte püsivusele ja korduvusele. Samuti käsitleb Wolfsbergi korrespondentsuhete juhend mõistet pangandussuhtena, kitsamalt – eelkõige mõeldakse, et teenusest saavad kasu teise finantsasutuse kliendid, näitena on toodud maksete töötlemine või sellega seotud teenuste osutamine teise finantsasutuse eest.2 EL AML direktiivi artikkel 3 punkt 8 diferentseerib nn klassikalisena käsitletavat korespondentsuhet läbi „pangateenuse“ osutamise (alapunkt a) ja krediidi- nig finantseerimisasutuse vahelisi suhteid (alapunkt b), seejuures Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 2021. aasta riskifaktorite juhendi punkti 8.1. kohaselt EL AML direktiivi artikkel 3 punkt 8 alapunkti b puhul kohaldatakse EBA juhiseid vaid „asjakohastel juhtudel“.3 1 https://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/reports/Guidance-Correspondent-Banking-Services.pdf 2 https://www.wolfsberg-principles.com/sites/default/files/wb/Wolfsberg-Correspondent-Banking-Principles-2014.pdf 3 „[…] should apply these guidelines as appropriate: EBA risk Factor Guidelines (2021), p 8.1.: https://www.eba.europa.eu/regulation-and-policy/anti-money-laundering-and-e-money/revised-guidelines-on-ml-tf-risk-factors Arvestades eeltoodut ja korrespondentsuhte ning finantseerimisasutuse laiahaardelisi definitsioone RahaPTS-s, palume Rahandusministeeriumil selgitada, kas ja millistel juhtudel, sarnaselt viidatud rahvusvaheliste standarditega, on kohaldatav korrespondentsuhte mõiste Eestis. Näiteks, kas igasugune panga ärisuhe ükskõik millise finantseerimisasutusega RahaPTS tähenduses on korrespondentsuhe või sarnaselt FATF ja Wolfsbergi juhenditega rakndatav siiski elemendipõhine lähenemine. Samuti palub Pangaliit selgitada, millistel juhtudel korrespondentsuhtega tegemist ei ole. Näiteks, kas pelgalt RMA võtme vahetamine või juhutehingu tegemine välistab korrespondentsuhte. 2. Infotehnoloogilise vahendi abil isikusamasuse tuvastamise ulatus RahaPTS § 31 lõige sätestab isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise infotehnoloogiliste vahendite abil olukorras, kui ärisuhte loomisel näost näkku isikusamasuse tuvastamist ei toimu ja kui klient on kas Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist või tema kuised väljamaksed ületavad sättes ette nähtud piirmäära. Seega on grammatiliselt summaline piirmäär ja isiku asukohaga seonduv eelduseks kohustuslikuks tuvastusmeetodiks „ärisuhte loomisel“ ehk välistatakse usaldusväärsete ja sõltumatute allikate abil isikusamasuse tuvastamine, mis muidu on ette nähtud RahaPTS § 21 lõikes 4 ning § 22 lõikes 4. RahaPTS § 20 lõike 1 punkti 2 kohaselt tuvastab ning kontrollib krediidiasutus muu hulgas kliendi esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse. Seega, kui näiteks olemasolevas ärisuhtes juriidilise isikuga, kelle isikusamasus on varasemalt tuvastatud RahaPTS § 31 lõiget 1 ning 6 järgides või näost-näkku, soovib klient määrata pangatoiminguteks (nt internetipanga kasutamine, raamatupidaja toimingud seoses arvete tasumisega jm) täiendava esindaja, tuleb ka tema isikusamasus tuvastada. Samas arvestades RahaPTS § 31 lõike 1 sõnastust ning ärisuhte olemasolu, on sellistel juhtudel Pangaliidu hinnangul võimalik ka riskipõhisem isikusamasuse tuvastamine, sh usaldusväärsete allikate abil. Siiski tekitab küsitavusi nt RahaPTS § 31 lõike 1 punktis 2 sätestatud maksete summalise piirmäära kohaldatavus kliendile ärisuhte käigus lisanduvatele volitatud esindajatele, kelle osas ei ole läbi viidud näost-näkku (või infotehnoloogilisi vahendeid kasutades) isikusamasuse tuvastamist, mh näitlikustades isikusamasuse tuvastamise olukorda FI rahapesu tõkestamise soovitusliku juhendiga 4 . Pangaliidu hinnangul kehtivat seaduse sõnastust arvestades, on seatud summaline piirmäär kliendiga „ärisuhte loomisel“, kuid mitte juba varsemalt kehtivas ärisuhtes ja näost-näkku tuvastatud kliendile täiendava volitatud isiku lisamisel. Samas on võimalik viidatud FI juhendi punktidest 4.3.1.(3., 24., 27.) järeldada ka tõlgendus, mille järgi esindaja identimisel tuleb kohaldada RahaPTS § 31 lõiget 1 ka olemasolevas ärisuhtes. Pangaliidu hinnangul toob viidatud konservatiivsem tõlgendus (RahaPTS § 31 kehtib kõikide isikusamasuse tuvastamise olukordades sõltumata sellest, kas tegemist on ärisuhte loomisega või mitte) kaasa ebamõistliku halduskoormuse, mis on vastuolus rahvusvahelise praktika, riskipõhise lähenemise ja soodsa konkurentsikeskkonna põhimõtetega. Pangaliit nõustub igati, et kõrgema riski olukordades (nt riskiriik, isiku majandustegevust arvestades väga suured väljaminevad maksed vm) tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada tugevdatud korras nii ärisuhte loomisel kui ärisuhte seires, on siiski RahaPTS § 31 lõige 1 praeguses sõnastuses Pangaliidule teadaolevalt Eestile ainulaadne kontseptsioon. See tähendab, et sõltumata reaalsest riskist tuleb pankadel RahaPTS § 31 lõike 6 alusel läbi viia ebamõistlikku koormust kaasa toov protsess, mis mitmetel juhtudel on ülemäära keeruline või võimatu, mh tulenevalt EIDAS puudumisest Euroopa Majanduspiirkonnast väljas paiknevatel isikutel ja EIDAS-ga kasutamisega seonduvalt ka Euroopa Majanduspiirkonna siseselt (kasutuselevõtu puudulikkus, madalam tehniline arengutase ja majanduspiirkonna riikide omavaheline ristkasutuse keerukus või võimatus). 4 https://www.fi.ee/sites/default/files/2018-11/FI_AML_Soovituslik_juhend.pdf Pangaliit lisab, et teaadolevalt ka korrespondentsuhetega seonduvalt ei ole rahvusvahelises praktikas lähenemist, millisel juhul näiteks Lätis ja Kanadas paiknevad suurpangad üksteise isikusamasuse tuvastavad näost-näkku või ainsa alternatiivina, analoogiliselt RahaPTS § 31 lõike 6 alusel kehtestatud protsessi kaudu. Nimetatud olukorras on Pangaliidu hinnangul riskipõhise lähenemisega kooskõlas nt kahe usaldusväärse allika abil isikusamasuse tuvastamine eeldusel, et ei esine kõrgema riskiga asjaolusid. Pangaliit toonitab, et isikusamasuse riskipõhisuse olulisusele on nii Euroopa Pangandusjärelevalve kui ka FATF juhtinud tähelepanu ka seonduvalt COVID-19 pandeemiaga.5 Pangaliidu hinnangul ei soosi välisinvestoreid ega konkurentsikeskkonda RahaPTS § 31 lõike 1, kui seda pidada kohustuslikuna kohaldatavaks, veel vähem tõlgendus, kus kõrgema riskiga asjaolude mitte esinemisel tuleb ka olemasoleva ärisuhte kestel lisanduvate pangatoimingute teostajad identida sättes nimetatud korras. Lisaks on pankade praktikas kerkinud mitmeid konservatiivsest tõlgendustest tulenevaid probleeme nagu näiteks olemasoleva ärisuhte kestel uue esindaja lisamise ja piirmäärade vaheline seos: • Kui ettevõte lisab internetipangas uue esindaja (nt raamatupidaja), tuleb RahaPTS § 31 lõike 1 punkti 2 tingimuste esinemisel (konservatiivsem lähenemine, et säte kohaldub ka ärisuhte kestel) raamatupidajal pöörduda pangakontorisse näost-näkku tuvastamiseks. Kas vastasel juhul tuleks summaline piirang seada uue raamatupidaja kasutajale internetipangas või kogu ettevõtte kontole? Kas uus raamatupidaja tohib teha 25 000 EUR ulatuses ülekandeid ilma näost-näkku tuvastamiseta ning ettevõtte varasemalt näost näkku tuvastatud esindaja, kelle tehingu limiit on nt 100 000 EUR, tohib teha seda ületavas osas tehinguid edasi? • Kui ettevõttes vahetub juhatuse liige, tuleb uuel juhatuse liikmel pöörduda pangakontorisse näost-näkku tuvastamisele. Kas vastasel juhul tuleks summaline piirang seada uue juhatuse liikme kasutajale internetipangas või kogu ettevõtte kontole? Kas uus juhatuse liige tohib teha 25 000 EUR ulatuses ülekandeid ilma näost-näkku tuvastamiseta ning ettevõtte varasemalt näost näkku tuvastatud esindaja, kelle tehingu limiit on nt 100 000 EUR, tohib teha seda ületavas osas tehinguid edasi? • Kui eraisikust klient soovib lisada volitatud esindajaks näiteks enda abikaa sa, tuleb abikaasal pöörduda pangakontorisse enda näost-näkku tuvastamisele. Kas vastasel juhul tuleks summaline piirang seada uuele esindajale, esindatavale või mõlema peale kokku? Kas lisandunud abikaasa tohib teha 25 000 EUR ulatuses ülekandeid ilma näost-näkku tuvastamiseta ning klient ise, kelle tehingu limiit on nt 100 000 EUR, tohib teha piirmäära ületavas osas tehinguid edasi? Pangaliit lisab, et RahaPTS eelnõu 459SE seletuskirjast nähtuvalt „Paragrahv 31 kehtestab isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise võimaluse infotehnoloogiliste vahendite abil. […] Kui isikusamasus tuvastatakse vastavalt selle sätte alusel kehtestatud regulatsioonile, tuleb seda lugeda nn tugevaks hoolsusmeetmeks.“. Seega selle eelnõu seletuskiri käsitleb RahaPTS § 31 kui "võimalust„ krediidi ning finantseerimisasutustele isikusamasuse tuvastamiseks. RahaPTS eelnõu 130SE ja FI juhendist tuleneb siiski võrreldes eelnõu 459SE seletuskirjaga mõnevõrra rangemini seisukoht just sellisel viisil tugevdatud hoolsusmeetmena isikusamasuse tuvastamiseks kasutada. Pangaliidu ootus on, et kui rahandusministeerium ei pea võimalikuks sätte tõlgendamist kui „võimalust“ isikusamasuse tuvastamiseks, täpsustatakse sätte kohaldamisala selliselt, et pankadele on võimaldatud suurem paindlikkus EMÜ väliste isikute ja väljaminevate maksete piirmäära ületavate isikute osas, samaaegselt juhtides tälepanu riskide maandamise kohustusele viimase aja rahvusvahelisest juhenditest 6 lähtuvalt. 5 „Non-face-to-face interactions“, EBA ML/TF Risk Factor Guidelines (2021): https://www.eba.europa.eu/regulation-and- policy/anti-money-laundering-and-e-money/revised-guidelines-on-ml-tf-risk-factors; FATF Digital ID Guidance (2020): http://www.fatf-gafi.org/publications/fatfrecommendations/documents/digital-identity-guidance.html 6 EBA Guidelines on ICT and security risk management ja EBA ML/TF Risk Factor Guidelines. Võttes arvesse ülaltoodut palume Rahandusministeeriumil selgitada: - Kas RahaPTS § 31 lõige 1 on krediidiasutuse võimalus (nii nagu on märgitud eelnõu 459SE seltuskirjas) või kohustus, kui esinevad sättes nimetatud alused? - Teiseks, kas sätte punktides 1 ning 2 kirjeldatud eelduste esinemisel tuleb isikusamasus tuvastada (sellisel viisil nagu säte ette näeb) ärisuhte loomisel (sätte grammatiline sõnastus) või ka ärisuhte jooksul, viimasel juhul isegi siis, kui kõrgema riski asjaolud puuduvad? - Kolmandaks, kas RahaPTS § 31 lõike 1 punktis 2 sätestatud summaline piirmäär kehtib ainult kliendiga ärisuhte loomise etapis või ka ärisuhte kestel lisanduvale täiendavale esindajale. Juhul, kui nimetatud summaline piirang kehtib näost-näkku tuvastamata volitatud esindaja lisandumisel, palume täpsustada, kas piirangut tuleb kohustada konkreetselt volitatud isiku kasutajakontole või ka kliendi teistele kasutajakontodele.? - Neljandaks, kas säte kohaldub korrespondentsuhte loomisel ka juhul, kui korrespondentsuhte loomisel ei tuvastata kõrgema riski asjaolusid? Kas RahaPTS § 40, mis ei kohusta korrespondentsuhte puhul esindaja isikusamasuse tuvastamisel lähtuda infotehnoloogilise vahendi kohustuslikkusest teatud juhtudel, on erisäte § 31 suhtes? Täiendavate küsimuste korral vastame meeleldi. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevdirektor Saatja: Katrin Talihärm <[email protected]> Saadetud: 14.10.2022 08:55 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: väljaläinud kiri Katrin TalihärmEesti PangaliitT &#43;372 611 6569M &#43;372 50 60701
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →