Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN
[email protected]
14.10.2022 nr 42
Pangaliidu selgitustaotlus korrespondentsuhte definitsiooni ja infotehnoloogilise vahendi abil
isikusamasuse tuvastamise ulatuse kohta, mh esindaja identimisel olemasolevas ärisuhtes ning
korrespondentsuhte loomisel
1. Korrespondentsuhte definitsioon
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 7 punkti 2 kohaselt on
korrespondentsuhteks krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste omavahelised suhted, sealhulgas
sellised suhted, mille puhul korrespondentasutus osutab respondentasutusele sarnaseid teenuseid tema
klientide teenindamiseks, ning sellised suhted, mis on loodud väärtpaberitehingute või rahaülekannete
tegemiseks. „Finantseerimisasutus“ on defineeritud RahaPTS § 6 lõike 2 ning seal viidatud eriseaduste
kaudu. Korrespondentasutustele kohaldub ka hoolsusmeetmete kohaldamise tugevdatud kord, mis on
sätestatud RahaPTS §-s 40 – hoolsusmeetmete erisus rakendub, kui tegemist on a) kolmanda riigi või b)
Euroopa Liidu liikmesriikide respondentasutustega, kui viimastega on seotud kõrge risk või c) kui
teenust osutatakse lõplikult kasusaavatele klientidele.
Eeltoodu võimaldab tõlgendamist, mille järgi on korrespondentsuhe igasugune suhe, sõltumata sisust
või ulatusest, mh ühelt poolt krediidiasutuse ja teiselt poolt finantseerimisasutuse vahel. Koos
finantseerimisasutuse definitsiooniga võib Pangaliidu hinnangul tänane lai mõistekäsitlus viia
ebasoovitud kaugenemisele riskipõhisest lähenemisest, mis ei ole vastavuses rahvusvahelise praktika
ning juhenditega.
Juhime tähelepanu, et kuigi korrespondentsuhte defineerimise aluseks RahaPTS-s on EL AML direktiivi
artikkel 3 punkt 8 „korrespondentsuhe“ ja hoolsusmeetmete erirežiimi aluseks direktiivi artikkel 19
(RahaPTS eelnõu 459SE, § 7 ning § 40), on RahaPTS § 6 lõikes 2 sätestatud finantseerimisasutuste
mõiste märkimisväärselt laiem, võrreldes direktiivi artikli 3 punktis 2 tooduga. Samuti, vaatamata
RahaPTS § 40 riskipõhisusele (RahaPTS eelnõu 130SE, § 40), ei arvesta korrespondentsuhte
definitsioon rahvusvahelistes juhendites toodud korrespondentsuhte „elementide“ ega välistustega – nii
näiteks FATF juhend1 , millele viitab ka RahaPTS eelnõu 459SE, välistab korrespondentsuhte mõiste alt
juhutehingud (one-off transactions) ja pelgalt RMA võtmete vahetamise, samal ajal viidates
korrespondentsuhte eeldusena õigussuhte püsivusele ja korduvusele. Samuti käsitleb Wolfsbergi
korrespondentsuhete juhend mõistet pangandussuhtena, kitsamalt – eelkõige mõeldakse, et teenusest
saavad kasu teise finantsasutuse kliendid, näitena on toodud maksete töötlemine või sellega seotud
teenuste osutamine teise finantsasutuse eest.2
EL AML direktiivi artikkel 3 punkt 8 diferentseerib nn klassikalisena käsitletavat korespondentsuhet
läbi „pangateenuse“ osutamise (alapunkt a) ja krediidi- nig finantseerimisasutuse vahelisi suhteid
(alapunkt b), seejuures Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 2021. aasta riskifaktorite juhendi punkti
8.1. kohaselt EL AML direktiivi artikkel 3 punkt 8 alapunkti b puhul kohaldatakse EBA juhiseid vaid
„asjakohastel juhtudel“.3
1
https://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/reports/Guidance-Correspondent-Banking-Services.pdf
2
https://www.wolfsberg-principles.com/sites/default/files/wb/Wolfsberg-Correspondent-Banking-Principles-2014.pdf
3
„[…] should apply these guidelines as appropriate: EBA risk Factor Guidelines (2021), p 8.1.:
https://www.eba.europa.eu/regulation-and-policy/anti-money-laundering-and-e-money/revised-guidelines-on-ml-tf-risk-factors
Arvestades eeltoodut ja korrespondentsuhte ning finantseerimisasutuse laiahaardelisi
definitsioone RahaPTS-s, palume Rahandusministeeriumil selgitada, kas ja millistel juhtudel,
sarnaselt viidatud rahvusvaheliste standarditega, on kohaldatav korrespondentsuhte mõiste
Eestis. Näiteks, kas igasugune panga ärisuhe ükskõik millise finantseerimisasutusega RahaPTS
tähenduses on korrespondentsuhe või sarnaselt FATF ja Wolfsbergi juhenditega rakndatav siiski
elemendipõhine lähenemine. Samuti palub Pangaliit selgitada, millistel juhtudel
korrespondentsuhtega tegemist ei ole. Näiteks, kas pelgalt RMA võtme vahetamine või
juhutehingu tegemine välistab korrespondentsuhte.
2. Infotehnoloogilise vahendi abil isikusamasuse tuvastamise ulatus
RahaPTS § 31 lõige sätestab isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise infotehnoloogiliste
vahendite abil olukorras, kui ärisuhte loomisel näost näkku isikusamasuse tuvastamist ei toimu ja kui
klient on kas Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist või tema kuised väljamaksed ületavad sättes
ette nähtud piirmäära. Seega on grammatiliselt summaline piirmäär ja isiku asukohaga seonduv
eelduseks kohustuslikuks tuvastusmeetodiks „ärisuhte loomisel“ ehk välistatakse usaldusväärsete ja
sõltumatute allikate abil isikusamasuse tuvastamine, mis muidu on ette nähtud RahaPTS § 21 lõikes 4
ning § 22 lõikes 4.
RahaPTS § 20 lõike 1 punkti 2 kohaselt tuvastab ning kontrollib krediidiasutus muu hulgas kliendi
esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse. Seega, kui näiteks olemasolevas ärisuhtes juriidilise isikuga,
kelle isikusamasus on varasemalt tuvastatud RahaPTS § 31 lõiget 1 ning 6 järgides või näost-näkku,
soovib klient määrata pangatoiminguteks (nt internetipanga kasutamine, raamatupidaja toimingud
seoses arvete tasumisega jm) täiendava esindaja, tuleb ka tema isikusamasus tuvastada. Samas
arvestades RahaPTS § 31 lõike 1 sõnastust ning ärisuhte olemasolu, on sellistel juhtudel Pangaliidu
hinnangul võimalik ka riskipõhisem isikusamasuse tuvastamine, sh usaldusväärsete allikate abil.
Siiski tekitab küsitavusi nt RahaPTS § 31 lõike 1 punktis 2 sätestatud maksete summalise piirmäära
kohaldatavus kliendile ärisuhte käigus lisanduvatele volitatud esindajatele, kelle osas ei ole läbi viidud
näost-näkku (või infotehnoloogilisi vahendeid kasutades) isikusamasuse tuvastamist, mh näitlikustades
isikusamasuse tuvastamise olukorda FI rahapesu tõkestamise soovitusliku juhendiga 4 . Pangaliidu
hinnangul kehtivat seaduse sõnastust arvestades, on seatud summaline piirmäär kliendiga „ärisuhte
loomisel“, kuid mitte juba varsemalt kehtivas ärisuhtes ja näost-näkku tuvastatud kliendile täiendava
volitatud isiku lisamisel. Samas on võimalik viidatud FI juhendi punktidest 4.3.1.(3., 24., 27.) järeldada
ka tõlgendus, mille järgi esindaja identimisel tuleb kohaldada RahaPTS § 31 lõiget 1 ka olemasolevas
ärisuhtes.
Pangaliidu hinnangul toob viidatud konservatiivsem tõlgendus (RahaPTS § 31 kehtib kõikide
isikusamasuse tuvastamise olukordades sõltumata sellest, kas tegemist on ärisuhte loomisega või mitte)
kaasa ebamõistliku halduskoormuse, mis on vastuolus rahvusvahelise praktika, riskipõhise lähenemise
ja soodsa konkurentsikeskkonna põhimõtetega.
Pangaliit nõustub igati, et kõrgema riski olukordades (nt riskiriik, isiku majandustegevust arvestades
väga suured väljaminevad maksed vm) tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada tugevdatud korras nii ärisuhte
loomisel kui ärisuhte seires, on siiski RahaPTS § 31 lõige 1 praeguses sõnastuses Pangaliidule
teadaolevalt Eestile ainulaadne kontseptsioon. See tähendab, et sõltumata reaalsest riskist tuleb pankadel
RahaPTS § 31 lõike 6 alusel läbi viia ebamõistlikku koormust kaasa toov protsess, mis mitmetel juhtudel
on ülemäära keeruline või võimatu, mh tulenevalt EIDAS puudumisest Euroopa Majanduspiirkonnast
väljas paiknevatel isikutel ja EIDAS-ga kasutamisega seonduvalt ka Euroopa Majanduspiirkonna
siseselt (kasutuselevõtu puudulikkus, madalam tehniline arengutase ja majanduspiirkonna riikide
omavaheline ristkasutuse keerukus või võimatus).
4
https://www.fi.ee/sites/default/files/2018-11/FI_AML_Soovituslik_juhend.pdf
Pangaliit lisab, et teaadolevalt ka korrespondentsuhetega seonduvalt ei ole rahvusvahelises praktikas
lähenemist, millisel juhul näiteks Lätis ja Kanadas paiknevad suurpangad üksteise isikusamasuse
tuvastavad näost-näkku või ainsa alternatiivina, analoogiliselt RahaPTS § 31 lõike 6 alusel kehtestatud
protsessi kaudu. Nimetatud olukorras on Pangaliidu hinnangul riskipõhise lähenemisega kooskõlas nt
kahe usaldusväärse allika abil isikusamasuse tuvastamine eeldusel, et ei esine kõrgema riskiga
asjaolusid.
Pangaliit toonitab, et isikusamasuse riskipõhisuse olulisusele on nii Euroopa Pangandusjärelevalve kui
ka FATF juhtinud tähelepanu ka seonduvalt COVID-19 pandeemiaga.5 Pangaliidu hinnangul ei soosi
välisinvestoreid ega konkurentsikeskkonda RahaPTS § 31 lõike 1, kui seda pidada kohustuslikuna
kohaldatavaks, veel vähem tõlgendus, kus kõrgema riskiga asjaolude mitte esinemisel tuleb ka
olemasoleva ärisuhte kestel lisanduvate pangatoimingute teostajad identida sättes nimetatud korras.
Lisaks on pankade praktikas kerkinud mitmeid konservatiivsest tõlgendustest tulenevaid probleeme
nagu näiteks olemasoleva ärisuhte kestel uue esindaja lisamise ja piirmäärade vaheline seos:
• Kui ettevõte lisab internetipangas uue esindaja (nt raamatupidaja), tuleb RahaPTS § 31 lõike
1 punkti 2 tingimuste esinemisel (konservatiivsem lähenemine, et säte kohaldub ka ärisuhte
kestel) raamatupidajal pöörduda pangakontorisse näost-näkku tuvastamiseks. Kas vastasel
juhul tuleks summaline piirang seada uue raamatupidaja kasutajale internetipangas või kogu
ettevõtte kontole? Kas uus raamatupidaja tohib teha 25 000 EUR ulatuses ülekandeid ilma
näost-näkku tuvastamiseta ning ettevõtte varasemalt näost näkku tuvastatud esindaja, kelle
tehingu limiit on nt 100 000 EUR, tohib teha seda ületavas osas tehinguid edasi?
• Kui ettevõttes vahetub juhatuse liige, tuleb uuel juhatuse liikmel pöörduda pangakontorisse
näost-näkku tuvastamisele. Kas vastasel juhul tuleks summaline piirang seada uue juhatuse
liikme kasutajale internetipangas või kogu ettevõtte kontole? Kas uus juhatuse liige tohib
teha 25 000 EUR ulatuses ülekandeid ilma näost-näkku tuvastamiseta ning ettevõtte
varasemalt näost näkku tuvastatud esindaja, kelle tehingu limiit on nt 100 000 EUR, tohib
teha seda ületavas osas tehinguid edasi?
• Kui eraisikust klient soovib lisada volitatud esindajaks näiteks enda abikaa sa, tuleb
abikaasal pöörduda pangakontorisse enda näost-näkku tuvastamisele. Kas vastasel juhul
tuleks summaline piirang seada uuele esindajale, esindatavale või mõlema peale kokku?
