dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekud eelnõu 667SE muutmiseks

Rahandusministeerium · 18. oktoober 2022
Viit
1.1-10.1/8336-1
Registreeritud
18. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu rahanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Helen Korju-Kuul (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.18336-1 18.10.2022 Väljaminev kiri.asice435 KB

Sisu (failidest)

Hr Aivar Kokk Riigikogu rahanduskomisjon Meie 18.10.2022 nr 1.1-10.1/8336-1 [email protected] Ettepanekud eelnõu 667SE muutmiseks Austatud rahanduskomisjoni esimees Esitame Teile muudatusettepanekud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (667 SE) täiendamiseks (muudatusettepanekud on käesoleva kirja lisas). Muudatusettepanekud on seotud: a) Tagatisfondi seaduse ja riigieelarve seaduse muutmisega seoses hoiuste hüvitamisega; b) väärtpaberituru seaduses sätestatud väärtpaberi mõiste täiendamisega, mis tuleneb hiljuti vastu võetud EL õigusaktist; c) pandikirjaseaduse muutmisega, mis puudutab Finantsinspektsiooni poolt info avaldamist pandikirjade emiteerimise kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Helen Korju-Kuul, [email protected] Thomas Auväärt, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisa Muudatusettepanekud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 667SE juurde 1. Täiendada eelnõu § 2 punktiga 7 järgmises sõnastuses (Finantsinspektsiooni seaduse muutmine): „7) paragrahvi 53 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: 4) Eestis emiteeritud pandikirjade ja neid emiteerinud emitentide kohta vastavalt pandikirjaseaduses sätestatule.“. Selgitus: Muudatus on tingitud vajadusest täpsustada Finantsinspektsiooni kohustust avalikustada pandikirjaseaduse (edaspidi PandiKS) § 58 lõikes 1 sätestatud andmeid enda veebilehel. PandiKS § 58 lõike 1 kohaselt peab Finantsinspektsioon emitentide nimekirja, nimekirja pandikirjadest, mille puhul võib kasutada märgist „Euroopa pandikiri“, ja nimekirja pandikirjadest, mille puhul võib kasutada märgist „Eriti kvaliteetne Euroopa pandikiri“. Sama sätte teise lõike kohaselt avalikustatakse nimekirjad Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 53 lõike 4 alusel kehtestatud korras. Käesoleval hetkel puuduvad PandiKS § 58 lõikes 1 viidatud FIS § 53 lõikes 4 nimetatud volitusnormis viited nimetatud nimekirjade avalikustamiseks. Võimaldamaks Finantsinspektsioonil täita PandiKS § 58 lõikes 1 sätestatud kohustust, tuleb muuta Finantsinspektsiooni veebilehe määruse volitusnormi FIS § 53 lõikes 4. Edaspidi töötab Rahandusministeerium välja ka FIS § 53 lõikes 4 toodud määruse muutmise eelnõu, kus oleksid kajastatud PandiKS § 58 lõikes 1 toodud nimekirjad. 2. Täiendada eelnõu § 3 punktiga 2 järgmises sõnastuses (riigieelarve seaduse muutmine): „2) paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ulatusliku või kiire majanduslanguse korral või finantskriisi ajal või Tagatisfondi seaduses sätestatud hoiuste hüvitamise juhtumi korral võib Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse nõusolekul stabiliseerimisreservi vahendite arvel ostetud väärtpabereid kasutada kuni kuus kuud riigi võlakohustuste tagamiseks või anda Tagatisfondile laenu tingimusel, et vahendid tagastatakse koos intressiga. Selle õiguse kasutamise otsuse tegemisest teavitab Rahandusministeerium viivitamata Riigikogu.“. Selgitus: Riigieelarve seaduse § 73 lõike 2 sõnastust muudetakse nii, et võimaldada stabiliseerimisreservi vahendite kasutamist laenu andmiseks ka Tagatisfondile hoiuste hüvitamise juhtumi korral. Riigieelarve seaduse kehtiva § 71 lõike 1 kohaselt rahastatakse stabiliseerimisreservist selliseid kulusid, investeerimistehinguid ja finantseerimistehinguid, mille eesmärgiks on: 1) üldmajanduslike riskide vähendamine; 2) sotsiaalmajanduslike kriiside vältimine või leevendamine; 3) eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine; 4) finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine. Tagatisfondile hoiuste hüvitamiseks laenu andmine võib olla vajalik sotsiaalmajanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks, aga ka muu olulise mõjuga kriisi lahendamiseks. Muudatus on vajalik EL hoiuste tagamise direktiivi 2014/49/EL artiklist 10 tuleneva riigi kohustuse täitmiseks tagada hoiuste tagamise skeemide alternatiivse rahastamise kord. Muudatuse tulemusena on võimalik kaasata stabiliseerimisreservi vahendeid hoiuste tagamise hüvitusjuhtumi korral. 2 Hüvitised tuleb vastavalt tagatisfondi seaduse § 41 lõike 2 kohaselt üldjuhul välja maksta 7 tööpäeva jooksul. Tagatisfondil on juba kehtiva seaduse kohaselt hüvitiste väljamaksmiseks võimalik võtta riigilt laenu kooskõlas Tagatisfondi seaduse §-ga 87. Laenu andmise Tagatisfondile otsustab Vabariigi Valitsus vastavalt riigieelarve seaduse § 61 lõikele 41 riigieelarvega määratud suurima lubatud jäägi ulatuses. Selleks, et Rahandusministeeriumil oleks võimalik laen Tagatisfondile väljastada, peab riik hoidma täiendavalt suurt likviidsuspuhvrit, olema valmis väga lühikese aja jooksul emiteerima võlakirju või võtma laenu. Stabiliseerimisreservi vahendeid võetakse kasutusele Tagatisfondiga sõlmitud laenulepingu alusel. Muudatus on osa riigi pakutavast alternatiivsest rahastamisskeemist hoiuste tagamiseks. Stabiliseerimisreservi vahenditest laenu andmine hoiuste tagamise hüvitusjuhtumi korral toetab käesolevaga muid tehtavaid muudatusi Tagatisfondi seaduses, millega antakse võimalus kasutada hüvitamisjuhtumis oleva krediidiasutuse vahendeid hüvitiste väljamaksmisel. Muudatusega ennetatakse olukorda, kus Tagatisfondi enda kogutud ja peatatud hoiustega krediidiasutuse rahalistest vahenditest ei piisa hüvitiste väljamaksmiseks ning riigikassal ei õnnestu finantsturgudelt vajalikus mahus või mõistlike tingimustega vahendeid nii lühikese aja jooksul kaasata. Stabiliseerimisreservi vahendite kasutamine aitab säilitada riigi likviidsust tavapäraste maksete teostamiseks ning hoiab riigile kokku intressikulusid ega suurenda riigi võlakoormust. Stabiliseerimisreservist Tagatisfondile antud pika-ajaliselt laenult arvestatud intressid kantakse stabiliseerimisreservi tulude hulka. Rahandusministeeriumile tagasi laekunud laenu põhiosamaksed suurendavad stabiliseerimisreservi likviidseid vahendeid. Reservi väärtus väheneb võimaliku laenukahjumi võrra juhul, kui realiseerub krediidirisk ning Tagatisfond ei tagasta kogu laenusummat. Tagatisfondile hoiuste hüvitamiseks antud laen on ebalikviidne finantsvara. Riigikogu ei saa Tagatisfondile antud laenujäägi ulatuses stabiliseerimisreservi kasutusse võtta. Seda saab teha üksnes likviidsete varade ulatuses. Rahandusministeerium ei esita Vabariigi Valitsusele ajutiselt kvartaalset aruannet Stabiliseerimisreservi investeeringute kohta peale laenu väljastamist Tagatisfondile. Kuni laenujäägi tagastamiseni Stabiliseerimisreservi haldamine peatub, sest investeeringuid asendab laen. 3. Täiendada eelnõu uue paragrahviga (Tagatisfondi seaduse muutmine) järgmiselt: § 6. Tagatisfondi seaduse muutmine Tagatisfondi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Haldur on kohustatud tegema Fondile väljamakse, kui nõukogu on teinud käesoleva seaduse § 40 lõikes 11 sätestatud otsuse.“; Selgitus: Nii käesolev muudatus Tagatisfondi seaduses kui järgmised muudatused Tagatisfondi seaduses (edaspidi TFS) on kantud ühest eesmärgist – võimaldada hüvitiste väljamaksmine otse nn probleemsest või makseraskustesse sattunud krediidiasutusest. Kehtiv seadus sellist võimalust sõnaselgelt ette ei näe. Eelkõige kehtiva TFS § 40 sätestab hoiuste hüvitiste väljamaksmise alused. Selle paragrahvi lõikes 4 viidatakse, et hoiuse hüvitis makstakse välja Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi arvel (Tagatisfond jaguneb erinevateks osafondideks). Üldjuhul tuleb hüvitis välja maksta kuni 100 000 euro ulatuses, teatud juhtudel võib see olla kuni 200 000 eurot (nt kui isik on hiljaaegu võõrandanud kinnisvara ja see summa on vastavale kontole 3 laekunud). Lisaks on üldreegel, et hüvitiste väljamaksmine peab olema lõpule viidud 7 tööpäeva jooksul alates hoiuste peatamise päevast. Tagatisfond on eelfinantseeritav ja selle tarvis kogutakse fondiosaliste (pangad jt) käest osamakseid. EL hoiuste tagamise direktiivi 2014/49/EL artikli 10 kohaselt peab olema vastav sihttase minimaalselt 0,8% tagatud hoiustest. Eestis on see reaalselt kõrgem, hetkel on osafondi kogutud 1,42% tagatud hoiustest. Siiski kui Tagatisfondi kogutud rahalistest vahenditest ei piisa väljamaksete teostamiseks, võib Tagatisfond võtta laenu, kas turuosalistelt või riigilt või taotleda garantiid fondi poolt võetavale laenule. Praktikas võivad tekkida erinevad olukorrad, millal Tagatisfond ei ole võimeline seadusest tulevate tähtaegade raames tagama õigustatud hoiustajatele väljamakseid. Üheks näiteks võib olla mõni suurem kahjujuhtum, kus Tagatisfondil olevatest vahenditest koheselt ei pruugi piisata, elik Tagatisfondi vara on investeeritud ja selle korraldamine, et saada vabu rahalisi vahendeid, võtab teatava aja. Samuti võib tekkida olukordi, kus Tagatisfondi osafondis ei ole lihtsalt piisavalt vahendeid, mistõttu tuleb pöörduda teiste tagamise skeemi rahastamise võimaluste juurde, nt võtta riigilt laenu. Ka selline protsess ei pruugi praktikas ole tehtav lühiajalises ajaraamis. Sarnaselt lähiriikides (Lätis ja Leedus) hoiuste hüvitamiseks kasutatavate vahendite saamise lahendustele lisatakse käesolevaga Tagatisfondi seadusesse võimalus kasutada otse peatatud hoiustega krediidiasutuse vahendeid hüvitiste väljamaksmisel. Loomulikult saab seda teha vaid juhul kui krediidiasutusel on olemas vastavad rahalised vahendid. Likviidsete vahendite olemasolu ja suurus sõltub konkreetsetest asjaoludest ja need on iga juhtumi korral erinevad. Eeltoodu eeldab vastava olukorra välja selgitamist ja eelnevat suhtlust Finantsinspektsiooniga ja/või krediidiasutusega. Lisaks