dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõju hindamise programmile

Rahandusministeerium · 18. oktoober 2022
Viit
14-13/8311-1
Registreeritud
18. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-13 Kirjavahetus riigiasutustega (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-13/2022
Vastutaja
Anne Martin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
17. november 2022

Failid

  • 📎Seisukoha küsimine Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõju hindamise programmile.asice3512 KB

Sisu (failidest)

Enel Liin Teie 10.10.2022 nr 6-2/2022/1636-1 Räpina Vallavalitsus [email protected] Meie 18.10.2022 nr 6-3/22/19822-2 Seisukoha küsimine Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõju hindamise programmile Räpina Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu, koostaja Maves OÜ, vt lisa. Keskkonnaamet peab enne avalikustamist küsima seisukohti KMH programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). Palume Teil esitada seisukoht 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata Teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust (KeHJS § 151 lõike 4 alusel). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: KMH programm Sama: Rahandusministeerium [email protected]; Muinsuskaitseamet [email protected]; Terviseamet [email protected]; Transpordiamet [email protected] Siret Punnisk 512 8350 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu oktoober 2022 Töö nimetus: Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu Töö number: 21136 Tellija: Räpina Vallavalitsus Koostanud: Artto Pello Kontrollija: Karl Kupits (KMH litsents nr KMH0105) Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ................................................ 4 2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................................................. 4 2.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSED ALTERNATIIVID ........................................................ 6 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................................................................................ 8 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...................................... 10 4.1 MAASTIK ........................................................................................................................... 10 4.2 VÕHANDU JÕGI ................................................................................................................ 12 4.2.1 Veekogumite seisund....................................................................................... 13 4.2.2 Suurtaimestik, põhjaloomastik, kalastik .................................................... 13 4.3 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA NATURA 2000 ALAD ............................................... 14 4.3.1 Võldas (Cottus gobio) ...................................................................................... 15 4.3.2 Hink (Cobitis taenia) ........................................................................................ 15 4.3.3 Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ............................................................ 16 4.3.4 Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) ............................................................. 17 4.4 VÄLISÕHK .......................................................................................................................... 17 4.5 MAAVARAD....................................................................................................................... 17 4.6 MAAPARANDUS ................................................................................................................ 17 4.7 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 18 4.8 ROHEVÕRGUSTIK .............................................................................................................. 18 5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU................................................................................................................................ 20 5.1 MAASTIK ........................................................................................................................... 20 5.2 INIMESE TERVIS JA HEAOLU .............................................................................................. 20 5.3 VEE KVALITEET ................................................................................................................... 21 5.4 VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS VÕI LÕHN.............................................................................. 21 5.5 VÄLISÕHK .......................................................................................................................... 21 5.6 PÕHJALOOMASTIK JA TAIMESTIK ..................................................................................... 22 5.7 KALASTIK ........................................................................................................................... 22 5.8 MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SEALHULGAS NATURA ALADELE............. 23 5.9 ROHEVÕRGUSTIK .............................................................................................................. 23 5.10 JÄÄTMETEKE ...................................................................................................................... 24 5.11 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 24 5.12 KESKKONNARISK ............................................................................................................... 24 6. oktoober 2022 1 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu 5.13 MÕJU KLIIMALE ................................................................................................................ 25 5.14 PIIRIÜLENE MÕJU .............................................................................................................. 25 6 HINDAMISMETOODIKA ................................................................................................... 26 7 AJAKAVA................................................................................................................................ 29 8 OSAPOOLED......................................................................................................................... 31 6. oktoober 2022 2 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu 1 SISSEJUHATUS Räpina Vallavalitsus esitas 23.08.2021 a Keskkonnaametile taotluse (T-KL/1006927-3) veekogu süvendamiseks mahuga 3 900 m3. Taotluse eesmärgiks oli Põlva maakonnas Räpina vallas Ruusa külas Võhandu jõe äärde kavandatud puhkeala rajamise esimese etapina Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamine ning madala ja liigniiske ala maapinna tõstmine. Maapinna tõstmiseks on kavandatud kasutada harujõest väljakaevatavat setet. Keskkonnaamet algatas 22.09.2021 a kirjaga nr DM-115957-12 keskkonnamõju hindamise Räpina Vallavalitsuse keskkonnaloa taotlusele Võhandu jõe süvendamiseks mahuga kuni 3 900 m3 ja kaldajoone muutmiseks, kuna veekogu süvendamine mahus üle 500 m3 on olulise keskkonnamõjuga tegevus (KeHJS § 6 lg 1 p 17). Keskkonnamõju hindamise eesmärk vastavalt KeHJS § 31 järgi on: • anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut; • tuvastada kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid. 6. oktoober 2022 3 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT 2.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada Põlva maakonda Räpina valda Ruusa külla Võhandu jõe äärde puhkeala. Kavandatud tegevused jäävad Ruusa küla üldkasutatava maa sihtotstarbega Puhkeniidu kinnistutele (70701:001:0604, 70701:001:0605). Vastavalt Räpina Vallavolikogu liikme Tiit Kala kirjeldusele, on Ruusa puhkeala rajamise vajadus järgmine: • Ruusa küla asub Võhandu jõe vahetus läheduses, kuid kogukonna inimestel puudub jõe kallasrajale ligipääs. Selle pääsu rajamine annab võimaluse ujumiskoha kasutamiseks Võhandu jõe ääres; • Soovitakse taastada ajaloolist paatidega pääsu Võhandu jõele; • Mitmekesistada kogukonna vaba aja veetmise võimalusi; • Tekitada oluline sildumise koht veematkajatele Võhandu jõele; • Parandada Leevaku paisust ülesvoolu jäävate kalade kudemisvõimalusi; • Antud tegevused on seatud eesmärgiliste tegevustena ka Räpina valla arengukavas aastateks. Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht Ruusa külas. Aluskaart: Maa-amet. 6. oktoober 2022 4 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu Maismaa poolt ligipääs kallasrajale ei peagi olema tagatud, kui looduslikud tingimused seda ei võimalda (nt tihe võsa, soine ala). Veekogu süvendamine ja jõelammi tõstmine kalade kudemisvõimalusi ei paranda. Selle tõttu lähtutakse keskkonnamõju hindamise kontekstis eesmärgist taastada paatidega pääs Võhandu jõele ja laiendada ujumiskohta. Vastavalt eelprojektile1 on esimese etapina plaanis Võhandu jõe endine harujõgi puhastada settest ning tõsta madalat liigniisket ala. Maapinna tõstmiseks on kavandatud kasutada endisest harujõest väljakaevatavat setet (ca 3 900 m3). Ladestusalale paigaldatud ja tahenenud sete planeeritakse laugete (kalle 1:4–1:5) nõlvadega künkaks ja kaetakse 0,2–0,3 m paksuse mineraalpinnase (saviliiv või kerge liivsavi) ja ca 0,1 m paksuse kasvupinnase kihiga ning haljastada heinaseemne külviga. Ladestatud sette katmiseks vajalikku mineraalpinnast (1 000–1 200 m3) on võimalik saada Räpina vallas Kirmsi külas asuvalt reformimata Mahuti katastriüksuselt (70801:001:0654) kuhu ladustatakse ajutiselt 65 Võru-Räpina tee Kirmsi-Räpina lõigu rekonstrueerimistööde käigus vabanevat pinnast. Ruusa küla puhkeala on kavandatud Võhandu jõe vasakule kalda lammialale Puhkeniidu kinnistule (70701:001:0605), peamiselt Võhandu jõe lammialale. Projektala piirkonnas jääb Võhandu jõgi (VEE1003000) Leevaku paisjärve (VEE112320) paisutuse mõju alla. Projektala kaugus Leevaku hüdroelektrijaama paisust on ca 7 km ülesvoolu. Vastavalt vee-erikasutusloale (AS Generaator, loa nr L.VV/326962) on Leevaku paisjärve lubatud veetase 39,36 m abs +/- 0,1 m EH2000 kõrgussüsteemis. Eelprojektis toodud arvutuste kohaselt on keskmiseks veetasemeks Võhandu jões projektala piirkonnas ca 39,60 m abs (EH2000) ja minimaalseks veetasemeks ca 39,45 m abs. Olemasolevad maapinna (lammi pinna) kõrgusarvud kavandatud puhkeala piires jäävad vahemikku 39,3–40,05 m abs. Ka lubatud madalaimate veetasemete korral on kavandatud puhkeala territoorium osaliselt üle ujutatud ja ülejäänud osa territooriumist liigniiske. Vasaku kalda poolt Võhandu jõkke avaneva endise harujõe põhja kõrgusarvud sette peal on vahemikus ca 38,10–39,00 m abs. Endise harujõe põhjas on kuni 1,5 m tüsedune settelasund. Endise harujõe suue Võhandu jõkke on täis settinud ja paatidega raskesti läbitav. 1 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe harujõe settest puhastamine. Eelprojekt. 2021. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ. 6. oktoober 2022 5 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu Eelprojektis toodud andmetel vaadeldavas piirkonnas paiknevad Võhandu jõe lammialal kuni 0,5 m tüseduse õõtsiku, turba ja mudakihi all valdavalt liivsavid. Projektalale, kavandatud puhkeala territooriumile, on paigaldatud ujuvkai mõõtmetega 2,4x6,0 m. Ehitusmasinatega juurdepääs projektalale on võimalik mööda pinnasteid Puusta-Ruusa kõrvalmaanteelt 18225 (Mõisavahe tee) läbi muinsuskaitse piiranguvööndi (Ruusa mõisa aitkuivati, Ruusa mõisa saun, Ruusa mõisa tall-tõllakuur 23826). 2.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid 0-alternatiivi käsitletakse KMH aruandes kui võrdlust olemasoleva olukorraga, st puhkeala ei rajata ja jätkub senine maakasutus (peatükk Tõrge! Ei leia viiteallikat. „ Tõrge! Ei leia viiteallikat.“). Alternatiiv 1 – kavandatava tegevuse ellu viimine eelprojektis kirjeldatud viisil, sealjuures veekogu puhastamine settest kuivmeetodil. Vastavalt eelprojektile on põhimõtteline tehnoloogiline skeem järgmine: • endiseharujõe eraldamine Võhandu jõest pinnastammiga; • endise harujõe veest tühjaks pumpamine (vastavalt detailplaneeringule jääb võimalik vee väljapumpamise koht Võhandu jõe lammialale endise harujõe parema kalda poole). Alternatiiv 2 – kavandatava tegevuse ellu viimine eelprojektis kirjeldatud viisil, sealjuures veekogu puhastamine settest märgmeetodil. Vastavalt eelprojektile on põhimõtteline tehnoloogiline skeem järgmine: • sette tahendusbasseinide rajamine sette ladestuskohta; • endise harujõe pinnalt õõtsiku eemaldamine ujuvmehhanismidega; • sette pumpamine basseinidesse (kihtide kaupa, lastes vahepeal taheneda); • pärast sette tahenemist tahendusbasseinide piirete eemaldamine; • settelasundi profileerimine, katmine ja haljastamine. Kavandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks on üldjuhul asukoht, tegevuse läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg. Asukohaalternatiivide kaalumine võib olla põhjendatud juhul, kui ujumiskoha ja paatide läbipääsu rajamine toob endaga kaasa olulise negatiivse keskkonnamõju. 6. oktoober 2022 6 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu Kavandatav tegevuse tulemus on ajas püsiv, mistõttu selles mõttes ajalisi alternatiive ei ole. Ehitustööde läbiviimiseks sobiva aastaaja leidmine kuulub vajadusel leevendusmeetmete hulka. Juhul kui KMH koostamise käigus ilmneb teisi alternatiivseid lahendusi kavandatava tegevuse läbiviimiseks, käsitletakse neid aruandes. 6. oktoober 2022 7 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Põlva maakonnaplaneering 2030+ Põlva maakonnaplaneeringu2 järgi asuvad Puhkeniidu kinnistud osaliselt rohevõrgustiku tugiala (T3 Võuküla) koosseisus. Vastavalt maakonnaplaneeringule on rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks tagada Põlvamaa iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi järgimine. Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest, mis on ühendatud koos toimivaks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb rohelise võrgustiku toimimine. Koridorid tagavad võrgustiku sidususe ja terviklikkuse. Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90 %. Põlva maakonnaplaneeringus esitatud rohelise võrgustiku piire täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutega. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga, kui tagatakse looduslike alade osatähtsus tugialas vähemalt 90 %. Räpina valla arengukava Räpina valla arengukava3 järgi on Ruusa puhkeala arendamine määratud üheks investeeringuobjektiks. 2 Põlva maakonnaplaneering 2030+. Põlva Maavalitsus, OÜ Hendrikson & Ko. 2013-2017. Kehtestatud Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/polvamaa/polva-maakonnaplaneering-2030/ 3 Räpina valla arengukavas aastateks 2023-2030. 2021. Räpina Vallavolikogu. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4290/9202/1020/lisa_rapina%20valla%20arengukava%20aastateks% 202022_2030.pdf# 6. oktoober 2022 8 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu Kehtiv Räpina valla üldplaneering Kehtiva Räpina valla üldplaneeringu4 järgi asuvad Puhkeniidu kinnistud osaliselt rohevõrgustiku tugiala (T8 Võuküla) koosseisus ning inventeeritud niidualal (pärandkooslusalal). Vastavalt üldplaneeringule tuleb rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul igal juhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringuga, kui tagatakse rohelise võrgustiku toimivus. Koostatav Räpina valla üldplaneeringu eelnõu Koostatava Räpina valla üldplaneeringu eelnõu5 järgi on kavandatava tegevuse ala määratud kui puhke- ja virgestuse maa-ala. Puhke- ja virgestuse maa-alad on üldplaneeringu järgi haljasalad, pargid, metsad koos ala teenindavate ehitistega. Nende alade eesmärk on võimaldada rekreatiivset tegevust nagu sportimine ja lõõgastumine, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamine jms. Lisaks täidavad puhkefunktsiooni veekogud koos ranna- ja/või kaldaalaga, supelrannad, erinevad liikumisrajad (matka-, suusa-, terviserajad), külaplatsid, osaliselt ka haljasaladeks määratud maa-alad ning väärtuslikud maastikud. Planeeringuala idaosa jääb üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku tugiala (T8 Võuküla) koosseisu. Üldplaneeringu järgi tuleb rohevõrgustiku aladel tegevuste kavandamisel lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada, et roheline võrgustik jääb toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alade) osatähtsus ei langeks katastriüksusel alla 90 %. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringuga, kui tagatakse, et roheline võrgustik jääks toimima ning looduslike alade osatähtsus katastriüksustel ei langeks alla 90 %. 4 Räpina valla üldplaneering. Räpina vallavalitsus 2004/2006. Kehtestatud Põlva maavanema 21.06.2006 korraldusega nr 9-8/2334-1. Kättesaadav: http://www.rapina.ee/uldplaneering 5 Räpina valla üldplaneering. Eelnõu. 2022. OÜ Hendrikson & Ko. Kättesaadav: http://www.rapina.ee/uldplaneering 6. oktoober 2022 9 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 4.1 Maastik Ruusa küla puhkeala on kavandatud Võhandu jõe vasakkalda lammialale Puhkeniidu kinnistule (70701:001:0605). Projektala piirkonnas jääb Võhandu jõgi (VEE1003000) Leevaku paisjärve (VEE112320) paisutuse mõju alla. Projektala kaugus Leevaku hüdroelektrijaama paisust on ca 7 km ülesvoolu. Olemasolevad maapinna (lammi pinna) kõrgusarvud kavandatud puhkeala piires jäävad vahemikku 39,35–40,05 m abs. Ka lubatud madalaimate veetasemete korral on kavandatud puhkeala territoorium osaliselt üle ujutatud ja ülejäänud osa territooriumist liigniiske. Vasaku kalda poolt Võhandu jõkke suubuva endise harujõe põhja kõrgusarvud sette peal on vahemikus ca 38,10–39,00 m abs. Endise harujõe põhjas on kuni 1,5 m tüsedune settelasund. Endine harujõe suue Võhandu jõkke on täis settinud ja paatidega raskesti läbitav. Joonis 2. Puhkeniidu kinnistute ja selle lähiümbruse maastik Maa-ameti reljeefivarjutuse kaardil. 6. oktoober 2022 10 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu Projektis toodud informatsiooni kohaselt vaadeldavas piirkonnas paiknevad Võhandu jõe lammialal kuni 0,5 m tüseduse õõtsiku, turba ja mudakihi all valdavalt liivsavid. EELIS andmebaasi järgi levivad kavandatud puhkealal ja selle ümbruses lamminiidud (Natura elupaigatüüp 6450 ja kasvkohatüüp 2212). Kasvukohatüüp viitab, et sealsed lamminiidud on pikaajaliselt üleujutuse mõju all ning üleujutused toimuvad regulaarselt igal aastal. Kavandatud puhkealal ja selle lähiümbruses olevad lamminiidud ei ole looduskaitse all, kuid on maastikuliselt, elurikkuselt väärtuslikud kooslused. Looduslikes tingimustes on jõgede kaldad ja lammid kõrge elurikkusega, nn elurikkuse kuumad punktid. Väikeseskaalaliselt liigirikkuselt (ruutmeetrite skaalas) on luhad suhteliselt liigivaesed, liigirikkus on kõrge pigem maastiku skaalas (terve lammiala skaalas). Selle kõrge liigirikkuse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et lammid pakuvad mitmeid strukturaalselt ja funktsionaalselt erinevaid elupaiku, mida tekitab eelkõige vee vool. Lamminiidud on kõige lopsakama taimestikuga Eesti niidukooslused. Üleujutused esinevad lamminiitudel sagedamini lume sulamise aegu. Tasase reljeefiga suurte jõgede luhtadel võib üleujutus kesta enamuse aastast. Väiksemate jõgede ääres võib esineda ägedate vihmasadudega kaasnevat suvist üleujutust. Lisaks pakuvad lammialad olulisi ökosüsteemiteenuseid, sh veetaseme ja vooluhulga stabiliseerimine, süsiniku sidumine, vee puhastamine ja ka puhkemajandus. Need teenused töötavad eelkõige hästi säilinud looduslikel lammidel.6 Planeeritav puhkeala piirneb loodeküljel (Reoveepuhasti, 70702:003:0078) Ruusa küla reoveepuhastiga (PUH0651360). Vastavalt Räpina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale7 on reoveepuhasti rajatud aastal 2010. Tegemist oli biokile tehnoloogial baseeruva reoveepuhastiga, mis ehitati 2012. aastal aktiivmudapuhastiks. Reoveepuhasti haldaja on AS Revekor, kellele on antud välja keskkonnakompleksluba registrinumbriga L.VV/327778. Vastavalt reostuskoormusele8 ja Keskkonnaministri määrusele nr 319 § 4 on reoveepuhasti kuja 50 m. 6 Piirimäe, K., Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, K., Reitalu, T. 2021. Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid. 7 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4290/6201/8029/Lisa_Rapina_valla_uhisveevargi.pdf 8 Ruusa küla reoveekogumisala (RKA0650325) koormus on EELIS andmebaasi järgi 231 ie. 9 Keskkonnaministri 31.07.2019. a määrus nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019008 6. oktoober 2022 11 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu W S N E N W E Joonis 3. Kavandatava tegevuse asukoht (punasega) ja selle ümbrus kevadise suurvee ajal (19.04.2022, üleval) ja suvel (14.06.2021, all). Allikas: Maa-amet. 4.2 Võhandu jõgi Põlva- ja Võrumaal paiknev Võhandu jõgi (VEE1003000) algab Savernast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Keskkonnaregistri andmetel on jõe pikkuseks 164,9 km 6. oktoober 2022 12 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu (koos harujõgedega 190,6 m) ja valgala pindala 1401,7 km2. Võhandut loetakse Eesti pikimaks jõeks. 4.2.1 Veekogumite seisund Valgalapõhiselt asub Võhandu jõgi Ida-Eesti vesikonnas ja Peipsi alamvesikonnas ning on jagatud seitsmeks pinnaveekogumiks10. Kavandatava tegevuse ala jääb Võhndu_5 veekogumi (Paidra paisust Virosi ojani, tüüp V2B) alale. Kavandatava tegevuse asukohast vahetult põhjapool on tegu Võhandu_6 veekogumiga (Võhandu Virosi ojast Räpina paisuni, tüüp V2B). Mõlema veekogumi (Võhandu_5 ja Võhandu_6) ökoloogilise seisundi 2020. aasta hinnangud11 on kesised. Võhandu_5 veekogumi kesise seisundi elemendid on kalastik ja paisutus. Võhandu_6 puhul kalastik. Mõlema veekogumi keemiline seisund on hindamata. Koondseisundi eesmärk 2021. a oli hea, mida ei saavutatud. 2021. a jõgede hüdrobioloogilise seire ja uuringu12 käigus määrati Võhandu_5 veekogumi13 seisundihinnanguks hea. Nii kalad, mikrofütobentos kui ka suurtaimed said seisundihinnanguks hea ning suurselgrootud väga hea. Võhandu_6 veekogumil tehti viimane hüdrobioloogiline seire 2016. a 14. Suurtaimede, põhjaloomastiku ja kalastiku tõttu hinnati veekogumi seisund kesiseks. Ränivetikad olid heas seisundis ja vee füüsikalis-keemilised näitajad väga heas seisundis15. 4.2.2 Suurtaimestik, põhjaloomastik, kalastik Võhandu_5 veekogumis registreeriti 2021. a suvel kokku 28 taksonit suurtaimi, nende hulgas 2 makrovetikataksonit ja 2 samblaliiki. Domineerisid penikeeled (Potamogeton), 10 https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 11 https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c4 1 12 Eesti Maaülikool. Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2020. aasta aruanne. 2022. 13 Seirepunkt asub Süvahavva külas (Seirejaam Võhandu jõgi: Süvahavva, SJA6796000), ca 18 km ülesvoolu. 14 Seirepunkt asub Toolamaa külas (Seirejaam Võhandu jõgi: ülalpool Leevaku veelaset, SJA0457000), ca 7 km allavoolu. 15 Eesti Maaülikool. Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2016. aasta aruanne. 2017. 6. oktoober 2022 13 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu ohtramalt esines ka jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia). Ülejäänud taksonid esinesid vähemarvukalt. Suurtaimestiku üldkatvus oli 35 %. Taimestikuindeksite põhjal hinnati seirelõigu seisund heaks. Põhjaloomastiku arvukaimaks taksoniks oli perekonna Micronecta esindajad. Suurselgrootute indeksite järgi hinnati seirekoha seisund väga heaks. Kalastiku seirepüügil registreeriti 13 kalaliiki: ojasilm, haug, särg, teib, turb, lepamaim, rünt, tippviidikas, nurg, trulling, luts, ahven ja võldas. Indikaatorliikidest vastas tippviidika arvukus seirelõigu elupaigalisele kvaliteedile, teibi ja võldast esines vähearvukalt, puudus harjus. Tüübispetsiifilistest liikidest vastasid ojasilmu, särje, turva, lepamaimu, ründi, nuru ja trullingu arvukus ning vanuseline koosseis seirelõigu elupaigalisele kvaliteedile, vähearvukalt või vaid ühe vanusrühmana esinesid haug, luts ja ahven, puudusid forell, säinas, hink ja viidikas. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi põhjal heaks. Võhandu_6 veekogumis registreeriti 2016. a kokku 19 taksonit suurtaimi. Domineeris kollane vesikupp (Nuphar lutea), kaasdominandiks oli jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia). Taimestikuindeksi väärtuse järgi (36,7) oli seirekoha seisund kesine (hea piiri lähedal). Kesise seisundi põhjuseks oletati seirekohani ulatuvat Räpina paisude mõju. Suurselgrootute arvukusdominandiks olid surusääsklaste (Chironomidae) vastsed. Kaitsealustest liikidest registreeriti paksu jõekarbi (Unio crassus) esinemine. Seirepüügil registreeriti 11 kalaliiki: haug, särg, roosärg, turb, tõugjas, mudamaim, viidikas, tippviidikas, nurg, latikas ja ahven. Indikaatorliikidest puudus teib. Võldase puudumist seisundi hindamisel ei arvestatud, sest jõe kõrge veetase ei võimaldanud selle liigi esinemist adekvaatselt hinnata. Tüübispetsiifilistest liikidest esines väga arvukalt särge ja viidikat, arvukalt haugi, nurgu, tippviidikat ja ahvenat, vähearvukalt turba, tõugjat ja latikat, puudusid harjus, säinas ja lepamaim. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi põhjal kesiseks. 4.3 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad Puhkeniidu kinnistud ei asu Natura alal ega selle vahetus läheduses. Lähim Natura ala, Virosi loodusala, asub 2,5 km kaugusel edela suunas Võiardi küla territooriumil Virosi järvel. Puhkeniidu kinnistutuid läbivas ja kinnistute idaservaga piirnevas Võhandu jões on EELIS andebaasi järgi registreeritud III kaitsekategooria kalaliikide, võldas (Cottus gobio) ja hink (Cobitis taenia) elupaigad. Puhkeniidu kinnistu lääneserv kattub II 6. oktoober 2022 14 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu kaitsekategooria kaitsealuse nahkhiirliigi põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaigaga. Puhkeniidu kinnistust 0,3 km kaugusel edelas on registreeritud III kaitsekategooria linnuliigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elupaik. 4.3.1 Võldas (Cottus gobio) Võldas on Eestis III kategooria kaitsealune liik ning kuulub EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisasse. Võldas on võldaslaste (Cottidae) sugukonda võldaste (Cottus) perekonda kuuluv paikse eluviisiga põhjakala. Võldas on põhjaeluviisiga väike kala ja ta asustab tavaliselt veekogude kivise põhjaga alasid. Teda leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus varjub tühjadesse karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Vee hapnikusisaldus peab võldase jaoks olema püsivalt kõrge. Eestis on võldas paljudes jõgedes tavaliseks liigiks, kuid mõnedes jõestikes ta levikutõkete tõttu puudub. Enamasti on asurkonnad laialipaisatult ja üksteisest isoleeritud. Eestis on võldas paljudes jõgedes üks tavalisemaid kalu, kuid mõnedes jõestikes (Väike-Emajõgi, Elva jt) ta levikutõkete tõttu puudub. Jõgesid, kus võldas levinud lausaliselt, on Eestis vähe. Võldast ohustavad veekogude reostumine ja eutrofeerumine, jõgede kraavitamine, süvendamine ja paisutamine, veetaseme ja vooluhulga kõikumised reguleeritud jõgedes16,17. 4.3.2 Hink (Cobitis taenia) Hink on Eestis III kategooria kaitsealune kalaliik ning kuulub EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisasse. Hink on karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi hinklaste (Cobitidae) sugukonda kuuluv öise ja erakliku eluviisiga kala. Hink elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude piirkonnas. Tihti katab hingu elupaigas veekogu põhja taimestik või õhuke detriidikiht. Eestis on hinku leitud vaid paiguti, teda on leitud vaid vähestest järvedest ja jõgedest ning Matsalu lahest. Tema levik Eestis on võrdlemisi lünklik. Asurkondade tegelik arv on teadmata, sest põhjalikumad uuringud hingu leviku ja ökoloogia alalt puuduvad. Enamik hingu levikuandmetest on seni kogunenud juhuslikult. 16 Keskkonnaamet. Võhandu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2015-2024. 2015 17 https://www.loodushoid.ee/Natura_2000_kalaliigid_Alam-Pedja__28 6. oktoober 2022 15 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu Hinku ohustavad jõgede süvendamine, kraavitamine, veetaseme kõikumised paisutatud jõgedes, järvede veetaseme muutmine, tugev reostus ja röövkalade (haug, ahven) suur arvukus13,14. 4.3.3 Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) Põhja-nahkhiir on Eestis levinud üle terve maa, ning on siin domineeriv nahkhiireliik. Liik asustab eriilmelisi elupaiku, on tavaline nii inimasulates kui ka neist väljas. Toitumisalad paikevad mitmesugustes puistutes: parkides ja metsades, kus eelistab lennata lagendikel ning puistu servades. Tihti kohtab neid lendamas hoovides ning veekogude ümbruses ja kohal. Liigub ka avatud biotoopides, näiteks lagedate rohumaade või põldude kohal. Sageli toitub tänavavalgustite ümber kogunenud putukatest. Põhja-nahkhiir on öise aktiivsusega loom, kes peitub päevaks varjepaikadesse. Need asuvad peamiselt hoonete katusealustes, voodrilaudade taga või muudes hoonetes leiduvates õõnsustes. Võib asustada ka puuõõsi. Üksikuid isendeid on leitud lahtise puukoore alt ja puuriitadest. Üht varjupaika võib korraga asustada kuni 50 isendist koosnev poegimiskoloonia. Põhja-nahkhiir on aktiivne vaid soojal poolaastal. Talve veedab talveunes, mis algab Eestis oktoobris ning kestab aprilli-maini. Talvituspaigana kasutavad nad mitmesuguseid maa-aluseid ruume. Olulisemad talvituspaigad Eestis on mahajäetud kaevanduskäigud, maa-alused kaitserajatised ja keldrid. Põhja-nahkhiired paarituvad alates hilissuvest parvlemispaikades ning talvituspaikades. Viljastumine toimub kevadel pärast talveune lõppu. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis asuvad tavaliselt hoonete katusealustes või voodrilaudade tagustes tühimikes. Kolooniad kogunevad mais. Järglased sünnivad juuni teisel poolel või juuli alguses. Tiinuse kestus sõltub tugevasti ilmastikust ning poegimine võib ebasoodsates tingimustes kuni kuu edasi lükkuda. Põhja-nahkhiir on Eestis kui ka Euroopas kaitsealune liik, kuid elab Eestis oma levila tuumikalal ning on meil arvukas liik. Kolooniaid ohustab peamiselt inimtegevus. Kuna varjepaigad asuvad sageli hoonetes, on oluline ohutegur häirimine varjepaikades (eriti poegimiskolooniate ajal). Põhja-nahkhiirt ohustavad ka häiringud talvituspaikades ning nende hävimine.18 18 Moks, E., Remm, J., Kalda, O., Valdmann, H. Eesti imetajad. 2015. 6. oktoober 2022 16 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu 4.3.4 Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) Valge-toonekurg pesitseb peaaegu eranditult kultuurmaastikul inimasustuse vahetus läheduses Pesapaiga valikul on see liik alati sõltunud inimestest: traditsiooniliselt rajab ta pesa katusele, korstnale või puu otsa pandud pesaalusele. Järjest rohkem on ta hakanud pesitsema ka elektripostidel. Lõuna-Eestis on valge-toonekure asustustihedus suurem kui Põhja-Eestis, küündides seal kohatu rohkem kui 25 p/100 km2 kohta. Kogu leviala ulatuses peetakse liigile peamiseks ohuks põllumajanduse intensiivistumist ja taimekaitsemürkide kasutamist, samuti märgalade kuivendamist (toitumisalade ahenemist), hukkumist õhuliinides ning pestitsiidide kasutamist talvitusaladel19. 4.4 Välisõhk Pole teada, et kavandatava tegevuse piirkonnas oleks ületatud välisõhu kvaliteedinorme või välisõhu seisund oleks kvaliteedipiiri lähedane. Piisavalt suure kindlusega võib väita, et välisõhu seisund on hea. 4.5 Maavarad Planeeritava tegevuse asukohas ega vahetus läheduses ei asu maavarade leiukohti. Kavandatava tegevusega ei kaasne suuremahulist loodusvarade kasutamist. Eelprojektis nähakse ette välja kaevatud pinnas kasutamis Puhkeniidu kinnistu piires maapinna planeerimiseks. Kavandatav tegevus ei oma olulist mõju loodusvaradele. 4.6 Maaparandus Puhkeniidu kinnistutel ega selle vahetus läheduses ei ole Maaparandussüsteemide registris registreeritud maaparandusehitisi. Kavandatav tegevus ei avalda mõju maaparandusehitistele. 19 Eesti Ornitoloogiaühing. Linnuatlas. 2018. 6. oktoober 2022 17 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu 4.7 Kultuuriväärtused Puhkeniidu kinnistud piirnevad läänepool Ruusa mõisa pargiga, kus on registreeritud 3 muinsuskaitse objekti: Ruusa mõisa tall-tõllakuur väravapostidega (23827), Ruusa mõisa ait-kuivati (23826) ja Ruusa mõisa saun (23828). Muinsuskaitse objektide piiranguvööndi idaserv ulatub Puhkeniidu kinnistute lääneservale (Joonis . Eelprojekti järgi on ette nähtud kasutada võimaliku ehitusalale juurdepääsu teena muinsuskaitse piiranguvööndi läbivat pinnasteed. Joonis 4. Ruusa puhkeala lähialas paiknevad muinsuskaitseobjektid. Aluskaart: Maa- amet. 4.8 Rohevõrgustik Puhkeniidu kinnistute idaosad jäävad Räpina valla üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku tugiala koosseisu (Joonis 5). Tegemist on Võhandu jõe äärse lammialaga, kus levivad lamminiidud. Kõrghaljastus praktiliselt puudub. 6. oktoober 2022 18 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu Joonis 5. Rohevõrgustiku paiknemine kavandatava tegevuse alal. Aluskaart: Maa- amet. 6. oktoober 2022 19 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu 5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU Kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt mõju Võhandu jõele ning selle elustikule otseselt süvendataval alal ning sellest allavoolu ehitusperioodil. Samuti avaldub mõningane mõju materjali veoteedele ja selle vahetusse lähedusse jäävatele hoonetele ning nende elanikele. Pole selge, kui oluline mõju avaldub rohevõrgustikule ja looduslikule sidususele lammiala täitmise tõttu. Kavandatava tegevuse mõjuala täpsem ulatus selgitatakse keskkonnamõju hindamise aruande käigus. Otsene mõju avaldub kaevandusalal, veoteedel ning nende vahetus läheduses. 5.1 Maastik Võhandu jõe endisest harujõest välja kaevatava settega maapinna tõstmine mõjutab jõeäärseid lamminiidu kooslusi ja muudab olemasolevat maastikupilti. KMH käigus tuleb selgitada mõju suurus, olulisus ja meetmed lamminiitude koosluste säilitamiseks ja / või taastamiseks. 5.2 Inimese tervis ja heaolu Inimese tervist ja heaolu võib mõjutada müra ja tolmu levik. Kuna puhkealale on planeeritud rajada ka ujumiskoht, siis võib mõju avaldada ka kavandatava tegevuse alaga külgnev Ruusa küla reoveepuhasti. Mõju võib esineda, kui suurvee ajal reoveetiigid üle ujutatakse ja reovesi jõuab ka ujumiskohta. Planeeringuala asub tihedalt asustatud Ruusa küla servas. Lähimad majapidamised asuvad 120 m kaugusel. Olulisis vibratsiooni tekitavaid töid (nt lõhkamine) ei plaanita. Ehitusperioodil kaasneb kavandatava tegevusega müra, mille tekitajaks on ehitusplatsil töötavad masinad ja materjali vedavad veokid. Müra mõju ulatub tõenäoliselt jõe läheduses ja juurdepääsuks mõeldud Pusta–Ruusa ja Mõisavahe tee ääres asuvate elamuteni. 6. oktoober 2022 20 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu Müratase ei ületa tavaliste ehitustöödega kaasnevat taset. Tegevusega kaasnev müratase peab jaama määrusega20 kehtestatud piiridesse. Juurdepääsu teena on planeeritud kasutada pinnasteed, mis viib välja Puusta–Ruusa kõrvalmaanteele 18225 (Mõisavahe tee). Täitepinnas on planeeritud tuua Räpina vallast Kirmsi külast asuvalt Mahuti katastriüksuselt (70801:001:0654). Täitepinnase vedu toimub sellisel juhul mööda Mõisavahe teed, põhja suunast. Sellisel juhul küla keskust veokid ei läbi ja täiendavat müra ei lisandu. Kokkuvõtvalt tuleb hinnata inimese tervisele ja heaolule avalduvat mõju. 5.3 Vee kvaliteet Sõltumata valitud sette väljamise meetodist kandub osa settest siiski veega allavoolu, kas tööde ajal (märgmeetod) või pärast töid (kuivmeetodil). Sette kandumise maht ega kaugus ei ole teada. Oluline on jälgida, et ladustatud sete ei valguks raskusjõul või sademete toimel vette tagasi. Sellega võib kaasneda oluline mõju veekogule. Kokkuvõtvalt tuleb KMH käigus hinnata sette alla kandumise võimalikku mõju Võhandu alamjooksule ja sette ladustamisviisi ohutust. KMH käigus tuleb valida / selgitada sobivam tehnoloogiline lahendus. 5.4 Valgus, soojus, kiirgus või lõhn Kavandatava tegevuse käigus ei eraldu olulisel määral valgust, soojust, kiirgust ega lõhna. Antud mõju hindamises ei valgus, soojus, kiirgus ega lõhn hindamise objektiks. 5.5 Välisõhk Töid teostatakse sisepõlemismootori abil töötavate masinatega, mida tööde teostamise ajal on piirkonnas tavapärasest rohkem. Kasutatav tehnika võimsus ei erine 20 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 6. oktoober 2022 21 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu oluliselt majade või teede ehitusest. Pole tõenäoline, et sõidukitest tulevad heitgaasid põhjustaksid õhukvaliteedi normide ületamist. Ehitajal on kohustus jälgida oma tegevuse vastavust õigusaktides toodud piirväärtustele ning selgitada vajadust õhusaasteloa taotlemise järele21. Kavandatavalt tegevusel puudub oluline mõju välisõhu kvaliteedile. Jõgede sete ei levita ebameeldivat lõhna ulatuslikult nagu reoveesete või sõnnik. Jõe sette lõhna on tunda juhul, kui minna sellele lähedale ja kui see ei ole veel veetustunud. Sellest tulenevalt ei ole põhjust eeldada sette ladustamise olulist mõju lõhnatajule. Kokkuvõtvalt antud mõju hindamises ei ole välisõhk hindamise objektiks. 5.6 Põhjaloomastik ja taimestik Põhjaloomastikule avaldab mõju eelkõige vee heljumi sisalduse tõus ning lokaalselt ka põhjaloomade otsene hävimine kaevetööde alal. Veetaimestik tööde alal hävib. Õigete töövõtete korral on eelkirjeldatud mõjud on ajutised ning pöörduvad. Kokkuvõtvalt tuleb hinnata põhjaloomastikule ja taimestikule avalduvat mõju ning välja pakkuda vajalikud leevendusmeetmed olulise negatiivse mõju vältimiseks. 5.7 Kalastik Hõljuvainete suurenemisest tekkiv surve avaldab negatiivset mõju jões allavoolu jäävale kalastikule. Samuti võib vahetult kaevetööde piirkonnas hukkuda osa kalu ning osa kalade noorjärkudest (tõstetakse koos setetega veest välja või jäävad setete ümbertõstmisel settekihi alla). Allavoolu kanduval ja jõe eri osadesse settival hõljumil on mõju võimalikele kudepaikadele minimaalne. Seda põhjusel, et tööde ala asub Räpina paisu mõju all, milles ritraalsed ja kärestikulised lõigud kas puuduvad või on muudetud aeglasevooluliseks potomaalseks jõeks. Eeldatavasti settib valdav osa hõljumist enne Räpina paisu. Negatiivne mõju on süvendatava endise jõeharu, kui mõningate siinsete tüübiomaste kalaliikide kudemis- ja talvituspaiga oluline muutmine. 21 Atmosfääriõhu kaitse seadus–Riigi Teataja 6. oktoober 2022 22 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu Kokkuvõtvalt tuleb hinnata kalastikule avalduvat mõju. 5.8 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura aladele Puhkeniidu kinnistud ei asu Natura alal ega selle vahetus läheduses. Lähim Natura ala, Virosi loodusala, asub 2,5 km kaugusel edela suunas Võiardi küla territooriumil Virosi järvel. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha negatiivseid mõjusid Natura aladele. Puhkeniidu kinnistu lääneserv kattub II kaitsekategooria kaitsealuse nahkhiirliigi põhja- nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaigaga. III kaitsekategooria linnuliigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elupaik asub kavandatava tegevuse alast ca 300 m kaugusel edela suunas. Pesa asub endise katlamaja korstnal Mõisavahe tee ääres. Liik pesitseb peaaegu eranditult inimasustuse vahetus läheduses, kus leidub rohkem sobivaid pesapaiku (korstnad, elektripostid jm). Sageli asub pesa ka suurte maanteede läheduses. Valge-toonekure arvukuseks Eestis hinnati 2019. a 4 500-5 500 haudepaari22. Võhandu jõe äärsed lammid on kurele tõenäoliselt üheks toitumisalaks. Valge-toonekure registreeritud elupaik asub suhteliselt kaugel ning liik ei ole ehitustöödest tulenevate häiringute osas liialt tundlik. Mõju kaitstavatele kalaliikidele on kirjeldatud peatükis 5.6 „Kalastik“. Kokkuvõtvalt tuleb hinnata võimalikke mõjusid põhja-nahkhiirele ja kaitsealustele kalaliikidele hink ja võldas. Valge-toonekurg ei ole keskkonnamõju hindamise objektiks. 5.9 Rohevõrgustik Rohevõrgustiku alal tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada, et roheline võrgustik jääb toimima. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi23 järgi on niitude ökosüsteemide kõige olulisemaks rolliks liigirikkuse toetamine ja seda just nende liikide puhul, kelle elupaiganõudlus on seotud avatud niidukooslustega. Kavandatava tegevuse käigus ei eemaldata kõrghaljastust, kuid osa lamminiidu kooslusest kaetakse jõest eemaldatud settega, mistõttu lamminiitudele iseloomulik 22 Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017. Hirundo. 2019 23 Kutsar, R., Metsalu, P., Eschbaum, K. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 2018. 6. oktoober 2022 23 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu taimestik seal hävineb, looduslik veerežiim muutub ning ei ole kindel kas ja kuivõrd oluliselt saab mõjutatud lammialade katkematus. Kokkuvõtvalt tuleb mõju hindamise käigus selgitada välja mõjud rohevõrgustikule, täpsemalt lammialale. 5.10 Jäätmeteke Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisel määral jäätmeteket. Vähesel määral võib tekkida ehitusjäätmeid. Väljakaevatav pinnas on planeeritud kasutada samal territooriumil maapinna planeerimiseks. Eelduslikult käideldakse jäätmeid vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjadele. Kokkuvõtvalt antud mõju hindamises ei ole jäätmeteke hindamise objektiks. 5.11 Kultuuriväärtused Projektala läheduses paiknevad muinsuskaitsealused objektid Ruusa mõisa tall- tõllakuur, Ruusa mõisa ait-kuivati ja Ruusa mõisa saun koos kaitsealaga. Eelprojekti järgi on ette nähtud kasutada võimaliku ehitusalale juurdepääsu teena muinsuskaitse piiranguvööndi läbivat pinnasteed. Tee asub lähimast muinsuskaitseobjektist (Ruusa mõisa saun) ca 100 m kaugusel kirde ja ida suunas. Tee kasutamisel tuleb tagada kultuurimälestiste säilimine. Tegevus tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Piiranguvööndi osas ei ole planeeritud ehitustegevust ning piiranguvööndist läbi minevava transpordi hulk ei ole sedavõrd suur, et võiks avaldada olulist mõju muinsuskaitse objektidele. Kokkuvõtvalt antud mõju hindamises ei ole kultuuriväärtused hindamise objektiks. 5.12 Keskkonnarisk Oluliseks keskkonnariskiks võib olla sademetega või lumesulaveega tekkiv tulvavesi, mis viib endaga kaasa kaldale ladustatud sette. Sette alla kandumise vähendamiseks on oluline töö etapid planeerida nii, et kaevetööd voolava vee keskkonnas oleks minimaalsed. 6. oktoober 2022 24 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu Ekskavaatoreid ja muid sarnaseid ehitusmasinaid tuleb tankida selleks ette nähtud kohtades. Tankimisel jõekaldal või sellele lähedal on lekete tekkimisel vee-elustikule võimalik negatiivne mõju. Kokkuvõtvalt mõju hindamise käigus on vaja järgida riskide piisavat maandamist. 5.13 Mõju kliimale Kavandataval tegevusel puudub mõõdetav mõju kliimale. Kliima mõju kavandatavale tegevusele võib avalduda läbi ekstreemsete ilmastikuolude sagenemise ja selle läbi suurema surve vesirajatistele. Mõju hindamise käigus tuleb käsitleda kliima muutusest tulenevaid riske ning hinnata nendega arvestamist. 5.14 Piiriülene mõju Piiriülest mõju ei ole ette näha. 6. oktoober 2022 25 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu 6 HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest. Arvestatakse kehtivaid õigusakte, strateegilisi arengudokumente ning neis sätestatud piiranguid. Kuna tegevusest ilmnev mõju on sobivas täpsusastmes kvantitatiivselt pigem mõõtmatu (mõjutatud kalade hulk, heljumi täpne kogus jne) viiakse hindamine läbi kvalitatiivselt. Mõjude hindamisel arvestatakse ka leevendusmeetmeid. Veekeskkond Varasemate tööde põhjal24;25 on teada, et allavoolu kanduva sette kogust ei ole võimalik arvutada ega mudeldada. Kalastiku ekspert hindab erinevate tehnoloogiliste lahenduste mõju allavoolu jäävale vee elustikule oma kogemuse ja varasemalt teostatud sarnaste tööde tulemuste põhjal. Keskkonnaekspert hindab, milline sette väljutamise meetod on kõige vähem keskkonda kahjustav. Inimese tervis ja heaolu Keskkonnaekspert hindab Ruusa küla reoveepuhasti võimalikku mõju kavandatavale ujumiskohale. Maastik Ökoloog annab hinnangu, kuidas endisest harjujõest välja kaevatud sette ladustamine lamminiidule sealseid kooslusi tervikuna mõjutab. Samuti hindab ökoloog lamminiitude taastamisetööde vajalikkust ja annab suunised kui kiiresti hakkab taimestik taastuma ning millist seemnekülvi on vaja teostada. Ökoloog teeb mõju hindamiseks välivaatluse. Rohevõrgustik Ökoloog annab ülevaate võimalikest mõjudest rohevõrgustikule. Vajadusel töötab välja leevendusmeetmed mõju minimeerimiseks. 24 Sindi paisu avamine ja tehiskärestiku rajamine Eksperthinnang. AS Maves. 2017. 25 Pärnu jões Sindi väliujula süvendustööd keskkonnamõju hindamine. AS Maves. 2018. https://docplayer.es/63864873-As-maves-parnu-joes-sindi-valiujula-suvendustood-kmh-programm- tellija-keskkonnaagentuur-too-nr-vastutav-taitja-tuuli-vreimann.html 6. oktoober 2022 26 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu Ökoloog teeb mõju hindamiseks välivaatluse. Kaitsealune nahkhiire liik Ökoloog annab eksperthinnangu, kuidas kavandatav tegevus võib mõju avaldada kaitsealusele nahkhiireliigile. Vajadusel töötatakse välja leevendusmeetmed või tööde teostamise ajalised piirangud. Keskkonnarisk Keskkonnaekspert jälgib, et välja kaevatud sete ladustatakse nõuetekohaselt ladestus- või tahendusplatsile (vastavalt alternatiivile) ning välditakse toitaineterikka vee või sette tagasivalgumist jõe sängi. Keskkonnaekspert teeb ettepanekud ehitusmasinate hooldamise ja tankimiste tingimuseks, et minimeerida võimalikku kütuselekkest põhjustatud riski veekeskkonnale. Häiringud Keskkonnaekspert annab tunnetusliku hinnangu, milline võiks olla sette optimaalne veosagedus, et see ei häiriks elanikkonda liialt. Selleks kasutatakse lähipiirkonnas mõõdetud olemasolevaid liiklussagedusi. Keskkonnaekspert pakub välja optimaalsed veomarsruudid. Alternatiivide kaalumine Alternatiivide kaalumisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise käsiraamatus toodud tavalisest võrdlemise meetodist26 (peatükk 7.4.1). Kui mõju hindamise käigus siiski osutub keeruliseks mingite alternatiivide vahel valimiseks kasutatakse multikriteeriumi analüüsimeetodit (peatükk 7.4.2). Uuringud Täiendavaid uuringuid keskkonnamõju hindamise käigus läbi ei viida. Mõjusid hinnatakse ekspertgruppi kuuluvate ekspertide (Tabel 3) varasemal kogemusel tuginevate hinnangute alusel. Vajadusel lähtutakse sarnastest läbi viidud uuringute tulemustest. Aruande koostamine Keskkonnamõju hindamise aruandes tuuakse välja meetmed keskkonnamõju 26 Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. Tõnis Põder. 2017. https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakorraldus/keskkonnamoju- hindamine 6. oktoober 2022 27 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel ka seireks kavandatud meetmed. KMH aruanne koostatakse vastavalt määruses27 sätestatud nõuetele. 27 Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34. https://www.riigiteataja.ee/akt/106092017001?dbNotReadOnly=true 6. oktoober 2022 28 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu 7 AJAKAVA Maksimaalne menetlusaeg KMH etapp Aeg seaduse järgi KMH algatamine September 2021 KMH algatamisest teatamine 14 päeva Ekspert koostab KMH programmi Programmi KeHJS § 13 nõuetele vastavuse 14 päeva Oktoober 2022 kontroll Seisukohtade küsimine asjaomastelt 30 päeva November 2022 asutustelt Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja hindab programmi asjakohasust ja 14 päeva November 2022 piisavust Ekspertgrupp täiendab/parandab vajadusel programmi, selgitab esitatud November 2022 seisukohtadega arvestamist/mittearvestamist Otsustaja kontrollib täiendatud 14 päeva Detsember 2022 programmi korraldab avaliku väljapaneku Programmi avalik väljapanek min 14 päeva Detsember 2022 Programmi avalik arutelu 1 päev Detsember 2022 Programmi täiendamine, avalikustamisel 30 päeva Jaanuar 2022 laekunud kirjadele vastamine Programmi nõuetele vastavuse kontroll (vastavalt seadusele tuleb esitada hiljemalt 30 päeva Jaanuar 2022 18 kuud pärast algatamist) Nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest 14 päeva Veebruar 2023 teavitamine KMH aruande koostamine Veebruar 2023 KMH aruande esitamine otsustajale Veebruar 2023 Otsustaja kontrollib aruande sisu 21 päeva Veebruar 2023 vastavust nõuetele Otsustaja küsib asutustelt seisukohti 30 päeva Märts 2023 aruande sisu kohta Otsustaja menetleb saabunud seisukohti 21 päeva Aprill 2023 ja esitab enda seisukoha 6. oktoober 2022 29 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu Ekspertgrupp täiendab aruannet Aprill 2023 Otsustaja kontrollib täiendatud aruannet 21 päeva Aprill 2023 ja korraldab avalikustamise KMH aruande avalik väljapanek min 30 päeva Mai 2023 KMH aruande avalik arutelu 1 päev Mai 2023 Ekspertgrupp vastab KMH aruande avalikul väljapanekul esitatud 30 päeva Mai 2023 seisukohtadele ja täiendab aruannet Arendaja esitab täiendatud KMH aruande max 6 kuu jooksul otsustajale nõuetele vastavuse Mai 2023 avalikustamisest kontrollimiseks Otsustaja edastab KMH aruande asjaomastele asutustele Mai 2023 kooskõlastamiseks KMH kooskõlastamine asjaomastele 30 päeva Juuni 2023 asutuste poolt Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust seaduse nõuetele ja teeb otsuse 30 päeva Juuli 2023 aruande nõuetele vastavaks tunnistamise osas KMH aruande nõuetele vastavaks 14 päeva August 2023 tunnistamise otsusest teavitamine 6. oktoober 2022 30 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu 8 OSAPOOLED Arendaja: Räpina Vallavalitsus Kooli 1 64504 Räpina Kontaktisik: Egle Jakin, 53310933, [email protected] Otsustaja: Keskkonnaamet Roheline 64 80010 Pärnu Kontaktisikud: Siret Punnisk, 5128350, [email protected] Margit Lillema, 56963006, [email protected] Ekspert: Juhtekspert – Karl Kupits, KMH litsents KMH0105 OÜ Maves Marja 4D 10617 Tallinn Kontaktisik: Artto Pello; 56237394; [email protected] Asjaomased asutused ja puudutatud isikud: Keskkonnaamet – keskkonnakorralduse eest vastutaja Põlva Maavalitsus – kohalik omavalitsus Räpina vallavalitsus – kohaliku omavalitsus Muinsuskaitseamet – Järelevalve kultuuriväärtuste üle Terviseamet – Järelevalve tervishoiu ja keskkonnatervise üle Transpordiamet – Riigiteede haldaja Kohalikud elanikud 6. oktoober 2022 31 Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu Tabel 1. KMH ekspertgrupp Valdkond Ekspert Pädevus Juhtekspert Karl Kupits KMH litsents: KMH0105 Aruande koostamine, mõju Artto Pello Maastike ökoloogia loodusteaduste magister. Natura jt kaitsealustele aladele, Süsinõmme II liivakarjääris maavara mõju nahkhiirtele ja valge- kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju toonekurele, mõju hindamine, 2020. rohevõrgustikule ning kõik teiste ekspertide poolt katmata Ohepalu turbatootmisalal maavara käsitlused vastavalt KeHJS § 20. kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju hindamine, 2022. Nabala-Tuhala looduskaitseala Rahaaugu ja Tammiku sihtkaitsevööndi loodusliku veerežiimi taastamise hinnang, 2019. Mõju kaitstavatele kalaliikidele ja Tauno Rakendushüdrobioloogia, loodusteaduse jõe-elustikule Jürgenstein magister. Põlva järve muda eemaldamise projekti KMH. Vee-elustiku ekspert, 2022(?) Jaama oja kalade rändetee parandamise projektiga kavandatud tegevuste vee- erikasutusloa KMH. Kalastiku ekspert, 2021. Võsu jõel Laviku paisu jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise KMH. Vee-elustiku ekspert, 2021. Saesaare Elektrijaama kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu KSH. Vee-elustiku ekspert, 2013. 6. oktoober 2022 32 Töö nr: 2021030 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Reg. nr. 10696600 Tähe 106, 50107 Tartu Töö tellija: Tel. 7 303 735; 50 78 277 Räpina Vallavalitsus e-post: [email protected] Kooli 1 www.ibun.ee Räpina 64504 Põlva maakond EEG000453 05.02.2018 EO10696600-0001 05.02.2003 Objekti asukoht: EP10696600-0001 05.02.2003 Põlva maakond EK10696600-0001 05.02.2003 Räpina vald MATER: MK, MU, 03.11.2003 Ruusa küla MO, MP 0019-00 Puhkeniidu (70701:001:0605) Muinsuskaitseameti 09.08.2010/ tegevusluba E518/2010 18.07.2011 X=6438789, Y=694592 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE EELPROJEKT Muinsuskaitse piiranguvöönd: Ruusa mõisa ait-kuivati, Ruusa mõisa saun, Ruusa mõisa tall- tõllakuur 23826 Juhataja: Lauri Lokko vastutav spetsialist Projekteerija: Urmas Nugin TARTU, MAI 2021 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla SISUKORD KOONDANDMED.................................................................................................................... 3 SELETUSKIRI .......................................................................................................................... 4 1. ÜLDOSA ........................................................................................................................... 4 2. Asukoha skeemid ............................................................................................................... 5 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KRJELDUS ................................................................. 8 4. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................... 11 4.1. Üldlahendus .................................................................................................................. 11 4.2. Tehnilised alternatiivid ................................................................................................. 11 4.2.1. Sette eemaldamine kuivmeetodil ........................................................................... 11 4.2.2. Sette eemaldamine märgmeetodil .......................................................................... 12 4.3. Sette eemaldamine Võhandu harujõest pumpamise teel ............................................... 12 4.3.1. Sette tahendusbasseinid ......................................................................................... 12 4.3.2. Sette pumpamine tahendusbasseinidesse ............................................................... 14 4.3.3. Tahendusbasseinide likvideerimine ja puhkeala pinna kujundamine .................... 16 5. EHITUSTÖÖDE LÄBIVIIMISE ÜLDNÕUDED, KESKKONNA- KAITSE JA HEAKORD .............................................................................................................................. 16 JOONISED NR Tähis Joonise nimetus Mõõtkava Formaat 1. AS-4-01 ASENDIPLAAN 1:500 A3 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 2 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla KOONDANDMED PROJEKTI NIMETUS: Ruusa küla paadikai. Põhiprojekt TELLIJA: Räpina Vallavalitsus Kooli tn 1, Räpina 64504 Räpina Tel. 7999500, e-post: [email protected] Kontaktisik: abivallavanem Riho Luht Tel. 5256191, e-post: [email protected] PROJEKTEERIJA: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Tähe 106, 50107 Tartu, tel. 7 303735 Kontaktisik: Urmas Nugin Tel. 5078277, e-post: [email protected] OBJEKTI ASUKOHT: Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla Puhkeniidu (70701:001:0605) Koordinaadid L-Est süsteemis: X=6438789 Y=694592 PROJEKTI EESMÄRK: Väikealuste liikumise veeala settest puhastamine ja reljeefi kujundamine puhkeala rajamiseks PROJEKTEERITUD Sette eemaldusala pindala 3800 m2 RAJATISTE ÜLDANDMED: Eemaldatava sette maht (lasundi maht) ca 3900 m3 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 3 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Käesolev eelprojektiga on kavandatud Põlva maakonnas Räpina vallas Ruusa külas Võhandu äärde kavandatud puhkeala rajamise esimese etapina Võhandu jõe harujõe settest puhastamine ning madala ja liigniiske ala maapinna tõstmine. Maapinna tõstmiseks on kavandatud kasutada harujõest väljakaevatavat setet. Puhkeala rajamiseks on kehtestatud detailplaneering (Ruusa puhkeala detailplaneering. Skepast&Puhkim AS töö nr 2015-0228). Detailplaneeringu põhijoonis vt p 2. Asukoha skeemid pilt 2.5. Detailplaneeringuga on loodud tingimused Ruusa puhkeala rajamiseks Võhandu jõe ehituskeeluvööndisse. Kavandatud tegevused jäävad Ruusa küla üldkasutatava maa sihtotstarbega Puhkeniidu kinnistutele (70701:002:0604, 70701:001:0605). Koostatud eelprojekt on ettevalmistavaks etapiks järgmistele projekteerimisstaadiumitel, kooskõlastamiseks ja seisukohavõtuks asjasthuvitatud organisatsioonidele ja ametkondadele ning sisendinformatsiooniks keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks. Projekteerimisel on alusplaanina kasutatud Mäger Poegadega OÜ poolt 12.04.2021.a koostatud Puhkeniidu kü geodeetiline mõõdistamine. Maa-ala plaan (Mäger Poegadega OÜ töö nr MP-644/21G). Koostatud geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Koos geodeetilise alusplaani koostamisega viidi läbi Võhandu harujões oleva settelasundi tüseduse mõõdistamine ning kõrval olevate alade pinnase uuring. Projektalal kehtivad Võhandu jõe kalda piiranguvööndid (vt p 2. Asukoha skeemid pilt 2.3). Projektala kõrvale jääb muinsuskaitse piiranguvöönd: Ruusa mõisa ait-kuivati, Ruusa mõisa saun, Ruusa mõisa tall-tõllakuur 23826 (vt p 2. Asukoha skeemid pilt 2.4). Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 4 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla 2. Asukoha skeemid Pilt 2.1. Projektala asukoht Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 5 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla Pilt 2.2. Projektala ülevaateplaan Pilt 2.3 Väljavõte Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakendusest Pilt 2.4 Väljavõte Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardirakendusest Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 6 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla Pilt 2.5. Ruusa puhkeala detailplaneering. Põhijoonis. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 7 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KRJELDUS Ruusa küla puhkeala on kavandatud Võhandu jõe vasakule kalda lammialale Puhkeniidu kinnistule (70701:001:0605). peamiselt Võhandu jõe lammialale. (vt joonis AS-4-01). Projektala piirkonnas jääb Võhandu jõgi (VEE1003000) Leevaku paisjärve (VEE112320) paisutuse mõju alla. Projektala kaugus Leevaku hüdroelektrijaama paisust on ca 7 km ülesvoolu. Vastavalt vee-erikasutusloale (AS Generaator) on Leevaku paisjärve lubatud veetase Balti kõrgussüsteemis 39,20 m abs +/-0,1 m; ehk 39,36 m abs +/- 0,1 m EH2000 kõrgussüsteemis. Sellest lähtudes võib eeldada keskmiseks veetasemeks Võhandu jões projektala piirkonnas ca 39,60 m abs (EH2000) ja minimaalseks veetasemeks ca 39,45 m abs. Olemasolevad maapinna (lammi pinna) kõrgusarvud kavandatud puhkeala piires jäävad vahemikku 39,35… 40,05 m abs. Ka lubatud madalaimate veetasemete korral kavandatud puhkeala territoorium osaliselt üle ujutatud ja ülejäänud osa territooriumist liigniiske. Vasaku kalda poolt Võhandu jõkke suubuva harujõe põhja kõrgusarvud sette peal on vahemikus ca 38,10… 39,00 m abs. Harujõe põhjas on kuni 1,5 m tüsedune settelasund. Harujõe suue Võhandu jõkke on täis settinud ja paatidega raskesti läbitav. Vaadeldavas piirkonnas paiknevad Võhandu jõe lammialal kuni 0,5 m tüseduse õõtsiku, turba ja mudakihi all valdavalt liivsavid. Pinnase uuringu andmed on kantud projekti asendiplaanile (joonis AS-4-01). Projektalale, kavandatud puhkeala territooriumile, on paigaldatud ujuvkai mõõtmetega 2,4x6,0 m. Ehitusmasinatega juurdepääs projektalale on võimalik mööda pinnasteid Puusta-Ruusa kõrvalmaanteelt 18225 (Mõisavahe tee) läbi muinsuskaitse piiranguvööndi (Ruusa mõisa ait- kuivati, Ruusa mõisa saun, Ruusa mõisa tall-tõllakuur 23826). Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 8 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla Pilt 3.1. Vaade projektalale. Paremal paistab paigaldatud ujuvkai Pilt 3.2. Harujõe suubumiskoht Võhandu jõkke Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 9 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla Pilt 3.3. Vaade harujõele Pilt 3.4. Lammi pind projektalal Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 10 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla 4. PROJEKTLAHENDUS 4.1. Üldlahendus Selleks, et kavandatud puhkeala oleks normaalselt kasutatav on vajalik, et maapinna kõrgusarvud jääksid põhiosas vähemalt 0,7 m kõrgemale Võhandu jõe keskmisest veetasemest vaadeldavas piirkonnas; ehk pinna kõrgusarvud ca 40,30 m abs või enam. Käesoleva projektiga on kavandatud maapinna tõstmine harujõest eemaldatud settega (ca 3900 m3). Ladestusalale paigaldatud ja tahenenud sete planeeritakse laugete (kalle 1:4…1:5) nõlvadega künkaks ja kaetakse 0,2…0,3 m paksuse mineraalpinnase (saviliiv või kerge liivsavi) ja ca 0,1 m paksuse kasvupinnase kihiga ning haljastada heinaseemne külviga. Ladestatud sette katmiseks vajalikku mineraalpinnast (1000…1200 m3) on võimalik saada Räpina vallas Kirmsi külas asuvalt reformimata Mahuti katastriüksuselt (70801:001:0654) kuhu ladustatakse ajutiselt 65 Võru-Räpina tee Kirmsi-Räpina lõigu rekonstrueerimistööde käigus vabanevat pinnast. 4.2. Tehnilised alternatiivid Veekogude puhastamiseks settest on kaks põhimõtteliset tehnilist alternatiivi: - veekogu puhastamine settest kuivmeetodil - veekogu puhastaminesettest märgmeetodil. Veekogu puhastamine settest kuivmeetodil eeldab veekogu veest tühjendamist ja sette lasundi mõningast eelkuivendamist. Sette eemaldatakse veekogust kaevemehhanismidega ning veetakse ladestus- või käitluskohta. Sageli hõlbustab veekogudest kuivmeetodil sette eemaldamist tööde läbiviimine talvel külmal ajal. Veekogu puhastamine settest märgmeetodil ei eelda selle veest tühjendamist. Sette eemaldamine toimub kas pumpamise teel või kaevemehhanismidega vee alt. See tehniline alternatiiv eeldab puhastatava veekogu läheduses vaba maa-ala olemasolu koos veega välja pumbatud või kaevatud sette tahendamiseks. Käesoleva eskiisprojektiga on käsitletud eraldi tehniliste alternatiividena Võhandu jõe harujõe puhastamist kuivmeetodil ja märgmeetodil. 4.2.1. Sette eemaldamine kuivmeetodil Põhimõtteline tehnoloogiline skeem oleks järgmine: - harujõe eraldamine Võhandu jõest pinnastammiga - harujõe veest tühjaks pumpamine (vastavalt detailplaneeringule jääb võimalik vee väljapumpamise koht Võhandu jõe lammialale harujõe parema kalda poole) Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 11 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla - sette väljakaeve ja paigaldamine puhkeala täiteks Käesoleva eelprojekti koostaja on seisukohal, et selle tehnoloogilise skeemi rakendamist hõlbustaks oluliselt tööde tegemise ajaks Võhandu jõe veetaseme alandamine ja hoidmine vähemalt 1,0 m võrra madalamal kui praegune keskmine veetase. Veetaset on võimalik alandada Leevaku hüdroelektrijaama paisu osalise avamise teel. See eeldab vastavat kokkulepet Leevaku hüdroelektrijaama omanikuga (AS Generaator). Kui Võhandu jõe veetaset ei alandata, siis tekib kahtlus, et kas õnnestub harujõge veest sedavõrd tühjaks pumbata, et oleks tagatud settelasundi mõningane kuivendamine ning oleks tagatud harujõe kõrval oleva lammi pinna piisav kandevõime sette kaeve- ja teisaldamise mehhanismide liikumiseks. 4.2.2. Sette eemaldamine märgmeetodil Põhimõtteline tehnoloogiline skeem oleks järgmine: - sette tahendusbasseinide rajamine sette ladestuskohta - harujõe pinnalt õõtsiku eemaldamine ujuvmehhanismidega - sette pumpamine basseinidesse (kihtide kaupa, lastes vahepeal taheneda) - pärast sette tahenemist tahendusbasseinide piirete eemaldamine - settelasundi profileerimine, katmine ja haljastamine Selle meetodi rakendamisel ei ole hädavajalik Võhandu jõe veetaseme alandamine; kuid mõningane alandamine (0,2…0,3) m on soovitav. Lähtudes olemasolevatest looduslikest tingimustest peab käesoleva eelprojekti koostaja seda tehnoloogilist varianti eelistatavamaks eelkõige seetõttu, et puudub vajadus harujõest välja kaevatava sette täiendavaks transpordiks ladestuskohta. 4.3. Sette eemaldamine Võhandu harujõest pumpamise teel 4.3.1. Sette tahendusbasseinid Kavandatud sette tahendusbasseinide orienteeriv plaaniline paiknemine vt joonis AS-4-01, Asendiplaan. Arvestades tahendusbasseinidesse sette pumpamise soovitatavat tsüklilisust on otstarbekas rajada rohkem kui üks bassein. Käesolevas eelprojektis on asendiplaanil näidatud 2 basseini kogupindalaga ca 3600 m2. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 12 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla Sette tahendusbasseinid kujutavad endast vett läbilaskva 1,5 m kõrguse barjääriga (filterkangas puidust tugedel) piiratud alasid. Sellist lahendust kasutatakse praegu (aprill-mai 2021.) Tallinnas Snelli tiigist väljapumbatava sette vastuvõtuks. Vt. ka järgnevad pildid. Pilt 4.1. Sette tahendusbassein (Tallinn Snelli park, mai 2021) Pilt 4.2. Sette tahendusbasseini piirdebarjäär (Tallinn, Snelli park, mai 2021) Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 13 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla Pilt 4.3. Liigvee nõrgumine läbi basseini piirdebarjääri (Tallinn Snelli park, mai 2021) 4.3.2. Sette pumpamine tahendusbasseinidesse Käesoleva eelprojektiga on arvestatud sette eemaldamisega Võhandu harujõest kuni mineraalse põhjani või kuni kõrgusarvuni 37,80 m abs. Sette tahendusbasseinide suurus on arvestatud selline, et need võimaldavad vastu võtta ja esmaselt taheneda kogu Võhandu harujõest kavandatud välja pumbatava sette mahul (ca 3900 m3 . Enne sette eemaldamist on otstarbekas ujuvmehhanismidega eemaldada harujõe pinnalt õõtsik ja veepinnal ujuv risu, mis ei ole eemaldatav pumpamise teel. Sette pumpamine toimub vaheldumisi kahe tahendusbasseini, kusjuures ühte basseini ühe korraga pumbatava sette ja vee segu (pulbi) kihi tüsedus ei tohiks olla suurem kui 0,4…0,6 m, ehk pulbi maht 650…1100 m3. Pulbi esmaseks tahenemiseks toimub vee eraldumine filtreerumise teel läbi basseini ümbritseva barjääri. Settekihi lõplik tahenemine toimub aurumise teel. Järgmise pulbikihi pumpamist varem paigaldatud settele ei ole soovitav teha enne, kui selle pealispind on tahenenud. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 14 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla Pilt 4.4. Sette väljapumpamine Snelli tiigist (Tallinn Snelli park, mai 2021) Pilt 4.5. Sette pumpamine tahendusbasseini (Tallinn Snelli park, mai 2021) Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 15 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla 4.3.3. Tahendusbasseinide likvideerimine ja puhkeala pinna kujundamine Sette tahendusbasseinide täitmise järgselt on basseinide piirdebarjäärid otstarbekas likvideerida alles pärast eeldatavat sette võimalikku maksimaalset tahenemist; ehk pärast külmatsükli läbimist. Pärast basseinide piirdebarjääride eemaldamist tahenenud sete planeeritakse laugete (kalle 1:4…1:5) nõlvadega künkaks ja kaetakse 0,2…0,3 m paksuse mineraalpinnase (saviliiv või kerge liivsavi) ja ca 0,1 m paksuse kasvupinnase kihiga ning haljastada heinaseemne külviga. Nende tööde tegemise ajaks on soovitav Võhandu jõe veetase hoida allpool kõrgusarvu 39,50 m abs. Selleks on vajalik vastav kokkulepe Leevaku hüdroelektrijaama omanikuga (AS Generaator). 5. EHITUSTÖÖDE LÄBIVIIMISE ÜLDNÕUDED, KESKKONNA- KAITSE JA HEAKORD Käesolev projekt on koostatud eeldusel, et tööde teostajal on piisav varasem kogemus ja oskused projektiga kavandatud tööde läbiviimiseks. Samuti on eeldatud, et ehitustööde teostaja on orienteeritud kvaliteetse lõpptulemuse saavutamisele ning arvestab tööde maksumuse arvutamisel parima võimaliku tehnoloogia ning materjalide kasutamisega. Kuna projektala läheduses paiknevad muinsuskaitsealused objektid Ruusa mõisa tall-tõllakuur, Ruusa mõisa ait-kuivati ja Ruusa mõisa saun koos kaitsealaga, siis juhul, kui osutub vajalikuks ehitustööde käigus antud maa-alalt läbi sõita, tuleb tagada mälestiste ja kaitsevööndi säilimine ning vajadusel kooskõlastada oma tegevus Muinsuskaitseametiga. Ehitustöödeks peavad olema kõik vajalikud load ja kooskõlastused. Kõik ehitustööd peavad olema teostatud vastavuses: Eesti Vabariigi seaduste ja määrustega; Kohaliku omavalitsuse määrustega; Eesti Vabariigis kehtivate standarditega; hea ehitustavaga; omanikujärelevalve juhiste ja ettekirjutustega; käesoleva projektiga Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 16 RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030 Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla Lubatud on kasutada alternatiivseid tellija eesmärke garanteerivaid tehnilisi lahendusi. Ettepanekud projektlahenduse muutmise kohta arutatakse läbi tellija, projekteerija, järelevalve ja ehitustööde teostaja vaheliste nõupidamiste käigus. Probleemsed detaillahendused arutatakse läbi projekteerija, järelevalve ja ehitustööde teostaja vaheliste nõupidamiste käigus. Vajadusel viiakse projekti sisse vastavad muudatused. Enne ehitustööde algust on ehitusettevõtja kohustatud tööde algusest teavitama nii tellijat kui ka Keskkonnaametit. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiaid, mis välistavad kütte- ja määrdeainete vm keskkonnareostust tekitavate ainete sattumise pinnasesse. Vältida tuleb kahjusid projektala maastikule ja taimestikule. Töövõtja vastutab kõikide ehitustegevuses tekitatud kahjustuste, ka ehitusplatsist väljaspool olevate eest. Ehitustööde ajal tuleb vältida ehitusjääkide ja prahi kandumist tuule ja lainetuse mõjul Võhandu jõe veealale. Võimaliku maastikule ohtliku tegevuse ilmnemisel tuleb tegevus katkestada ning teavitada Keskkonnaametit ning töö tellijat. Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb rajatiste ümbrus ning materjalide ladustamise kohad korrastada. Kõik ehitamise käigus tekkivad jäätmed (sh puitmaterjal) tuleb koguda liigiti ja projektalalt ära vedada ning utiliseerida. Ehitusaegseks juurdepääsuks kasutatud teede katendid tuleb taastada, kui neid kahjustati ehitustööde käigus. Ehitustööde tegemisel tuleb töövõtjal järgida ohutustehnilisi nõudeid. Töödel tuleb rakendada töökaitsemeetmeid, millega on tagatud inimeste turvalisus. Töökaitses tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Tagada tuleb ehituspaiga tuleohutus. Juurdepääsul objektile juhinduda üldistest liiklusreeglitest. Koostas: U. Nugin Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 17
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel