dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Täiendava seisukoha küsimine

Rahandusministeerium · 13. oktoober 2022
Viit
15-3/8197-1
Registreeritud
13. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kuusalu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
12. november 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf62 KB
  • 📎Seisukoha küsimine Rahandusministeerium.rtf
  • 📎Seisukoha küsimine.asice2798 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 12.10.2022 17:38 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 7-1/1747-4 Seisukoha küsimine Kirja edastamine Rahandusministeerium Teie: 04.08.2022 nr 15-3/5707-2 [email protected] Meie: 12.10.2022 nr 7-1/1747-4 Täiendava seisukoha küsimine Rahandusministeerium on andnud seisukoha Kuusalu valla üldplaneeringut muutva Kaberla küla Lehe kinnistu (35201:001:0297) detailplaneeringu algatamiseks koos märkustega. Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud kinnistu omaniku poolt täiendav taotlus lisaks Lehe kinnistust hoonestatud osa (ca 1700 m2) eraldamisele, kavandada uus hoonestusala ja ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks Lehe kinnistu sellele osale, mis on seni hoonestamata. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt asub Lehe kinnistu haja-asustuses, alvarite alal, mis on määratud detailplaneeringu kohustusega alaks. Palume seisukohti täiendatud ning korrigeeritud eelnõu osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Kraanvelt Vallavanem Lisa: Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu. Kadi Raudla [email protected] Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank Reg. Kood 75033496 E-post [email protected] Veeb http://www.kuusalu.ee OTSUS EELNÕU Kiiu xx . xxxxxx 20 2 2 nr Kaberla küla Lehe kinnistu detailplaneeringu algatamine, keskkonnamõjude strateegilise hindamise algata mata jätmine ning lähteülesande kinnitamine Kuusalu Vallav alitsusele on laekunud taotlus Kaberla küla Lehe kinnistule ( 35201:001:0297 ) detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse eraldada Lehe kinnistust kaasomandis olev, hoonestatud ala ( suurusega ca 1700 m 2 ) koos ehitusõigusega olemasoleva elamu rekonstrueerimiseks . Samuti soovitakse Lehe kinnistule kavandada uus hoonestusala ning ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt asub Lehe kinnistu haja -asustuses, alvarite alal, mis on määratud detailplaneeringu kohustusega alaks. Minimaalseks krundisuuruseks üldplaneeringu kohaselt on antud alal 3600 m 2 . Esitatud ettepanek on üldplaneeringut muutev eraldatava krundi suuruse osas . Üldplaneeringu muutmine on p õhjendatav asjaoluga, et tegemist on hoonestatud alaga, mille eraldamine hoonestamata kinnistu osast ei põhjusta keskkonnas olulist ruumilist muudatust. Juurdepääs kinnistule on tagatud osaliselt avaliku kasutusega Haavakannu- Umblauka teelt (3530002) või Merimetsa teelt (nr 3530327) ja üle eraomandis olevate kinnistute. Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus esitatud taotlusega 11 . 0 5 .20 2 2 koosolekul ning otsustas toetada detailplaneeringu algatamist . Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus . Algatajaks ning kehtestajaks Kuusalu Vallavolikogu (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa; [email protected] ; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee . Tulenevalt planeerimisseaduse paragrahvi 124 lõikest 6 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS ) § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ paragrahvi 16 lõikest 1 peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavasti oluline keskkonnamõju. Eelhinnang on koostatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2015 a tellitud „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ juhendmaterjali põhjal. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades KSH eelhinnangu juhendit ( R.Kutsar , täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt). Koostatud eelhinnang on toodud käesoleva korralduse eelnõu lisas 1. Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei kavandata d etailplaneeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esitab Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks. Rahandusministeerium esitas oma seisukoha Keskkonnaamet esitas oma seisukoha Lähtudes eeltoodust, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõikest 1, planeerimisseaduse paragrahvi 4, lõikest 1 ja lõikest 2, paragrahvist 12, paragrahvi 124 lõigetest 6 ja 10, paragrahvi 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 33 lg 2 punkti dest 1 ja 3, paragrahvi 33 lõigetes 3 - 5 sätestatud kriteeriumidest, paragrahvi 35 lõikest 5 ning paragrahvi 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest, koostatud eelhinnangust, Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001.a otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringust ja Kuusalu Vallavalitsuse xx . xx .2022 ettepaneku st algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering, Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: Algatada Kaberla küla Lehe kinnistu ( 35201:001:0297 ) detailplaneering . Mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegili ne hindami ne vastavalt l isas 1 toodud eelhinnangule. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest teada saamise päevast alates. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (a llkirjastatud digitaalselt ) Ulve Märtson volikogu esimees Esitaja: vallavalitsus Lisa 1 Kuusalu Vallavolikogu xx.xx .202 2 .a otsusele nr KABERLA KÜLA LEHE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6 , planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( edasipidi KeHJS ) § 33 lg 2 punk t 1,3,4, § 6 lõike 2 , § 6 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse m29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkt 8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Kaberla küla Lehe kinnistu ( katastriüksus 35201:001:0297 ) jagamine ja mõlemale kinnistule ehitusõiguse määramine. Kinnistul paikneb ehitisregistri järgi hoone (ehitisregistri kood 120686696) ja maa-ameti kaardirakenduse järgi 3 abihoonet. Detailplaneeringuga soovitakse eraldada Lehe kinnistust 1700 m 2 suurune maaüksus olemasolevate hoonete ümber ning määrata ehitusõigus elamu rekonstrueerimiseks. Samuti soovitakse kavandada Lehe kinnistule uus hoonestusala ning anda ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks ( REF _Ref116373045 \h \* MERGEFORMAT Joonis 1 ). Planeeringuala hõlmab Kaberla küla Lehe maaüksust (katastriüksus 35201:001:0297; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 2,01 ha), mis asub Kaberla küla edelaosas. Juurdepääs kinnistule on võimalik uuelt rajatavalt teelt. Lehe maaüksusest moodustab kõlvikuliselt 1,24 ha metsamaa , 0,57 ha looduslik rohumaa, 0,17 ha õuemaa ja 0,03 ha muu maa . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Planeeringuala lahendus. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Eesti üleriigilise planeeringu 2030 + kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnas, eeslinnad ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on ühenduvus kohalike ja maakondlike keskustega. Lehe kinnistu asub kaugel suurimatest keskustest, aga paikneb privaatses ja looduskaunis kohas. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga. Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiikonnale omase ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Tähtis on taristute arendamine ning loodusliku ja atraktiivse elukeskkonna säilimine. Igapäevaelu toimimisel on suur roll ühendustel oluliste keskustega. Kinnistu paikneb tähtsamate taristute läheduses ning omab head ühendust valla suuremate teede läbi ka valla ja maakonna keskustega. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga. Kuusalu valla arengukava 2012-2032 toob välja Kuusalu valla visiooni, milleks on Kuusalu on tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, mitmekesiseid töökohti ja vaba aja veetmise võimalust pakkuv vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kuusalu valla arengukavaga. Kavandatud tegevusega ei muudeta kinnistu vee või kanalisatsiooni lahendust . Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt kuulub kinnistu hajaasustuse piirkonda. Tegemist on alavarite alaga, mis on detailplaneeringu kohustusega. Hajaasustuses on minimaalne krundi suurus 3600 m 2 . Loodav kinnistu saab olema ligikaudu 1700 m 2 . Detailplaneering on üldplaneeringut muutev detailplaneering. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. Mõjutava keskkonna kirjeldus Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest. Maakasutus Planeeringuala hõlmab Kaberla küla Lehe maaüksust (katastriüksus 35201:001:0297; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 2,01 ha), mis asub Kaberla küla kirdeosas. Ehitisregistri andmetel paikneb kinnistul 1 hoone ja lisaks paikneb maa-ameti kaardirakenduse andmetel kinnistul 3 hoonet . Maaüksus piirne b igast küljest Merimetsa (katastriüksus 35201:001:0569) kinnistuga. Vee kasutus Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada ning tõenäoliselt need suurenevad uue hoonestuse rajamisel. Kinnistu on hoonestatud ning visuaalsel hinnangul moodustub ühine õueala Merimetsa ja Lehe kinnistute vahel. Merimetsa kinnistul paikneb ehitusregistri andmetel kaev ja välikäimla. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Täpsed lahendused, mis peavad arvestama olemasoleva loodusliku olukorraga, antakse detailplaneeringu koostamisel. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 Planeeringu põhjavee kaitstus (nõrgalt kaitstud ala) Muude loodusressursside kasutus Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Looduskeskkonna kirjeldus Pinnas Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Toila, Sillaoru, Pakri, Loobu, Rokiškise ja Kandle kihistu glaukoniitlubjakivi, ooidlubjakivi , lubjakivi, liivakas lubjakivi ja lubiliivakivi. Kinnistu kõrgus jääb 37,5 - 39 m vahemikku ning kõrgus väheneb põhja suunas. Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (150-250 kBq /m 3 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Planeeringuala radooniriski kaart Taimestik ja loomastik Kinnistu on osaliselt hoonestatud ning muus osas on looduslik keskkond säilinud. Lehe kinnistu on valdavalt kaetud metsamaaga. Looduslik rohumaa on säilinud olemasolevast hoonestusest põhjas ning juurdepääsu tee juures. Piirkonnas on levinud rohumaa ja põlumaa lagendikud ning metsastunud alade killud. Metamassiivide vahel on piisavad loomade varjevõimalused olemas nende vahel liikumiseks. Tõenäoliselt on kinnistul esindatud nii metsadele iseloomulik kui ka põldudele iseloomulik loomastik ja taimestik. Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad alal leetjad gleimullad (GI), väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad (M` ja M``), gleistunud leostunud muld ( Kog ), gleistunud koreserikas leostunud muld ( Korg ) ja küllastunud turvastunud mullad (Go1) ( REF _Ref116377464 \h \* MERGEFORMAT Joonis 5 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Planeeringuala mullastiku kaart Veestik Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kinnistu ida ja lõunapiiri läbib registreerimata kraav. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Planeeringualal ei leidu EELIS andmete kohaselt (05.07.2022) inventeeritud kaitse-eesmärgil olevaid elupaigatüüpe ja liike. Lehe kinnistu põhjaosas leidub looduskaitseline objekt Ubari tamm. Planeeringutegevusega ei kavandata tegevusi Ubari tamme ega selle piiranguvööndi läheduses. 3. 5 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 4.1.1 Mõju pinnasele Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu jagamine ja hoonestusõiguse andmine. Kinnistu jagamisega ei avaldu negatiivset mõju pinnasele. Uuele hoonestusalale ehitiste rajamisega on vajalik pinnast eemaldada. Planeeringu käigus rajatakse ka juurdepääsu tee uuele kinnistule. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud . Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid eeldatavasti ei kaasne tööga olulist negatiivset mõju. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. 4.1.2 Mõju veestikule Planeeringu elluviimisel rajatakse uued elamuhooned, mille toimimiseks on vaja lisa veevarusid. Juurdepääsutee rajamisel muutub kinnistu pinnamood vähem vastuvõtlikuks sademeveele. Loodusliku taimestik kaob ning selle asemele rajatakse tõenäoliselt pinnas- või kruusatee. Kaob looduslik taimestik, mis kasutab ära langeva sademevee. Seega väheneb infiltratsioon. Ei ole põhjust eeldada, et tee rajamisega esineb negatiivne mõju veestikule. Planeeringuala ei asu reoveekogumisalal , ning Kaberla külla ei ole planeeritud reoveekogumisala moodustamist. Reoveekogumisalaga puudumisel tuleb o lmereoveed suunata kas omapuhastisse või kinnisesse kogumismahutisse. Omapuhasti rajamise võimalikkus kinnistule tuleb kajastada eksperthinnangus/projektis. Kui rajatakse nõuetele vastav omapuhastisüsteem, siis hooldustöid tuleb teostada vastavalt tootjapoolsetele juhenditele. Puhastusprotsessi käigus tekkiv reoveesete tuleb anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat luba omavale isikule. Kinnine kogumismahuti paigaldamisel tuleb mahutit perioodiliselt tühjendada vastavat luba omava isiku poolt. Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. 4.1.3 Mõju õhule Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike. 4.1.4 Mõju kliimale Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Hoone kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Arvestades planeeringu olemust ei ole põhjust arvata, et suureneb avarii olukorra tekkimine. 4 .3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kavandatav tegevus ei muuda ala ilmet ning ruumilist struktuuri. Planeeringualale ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei kaasne. Planeeringuala asub juba hoonestatud seega ei avaldu ka ruumilist mõju. 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Käesolevalt on Lehe kinnistul maatulundusmaa sihtotstarve. Elamute rajamise tagajärjel on vajalik muuta maa sihtotstarve elamumaaks. Lehe kinnistul on ehitusregistri andmetel üks elamu. Ka kõrval kinnistu on hoonestatud. Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele kui järgitakse looduskaitseseaduses sätestatut. 4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale Lehe kinnistu lähim looduskaitseline objekt Ubari tamm. Lähim ehitustegevus tammele hõlmab juurdepääsutee rajamist. Tee ehitus on puust sellisel kaugusel, et ei ole tõenäoline, et planeeringu elluviimisega kaasneb negatiivne mõju kaitsealusele objektile. Muud kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad planeeringuala läheduses puuduvad. Sellest tulenevalt ei kaasne planeeritud tegevusega olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele. 4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Teadaolevalt ei ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist on ühekordse protsessiga. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadeti xx.xx.xxxx seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile ning Rahandusminsiteeriumile . Keskkonnaamet oli xx.xx.xxxx kirjaga nr xxxx seisukohal, et Rahandusministeerium oli xx.xx.xxxx kirjaga nr xxxx seisukohal, et 6. Kokkuvõte Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Eelhinnangu koostas: Margus Kirss keskkonnaspetsialist Lisa 2 Kuusalu Vallavolikogu xxx. 20 22 .a otsusele nr KABERLA KÜLA LEHE KINNISTU DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE Lehe kinnistu : Kinnistu pindala: 2,01 ha Katastritunnus: 3520 1 :00 1 :0 297 . Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa. Lehe k innistu l asub ehitisregistri andmetel naaberkinnistuga (Merimetsa, 35201:001:0569) reaalosadeks jagatud kaksik elamu (120686696 ) . Abihooneid ehitisregistris ei kajastu. Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg: kolme aasta jooksul alates algatamise otsusest. I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS Taotlus detailplaneeringu algatamiseks . Kuusalu valla üldplaneering. II DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Lehe kinnistust ca 1700 m 2 suuruse, olemasoleva hoonestusega osa eraldamine, uue elamukrundi moodustamine . S ihtotstarvete, hoonestusala ja ehitusõiguste määramine. Kavandatavatele maaüksustele aadresside ettepaneku esitamine. Liikluskorralduse (sh alates avaliku kasutusega teest servituudilepingute sõlmimine) ja tehnovarustuse lahendamine. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine. Ehitisregistri andmete korrastamiseks vajalike ettepanekute esitamine. Kõigi vajalike piirangute ja servituu dialade määramine. III ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD JA KOOSTAMISEL OLEVAD PROJEKTID Kuusalu valla üldplaneering. IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000. V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Teostada topo -geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo -geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat). Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo -geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist. VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE Detailplaneering koostada topo -geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord, säilitatav/rajatav haljastus ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine, sorteerimine, äravedu ) kohta. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale. 5. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid: 5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet; 5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil; 5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites. 6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja taristu ministri 01.10.2014 .a määrusele nr 84 „ Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ . Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad. 7.Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirja. 8.Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi. 9. Detailplaneeringu seletuskirjas tuua välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ja neid leevendavad keskkonnatingimused. 1 0. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud halduslepingud ning notariaalsed kokkulepped. VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ Päästeameti Põhja päästekeskus. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad. 3. Planeeringualal olevate k innistu te omanik ud . 4. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse. IX DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. 3. Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: 3.1 Väljavõtet üldplaneeringust; 3.2 Planeeritava maa-a la kontaktvööndi analüüsi; Eskiisi seletuskirja; Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust. 4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu. ee . 5. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmise ks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris). 6. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 7. Avalikul väljapanekul esitatud et tepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 8. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. 9. Detailplaneering pe ab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates. Kuusalu Vallavolikogule kehtestamiseks esitatud planeering peab sisaldama: seletuskiri, koondtabel kooskõlastustega ning joonised. Eraldi kaustas esitada lisamaterjalid: vallavalitsuse detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute protokollid, väljavõtted maakonnalehest Sõnumitooja, Kuusalu Vallavalitsuse poolt väljastatud haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise leping, ja illustreeriv materjal. 10. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest kaks koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalselt (joonised dwg ja pdf failides, faili nimed sisuga kooskõlas). Üks planeeringu kaust kuulub pärast kehtestamist omanikule tagastamisele koos kehtestamise otsusega. 11.Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Kuusalu Vallavalitsuses arhiveerimisele. Lähteülesande koostas: Kadi Raudla planeeringute peaspetsialist
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel