Magnus-Valdemar Saar
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Meie 13.10.2022 nr 12.2-1/6351-4
[email protected]
Märgukiri seoses riigihankega „Soomustehnika
hooldus ja remont“ (viitenumber 236193)
Austatud härra Saar
Tulenevalt Rahandusministeeriumile edastatud järelevalveteatest pöördusime 28.08.2022
kirjaga nr 12.2-1/6351-2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi: hankija) poole
järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks vajalike selgituste saamiseks seoses hankija
korraldatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna konkurentsipõhise läbirääkimistega
hankemenetlusega "Soomustehnika remont ja hooldus" (viitenumber 236193).
Edastasite 09.09.2022 kirjas nr 7-1/22/3395-2 Rahandusministeeriumile omapoolsed
selgitused ja vastuväited järelevalveteates toodud asjaolude kohta.
Informeerime, et Rahandusministeerium ei alusta esitatud järelevalveteate ajendil
järelevalvemenetlust, sest RHS § 206 lg 1 p 2 alusel võib Rahandusministeerium jätta
järelevalvemenetluse alustamata muu hulgas juhul, kui järelevalveteate esitaja ei ole
kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile.
Siiski soovime edasise hankepraktika parandamiseks juhtida RHS § 210 lg 1 alusel hankija
tähelepanu riigihanke alusdokumentide kohta selgituste andmise nõuetele ning asjaolule, mis
puudutab hankija soovi sõlmida esimene hankeleping otse raamlepingu sõlmimiseks
korraldatava hankemenetluse tulemuste alusel, ilma minikonkurssi korraldamata.
1. Selgitused
Selgitustel on riigihanke menetluses oluline tähendus. Selgituste andmise eesmärk on tagada,
et hankija ja pakkujad saaksid riigihanke alusdokumentides sätestatust ühtemoodi aru. RHS §
46 lg 1 esimese lause kohaselt teeb hankija riigihanke alusdokumentidega seotud selgitused
või selgitamist võimaldavad dokumendid elektrooniliselt kättesaadavaks kolme tööpäeva
jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. See tähendab ka seda, et selgitused tuleb
kättesaadavaks teha kõigile ettevõtjatele sama moodi nagu riigihanke alusdokumendid.
Kuivõrd hankija ei ole riigihanke alusdokumentides RHS § 46 rakendamist täpsustanud, siis
märgime, et hankija on riigihankes viitenumbriga 236193 Defrem OÜ 06.06.2021
selgitustaotlusele (sõnumi ID 664019) vastamisel nimetatud kohustust rikkunud. Seda on
hankija ka ise tunnistanud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Juhime hankija tähelepanu sellele, et kuigi RHS § 70 lg 1 kohaselt on hankijal tõepoolest
keelatud pidada hankemenetluse käigus läbirääkimisi pärast läbirääkimiste lõpetamise kohta
teate esitamist, ei keela see anda selgitusi pärast läbirääkimisi muudetud riigihanke
alusdokumentide kohta.
RHS § 82 lg 3 kohaselt, kui hankija ei tee ettevõtjatele riigihanke alusdokumente
kättesaadavaks RHS § 77 lg-s 1 nimetatud viisil või lg-s 2 sätestatud tähtaegade jooksul või
ei tee ettevõtjatele lisateavet kättesaadavaks RHS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaegade jooksul,
kuigi neid taotleti õigeaegselt, pikendab hankija vajaduse ilmnemisel mõistliku tähtaja võrra
pakkumuste esitamise tähtaega ja vajaduse korral lükkab edasi pakkumuste avamise aega, et
kõik ettevõtjad võiksid kätte saada pakkumuse esitamiseks vajaliku teabe.
Edasises hanketegevuses palume hankijal hoolikamalt jälgida selgitustaotlustele vastamisel
RHS §-s 46 sätestatud nõudeid.
2. Raamleping
Raamlepingute regulatsioon sisaldub RHS 1. peatükis, mida kohaldatakse kõikidele
riigihangetele, sõltumata sellest, kas tegemist on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankega
või nö tavahankega.
RHS § 30 lg 1 kohaselt tuleb raamlepingul põhinevad hankelepingud sõlmida lähtuvalt
raamlepingu tingimustest ning RHS §-s 30 sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt
muutmata. RHS eristab ühe pakkujaga sõlmitud raamlepinguid ja mitme pakkujaga sõlmitud
raamlepinguid. Samuti raamlepinguid, milles on kõik hankelepingu tingimused sätestatud,
sellistest raamlepingutest, milles ei ole kõik tingimused sätestatud. Ühe pakkujaga sõlmitud
raamlepingu puhul tuleb hankijal lähtuda RHS § 30 lg-st 3, mille järgi hankeleping tuleb
üldjuhul sõlmida raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt ning kui kõik tingimused ei
olnud raamlepingus ammendavalt määratletud, siis vastavalt RHS § 30 lg 3 teisele lausele
võib hankija paluda pakkujal vajaduse korral esialgset pakkumust ka täiendada. Mitme
pakkujaga raamlepingu korral on hankijal aga kolm võimalikku valikut. Kui raamlepingus ei
ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, peab hankija
korraldama raamlepingu sõlminud pakkujate vahel minikonkursi (RHS § 30 lg 4). Kui
raamlepingus on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused, saab
hankija valida, kas sõlmib hankelepingu raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt,
minikonkurssi korraldamata (RHS § 30 lg 6 p 1), või kohaldab osaliselt raamlepingu tingimusi
ja osaliselt minikonkurssi (RHS § 30 lg 6 p 2). Seejuures viimase variandi kasutamiseks tuleb
see võimalus ette näha raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke alusdokumentides,
näidates ära objektiivsed kriteeriumid, millest lähtuvalt hankija otsustab minikonkursi
korraldamise kasuks vastava hankelepingu eseme või riigihanke osa suhtes (RHS § 30 lg 7).
RHS § 30 lg-te 4 ja 5 kohaselt korraldatakse minikonkurssi raamlepingu osapoolteks olevate
pakkujate vahel. Enne raamlepingu sõlmimist ei ole ükski pakkuja veel raamlepingu osapool.
Kui hankija soovib raamlepingu järgselt kohe ilma minikonkurssi korraldamata sõlmida
hankelepingu, siis tuleb silmas pidada, et hankelepingu võib sõlmida minikonkursita ainult
juhul, kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, on sätestatud kõik selle
alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused (vt § 30 lg 6).1 RHS § 30 lg 6 rakendamiseks
peaks olema raamlepingus sätestatud mitte ainult ühe või mõne hankelepingu tingimused,
vaid kõikide hankelepingute tingimused.
1
KKK Raamleping p 22 https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/korduma-kippuvad-
kusimused.
2
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL, põhjenduspunkt 61
sätestab: „Avaliku sektori hankijatele tuleks võimaldada täiendavat paindlikkust selliste
raamlepingute alusel riigihangete läbiviimisel, mis on sõlmitud rohkem kui ühe ettevõtjaga ja
milles kehtestatakse kõik tingimused. Sellistel juhtudel peaks avaliku sektori hankijatel olema
võimalik tellida ehitustöid või soetada asju või teenuseid, mida käsitletakse raamlepingus, kas
taotledes neid ühelt ettevõtjalt, kes on kindlaks määratud vastavalt objektiivsetele
kriteeriumitele ja juba kehtestatud tingimustele, või sõlmides pärast raamlepingu osaliseks
olevate ettevõtjate vahelise minikonkursi korraldamist konkreetse asjaomaste ehitustööde,
asjade või teenuste hankelepingu“. Kuna RHS-is ei ole kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
riigihangete puhul sätestatud RHS §-st 30 erinevat regulatsiooni, siis tuleb ka kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihangetes lähtuda samast direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunktis
antud selgitusest.
Rahandusministeerium on oma nõustamispraktikas asunud seisukohale, et juhul kui hankija
sõlmib raamlepingu mitme pakkujaga ning näeb ette, et hankelepingute sõlmimiseks
korraldatakse minikonkurss, siis ei näe RHS ette erisust esimese hankelepingu sõlmimise osas
ehk hankijal tuleb ka esimese hankelepingu korraldada minikonkurss.
Mööname, et hankija on riigihanke alusdokumentides näinud ette tingimused küll mõlemaks
olukorraks, see tähendab nii esimese hankelepingu sõlmimiseks pakkujaga, kes esitas
riigihankes majanduslikult soodsaima pakkumuse kui ka edaspidiste raamlepingu alusel
hankelepingute sõlmimiseks minikonkursside alusel (raamlepingu punktid 5.1 ja 5.2).
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole esimese hankelepingu sõlmimiseks praegusel juhul
siiski kõik tingimused raamlepingus ammendavalt sätestatud ehk tegemist ei ole nö kinniste
tingimustega raamlepinguga. Sellele järeldusele võib jõuda, kuivõrd riigihanke
alusdokumentide raamlepingu projektis on näiteks sätestatud järgmised punktid:
3.5 „Pakkumuses mitte nimetatud hinnad ja vajadusel maksetingimused reguleeritakse
hankelepingus või tellimuses.“,
4.1.9 „lepingu sõlmimiseks esitatud pakkumuses kajastatud hinnad ja ühikuhinnad kehtivad
maksimaalsete piirhindadena esimese hankelepingu täitmisel. Edaspidi minikonkursside
raames esitatud hinnad ja ühikuhinnad kehtivad maksimaalsete piirhindadena vastavate
hankelepingute täitmisel“.
Muudetud riigihanke alusdokumentide koosseisu kuuluvas hankelepingu projektis on lahtised
järgmised punktid:
3.2 Korrektseks loetakse hinnapakkumust, mis on esitatud tähtaegselt, sisaldab tellimuses
küsitud infot ning vastab raamlepingu punktile 4.1.9. Hinnad või ühikuhinnad, mis ei ole
hankelepingus maksimaalse piirhinnaga määratletud, peavad hinnapakkumuses vastama
keskmisele turuhinnale. Muud asjaolud peavad vastama hetke turuolukorrale.
4.2. Tellimuste esitamisel on tasu maksmise aluseks Täitja poolt hankelepingu sõlmimiseks
esitatud pakkumus, milles kajastatud hinnad ja ühikuhinnad kehtivad maksimaalsete
piirhindadena. Pakkumuses märkimata hindade osas esitab Täitja Tellijale hinnapakkumuse
vastavalt tellimuses toodud nõuetele ja tingimustele.
Märgime, et hankija on ka oma 09.09.2022 vastuskirjas nr 7-1/22/3395-2
Rahandusministeeriumile punktis 4.7 selgitanud järgmist: „/…/ Erinevalt korralisest
hooldusest ei ole aga remonditeenuse puhul lõplik maksumus hankelepingu sõlmimise ajal
teada. See sõltub remondi iseloomust./…/“.
Lisaks saab lahtiseks tingimuseks pidada raamlepingu alusel sõlmitava esimese hankelepingu
kohta kehtivas tehnilise kirjelduse v2 p-s 1.3 sätestatu: „/…/ Sõidukite kogused võivad
lepinguperioodil muutuda, palume pakkujal pakkumuse esitamisel sellega arvestada“.
3
Eeltoodud raamlepingu ja hankelepingute projektides ning tehnilises kirjelduses sätestatud
tingimuste ja hankija täiendavate selgituste kohaselt on selge, et tegemist on RHS § 30 lg 4
toodud nö lahtiste tingimustega raamlepinguga. RHS § 30 lg 4 kohustab hankijat mitme
pakkujaga raamlepingu puhul, milles ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate
hankelepingute tingimusi, korraldama raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel
minikonkursi. Arvestades RHS § 30 lg 4 ning selle aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 33
lg 4 p c sõnastust, puudub hankijal kaalutlusõigus jätta minikonkurss korraldamata olukorras,
kus kõik hankelepingute tingimused ei ole raamlepingus fikseeritud.2
Antud juhul on tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
sektori hankega, mistõttu on asjakohane viidata ka kaitse -ja julgeolekuvaldkonna direktiivi
2009/81/EÜ põhjenduspunktile 21, mis sätestab: „Ostjatel peaks olema lubatud kasutada
raamlepinguid, mille tõttu on vajalik sätestada raamlepingute ja erieeskirjade mõiste. Nende
eeskirjade kohaselt võib ostja, kes sõlmib käesoleva direktiiviga ettenähtud korras
raamlepingu eeskätt pakkumistest teavitamise, pakkumiste esitamise tähtaegade ja tingimuste
osas, sõlmida raamlepingu kehtivusajal sellel põhinevaid riigihankelepinguid kas
raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt või juhul, kui kõik tingimused ei ole
raamlepingus ette kindlaks määratud, kuulutada raamlepingu osapoolte vahel välja
raamlepingu tingimustele vastava uue konkursi. Uue konkursi väljakuulutamine peaks
vastama teatavatele eeskirjadele, mille eesmärk on tagada vajalik paindlikkus ning
üldpõhimõtete, eriti võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine. Samal põhjusel peaks
raamlepingute kehtivusaeg olema piiratud ja ei tohiks olla pikem kui seitse aastat, välja
arvatud ostja poolt nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel“.
Sama direktiivi artikli 24 p 4 täpsustab: „Mitme ettevõtjaga sõlmitud raamlepingutel
põhinevaid riigihankelepinguid võib sõlmida:
- raamlepingus kehtestatud tingimustel uut konkurssi välja kuulutamata, või
- kui kõik tingimused ei ole raamlepingus kehtestatud, korraldada pooltele uus konkurss
samadel ja vajaduse korral täpsemini määratletud tingimustel ning asjakohasuse korral
ka muudel raamlepingu lepingudokumentides nimetatud tingimustel /…/“.
Kokkuvõtlikult rõhutame, et olukorras, kus kõik hankelepingu tingimused ei ole raamlepingus
määratletud, ei ole hankijal minikonkursi korraldamise suhtes kaalutlusõigust, vaid see
kohustus on selge ja ühene ning selliselt ei ole RHS-iga kooskõlas hankelepingu sõlmimine
minikonkurssi korraldamata.
Küsimuste korral palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Kertu Kuiv’a
poole (tel: 611 3931, e-post:
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
2
E.-A. Roosik, E. Pallo. RHS § 30 p 12. M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019.
4
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Kertu Kuiv 611 3931
[email protected]
5