dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Rahandusministeeriumi vastus "Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord eelnõule.

Rahandusministeerium · 18. oktoober 2022
Viit
1.1-11/7827-2
Registreeritud
18. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Kristiina Tuisk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-117827-2 18.10.2022 Väljaminev kiri.asice601 KB

Sisu (failidest)

Teie 29.09.2022 nr 8-2/22/4095; Haridus- ja Teadusministeerium HTM/22-1156/-1K [email protected] Meie 18.10.2022 nr 1.1-11/7827-2 "Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord Austatud härra Lukas Rahandusministeerium ei kooskõlasta Haridus- ja Teadusministri määruse „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõud ja sellega kaasnevaid dokumente (edaspidi TAT). Esmalt juhime tähelepanu, et 14.04.2022 toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel võeti vastu otsus, et antud meetme tegevused lubatakse käivitada alles pärast 2021-2027 rakenduskava erieesmärk 1 eeltingimuste täitmist. Hetkel nimetatud eeltingimus täidetud ei ole ja Rahandusministeeriumile esitatud eelnõust ei selgu, kas määruse eelnõu jõustamisel planeeritakse oodata eeltingimuste kinnitamiseni või planeeritakse määrus jõustada kohe pärast kooskõlastamise saamist. Vastava eeltingimuse täitmiseks peavad vastutavad ministeeriumid Euroopa Komisonile esitatavates materjalides täpselt kirjeldama pädeva institutsiooni või asutuse olemasolu, mis vastutab nutika spetsialiseerumise strateegia elluviimise eest. Samuti tulevad kirjeldada ja ametlikult heaks kiita nimetatud asutuse ülesanded ja töökord. Eestis toimub nutika spetsialiseerumise strateegia ellu viimine Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühise Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE) ja selle raames kinnitatud TAIE fookusvaldkondade teekaartide kaudu. Tulevikus on pädevaks asutuseks TAIE juhtkomisjon, hetkel täidavad seda rolli Innovatsioonipoliitika komisjon (IPK) ja Teaduspoliitika komisjon (TPK). Et Euroopa Komisjon hindaks nimetatud eeltingimuse täidetuks, peab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga TAIE arengukava raames koostama fookusvaldkondade teekaardid, mis tuleb heaks kiita TAIE juhtkomisjoni (hetkel IPK ja TPK) poolt. Heakskiidetud teekaardid kinnitavad haridus- ja teadusminister ning ettevõtluse ja infotehnoloogia ministrid käskkirjadega. Eelpool nimetatud komisjonide ülesanded ja töökord tuleb samuti ametlikult kinnitada. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Juhime ka tähelepanu, et perioodil 2021-2017 rakenduskava eeltingimuste mittetäitmise korral hoiab Euroopa Komisjoni ühissätete määruse1 Artikli 15 punkt 6 alusel Eestile toimuvaid makseid kinni. See tähendab, et erieesmärgiga seotud tegevuse kulud võib liikmesriik enda vastutusel küll maksetaotlustesse kanda, kuid komisjon ei hüvita neid enne, kui on eeltingimuse täidetuks lugenud. Sellest tulenevalt on Vabariigi Valitsus teinud ka otsuse, et ministeeriumid ei saa perioodil 2021-2027 tegevustega alustada kui neile kohalduvad eeltingimused ei ole täidetud. Lisaks toome välja, et 31.05.2022.a. toimunud variseirekomisjoni kohtumisel kinnitati 2021- 2027 rakenduskava tegevuste üldised valikukriteeriumid ja – metoodika. Projektide valikumetoodika punktis 1 on välja toodud nõuded määruse alusel toetuse andmise kohta. Palume käesoleva määruse eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid viia vastavusse seirekomisjonis kinnitatuga ning konkreetselt välja tuua, et projektide valikul lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja metoodikast. Neis sisalduvad ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuded, millega arvestamist hetkel välja ei tule. Samuti palume välja tuua kuidas projektivalikul arvestatakse eelnevas analüüsis tuvastatud puutumust omavate Eesti 2035 sihtide ja näitajatega. Ühtlasi palume projektide valikukriteeriumide ja valikumetoodika puhul käesoleva eelnõu §- s 15 lg 1 p 5 juhinduda perioodi 2021-2027 horisontaalsetest põhimõtetest, mis on sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng ning keskkond ja kliima. Vastavalt seirekomisjonis heaks kiidetud üldistele valikukriteeriumide punktile 3.5 on kohustus hinnata, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. Horisontaalseid põhimõtteid ei saa liita ja hinnata kogumit skaalal „jah/ei“. Seetõttu palume tuua horisontaalsed põhimõtted eraldi välja, et nendega seotust oleks hiljem võimalik vastavalt kajastada ka infosüsteemis ja aruandluses. Kui projekt saab mõne horisontaalse põhimõtte ja näitaja juures märkeks „jah“, siis peab see jooksvalt aruandluse kajastuma. Lisaks ei ole perioodil 2021-2027 kasutusel mõistet „läbivad teemad“ ega horisontaalset põhimõtet „infoühiskond“. Palume need dokumentidest välja võtta. 24.juunil 2021.a. kinnitatud ühissätete määruse Artiklis 9 on sätestatud, et liikmesriigid peavad kõigis tegevustes tagama Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise, sama määruse Artiklis 73 on sätestatud, et korraldusasutus tagab järgimiseks vajalikud kriteeriumid ja menetlused. Kuna käesolevas eelnõus ega seletuskirjas ei ole põhiõiguste harta teemasid välja toodud ega analüüsitud, siis ei ole võimalik korraldusasutusel talle pandud ülesannet täita. Puudub ka Inimõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtetega arvestamise kontroll-leht, mis on vajalik rakenduskava horisontaalsete eeltingimustega kooskõla tagamiseks. Lisaks tuleb määruse eelnõus enne kinnitamist lahendada alljärgnevad puudused: 1) Määruse eelnõu §-s 1 ja seletuskirja alguses viidatakse meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamine“ tegevusele „Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel“. Perioodil 2021-2027 kasutame terminit „rakenduskavaga kooskõlas olev sekkumine“. Seega soovitame läbivalt TATi määruses ja seletuskirjas asendada mõiste meetme „tegevus“ asendada „sekkumisega“ 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1060&from=ET 2 2) Meetme 21.1.1.2 alla on riigieelarves järgmiseks RES perioodiks planeeritud suuremad summad kui käesolevas TATis on välja toodud. Arvestades, et periood alles algas, siis on see sobilik. Kuna RES periood ja TATi abikõlblikkuse periood ei kattu, palume siiski seletuskirjas välja tuua kuidas meetme eelarve (153,1 mln) on planeeritud jaotuma erinevate sekkumiste ja järgnevate TATide vahel. 3) Juhime tähelepanu, et meetmete nimekirjas on kirjas meede: „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“. Käesolevas määruses on aga „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamine“. Palume määruse eelnõus ja seletuskirja tekstis olevad nimetused viia kooskõlla meetmete nimekirjas olevate nimetustega. 4) Rahandusministeeriumile esitatud dokumentides olev väljundnäitaja ei vasta meetmete nimekirja (MNK) näitajale. Puudub ka tulemusnäitaja või kui see konkreetsele sekkumisele ei kohaldu, selgitus selle kohta. Oleme korduvalt ka informeerinud ning juhendites välja toonud, et 2021+ perioodil võrdub projekti väljundnäitaja meetmete nimekirjas välja toodud väljundnäitajaga. Erinevaid mõisteid sama näitaja kohta ei ole vajalik kasutada, see tekitab segadust. Palume käesolev TAT kooskõlla viia MNKs välja toodud näitajatega. 5) Vastavalt ühendmääruse § 41 lg 1 p 3 ja 5 palume eelnõu §-s 3 välja tuua lisaks strateegia „Eesti 2035“ asjakohasele sihile, milleks on „Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus“ ja puutumust omavatele horisontaalsetele põhimõtetele ka vastavate horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajad. Seoses nimetatud sihiga kohalduvad „võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „ligipääsetavuse mõõdik“. Horisontaalsetest põhimõtetest keskkonna ja kliima puhul palun lisada näitaja konsulteerides Keskkonnaministeeriumiga. Võimalik on seos luua järgmiste regionaalseid erinevusi mõõtvate näitajatega a) Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest või b) Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest. Soovitame kasutada ühte kahest regionaalseid erinevusi mõõtva näitajat. Palume seos lisada eelnõu p 3.4 järgmises sõnastuses: „Projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, aitab kaasa riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „“Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus“ saavutamisele. Sekkumistega aidatakse kaasa näitajate „võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, ligipääsetavuse mõõdik“, „väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“ (või „tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“) saavutamisse. 6) Seletuskirja tuleb täiendada lühikokkuvõttega eelnõu koostamisele eelnenud analüüsist, mis käsitleks regionaalseid erisusi (ettevõtete sektoriaalne paiknemine, TA võimekus maakonniti/piirkonniti, sotsiaalmajanduslikud näitajad, SKP elaniku kohta maakonniti jne…). Kas meetme valdkonnas esinevad olulised piirkondade vahelised erinevused? Kas on võimalik eristada selgelt mahajäänumaid või edasijõudnumaid piirkondi? Kas piirkondlikud erinevused viimaste aastate trendide põhjal pigem süvenevad või leevenevad? 7) Palume täiendada seletuskirja § 9 analüüsiga taotlejate piirkondliku paiknemise kohta. 8) Seletuskirja lisada analüüs ja põhijäreldused, kuidas meetmega aidata kaasa piirkondlike arenguerinevuste kahanemise suunas. 9) Seletuskirja tuleb täiendada põhijäreldustega selle kohta, millest on tuvastatud piirkondlikud erisused tingitud ning luua seos sekkumise ning tuvastatud piirkondlike väljakutsete vahel. 3 10) Varasemates valdkonna meetmete hindamistes on viidatud regionaalsetele aspektidele, palume need järeldused/soovitused seletuskirjas välja tuua ning selgitada, kuidas uue perioodi eelnõu neid arvestab. 11) Palume seletuskirja lisada ka erinevate sekkumisvõimaluste analüüs regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks ja täiendada meedet vastavalt. 12) Eelnõu koostajal hinnata, mille alusel oleks kõige asjakohasem hinnata, kas sekkumine on mõjusalt aidanud kaasa regionaalsete erisuste vähenemisele või mitte. Vajadusel lisada vastav TAT spetsiifiline näitaja. 13) Valdkondade ülene näitaja „TA kulud erasektoris“ on lisatud ja see on igati õige ja põhjendatud. 14) Lisaks juhime tähelepanu, et kui projekti eelarve ületab 10 miljonit eurot, siis kohalduvad sellele vastavalt ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ määrusele vastavad teavitusnõuded. Juhul, kui käesoleva käskkirja raames rahastatakse taolisi projekte, siis tuleb see eelnõus välja tuua ning teavitustegevuse kulud ka abikõlblike kulude loetellu lisada. Riigiabi ja riigihankeid puudutav tagasiside Eelnõu § 8 lg 3 - palume lisada, et toetus ei ole riigiabi. Näiteks järgnevalt: „Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks antav toetus ei ole riigiabi ning selle maksimaalne piirmäär on kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest ja omafinantseering on vähemalt 15%.“ § 8 lg 8 esimese lause sisu kordub lõikes 10. Teeme ettepaneku tõsta lg 10 lõike 8 esimeseks lauseks, senine esimene lause kustutada, lg 10 kustutada. § 10 Vastavalt grupierandi määruse artikli 6 punktile kaks lisada nõutavate andmete loetellu ettevõtja suurus ning taotletava toetuse suurus. § 11 lg 2 trükiviga sõnas „rakendusasutus“. Seletuskiri Lk 9 alt teine lõige, viide konkurentsiseaduse §-le 3415 on vale, peab olema § 342. Lk 10 alt teises ja kolmandas lõigus kasutatakse grupierandi määruse lühendit ÜGEM, kuid määruses mitte. Palume ühtlustada lühendite kasutamine ning kirjutada seletuskirjas läbivalt „grupierandi määrus“. Lk 11 punkt 2 – Tundub, et autorid soovisid välja tuua kaks erinevat olukorda – kui on tegemist ettevõtjaga ja teiseks, kui TA on mittemajandustegevus. Praeguses sõnastuses ei ole selget järeldust tehtud, et kui …. siis ei ole majandustegevus. Palume täpsustada ja teha viide § 5 lg 1 punktile 2. Lk 12 punkt 4 viimane lause – asendada lause alguses „Abimeede võib anda abi saajale majandusliku eelise“ lauseosaga „Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise“ Lk 12 p 5 – asendada senine tekst lausega „Antud meetme raames antava toetuse puhul ei ole konkurentsi moonutamine või kaubanduse mõjutamine EL riikide vahel välistatud.“ Tõenäoliselt osalevad taotlusvoorudes ka ettevõtted, kelle kliendid/turg ei piirdu Eestiga. Lk 16 §5 – palume muuta kolmanda lõigu neljandat lauset ja alustada lauset suure tähega. Lk § 19 ülevalt teine lõik § 8 – Kommenteeritud on ka abikõlblikke kulusid ning ergutavat mõju. Selgitus peaks paiknema § 6 juures. Samas peaks lisama selgituse, mis avaks § 8 lg 7 sisu. Nimetatud lõikes sätestatakse, et §-s 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja toetuse maksimaalne osakaal peavad vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud 4 tingimustele. Määruse § 8 lõigetes 4 ja 5 on aga artiklile 25 vastavad osakaalud kehtestatud. Palun selgitada milliseid täiendavaid art 25 tingimusi on lõikes 7 silmas peetud. Abikõlblikke kulusid reguleeritakse määruse §-s 6. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Kristiina Tuisk [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel