Enel Liin Teie 10.10.2022 nr 6-2/2022/1636-1
Räpina Vallavalitsus
[email protected] Meie 18.10.2022 nr 6-3/22/19822-2
Seisukoha küsimine Ruusa puhkeala, Võhandu
jõe endise harujõe settest puhastamise
keskkonnamõju hindamise programmile
Räpina Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Ruusa
puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõju hindamise (KMH)
programmi eelnõu, koostaja Maves OÜ, vt lisa.
Keskkonnaamet peab enne avalikustamist küsima seisukohti KMH programmi sisu kohta
kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt
kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva
keskkonnamõju vastu).
Palume Teil esitada seisukoht 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates KMH
programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata Teie
pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust (KeHJS § 151 lõike 4
alusel).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa: KMH programm
Sama: Rahandusministeerium
[email protected]; Muinsuskaitseamet
[email protected]; Terviseamet
[email protected]; Transpordiamet
[email protected]
Siret Punnisk 512 8350
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise
harujõe settest puhastamise
keskkonnamõjude hindamise programmi
eelnõu
oktoober 2022
Töö nimetus: Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest
puhastamise keskkonnamõjude hindamise programmi
eelnõu
Töö number: 21136
Tellija: Räpina Vallavalitsus
Koostanud: Artto Pello
Kontrollija: Karl Kupits (KMH litsents nr KMH0105)
Maves OÜ
Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377
www.maves.ee e-post:
[email protected]
Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015
alusel.
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ................................................ 4
2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................................................. 4
2.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSED ALTERNATIIVID ........................................................ 6
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................................................................................ 8
4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...................................... 10
4.1 MAASTIK ........................................................................................................................... 10
4.2 VÕHANDU JÕGI ................................................................................................................ 12
4.2.1 Veekogumite seisund....................................................................................... 13
4.2.2 Suurtaimestik, põhjaloomastik, kalastik .................................................... 13
4.3 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA NATURA 2000 ALAD ............................................... 14
4.3.1 Võldas (Cottus gobio) ...................................................................................... 15
4.3.2 Hink (Cobitis taenia) ........................................................................................ 15
4.3.3 Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ............................................................ 16
4.3.4 Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) ............................................................. 17
4.4 VÄLISÕHK .......................................................................................................................... 17
4.5 MAAVARAD....................................................................................................................... 17
4.6 MAAPARANDUS ................................................................................................................ 17
4.7 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 18
4.8 ROHEVÕRGUSTIK .............................................................................................................. 18
5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE
KESKKONNAMÕJU................................................................................................................................ 20
5.1 MAASTIK ........................................................................................................................... 20
5.2 INIMESE TERVIS JA HEAOLU .............................................................................................. 20
5.3 VEE KVALITEET ................................................................................................................... 21
5.4 VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS VÕI LÕHN.............................................................................. 21
5.5 VÄLISÕHK .......................................................................................................................... 21
5.6 PÕHJALOOMASTIK JA TAIMESTIK ..................................................................................... 22
5.7 KALASTIK ........................................................................................................................... 22
5.8 MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SEALHULGAS NATURA ALADELE............. 23
5.9 ROHEVÕRGUSTIK .............................................................................................................. 23
5.10 JÄÄTMETEKE ...................................................................................................................... 24
5.11 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 24
5.12 KESKKONNARISK ............................................................................................................... 24
6. oktoober 2022 1
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
5.13 MÕJU KLIIMALE ................................................................................................................ 25
5.14 PIIRIÜLENE MÕJU .............................................................................................................. 25
6 HINDAMISMETOODIKA ................................................................................................... 26
7 AJAKAVA................................................................................................................................ 29
8 OSAPOOLED......................................................................................................................... 31
6. oktoober 2022 2
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
1 SISSEJUHATUS
Räpina Vallavalitsus esitas 23.08.2021 a Keskkonnaametile taotluse (T-KL/1006927-3)
veekogu süvendamiseks mahuga 3 900 m3. Taotluse eesmärgiks oli Põlva maakonnas
Räpina vallas Ruusa külas Võhandu jõe äärde kavandatud puhkeala rajamise esimese
etapina Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamine ning madala ja liigniiske ala
maapinna tõstmine. Maapinna tõstmiseks on kavandatud kasutada harujõest
väljakaevatavat setet.
Keskkonnaamet algatas 22.09.2021 a kirjaga nr DM-115957-12 keskkonnamõju
hindamise Räpina Vallavalitsuse keskkonnaloa taotlusele Võhandu jõe süvendamiseks
mahuga kuni 3 900 m3 ja kaldajoone muutmiseks, kuna veekogu süvendamine mahus
üle 500 m3 on olulise keskkonnamõjuga tegevus (KeHJS § 6 lg 1 p 17).
Keskkonnamõju hindamise eesmärk vastavalt KeHJS § 31 järgi on:
• anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning
kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on
võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada
säästvat arengut;
• tuvastada kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju
keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja
looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale,
kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele
seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline
keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid.
6. oktoober 2022 3
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT
2.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus
Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada Põlva maakonda Räpina valda Ruusa külla
Võhandu jõe äärde puhkeala. Kavandatud tegevused jäävad Ruusa küla üldkasutatava
maa sihtotstarbega Puhkeniidu kinnistutele (70701:001:0604, 70701:001:0605).
Vastavalt Räpina Vallavolikogu liikme Tiit Kala kirjeldusele, on Ruusa puhkeala rajamise
vajadus järgmine:
• Ruusa küla asub Võhandu jõe vahetus läheduses, kuid kogukonna inimestel
puudub jõe kallasrajale ligipääs. Selle pääsu rajamine annab võimaluse
ujumiskoha kasutamiseks Võhandu jõe ääres;
• Soovitakse taastada ajaloolist paatidega pääsu Võhandu jõele;
• Mitmekesistada kogukonna vaba aja veetmise võimalusi;
• Tekitada oluline sildumise koht veematkajatele Võhandu jõele;
• Parandada Leevaku paisust ülesvoolu jäävate kalade kudemisvõimalusi;
• Antud tegevused on seatud eesmärgiliste tegevustena ka Räpina valla
arengukavas aastateks.
Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht Ruusa külas. Aluskaart: Maa-amet.
6. oktoober 2022 4
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
Maismaa poolt ligipääs kallasrajale ei peagi olema tagatud, kui looduslikud tingimused
seda ei võimalda (nt tihe võsa, soine ala). Veekogu süvendamine ja jõelammi tõstmine
kalade kudemisvõimalusi ei paranda. Selle tõttu lähtutakse keskkonnamõju hindamise
kontekstis eesmärgist taastada paatidega pääs Võhandu jõele ja laiendada
ujumiskohta.
Vastavalt eelprojektile1 on esimese etapina plaanis Võhandu jõe endine harujõgi
puhastada settest ning tõsta madalat liigniisket ala. Maapinna tõstmiseks on
kavandatud kasutada endisest harujõest väljakaevatavat setet (ca 3 900 m3).
Ladestusalale paigaldatud ja tahenenud sete planeeritakse laugete (kalle 1:4–1:5)
nõlvadega künkaks ja kaetakse 0,2–0,3 m paksuse mineraalpinnase (saviliiv või kerge
liivsavi) ja ca 0,1 m paksuse kasvupinnase kihiga ning haljastada heinaseemne külviga.
Ladestatud sette katmiseks vajalikku mineraalpinnast (1 000–1 200 m3) on võimalik
saada Räpina vallas Kirmsi külas asuvalt reformimata Mahuti katastriüksuselt
(70801:001:0654) kuhu ladustatakse ajutiselt 65 Võru-Räpina tee Kirmsi-Räpina lõigu
rekonstrueerimistööde käigus vabanevat pinnast.
Ruusa küla puhkeala on kavandatud Võhandu jõe vasakule kalda lammialale
Puhkeniidu kinnistule (70701:001:0605), peamiselt Võhandu jõe lammialale. Projektala
piirkonnas jääb Võhandu jõgi (VEE1003000) Leevaku paisjärve (VEE112320) paisutuse
mõju alla. Projektala kaugus Leevaku hüdroelektrijaama paisust on ca 7 km ülesvoolu.
Vastavalt vee-erikasutusloale (AS Generaator, loa nr L.VV/326962) on Leevaku paisjärve
lubatud veetase 39,36 m abs +/- 0,1 m EH2000 kõrgussüsteemis. Eelprojektis toodud
arvutuste kohaselt on keskmiseks veetasemeks Võhandu jões projektala piirkonnas ca
39,60 m abs (EH2000) ja minimaalseks veetasemeks ca 39,45 m abs.
Olemasolevad maapinna (lammi pinna) kõrgusarvud kavandatud puhkeala piires
jäävad vahemikku 39,3–40,05 m abs. Ka lubatud madalaimate veetasemete korral on
kavandatud puhkeala territoorium osaliselt üle ujutatud ja ülejäänud osa
territooriumist liigniiske.
Vasaku kalda poolt Võhandu jõkke avaneva endise harujõe põhja kõrgusarvud sette
peal on vahemikus ca 38,10–39,00 m abs. Endise harujõe põhjas on kuni 1,5 m
tüsedune settelasund. Endise harujõe suue Võhandu jõkke on täis settinud ja paatidega
raskesti läbitav.
1
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe harujõe settest puhastamine. Eelprojekt. 2021. Inseneribüroo Urmas
Nugin OÜ.
6. oktoober 2022 5
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
Eelprojektis toodud andmetel vaadeldavas piirkonnas paiknevad Võhandu jõe
lammialal kuni 0,5 m tüseduse õõtsiku, turba ja mudakihi all valdavalt liivsavid.
Projektalale, kavandatud puhkeala territooriumile, on paigaldatud ujuvkai mõõtmetega
2,4x6,0 m.
Ehitusmasinatega juurdepääs projektalale on võimalik mööda pinnasteid Puusta-Ruusa
kõrvalmaanteelt 18225 (Mõisavahe tee) läbi muinsuskaitse piiranguvööndi (Ruusa
mõisa aitkuivati, Ruusa mõisa saun, Ruusa mõisa tall-tõllakuur 23826).
2.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid
0-alternatiivi käsitletakse KMH aruandes kui võrdlust olemasoleva olukorraga, st
puhkeala ei rajata ja jätkub senine maakasutus (peatükk Tõrge! Ei leia viiteallikat. „
Tõrge! Ei leia viiteallikat.“).
Alternatiiv 1 – kavandatava tegevuse ellu viimine eelprojektis kirjeldatud viisil,
sealjuures veekogu puhastamine settest kuivmeetodil.
Vastavalt eelprojektile on põhimõtteline tehnoloogiline skeem järgmine:
• endiseharujõe eraldamine Võhandu jõest pinnastammiga;
• endise harujõe veest tühjaks pumpamine (vastavalt detailplaneeringule jääb
võimalik vee väljapumpamise koht Võhandu jõe lammialale endise harujõe
parema kalda poole).
Alternatiiv 2 – kavandatava tegevuse ellu viimine eelprojektis kirjeldatud viisil,
sealjuures veekogu puhastamine settest märgmeetodil.
Vastavalt eelprojektile on põhimõtteline tehnoloogiline skeem järgmine:
• sette tahendusbasseinide rajamine sette ladestuskohta;
• endise harujõe pinnalt õõtsiku eemaldamine ujuvmehhanismidega;
• sette pumpamine basseinidesse (kihtide kaupa, lastes vahepeal taheneda);
• pärast sette tahenemist tahendusbasseinide piirete eemaldamine;
• settelasundi profileerimine, katmine ja haljastamine.
Kavandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks on üldjuhul asukoht, tegevuse
läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg.
Asukohaalternatiivide kaalumine võib olla põhjendatud juhul, kui ujumiskoha ja
paatide läbipääsu rajamine toob endaga kaasa olulise negatiivse keskkonnamõju.
6. oktoober 2022 6
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
Kavandatav tegevuse tulemus on ajas püsiv, mistõttu selles mõttes ajalisi alternatiive ei
ole. Ehitustööde läbiviimiseks sobiva aastaaja leidmine kuulub vajadusel
leevendusmeetmete hulka.
Juhul kui KMH koostamise käigus ilmneb teisi alternatiivseid lahendusi kavandatava
tegevuse läbiviimiseks, käsitletakse neid aruandes.
6. oktoober 2022 7
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Põlva maakonnaplaneering 2030+
Põlva maakonnaplaneeringu2 järgi asuvad Puhkeniidu kinnistud osaliselt
rohevõrgustiku tugiala (T3 Võuküla) koosseisus.
Vastavalt maakonnaplaneeringule on rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks
tagada Põlvamaa iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike,
poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures
säästlikkuse printsiibi järgimine.
Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest, mis on ühendatud koos
toimivaks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega
loodusalad, millele valdavalt tugineb rohelise võrgustiku toimimine. Koridorid tagavad
võrgustiku sidususe ja terviklikkuse.
Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei
langeks alla 90 %.
Põlva maakonnaplaneeringus esitatud rohelise võrgustiku piire täpsustatakse kohaliku
omavalitsuse üldplaneeringutega.
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga, kui tagatakse looduslike
alade osatähtsus tugialas vähemalt 90 %.
Räpina valla arengukava
Räpina valla arengukava3 järgi on Ruusa puhkeala arendamine määratud üheks
investeeringuobjektiks.
2
Põlva maakonnaplaneering 2030+. Põlva Maavalitsus, OÜ Hendrikson & Ko. 2013-2017. Kehtestatud
Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676. Kättesaadav:
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/polvamaa/polva-maakonnaplaneering-2030/
3
Räpina valla arengukavas aastateks 2023-2030. 2021. Räpina Vallavolikogu.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4290/9202/1020/lisa_rapina%20valla%20arengukava%20aastateks%
202022_2030.pdf#
6. oktoober 2022 8
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
Kehtiv Räpina valla üldplaneering
Kehtiva Räpina valla üldplaneeringu4 järgi asuvad Puhkeniidu kinnistud osaliselt
rohevõrgustiku tugiala (T8 Võuküla) koosseisus ning inventeeritud niidualal
(pärandkooslusalal).
Vastavalt üldplaneeringule tuleb rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul
igal juhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima.
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringuga, kui tagatakse rohelise
võrgustiku toimivus.
Koostatav Räpina valla üldplaneeringu eelnõu
Koostatava Räpina valla üldplaneeringu eelnõu5 järgi on kavandatava tegevuse ala
määratud kui puhke- ja virgestuse maa-ala. Puhke- ja virgestuse maa-alad on
üldplaneeringu järgi haljasalad, pargid, metsad koos ala teenindavate ehitistega.
Nende alade eesmärk on võimaldada rekreatiivset tegevust nagu sportimine ja
lõõgastumine, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamine jms.
Lisaks täidavad puhkefunktsiooni veekogud koos ranna- ja/või kaldaalaga,
supelrannad, erinevad liikumisrajad (matka-, suusa-, terviserajad), külaplatsid, osaliselt
ka haljasaladeks määratud maa-alad ning väärtuslikud maastikud.
Planeeringuala idaosa jääb üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku tugiala (T8 Võuküla)
koosseisu. Üldplaneeringu järgi tuleb rohevõrgustiku aladel tegevuste kavandamisel
lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada, et roheline võrgustik jääb toimima.
Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade (tehispindadega
hõlmamata alade) osatähtsus ei langeks katastriüksusel alla 90 %.
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringuga, kui tagatakse, et roheline
võrgustik jääks toimima ning looduslike alade osatähtsus katastriüksustel ei langeks
alla 90 %.
4
Räpina valla üldplaneering. Räpina vallavalitsus 2004/2006. Kehtestatud Põlva maavanema 21.06.2006
korraldusega nr 9-8/2334-1. Kättesaadav: http://www.rapina.ee/uldplaneering
5
Räpina valla üldplaneering. Eelnõu. 2022. OÜ Hendrikson & Ko. Kättesaadav:
http://www.rapina.ee/uldplaneering
6. oktoober 2022 9
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
4.1 Maastik
Ruusa küla puhkeala on kavandatud Võhandu jõe vasakkalda lammialale Puhkeniidu
kinnistule (70701:001:0605). Projektala piirkonnas jääb Võhandu jõgi (VEE1003000)
Leevaku paisjärve (VEE112320) paisutuse mõju alla. Projektala kaugus Leevaku
hüdroelektrijaama paisust on ca 7 km ülesvoolu.
Olemasolevad maapinna (lammi pinna) kõrgusarvud kavandatud puhkeala piires
jäävad vahemikku 39,35–40,05 m abs. Ka lubatud madalaimate veetasemete korral on
kavandatud puhkeala territoorium osaliselt üle ujutatud ja ülejäänud osa
territooriumist liigniiske.
Vasaku kalda poolt Võhandu jõkke suubuva endise harujõe põhja kõrgusarvud sette
peal on vahemikus ca 38,10–39,00 m abs. Endise harujõe põhjas on kuni 1,5 m
tüsedune settelasund. Endine harujõe suue Võhandu jõkke on täis settinud ja paatidega
raskesti läbitav.
Joonis 2. Puhkeniidu kinnistute ja selle lähiümbruse maastik Maa-ameti
reljeefivarjutuse kaardil.
6. oktoober 2022 10
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
Projektis toodud informatsiooni kohaselt vaadeldavas piirkonnas paiknevad Võhandu
jõe lammialal kuni 0,5 m tüseduse õõtsiku, turba ja mudakihi all valdavalt liivsavid.
EELIS andmebaasi järgi levivad kavandatud puhkealal ja selle ümbruses lamminiidud
(Natura elupaigatüüp 6450 ja kasvkohatüüp 2212). Kasvukohatüüp viitab, et sealsed
lamminiidud on pikaajaliselt üleujutuse mõju all ning üleujutused toimuvad
regulaarselt igal aastal. Kavandatud puhkealal ja selle lähiümbruses olevad
lamminiidud ei ole looduskaitse all, kuid on maastikuliselt, elurikkuselt väärtuslikud
kooslused. Looduslikes tingimustes on jõgede kaldad ja lammid kõrge elurikkusega, nn
elurikkuse kuumad punktid. Väikeseskaalaliselt liigirikkuselt (ruutmeetrite skaalas) on
luhad suhteliselt liigivaesed, liigirikkus on kõrge pigem maastiku skaalas (terve
lammiala skaalas). Selle kõrge liigirikkuse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et lammid
pakuvad mitmeid strukturaalselt ja funktsionaalselt erinevaid elupaiku, mida tekitab
eelkõige vee vool. Lamminiidud on kõige lopsakama taimestikuga Eesti niidukooslused.
Üleujutused esinevad lamminiitudel sagedamini lume sulamise aegu. Tasase reljeefiga
suurte jõgede luhtadel võib üleujutus kesta enamuse aastast. Väiksemate jõgede ääres
võib esineda ägedate vihmasadudega kaasnevat suvist üleujutust. Lisaks pakuvad
lammialad olulisi ökosüsteemiteenuseid, sh veetaseme ja vooluhulga stabiliseerimine,
süsiniku sidumine, vee puhastamine ja ka puhkemajandus. Need teenused töötavad
eelkõige hästi säilinud looduslikel lammidel.6
Planeeritav puhkeala piirneb loodeküljel (Reoveepuhasti, 70702:003:0078) Ruusa küla
reoveepuhastiga (PUH0651360). Vastavalt Räpina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kavale7 on reoveepuhasti rajatud aastal 2010. Tegemist oli biokile
tehnoloogial baseeruva reoveepuhastiga, mis ehitati 2012. aastal aktiivmudapuhastiks.
Reoveepuhasti haldaja on AS Revekor, kellele on antud välja keskkonnakompleksluba
registrinumbriga L.VV/327778. Vastavalt reostuskoormusele8 ja Keskkonnaministri
määrusele nr 319 § 4 on reoveepuhasti kuja 50 m.
6
Piirimäe, K., Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, K., Reitalu, T. 2021. Suurte üleujutustega
siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid.
7
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4290/6201/8029/Lisa_Rapina_valla_uhisveevargi.pdf
8
Ruusa küla reoveekogumisala (RKA0650325) koormus on EELIS andmebaasi järgi 231 ie.
9
Keskkonnaministri 31.07.2019. a määrus nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus.
https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019008
6. oktoober 2022 11
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
W
S N
E
N
W
E
Joonis 3. Kavandatava tegevuse asukoht (punasega) ja selle ümbrus kevadise
suurvee ajal (19.04.2022, üleval) ja suvel (14.06.2021, all). Allikas: Maa-amet.
4.2 Võhandu jõgi
Põlva- ja Võrumaal paiknev Võhandu jõgi (VEE1003000) algab Savernast 0,5 km edela
pool ja suubub Lämmijärve. Keskkonnaregistri andmetel on jõe pikkuseks 164,9 km
6. oktoober 2022 12
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
(koos harujõgedega 190,6 m) ja valgala pindala 1401,7 km2. Võhandut loetakse Eesti
pikimaks jõeks.
4.2.1 Veekogumite seisund
Valgalapõhiselt asub Võhandu jõgi Ida-Eesti vesikonnas ja Peipsi alamvesikonnas ning
on jagatud seitsmeks pinnaveekogumiks10.
Kavandatava tegevuse ala jääb Võhndu_5 veekogumi (Paidra paisust Virosi ojani, tüüp
V2B) alale. Kavandatava tegevuse asukohast vahetult põhjapool on tegu Võhandu_6
veekogumiga (Võhandu Virosi ojast Räpina paisuni, tüüp V2B).
Mõlema veekogumi (Võhandu_5 ja Võhandu_6) ökoloogilise seisundi 2020. aasta
hinnangud11 on kesised. Võhandu_5 veekogumi kesise seisundi elemendid on kalastik
ja paisutus. Võhandu_6 puhul kalastik. Mõlema veekogumi keemiline seisund on
hindamata. Koondseisundi eesmärk 2021. a oli hea, mida ei saavutatud.
2021. a jõgede hüdrobioloogilise seire ja uuringu12 käigus määrati Võhandu_5
veekogumi13 seisundihinnanguks hea. Nii kalad, mikrofütobentos kui ka suurtaimed
said seisundihinnanguks hea ning suurselgrootud väga hea.
Võhandu_6 veekogumil tehti viimane hüdrobioloogiline seire 2016. a 14. Suurtaimede,
põhjaloomastiku ja kalastiku tõttu hinnati veekogumi seisund kesiseks. Ränivetikad olid
heas seisundis ja vee füüsikalis-keemilised näitajad väga heas seisundis15.
4.2.2 Suurtaimestik, põhjaloomastik, kalastik
Võhandu_5 veekogumis registreeriti 2021. a suvel kokku 28 taksonit suurtaimi, nende
hulgas 2 makrovetikataksonit ja 2 samblaliiki. Domineerisid penikeeled (Potamogeton),
10
https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021
11
https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c4
1
12
Eesti Maaülikool. Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2020. aasta aruanne. 2022.
13
Seirepunkt asub Süvahavva külas (Seirejaam Võhandu jõgi: Süvahavva, SJA6796000), ca 18 km
ülesvoolu.
14
Seirepunkt asub Toolamaa külas (Seirejaam Võhandu jõgi: ülalpool Leevaku veelaset, SJA0457000), ca
7 km allavoolu.
15
Eesti Maaülikool. Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2016. aasta aruanne. 2017.
6. oktoober 2022 13
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
ohtramalt esines ka jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia). Ülejäänud taksonid esinesid
vähemarvukalt. Suurtaimestiku üldkatvus oli 35 %. Taimestikuindeksite põhjal hinnati
seirelõigu seisund heaks.
Põhjaloomastiku arvukaimaks taksoniks oli perekonna Micronecta esindajad.
Suurselgrootute indeksite järgi hinnati seirekoha seisund väga heaks.
Kalastiku seirepüügil registreeriti 13 kalaliiki: ojasilm, haug, särg, teib, turb, lepamaim,
rünt, tippviidikas, nurg, trulling, luts, ahven ja võldas. Indikaatorliikidest vastas
tippviidika arvukus seirelõigu elupaigalisele kvaliteedile, teibi ja võldast esines
vähearvukalt, puudus harjus. Tüübispetsiifilistest liikidest vastasid ojasilmu, särje, turva,
lepamaimu, ründi, nuru ja trullingu arvukus ning vanuseline koosseis seirelõigu
elupaigalisele kvaliteedile, vähearvukalt või vaid ühe vanusrühmana esinesid haug, luts
ja ahven, puudusid forell, säinas, hink ja viidikas. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi
põhjal heaks.
Võhandu_6 veekogumis registreeriti 2016. a kokku 19 taksonit suurtaimi. Domineeris
kollane vesikupp (Nuphar lutea), kaasdominandiks oli jõgi-kõõlusleht (Sagittaria
sagittifolia). Taimestikuindeksi väärtuse järgi (36,7) oli seirekoha seisund kesine (hea
piiri lähedal). Kesise seisundi põhjuseks oletati seirekohani ulatuvat Räpina paisude
mõju.
Suurselgrootute arvukusdominandiks olid surusääsklaste (Chironomidae) vastsed.
Kaitsealustest liikidest registreeriti paksu jõekarbi (Unio crassus) esinemine.
Seirepüügil registreeriti 11 kalaliiki: haug, särg, roosärg, turb, tõugjas, mudamaim,
viidikas, tippviidikas, nurg, latikas ja ahven. Indikaatorliikidest puudus teib. Võldase
puudumist seisundi hindamisel ei arvestatud, sest jõe kõrge veetase ei võimaldanud
selle liigi esinemist adekvaatselt hinnata. Tüübispetsiifilistest liikidest esines väga
arvukalt särge ja viidikat, arvukalt haugi, nurgu, tippviidikat ja ahvenat, vähearvukalt
turba, tõugjat ja latikat, puudusid harjus, säinas ja lepamaim. Kalastiku seisund hinnati
seirepüügi põhjal kesiseks.
4.3 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad
Puhkeniidu kinnistud ei asu Natura alal ega selle vahetus läheduses. Lähim Natura ala,
Virosi loodusala, asub 2,5 km kaugusel edela suunas Võiardi küla territooriumil Virosi
järvel.
Puhkeniidu kinnistutuid läbivas ja kinnistute idaservaga piirnevas Võhandu jões on
EELIS andebaasi järgi registreeritud III kaitsekategooria kalaliikide, võldas (Cottus gobio)
ja hink (Cobitis taenia) elupaigad. Puhkeniidu kinnistu lääneserv kattub II
6. oktoober 2022 14
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
kaitsekategooria kaitsealuse nahkhiirliigi põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii)
elupaigaga. Puhkeniidu kinnistust 0,3 km kaugusel edelas on registreeritud III
kaitsekategooria linnuliigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elupaik.
4.3.1 Võldas (Cottus gobio)
Võldas on Eestis III kategooria kaitsealune liik ning kuulub EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ II lisasse.
Võldas on võldaslaste (Cottidae) sugukonda võldaste (Cottus) perekonda kuuluv paikse
eluviisiga põhjakala. Võldas on põhjaeluviisiga väike kala ja ta asustab tavaliselt
veekogude kivise põhjaga alasid. Teda leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus varjub
tühjadesse karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Vee hapnikusisaldus
peab võldase jaoks olema püsivalt kõrge. Eestis on võldas paljudes jõgedes tavaliseks
liigiks, kuid mõnedes jõestikes ta levikutõkete tõttu puudub. Enamasti on asurkonnad
laialipaisatult ja üksteisest isoleeritud. Eestis on võldas paljudes jõgedes üks
tavalisemaid kalu, kuid mõnedes jõestikes (Väike-Emajõgi, Elva jt) ta levikutõkete tõttu
puudub. Jõgesid, kus võldas levinud lausaliselt, on Eestis vähe.
Võldast ohustavad veekogude reostumine ja eutrofeerumine, jõgede kraavitamine,
süvendamine ja paisutamine, veetaseme ja vooluhulga kõikumised reguleeritud
jõgedes16,17.
4.3.2 Hink (Cobitis taenia)
Hink on Eestis III kategooria kaitsealune kalaliik ning kuulub EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ II lisasse.
Hink on karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi hinklaste (Cobitidae) sugukonda kuuluv öise
ja erakliku eluviisiga kala. Hink elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal,
järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude piirkonnas. Tihti katab hingu elupaigas
veekogu põhja taimestik või õhuke detriidikiht. Eestis on hinku leitud vaid paiguti, teda
on leitud vaid vähestest järvedest ja jõgedest ning Matsalu lahest. Tema levik Eestis on
võrdlemisi lünklik. Asurkondade tegelik arv on teadmata, sest põhjalikumad uuringud
hingu leviku ja ökoloogia alalt puuduvad. Enamik hingu levikuandmetest on seni
kogunenud juhuslikult.
16
Keskkonnaamet. Võhandu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2015-2024. 2015
17
https://www.loodushoid.ee/Natura_2000_kalaliigid_Alam-Pedja__28
6. oktoober 2022 15
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
Hinku ohustavad jõgede süvendamine, kraavitamine, veetaseme kõikumised
paisutatud jõgedes, järvede veetaseme muutmine, tugev reostus ja röövkalade (haug,
ahven) suur arvukus13,14.
4.3.3 Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii)
Põhja-nahkhiir on Eestis levinud üle terve maa, ning on siin domineeriv nahkhiireliik.
Liik asustab eriilmelisi elupaiku, on tavaline nii inimasulates kui ka neist väljas.
Toitumisalad paikevad mitmesugustes puistutes: parkides ja metsades, kus eelistab
lennata lagendikel ning puistu servades. Tihti kohtab neid lendamas hoovides ning
veekogude ümbruses ja kohal. Liigub ka avatud biotoopides, näiteks lagedate
rohumaade või põldude kohal. Sageli toitub tänavavalgustite ümber kogunenud
putukatest.
Põhja-nahkhiir on öise aktiivsusega loom, kes peitub päevaks varjepaikadesse. Need
asuvad peamiselt hoonete katusealustes, voodrilaudade taga või muudes hoonetes
leiduvates õõnsustes. Võib asustada ka puuõõsi. Üksikuid isendeid on leitud lahtise
puukoore alt ja puuriitadest. Üht varjupaika võib korraga asustada kuni 50 isendist
koosnev poegimiskoloonia.
Põhja-nahkhiir on aktiivne vaid soojal poolaastal. Talve veedab talveunes, mis algab
Eestis oktoobris ning kestab aprilli-maini. Talvituspaigana kasutavad nad
mitmesuguseid maa-aluseid ruume. Olulisemad talvituspaigad Eestis on mahajäetud
kaevanduskäigud, maa-alused kaitserajatised ja keldrid.
Põhja-nahkhiired paarituvad alates hilissuvest parvlemispaikades ning talvituspaikades.
Viljastumine toimub kevadel pärast talveune lõppu. Tiinuse ja poegade kasvatamise
ajaks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, mis asuvad tavaliselt hoonete
katusealustes või voodrilaudade tagustes tühimikes. Kolooniad kogunevad mais.
Järglased sünnivad juuni teisel poolel või juuli alguses. Tiinuse kestus sõltub tugevasti
ilmastikust ning poegimine võib ebasoodsates tingimustes kuni kuu edasi lükkuda.
Põhja-nahkhiir on Eestis kui ka Euroopas kaitsealune liik, kuid elab Eestis oma levila
tuumikalal ning on meil arvukas liik. Kolooniaid ohustab peamiselt inimtegevus. Kuna
varjepaigad asuvad sageli hoonetes, on oluline ohutegur häirimine varjepaikades (eriti
poegimiskolooniate ajal). Põhja-nahkhiirt ohustavad ka häiringud talvituspaikades ning
nende hävimine.18
18
Moks, E., Remm, J., Kalda, O., Valdmann, H. Eesti imetajad. 2015.
6. oktoober 2022 16
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
4.3.4 Valge-toonekurg (Ciconia ciconia)
Valge-toonekurg pesitseb peaaegu eranditult kultuurmaastikul inimasustuse vahetus
läheduses Pesapaiga valikul on see liik alati sõltunud inimestest: traditsiooniliselt rajab
ta pesa katusele, korstnale või puu otsa pandud pesaalusele. Järjest rohkem on ta
hakanud pesitsema ka elektripostidel. Lõuna-Eestis on valge-toonekure asustustihedus
suurem kui Põhja-Eestis, küündides seal kohatu rohkem kui 25 p/100 km2 kohta.
Kogu leviala ulatuses peetakse liigile peamiseks ohuks põllumajanduse
intensiivistumist ja taimekaitsemürkide kasutamist, samuti märgalade kuivendamist
(toitumisalade ahenemist), hukkumist õhuliinides ning pestitsiidide kasutamist
talvitusaladel19.
4.4 Välisõhk
Pole teada, et kavandatava tegevuse piirkonnas oleks ületatud välisõhu
kvaliteedinorme või välisõhu seisund oleks kvaliteedipiiri lähedane. Piisavalt suure
kindlusega võib väita, et välisõhu seisund on hea.
4.5 Maavarad
Planeeritava tegevuse asukohas ega vahetus läheduses ei asu maavarade leiukohti.
Kavandatava tegevusega ei kaasne suuremahulist loodusvarade kasutamist.
Eelprojektis nähakse ette välja kaevatud pinnas kasutamis Puhkeniidu kinnistu piires
maapinna planeerimiseks.
Kavandatav tegevus ei oma olulist mõju loodusvaradele.
4.6 Maaparandus
Puhkeniidu kinnistutel ega selle vahetus läheduses ei ole Maaparandussüsteemide
registris registreeritud maaparandusehitisi.
Kavandatav tegevus ei avalda mõju maaparandusehitistele.
19
Eesti Ornitoloogiaühing. Linnuatlas. 2018.
6. oktoober 2022 17
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
4.7 Kultuuriväärtused
Puhkeniidu kinnistud piirnevad läänepool Ruusa mõisa pargiga, kus on registreeritud
3 muinsuskaitse objekti: Ruusa mõisa tall-tõllakuur väravapostidega (23827), Ruusa
mõisa ait-kuivati (23826) ja Ruusa mõisa saun (23828). Muinsuskaitse objektide
piiranguvööndi idaserv ulatub Puhkeniidu kinnistute lääneservale (Joonis .
Eelprojekti järgi on ette nähtud kasutada võimaliku ehitusalale juurdepääsu teena
muinsuskaitse piiranguvööndi läbivat pinnasteed.
Joonis 4. Ruusa puhkeala lähialas paiknevad muinsuskaitseobjektid. Aluskaart: Maa-
amet.
4.8 Rohevõrgustik
Puhkeniidu kinnistute idaosad jäävad Räpina valla üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku
tugiala koosseisu (Joonis 5). Tegemist on Võhandu jõe äärse lammialaga, kus levivad
lamminiidud. Kõrghaljastus praktiliselt puudub.
6. oktoober 2022 18
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
Joonis 5. Rohevõrgustiku paiknemine kavandatava tegevuse alal. Aluskaart: Maa-
amet.
6. oktoober 2022 19
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV
OLULINE KESKKONNAMÕJU
Kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt mõju Võhandu jõele ning selle elustikule
otseselt süvendataval alal ning sellest allavoolu ehitusperioodil. Samuti avaldub
mõningane mõju materjali veoteedele ja selle vahetusse lähedusse jäävatele hoonetele
ning nende elanikele.
Pole selge, kui oluline mõju avaldub rohevõrgustikule ja looduslikule sidususele
lammiala täitmise tõttu.
Kavandatava tegevuse mõjuala täpsem ulatus selgitatakse keskkonnamõju hindamise
aruande käigus. Otsene mõju avaldub kaevandusalal, veoteedel ning nende vahetus
läheduses.
5.1 Maastik
Võhandu jõe endisest harujõest välja kaevatava settega maapinna tõstmine mõjutab
jõeäärseid lamminiidu kooslusi ja muudab olemasolevat maastikupilti.
KMH käigus tuleb selgitada mõju suurus, olulisus ja meetmed lamminiitude
koosluste säilitamiseks ja / või taastamiseks.
5.2 Inimese tervis ja heaolu
Inimese tervist ja heaolu võib mõjutada müra ja tolmu levik. Kuna puhkealale on
planeeritud rajada ka ujumiskoht, siis võib mõju avaldada ka kavandatava tegevuse
alaga külgnev Ruusa küla reoveepuhasti. Mõju võib esineda, kui suurvee ajal
reoveetiigid üle ujutatakse ja reovesi jõuab ka ujumiskohta.
Planeeringuala asub tihedalt asustatud Ruusa küla servas. Lähimad majapidamised
asuvad 120 m kaugusel.
Olulisis vibratsiooni tekitavaid töid (nt lõhkamine) ei plaanita. Ehitusperioodil kaasneb
kavandatava tegevusega müra, mille tekitajaks on ehitusplatsil töötavad masinad ja
materjali vedavad veokid. Müra mõju ulatub tõenäoliselt jõe läheduses ja
juurdepääsuks mõeldud Pusta–Ruusa ja Mõisavahe tee ääres asuvate elamuteni.
6. oktoober 2022 20
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
Müratase ei ületa tavaliste ehitustöödega kaasnevat taset. Tegevusega kaasnev
müratase peab jaama määrusega20 kehtestatud piiridesse.
Juurdepääsu teena on planeeritud kasutada pinnasteed, mis viib välja Puusta–Ruusa
kõrvalmaanteele 18225 (Mõisavahe tee). Täitepinnas on planeeritud tuua Räpina vallast
Kirmsi külast asuvalt Mahuti katastriüksuselt (70801:001:0654). Täitepinnase vedu
toimub sellisel juhul mööda Mõisavahe teed, põhja suunast. Sellisel juhul küla keskust
veokid ei läbi ja täiendavat müra ei lisandu.
Kokkuvõtvalt tuleb hinnata inimese tervisele ja heaolule avalduvat mõju.
5.3 Vee kvaliteet
Sõltumata valitud sette väljamise meetodist kandub osa settest siiski veega allavoolu,
kas tööde ajal (märgmeetod) või pärast töid (kuivmeetodil). Sette kandumise maht ega
kaugus ei ole teada. Oluline on jälgida, et ladustatud sete ei valguks raskusjõul või
sademete toimel vette tagasi. Sellega võib kaasneda oluline mõju veekogule.
Kokkuvõtvalt tuleb KMH käigus hinnata sette alla kandumise võimalikku mõju
Võhandu alamjooksule ja sette ladustamisviisi ohutust. KMH käigus tuleb valida
/ selgitada sobivam tehnoloogiline lahendus.
5.4 Valgus, soojus, kiirgus või lõhn
Kavandatava tegevuse käigus ei eraldu olulisel määral valgust, soojust, kiirgust ega
lõhna.
Antud mõju hindamises ei valgus, soojus, kiirgus ega lõhn hindamise objektiks.
5.5 Välisõhk
Töid teostatakse sisepõlemismootori abil töötavate masinatega, mida tööde
teostamise ajal on piirkonnas tavapärasest rohkem. Kasutatav tehnika võimsus ei erine
20
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv
6. oktoober 2022 21
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
oluliselt majade või teede ehitusest. Pole tõenäoline, et sõidukitest tulevad heitgaasid
põhjustaksid õhukvaliteedi normide ületamist. Ehitajal on kohustus jälgida oma
tegevuse vastavust õigusaktides toodud piirväärtustele ning selgitada vajadust
õhusaasteloa taotlemise järele21. Kavandatavalt tegevusel puudub oluline mõju
välisõhu kvaliteedile.
Jõgede sete ei levita ebameeldivat lõhna ulatuslikult nagu reoveesete või sõnnik. Jõe
sette lõhna on tunda juhul, kui minna sellele lähedale ja kui see ei ole veel veetustunud.
Sellest tulenevalt ei ole põhjust eeldada sette ladustamise olulist mõju lõhnatajule.
Kokkuvõtvalt antud mõju hindamises ei ole välisõhk hindamise objektiks.
5.6 Põhjaloomastik ja taimestik
Põhjaloomastikule avaldab mõju eelkõige vee heljumi sisalduse tõus ning lokaalselt ka
põhjaloomade otsene hävimine kaevetööde alal.
Veetaimestik tööde alal hävib.
Õigete töövõtete korral on eelkirjeldatud mõjud on ajutised ning pöörduvad.
Kokkuvõtvalt tuleb hinnata põhjaloomastikule ja taimestikule avalduvat mõju
ning välja pakkuda vajalikud leevendusmeetmed olulise negatiivse mõju
vältimiseks.
5.7 Kalastik
Hõljuvainete suurenemisest tekkiv surve avaldab negatiivset mõju jões allavoolu
jäävale kalastikule. Samuti võib vahetult kaevetööde piirkonnas hukkuda osa kalu ning
osa kalade noorjärkudest (tõstetakse koos setetega veest välja või jäävad setete
ümbertõstmisel settekihi alla). Allavoolu kanduval ja jõe eri osadesse settival hõljumil
on mõju võimalikele kudepaikadele minimaalne. Seda põhjusel, et tööde ala asub
Räpina paisu mõju all, milles ritraalsed ja kärestikulised lõigud kas puuduvad või on
muudetud aeglasevooluliseks potomaalseks jõeks. Eeldatavasti settib valdav osa
hõljumist enne Räpina paisu.
Negatiivne mõju on süvendatava endise jõeharu, kui mõningate siinsete tüübiomaste
kalaliikide kudemis- ja talvituspaiga oluline muutmine.
21
Atmosfääriõhu kaitse seadus–Riigi Teataja
6. oktoober 2022 22
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
Kokkuvõtvalt tuleb hinnata kalastikule avalduvat mõju.
5.8 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura aladele
Puhkeniidu kinnistud ei asu Natura alal ega selle vahetus läheduses. Lähim Natura ala,
Virosi loodusala, asub 2,5 km kaugusel edela suunas Võiardi küla territooriumil Virosi
järvel. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha negatiivseid mõjusid Natura aladele.
Puhkeniidu kinnistu lääneserv kattub II kaitsekategooria kaitsealuse nahkhiirliigi põhja-
nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaigaga.
III kaitsekategooria linnuliigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elupaik asub
kavandatava tegevuse alast ca 300 m kaugusel edela suunas. Pesa asub endise
katlamaja korstnal Mõisavahe tee ääres. Liik pesitseb peaaegu eranditult inimasustuse
vahetus läheduses, kus leidub rohkem sobivaid pesapaiku (korstnad, elektripostid jm).
Sageli asub pesa ka suurte maanteede läheduses. Valge-toonekure arvukuseks Eestis
hinnati 2019. a 4 500-5 500 haudepaari22. Võhandu jõe äärsed lammid on kurele
tõenäoliselt üheks toitumisalaks.
Valge-toonekure registreeritud elupaik asub suhteliselt kaugel ning liik ei ole
ehitustöödest tulenevate häiringute osas liialt tundlik.
Mõju kaitstavatele kalaliikidele on kirjeldatud peatükis 5.6 „Kalastik“.
Kokkuvõtvalt tuleb hinnata võimalikke mõjusid põhja-nahkhiirele ja
kaitsealustele kalaliikidele hink ja võldas. Valge-toonekurg ei ole keskkonnamõju
hindamise objektiks.
5.9 Rohevõrgustik
Rohevõrgustiku alal tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda rohelise võrgustiku
eesmärkidest ja tagada, et roheline võrgustik jääb toimima. Rohevõrgustiku
planeerimisjuhendi23 järgi on niitude ökosüsteemide kõige olulisemaks rolliks
liigirikkuse toetamine ja seda just nende liikide puhul, kelle elupaiganõudlus on seotud
avatud niidukooslustega.
Kavandatava tegevuse käigus ei eemaldata kõrghaljastust, kuid osa lamminiidu
kooslusest kaetakse jõest eemaldatud settega, mistõttu lamminiitudele iseloomulik
22
Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017. Hirundo. 2019
23
Kutsar, R., Metsalu, P., Eschbaum, K. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 2018.
6. oktoober 2022 23
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
taimestik seal hävineb, looduslik veerežiim muutub ning ei ole kindel kas ja kuivõrd
oluliselt saab mõjutatud lammialade katkematus.
Kokkuvõtvalt tuleb mõju hindamise käigus selgitada välja mõjud
rohevõrgustikule, täpsemalt lammialale.
5.10 Jäätmeteke
Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisel määral jäätmeteket. Vähesel määral võib
tekkida ehitusjäätmeid. Väljakaevatav pinnas on planeeritud kasutada samal
territooriumil maapinna planeerimiseks.
Eelduslikult käideldakse jäätmeid vastavalt kohaliku omavalitsuse
jäätmekäitluseeskirjadele.
Kokkuvõtvalt antud mõju hindamises ei ole jäätmeteke hindamise objektiks.
5.11 Kultuuriväärtused
Projektala läheduses paiknevad muinsuskaitsealused objektid Ruusa mõisa tall-
tõllakuur, Ruusa mõisa ait-kuivati ja Ruusa mõisa saun koos kaitsealaga.
Eelprojekti järgi on ette nähtud kasutada võimaliku ehitusalale juurdepääsu teena
muinsuskaitse piiranguvööndi läbivat pinnasteed. Tee asub lähimast
muinsuskaitseobjektist (Ruusa mõisa saun) ca 100 m kaugusel kirde ja ida suunas. Tee
kasutamisel tuleb tagada kultuurimälestiste säilimine. Tegevus tuleb kooskõlastada
Muinsuskaitseametiga.
Piiranguvööndi osas ei ole planeeritud ehitustegevust ning piiranguvööndist läbi
minevava transpordi hulk ei ole sedavõrd suur, et võiks avaldada olulist mõju
muinsuskaitse objektidele.
Kokkuvõtvalt antud mõju hindamises ei ole kultuuriväärtused hindamise
objektiks.
5.12 Keskkonnarisk
Oluliseks keskkonnariskiks võib olla sademetega või lumesulaveega tekkiv tulvavesi,
mis viib endaga kaasa kaldale ladustatud sette. Sette alla kandumise vähendamiseks
on oluline töö etapid planeerida nii, et kaevetööd voolava vee keskkonnas oleks
minimaalsed.
6. oktoober 2022 24
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
Ekskavaatoreid ja muid sarnaseid ehitusmasinaid tuleb tankida selleks ette nähtud
kohtades. Tankimisel jõekaldal või sellele lähedal on lekete tekkimisel vee-elustikule
võimalik negatiivne mõju.
Kokkuvõtvalt mõju hindamise käigus on vaja järgida riskide piisavat maandamist.
5.13 Mõju kliimale
Kavandataval tegevusel puudub mõõdetav mõju kliimale.
Kliima mõju kavandatavale tegevusele võib avalduda läbi ekstreemsete ilmastikuolude
sagenemise ja selle läbi suurema surve vesirajatistele.
Mõju hindamise käigus tuleb käsitleda kliima muutusest tulenevaid riske ning
hinnata nendega arvestamist.
5.14 Piiriülene mõju
Piiriülest mõju ei ole ette näha.
6. oktoober 2022 25
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
6 HINDAMISMETOODIKA
Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest.
Arvestatakse kehtivaid õigusakte, strateegilisi arengudokumente ning neis sätestatud
piiranguid.
Kuna tegevusest ilmnev mõju on sobivas täpsusastmes kvantitatiivselt pigem
mõõtmatu (mõjutatud kalade hulk, heljumi täpne kogus jne) viiakse hindamine läbi
kvalitatiivselt. Mõjude hindamisel arvestatakse ka leevendusmeetmeid.
Veekeskkond
Varasemate tööde põhjal24;25 on teada, et allavoolu kanduva sette kogust ei ole
võimalik arvutada ega mudeldada.
Kalastiku ekspert hindab erinevate tehnoloogiliste lahenduste mõju allavoolu jäävale
vee elustikule oma kogemuse ja varasemalt teostatud sarnaste tööde tulemuste põhjal.
Keskkonnaekspert hindab, milline sette väljutamise meetod on kõige vähem keskkonda
kahjustav.
Inimese tervis ja heaolu
Keskkonnaekspert hindab Ruusa küla reoveepuhasti võimalikku mõju kavandatavale
ujumiskohale.
Maastik
Ökoloog annab hinnangu, kuidas endisest harjujõest välja kaevatud sette ladustamine
lamminiidule sealseid kooslusi tervikuna mõjutab. Samuti hindab ökoloog
lamminiitude taastamisetööde vajalikkust ja annab suunised kui kiiresti hakkab
taimestik taastuma ning millist seemnekülvi on vaja teostada.
Ökoloog teeb mõju hindamiseks välivaatluse.
Rohevõrgustik
Ökoloog annab ülevaate võimalikest mõjudest rohevõrgustikule. Vajadusel töötab välja
leevendusmeetmed mõju minimeerimiseks.
24
Sindi paisu avamine ja tehiskärestiku rajamine Eksperthinnang. AS Maves. 2017.
25
Pärnu jões Sindi väliujula süvendustööd keskkonnamõju hindamine. AS Maves. 2018.
https://docplayer.es/63864873-As-maves-parnu-joes-sindi-valiujula-suvendustood-kmh-programm-
tellija-keskkonnaagentuur-too-nr-vastutav-taitja-tuuli-vreimann.html
6. oktoober 2022 26
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
Ökoloog teeb mõju hindamiseks välivaatluse.
Kaitsealune nahkhiire liik
Ökoloog annab eksperthinnangu, kuidas kavandatav tegevus võib mõju avaldada
kaitsealusele nahkhiireliigile. Vajadusel töötatakse välja leevendusmeetmed või tööde
teostamise ajalised piirangud.
Keskkonnarisk
Keskkonnaekspert jälgib, et välja kaevatud sete ladustatakse nõuetekohaselt ladestus-
või tahendusplatsile (vastavalt alternatiivile) ning välditakse toitaineterikka vee või sette
tagasivalgumist jõe sängi.
Keskkonnaekspert teeb ettepanekud ehitusmasinate hooldamise ja tankimiste
tingimuseks, et minimeerida võimalikku kütuselekkest põhjustatud riski
veekeskkonnale.
Häiringud
Keskkonnaekspert annab tunnetusliku hinnangu, milline võiks olla sette optimaalne
veosagedus, et see ei häiriks elanikkonda liialt. Selleks kasutatakse lähipiirkonnas
mõõdetud olemasolevaid liiklussagedusi.
Keskkonnaekspert pakub välja optimaalsed veomarsruudid.
Alternatiivide kaalumine
Alternatiivide kaalumisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise käsiraamatus toodud
tavalisest võrdlemise meetodist26 (peatükk 7.4.1).
Kui mõju hindamise käigus siiski osutub keeruliseks mingite alternatiivide vahel
valimiseks kasutatakse multikriteeriumi analüüsimeetodit (peatükk 7.4.2).
Uuringud
Täiendavaid uuringuid keskkonnamõju hindamise käigus läbi ei viida. Mõjusid
hinnatakse ekspertgruppi kuuluvate ekspertide (Tabel 3) varasemal kogemusel
tuginevate hinnangute alusel. Vajadusel lähtutakse sarnastest läbi viidud uuringute
tulemustest.
Aruande koostamine
Keskkonnamõju hindamise aruandes tuuakse välja meetmed keskkonnamõju
26
Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. Tõnis Põder. 2017.
https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakorraldus/keskkonnamoju-
hindamine
6. oktoober 2022 27
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel ka seireks kavandatud meetmed. KMH
aruanne koostatakse vastavalt määruses27 sätestatud nõuetele.
27
Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded Keskkonnaministri
01.09.2017 määrus nr 34. https://www.riigiteataja.ee/akt/106092017001?dbNotReadOnly=true
6. oktoober 2022 28
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
7 AJAKAVA
Maksimaalne menetlusaeg
KMH etapp Aeg
seaduse järgi
KMH algatamine September 2021
KMH algatamisest teatamine 14 päeva
Ekspert koostab KMH programmi
Programmi KeHJS § 13 nõuetele vastavuse
14 päeva Oktoober 2022
kontroll
Seisukohtade küsimine asjaomastelt
30 päeva November 2022
asutustelt
Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja
hindab programmi asjakohasust ja 14 päeva November 2022
piisavust
Ekspertgrupp täiendab/parandab
vajadusel programmi, selgitab esitatud
November 2022
seisukohtadega
arvestamist/mittearvestamist
Otsustaja kontrollib täiendatud
14 päeva Detsember 2022
programmi korraldab avaliku väljapaneku
Programmi avalik väljapanek min 14 päeva Detsember 2022
Programmi avalik arutelu 1 päev Detsember 2022
Programmi täiendamine, avalikustamisel
30 päeva Jaanuar 2022
laekunud kirjadele vastamine
Programmi nõuetele vastavuse kontroll
(vastavalt seadusele tuleb esitada hiljemalt 30 päeva Jaanuar 2022
18 kuud pärast algatamist)
Nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest
14 päeva Veebruar 2023
teavitamine
KMH aruande koostamine Veebruar 2023
KMH aruande esitamine otsustajale Veebruar 2023
Otsustaja kontrollib aruande sisu
21 päeva Veebruar 2023
vastavust nõuetele
Otsustaja küsib asutustelt seisukohti
30 päeva Märts 2023
aruande sisu kohta
Otsustaja menetleb saabunud seisukohti
21 päeva Aprill 2023
ja esitab enda seisukoha
6. oktoober 2022 29
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
Ekspertgrupp täiendab aruannet Aprill 2023
Otsustaja kontrollib täiendatud aruannet
21 päeva Aprill 2023
ja korraldab avalikustamise
KMH aruande avalik väljapanek min 30 päeva Mai 2023
KMH aruande avalik arutelu 1 päev Mai 2023
Ekspertgrupp vastab KMH aruande
avalikul väljapanekul esitatud 30 päeva Mai 2023
seisukohtadele ja täiendab aruannet
Arendaja esitab täiendatud KMH aruande
max 6 kuu jooksul
otsustajale nõuetele vastavuse Mai 2023
avalikustamisest
kontrollimiseks
Otsustaja edastab KMH aruande
asjaomastele asutustele Mai 2023
kooskõlastamiseks
KMH kooskõlastamine asjaomastele
30 päeva Juuni 2023
asutuste poolt
Otsustaja kontrollib KMH aruande
vastavust seaduse nõuetele ja teeb otsuse
30 päeva Juuli 2023
aruande nõuetele vastavaks tunnistamise
osas
KMH aruande nõuetele vastavaks
14 päeva August 2023
tunnistamise otsusest teavitamine
6. oktoober 2022 30
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
8 OSAPOOLED
Arendaja:
Räpina Vallavalitsus
Kooli 1
64504 Räpina
Kontaktisik: Egle Jakin, 53310933,
[email protected]
Otsustaja:
Keskkonnaamet
Roheline 64
80010 Pärnu
Kontaktisikud: Siret Punnisk, 5128350,
[email protected]
Margit Lillema, 56963006,
[email protected]
Ekspert:
Juhtekspert – Karl Kupits, KMH litsents KMH0105
OÜ Maves
Marja 4D
10617 Tallinn
Kontaktisik: Artto Pello; 56237394;
[email protected]
Asjaomased asutused ja puudutatud isikud:
Keskkonnaamet – keskkonnakorralduse eest vastutaja
Põlva Maavalitsus – kohalik omavalitsus
Räpina vallavalitsus – kohaliku omavalitsus
Muinsuskaitseamet – Järelevalve kultuuriväärtuste üle
Terviseamet – Järelevalve tervishoiu ja keskkonnatervise üle
Transpordiamet – Riigiteede haldaja
Kohalikud elanikud
6. oktoober 2022 31
Ruusa puhkeala, Võhandu jõe endise harujõe settest puhastamise keskkonnamõjude
hindamise programmi eelnõu
Tabel 1. KMH ekspertgrupp
Valdkond Ekspert Pädevus
Juhtekspert Karl Kupits KMH litsents: KMH0105
Aruande koostamine, mõju Artto Pello Maastike ökoloogia loodusteaduste magister.
Natura jt kaitsealustele aladele,
Süsinõmme II liivakarjääris maavara
mõju nahkhiirtele ja valge-
kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju
toonekurele, mõju
hindamine, 2020.
rohevõrgustikule ning kõik teiste
ekspertide poolt katmata Ohepalu turbatootmisalal maavara
käsitlused vastavalt KeHJS § 20. kaevandamisloa taotluse keskkonnamõju
hindamine, 2022.
Nabala-Tuhala looduskaitseala Rahaaugu ja
Tammiku sihtkaitsevööndi loodusliku veerežiimi
taastamise hinnang, 2019.
Mõju kaitstavatele kalaliikidele ja Tauno Rakendushüdrobioloogia, loodusteaduse
jõe-elustikule Jürgenstein magister.
Põlva järve muda eemaldamise projekti KMH.
Vee-elustiku ekspert, 2022(?)
Jaama oja kalade rändetee parandamise
projektiga kavandatud tegevuste vee-
erikasutusloa KMH. Kalastiku ekspert, 2021.
Võsu jõel Laviku paisu jätkuva paisutamise ning
hüdroenergia kasutamise KMH. Vee-elustiku
ekspert, 2021.
Saesaare Elektrijaama kinnistute ja nende lähiala
detailplaneeringu KSH. Vee-elustiku ekspert,
2013.
6. oktoober 2022 32
Töö nr: 2021030 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ
Reg. nr. 10696600
Tähe 106, 50107 Tartu
Töö tellija:
Tel. 7 303 735; 50 78 277
Räpina Vallavalitsus
e-post:
[email protected]
Kooli 1
www.ibun.ee
Räpina
64504 Põlva maakond EEG000453 05.02.2018
EO10696600-0001 05.02.2003
Objekti asukoht: EP10696600-0001 05.02.2003
Põlva maakond EK10696600-0001 05.02.2003
Räpina vald MATER: MK, MU, 03.11.2003
Ruusa küla MO, MP 0019-00
Puhkeniidu (70701:001:0605) Muinsuskaitseameti 09.08.2010/
tegevusluba E518/2010 18.07.2011
X=6438789, Y=694592
RUUSA PUHKEALA,
VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST
PUHASTAMINE
EELPROJEKT
Muinsuskaitse piiranguvöönd: Ruusa mõisa ait-kuivati, Ruusa mõisa saun, Ruusa mõisa tall-
tõllakuur 23826
Juhataja: Lauri Lokko
vastutav spetsialist
Projekteerija: Urmas Nugin
TARTU, MAI 2021
RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030
Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
SISUKORD
KOONDANDMED.................................................................................................................... 3
SELETUSKIRI .......................................................................................................................... 4
1. ÜLDOSA ........................................................................................................................... 4
2. Asukoha skeemid ............................................................................................................... 5
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KRJELDUS ................................................................. 8
4. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................... 11
4.1. Üldlahendus .................................................................................................................. 11
4.2. Tehnilised alternatiivid ................................................................................................. 11
4.2.1. Sette eemaldamine kuivmeetodil ........................................................................... 11
4.2.2. Sette eemaldamine märgmeetodil .......................................................................... 12
4.3. Sette eemaldamine Võhandu harujõest pumpamise teel ............................................... 12
4.3.1. Sette tahendusbasseinid ......................................................................................... 12
4.3.2. Sette pumpamine tahendusbasseinidesse ............................................................... 14
4.3.3. Tahendusbasseinide likvideerimine ja puhkeala pinna kujundamine .................... 16
5. EHITUSTÖÖDE LÄBIVIIMISE ÜLDNÕUDED, KESKKONNA- KAITSE JA
HEAKORD .............................................................................................................................. 16
JOONISED
NR Tähis Joonise nimetus Mõõtkava Formaat
1. AS-4-01 ASENDIPLAAN 1:500 A3
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 2
RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030
Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
KOONDANDMED
PROJEKTI NIMETUS: Ruusa küla paadikai. Põhiprojekt
TELLIJA: Räpina Vallavalitsus
Kooli tn 1, Räpina 64504 Räpina
Tel. 7999500, e-post:
[email protected]
Kontaktisik: abivallavanem Riho Luht
Tel. 5256191, e-post:
[email protected]
PROJEKTEERIJA: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ
Tähe 106, 50107 Tartu, tel. 7 303735
Kontaktisik: Urmas Nugin
Tel. 5078277, e-post:
[email protected]
OBJEKTI ASUKOHT: Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
Puhkeniidu (70701:001:0605)
Koordinaadid L-Est süsteemis: X=6438789 Y=694592
PROJEKTI EESMÄRK: Väikealuste liikumise veeala settest puhastamine ja reljeefi
kujundamine puhkeala rajamiseks
PROJEKTEERITUD Sette eemaldusala pindala 3800 m2
RAJATISTE ÜLDANDMED: Eemaldatava sette maht (lasundi maht) ca 3900 m3
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 3
RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030
Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA
Käesolev eelprojektiga on kavandatud Põlva maakonnas Räpina vallas Ruusa külas Võhandu
äärde kavandatud puhkeala rajamise esimese etapina Võhandu jõe harujõe settest puhastamine
ning madala ja liigniiske ala maapinna tõstmine. Maapinna tõstmiseks on kavandatud kasutada
harujõest väljakaevatavat setet.
Puhkeala rajamiseks on kehtestatud detailplaneering (Ruusa puhkeala detailplaneering.
Skepast&Puhkim AS töö nr 2015-0228). Detailplaneeringu põhijoonis vt p 2. Asukoha
skeemid pilt 2.5. Detailplaneeringuga on loodud tingimused Ruusa puhkeala rajamiseks
Võhandu jõe ehituskeeluvööndisse.
Kavandatud tegevused jäävad Ruusa küla üldkasutatava maa sihtotstarbega Puhkeniidu
kinnistutele (70701:002:0604, 70701:001:0605).
Koostatud eelprojekt on ettevalmistavaks etapiks järgmistele projekteerimisstaadiumitel,
kooskõlastamiseks ja seisukohavõtuks asjasthuvitatud organisatsioonidele ja ametkondadele
ning sisendinformatsiooniks keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks.
Projekteerimisel on alusplaanina kasutatud Mäger Poegadega OÜ poolt 12.04.2021.a
koostatud Puhkeniidu kü geodeetiline mõõdistamine. Maa-ala plaan (Mäger Poegadega OÜ
töö nr MP-644/21G). Koostatud geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est97 ja kõrgused
EH2000 süsteemis. Koos geodeetilise alusplaani koostamisega viidi läbi Võhandu harujões
oleva settelasundi tüseduse mõõdistamine ning kõrval olevate alade pinnase uuring.
Projektalal kehtivad Võhandu jõe kalda piiranguvööndid (vt p 2. Asukoha skeemid pilt 2.3).
Projektala kõrvale jääb muinsuskaitse piiranguvöönd: Ruusa mõisa ait-kuivati, Ruusa mõisa
saun, Ruusa mõisa tall-tõllakuur 23826 (vt p 2. Asukoha skeemid pilt 2.4).
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 4
RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030
Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
2. Asukoha skeemid
Pilt 2.1. Projektala asukoht
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 5
RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030
Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
Pilt 2.2. Projektala ülevaateplaan
Pilt 2.3 Väljavõte Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakendusest
Pilt 2.4 Väljavõte Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardirakendusest
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 6
RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030
Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
Pilt 2.5. Ruusa puhkeala detailplaneering. Põhijoonis.
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 7
RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030
Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KRJELDUS
Ruusa küla puhkeala on kavandatud Võhandu jõe vasakule kalda lammialale Puhkeniidu
kinnistule (70701:001:0605). peamiselt Võhandu jõe lammialale. (vt joonis AS-4-01).
Projektala piirkonnas jääb Võhandu jõgi (VEE1003000) Leevaku paisjärve (VEE112320)
paisutuse mõju alla. Projektala kaugus Leevaku hüdroelektrijaama paisust on ca 7 km
ülesvoolu. Vastavalt vee-erikasutusloale (AS Generaator) on Leevaku paisjärve lubatud
veetase Balti kõrgussüsteemis 39,20 m abs +/-0,1 m; ehk 39,36 m abs +/- 0,1 m EH2000
kõrgussüsteemis. Sellest lähtudes võib eeldada keskmiseks veetasemeks Võhandu jões
projektala piirkonnas ca 39,60 m abs (EH2000) ja minimaalseks veetasemeks ca 39,45 m abs.
Olemasolevad maapinna (lammi pinna) kõrgusarvud kavandatud puhkeala piires jäävad
vahemikku 39,35… 40,05 m abs. Ka lubatud madalaimate veetasemete korral kavandatud
puhkeala territoorium osaliselt üle ujutatud ja ülejäänud osa territooriumist liigniiske.
Vasaku kalda poolt Võhandu jõkke suubuva harujõe põhja kõrgusarvud sette peal on
vahemikus ca 38,10… 39,00 m abs. Harujõe põhjas on kuni 1,5 m tüsedune settelasund.
Harujõe suue Võhandu jõkke on täis settinud ja paatidega raskesti läbitav.
Vaadeldavas piirkonnas paiknevad Võhandu jõe lammialal kuni 0,5 m tüseduse õõtsiku, turba
ja mudakihi all valdavalt liivsavid. Pinnase uuringu andmed on kantud projekti asendiplaanile
(joonis AS-4-01).
Projektalale, kavandatud puhkeala territooriumile, on paigaldatud ujuvkai mõõtmetega 2,4x6,0
m.
Ehitusmasinatega juurdepääs projektalale on võimalik mööda pinnasteid Puusta-Ruusa
kõrvalmaanteelt 18225 (Mõisavahe tee) läbi muinsuskaitse piiranguvööndi (Ruusa mõisa ait-
kuivati, Ruusa mõisa saun, Ruusa mõisa tall-tõllakuur 23826).
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 8
RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030
Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
Pilt 3.1. Vaade projektalale. Paremal paistab paigaldatud ujuvkai
Pilt 3.2. Harujõe suubumiskoht Võhandu jõkke
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 9
RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030
Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
Pilt 3.3. Vaade harujõele
Pilt 3.4. Lammi pind projektalal
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 10
RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030
Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
4. PROJEKTLAHENDUS
4.1. Üldlahendus
Selleks, et kavandatud puhkeala oleks normaalselt kasutatav on vajalik, et maapinna
kõrgusarvud jääksid põhiosas vähemalt 0,7 m kõrgemale Võhandu jõe keskmisest veetasemest
vaadeldavas piirkonnas; ehk pinna kõrgusarvud ca 40,30 m abs või enam.
Käesoleva projektiga on kavandatud maapinna tõstmine harujõest eemaldatud settega (ca 3900
m3). Ladestusalale paigaldatud ja tahenenud sete planeeritakse laugete (kalle 1:4…1:5)
nõlvadega künkaks ja kaetakse 0,2…0,3 m paksuse mineraalpinnase (saviliiv või kerge
liivsavi) ja ca 0,1 m paksuse kasvupinnase kihiga ning haljastada heinaseemne külviga.
Ladestatud sette katmiseks vajalikku mineraalpinnast (1000…1200 m3) on võimalik saada
Räpina vallas Kirmsi külas asuvalt reformimata Mahuti katastriüksuselt (70801:001:0654)
kuhu ladustatakse ajutiselt 65 Võru-Räpina tee Kirmsi-Räpina lõigu rekonstrueerimistööde
käigus vabanevat pinnast.
4.2. Tehnilised alternatiivid
Veekogude puhastamiseks settest on kaks põhimõtteliset tehnilist alternatiivi:
- veekogu puhastamine settest kuivmeetodil
- veekogu puhastaminesettest märgmeetodil.
Veekogu puhastamine settest kuivmeetodil eeldab veekogu veest tühjendamist ja sette lasundi
mõningast eelkuivendamist. Sette eemaldatakse veekogust kaevemehhanismidega ning
veetakse ladestus- või käitluskohta. Sageli hõlbustab veekogudest kuivmeetodil sette
eemaldamist tööde läbiviimine talvel külmal ajal.
Veekogu puhastamine settest märgmeetodil ei eelda selle veest tühjendamist. Sette
eemaldamine toimub kas pumpamise teel või kaevemehhanismidega vee alt. See tehniline
alternatiiv eeldab puhastatava veekogu läheduses vaba maa-ala olemasolu koos veega välja
pumbatud või kaevatud sette tahendamiseks.
Käesoleva eskiisprojektiga on käsitletud eraldi tehniliste alternatiividena Võhandu jõe harujõe
puhastamist kuivmeetodil ja märgmeetodil.
4.2.1. Sette eemaldamine kuivmeetodil
Põhimõtteline tehnoloogiline skeem oleks järgmine:
- harujõe eraldamine Võhandu jõest pinnastammiga
- harujõe veest tühjaks pumpamine (vastavalt detailplaneeringule jääb võimalik vee
väljapumpamise koht Võhandu jõe lammialale harujõe parema kalda poole)
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 11
RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030
Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
- sette väljakaeve ja paigaldamine puhkeala täiteks
Käesoleva eelprojekti koostaja on seisukohal, et selle tehnoloogilise skeemi rakendamist
hõlbustaks oluliselt tööde tegemise ajaks Võhandu jõe veetaseme alandamine ja hoidmine
vähemalt 1,0 m võrra madalamal kui praegune keskmine veetase. Veetaset on võimalik
alandada Leevaku hüdroelektrijaama paisu osalise avamise teel. See eeldab vastavat
kokkulepet Leevaku hüdroelektrijaama omanikuga (AS Generaator).
Kui Võhandu jõe veetaset ei alandata, siis tekib kahtlus, et kas õnnestub harujõge veest
sedavõrd tühjaks pumbata, et oleks tagatud settelasundi mõningane kuivendamine ning oleks
tagatud harujõe kõrval oleva lammi pinna piisav kandevõime sette kaeve- ja teisaldamise
mehhanismide liikumiseks.
4.2.2. Sette eemaldamine märgmeetodil
Põhimõtteline tehnoloogiline skeem oleks järgmine:
- sette tahendusbasseinide rajamine sette ladestuskohta
- harujõe pinnalt õõtsiku eemaldamine ujuvmehhanismidega
- sette pumpamine basseinidesse (kihtide kaupa, lastes vahepeal taheneda)
- pärast sette tahenemist tahendusbasseinide piirete eemaldamine
- settelasundi profileerimine, katmine ja haljastamine
Selle meetodi rakendamisel ei ole hädavajalik Võhandu jõe veetaseme alandamine; kuid
mõningane alandamine (0,2…0,3) m on soovitav.
Lähtudes olemasolevatest looduslikest tingimustest peab käesoleva eelprojekti koostaja seda
tehnoloogilist varianti eelistatavamaks eelkõige seetõttu, et puudub vajadus harujõest välja
kaevatava sette täiendavaks transpordiks ladestuskohta.
4.3. Sette eemaldamine Võhandu harujõest pumpamise teel
4.3.1. Sette tahendusbasseinid
Kavandatud sette tahendusbasseinide orienteeriv plaaniline paiknemine vt joonis AS-4-01,
Asendiplaan. Arvestades tahendusbasseinidesse sette pumpamise soovitatavat tsüklilisust on
otstarbekas rajada rohkem kui üks bassein. Käesolevas eelprojektis on asendiplaanil näidatud
2 basseini kogupindalaga ca 3600 m2.
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 12
RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030
Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
Sette tahendusbasseinid kujutavad endast vett läbilaskva 1,5 m kõrguse barjääriga (filterkangas
puidust tugedel) piiratud alasid. Sellist lahendust kasutatakse praegu (aprill-mai 2021.)
Tallinnas Snelli tiigist väljapumbatava sette vastuvõtuks. Vt. ka järgnevad pildid.
Pilt 4.1. Sette tahendusbassein (Tallinn Snelli park, mai 2021)
Pilt 4.2. Sette tahendusbasseini piirdebarjäär (Tallinn, Snelli park, mai 2021)
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 13
RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030
Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
Pilt 4.3. Liigvee nõrgumine läbi basseini piirdebarjääri (Tallinn Snelli park, mai 2021)
4.3.2. Sette pumpamine tahendusbasseinidesse
Käesoleva eelprojektiga on arvestatud sette eemaldamisega Võhandu harujõest kuni
mineraalse põhjani või kuni kõrgusarvuni 37,80 m abs.
Sette tahendusbasseinide suurus on arvestatud selline, et need võimaldavad vastu võtta ja
esmaselt taheneda kogu Võhandu harujõest kavandatud välja pumbatava sette mahul (ca 3900
m3 .
Enne sette eemaldamist on otstarbekas ujuvmehhanismidega eemaldada harujõe pinnalt õõtsik
ja veepinnal ujuv risu, mis ei ole eemaldatav pumpamise teel.
Sette pumpamine toimub vaheldumisi kahe tahendusbasseini, kusjuures ühte basseini ühe
korraga pumbatava sette ja vee segu (pulbi) kihi tüsedus ei tohiks olla suurem kui 0,4…0,6 m,
ehk pulbi maht 650…1100 m3. Pulbi esmaseks tahenemiseks toimub vee eraldumine
filtreerumise teel läbi basseini ümbritseva barjääri. Settekihi lõplik tahenemine toimub
aurumise teel. Järgmise pulbikihi pumpamist varem paigaldatud settele ei ole soovitav teha
enne, kui selle pealispind on tahenenud.
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 14
RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030
Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
Pilt 4.4. Sette väljapumpamine Snelli tiigist (Tallinn Snelli park, mai 2021)
Pilt 4.5. Sette pumpamine tahendusbasseini (Tallinn Snelli park, mai 2021)
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 15
RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030
Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
4.3.3. Tahendusbasseinide likvideerimine ja puhkeala pinna kujundamine
Sette tahendusbasseinide täitmise järgselt on basseinide piirdebarjäärid otstarbekas
likvideerida alles pärast eeldatavat sette võimalikku maksimaalset tahenemist; ehk pärast
külmatsükli läbimist.
Pärast basseinide piirdebarjääride eemaldamist tahenenud sete planeeritakse laugete (kalle
1:4…1:5) nõlvadega künkaks ja kaetakse 0,2…0,3 m paksuse mineraalpinnase (saviliiv või
kerge liivsavi) ja ca 0,1 m paksuse kasvupinnase kihiga ning haljastada heinaseemne külviga.
Nende tööde tegemise ajaks on soovitav Võhandu jõe veetase hoida allpool kõrgusarvu 39,50
m abs. Selleks on vajalik vastav kokkulepe Leevaku hüdroelektrijaama omanikuga (AS
Generaator).
5. EHITUSTÖÖDE LÄBIVIIMISE ÜLDNÕUDED, KESKKONNA-
KAITSE JA HEAKORD
Käesolev projekt on koostatud eeldusel, et tööde teostajal on piisav varasem kogemus ja
oskused projektiga kavandatud tööde läbiviimiseks. Samuti on eeldatud, et ehitustööde teostaja
on orienteeritud kvaliteetse lõpptulemuse saavutamisele ning arvestab tööde maksumuse
arvutamisel parima võimaliku tehnoloogia ning materjalide kasutamisega.
Kuna projektala läheduses paiknevad muinsuskaitsealused objektid Ruusa mõisa tall-tõllakuur,
Ruusa mõisa ait-kuivati ja Ruusa mõisa saun koos kaitsealaga, siis juhul, kui osutub vajalikuks
ehitustööde käigus antud maa-alalt läbi sõita, tuleb tagada mälestiste ja kaitsevööndi säilimine
ning vajadusel kooskõlastada oma tegevus Muinsuskaitseametiga.
Ehitustöödeks peavad olema kõik vajalikud load ja kooskõlastused.
Kõik ehitustööd peavad olema teostatud vastavuses:
Eesti Vabariigi seaduste ja määrustega;
Kohaliku omavalitsuse määrustega;
Eesti Vabariigis kehtivate standarditega;
hea ehitustavaga;
omanikujärelevalve juhiste ja ettekirjutustega;
käesoleva projektiga
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 16
RUUSA PUHKEALA, VÕHANDU JÕE HARUJÕE SETTEST PUHASTAMINE. EELPROJEKT. TÖÖ NR 2021030
Põlva maakond Räpina vald Ruusa küla
Lubatud on kasutada alternatiivseid tellija eesmärke garanteerivaid tehnilisi lahendusi.
Ettepanekud projektlahenduse muutmise kohta arutatakse läbi tellija, projekteerija, järelevalve
ja ehitustööde teostaja vaheliste nõupidamiste käigus. Probleemsed detaillahendused
arutatakse läbi projekteerija, järelevalve ja ehitustööde teostaja vaheliste nõupidamiste käigus.
Vajadusel viiakse projekti sisse vastavad muudatused.
Enne ehitustööde algust on ehitusettevõtja kohustatud tööde algusest teavitama nii tellijat kui
ka Keskkonnaametit.
Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiaid, mis välistavad
kütte- ja määrdeainete vm keskkonnareostust tekitavate ainete sattumise pinnasesse. Vältida
tuleb kahjusid projektala maastikule ja taimestikule. Töövõtja vastutab kõikide ehitustegevuses
tekitatud kahjustuste, ka ehitusplatsist väljaspool olevate eest. Ehitustööde ajal tuleb vältida
ehitusjääkide ja prahi kandumist tuule ja lainetuse mõjul Võhandu jõe veealale. Võimaliku
maastikule ohtliku tegevuse ilmnemisel tuleb tegevus katkestada ning teavitada
Keskkonnaametit ning töö tellijat.
Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb rajatiste ümbrus ning materjalide ladustamise kohad
korrastada. Kõik ehitamise käigus tekkivad jäätmed (sh puitmaterjal) tuleb koguda liigiti ja
projektalalt ära vedada ning utiliseerida. Ehitusaegseks juurdepääsuks kasutatud teede katendid
tuleb taastada, kui neid kahjustati ehitustööde käigus.
Ehitustööde tegemisel tuleb töövõtjal järgida ohutustehnilisi nõudeid. Töödel tuleb rakendada
töökaitsemeetmeid, millega on tagatud inimeste turvalisus. Töökaitses tuleb juhinduda Eesti
Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Tagada tuleb ehituspaiga tuleohutus.
Juurdepääsul objektile juhinduda üldistest liiklusreeglitest.
Koostas: U. Nugin
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Mai 2021 17