dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneering

Rahandusministeerium · 18. oktoober 2022
Viit
15-3/6756-6
Registreeritud
18. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rakvere Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Janika Merisalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-36756-2 18.10.2022 Väljaminev kiri.asice428 KB

Sisu (failidest)

Rakvere Linnavalitsus Teie 23.08.2022 nr 5-2/89-19 [email protected] Meie 18.10.2022 nr 15-3/6756-2 Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneering Austatud linnapea Triin Varek Rakvere Linnavalitsus esitas 23.08.2022 kirjaga nr 5-2/89-19 (registreeritud Rahandusministeeriumi dokumendiregistris 26.08.2022) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (PlanS) § 138 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneeringu (detailplaneering) koos menetlusdokumentidega. Lisaks esitas Rakvere Linnavalitsuse planeerimisspetsialist 04.10.2022, 07.10.2022 ja 10.10.2022 e-kirjadega täiendavaid menetlusdokumente. PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on Rahandusministeeriumi ülesandeks detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel kontrollida detailplaneeringu vastavust õigusaktidele ning kuulata ära avalikul väljapanekul kirjaliku arvamuse esitanud isikud, kelle arvamusi detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja. Haldusmenetluse uurimispõhimõtte (haldusmenetluse seaduse § 6) kohaselt peab heakskiidu andja selgitama välja kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Detailplaneering algatati Rakvere Linnavalitsuse 06.12.2021 korraldusega nr 795. Koostatav detailplaneering ei tee Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 määrusega nr 6 kehtestatud Rakvere linna üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Planeeritav maa-ala, suurusega ca 1900 m2, paikneb Rakvere linna edelaosas Palermo metsa vahetus läheduses. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine viie boksiga ridaelamu ehitamiseks, juurdepääsuteede ja liikluskorralduse lahendamine, tehnovõrkudega varustamine, arhitektuur-ehituslike tingimuste määramine ning haljastuse, heakorra ja keskkonnakaitseliste põhimõtete ja seadusest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuste seadmine. Detailplaneeringuga määratakse krundile ehitusõigus ühe kuni 8 m kõrguse põhihoone ja kuni 5 m kõrguse abihoone ehitamiseks, mille suurimad lubatud ehitisealused pinnad on 400 m2. Juurdepääs planeeringualale on tagatud Mäekalda tänavalt. Detailplaneering võeti vastu Rakvere Linnavalitsuse 16.05.2022 korraldusega nr 297. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 06.06.2022-19.06.2022 Rakvere Linnavalitsuses ja Rakvere linna veebilehel. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest teavitati 20.05.2022 ajalehes Virumaa Teataja ja Rakvere linna veebilehel. Kaasatavaid teavitati linnavalitsuse 25.05.2022 kirjaga nr 5-2/89-11. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Rakvere Linnavalitsuse 23.08.2022 kirjas nr 5-2/89-19 on toodud, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitas Aivar Needo (Kepsel OÜ juhatuse liige) kirjaliku arvamuse detailplaneeringu lahenduse kohta. Rakvere Linnavalitsus vastas esitatud arvamusele 05.07.2022 kirjaga ning korraldas avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu 20.07.2022 Rakvere Linnavalitsuses. Avaliku arutelu toimumise päeval esitas kirjaliku arvamuse ka Signe Kangro-Suursaar (Mäekalda tn 10a kinnistu omanik), millele vastas Rakvere Linnavalitsuse planeerimisspetsialist 23.08.2022 e-kirjaga. Detailplaneeringu avaliku arutelu toimumisest teavitati 06.07.2022 ajalehes Virumaa Teataja ning 05.07.2022 ja 06.07.2022 kirjadega kaasatavaid. Kuna mõlemad arvamuse esitajad avalikul arutelul ei osalenud, siis kohaliku omavalitsuse ja arvamuste esitajate vahel kokkulepet ei saavutatud. Vaadanud läbi detailplaneeringu materjalid, märgime järgmist: 1. PlanS § 128 lõike 6 kohaselt teavitatakse detailplaneeringu algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Kui teavitamine ei ole linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade linnalehes esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes. Palume lisada menetlusdokumentide hulka materjalid, mis kinnitavad linnalehes teavitamist (ajalehe Rakvere Sõnumid väljavõte) või põhjendada selle puudumist. 2. Detailplaneeringu menetlusdokumentidest nähtub, et infosüsteemi EVALD on kantud detailplaneeringu joonise 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ 04.07.2022, joonise 5 „Illustratsioon“ 18.04.2022 ja detailplaneeringu seletuskirja 06.05.2022 versioonid. Seevastu Rakvere Linnavalitsuse veebilehel oleva detailplaneeringu avaliku väljapaneku teate juurde on lisatud detailplaneeringu joonis 4 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ 02.03.2022, joonis 5 „Illustratsioon“ 18.04.2022 ja detailplaneeringu seletuskirja 06.05.2022 versioonid. Sellest tulenevalt on infosüsteemis EVALD (avalikustamise blokis) ja linna veebilehe materjalides erinevad detailplaneeringu põhijooniste versioonid (näiteks 02.03.2022 versioonis on suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks 400 m2 ning 04.07.2022 versioonis on ehitisealuseks pinnaks 360 m2). Palume Rakvere Linnavalitsusel selgitada, millisest detailplaneeringu versioonist on saanud avalikkus Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneeringu avalikul väljapanekul lähtuda. Palume kinnitust ka selle kohta, kas joonis 1 „Asukohaskeem“, joonis 2 „Olemasolev olukord“ ja joonis 3 „Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed“ olid detailplaneeringu avaliku väljapaneku materjalide hulgas. Palume lisada avalikul väljapanekul olnud detailplaneeringu versioon menetlusdokumentide hulka. Samuti palume kohalikul omavalitsusel kinnitada, kas detailplaneeringu vastu võtmise versioon on sama kui avalikul väljapanekul olnud planeeringu versioon. Märgime, et heakskiidu saamiseks on Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringu põhijoonise 02.03.2022 versioon (asub Google Drives), kus on hoonete suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks kavandatud 400 m2. Eeltoodust tulenevalt palume kinnitada, et tegemist on detailplaneeringu õige versiooniga, millele kohalik omavalitsus taotleb planeeringu heakskiitmist. 2 3. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. PlanS § 127 lõike 3 kohaselt võib detailplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. PlanS § 135 lõike 6 kohaselt teatatakse detailplaneeringu avalikust väljapanekust PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.11.5 „Elektrivarustus“ on kirjas, et kavandatud ridaelamu liitumiseks on Mäekalda tn 7 kinnistul asuvast olemasolevast alajaamast planeeritud 0,4 kV maakaabelliin, millele on ette nähtud servituudi seadmise vajadus. Detailplaneeringu menetlusdokumentidest ei selgu, et planeeritava kinnistu Mäekalda tn 7 kinnistu (katastritunnus 66301:023:1970) omanikku oleks detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest teavitatud. Eeltoodust tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel kaasata eelnimetatud kinnisasja omanik detailplaneeringu menetlusse, edastades talle informatsiooni detailplaneeringu lahenduse kohta ning viidata, kus on võimalik detailplaneeringu materjalidega tutvuda. Ühtlasi palume kohalikul omavalitsusel teavitada eelnimetatud omanikku, et tal on võimalus esitada oma arvamus detailplaneeringu lahenduse kohta. Juhul, kui eelnimetatud kinnistu omanik esitab kirjaliku arvamuse detailplaneeringu lahenduse kohta, palume kohalikul omavalitsusel käsitleda seda detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjaliku arvamusena ja tagada isikule võimalus saada vajadusel planeeringu kohta selgitusi, samuti tagasisidet tema poolt esitatud arvamuse kohta, sealhulgas selles osas, kas esitatud arvamust planeerimismenetluses arvestatakse või mitte. Samuti palume kohalikul omavalitsusel teavitada esitatud arvamusest ka riigihalduse ministrit, kelle pädevuses on avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta juhul, kui neid planeeringu koostamisel ei arvestatud. 4. Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse ja keskkonnaregistri andmetel asub Mäekalda tn 12 kinnistul puurkaev, mille 50 meetrine veehaarde sanitaarkaitseala ulatub detailplaneeringu ala lõunaossa ja Mäekalda tn 10a kinnistul puurkaev, mille 50 meetrine veehaarde sanitaarkaitseala katab kogu planeeringuala. Eeltoodu tähendab seda, et planeeringuga kavandatud hooned ja rajatised jäävad veehaarde sanitaarkaitsealasse. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatav veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud veeseaduse (VeeS) § 151 kohaselt. VeeS § 151 lõige 2 sätestab, et veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; sanitaarkaitseala hooldamine; metsa hooldamine; rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu; õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; teadustöö tegemine. Seega ei saa veehaarde sanitaarkaitsealale ette näha tegevusi, mis lähevad vastuollu veehaarde kaitse eesmärkidega. VeeS § 149 lõike 1 kohaselt kui põhjaveehaarde projektikohane veevõtt on 10–500 kuupmeetrit ööpäevas, on sanitaarkaitseala ulatus 10 meetrit, kui veehaardega avatud 3 põhjaveekiht on kaitstud; 30 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on keskmiselt kaitstud või suhteliselt kaitstud ning 50 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitsmata või nõrgalt kaitstud. VeeS § 149 lõige 3 märgib, et kui tegelik veevõtt erineb projektikohasest veevõtust, võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust. VeeS § 154 lõike 1 punkti 3 alusel on hooldusala puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas või võetakse tootmisvett. VeeS § 154 lõige 3 sätestab, et hooldusala ulatus on kümme meetrit. Käesoleval juhul ei selgu detailplaneeringust, kas Keskkonnaamet on andnud nõusoleku Mäekalda tn 10a ja Mäekalda tn 12 kinnistutel paiknevate puurkaevude veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse vähendamiseks. Juhul, kui seda tehtud ei ole, siis palume teha selles osas Keskkonnaametiga koostööd. 5. Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Rakvere I klassi väärtusliku maastiku alale, maakondliku tähtsusega puhkealale Rahvapark-Kõrgemäe ja Rakvere linnalise asustusega alale. Kuna Rakvere linna üldplaneering on kehtestatud varem (Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 määrusega nr 6), kui Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30), siis võib maakonnaplaneeringus olla käsitletud selliseid teemasid, mida varasemalt kehtestatud üldplaneeringus lahendatud ei ole. Seetõttu palume detailplaneeringus arvestada maakonnaplaneeringus sisalduvate põhimõtete ja tingimustega ning täiendada vastavalt detailplaneeringu seletuskirja. 6. Rakvere linna üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.8 „Maakasutuse juhtotstarbed“ on kirjas, et tulenevalt asjaolust, et Rakvere linn asub radooniohtlikus piirkonnas tuleb kõigi uute kavandatavate hoonete puhul, kus alaliselt viibivad inimesed, näha ette radooni levikut ja kogunemist tõkestavad meetmed või teha kohtuuring maapinna radoonisisalduse määramiseks. Kui vastav uuring näitab kogu hoone all normatiivsest väiksemat radoonisisaldust võib radoonivastased meetmed ära jätta. Olemasolevate hoonete renoveerimisel, kus alaliselt viibivad inimesed, tuleb võimalusel kasutada radooni kogunemist tõkestavaid meetmeid, sh pöörata erilist tähelepanu ventilatsioonile. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu materjalides ei ole käsitletud maa-ala radooniohtlikkuse teemat, seega palume seda teha. Pärast eeltoodud märkustega arvestamist ja vajalike toimingute läbiviimist saame jätkata heakskiidu andmise menetlust Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneeringu koostamise üle, kuulata ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja, ning otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler 4 Janika Merisalu 6113038 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel