Haridus- ja Teadusministeerium Teie 02.09.2022 nr 2-5/22-01717 ,
[email protected] RIIGIKOGU/22-1029/-
2T
Meie 14.10.2022 nr 1.1-11/6942-2
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse
muutmise seaduse eelnõu (662 SE)
Austatud haridus- ja teadusminister
Rahandusministeeriumile esitati seisukoha esitamiseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse
muutmise seaduse eelnõu (662 SE) (edaspidi eelnõu). Rahandusministeerium eelnõud ei toeta
ja põhjendab seda järgmiselt.
1) Esiteks märgime, et mitmed eelnõuga tehtud ettepanekud kuuluvad Haridus- ja
Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse.
2) Eelnõu punktiga 1 soovitakse muuta õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi
ÕÕS) reguleerimisala sätet. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale
(edaspidi HÕNTE) loetletakse reguleerimisala sättes seaduseelnõus käsitletavad
õigusinstituudid või nimetatakse reguleeritav valdkond. Reguleerimisala sätte
eesmärk on avada piisavalt üldiselt ja samas täpselt seaduse sisu, et normidega tutvuja
saaks teavet, millise valdkonna ja instituutide regulatsioone seadus sisaldab. Leiame,
et ÕÕS täiendamine eelnõus pakutu kohaselt muudab sätte ebatäpseks, kuna ÕÕS ei
reguleeri perekonna loomise ja selle toetamisega seonduvaid küsimusi. Õppelaenu
kustutamine laste sündimisel vääriks diskussiooni, kuid pigem hoiaks peretoetused ja
kõrghariduse finantseerimise küsimused lahus.
3) Eelnõu punktiga 2 muudetakse õppelaenu saama õigustatud isikute loetelu, jättes
sellest välja Eesti Vabariigis pikaajalise elamisloa alusel viibivad isikud.
Välismaalaste seaduse (edaspidi VäMS) § 230 järgi on pikaajalise elaniku elamisluba
välismaalasele antav luba Eestisse saabumiseks ja tähtajatult Eestis elamiseks
vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud
tingimustele. Pikaajalise elaniku elamisloa regulatsiooniga võeti üle nõukogu direktiiv
2003/109/EÜ, 25. november 2003, pikaajalistest elanikest kolmandate riikide
kodanike staatuse kohta (EÜT L 016, 23.1.2004, p.44). Direktiivist tulenevalt asendati
seni kehtinud alaline elamisluba pikaajalise elaniku elamisloaga, et luua Euroopa
Liidu liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele
liikmesriigi kodanikega võimalikud sarnased tingimused elamiseks ja töötamiseks
liikmesriigis. Kehtestatud regulatsioon on sarnane seni kehtinud alalise elamisloa
regulatsiooniga ning pikaajalise elaniku staatus on alaline. Viidatud direktiivi kohaselt
tuleb pikaajalisi elanikke kohelda võrdselt kodanikega hariduse ja kutseõppe, sh
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
siseriikliku õiguse kohaselt antavad õppetoetuste, valdkonnas. Seletuskirjas ei ole
põhjendatud ega analüüsitud eelnõukohase piirangu tegemist.
4) Eelnõu punktiga 3 soovitakse sätestada riigi tagatud õppelaenusumma maksimaalmäär
seadusega. Kehtivas seaduses on vastava otsuse tegemine jäetud Vabariigi Valitsuse
pädevusse ja Vabariigi Valitsuse 30.06.2022 korraldusega nr 179 kehtestati
2022/2023. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe
laenutaotleja kohta 3000 eurot.
Arvestades tarbijahindade kiiret tõusu ning üha vähenevat huvi õppelaenude vastu, on
muudatuste sisseviimine õppelaenude väljastamisse mõistetav algatus. Euroopa
energiakriisi tõttu on tudengite sundkulutused toidule, eluasemele ja transpordile
märkimisväärselt suurenenud, mis raskendab tudengite toimetulekut.
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad
aastatel 2022-2023 kokku 27,5%. Sellest tulenevalt oleks õppelaenu maksimaalmäära
tõstmine ning võimalik riigipoolne soodustamine mõistlik.
Samas on võimalik nende asjaoludega arvestada Vabariigi Valitsuse iga-aastase otsuse
tegemisel kehtiva seaduse kohaselt ja seletuskirjast ei nähtu, millistel kaalutlustel
soovitakse otsuse tegemisel sellisest paindlikkusest loobuda. Lisaks on puudu põhjalik
analüüs ning sellega kaasnev mõjuhinnang riigi rahandusele. Ilma numbrilise
analüüsita on mõju makromajandusele ka keeruline hinnata.
5) Eelnõuga soovitakse muuta sätteid, mille viimased muudatused jõustusid ÕÕS-is alles
1.08.2022. a (tagatised, laenu tagasimaksmise algus). Rahandusministeerium eelnõuga
tehtud ettepanekuid ei toeta (sh käenduseta õppelaen), kuna nende muudatuste puhul
olid erinevate osapoolte (riik, pangad, õppurid) huvid ja riskid pikalt läbi arutatud ja
kaalutud, eelnõus aga uusi kaalutlusi ja mõjuhinnangut välja toodud ei ole.
6) Eelnõuga pakutud muudatused on läbivalt põhjendamata ja nende mõjud hindamata.
Muuhulgas on eelnõu seletuskirja 7. peatükis puudu seaduse muudatusega kaasnevate
kulude prognoos ja võimalikud katteallikad. Täpsustamata on hinnanguline
laenusaajate arv aastas ning selle mõju riigi potentsiaalsetele kohustustele ja
rahavoole, mis tekib õppurite (laenusaajate) 10 miinimumpalgani ulatuva õppelaenu
või kustutatava laenu mahu pealt aastas. Teadvustatakse üldsõnaliselt vaid seda, et
riigi kulud laenude kustutamisega seoses tekivad, sealjuures puudub arvutuslik
mõjuhinnang ja tõenäoliselt oluline (negatiivne) mõju kirjeldus riigi rahandusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Rait Kiveste 611 3231
2
[email protected]
Kristjan Pungas 611 3284
[email protected]
Marge Kaljas 611 3817
[email protected]
Priit Potisepp 611 3137
[email protected]
Agnes Peterson 611 3161
[email protected]
Lisaadressaadid:
Riigikantselei
3