dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Alutaguse valla Remniku küla Silla kinnistu maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest

Rahandusministeerium · 13. oktoober 2022
Viit
15-3/7773-2
Registreeritud
13. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Alutaguse Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Tiit Toos (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-37773-2 13.10.2022 Väljaminev kiri.asice415 KB

Sisu (failidest)

Alutaguse Vallavalitsus Teie 27.09.2022 nr 7-6/184-1 [email protected] Meie 13.10.2022 nr 15-3/7773-2 Alutaguse valla Remniku küla Silla kinnistu maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest Esitasite Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 3 alusel arvamuse andmiseks Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Remniku küla Silla maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu (edaspidi otsuse eelnõu). Detailplaneeringu eesmärk on 1,42 ha suuruse Silla kinnistu jagamine elamukruntideks, kruntidele ehitusõiguse määramine ning maakasutuse sihtotstarbe muutmine. Detailplaneering kehtestati Alajõe Vallavolikogu 17. mai 2006 otsusega nr 28. Detailplaneeringu alusel on 2006. aastal läbiviidud maakorraldustoimingud ja Silla katastriüksuse jagamisel on moodustatud elamumaa sihtotstarbega Nurga tee 2 (13001:001:0181), Nurga tee 2a (13001:001:0182), Nurga tee 4 (12201:002:0485), Nurga põik 1 (12201:002:0484), Nurga põik 2 (12201:002:0487), Nurga põik 3 (12201:002:0483), Nurga põik 4 (12201:002:0486) ja Nurga põik 5 (12201:002:0482) katastriüksused, mille pindalad jäävad vahemikku 1494–2499 m2. Elamukruntidele on 2006. ja 2007. aastal antud ehitusload elamute ja abihoonete ehitamiseks. Tänaseks realiseeritud ehitustegevus ei vasta valdavas osas kehtivale detailplaneeringule. Projekteeritud hooned jäävad osaliselt väljapoole detailplaneeringuga määratud hoonestusalasid. Valmisehitatud hooned ei vasta ehitusprojektidele. Ehitusjärgus hooned on müüdud eraisikutele. Otsuse eelnõu kohaselt esitasid planeeringualal asuvate maaüksuste omanikud 01.09.2022 (registreeritud kiri nr 7-6/172-1) ühise taotluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Omanikel on soov leida võimalus toimunud ehitustegevuse seadustamiseks. Tutvunud esitatud materjalidega märgime: Vastavalt PlanS § 140 lõikele 1 võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Rahandusministeerium on seisukohal, et Silla maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei ole otsuse eelnõus piisavalt põhjendatud, sest detailplaneeringut on tänaseks Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 asutud ellu viima, ehkki on eiratud detailplaneeringus määratud tingimusi. Märgime, et PlanS § 124 lõike 4 kohaselt on detailplaneeringu olemasolul ehitusprojekti koostamise aluseks detailplaneering. Seega ei ole kehtiva detailplaneeringu olemasolul võimalik koostada ehitusprojekte ega väljastada ehituslube/kasutuslube, mis oleksid vastuolus detailplaneeringuga. Juhul, kui kehtivat detailplaneeringut senisel kujul enam ellu viia ei soovita ja soovitakse muuta detailplaneeringus mingit näitajat, tuleb kohalikul omavalitsusel otsustada, kas: 1) koostada uus detailplaneering (PlanS § 140 lg 7); 2) väljastada vananenud detailplaneeringu täpsustamiseks ehitusseadustiku (EhS) § 27 alusel projekteerimistingimused; 3) tunnistada detailplaneering (osaliselt) kehtetuks. Seda, milline võimalus on kõige sobilikum, saab kaalutlusõiguse alusel otsustada vaid kohalik omavalitsus. Esitatud otsuse eelnõust ei selgu, millisele kaalutlusele tuginedes on leitud, et antud juhul on kohasem lahendus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine. Lisaks puudub edasine tegevuskava, mil viisil on Alutaguse Vallavalitsusel plaanis lahendada hoonete võimaliku seadustamise küsimus. Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285 kehtestati Alutaguse valla üldplaneering (edaspidi üldplaneering), mille kohaselt jääb planeeringuala Remniku küla kompaktse asustusega alale. Üldplaneeringuga on seatud kompaktse asustusega alal elamu maa-alale maakasutus- ja ehitustingimused, mis erinevad Silla detailplaneeringuga määratud ehitusõigusest. Silla detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõus on toodud, et pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist tuleb maa-ala kasutamisel lähtuda üldplaneeringus kompaktse asustusega alal elamu maa- alale seatud maakasutus- ja ehitustingimustest, sh suurim lubatud ehitisealune pind on 20% katastriüksuse pindalast ja harjakõrgus on kuni 7,5 meetrit. Märgime, et üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1.2. on lisaks määratud tingimus, et kompaktse asustusega alal elamumaal on katastriüksuse moodustamisel lubatud väikseim suurus külades 2000 m2. Kohalik omavalitsus on jätnud omale võimaluse kaalutlusotsusena anda ehitusõigus ka väiksematele katastriüksustele, kui katastriüksus on moodustatud enne üldplaneeringu kehtestamist ja katastriüksusele mahuvad ära kõik teenindavad tehnorajatised. Ühtlasi näeb üldplaneering ette detailplaneeringu koostamise kohustuse kompaktse asustusega alal, kui maa-ala jagatakse enam kui kaheks elamumaa sihtotstarbega katastriüksuseks. Seega tuleb kohalikul omavalitsusel järgnevate toimingute tegemisel ja haldusaktide andmisel eeltoodust lähtuda. Rahandusministeeriumile esitatud otsuse eelnõus on märgitud, et 2006. aastal on detailplaneeringu alusel viidud läbi maakorraldustoimingud. Märgime, et Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt ei vasta moodustatud katastriüksused detailplaneeringuga kehtestatud kruntimiskavale. Lisaks on kaardirakendusest nähtuvalt Nurga tee 2 ja 4 ning Nurga põik 1, 2 ja 5 kinnistud jagatud looduses põõsahekiga kaheks osaks, kus mõlemal osal on olemasolev hoonestus ning eraldi juurdepääsud. Ka kinnistusraamatu andmetel on nimetatud kinnistute osas moodustatud mõttelised kaasomandi osad ning kinnistu kasutamiskorrad. Niisiis on väga tõenäoline, et maaomanikud on tulevikus huvitatud kinnistute jagamisest. See toob kaasa üldplaneeringus sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse, kuna käsitletav maa-ala soovitakse jagada enamaks kui kaheks elamumaa sihtotstarbega katastriüksuseks. 2 Juhime tähelepanu, et näiteks Nurga tee 4 (pindalaga 1541 m2) või Nurga Põik 2 (pindalaga 1494 m2) kinnistud on hetkel juba väiksemad kui üldplaneeringus lubatud katastriüksuse miinimumsuurus (2000 m2) ning juhul, kui neid kinnistuid soovitakse jagada vastavalt olemasolevale olukorrale, väheneksid kinnistu suurused veelgi. Kuna käsitletaval planeeringualal on sarnaseid kinnistuid rohkem kui üks, ei saa Rahandusministeeriumi hinnangul öelda, et tegemist oleks kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel lubatava erandiga anda ehitusõigus väiksemale katastriüksusele, vaid selliste kruntide moodustamiseks tuleb kaaluda detailplaneeringu algatamist, millega tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks krundi minimaalsuuruse osas (PlanS § 142 lg 1 p 2). Vastasel juhul ei oleks ehitusõiguse andmine kooskõlas üldplaneeringus toodud nõuetega. Arvestades eeltoodut tuleb kohalikul omavalitsusel kaalutleda, kas kehtivas detailplaneeringus sätestatud tingimuste muutmine või neist loobumine on ikka kohaliku omavalitsuse üldiste maakasutus- ja ehitusreeglitega kooskõlas. Seega peab vald põhjalikult motiveerima, kas neid hooneid on võimalik seadustada üldplaneeringuga kooskõlas ilma detailplaneeringuta või tuleb koostada alale uus detailplaneering ning kas uue detailplaneeringuga tuleks teha ettepanek ka üldplaneeringu muutmiseks. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse puhul on tegemist haldusaktiga, millele kehtivad haldusmenetluse (HMS) seadusest tulenevad nõuded, sh nõue haldusakti põhjendamiseks (HMS § 56). Kuna tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, tuleb põhjenduses märkida kaalutlused, millest kohalik omavalitsus lähtub. Samuti tuleb arvestada kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikutele (lisaks maaomanikud), keda haldusakt ehk detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine võib puudutada. Seega isegi juhul, kui kohalik omavalitsus leiab, et edasine tegevus ei lähe vastuollu kehtiva üldplaneeringu põhimõtetega ning detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on asjakohane, tuleb seda haldusaktis põhjendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Tiit Toos 715 5813 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel