EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/22-1209 - Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määruse nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ muutmine“ eelnõu.
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 27.10.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5cf689b-1711-45cc-9a84-40167e619191
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5cf689b-1711-45cc-9a84-40167e619191?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Rahandusministeerium 13.10.2022 nr 1-4/22/4553
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määruse nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ muutmine“
eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Seletuskiri
Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Elina Lehestik, 626 2904
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
05.10.2022
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määruse nr 32
„Aadressiandmete süsteem“ muutmine
Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 3 ja ruumiandmete
seaduse § 58 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2021. a määruse nr 59 „Volituse
andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“ alusel.
§ 1. Keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määruses nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 lõike 4 punktid 1 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Maaüksuse ega hoone nimes, sealhulgas käändes, ei kasutata:
1) piisava eristusvõimeta ega juurdemõeldavaid sõnu, näiteks „number“, „krunt“, „maatükk“,
„maaüksus“, „katastriüksus“, „talu“, „maja“, „kodu“;
2) nimetuumana järgmisi maakonna, omavalitsuse, asustusüksuse, liikluspinna ega väikekoha
liigisõnu „tänav“, „tee“, „puiestee“, „maantee“, „ringtee“, „allee“, „põik“, „väikekoht“, „küla“,
„vald“, „linn“, „alev“ ja „alevik“.
(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud sõnade kasutamine on lubatud maaüksuse nimes,
millel asub samanimeline liikluspind või teeregistris registreeritud tee.“;
3) määruse 8. peatüki pealkirja tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Rakendussätted“;
4) määrust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:
„§ 211. Määruse kohaldamine
Käesoleva määruse § 13 lõike 41 punktis 2 sätestatut ei kohaldata enne 2022. aasta 10.
novembrit määratud koha-aadressidele.“.
§ 2. Määrus jõustub 2022. aasta 10. novembril.
Madis Kallas
Minister Meelis Münt
Kantsler
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määruse nr 32
„Aadressiandmete süsteem“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Keskkonnaministri 16.06.2021 määrus nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ reguleerib
ruumiandmete infrastruktuuri aluseks oleva aadressiandmete süsteemi, sealhulgas
aadressiandmete süsteemi infosüsteemi ja selle pidamise nõudeid, samuti andmete
koosseisu, andmete esitajaid ja aadressi esitamise nõudeid. Viidatud kord on kehtestatud
avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 3 ja ruumiandmete seaduse § 58 lõike 1 ning
Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2021. a määruse nr 59 „Volituse andmine aadressiandmete
süsteemi kehtestamiseks” alusel.
Määruse muutmine on ajendatud sellest, et praktikas on tekitanud segadust ja vastuseisu
kohanimedes kasutatavate liigisõnade (nt tänav, puiestee, alev jmt) piirangud. Seejuures
on vaja arvestada kohanimeseaduses sätestatud ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse
põhimõtet. Samuti on oluline tagada koha-aadressi alusel objekti leitavus. Koha-aadressile
seab nõuded ruumiandmete seadus.
Eelnõukohane määrus täpsustab, millised maaüksuste nimed on ebasobivad, sh sätestab,
et ebasobivaid nimesid ei tekiks juurde. Erandina antakse võimalus säilitada enne määruse
jõustumist antud ebasobivad nimed, mis ei ole regulatsiooniga kooskõlas, eesmärgiga
säilitada ajaloolised nimed, millega on maaomanikud juba harjunud.
Kohanimedena ebasobivad liigsõnad on nt „number“, „krunt“, „maatükk“, „maaüksus“,
„katastriüksus“, „talu“, „maja“, „kodu“, „tänav“, „tee“, „puiestee“, „maantee“, „ringtee“,
„allee“, „põik“, „väikekoht“, „küla“, „vald“, „linn“, „alev“ ja „alevik“. Ajaloolised nimed
jäävad alles, samuti nt kui maaüksust läbib samanimeline tee, siis võib kasutada
maaüksuse nimes eelmainitud sõnu.
Muudatused on vajalikud nii õigusselguse kui ka kultuurilise jätkusuutlikkuse huvides.
Eelnõu on koostanud Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Leht
(
[email protected]; tel 5694 9693) ja õigusosakonna jurist Kaire Bamberg
(
[email protected]; tel 675 0823, 5697 0814). Keskkonnaministeeriumis
menetles eelnõu õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (
[email protected];
tel 626 2904). Keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre
(
[email protected]; tel 626 2953).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvis, millest esimene koosneb neljast punktist, millega
muudetakse kehtivat määrust ning teine on jõustumissäte.
Punktiga 1 tunnistatakse § 13 lõike 4 punktid 1 ja 5 kehtetuks. Nende punktide sisu
sätestatakse § 13 uue lõike 41 punktides 1 ja 2.
Punktiga 2 lisatakse § 13 uued lõiked 41 ja 42 maaüksuste ja hoonete nimede kohta koos
erandiga. Seni kehtis § 13 lõike 4 punktidega 1 ja 5 reguleeritu kogu koha-aadressi kohta,
kuid uus lõige 41 piirab nimetatud sõnade kasutamise ainult maaüksuste ja hoonete
nimedes. See tähendab, et piirang ei kehti liikluspinna nimedele ega nende järgi määratud
koha-aadressidele. Ruumiandmete seaduse (RAS) § 40 lõike 3 kohaselt on koha-aadress
1
territooriumi haldusjaotuse hierarhiast ja ametlikest kohanimedest lähtuv aadressiobjekti
tekstilis-numbriline kirje. RAS § 48 lõige 1 sätestab, et koha-aadress peab tagama objekti
leidmise geograafilises ruumis, olema minimaalselt vajaliku pikkusega, vastama
kultuuritavadele ja keelenõuetele ning olema kooskõlas aadressiandmete süsteemiga.
Uues lõikes 41 on kaks punkti, mille kohaselt ei kasutata maaüksuse ega hoone nimes,
sealhulgas käändes, järgmist:
1) piisava eristusvõimeta ega juurde mõeldavaid sõnu, nagu „number“, „krunt“,
„maatükk“, „maaüksus“, „katastriüksus“, „talu“, „maja“, „kodu“;
2) nimetuumana järgmisi maakonna, omavalitsuse, asustusüksuse, liikluspinna ja
väikekoha liigisõnu: „tänav“, „tee“, „puiestee“, „maantee“, „ringtee“, „allee“, „põik“,
„väikekoht“, „küla“, „vald“, „linn“, „alev“ ja „alevik“.
Nimetuum on kohanimi ilma liigisõnata ja hargtäiendita. Liigisõna on kohanime osa, mis
näitab nimetatava koha liiki (tänav, tee, saar, jõgi, linn jne); on mõnel
juhul nimetuumaga kokkukirjutatav (nt Munamägi). Hargtäiend on kohanime täiendosa,
mis lisab mõnele korduvale nimele eristava tunnuse. Tüüpilisi hargtäiendeid on nt Vana-
(vrd Vana- ja Uue-Võidu), Suur(e)- (Suur- ja Väike-Karja). Seega kui varasema lõike 4
punkti 1 kohaselt ei tohtinud koha-aadressis sisalduda näiteks „Maja tänav“, on see
maaüksuse nimes eelnõu määrusena jõustumise järel lõike 41 punkti 1 ja lõike 42
koosmõjust tulenevalt lubatud. Jätkuvalt on keelatud näiteks maaüksuse nimi „Raja maja“,
kuna „maja“ liigisõnana ei loo seesuguses nimes lisaeristust. Nimelt on väga paljudel
maaüksustel majad ja selle ametlikus maaüksuse nimes välja toomine ei ole vajalik.
Sätetes loetletud sõnade kasutamine maaüksuse ja hoone nimes on eelnõu kohaselt
keelatud ka käändes (näiteks Krundi, Aleviku, Tänava). See täpsustus on vajalik, et ei
tekiks mitmetimõistetavust. Nimelt on senise praktika kohaselt tekkinud arusaamatusi, kas
sõnad on keelatud ainult nimetavas või ka omastavas käändes.
Sisuliselt on tegemist selguse huvides tehtava täpsustusega, sest kohalikud omavalitsused
ja Maa-amet rakendasid eelnõuga kavandatavaid põhimõtteid juba varem.
Uue lõike 41 punktis 2 on täpsustatud varasema lõike 4 punkti 5 sõnastust. Varasema
lõike 4 punkti 5 kohaselt oli koha-aadressis tervikuna keelatud nimetuumana kasutada
maakonna, omavalitsuse, asustusüksuse, liikluspinna ja väikekoha liigisõnu: „tänav“,
„tee“, „puiestee“, „maantee“, „ringtee“, „allee“, „põik“, „väikekoht“, „küla“, „vald“,
„linn“, „alev“ ja „alevik“. Uue lõike 41 punkti 2 kohaselt on nimetatud sõnad keelatud
üksnes maaüksuste ja hoonete nimedes. Erand tuleneb § 4 lõikest 42 järgmises sõnastuses:
„Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud sõnade kasutamine on lubatud maaüksuse
nimes, millel asub samanimeline liikluspind või teeregistris registreeritud tee.“
Koosmõjus lõikega 42 on nimetatud sõnad lubatud juhul, kui need on määratud
maaüksusel asuva liikluspinna või teeregistris registreeritud tee nimeks. Näiteks on
lubatud maaüksuse nimi „Ringtee tänav“, kui sellel üksusel asub tänav nimega „Ringtee
tänav“.
Nii lõike 41 punkti 1 kui ka 2 puhul on täiendavalt täpsustatud, et kõnealuseid sõnu ei või
maaüksuse nimes kasutada ka käändes. Näiteks ei saa uue nimena määrata maaüksusele
nimeks: „Tänava“, „Alevi“, „Linna“ ja „Krundi“. Regulatsiooni täpsustus on vajalik, et
tagada koha-aadresside alusel maaüksuste ja hoonete võimalikult hea leitavus.
Punktiga 3 muudetakse 8. peatüki pealkirja tekst ning sõnastatakse see mitmuses –
„Rakendussätted“.
2
Punktiga 4 lisatakse 8. peatükki uus rakendussäte § 211 järgmises sõnastuses: „Käesoleva
määruse § 13 lõike 41 punktis 2 sätestatut ei kohaldata enne 10.11.2022 määratud
lähiaadressidele.“ Määruse § 13 lõike 41 punkt 2 näeb ette reegli, mille kohaselt ei kasutata
maaüksuse ega hoone nimes nimetuumana (sh käändes) järgmisi maakonna, omavalitsuse,
asustusüksuse, liikluspinna ja väikekoha liigisõnu: „tänav“, „tee“, „puiestee“, „maantee“,
„ringtee“, „allee“, „põik“, „väikekoht“, „küla“, „vald“, „linn“, „alev“ ja „alevik“. Uue §-
ga 23 sätestatakse erand, et enne 10.11.2022 määratud § 13 lõike 41 punktis 2 sätestatud
põhimõttega vastuolus olevat nime ei pea muutma. Erand on vajalik selleks, et kaitsta
ajalooliselt väärtuslikke kohanimesid, arvestades kohanimeseaduse § 1 lõikes 2 sätestatud
põhimõtet. Seega ei pea inimesed muutma oma elukoha ajaloolist aadressi. Erand ei
puuduta § 13 lõike 41 punktis 1 sätestatuga vastuolus olevaid nimesid, sest eristusvõimeta
ja juurde mõeldavate sõnade lubamine ametlikes koha-aadressides on eksitav ega aita
tagada objektide leitavust ning need nimed tuleb muuta.
Varasemas praktikas ei ole eristusvõimeta ja juurde mõeldavate sõnade kõrvaldamine
koha-aadressidest probleeme tekitanud, sest tegu ei ole ajalooliste nimedega, vaid pigem
nimes sisalduvate lisasõnadega. Näiteks kui talu nimi on Raja, siis liigisõna „talu“ või
„krunt“ lisamine ametlikus nimes ei ole vajalik. Inimene saab suhtluses lisada alati
konteksti sobiva liigisõna. Näiteks kui räägitakse Raja-nimelise maaüksusel olevast
ettevõttest, võib selle nimi olla nt „OÜ RAJA TALU“ või „AS RAJA MAJA“. Samas ei
tarvitse OÜ RAJA TALU tegutsemine piirduda selle maaüksuse piiridega, ettevõte rendib
üle Eesti erinevaid maaüksusi. Taluna mõeldakse tavaliselt ühele perekonnale kuuluvat
elupaika, kuid tänapäeval ei tarvitse see enam nii ühene olla. Äriregistri andmetel sisaldub
sõna „talu“ tuhandete ettevõtete nimedes, kuid nende asukohaandmeid, on paljudel
juhtudel hoopis teistsugune aadress (sh linnas asuv korter). Seega sõna „talu“ kasutamine
sõltub pigem vastava maaüksuse kasutusviisist antud ajahetkel ning kasutajapoolsest
soovist vastav sõna kas lisada, lisamata jätta või lisada mõni teistsugune, antud hetkel
sobivam liigisõna. Kuna maaüksuste kasutusviis on ajas muutlik, siis on otstarbekas seda
iseloomustav liigisõna jätta pigem ametlikust nimest välja.
Maaüksuse nimes ei ole otstarbekas kasutada sõna „krunt“, sest krunt on planeerimise
valdkonna termin ja tähendab detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud
ehitusõigus. Kui „Raja krunt“ või „Krundi“ nimelisele üksusele ehitatakse hoone, siis
tuleks seda nime muuta sisulise vastuolu tõttu maaüksuse olemusega.
Sõna „number“ kasutamine koha-aadressis tekitab segadust, kuna kirjalikus suhtluses seda
reeglina välja ei kirjutata (nt ei kirjutata „Pikk tn number 10“ vaid „Pikk tn 10“ või „Pikk
10“). Sõna „number“ välja kirjutamine maaüksuse nimes tekitaks liigset arusaamatust,
sest maaüksusele nime määramise puhul eeldatakse, et see on Eesti kultuuriruumi sobiv
ja kannab ka sisulise eristamise funktsiooni. Seega ei ole otstarbekas lubada maaüksuse
nimedes kasutada sõnu, millel puudub sisuline võime anda kohta eristavat tähendust.
Muudatusega sätestatav erand kohaldub ainult enne 10.11.2022 määratud lähiaadresside
puhul. Pärast muudatuse jõustumist määratavate uute lähiaadresside puhul tuleb arvestada
põhimõtet, et määruse § 13 lõike 41 punktis 2 loetletud sõnu ei kasutata, sh mitte ka
käändes.
3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõu reguleerimisala ei puuduta Euroopa
Liidu õigust, kuna tegemist on aadressiandmete süsteemi valdkonda kuuluva õigusaktiga.
3
4. Määruse mõju
Kavandatav muudatus § 13 lõike 41 punkt 1: reeglina ei või maaüksuse ega hoone nimes
kasutada piisava eristusvõimeta ega juurde mõeldavaid sõnu. Näiteks ei kasutata sõnu
„number“, „krunt“, „maatükk“, „maaüksus“, „katastriüksus“, „talu“, „maja“, „kodu“.
Nimetatud sõnu ei ole lubatud kasutada ka käändes, näiteks „Jakobi krundi alajaam“,
„Metsa maatüki tee“ jmt.
Muudatus on käsitletav pigem täpsustavana, sest senises praktikas ongi kohalikud
omavalitsused ja Maa-amet lähtunud põhimõtetest, mis nüüd on sõnastatud määruse
muudatustega. Näiteks ei ole muudetud Mustla alevikus asuva Maja tänava ega Tallinnas
asuva Kodu tänava nime ega nende järgi määratud aadresse.
Muudetud on suur hulk maaüksuste nimesid, milles sisaldus sõna „talu“, „maatükk“ või
„krunt“ lahku kirjutatuna või nimena (näiteks kui maaüksuse nimi oli ainult „Krunt“).
Sageli jäeti juurde mõeldav sõna ära (nt „Tõru talu“ asemel „Tõru“) või kirjutati
nimetuumaga kokku (nt Raja talu asemel „Rajatalu“). Sama praktikat on otstarbekas
jätkata ning uus regulatsioon tagab selleks asjakohasemad reeglid.
Kavandatav muudatus § 13 lõike 41 punkt 2: reeglina ei ole maaüksuse ega hoone nimes
lubatud nimetuumana (sh käändes) kasutada järgmisi maakonna, omavalitsuse,
asustusüksuse, liikluspinna ja väikekoha liigisõnu: „tänav“, „tee“, „puiestee“, „maantee“,
„ringtee“, „allee“, „põik“, „väikekoht“, „küla“, „vald“, „linn“, „alev“ ja „alevik“. Määruse
muudatusega luuakse erand, et maaüksuse nime ei ole vaja muuta, kui see sisaldab
nimetuumana küll eespool toodud liigisõnu, kuid nimi on määratud enne eelnõukohase
määruse jõustumist. Samas säilib omavalitsustel õigus neid lähiaadresse muuta, kui
leitavuse vajadusest tekib selleks praktiline soov ja lähtudes kohanimeseaduse § 7
lõigetest 1 ja 2.
Eelnõu koostamise aja seisuga on seesuguseid lähiaadresse, mis sisaldavad nimetuumana
lubamatuid sõnu kokku 566. Neist 212 on hoonestatud maaüksused. Neist omakorda
umbes 80 juhul on nimi kasutuses enne 1940. aastat. Umbes 60 üksuse lähiaadressi
muutmise vajadus tuleneb mõnest teisest õigusaktist või aadressiandmete süsteemi
määruse mõnest teisest sättest ja need tuleb muuta sõltumata eelnõuga kavandatud
muudatustest.
Määrusega kaasneb positiivne mõju ajalooliste kohanimede säilitamisele. Muudatusega ei
kaasne omavalitsuste ega riigiasutuste töö- ega halduskoormuse kasvu.
Määrusel ei ole sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ega
välissuhetele. Võimalik mõju regionaalarengule on positiivne, sest ajaloolised kohanimed
on kaitstud.
4.1. Mõju sihtrühm: maaomanikud.
Määrusel on positiivne mõju nendele maaomanikele, kellele kuuluva maaüksuse
lähiaadress on määratud enne § 13 lõike 41 punktis 2 sätestatava muudatuse jõustumist,
kuid ei ole kooskõlas lähiaadressi määramise põhimõtetega, st sisaldab nimetuumana
sõnu, mis ei ole lubatud. Maaomanik saab säilitada olemasoleva lähiaadressi ka juhul, kui
see ei ole üldreeglitega kooskõlas, aga on juba välja kujunenud ja kõik on sellega harjunud.
Sageli on ajaloolise nime säilitamine maaomanikule emotsionaalse väärtusega.
4
Sihtrühma suurus on hoonestatud maaüksuste arvu (212 tk) põhjal ligikaudu 600 inimest,
kes on maaomanikud või võivad üksustega seotud elukondlikes hoonetes (174 tk) elada
või olla seotud sealsete ettevõtetega.
4.2. Mõju sihtrühm: kohalikud omavalitsused.
Määrusel on kohalikele omavalitsustele positiivne mõju, kuivõrd kõnealuste üksuste
lähiaadresse ei pea muutma. Ruumiandmete seaduse § 54 kohaselt määrab koha-aadressi
kohalik omavalitsus.
Määrusega kehtestatav erand annab võimaluse jätta lähiaadress teatud juhtudel muutmata.
Samas vastutab kohalik omavalitsus ruumiandmete seaduse kohaselt ka hoonete leitavuse
eest. See tähendab, et kuigi sätestatava erandi tõttu ei pea muutma varem määratud nime,
võib muutmise vajadus leitavuse tagamiseks siiski tekkida. Samuti võib maaomanik ise
avaldada muutmiseks soovi, nagu muudel juhtudel. Sel juhul saab omavalitsus algatada
tavapärase aadressi muutmise menetluse.
4.3. Mõju sihtrühm: aadressiandmete infosüsteemi vastutav töötleja ehk Maa-amet.
Määrusel on Maa-ametile vähene mõju. Maa-amet on juba eelnõu väljatöötamise ajal enne
1940-ndat aastat määratud nimedega üksustele lisanud aadressiandmete süsteemi
vastavasisulise märkuse. Märkuse sisu annab igakordsele andmete vaatajale infot, et
tegemist on ajaloolise nimega ja selle muutmise kohustust ei ole. Ülejäänud üksustele
lisatakse asjakohane märkus pärast määruse jõustumist.
5. Määruse rakendamisega seotud kulud ja tulud ning vajalikud tegevused
Määruse rakendamisega ei laeku riigieelarvesse tulusid ega kaasne kulusid. Vähesel
määral väheneb aadressitoimingute hulk ja sellega kaasneb mõningane töötundide
kokkuhoid kohalikes omavalitsustes ja Maa-ametis.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 10.11.2022. Määrus jõustub kindlal kuupäeval, kuna uute nõuete
kohaldamine on seotud jõustumise kuupäevaga, vt eelnõu § 1 p 4 selgitust.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
5