TORI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Sindi 5. oktoober 2022 nr 750
Linnu tee 8 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering algatati Tori Vallavalitsuse 6. oktoobri 2021
korraldusega nr 721.
Planeeringuala suurusega 5754 m² asub Sindi linnas Linnu tee, Kure ja Luige tänavate
vahelisel alal. Maa sihtotstarve on elamumaa 100%. Kinnistu on hoonestamata.
Planeeringuala piirneb põhjast Kure tänavaga (74101:006:0300), lõunast Luige
tänavaga (74101:006:0297), läänest Linnu teega (Linnu tee L1, 74101:006:0305) ning
idast Kure tn 6 (74101:006:0028, elamumaa 100%) ja Luige tn 7 (74101:006:0023,
elamumaa 100%) kinnistutega. Planeeringualale on rajatud juurdepääsud üle tänava-
äärsete kraavide Kure ja Luige tänavatelt.
Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud jagada Linnu tee 8 katastriüksus kuueks
(6) krundiks: Krundid nr 1 - 5 – üksikelamu maa ja Krunt nr 6 – mänguväljaku- ja
puhkemaa. Üksikelamumaa kruntide suuruse planeerimisel on aluseks võetud Sindi
linna üldplaneeringu nõue, mille kohaselt on lubatud moodustada minimaalselt 1000
m2 suuruseid elamumaa krunte. Planeeringuga on määratud hoonestusala, mille piires
on lubatud rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Ehitusõigus on määratud ühe
üksikelamu ja kuni ühe abihoone ehitamiseks. Hoonete suurim lubatud ehitisealune
pind on 220 m2, üksikelamu kõrgus kuni 8,5 m (ümbritsevast maapinnast) ja
kahekordne, abihoone kõrgus kuni 5 m (ümbritsevast maapinnast) ning ühekordne.
Lubatud katusetüüp ja -kalle: üksikelamul viil-, kelp- või mitmepoolse kaldega katus
(150-400), abihoonel viil- või ühepoolse kaldega katus (150-400). Hoonete paiknemine
väljaspool hoonestusala ei ole lubatud. Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole
arvestatud hooneosi, mis võivad vastavalt õigusaktile ulatuda hoonestusalast välja.
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kõrgetasemeline ja
keskkonda väärtustav.
Elamukruntidel on lubatud täiendavalt kasvuhoonete, varjualuste, lehtlate, väliköök,
jmt rajatiste ning kuni 5 m kõrguste ja kuni 20 m² suuruste hoonete püstitamine (ei
kuulu ehitusõiguse näitajate hulka). Kirjeldatud tingimustele vastavad rajatised ja
hooned võib püstitada väljaspoole planeeritud hoonestusala (v.a tänavapoolsest
hoonestusalast tänava suunas), juhul kui on tagatud tuleohutusnõuded. Kui kuni 20m²
ehitisealuse pindalaga hoone soovitakse püstitada krundi piirile lähemale kui 4
meetrit, siis on vajalik naabrite omavaheline kirjalik kokkulepe (või muul kavandatava
lahendusega nõusoleku taasesitamist võimaldaval moel) ning järgides tuleohutusest ja
1
asjaõigusseadusest tulenevaid nõudeid.
Mänguväljaku- ja puhkemaa krundile on lubatud rajada avalikuks kasutuseks mõeldud
rajatiste (nt välijõusaal, mänguväljak, seiklusrada, jmt) elemente.
Sindi linna üldplaneeringus on antud piirkond tähistatud elamumaana E1, kus
minimaalne krundi suurus, millele antakse ehitusõigus, on 1000 m2.
Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.
Detailplaneering võeti vastu Tori Vallavalitsuse 20. aprilli 2022 korraldusega nr 290.
Planeeringu avalik väljapanek toimus 25.05-07.06.2022, mille käigus ei esitatud
ühtegi ettepanekut ega vastuväidet. Planeeringulahendus on kooskõlastatud
asjaomaste riigiasutustega ja menetlusse on kaasatud piirinaabrid.
Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ning Tori
Vallavolikogu 20. veebruari 2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja
ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine
Tori vallas“ § 3 punkti 2, annab Tori Vallavalitsus
k o r r a l d u s e:
1. Kehtestada Tori vallas Sindi linnas Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering
lisatud kujul ja mahus.
2. Vallavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest 30 päeva
jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus
ajalehes Pärnu Postimees ning 14 päeva jooksul Tori valla veebilehel ja
veebilehel Ametlikud Teadaanded.
3. Vallavalitsusel saata detailplaneeringu kehtestamise korraldus ning kehtestatud
detailplaneering Rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi
maakatastri pidajale 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast
arvates.
4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,
esitades vaide Tori Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses või kaebuse
Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Luur (allkirjastatud digitaalselt)
vallavanem Eve Atka
andmekaitse- ja personalispetsialist
vallasekretäri ülesannetes
2
Versioon 13.04.2022 /// Töö nr 21004158
planID 103553
Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 21004158 Tartu 2022
Liisi Ventsel
Projektijuht
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (kutsetunnistus nr 176298)
Aleksei Molokin
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Tori Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering
SISUKORD
A – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 5
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5
2 PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD, MÕJUALA ANALÜÜS JA
JÄRELDUSED ............................................................................................................ 6
2.1 Olemasolev olukord ............................................................................................................................6
2.2 Planeeringuala mõjuala analüüs ja analüüsil põhinevad järeldused..................................................6
3 VASTAVUS LIIGILT ÜLDISEMALE PLANEERINGULE ......................................... 9
4 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .................................................................... 11
5 PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................. 11
5.1 Planeeringulahenduse kirjeldus (kaalutlused) ning valiku põhjendused ......................................... 11
5.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 11
5.3 Planeeritud hoonestusala ................................................................................................................ 11
5.4 Kavandatav ehitusõigus .................................................................................................................. 12
5.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 12
5.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 13
5.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................. 13
5.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .............................................................................................. 14
Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................ 14
Elektrivarustus ja välisvalgustus ............................................................................................. 15
Gaasivarustus ......................................................................................................................... 15
Soojavarustus.......................................................................................................................... 15
Telekommunikatsioonivarustus ............................................................................................... 16
5.9 Ehitistevahelise kujad ja tuleohutus ................................................................................................ 16
5.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................. 17
5.11 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 17
5.12 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 18
5.13 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................................. 18
5.14 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 18
Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............................... 18
Planeeringu elluviimise võimalused ...................................................................................... 19
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 21
C - JOONISED .......................................................................................................... 23
Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering 5
A - SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA
EESMÄRK
Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Tori Vallavalitsuse 06.10.2021 korraldus nr 721
Linnu tee 8 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine .
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Linnu tee 8 (katastritunnus 74101:006:0083)
kinnistu jagamine elamumaa kruntideks, ehitusõiguse ja hoonestusala määramine elamute ja
abihoonete ehitamiseks. Detailplaneeringuga tuleb lahendada tehnovõrkude ja
juurdepääsuteede asukohad ning seadusest tulenevad kitsendused ja servituudid.
Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
▪ Sindi linna üldplaneering, kehtestatud Sindi Linnavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 110;
▪ Pärnu maakonna planeering, kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-
4/74 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu
vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna
vallas;
▪ Koostatav Tori valla üldplaneering, algatatud Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114;
▪ Geodeesia Partner OÜ poolt 16.07.2021 ja veebruar 2022 mõõdistatud topo-geodeetiline
alusplaan (töö nr 522-21). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-EST 97 süsteemis,
kõrgused EH2000 süsteemis, täpsusaste M 1:500.
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule
kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade
kaustas.
6 Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering
2 PLANEERINGUALA OLEMASOLEV
OLUKORD, MÕJUALA ANALÜÜS JA
JÄRELDUSED
2.1 Olemasolev olukord
Planeeringuala suurusega 5754 m 2 asub Sindi linnas, Linnu tee 8 katastriüksusel
(kt 74101:006:0083, sihtotstarve: elamumaa 100%), Linnu tee, Kure ja Luige tänavate
vahelisel alal.
Planeeringuala on hoonestamata. Linnu tee 8 kinnistu st valdav osa, 5399 m 2 , on metsamaa,
mida on u 2019/2020.a. harvendatud ning mille järgselt on kasvama jäetud üksikud kased ja
männid. Kinnistust 355 m 2 suurune õuemaa kõlvik paikneb Kure tn 6 kinnistu läheduses, olles
sisuliselt siiski metsamaa osa.
Planeeringualale on rajatud juurdepääsud üle tänava-äärsete kraavide Kure ja Luige
tänavatelt.
Planeeritaval kinnistul puuduvad tehnovõrkude ühendused. Külgn evatel tänavatel asuvad
elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, side- ja gaasitrassid. Linnu tee tänav on valgustatud.
Planeeringuala põhjanurka ulatuvad vähesel määral tänavavalgustuse õhuliini ja keskpinge
maakaabli kaitsevööndid.
Lähim tuletõrje hüdrant (ID 15095, nr 105) paikneb Linnu tee ja Kure tn ristmikul, jäädes
planeeringuala kaugeimast lõunanurgast mööda tänavaid mõõtes u 180 m kaugusele.
Planeeringuala idapoolsele osale ulatuvad naaberkinnistute Kure tn 6 ja Luige tn 7
olemasolevate hoonete 8 m tuleohutuskujad.
Maapind on küllalti tasase reljeefiga. Kinnistu Luige tn poolses osas on u 12 m laiune, u 29 m
pikkune ja kuni 2 m kõrgune pinnavorm. Sellest idapool on madalam maapind, kuhu koguneb
vett. Planeeringuala mullatüübiks on leetjas g leimuld (Gl), kus esineb gleimuldadele omast
alalist liigniiskust. Maapinna absoluutkõrgused (v.a kõrgem pinnavorm) on vahemikus u 9,25-
9,85 m.
2.2 Planeeringuala mõjuala analüüs ja analüüsil põhinevad
järeldused
Planeeringuala asub Sindi linna lõunaosas, rahavasuus tuntud kui Linnuriik. Nimetatud
piirkond paikneb Pärnu jõe ja riigitee nr 59 Pärnu – Tori vahelisel alal ning on kehtiva Sindi
linna üldplaneeringuga määratud elamualana E1.
Planeeringuala piirneb põhjast Kure tänavaga (kt 74101:006:0300), lõunast Luige tänavaga
(kt 74101:006:0297), läänest Linnu tee tänavaga (Linnu tee L1, kt 74101:006:0305) ning idast
Kure tn 6 (kt 74101:006:0028, elamumaa 100%) ja Luige tn 7 (kt 74101:006:0023, elamumaa
100%) kinnistutega.
Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering 7
Planeeringualale on juurdepääs Kure ja Luige t änavatelt. Planeeringuala ümbritsevad
külgnevate tänavate äärsed u 3-4 m laiad ja u 0,7 m sügavad kraavid. Planeeringualaga
külgnevad tänavad on kahesuunalised, asfaltkattega. Linnu tee sõidutee laius on u 5 m, Kure
tn ja Luige tn sõidutee laius on u 4 m. Tänavate ääres kõnniteed puuduvad.
Planeeringu mõjuala on iseloomulik üksikelamute piirkonnale – mõjuala tänavate ja kruntide
struktuur on oma paigutuselt korrapärane, paiknedes kagu-loode suunaliselt; elamumaad on
hoonestatud 1-2 korruseliste viilkatusega üksikelamutega, kohati esineb ka paarismaja tüüpi
hoonestust; kõrvalhooneid on rajatud üksikutel kinnistutel; tänavad on pigem kitsad (sõidutee
laiused u 4-5 m). Planeeringualast u 260 m lõunasuunas, Tihase tn 9, asub üldkasutatav maa,
kuhu on rajatud avalik mänguväljak. Planeeringuala mõjuala illustreerib Joonis 1 .
Planeeringuala
Joonis 1. Planeeringu mõjuala kaldaerofoto, Maa-amet, 10.05.2021.
Elamumaa kinnistute pindalad jäävad valdavalt vahemikku 600-1200 m 2 (keskmiselt
1000 m 2 ), kuid leidub ka üksikuid suuremaid kinnistuid. Kinnistute täisehitusprotsent on
vahemikus 12-35 % (keskmiselt 20 %), ehitisealune pindala on keskmiselt 170 m 2 .
Hoonestatud kinnistud on haljastatud muruga, paiguti esineb kõrghaljastust. Kinnistud on
piiratud aedade ja hekkidega.
Elamute põhimahud paiknevad valdavalt paralleelselt kinnistu sissesõidutee tänavaga. Kure
ja Luige tänavatel on visuaalselt välja kujunenud ehitusjoon, mis on tänavapoolsest krundi
piirist u 4-6 m kaugusel, jäädes sõidutee servast u 10 -13 m kaugusele.
Planeeringualale lähimad teenused (kauplused, koolid, lasteaiad, tervisekeskused, jm)
asuvad maakonnaplaneeringuga kohaliku keskusena määratud planeeringualast põhjasuunas
asuvas Sindi linnas ja lõunasuunas asuvas Paikuse alevis, mis mõlemad jäävad
planeeringualast u 2,5 km kaugusele. Maakondliku keskuse Pärnu linna kesklinn asub u
10 km kaugusel.
Lähim ühistranspordipeatus „Lasketiir“ asub planeeringualast u 150 m kaugusel idasuunas
kulgeva riigitee nr 59 Pärnu – Tori ääres. Riigitee ääres kulgeb ka Sindi ja Pärnu linna
suunduv kergliiklustee.
8 Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering
Planeeringualast idas kulgeva riigitee nr 59 Pärnu – Tori 2020. aasta keskmine ööpäevane
liiklussagedus oli 3675 autot. Koostatava Tori valla üldplaneeringu raames on OÜ
Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud uuring „Tori valla välisõhu mürakaart“, töö
nr 21/3566. Nimetatud uuringu kohaselt jääb planeeringualaga piirneval riigitee lõigul
päevane ja öine liiklusmüra normtaseme le.
Mõjualas kehtestatud detailplaneeringud
Planeeringu mõjuala on arendatud kehtestatud detailplaneeringute alusel, millest suurem osa
on ellu viidud.
Planeeringualast loodes, Luige tn vastasküljel, on Sindi Linnavalitsuse 22.03.2006 otsusega
nr 140 kehtestatud Linnu tee 12 detailplaneering. Detailplaneeringu alusel on moodustatud
4 elamumaa kinnistut, tänaste aadressidega Luige tn 10, 12, Kuldnoka tn 13 ja 15.
Detailplaneering lubab suurimaks hoonealuseks pinnaks 30 % krundi pindalast (u 253-
269 m 2 ), hoonete maksimaalseks kõrguseks 8 m, lubatud korruselisus kuni 2. Ehitusala
(hoonestusala) kaugus krundi piirist on määratud 4 m lähtudes tuleohutuskuja 8 m nõudest.
Detailplaneering on osaliselt ellu viidud – krundid on hoonestatud üksikelamutega, vaid
Kuldnoka tn 15 asub aiamaja/kõrvalhoone .
Planeeringualast läände, Linnu tee vastasküljel, on Sindi Linnavolikogu 13.10.2005 otsusega
nr 112 kehtestatud Linnu tee 21 detailplaneering. Detailplaneeringu alusel on moodustatud
valdavalt Rähni tn aadressiga kinnistud. Moodustatud kinnistute pindalad on vahemikus u
1000-1600 m 2 , kruntide täisehitusprotsendiks on määratud 20 % (ehitusalune pind u 200-
320 m 2 ), hoonete maksimaalne lubatud kõrgus 7,5 m, maksimaalne korruselisus kuni 2. Rähni
tn poolt on hoonestusala kauguseks määratud 10 m krundi piirist. Detailplaneering on ellu
viidud – kõik kinnistud (v.a Rähni tn 1) on hoonestatud üksikelamutega. Kaksikelamuga on
hoonestatud Linnu tee 23.
Planeeringualast põhjakaares, linnulennult u 130 m kaugusel, on Sindi Linnavalitsuse
08.04.2008 korraldusega nr 74 kehtestatud Kalda tee 6,8 ja 10 kinnistute detailplaneering.
Detailplaneering näeb ette üksikelamute ehitusõigusega elamumaade moodustamise.
Elamumaa kruntide pindalad on vahemikus u 1000 -1700 m 2 . Detailplaneeringuga määratud
ehitusõigus: suurim lubatud ehitusalune pindala (elamu koos kõrvalhoonega) 250 m 2 ; elamu
maksimaalne katuseharja kõrgus 8,5 m, abihoonel 6 m. Detailplaneeringuala on osaliselt
krunditud, kuid hoonestamata. Osaliselt on välja ehitatud planeeringukohane tänavavõrk.
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused
Planeeringuala asub väljakujunenud elamupiirkonnas, millel on korralik ühistranspordi- ning
kergliiklustee ühendus Sindi ja Pärnu suunal. Planeeringu mõjuala kinnistute pindala on
keskmiselt 1000 m 2 , kinnistud on hoonestatud 1-2-korruseliste viilkatusega üksikelamutega,
vähesel määral on rajatud kõrvalhooneid . Tänavatel on visuaalselt väljakujunenud ehitusjoon,
mis kohati tänavati erineb.
Planeeritava Linnu tee 8 kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa. Tuginedes planeeringuala
mõjuala olemasolevale olukorrale ning mõjualas planeeritud arengutele (kehtiva
üldplaneeringuga on planeeringuala reserveeritud elamualana), on planeeritav arendus
piirkonna asustusstruktuuri tihendamise ja sihtotstarbelise kasutamise eesmärgil so bilik.
Planeeringulahendus (vt ptk 5) järgib mõjualas planeeritud ja väljakujunenud krundistruktuuri,
ehitusõigust ja arhitektuurinõudeid.
Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering 9
Piirkond on atraktiivne inimesele, kes soovib omada u 1000 m 2 suurust elamumaa krunti,
elada kuni 2-korruselises üksikelamus, hindab naabrite lähedust ja kogukonna tunnet, asudes
samas maakonna tõmbekeskuse Pärnu linna lähedus es.
3 VASTAVUS LIIGILT ÜLDISEMALE
PLANEERINGULE
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakoha sed strateegilised
planeerimisdokumendid on Sindi linna üldplaneering, Pärnu maakonna planeering ja Pärnu
maakonna planeeringu teemaplaneeringu “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via
Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”.
Sindi linna üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala reserveeritud elamualal E1 (v t
Joonis 2), kus on lubatud moodustada minimaalselt 1000 m 2 suuruseid elamumaa krunte.
Joonis 2. Väljavõte Sindi linna üldplaneeringu joonisest. Planeeringuala on piiritletud sinise pideva joonega.
Üldplaneering seab järgmised tingimused kruntide planeerimiseks:
▪ Uute elamukruntide puhul ei ole lubatud elamute ehitamine lähemale kui 5 m kinnistu piirist.
▪ Elamu krundi täisehituse protsent ei või olla üle 50% kinnistu pindalast.
▪ Elamukrundile on lubatud rajada kolm hoonet, kui varem kehtestatud detailplaneeringuga ei ole
määratud teisiti.
▪ Krundi pinna kõrguse muutmine, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib
toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel
▪ Krundi pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui 5 m ja üle 0,5 m võrreldes naaberkrundiga
tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt, mis tuleb piirinaabritega kooskõlastada enne
linnalt kirjaliku nõusoleku küsimist.
▪ Üksikelamu maksimumkõrguseks lubatakse 8,5 m olemasolevast maapinnast, kui kehtestatud
detailplaneeringus ei ole määratud teisiti.
▪ Kinnistu (krundi) tänava-, avaliku väljaku või haljasala äärde ei või rajada läbipaistmatuid
plankpiirdeid ja piirded ei või olla kõrgemad kui 1,5 m. Piiret on keelatud rajada väljapoole
krundi piiri.
Planeeringulahendus arvestab üldplaneeringu nõuetega ning on kooskõlas üldplaneeringuga .
10 Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering
Pärnu maakonna planeeringu kohaselt on planeeringuala linnalise asustusega, asudes
linnalähedases keskuskandis Sindis, mis on Pärnu linna kui tõmbekeskuse mõjusfääris.
Maakonna planeering toob välja tingimused üldplaneeringutes linnalise asustusega alade
arendamiseks. Tingimustena võib esile tuua järgmist:
▪ järgida olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades, eelistada tühjana seisvate
hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist;
▪ uushoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja
ehituslaadiga, seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase.
Asustuse suunamise üldise põhimõttena on välja toodud: Eelisarendada olemasoleva
asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses
paiknevaid alasid.
Planeeringu eesmärk ja -lahendus tagab ala ruumilise ja funktsionaalse terviklikkuse ning
koostoimimise. Tulenevalt eeltoodust, on kavandatav tegevus kooskõlas Pärnu maakonna
planeeringuga.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-
Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 -170,0” kohaselt jääb enamus
planeeringuala teemaplaneeringuga määratud Via Baltica trassikoridori alale (vt Joonis 3)
täpsemalt teemaplaneeringuga määratud sanitaarkaitsevööndi maa-alale, kus liiklusest
tuleneva müra, vibratsiooni ja õhusaaste määrad võivad ületada lubatud piirtasemed.
Joonis 3. Väljavõte Via Baltica teemaplaneeringu planeeringu kaardilt Sindi linn. Planeeringuala on tähistatud
helesinise piirjoonega.
Teemaplaneering seab järgmised tingimused sanitaarkaitsevööndi maa -alal arendamiseks:
▪ Sanitaarkaitsevööndisse arendusalade kavandamiseks detailplaneeringu koostamisel on
soovitatav maaüksust võimaluse korral tee ja arendusala vahelisel alal liigendada
haljasaladega, mis toimivad puhvervöönditena;
▪ Liiklusmüra saab vähendada maantee rajamisega süvendisse, uute hoonete asukoha valimine
maanteest kaugemale, kõrgema lubatud müratasemega hoonetest puhvervööndi rajamisega,
teeäärse metsavööndi säilitamise või rajamisega, eritasandilisel ristmikul peatee
paigutamisega süvendisse jms.
▪ Ka hoone omanik ise saab hoonesisest müra vähendada akende ja välisseinte müratakistuse
suurendamisega.
Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering 11
Loetletud tingimustest saab käesoleva detailplaneeringu koostamisel võimaliku leevendava
meetmena arvestada viimasega, kuna planeeringut ümbritsev keskkond on välja ku junenud
ning teised tingimused on rakendatavad aladel, mis jäävad planeeringualast välja.
4 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad planeeringuala ja selle mõjuala
analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele. Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid
on:
▪ tihendada olemasolevat asustusstruktuuri;
▪ pakkuda võimalust elada väljakujunenud elamupiirkonnas;
▪ võimaldada Linnu tee 8 sihtotstarbelist kasutust;
▪ kavandada avaliku kasutusega haljasala.
5 PLANEERINGULAHENDUS
5.1 Planeeringulahenduse kirjeldus (kaalutlused) ning
valiku põhjendused
Planeeringu elluviimisel moodustub Linnu tee 8 kinnistust viis üksikelamu maa krunti ja üks
avaliku kasutusega mänguväljaku- ja puhkemaa krunt. Kavandatud krundijaotus ning
määratud ehitusõigus arvestab mõjuala krundistruktuuriga , mis on iseloomulik linnalisele
asustusele. Mänguväljaku- ja puhkemaa krunt on kavandatud tihedamini kasutatava Linnu tee
võimaldamaks avalikule alale mugavamat j uurdepääsu.
Planeeringulahenduse kujunemisel on arvestatud kehtiva Sindi linna üldplaneeringuga .
5.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud jagada Linnu tee 8 katastriüksus kuueks (6)
krundiks: Krundid nr 1 - 5 – üksikelamu maa ja Krunt nr 6 – mänguväljaku- ja puhkemaa.
Üksikelamumaa kruntide suuruse planeerimisel on aluseks võetud Sindi linna üldplaneeringu
nõue, mille kohaselt on lubatud moodustada minimaalselt 1000 m 2 suuruseid elamumaa
krunte.
Kruntide moodustamise kohta annab ülevaate joonis nr 3. Planeeritud kruntide pindalad
täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus.
5.3 Planeeritud hoonestusala
Planeeringuga on määratud hoonestusala, mille piires on lubatud rajada ehitusõigusega
määratud hooneid. Hoonete paiknemine väljaspool hoonestusala ei ole lubatud.
Üldjuhul on hoonestusala kaugus tänavapoolsetest krundi piiridest on 5 m, mujal krundi
piiridest 4 m.
12 Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering
Krundile nr 3 ulatub naaberkinnistute Kure tn 6 olemasolevast hoonest ja Luige tn 7
olemasolevast rajatisest tulenev 8 m tuleohutuskuja. Planeeringuga on krundi nr 3
hoonestusala kauguseks Kure tn 6 ja Luige tn 7 kinnistu piirist määratud 5 m, mistõttu tekib
hoonestusala osa, kuhu ehitamisel tuleb arvestada kehtivaid tuleohutusnõudeid.
Hoonestusala on seotud krundi piiridega ning on kujutatud joonisel nr 3.
5.4 Kavandatav ehitusõigus
Kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelina.
Planeeritud üksikelamumaa kruntidele nr 1-5 on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni
ühe abihoone ehitamiseks. Krunti nr 6 ei hoonestata. Krundile nt 6 on lubatud rajada avalikuks
kasutuseks mõeldud rajatiste (nt välijõusaal, mänguväljak, seiklusrada, jmt) eleme nte.
Ehitusõigusega lubatud hoonestus püstitada hoonestusala piirides, mille täpsem asukoht
tuleb leida eraldi projektiga.
Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on elamukruntidel lubatud täiendavalt
kasvuhoonete, varjualuste, lehtlate, väliköök, jmt rajatiste ning kuni 5 m kõrguste ja kuni
20 m² suuruste hoonete püstitamine (ei kuulu ehitusõiguse näitajate hulka). Kirjeldatud
tingimustele vastavad rajatised ja hooned võib püstitada väljaspoole planeeritud
hoonestusala (v.a tänavapoolsest hoonestusalast tänava suunas), juhul kui on tagatud
tuleohutusnõuded. Kui kuni 20m² ehitisealuse pindalaga hoone soovitakse püstitada krundi
piirile lähemale kui 4 meetrit, siis on vajalik naabrite omavaheline kirjalik kokkulepe (või muul
kavandatava lahendusega nõusoleku taasesitamist võimaldaval moel) ning järgides
tuleohutusest ja asjaõigusseadusest tulenevaid nõudeid.
Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud hooneosi, mis võivad vastavalt
õigusaktile 1 ulatuda hoonestusalast välja.
5.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Kruntidele nr 1-3 on planeeritud juurepääs Kure tänavalt, kruntidele nr 4 -6 on planeeritud
juurdepääs Luige tänavalt. Juurdepääsud tuleb rajada truubiga üle tänava äärse kraavi,
tagades kraavide toimimise. Juurdepääsutee laius peab olema vähemalt 3,5 m ning asukoht
täpsustatakse hoone projekti käigus.
Juurdepääsu on keelatud rajada kruntidele nr 1 ja 6 Linnu teelt.
Parkimine on ette nähtud lahendatud krundisiseselt . Vastavalt standardile EVS 843:2016
Linnatänavad, asub planeeringuala väike-elamute alal, kus tuleb krundisiseselt tagada
parkimiskoht vähemalt kolmele sõiduautole. Sõiduautode parkimiskohtade paiknemine krundil
tuleb täpsustada hoone projekteerimise käigus.
Nähtavuskolmnurgad
Planeeringuala asub kahe tänava ristumise vahelisel alal, mistõttu on oluline tagada
ristumiste ohutus. Planeeringu joonisel nr 3 on kujutatud tänavate ristumiste
nähtavuskolmnurgad – ala, kus ei tohi olla nähtavust piiravaid takistusi. Nähtavuskolmnurgad
1 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6
Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering 13
on konstrueeritud vastavalt standardile EVS 843:2016 Linnatänavad tabelile 7.2, tasemel hea.
Ristumise tüüpskeemiks on valitud A (juurdepääsu lõikumine juurdepääsuga), kuna Linnu tee
on klassifitseeritav kui kõrvatänav (juurdepääs) – kiiruspiirang 30 km/h ja Linnu tee sõidutee
laius u 5 m. Linnu tee kiirusepiirangust lähtuvalt (30 km/h) on nähtavuskauguseks valitud
70 m.
Planeeritavatele kruntidele nr 1 ja 6 ulatub nähtavuskolmnurga ala vä hesel määral (kruntide
nurgas 0,4-0,7 m). Seetõttu tuleb kruntide nr 1 ja vajadusel nr 6 Linnu tee poolsed piirded
rajada nii, et need jääksid nähtavuskolmnurgast välja . Nähtavuskolmnurkade läheduses
haljastuse rajamisel tuleb tagada, et täiskasvanud puude võrad ei ulatuks nähtavuskolmnurga
alale. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks,
peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud.
Nähtavuskolmnurka võib istutada üksikuid puid või põõsai d kõrgusega mitte üle 0,4 m.
5.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning
ehituslikud tingimused
Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on esitatud joonisel nr 3 tabelis.
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kõrgetasemeline ja
keskkonda väärtustav.
Ehitise ehituslike tingimustena on lubatud hoonete projekteerimisel ette näha päikeseenergia
kasutamise võimalusi, kavandades need hoone osade (nt fassaad, katus, akende varjud)
külge ja sidudes arhitektuurse lahendusega. Päikesepaneelide kasutamisel peavad olema
tagatud järgmised nõuded ja tingimused:
▪ päikesepaneelid ei tekita läheduses paiknevatele hoonetele valgusreostust;
▪ päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid ja –territooriume ning looduskeskkonda;
▪ päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teedel liiklejaid.
5.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Olemasolev kõrghaljastus on soovitatav säilitada. Ehitustööde ajal tuleb tagada säilitatavate
puude kasvutingimuste säilimine, rakendades kaitsemeetmeid puude juurestiku, tüve ja võra
kaitsmiseks. Ehitusplatsi ja selle juurdepääsutee lähedale jäävate puude võrade all tuleb
kaevetöödel ja mehhanismidega sõites võimalikult vältid a puu maapinnalähedaste juurte
kahjustamist. Hea on viia läbi enne suuremaid kaevetöid puude lähedal proovikaevamised, et
täpsustada jämedamate juurte paiknemist mullas. Võimalikult tuleb säilitada puu jämedamaid
kui 25 mm läbimõõduga juuri, sest jämedamat e juurte läbikaevamisel võivad puud muutuda
tormihellaks.
Lubatud on üksikelamu maa kruntide täiendav haljastamine puude ja põõsastega ning rajada
murupinda. Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist
(ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb
hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea
õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee hajutamiseks.
Krundil nr 6 on soovitav säilitada metsale omane taimestik ja pinnakate. Soovitav on kasutada
looduslikke materjale, nt puurkoore multši, tihedamalt käidavatel aladel (jalgteed rajatavate
välijõusaali, mänguväljaku, vm elementideni ja nende vahetus ümbruses ). Krundile nr 6 tuleb
vajadusel paigaldada prügikast.
14 Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering
Planeeritud krundid on lubatud piirata piirdeaiaga. Piiretena on lubatud kasutada puit - ja
võrkaeda. Lisaks on lubatud rajada krundi sees piirdeaia äärde kuni 1,5 m kõrgune pöetav
hekk. Naaberkruntide omavahelistel piiridel tuleb lahendus kooskõ lastada piirinaabriga.
Vastavalt Sindi linna üldplaneeringule, ei või planeeritud kruntide tänava -, haljasala
poolsetele krundi piiridele rajada läbipaistmatuid plankpiirdeid. Piirded ei või olla kõrgemad
kui 1,5 m. Piirdeid on keelatud rajada väljapoole krundi piiri.
Jäätmemajandus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.
Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse, mis on soovitav
paigutada krundi juurdepääsude juurde. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmeluba
omavate firmade kaudu. Tagatud peab olema jäätmeveoks vajaliku transpordi juurdepääs.
Kruntide olemasolevat maapinda on lubatud tõsta ja tasanda selliselt, et oleks välistatud
sademevete valgumine naaberkinnistutele. Maapinna tõstmisel tag ada visuaalselt
olemasolevast maapinnast lähtuv kõrgus , arvestades naaberkinnistute ja tänavate kõrgusi.
Krundil nr 5 asuv kõrgem pinnavorm tuleb tasandada. Kruntidel nr 4 ja 5 asuv madalam
maapinna osa tuleb täita. Vastavalt Sindi linna üldplaneeringule, on krundi pinna tõstmiseks
naaberkrundile lähemal kui 5 m ja üle 0,5 m võrreldes naaberkrundiga vajalik koostada
vertikaalplaneerimise projekt, mis tuleb piirinaabritega kooskõlastada enne linnalt (tänaselt
Tori Vallavalitsuselt) kirjaliku nõusoleku küsimist. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb
lahendada hoone projekteerimise käigus.
5.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Tehnovõrkudega varustatus on lahendatud võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste
tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise
käigus tulenevalt hoone asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel arvestada
juurdepääsude (nii hoonesse kui krundile) asukohtade ja haljastusega. Tehnovõrkude
põhimõtteline lahendus on kujutatud joonisel nr 3 Põhijoonis tehnovõrkudega.
Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Veevarustus
Planeeringuala veevarustus on planeeritud lähtuvalt Sindi Vesi OÜ 26.01.2022 väljastatud
tehnilistele tingimustele.
Planeeritud krundid on tuleb liita ühisveevärgiga. Kruntidele nr 1, 2 ja 3 on planeeritud
veevarustus Kure tn olemasolevast veetrassist. Kruntidele nr 4 ja 5 on planeeritud
veevarustus Luige tn olemasolevast veetrassist. Mahavõtt olemasolevast veetrassist on
kavandatud keevispuursadulaga 110/32. Kuni krundi piirini on kavandatud veetoru De32 PE
ning liitumispunktis maakraan DN 25 koos spindlipikendusega ja kapega. Materjalideks
kasutada PE elektrikeevis liitmike.
Täpsem lahendus tuleb leida eraldi projektiga ning projekt kooskõlastada Sindi Vesi OÜ -ga.
Reoveekanalisatsioon
Planeeringuala reoveekanalisatsioon on planeeritud lähtuvalt Sindi Vesi OÜ 26.01.2022
väljastatud tehnilistele tingimustele.
Planeeritud krundid on tuleb liita ühiskanalisatsioonivõrguga. Kruntidele nr 1, 2 ja 3 on
planeeritud kanalisatsioonivarustus Kure tn olemasolevatest kanalisatsioonikaevudest ja
Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering 15
kruntidele nr 4 ja 5 Luige tn olemasolevatest kanalisatsioonikaevudest. Ühendus kaevudest
kuni krundi piirini on kavandatud De 160PVC torustikuga ning liitumiskaev 400/315.
Täpsem lahendus tuleb leida eraldi projektiga ning projekt kooskõlastada Sindi Vesi OÜ -ga.
Sademevesi
Sademevesi tuleb juhtida tänavaäärsesse kraavi või võimalusel lahendada krundisiseselt
arvestades piirkonna mullastikuga ( leetjas gleimuld (Gl), kus esineb gleimuldadele omast
alalist liigniiskust). Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on
keelatud. Sademevee krundisisesel lahendamisel (sh maapinna vertiaalplaneermine) tuleb
tagada sademevee mittevalgumine naaberkinnistutele.
Kogu planeeringualal on soovitav rakendada looduslähedasi sademeveesüsteeme 2 –
katustelt tuleva sademevee kogumine ja kasutamine, juhtida haljasalale katustelt tulenevad
sademeveed, rajada immutamise puhvriks madalamaid lohke, veesilmasid, vihmaveerennide
alla rajada kasvukaste või vihmapeenraid.
Elektrivarustus ja välisvalgustus
Planeeringuala elektrivarustus on planeeritud lähtuvalt Elektrilevi OÜ 0 5.01.2022 väljastatud
tehnilistest tingimustest nr 397037.
Planeeritud kruntide tarbeks on krundi piiride lähedale teemaa alale planeeritud 0,4 kV
liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Kruntide nr 1-3 liitumiskilpide toide on nähtud ette Kure tn -l
asuvast elektrikaablist. Kruntide nr 4-5 liitumiskilpide toide on nähtud ette Luige tn 10 ja 12
kinnistute piiril asuvast jaotuskilbist. Elektritoide nii liitumiskilbini kui liitumiskilbist objektini
on planeeritud maakaabliga. Täpsem lahendus tuleb leida projekteerimise käigus.
Soovitav on pikendada olemasolevat tänavavalgustust planeeringualaga külgnevatel Kure ja
Luige tänavatel. Vajadusel rajada valgustus krundi nr 6 üldkasutataval e maale. Täpsem
lahendus tuleb leida eraldi projektiga.
Krundisisene valgustus tuleb lahendada hoone projekti käigus.
Gaasivarustus
Planeeringuala gaasivarustus on lahendatud lähtuvalt Tarbegaas OÜ 30.12.2021 väljastatud
tehnilistele tingimustele.
Planeeringuala kruntidel on võimalik liituda gaasivõrguga. Gaasivõrguga liitumiseks on
gaasitorustikud planeeritud Linnu teel asuvast B -kategooria torustikust kruntide nr 1-3
hoonestusaladeni ja Luige tänaval asuvast B-kategooria torustikust kruntide nr 4 ja 5
hoonestusaladeni. Maagaasi maksimaalne töörõhk torustikus on 4 bar. Täpsem lahendus
tuleb leida projekteerimise käigus, arvestades kehtivate õigusaktide ja normdokumentide
nõuetega. Liitumispunktid tuleb projekteerida planeeritud kruntide piiri lähedale tänav a maa-
alale. Tööprojekt tuleb kooskõlastada OÜ-ga Tarbegaas, OÜ-ga Inspecta Estonia, kohaliku
omavalitsuse ja vajadusel piirkonna teiste trassivaldajatega .
Soojavarustus
Planeeritud üksikelamu maade (krundid nr 1 -5) soojavarustus on kavandatud lahendada
lokaalselt või gaasiküttega (vt ptk. 5.8.3). Lokaalsete lahendustena on lubatud kasutada
2 Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused, M.Kuris, G:Mandre, V.Kuusemets, A.Mik,
2021, https://dspace.emu.ee//handle/10492/6984
16 Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering
soojuspumpasid (sh puurauguga maaküte (soojuspuurauk)), puidul põh inev tahkeküte,
elekter, taastuvenergia lahendused (nt päikesepaneelid, vt ptk 5.6) või muud projekteerimise
ajal võimalikud keskkonnasäästlikud lahendused . Keelatud on kasutada olulist saastet
tekitavaid kütteaineid nagu kivisüsi, brikett ja kütteõli.
Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.
Telekommunikatsioonivarustus
Planeeringuala telekommunikatsioonivarustus on lahendatud lähtuvalt Telia Eesti AS
12.01.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 35983198.
Planeeritud üksikelamu maa kruntidel nr 1-5 on võimalik liituda telekommunikatsioonivõrguga.
Kruntide sidekanalisatsiooni põhitrass on planeeritud lähtuvana Linnu teel kulgevast
sidetrassist Kure ja Luige tänavatele. Igale kinnistule/hoonele tuleb näha ette individuaalsed
sidekanalisatsiooni sisendid planeeritud põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS
tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad
sidekaevud ei tohi jääda sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia
Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti
koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Täpsem lahendus tuleb leida eraldi
projektiga.
Telekommunikatsioonirvarust on lubatud lahendada ka raadio - või mobiilsidevõrgu baasil.
5.9 Ehitistevahelise kujad ja tuleohutus
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17
Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, mille lisa 1 alusel on planeeritavad üksikelamud
I kasutusviisiga hooned. Sama määruse lisa 2 alusel on planeeritavate üksikelamute
tuleohutusklassiks TP3. Vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus
Osa 6: Tuletõrje veevarustus on I kasutusviisiga ehitiste ühe tulekaju normvooluhulgaks 10 l/s
ning arvestuslik tulekahju kestvus 3 h. Veevõtukoha kaugus peab paiknema ehitise
sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m
kaugusel. Lähim tuletõrje hüdrant (ID 15095, nr 105) paikneb Linnu tee ja Kure tn ristmikul,
jäädes planeeringuala kaugeimast lõunanurgast mööda tänavaid mõõtes u 180 m kaugusele.
Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem
kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka
rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul
välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi,
mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Kuja nõuet ei ole, kui hooned asuvad ühel kinnistul,
on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on ≤ 400 m 2 . Kuja võib olla 4-8 m
(rakendada vajadusel krundi nr 3 puhul), kui hooned asuvad naaberkinnistutel, on ühe või
kahe korteriga elamud või abihoone, TP3 hoonete kogupindala on ≤ 400 m 2 ja ühehoone
välissein on EI 60 või mõlema hoone välissein on EI 30.
Ehitiste täpne tulepüsivusklass ja tule levikut takistavad ehituslikud abinõud tuleb määrata
projekteerimise käigus vastavalt kehtivale seadusandlusele ja normdokumentidele.
Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering 17
5.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt
elamupiirkonna planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on
planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduse strateegiatega:
▪ Oluline on hea nähtavus – krundile juurdepääsu ja hoonete ümbruse valgustatus, tänavatele
valgustuse rajamine;
▪ Territoriaalsus – üldkasutatava ja eraala selge eristamine ja vajadusel piiramine piirdega;
▪ Sissepääsudele kavandatud lukustatavad väravad;
▪ Vastupidavad rajatised avalikult kasutataval alal (krunt nr 6).
Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel on kuriteohirmu vähendamiseks ja
vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks soovitav arvestada veel järgnevaga:
▪ Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid;
▪ Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente, maastikukujundust;
▪ Hoida ala korras;
▪ Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud);
▪ Autode parkimine elamu lähedal.
5.11 Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt
väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on soovitav
perspektiivsetel murualadel rasketehnika liikumisteedele paigaldada mulla kaitseks
(vältimaks mullakihtide kokku pressimist ning vee läbilaskevõime vähenemist) pinnase
kaitsematte.
Vähendamaks kliimamuutustest tulenevate sademete hulga suurenemisest tingitud koormust
tänava-äärsetele kraavidele, on soovitav kogu planeeringualal rakendada looduslähedasi
sademeveesüsteeme 3 – katustelt tuleva sademevee kogumine ja kasutamine, juhtida
haljasalale katustelt tulenevad sademeveed, vihmaveerennide alla rajada kasvukaste või
vihmapeenraid, vms. Sademeveesüsteemi valimisel arvestada piirkonna mullastikuga (leetjas
gleimuld (Gl), kus esineb gleimuldadele omast alalist liigniiskust).
Vastavalt Pärnu maakonna teemaplaneeringule “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla
(Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0” jääb planeeringuala osaliselt
perspektiivse Via Baltica trassikoridori sanitaarkaitsevööndi maa-alale, kus liiklusest tuleneva
müra, vibratsiooni ja õhusaaste määrad võivad ületada lubatud piirtasemed. Koostatava Tori
valla üldplaneeringu raames läbi viidud mürauuringu 4 andmetel jääb planeeringuala
läheduses olemasoleva Pärnu - Tori riigitee nr 59 lõigul päevane ja öine liiklusmüra
normtasemele. Võimaliku hoonesisese mürahäiringu vähendamiseks on soovitav hoone
projekti käigus kaaluda ja vajadusel rakendada akende ja välisseinte müratakistuse
suurendamist.
Eesti Geoloogiakeskuse Eesti pinnase radooniriski kaardi 5 kohaselt on planeeringualal
pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 10-30 kBq/m 3 . Hoone projekteerimisel on soovitav viia
läbi radooniuuring. Vajadusel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017
Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.
3 Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused, M.Kuris, G:Mandre, V.Kuusemets, A.Mik,
2021, https://dspace.emu.ee//handle/10492/6984
4 OÜ Inseneribüroo STEIGER uuring „Tori valla välisõhu mürakaart“, töö nr 21/3566
5 https://gis.egt.ee/
18 Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta
(Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema
liginullenergiahooned. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded 1 . Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia
säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele. Projekteerimisel näha ette võimalusi
energiatarbe vähendamiseks, samuti on soovitav kavandada alternatiivsete energiaallikate
kasutamist (vt päikesepaneelide kasutamise nõudeid ptk.5.6).
5.12 Servituudi seadmise vajadus
Planeeringuga on määratud isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus krundile nr 1
tänavavalgustuse õhuliini kaitsevööndi ulatuses tänavavalgustuse valdaja kasuks.
Servituudid tuleb seada vastavalt asjaõigusseaduses sätestatud korrale.
5.13 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et püstitatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei
ehitamise ega kasutamise käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle
poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
5.14 Planeeringu elluviimine
Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Planeeringu koostamise käigus tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid
asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid
mõjusid ning vajadusel määrata seiremeetmed 6.
Asjakohane otsene majanduslik mõju on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud
isiku finantsiliste võimalustega, mis on seotud p.5.14.2 kirjeldatuga. Kaudne majanduslik mõju
avaldub valda sisse kirjutatud elanike arvus ja nende poolt laekuvas tulumaksus
elukohajärgsele omavalitsusele, mis omakorda suurendab omavalitsuse tulubaasi parema
elukeskkonna arendamiseks.
Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad, ja väärtusliku
maastikud, mistõttu puudub antud kontekstis käesoleva detailplaneeringuga avalduv
kultuuriline mõju.
Planeeringulahenduse elluviimisel (piirkonda lisandub 5 üksikelamu ehitusõigusega krunti)
suureneb mõjualal elanike arv ning mõjuala muutub selle võrra elavamaks. Arvestades kogu
piirkonna, nn Linnuriigi elamumaa hoonestatud kruntide arvu, on muutus väike.
Planeeringulahendusel on läbi uute elukohtade loomise positiivne mõju piirkonna
asustusstruktuuri tihenemisele ja planeeringuala sihtotstarbelise kasutamisele, kasutades ära
6 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded “ § 3 lg 2
Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering 19
olemasolevat taristut. Positiivse sotsiaalse mõjuna võib veel esile tuua, et piirkonda lisandub
avaliku kasutusega mänguväljak- ja puhkemaa krunt, mida Linnuriigi elamukruntide vahelisel
alal on vähe.
Vähesel määral suureneb ümbritsevate tänavate liiklussagedus. Liiklussageduse tõusu võib
vähendada asjaolu, kui planeeringualal säilib hea ühistranspordi- kui kergliiklustee ühendus
nii Sind linna, Paikuse alevi ja Pärnu linnaga.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist
looduskeskkonnale, kuna ala asub väljakujunenud linnalise asutusega alal, mis on kolmest
küljest ümbritsetud tänavatega. Lisaks ei asu alal kõrge loodusväärtusega alasid või objekte.
Planeeringualal asunud noor mets on harvendatu d ning kasvama on jäetud üksikud puud.
Siiski, muudab planeeringulahendus olemasolevat looduskeskkonda – senine metsamaa
muutub üksikelamuid ümbritsevaks õuealaks. Leevendavavaks tingimuseks on avaliku
kasutusega mänguväljaku- ja puhkemaa krundi moodustamine ja selle võimalikult
looduslikuna säilitamine. Üksikelamumaa kruntidel on soovituslik olemasoleva kõrghaljastuse
säilitamine.
Planeeringulahenduse elluviimise mõjud on pigem positiivsed. Planeeringus on kirjeldatud
leevendusmeetmeid ja soovitusi võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või
vähendamiseks.
Planeeringu elluviimise võimalused
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel. Planeeringulahendus
realiseeritakse kohaliku omavalitsuse poolt tema tahte kohaselt vastavalt eelarveliste
vahendite olemasolule. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja
ehitusseadustikule.
Planeeringu elluviimise eelduseks on järgmised tingimused:
▪ Linnu tee 8 kinnistu jagamine 6-ks krundiks.
▪ Hoonete ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeritud trasside (eelkõige vesi,
kanalisatsioon) väljaehitamine ja trasside kasutusloa saamine, trasside üleandmine vallale või
tehnovõrgu valdajale.
▪ Krundi ehitusõigus realiseeritakse igakordse krundi valdaja või omaniku poolt. Krundi
igakordne omanik kohustub ehitise(d) välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos
krundi haljastuse, juurdepääsutee, krundisisese parkimisalaga ja piirdeaedadega. Vastavad
tegevused toimuvad krundiomaniku kulul.
Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering 21
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED
Detailplaneeringu koostamise käigus on tehtud koostööd tehnovõ rgu valdajate ning asutustega. Tabel 1 on toodud koostöö kokkuvõte .
Tabel 1. Koostöö kokkuvõte
Koostöö Koostööd teinud
Koostööd tõendava
Jrk kuupäev ja Asutus/isik isiku nimi ja Koostöö tingimus / tulemus
dokumendi asukoht
number ametinimi
16.02.2022,
Enn Truuts, Planeeringu lisade kaustas, KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL
projekti
1 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ digitaalsete materjalide * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
kooskõlastus nr
volitatud esindaja hulgas * Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud digitaalselt.
6713395653
E-kiri. Planeeringu lisade
Tarmo Tammai,
2 17.02.2022 Tarbegaas OÜ kaustas, digitaalsete Tarbegaasile on toodud DP lahendus sobilik.
juhatuse liige
materjalide hulgas
15.03.2022, Päästeamet Margo Kubjas, Planeeringu lisade kaustas, Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus
3 kooskõlastus nr Lääne ohutusjärelevale digitaalsete materjalide kooskõlastuse Hendrikson & Ko poolt koostatud töö nr 21004158 Pärnu maakond, Tori
2472-2022-2 Päästekeskus büroo nõunik hulgas vald, Sindi linn, Linnu tee 8 maa-ala detailplaneeringu tuleohutusosale.
Telia Eesti AS (edaspidi "Telia") seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel:
* Projekt vastab Telia poolt väljastatud tehnilistele tingimustele: nr. 35983198 (Tehn.
tingimused nr. 35983198)
22.03.2022, * Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 443 0700
Hans Sild, Telia Planeeringu lisade kaustas,
projekti * Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised:
4 Telia Eesti AS Eesti AS volitatud digitaalsete materjalide
kooskõlastus nr jah
esindaja hulgas
36299310 * Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused: jah
* Projekt kooskõlastatakse märkustega: Projekt esitada täiendavaks kooskõlastamiseks.
Kooskõlastus kehtib kuni 21.03.2023
22 Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering
E-kiri. Planeeringu lisade
Neeme Püss,
5 12.04.2022 Sindi Vesi OÜ kaustas, digitaalsete Sindi Vesi OÜ-l arvamus puudub.
juhatuse liige
materjalide hulgas
Linnu tee 8 kinnistu detailplaneering 23
C - JOONISED
1. Situatsiooniskeem ja mõjuala analüüs M 1 : 5 000
2. Olemasolev olukord M 1 : 500
3. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1 : 500
4. Illustreeriv joonis
TORI VALLAVALITSUS
Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud ja koostöötegijad 13.10.2022 nr 6-2.1/5252
Detailplaneeringu kehtestamisest teatamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja lg 6 p 4 teatame Tori Vallavalitsuse 5.
oktoobri 2022 korraldusega nr 750 kehtestatud detailplaneeringust Sindi linnas Linnu
tee 8 kinnistul.
Planeeringuala suurusega 5754 m² asub Sindi linnas Linnu tee, Kure ja Luige tänavate
vahelisel alal. Maa sihtotstarve on elamumaa 100%. Kinnistu on hoonestamata.
Planeeringuala piirneb põhjast Kure tänavaga (74101:006:0300), lõunast Luige
tänavaga (74101:006:0297), läänest Linnu teega (Linnu tee L1, 74101:006:0305) ning
idast Kure tn 6 (74101:006:0028, elamumaa 100%) ja Luige tn 7 (74101:006:0023,
elamumaa 100%) kinnistutega. Planeeringualale on rajatud juurdepääsud üle tänava-
äärsete kraavide Kure ja Luige tänavatelt.
Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud jagada Linnu tee 8 katastriüksus kuueks
(6) krundiks: Krundid nr 1 - 5 – üksikelamu maa ja Krunt nr 6 – mänguväljaku- ja
puhkemaa. Üksikelamumaa kruntide suuruse planeerimisel on aluseks võetud Sindi
linna üldplaneeringu nõue, mille kohaselt on lubatud moodustada minimaalselt 1000
m2 suuruseid elamumaa krunte. Planeeringuga on määratud hoonestusala, mille piires
on lubatud rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Ehitusõigus on määratud ühe
üksikelamu ja kuni ühe abihoone ehitamiseks. Hoonete suurim lubatud ehitisealune
pind on 220 m2, üksikelamu kõrgus kuni 8,5 m (ümbritsevast maapinnast) ja
kahekordne, abihoone kõrgus kuni 5 m (ümbritsevast maapinnast) ning ühekordne.
Lubatud katusetüüp ja -kalle: üksikelamul viil-, kelp- või mitmepoolse kaldega katus
(150-400), abihoonel viil- või ühepoolse kaldega katus (150-400). Hoonete paiknemine
väljaspool hoonestusala ei ole lubatud. Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei
ole arvestatud hooneosi, mis võivad vastavalt õigusaktile ulatuda hoonestusalast välja.
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kõrgetasemeline ja
keskkonda väärtustav.
Elamukruntidel on lubatud täiendavalt kasvuhoonete, varjualuste, lehtlate, väliköök,
jmt rajatiste ning kuni 5 m kõrguste ja kuni 20 m² suuruste hoonete püstitamine (ei
kuulu ehitusõiguse näitajate hulka). Kirjeldatud tingimustele vastavad rajatised ja
hooned võib püstitada väljaspoole planeeritud hoonestusala (v.a tänavapoolsest
hoonestusalast tänava suunas), juhul kui on tagatud tuleohutusnõuded. Kui kuni 20m²
ehitisealuse pindalaga hoone soovitakse püstitada krundi piirile lähemale kui 4
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
meetrit, siis on vajalik naabrite omavaheline kirjalik kokkulepe (või muul
kavandatava lahendusega nõusoleku taasesitamist võimaldaval moel) ning järgides
tuleohutusest ja asjaõigusseadusest tulenevaid nõudeid.
Mänguväljaku- ja puhkemaa krundile on lubatud rajada avalikuks kasutuseks
mõeldud rajatiste (nt välijõusaal, mänguväljak, seiklusrada, jmt) elemente.
Sindi linna üldplaneeringus on antud piirkond tähistatud elamumaana E1, kus
minimaalne krundi suurus, millele antakse ehitusõigus, on 1000 m2. Detailplaneering
on üldplaneeringu kohane.
Olulisi majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduskeskkonnale kaasnevaid
negatiivseid mõjusid detailplaneeringuga ei kaasne.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisa: kehtestamise korraldus, lisana planeering
Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, piirinaabrid, puudutatud isikud
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
5198 4663
[email protected]