Kas lisandunud abikaasa tohib teha 25 000 EUR ulatuses ülekandeid ilma näost-näkku
tuvastamiseta ning klient ise, kelle tehingu limiit on nt 100 000 EUR, tohib teha piirmäära
ületavas osas tehinguid edasi?
Pangaliit lisab, et RahaPTS eelnõu 459SE seletuskirjast nähtuvalt „Paragrahv 31 kehtestab
isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise võimaluse infotehnoloogiliste vahendite abil. […] Kui
isikusamasus tuvastatakse vastavalt selle sätte alusel kehtestatud regulatsioonile, tuleb seda lugeda nn
tugevaks hoolsusmeetmeks.“. Seega selle eelnõu seletuskiri käsitleb RahaPTS § 31 kui "võimalust„
krediidi ning finantseerimisasutustele isikusamasuse tuvastamiseks. RahaPTS eelnõu 130SE ja FI
juhendist tuleneb siiski võrreldes eelnõu 459SE seletuskirjaga mõnevõrra rangemini seisukoht just
sellisel viisil tugevdatud hoolsusmeetmena isikusamasuse tuvastamiseks kasutada. Pangaliidu ootus on,
et kui rahandusministeerium ei pea võimalikuks sätte tõlgendamist kui „võimalust“ isikusamasuse
tuvastamiseks, täpsustatakse sätte kohaldamisala selliselt, et pankadele on võimaldatud suurem
paindlikkus EMÜ väliste isikute ja väljaminevate maksete piirmäära ületavate isikute osas, samaaegselt
juhtides tälepanu riskide maandamise kohustusele viimase aja rahvusvahelisest juhenditest 6 lähtuvalt.
5
„Non-face-to-face interactions“, EBA ML/TF Risk Factor Guidelines (2021): https://www.eba.europa.eu/regulation-and-
policy/anti-money-laundering-and-e-money/revised-guidelines-on-ml-tf-risk-factors; FATF Digital ID Guidance (2020):
http://www.fatf-gafi.org/publications/fatfrecommendations/documents/digital-identity-guidance.html
6
EBA Guidelines on ICT and security risk management ja EBA ML/TF Risk Factor Guidelines.
Võttes arvesse ülaltoodut palume Rahandusministeeriumil selgitada:
- Kas RahaPTS § 31 lõige 1 on krediidiasutuse võimalus (nii nagu on märgitud eelnõu
459SE seltuskirjas) või kohustus, kui esinevad sättes nimetatud alused?
- Teiseks, kas sätte punktides 1 ning 2 kirjeldatud eelduste esinemisel tuleb isikusamasus
tuvastada (sellisel viisil nagu säte ette näeb) ärisuhte loomisel (sätte grammatiline
sõnastus) või ka ärisuhte jooksul, viimasel juhul isegi siis, kui kõrgema riski asjaolud
puuduvad?
- Kolmandaks, kas RahaPTS § 31 lõike 1 punktis 2 sätestatud summaline piirmäär kehtib
ainult kliendiga ärisuhte loomise etapis või ka ärisuhte kestel lisanduvale täiendavale
esindajale. Juhul, kui nimetatud summaline piirang kehtib näost-näkku tuvastamata
volitatud esindaja lisandumisel, palume täpsustada, kas piirangut tuleb kohustada
konkreetselt volitatud isiku kasutajakontole või ka kliendi teistele kasutajakontodele.?
- Neljandaks, kas säte kohaldub korrespondentsuhte loomisel ka juhul, kui
korrespondentsuhte loomisel ei tuvastata kõrgema riski asjaolusid? Kas RahaPTS § 40,
mis ei kohusta korrespondentsuhte puhul esindaja isikusamasuse tuvastamisel lähtuda
infotehnoloogilise vahendi kohustuslikkusest teatud juhtudel, on erisäte § 31 suhtes?
Täiendavate küsimuste korral vastame meeleldi.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Tegevdirektor
Saatja: Katrin Talihärm <
[email protected]>
Saadetud: 14.10.2022 08:55
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: väljaläinud kiri
Katrin TalihärmEesti PangaliitT +372 611 6569M +372 50 60701