dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoha esitamine

Rahandusministeerium · 14. oktoober 2022
Viit
1.1-11/6942-2
Registreeritud
14. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK, EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Agnes Peterson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-116942-2 14.10.2022 Väljaminev kiri.asice406 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 02.09.2022 nr 2-5/22-01717 , [email protected] RIIGIKOGU/22-1029/- 2T Meie 14.10.2022 nr 1.1-11/6942-2 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE) Austatud haridus- ja teadusminister Rahandusministeeriumile esitati seisukoha esitamiseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE) (edaspidi eelnõu). Rahandusministeerium eelnõud ei toeta ja põhjendab seda järgmiselt. 1) Esiteks märgime, et mitmed eelnõuga tehtud ettepanekud kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. 2) Eelnõu punktiga 1 soovitakse muuta õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) reguleerimisala sätet. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale (edaspidi HÕNTE) loetletakse reguleerimisala sättes seaduseelnõus käsitletavad õigusinstituudid või nimetatakse reguleeritav valdkond. Reguleerimisala sätte eesmärk on avada piisavalt üldiselt ja samas täpselt seaduse sisu, et normidega tutvuja saaks teavet, millise valdkonna ja instituutide regulatsioone seadus sisaldab. Leiame, et ÕÕS täiendamine eelnõus pakutu kohaselt muudab sätte ebatäpseks, kuna ÕÕS ei reguleeri perekonna loomise ja selle toetamisega seonduvaid küsimusi. Õppelaenu kustutamine laste sündimisel vääriks diskussiooni, kuid pigem hoiaks peretoetused ja kõrghariduse finantseerimise küsimused lahus. 3) Eelnõu punktiga 2 muudetakse õppelaenu saama õigustatud isikute loetelu, jättes sellest välja Eesti Vabariigis pikaajalise elamisloa alusel viibivad isikud. Välismaalaste seaduse (edaspidi VäMS) § 230 järgi on pikaajalise elaniku elamisluba välismaalasele antav luba Eestisse saabumiseks ja tähtajatult Eestis elamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Pikaajalise elaniku elamisloa regulatsiooniga võeti üle nõukogu direktiiv 2003/109/EÜ, 25. november 2003, pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (EÜT L 016, 23.1.2004, p.44). Direktiivist tulenevalt asendati seni kehtinud alaline elamisluba pikaajalise elaniku elamisloaga, et luua Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele liikmesriigi kodanikega võimalikud sarnased tingimused elamiseks ja töötamiseks liikmesriigis. Kehtestatud regulatsioon on sarnane seni kehtinud alalise elamisloa regulatsiooniga ning pikaajalise elaniku staatus on alaline. Viidatud direktiivi kohaselt tuleb pikaajalisi elanikke kohelda võrdselt kodanikega hariduse ja kutseõppe, sh Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 siseriikliku õiguse kohaselt antavad õppetoetuste, valdkonnas. Seletuskirjas ei ole põhjendatud ega analüüsitud eelnõukohase piirangu tegemist. 4) Eelnõu punktiga 3 soovitakse sätestada riigi tagatud õppelaenusumma maksimaalmäär seadusega. Kehtivas seaduses on vastava otsuse tegemine jäetud Vabariigi Valitsuse pädevusse ja Vabariigi Valitsuse 30.06.2022 korraldusega nr 179 kehtestati 2022/2023. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 3000 eurot. Arvestades tarbijahindade kiiret tõusu ning üha vähenevat huvi õppelaenude vastu, on muudatuste sisseviimine õppelaenude väljastamisse mõistetav algatus. Euroopa energiakriisi tõttu on tudengite sundkulutused toidule, eluasemele ja transpordile märkimisväärselt suurenenud, mis raskendab tudengite toimetulekut. Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad aastatel 2022-2023 kokku 27,5%. Sellest tulenevalt oleks õppelaenu maksimaalmäära tõstmine ning võimalik riigipoolne soodustamine mõistlik. Samas on võimalik nende asjaoludega arvestada Vabariigi Valitsuse iga-aastase otsuse tegemisel kehtiva seaduse kohaselt ja seletuskirjast ei nähtu, millistel kaalutlustel soovitakse otsuse tegemisel sellisest paindlikkusest loobuda. Lisaks on puudu põhjalik analüüs ning sellega kaasnev mõjuhinnang riigi rahandusele. Ilma numbrilise analüüsita on mõju makromajandusele ka keeruline hinnata. 5) Eelnõuga soovitakse muuta sätteid, mille viimased muudatused jõustusid ÕÕS-is alles 1.08.2022. a (tagatised, laenu tagasimaksmise algus). Rahandusministeerium eelnõuga tehtud ettepanekuid ei toeta (sh käenduseta õppelaen), kuna nende muudatuste puhul olid erinevate osapoolte (riik, pangad, õppurid) huvid ja riskid pikalt läbi arutatud ja kaalutud, eelnõus aga uusi kaalutlusi ja mõjuhinnangut välja toodud ei ole. 6) Eelnõuga pakutud muudatused on läbivalt põhjendamata ja nende mõjud hindamata. Muuhulgas on eelnõu seletuskirja 7. peatükis puudu seaduse muudatusega kaasnevate kulude prognoos ja võimalikud katteallikad. Täpsustamata on hinnanguline laenusaajate arv aastas ning selle mõju riigi potentsiaalsetele kohustustele ja rahavoole, mis tekib õppurite (laenusaajate) 10 miinimumpalgani ulatuva õppelaenu või kustutatava laenu mahu pealt aastas. Teadvustatakse üldsõnaliselt vaid seda, et riigi kulud laenude kustutamisega seoses tekivad, sealjuures puudub arvutuslik mõjuhinnang ja tõenäoliselt oluline (negatiivne) mõju kirjeldus riigi rahandusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Rait Kiveste 611 3231 2 [email protected] Kristjan Pungas 611 3284 [email protected] Marge Kaljas 611 3817 [email protected] Priit Potisepp 611 3137 [email protected] Agnes Peterson 611 3161 [email protected] Lisaadressaadid: Riigikantselei 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel