dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Märgukiri

Rahandusministeerium · 13. oktoober 2022
Viit
12.2-1/6351-4
Registreeritud
13. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Kertu Kuiv (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-16351-4 13.10.2022 Väljaminev kiri.asice578 KB

Sisu (failidest)

Magnus-Valdemar Saar Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Meie 13.10.2022 nr 12.2-1/6351-4 [email protected] Märgukiri seoses riigihankega „Soomustehnika hooldus ja remont“ (viitenumber 236193) Austatud härra Saar Tulenevalt Rahandusministeeriumile edastatud järelevalveteatest pöördusime 28.08.2022 kirjaga nr 12.2-1/6351-2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi: hankija) poole järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks vajalike selgituste saamiseks seoses hankija korraldatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega "Soomustehnika remont ja hooldus" (viitenumber 236193). Edastasite 09.09.2022 kirjas nr 7-1/22/3395-2 Rahandusministeeriumile omapoolsed selgitused ja vastuväited järelevalveteates toodud asjaolude kohta. Informeerime, et Rahandusministeerium ei alusta esitatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust, sest RHS § 206 lg 1 p 2 alusel võib Rahandusministeerium jätta järelevalvemenetluse alustamata muu hulgas juhul, kui järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile. Siiski soovime edasise hankepraktika parandamiseks juhtida RHS § 210 lg 1 alusel hankija tähelepanu riigihanke alusdokumentide kohta selgituste andmise nõuetele ning asjaolule, mis puudutab hankija soovi sõlmida esimene hankeleping otse raamlepingu sõlmimiseks korraldatava hankemenetluse tulemuste alusel, ilma minikonkurssi korraldamata. 1. Selgitused Selgitustel on riigihanke menetluses oluline tähendus. Selgituste andmise eesmärk on tagada, et hankija ja pakkujad saaksid riigihanke alusdokumentides sätestatust ühtemoodi aru. RHS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt teeb hankija riigihanke alusdokumentidega seotud selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid elektrooniliselt kättesaadavaks kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. See tähendab ka seda, et selgitused tuleb kättesaadavaks teha kõigile ettevõtjatele sama moodi nagu riigihanke alusdokumendid. Kuivõrd hankija ei ole riigihanke alusdokumentides RHS § 46 rakendamist täpsustanud, siis märgime, et hankija on riigihankes viitenumbriga 236193 Defrem OÜ 06.06.2021 selgitustaotlusele (sõnumi ID 664019) vastamisel nimetatud kohustust rikkunud. Seda on hankija ka ise tunnistanud. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Juhime hankija tähelepanu sellele, et kuigi RHS § 70 lg 1 kohaselt on hankijal tõepoolest keelatud pidada hankemenetluse käigus läbirääkimisi pärast läbirääkimiste lõpetamise kohta teate esitamist, ei keela see anda selgitusi pärast läbirääkimisi muudetud riigihanke alusdokumentide kohta. RHS § 82 lg 3 kohaselt, kui hankija ei tee ettevõtjatele riigihanke alusdokumente kättesaadavaks RHS § 77 lg-s 1 nimetatud viisil või lg-s 2 sätestatud tähtaegade jooksul või ei tee ettevõtjatele lisateavet kättesaadavaks RHS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaegade jooksul, kuigi neid taotleti õigeaegselt, pikendab hankija vajaduse ilmnemisel mõistliku tähtaja võrra pakkumuste esitamise tähtaega ja vajaduse korral lükkab edasi pakkumuste avamise aega, et kõik ettevõtjad võiksid kätte saada pakkumuse esitamiseks vajaliku teabe. Edasises hanketegevuses palume hankijal hoolikamalt jälgida selgitustaotlustele vastamisel RHS §-s 46 sätestatud nõudeid. 2. Raamleping Raamlepingute regulatsioon sisaldub RHS 1. peatükis, mida kohaldatakse kõikidele riigihangetele, sõltumata sellest, kas tegemist on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankega või nö tavahankega. RHS § 30 lg 1 kohaselt tuleb raamlepingul põhinevad hankelepingud sõlmida lähtuvalt raamlepingu tingimustest ning RHS §-s 30 sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata. RHS eristab ühe pakkujaga sõlmitud raamlepinguid ja mitme pakkujaga sõlmitud raamlepinguid. Samuti raamlepinguid, milles on kõik hankelepingu tingimused sätestatud, sellistest raamlepingutest, milles ei ole kõik tingimused sätestatud. Ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu puhul tuleb hankijal lähtuda RHS § 30 lg-st 3, mille järgi hankeleping tuleb üldjuhul sõlmida raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt ning kui kõik tingimused ei olnud raamlepingus ammendavalt määratletud, siis vastavalt RHS § 30 lg 3 teisele lausele võib hankija paluda pakkujal vajaduse korral esialgset pakkumust ka täiendada. Mitme pakkujaga raamlepingu korral on hankijal aga kolm võimalikku valikut. Kui raamlepingus ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, peab hankija korraldama raamlepingu sõlminud pakkujate vahel minikonkursi (RHS § 30 lg 4). Kui raamlepingus on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused, saab hankija valida, kas sõlmib hankelepingu raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, minikonkurssi korraldamata (RHS § 30 lg 6 p 1), või kohaldab osaliselt raamlepingu tingimusi ja osaliselt minikonkurssi (RHS § 30 lg 6 p 2). Seejuures viimase variandi kasutamiseks tuleb see võimalus ette näha raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke alusdokumentides, näidates ära objektiivsed kriteeriumid, millest lähtuvalt hankija otsustab minikonkursi korraldamise kasuks vastava hankelepingu eseme või riigihanke osa suhtes (RHS § 30 lg 7). RHS § 30 lg-te 4 ja 5 kohaselt korraldatakse minikonkurssi raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel. Enne raamlepingu sõlmimist ei ole ükski pakkuja veel raamlepingu osapool. Kui hankija soovib raamlepingu järgselt kohe ilma minikonkurssi korraldamata sõlmida hankelepingu, siis tuleb silmas pidada, et hankelepingu võib sõlmida minikonkursita ainult juhul, kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused (vt § 30 lg 6).1 RHS § 30 lg 6 rakendamiseks peaks olema raamlepingus sätestatud mitte ainult ühe või mõne hankelepingu tingimused, vaid kõikide hankelepingute tingimused. 1 KKK Raamleping p 22 https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/korduma-kippuvad- kusimused. 2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL, põhjenduspunkt 61 sätestab: „Avaliku sektori hankijatele tuleks võimaldada täiendavat paindlikkust selliste raamlepingute alusel riigihangete läbiviimisel, mis on sõlmitud rohkem kui ühe ettevõtjaga ja milles kehtestatakse kõik tingimused. Sellistel juhtudel peaks avaliku sektori hankijatel olema võimalik tellida ehitustöid või soetada asju või teenuseid, mida käsitletakse raamlepingus, kas taotledes neid ühelt ettevõtjalt, kes on kindlaks määratud vastavalt objektiivsetele kriteeriumitele ja juba kehtestatud tingimustele, või sõlmides pärast raamlepingu osaliseks olevate ettevõtjate vahelise minikonkursi korraldamist konkreetse asjaomaste ehitustööde, asjade või teenuste hankelepingu“. Kuna RHS-is ei ole kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete puhul sätestatud RHS §-st 30 erinevat regulatsiooni, siis tuleb ka kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes lähtuda samast direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunktis antud selgitusest. Rahandusministeerium on oma nõustamispraktikas asunud seisukohale, et juhul kui hankija sõlmib raamlepingu mitme pakkujaga ning näeb ette, et hankelepingute sõlmimiseks korraldatakse minikonkurss, siis ei näe RHS ette erisust esimese hankelepingu sõlmimise osas ehk hankijal tuleb ka esimese hankelepingu korraldada minikonkurss. Mööname, et hankija on riigihanke alusdokumentides näinud ette tingimused küll mõlemaks olukorraks, see tähendab nii esimese hankelepingu sõlmimiseks pakkujaga, kes esitas riigihankes majanduslikult soodsaima pakkumuse kui ka edaspidiste raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimiseks minikonkursside alusel (raamlepingu punktid 5.1 ja 5.2). Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole esimese hankelepingu sõlmimiseks praegusel juhul siiski kõik tingimused raamlepingus ammendavalt sätestatud ehk tegemist ei ole nö kinniste tingimustega raamlepinguga. Sellele järeldusele võib jõuda, kuivõrd riigihanke alusdokumentide raamlepingu projektis on näiteks sätestatud järgmised punktid: 3.5 „Pakkumuses mitte nimetatud hinnad ja vajadusel maksetingimused reguleeritakse hankelepingus või tellimuses.“, 4.1.9 „lepingu sõlmimiseks esitatud pakkumuses kajastatud hinnad ja ühikuhinnad kehtivad maksimaalsete piirhindadena esimese hankelepingu täitmisel. Edaspidi minikonkursside raames esitatud hinnad ja ühikuhinnad kehtivad maksimaalsete piirhindadena vastavate hankelepingute täitmisel“. Muudetud riigihanke alusdokumentide koosseisu kuuluvas hankelepingu projektis on lahtised järgmised punktid: 3.2 Korrektseks loetakse hinnapakkumust, mis on esitatud tähtaegselt, sisaldab tellimuses küsitud infot ning vastab raamlepingu punktile 4.1.9. Hinnad või ühikuhinnad, mis ei ole hankelepingus maksimaalse piirhinnaga määratletud, peavad hinnapakkumuses vastama keskmisele turuhinnale. Muud asjaolud peavad vastama hetke turuolukorrale. 4.2. Tellimuste esitamisel on tasu maksmise aluseks Täitja poolt hankelepingu sõlmimiseks esitatud pakkumus, milles kajastatud hinnad ja ühikuhinnad kehtivad maksimaalsete piirhindadena. Pakkumuses märkimata hindade osas esitab Täitja Tellijale hinnapakkumuse vastavalt tellimuses toodud nõuetele ja tingimustele. Märgime, et hankija on ka oma 09.09.2022 vastuskirjas nr 7-1/22/3395-2 Rahandusministeeriumile punktis 4.7 selgitanud järgmist: „/…/ Erinevalt korralisest hooldusest ei ole aga remonditeenuse puhul lõplik maksumus hankelepingu sõlmimise ajal teada. See sõltub remondi iseloomust./…/“. Lisaks saab lahtiseks tingimuseks pidada raamlepingu alusel sõlmitava esimese hankelepingu kohta kehtivas tehnilise kirjelduse v2 p-s 1.3 sätestatu: „/…/ Sõidukite kogused võivad lepinguperioodil muutuda, palume pakkujal pakkumuse esitamisel sellega arvestada“. 3 Eeltoodud raamlepingu ja hankelepingute projektides ning tehnilises kirjelduses sätestatud tingimuste ja hankija täiendavate selgituste kohaselt on selge, et tegemist on RHS § 30 lg 4 toodud nö lahtiste tingimustega raamlepinguga. RHS § 30 lg 4 kohustab hankijat mitme pakkujaga raamlepingu puhul, milles ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, korraldama raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel minikonkursi. Arvestades RHS § 30 lg 4 ning selle aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 33 lg 4 p c sõnastust, puudub hankijal kaalutlusõigus jätta minikonkurss korraldamata olukorras, kus kõik hankelepingute tingimused ei ole raamlepingus fikseeritud.2 Antud juhul on tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava kaitse- ja julgeolekuvaldkonna sektori hankega, mistõttu on asjakohane viidata ka kaitse -ja julgeolekuvaldkonna direktiivi 2009/81/EÜ põhjenduspunktile 21, mis sätestab: „Ostjatel peaks olema lubatud kasutada raamlepinguid, mille tõttu on vajalik sätestada raamlepingute ja erieeskirjade mõiste. Nende eeskirjade kohaselt võib ostja, kes sõlmib käesoleva direktiiviga ettenähtud korras raamlepingu eeskätt pakkumistest teavitamise, pakkumiste esitamise tähtaegade ja tingimuste osas, sõlmida raamlepingu kehtivusajal sellel põhinevaid riigihankelepinguid kas raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt või juhul, kui kõik tingimused ei ole raamlepingus ette kindlaks määratud, kuulutada raamlepingu osapoolte vahel välja raamlepingu tingimustele vastava uue konkursi. Uue konkursi väljakuulutamine peaks vastama teatavatele eeskirjadele, mille eesmärk on tagada vajalik paindlikkus ning üldpõhimõtete, eriti võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine. Samal põhjusel peaks raamlepingute kehtivusaeg olema piiratud ja ei tohiks olla pikem kui seitse aastat, välja arvatud ostja poolt nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel“. Sama direktiivi artikli 24 p 4 täpsustab: „Mitme ettevõtjaga sõlmitud raamlepingutel põhinevaid riigihankelepinguid võib sõlmida: - raamlepingus kehtestatud tingimustel uut konkurssi välja kuulutamata, või - kui kõik tingimused ei ole raamlepingus kehtestatud, korraldada pooltele uus konkurss samadel ja vajaduse korral täpsemini määratletud tingimustel ning asjakohasuse korral ka muudel raamlepingu lepingudokumentides nimetatud tingimustel /…/“. Kokkuvõtlikult rõhutame, et olukorras, kus kõik hankelepingu tingimused ei ole raamlepingus määratletud, ei ole hankijal minikonkursi korraldamise suhtes kaalutlusõigust, vaid see kohustus on selge ja ühene ning selliselt ei ole RHS-iga kooskõlas hankelepingu sõlmimine minikonkurssi korraldamata. Küsimuste korral palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 611 3931, e-post: [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane 2 E.-A. Roosik, E. Pallo. RHS § 30 p 12. M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019. 4 riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kertu Kuiv 611 3931 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel