Alutaguse Vallavalitsus Teie 27.09.2022 nr 7-6/184-1
[email protected]
Meie 13.10.2022 nr 15-3/7773-2
Alutaguse valla Remniku küla Silla
kinnistu maaüksuse
detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamisest
Esitasite Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 3 alusel
arvamuse andmiseks Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Remniku küla Silla maaüksuse
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu (edaspidi otsuse eelnõu).
Detailplaneeringu eesmärk on 1,42 ha suuruse Silla kinnistu jagamine elamukruntideks,
kruntidele ehitusõiguse määramine ning maakasutuse sihtotstarbe muutmine.
Detailplaneering kehtestati Alajõe Vallavolikogu 17. mai 2006 otsusega nr 28.
Detailplaneeringu alusel on 2006. aastal läbiviidud maakorraldustoimingud ja Silla
katastriüksuse jagamisel on moodustatud elamumaa sihtotstarbega Nurga tee 2
(13001:001:0181), Nurga tee 2a (13001:001:0182), Nurga tee 4 (12201:002:0485), Nurga
põik 1 (12201:002:0484), Nurga põik 2 (12201:002:0487), Nurga põik 3 (12201:002:0483),
Nurga põik 4 (12201:002:0486) ja Nurga põik 5 (12201:002:0482) katastriüksused, mille
pindalad jäävad vahemikku 1494–2499 m2. Elamukruntidele on 2006. ja 2007. aastal antud
ehitusload elamute ja abihoonete ehitamiseks. Tänaseks realiseeritud ehitustegevus ei vasta
valdavas osas kehtivale detailplaneeringule. Projekteeritud hooned jäävad osaliselt väljapoole
detailplaneeringuga määratud hoonestusalasid. Valmisehitatud hooned ei vasta
ehitusprojektidele. Ehitusjärgus hooned on müüdud eraisikutele.
Otsuse eelnõu kohaselt esitasid planeeringualal asuvate maaüksuste omanikud 01.09.2022
(registreeritud kiri nr 7-6/172-1) ühise taotluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks.
Omanikel on soov leida võimalus toimunud ehitustegevuse seadustamiseks.
Tutvunud esitatud materjalidega märgime:
Vastavalt PlanS § 140 lõikele 1 võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks kui
detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei
ole asutud ellu viima või kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu
omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Rahandusministeerium on seisukohal, et Silla maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamine ei ole otsuse eelnõus piisavalt põhjendatud, sest detailplaneeringut on tänaseks
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
asutud ellu viima, ehkki on eiratud detailplaneeringus määratud tingimusi.
Märgime, et PlanS § 124 lõike 4 kohaselt on detailplaneeringu olemasolul ehitusprojekti
koostamise aluseks detailplaneering. Seega ei ole kehtiva detailplaneeringu olemasolul
võimalik koostada ehitusprojekte ega väljastada ehituslube/kasutuslube, mis oleksid vastuolus
detailplaneeringuga.
Juhul, kui kehtivat detailplaneeringut senisel kujul enam ellu viia ei soovita ja soovitakse
muuta detailplaneeringus mingit näitajat, tuleb kohalikul omavalitsusel otsustada, kas:
1) koostada uus detailplaneering (PlanS § 140 lg 7);
2) väljastada vananenud detailplaneeringu täpsustamiseks ehitusseadustiku (EhS) § 27 alusel
projekteerimistingimused;
3) tunnistada detailplaneering (osaliselt) kehtetuks.
Seda, milline võimalus on kõige sobilikum, saab kaalutlusõiguse alusel otsustada vaid kohalik
omavalitsus. Esitatud otsuse eelnõust ei selgu, millisele kaalutlusele tuginedes on leitud, et
antud juhul on kohasem lahendus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine. Lisaks puudub
edasine tegevuskava, mil viisil on Alutaguse Vallavalitsusel plaanis lahendada hoonete
võimaliku seadustamise küsimus.
Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr
285 kehtestati Alutaguse valla üldplaneering (edaspidi üldplaneering), mille kohaselt jääb
planeeringuala Remniku küla kompaktse asustusega alale. Üldplaneeringuga on seatud
kompaktse asustusega alal elamu maa-alale maakasutus- ja ehitustingimused, mis erinevad
Silla detailplaneeringuga määratud ehitusõigusest. Silla detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamise otsuse eelnõus on toodud, et pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist
tuleb maa-ala kasutamisel lähtuda üldplaneeringus kompaktse asustusega alal elamu maa-
alale seatud maakasutus- ja ehitustingimustest, sh suurim lubatud ehitisealune pind on 20%
katastriüksuse pindalast ja harjakõrgus on kuni 7,5 meetrit. Märgime, et üldplaneeringu
seletuskirja peatükis 3.1.2. on lisaks määratud tingimus, et kompaktse asustusega alal
elamumaal on katastriüksuse moodustamisel lubatud väikseim suurus külades 2000 m2.
Kohalik omavalitsus on jätnud omale võimaluse kaalutlusotsusena anda ehitusõigus ka
väiksematele katastriüksustele, kui katastriüksus on moodustatud enne üldplaneeringu
kehtestamist ja katastriüksusele mahuvad ära kõik teenindavad tehnorajatised. Ühtlasi näeb
üldplaneering ette detailplaneeringu koostamise kohustuse kompaktse asustusega alal, kui
maa-ala jagatakse enam kui kaheks elamumaa sihtotstarbega katastriüksuseks. Seega tuleb
kohalikul omavalitsusel järgnevate toimingute tegemisel ja haldusaktide andmisel eeltoodust
lähtuda.
Rahandusministeeriumile esitatud otsuse eelnõus on märgitud, et 2006. aastal on
detailplaneeringu alusel viidud läbi maakorraldustoimingud. Märgime, et Maa-ameti
kaardirakenduse kohaselt ei vasta moodustatud katastriüksused detailplaneeringuga
kehtestatud kruntimiskavale. Lisaks on kaardirakendusest nähtuvalt Nurga tee 2 ja 4 ning
Nurga põik 1, 2 ja 5 kinnistud jagatud looduses põõsahekiga kaheks osaks, kus mõlemal osal
on olemasolev hoonestus ning eraldi juurdepääsud. Ka kinnistusraamatu andmetel on
nimetatud kinnistute osas moodustatud mõttelised kaasomandi osad ning kinnistu
kasutamiskorrad. Niisiis on väga tõenäoline, et maaomanikud on tulevikus huvitatud
kinnistute jagamisest. See toob kaasa üldplaneeringus sätestatud detailplaneeringu koostamise
kohustuse, kuna käsitletav maa-ala soovitakse jagada enamaks kui kaheks elamumaa
sihtotstarbega katastriüksuseks.
2
Juhime tähelepanu, et näiteks Nurga tee 4 (pindalaga 1541 m2) või Nurga Põik 2 (pindalaga
1494 m2) kinnistud on hetkel juba väiksemad kui üldplaneeringus lubatud katastriüksuse
miinimumsuurus (2000 m2) ning juhul, kui neid kinnistuid soovitakse jagada vastavalt
olemasolevale olukorrale, väheneksid kinnistu suurused veelgi. Kuna käsitletaval
planeeringualal on sarnaseid kinnistuid rohkem kui üks, ei saa Rahandusministeeriumi
hinnangul öelda, et tegemist oleks kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel lubatava
erandiga anda ehitusõigus väiksemale katastriüksusele, vaid selliste kruntide moodustamiseks
tuleb kaaluda detailplaneeringu algatamist, millega tehakse ettepanek üldplaneeringu
muutmiseks krundi minimaalsuuruse osas (PlanS § 142 lg 1 p 2). Vastasel juhul ei oleks
ehitusõiguse andmine kooskõlas üldplaneeringus toodud nõuetega.
Arvestades eeltoodut tuleb kohalikul omavalitsusel kaalutleda, kas kehtivas
detailplaneeringus sätestatud tingimuste muutmine või neist loobumine on ikka kohaliku
omavalitsuse üldiste maakasutus- ja ehitusreeglitega kooskõlas. Seega peab vald põhjalikult
motiveerima, kas neid hooneid on võimalik seadustada üldplaneeringuga kooskõlas ilma
detailplaneeringuta või tuleb koostada alale uus detailplaneering ning kas uue
detailplaneeringuga tuleks teha ettepanek ka üldplaneeringu muutmiseks.
Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse puhul on tegemist
haldusaktiga, millele kehtivad haldusmenetluse (HMS) seadusest tulenevad nõuded, sh nõue
haldusakti põhjendamiseks (HMS § 56). Kuna tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava
haldusaktiga, tuleb põhjenduses märkida kaalutlused, millest kohalik omavalitsus lähtub.
Samuti tuleb arvestada kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikutele (lisaks maaomanikud), keda
haldusakt ehk detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine võib puudutada. Seega isegi juhul,
kui kohalik omavalitsus leiab, et edasine tegevus ei lähe vastuollu kehtiva üldplaneeringu
põhimõtetega ning detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on asjakohane, tuleb seda
haldusaktis põhjendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Tiit Toos 715 5813
[email protected]
3