Hr Aivar Kokk
Riigikogu rahanduskomisjon
Meie 18.10.2022 nr 1.1-10.1/8336-1
[email protected]
Ettepanekud eelnõu 667SE
muutmiseks
Austatud rahanduskomisjoni esimees
Esitame Teile muudatusettepanekud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (667 SE) täiendamiseks
(muudatusettepanekud on käesoleva kirja lisas).
Muudatusettepanekud on seotud:
a) Tagatisfondi seaduse ja riigieelarve seaduse muutmisega seoses hoiuste hüvitamisega;
b) väärtpaberituru seaduses sätestatud väärtpaberi mõiste täiendamisega, mis tuleneb hiljuti vastu
võetud EL õigusaktist;
c) pandikirjaseaduse muutmisega, mis puudutab Finantsinspektsiooni poolt info avaldamist
pandikirjade emiteerimise kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Helen Korju-Kuul,
[email protected]
Thomas Auväärt,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisa
Muudatusettepanekud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 667SE juurde
1. Täiendada eelnõu § 2 punktiga 7 järgmises sõnastuses (Finantsinspektsiooni seaduse muutmine):
„7) paragrahvi 53 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
4) Eestis emiteeritud pandikirjade ja neid emiteerinud emitentide kohta vastavalt pandikirjaseaduses
sätestatule.“.
Selgitus: Muudatus on tingitud vajadusest täpsustada Finantsinspektsiooni kohustust avalikustada
pandikirjaseaduse (edaspidi PandiKS) § 58 lõikes 1 sätestatud andmeid enda veebilehel. PandiKS §
58 lõike 1 kohaselt peab Finantsinspektsioon emitentide nimekirja, nimekirja pandikirjadest, mille
puhul võib kasutada märgist „Euroopa pandikiri“, ja nimekirja pandikirjadest, mille puhul võib
kasutada märgist „Eriti kvaliteetne Euroopa pandikiri“. Sama sätte teise lõike kohaselt avalikustatakse
nimekirjad Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 53 lõike 4 alusel kehtestatud korras.
Käesoleval hetkel puuduvad PandiKS § 58 lõikes 1 viidatud FIS § 53 lõikes 4 nimetatud volitusnormis
viited nimetatud nimekirjade avalikustamiseks. Võimaldamaks Finantsinspektsioonil täita PandiKS §
58 lõikes 1 sätestatud kohustust, tuleb muuta Finantsinspektsiooni veebilehe määruse volitusnormi FIS
§ 53 lõikes 4. Edaspidi töötab Rahandusministeerium välja ka FIS § 53 lõikes 4 toodud määruse
muutmise eelnõu, kus oleksid kajastatud PandiKS § 58 lõikes 1 toodud nimekirjad.
2. Täiendada eelnõu § 3 punktiga 2 järgmises sõnastuses (riigieelarve seaduse muutmine):
„2) paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ulatusliku või kiire majanduslanguse korral või finantskriisi ajal või Tagatisfondi seaduses
sätestatud hoiuste hüvitamise juhtumi korral võib Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse
nõusolekul stabiliseerimisreservi vahendite arvel ostetud väärtpabereid kasutada kuni kuus kuud riigi
võlakohustuste tagamiseks või anda Tagatisfondile laenu tingimusel, et vahendid tagastatakse koos
intressiga. Selle õiguse kasutamise otsuse tegemisest teavitab Rahandusministeerium viivitamata
Riigikogu.“.
Selgitus: Riigieelarve seaduse § 73 lõike 2 sõnastust muudetakse nii, et võimaldada
stabiliseerimisreservi vahendite kasutamist laenu andmiseks ka Tagatisfondile hoiuste hüvitamise
juhtumi korral.
Riigieelarve seaduse kehtiva § 71 lõike 1 kohaselt rahastatakse stabiliseerimisreservist selliseid
kulusid, investeerimistehinguid ja finantseerimistehinguid, mille eesmärgiks on:
1) üldmajanduslike riskide vähendamine;
2) sotsiaalmajanduslike kriiside vältimine või leevendamine;
3) eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga
kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste
täitmine;
4) finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides
olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine.
Tagatisfondile hoiuste hüvitamiseks laenu andmine võib olla vajalik sotsiaalmajanduslike kriiside
vältimiseks või leevendamiseks, aga ka muu olulise mõjuga kriisi lahendamiseks.
Muudatus on vajalik EL hoiuste tagamise direktiivi 2014/49/EL artiklist 10 tuleneva riigi kohustuse
täitmiseks tagada hoiuste tagamise skeemide alternatiivse rahastamise kord. Muudatuse tulemusena
on võimalik kaasata stabiliseerimisreservi vahendeid hoiuste tagamise hüvitusjuhtumi korral.
2
Hüvitised tuleb vastavalt tagatisfondi seaduse § 41 lõike 2 kohaselt üldjuhul välja maksta 7 tööpäeva
jooksul.
Tagatisfondil on juba kehtiva seaduse kohaselt hüvitiste väljamaksmiseks võimalik võtta riigilt laenu
kooskõlas Tagatisfondi seaduse §-ga 87. Laenu andmise Tagatisfondile otsustab Vabariigi Valitsus
vastavalt riigieelarve seaduse § 61 lõikele 41 riigieelarvega määratud suurima lubatud jäägi ulatuses.
Selleks, et Rahandusministeeriumil oleks võimalik laen Tagatisfondile väljastada, peab riik hoidma
täiendavalt suurt likviidsuspuhvrit, olema valmis väga lühikese aja jooksul emiteerima võlakirju või
võtma laenu.
Stabiliseerimisreservi vahendeid võetakse kasutusele Tagatisfondiga sõlmitud laenulepingu alusel.
Muudatus on osa riigi pakutavast alternatiivsest rahastamisskeemist hoiuste tagamiseks.
Stabiliseerimisreservi vahenditest laenu andmine hoiuste tagamise hüvitusjuhtumi korral toetab
käesolevaga muid tehtavaid muudatusi Tagatisfondi seaduses, millega antakse võimalus kasutada
hüvitamisjuhtumis oleva krediidiasutuse vahendeid hüvitiste väljamaksmisel.
Muudatusega ennetatakse olukorda, kus Tagatisfondi enda kogutud ja peatatud hoiustega
krediidiasutuse rahalistest vahenditest ei piisa hüvitiste väljamaksmiseks ning riigikassal ei õnnestu
finantsturgudelt vajalikus mahus või mõistlike tingimustega vahendeid nii lühikese aja jooksul
kaasata. Stabiliseerimisreservi vahendite kasutamine aitab säilitada riigi likviidsust tavapäraste
maksete teostamiseks ning hoiab riigile kokku intressikulusid ega suurenda riigi võlakoormust.
Stabiliseerimisreservist Tagatisfondile antud pika-ajaliselt laenult arvestatud intressid kantakse
stabiliseerimisreservi tulude hulka. Rahandusministeeriumile tagasi laekunud laenu põhiosamaksed
suurendavad stabiliseerimisreservi likviidseid vahendeid. Reservi väärtus väheneb võimaliku
laenukahjumi võrra juhul, kui realiseerub krediidirisk ning Tagatisfond ei tagasta kogu laenusummat.
Tagatisfondile hoiuste hüvitamiseks antud laen on ebalikviidne finantsvara. Riigikogu ei saa
Tagatisfondile antud laenujäägi ulatuses stabiliseerimisreservi kasutusse võtta. Seda saab teha üksnes
likviidsete varade ulatuses. Rahandusministeerium ei esita Vabariigi Valitsusele ajutiselt kvartaalset
aruannet Stabiliseerimisreservi investeeringute kohta peale laenu väljastamist Tagatisfondile. Kuni
laenujäägi tagastamiseni Stabiliseerimisreservi haldamine peatub, sest investeeringuid asendab laen.
3. Täiendada eelnõu uue paragrahviga (Tagatisfondi seaduse muutmine) järgmiselt:
§ 6. Tagatisfondi seaduse muutmine
Tagatisfondi seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Haldur on kohustatud tegema Fondile väljamakse, kui nõukogu on teinud käesoleva seaduse §
40 lõikes 11 sätestatud otsuse.“;
Selgitus: Nii käesolev muudatus Tagatisfondi seaduses kui järgmised muudatused Tagatisfondi
seaduses (edaspidi TFS) on kantud ühest eesmärgist – võimaldada hüvitiste väljamaksmine otse nn
probleemsest või makseraskustesse sattunud krediidiasutusest. Kehtiv seadus sellist võimalust
sõnaselgelt ette ei näe.
Eelkõige kehtiva TFS § 40 sätestab hoiuste hüvitiste väljamaksmise alused. Selle paragrahvi lõikes 4
viidatakse, et hoiuse hüvitis makstakse välja Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi arvel
(Tagatisfond jaguneb erinevateks osafondideks).
Üldjuhul tuleb hüvitis välja maksta kuni 100 000 euro ulatuses, teatud juhtudel võib see olla kuni
200 000 eurot (nt kui isik on hiljaaegu võõrandanud kinnisvara ja see summa on vastavale kontole
3
laekunud). Lisaks on üldreegel, et hüvitiste väljamaksmine peab olema lõpule viidud 7 tööpäeva
jooksul alates hoiuste peatamise päevast.
Tagatisfond on eelfinantseeritav ja selle tarvis kogutakse fondiosaliste (pangad jt) käest osamakseid.
EL hoiuste tagamise direktiivi 2014/49/EL artikli 10 kohaselt peab olema vastav sihttase minimaalselt
0,8% tagatud hoiustest. Eestis on see reaalselt kõrgem, hetkel on osafondi kogutud 1,42% tagatud
hoiustest. Siiski kui Tagatisfondi kogutud rahalistest vahenditest ei piisa väljamaksete teostamiseks,
võib Tagatisfond võtta laenu, kas turuosalistelt või riigilt või taotleda garantiid fondi poolt võetavale
laenule.
Praktikas võivad tekkida erinevad olukorrad, millal Tagatisfond ei ole võimeline seadusest tulevate
tähtaegade raames tagama õigustatud hoiustajatele väljamakseid. Üheks näiteks võib olla mõni suurem
kahjujuhtum, kus Tagatisfondil olevatest vahenditest koheselt ei pruugi piisata, elik Tagatisfondi vara
on investeeritud ja selle korraldamine, et saada vabu rahalisi vahendeid, võtab teatava aja. Samuti võib
tekkida olukordi, kus Tagatisfondi osafondis ei ole lihtsalt piisavalt vahendeid, mistõttu tuleb
pöörduda teiste tagamise skeemi rahastamise võimaluste juurde, nt võtta riigilt laenu. Ka selline
protsess ei pruugi praktikas ole tehtav lühiajalises ajaraamis.
Sarnaselt lähiriikides (Lätis ja Leedus) hoiuste hüvitamiseks kasutatavate vahendite saamise
lahendustele lisatakse käesolevaga Tagatisfondi seadusesse võimalus kasutada otse peatatud hoiustega
krediidiasutuse vahendeid hüvitiste väljamaksmisel. Loomulikult saab seda teha vaid juhul kui
krediidiasutusel on olemas vastavad rahalised vahendid. Likviidsete vahendite olemasolu ja suurus
sõltub konkreetsetest asjaoludest ja need on iga juhtumi korral erinevad. Eeltoodu eeldab vastava
olukorra välja selgitamist ja eelnevat suhtlust Finantsinspektsiooniga ja/või krediidiasutusega. Lisaks
on vastavalt Tagatisfondi seaduse § 92 lõikele 3 Finantsinspektsioonil kohustus teavitada viivitamatult
Tagatisfondi, kui FI hinnangul viitavad sündmused sellise olukorra tekkimisele, mis tõenäoliselt toob
kaasa hoiuste hüvitamise Tagatisfondi poolt.
Tagatisfondi seaduse § 38, milles esmalt vastav muudatus tehakse, sätestab krediidiasutuse pankroti-
või moratooriumihalduri või likvideerija (edaspidi haldur) kohustused ehk mida peab haldur tegema
hoiuste peatamise olukorras. Käesolevaga lisatakse antud §-i uus lõige 13, mille kohaselt haldur peab
lähtuma Tagatisfondi nõukogu poolt tehtud otsusest vastavalt § 40 uuele lõikele 1 1. Ehk haldur teeb
krediidiasutusest Tagatisfondi arvelduskontole väljamakse kooskõlas Tagatisfondi nõukogu otsusega.
TFS § 38 täiendamisel uue lõikega 11 sätestatakse samas erand pankrotiseaduse § 126 lõike 1 alusel
pankrotivara nimekirja koostamise aspektist. Pankrotivara suurust aga lisatav säte ei mõjuta.
Väljamaksed, mida haldur peab tegema antud uue sätte alusel kajastatakse krediidiasutuse
pankrotivara nimekirjas nõudena Tagatisfondi vastu.
2) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Hüvitised makstakse üldjuhul välja osafondi vahendite arvel. Mõjuval põhjusel võib nõukogu
otsuse alusel hüvitised täielikult või osaliselt välja maksta otse krediidiasutuse, kus hoiused on
peatatud, rahalistest vahenditest. Fondi nõukogu teeb nimetatud otsuse Inspektsiooni edastatud
andmete põhjal.“;
Selgitus: antud muudatus on seotud eeltooduga. Käesolev muudatus on kesksel kohal – selle kohaselt
võib siis Tagatisfondi nõukogu otsustada, et hüvitised makstakse välja otse krediidiasutuste rahalistest
vahenditest. Lisaks sätestatakse siin ka vastav eeldus – sellise otsuse tegemiseks peab nõukogu olema
mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb eesmärgiks võtta võimalikult kiire ja sujuv hüvitiste
väljamaksmine hoiustajatele ja iga olukord, mis seda piirab või võib suure tõenäosusega piirata, on
mõjuvaks põhjuseks. Mh võib nõukogu otsustada, et hüvitised makstakse välja osaliselt.
Hüvitiste väljamaksmisel otse krediidiasutuse rahaliste vahendite arvel arvestatakse hüvitisteks
väljamakstud summa maha Tagatisfondi nõudest krediidiasutuse vastu pankrotimenetluses.
4
3) paragrahvi 40 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „osafondi arvel“;
Selgitus: muudatus seondub eelnevaga. Antud juhul kustutatakse lõikest 4 lauseosa „osafondi arvel“,
kuna hüvitisi on võimalik edaspidi hüvitada ka otse vastava krediidiasutuse enda vahendite arvel.
4) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva seaduse § 40 lõikes 11 sätestatud juhul tagastab Fond krediidiasutusele rahalised
vahendid, mis ületavad krediidiasutuste seaduse § 131 lõikes 1 punktis 2 sätestatud nõuete summat,
mõistliku aja jooksul.“.
Selgitus: Kehtiv TFS § 78 sätestab hüvitiste tagasinõude õigused (ehk regressiõiguse). Tagamaks, et
TFS § 40 uude lõikesse 41 lisatud õigusega ei võetaks Tagatisfondi poolt peatunud hoiustega
krediidiasutusest välja rohkem rahalisi vahendeid, kui Tagatisfondil on krediidiasutuste seaduse § 131
lõike 1 punkti 2 alusel krediidiasutuse nn tavalise pankrotimenetluse käigus võlausaldajana saada,
siis täpsustatakse vastavat regressinõude sätet. See tähendab, et kui peaks tekkima olukord, et
Tagatisfondile on kantud enam rahalisi vahendeid kui nõuete rahuldamise korral oleks olnud võimalik
krediidiasutusest saada, siis on Fond kohustatud selle enam makstud summa kandma tagasi peatunud
hoiustega krediidiasutusele.
TFS-i alusel toimuvad protsessid (s.t. hüvitiste väljamaksmine) on oluliselt kiiremad kui
pankrotimenetluse kulg. Krediidiasutuse pankrotimenetluses nõuete esitamise, kaitsmise ja kohtule
vastavate dokumentide esitamise tähtajad on seaduses sätestatud ja eelnimetatud menetlused kestavad
tüüpiliselt rohkem kui mitmeid kuid. TFSi alusel hüvitiste väljamaksmine toimub hüvitiste
väljamaksmine valdavas enamikus kuu – paari jooksul pärast hoiuste peatamise päeva, s.t. märksa
varem kui rahuldatakse pankrotimenetluses rahuldamisjärkudes võlausaldajate nõudeid.
4. Täiendada eelnõu uue paragrahviga (väärtpaberituru seaduse muutmine) järgmiselt:
§ 7. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduse § 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid võivad olla emiteeritud hajusraamatu
tehnoloogia abil.“.
Selgitus: Väärtpaberituru seaduse muudatus on tingitud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest
(EL) 2022/858, mis jõustus 2. juuni 2022.a ning käsitleb hajusraamatu tehnoloogial põhinevate
turutaristute katsekorda. Mh muudetakse sellega EL määrusi (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 909/2014
ning direktiivi 2014/65/EL (edaspidi MiFID II). Eeltoodud määruse 2022/858 artikli 18 punkti 1
kohaselt muudetakse MiFID II artikli 4 lõike 1 punkti 15 sõnastust, milles on defineeritud EL õigusakti
tasandil väärtpaberi mõiste. Viidatud muudatuse kohaselt täiendatakse MiFID II-s väärtpaberi mõistet,
millesse lisatakse „sealhulgas hajusraamatu tehnoloogia abil emiteeritud instrumendid“.
Hajusraamat eeltoodud määruse tähenduses on teabehoidla, mis säilitab andmeid tehingute kohta ja
mida jagatakse ning sünkroniseeritakse hajusraamatu tehnoloogia võrgusõlmede vahel
konsensusmehhanismi abil. Hajusraamatu tehnoloogia võrgusõlm on seade või protsess, mis on osa
võrgust ja millel on olemas kõigi hajusraamatus tehtud tehingute kirjete täielik või osaline koopia.
Konsensusmehhanismi all mõeldakse reegleid ja menetlusi, millega saavutatakse hajusraamatu
tehnoloogia võrgusõlmede vahel kokkulepe tehingu valideerimise kohta. Praktikas tähendab
väärtpaberituru seaduse muudatus seda, et väärtpabereid on võimalik emiteerida krüptograafilisel (st
tokeniseeritud) kujul. Ning viidatud EL määrusega luuakse võimalus korraldada krüptograafilisel
kujul emiteeritud väärtpaberite kauplemist reguleeritud väärtpaberiturul (väärtpaberibörsil) ja ka
alternatiivturul, kui Finantsinspektsioon on selle jaoks eraldi loa andnud.
5
Viidatud määruse artikli 18 punkti 2 kohaselt on liikmesriigid kohustatud hiljemalt 23. märtsiks 2023.a
vastu võtma ja avaldama (MiFID II) artikli 4 lõike 1 punkti 15 järgimiseks vajalikud sätted ning
edastama need EL Komisjonile. Sama punkti teise lause kohaselt tuleb liikmesriikidel kohaldada neid
sätteid alates 23. märtsist 2023.a. Tulenevalt eeltoodud võrdlemisi lühikesest tähtajast on eelnõu
koostajate hinnangul vajalik väärtpaberituru seaduse § 2 täiendamine uue lõikega käesolevas eelnõus,
st mitte eraldi eelnõuga.
6