on vastavalt Tagatisfondi seaduse § 92 lõikele 3 Finantsinspektsioonil kohustus teavitada viivitamatult Tagatisfondi, kui FI hinnangul viitavad sündmused sellise olukorra tekkimisele, mis tõenäoliselt toob kaasa hoiuste hüvitamise Tagatisfondi poolt. Tagatisfondi seaduse § 38, milles esmalt vastav muudatus tehakse, sätestab krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihalduri või likvideerija (edaspidi haldur) kohustused ehk mida peab haldur tegema hoiuste peatamise olukorras. Käesolevaga lisatakse antud §-i uus lõige 13, mille kohaselt haldur peab lähtuma Tagatisfondi nõukogu poolt tehtud otsusest vastavalt § 40 uuele lõikele 1 1. Ehk haldur teeb krediidiasutusest Tagatisfondi arvelduskontole väljamakse kooskõlas Tagatisfondi nõukogu otsusega. TFS § 38 täiendamisel uue lõikega 11 sätestatakse samas erand pankrotiseaduse § 126 lõike 1 alusel pankrotivara nimekirja koostamise aspektist. Pankrotivara suurust aga lisatav säte ei mõjuta. Väljamaksed, mida haldur peab tegema antud uue sätte alusel kajastatakse krediidiasutuse pankrotivara nimekirjas nõudena Tagatisfondi vastu. 2) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Hüvitised makstakse üldjuhul välja osafondi vahendite arvel. Mõjuval põhjusel võib nõukogu otsuse alusel hüvitised täielikult või osaliselt välja maksta otse krediidiasutuse, kus hoiused on peatatud, rahalistest vahenditest. Fondi nõukogu teeb nimetatud otsuse Inspektsiooni edastatud andmete põhjal.“; Selgitus: antud muudatus on seotud eeltooduga. Käesolev muudatus on kesksel kohal – selle kohaselt võib siis Tagatisfondi nõukogu otsustada, et hüvitised makstakse välja otse krediidiasutuste rahalistest vahenditest. Lisaks sätestatakse siin ka vastav eeldus – sellise otsuse tegemiseks peab nõukogu olema mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb eesmärgiks võtta võimalikult kiire ja sujuv hüvitiste väljamaksmine hoiustajatele ja iga olukord, mis seda piirab või võib suure tõenäosusega piirata, on mõjuvaks põhjuseks. Mh võib nõukogu otsustada, et hüvitised makstakse välja osaliselt. Hüvitiste väljamaksmisel otse krediidiasutuse rahaliste vahendite arvel arvestatakse hüvitisteks väljamakstud summa maha Tagatisfondi nõudest krediidiasutuse vastu pankrotimenetluses. 4 3) paragrahvi 40 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „osafondi arvel“; Selgitus: muudatus seondub eelnevaga. Antud juhul kustutatakse lõikest 4 lauseosa „osafondi arvel“, kuna hüvitisi on võimalik edaspidi hüvitada ka otse vastava krediidiasutuse enda vahendite arvel. 4) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse § 40 lõikes 11 sätestatud juhul tagastab Fond krediidiasutusele rahalised vahendid, mis ületavad krediidiasutuste seaduse § 131 lõikes 1 punktis 2 sätestatud nõuete summat, mõistliku aja jooksul.“. Selgitus: Kehtiv TFS § 78 sätestab hüvitiste tagasinõude õigused (ehk regressiõiguse). Tagamaks, et TFS § 40 uude lõikesse 41 lisatud õigusega ei võetaks Tagatisfondi poolt peatunud hoiustega krediidiasutusest välja rohkem rahalisi vahendeid, kui Tagatisfondil on krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punkti 2 alusel krediidiasutuse nn tavalise pankrotimenetluse käigus võlausaldajana saada, siis täpsustatakse vastavat regressinõude sätet. See tähendab, et kui peaks tekkima olukord, et Tagatisfondile on kantud enam rahalisi vahendeid kui nõuete rahuldamise korral oleks olnud võimalik krediidiasutusest saada, siis on Fond kohustatud selle enam makstud summa kandma tagasi peatunud hoiustega krediidiasutusele. TFS-i alusel toimuvad protsessid (s.t. hüvitiste väljamaksmine) on oluliselt kiiremad kui pankrotimenetluse kulg. Krediidiasutuse pankrotimenetluses nõuete esitamise, kaitsmise ja kohtule vastavate dokumentide esitamise tähtajad on seaduses sätestatud ja eelnimetatud menetlused kestavad tüüpiliselt rohkem kui mitmeid kuid. TFSi alusel hüvitiste väljamaksmine toimub hüvitiste väljamaksmine valdavas enamikus kuu – paari jooksul pärast hoiuste peatamise päeva, s.t. märksa varem kui rahuldatakse pankrotimenetluses rahuldamisjärkudes võlausaldajate nõudeid. 4. Täiendada eelnõu uue paragrahviga (väärtpaberituru seaduse muutmine) järgmiselt: § 7. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduse § 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid võivad olla emiteeritud hajusraamatu tehnoloogia abil.“. Selgitus: Väärtpaberituru seaduse muudatus on tingitud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) 2022/858, mis jõustus 2. juuni 2022.a ning käsitleb hajusraamatu tehnoloogial põhinevate turutaristute katsekorda. Mh muudetakse sellega EL määrusi (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 909/2014 ning direktiivi 2014/65/EL (edaspidi MiFID II). Eeltoodud määruse 2022/858 artikli 18 punkti 1 kohaselt muudetakse MiFID II artikli 4 lõike 1 punkti 15 sõnastust, milles on defineeritud EL õigusakti tasandil väärtpaberi mõiste. Viidatud muudatuse kohaselt täiendatakse MiFID II-s väärtpaberi mõistet, millesse lisatakse „sealhulgas hajusraamatu tehnoloogia abil emiteeritud instrumendid“. Hajusraamat eeltoodud määruse tähenduses on teabehoidla, mis säilitab andmeid tehingute kohta ja mida jagatakse ning sünkroniseeritakse hajusraamatu tehnoloogia võrgusõlmede vahel konsensusmehhanismi abil. Hajusraamatu tehnoloogia võrgusõlm on seade või protsess, mis on osa võrgust ja millel on olemas kõigi hajusraamatus tehtud tehingute kirjete täielik või osaline koopia. Konsensusmehhanismi all mõeldakse reegleid ja menetlusi, millega saavutatakse hajusraamatu tehnoloogia võrgusõlmede vahel kokkulepe tehingu valideerimise kohta. Praktikas tähendab väärtpaberituru seaduse muudatus seda, et väärtpabereid on võimalik emiteerida krüptograafilisel (st tokeniseeritud) kujul. Ning viidatud EL määrusega luuakse võimalus korraldada krüptograafilisel kujul emiteeritud väärtpaberite kauplemist reguleeritud väärtpaberiturul (väärtpaberibörsil) ja ka alternatiivturul, kui Finantsinspektsioon on selle jaoks eraldi loa andnud. 5 Viidatud määruse artikli 18 punkti 2 kohaselt on liikmesriigid kohustatud hiljemalt 23. märtsiks 2023.a vastu võtma ja avaldama (MiFID II) artikli 4 lõike 1 punkti 15 järgimiseks vajalikud sätted ning edastama need EL Komisjonile. Sama punkti teise lause kohaselt tuleb liikmesriikidel kohaldada neid sätteid alates 23. märtsist 2023.a. Tulenevalt eeltoodud võrdlemisi lühikesest tähtajast on eelnõu koostajate hinnangul vajalik väärtpaberituru seaduse § 2 täiendamine uue lõikega käesolevas eelnõus, st mitte eraldi eelnõuga. 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel