dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse korralduse "Volitus Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Sihtasutuse Erametsakeskus ühinemiseks" eelnõu

Rahandusministeerium · 17. oktoober 2022
Viit
1.1-11/8255-1
Registreeritud
17. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)
Lahendamise tähtaeg
18. oktoober 2022

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Vabariigi Valitsuse korralduse Volitus Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Sihtasutuse Erametsakeskus ühinemiseks eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice307 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-1214 - Vabariigi Valitsuse korralduse "Volitus Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Sihtasutuse Erametsakeskus ühinemiseks" eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.10.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c38f140f-51b4-4377-822f-9b374ecaa732 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c38f140f-51b4-4377-822f-9b374ecaa732?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium Maaeluministeerium 14.10.2022 nr 1-4/22/4587 Vabariigi Valitsuse korralduse "Volitus Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Sihtasutuse Erametsakeskus ühinemiseks" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Sihtasutuse Erametsakeskus ühinemiseks“ eelnõu ja palume kooskõlastust hiljemalt 18.10. õhtuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 – põhikirja projekt 4. Seletuskirja lisa 2 – ühinemislepingu projekt 5. Seletuskirja lisa 3 – Sihtasutuse Erametsakeskus finantsplaan 6. Seletuskirja lisa 4 – Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus finantsplaan Annemari Vene, 5565 5707 [email protected] Paldiski mnt 96, 13522 Tallinn/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 07.10.2022 12:45:27 Üksus: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Periood: 12 kuud 2022. aasta Tehingupartneri kood: 014301 Finantsplaan 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kaupade ja teenuste müük 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Saadud toetused 15 952 684,12 4 628 000,00 9 378 800,00 8 854 000,00 8 937 500,00 9 043 400,00 Muud tegevustulud 836,37 1 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 TEGEVUSTULUD KOKKU 15 953 520,49 4 629 000,00 9 378 800,00 8 854 000,00 8 937 500,00 9 043 400,00 Sotsiaaltoetused 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Sihtfinantseerimine ja muud ülekanded -16 664 794,39 -9 000 000,00 -8 000 000,00 -5 000 000,00 -5 000 000,00 -4 000 000,00 Tööjõukulud -2 548 920,95 -3 099 800,00 -3 931 000,00 -3 765 200,00 -3 818 200,00 -3 886 500,00 Majandamiskulud -961 705,35 -1 300 000,00 -2 029 000,00 -1 724 800,00 -1 750 600,00 -1 782 500,00 Muud tegevuskulud -162 038,45 -240 000,00 -358 800,00 -304 000,00 -308 700,00 -314 400,00 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -93 072,15 -100 000,00 -160 000,00 -150 000,00 -160 000,00 -150 000,00 TEGEVUSKULUD KOKKU -20 430 531,29 -13 739 800,00 -14 478 800,00 -10 944 000,00 -11 037 500,00 -10 133 400,00 TEGEVUSTULEM -4 477 010,80 -9 110 800,00 -5 100 000,00 -2 090 000,00 -2 100 000,00 -1 090 000,00 Finantstulud ja -kulud 389 209,45 370 000,00 350 000,00 350 000,00 350 000,00 350 000,00 Ettevõtja tulumaks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Vähemusosale kuuluv kasum/kahjum 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 TULEM KOKKU -4 087 801,35 -8 740 800,00 -4 750 000,00 -1 740 000,00 -1 750 000,00 -740 000,00 Sh põhitegevuse tulud 15 953 520,49 4 629 000,00 9 378 800,00 8 854 000,00 8 937 500,00 9 043 400,00 Sh põhitegevuse kulud -10 910 571,89 -7 639 800,00 -8 318 800,00 -7 794 000,00 -7 877 500,00 -6 983 400,00 Põhitegevuse tulem 5 042 948,60 -3 010 800,00 1 060 000,00 1 060 000,00 1 060 000,00 2 060 000,00 PÕH Piirmäär -30% 31,61 -65,04 11,30 11,97 11,86 22,78 ITE GEV USE TUL EM PÕH ITE GEV USE TUL UDE ST (%) Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -118 795,02 -125 000,00 -190 000,00 -145 000,00 -150 000,00 -150 000,00 Kinnisvarainvesteeringute soetus 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Bioloogilise põhivara soetus 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1/3 07.10.2022 12:45:27 Üksus: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Periood: 12 kuud 2022. aasta Tehingupartneri kood: 014301 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kinnisvarainvesteeringute müük 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Bioloogilise põhivara müük 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -9 403 764,37 -6 000 000,00 -6 000 000,00 -3 000 000,00 -3 000 000,00 -3 000 000,00 Osaluste ja muude finantsinvesteeringute soetus 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Osaluste ja muude finantsinvesteeringute müük 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Antavad laenud -6 243 919,57 -1 800 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Tagasilaekuvad laenud 8 465 358,82 5 612 000,00 6 288 000,00 6 486 000,00 6 327 000,00 6 165 000,00 INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -7 301 120,14 -2 313 000,00 98 000,00 3 341 000,00 3 177 000,00 3 015 000,00 Laenukohustiste võtmine 12 077,64 4 000 000,00 16 000 000,00 0,00 0,00 0,00 Laenukohustiste tagasimaksed -7 829 458,77 -4 729 000,00 -4 845 000,00 -4 537 000,00 -4 459 000,00 -4 296 000,00 Jaotatavad dividendid 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Muud muutused netovarades 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 FINANTSEERIMISTEGEVUS KOKKU -7 817 381,13 -729 000,00 11 155 000,00 -4 537 000,00 -4 459 000,00 -4 296 000,00 Likviidsete varade muutus (suurenemine+/vähenemine-) -11 318 010,84 -4 361 000,00 13 415 000,00 -59 100,00 -16 000,00 452 000,00 Varude muutus (suurenemine+/vähenemine-) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Varade muutus kokku (suurenemine+/vähenemine-) -14 165 336,44 -8 148 000,00 7 157 000,00 -6 550 100,00 -6 353 000,00 -5 713 000,00 Netovarade muutus -4 087 801,35 -8 740 800,00 -4 750 000,00 -1 740 000,00 -1 750 000,00 -740 000,00 Laenukohustiste muutus -7 817 381,13 -729 000,00 11 155 000,00 -4 537 000,00 -4 459 000,00 -4 296 000,00 Kohustiste muutus kokku -10 077 535,09 592 800,00 11 907 000,00 -4 810 100,00 -4 603 000,00 -4 973 000,00 Ülejääk/puudujääk -4 090 401,23 -8 765 800,00 -4 780 000,00 -1 735 000,00 -1 740 000,00 -740 000,00 Varad kokku aasta lõpul 74 848 058,42 66 700 058,42 73 857 058,42 67 306 958,42 60 953 958,42 55 240 958,42 Sh likviidsed varad aasta lõpul 12 979 001,05 8 618 001,05 22 033 001,05 21 973 901,05 21 957 901,05 22 409 901,05 Kohustised kokku aasta lõpul 42 914 836,42 43 507 636,42 55 414 636,42 50 604 536,42 46 001 536,42 41 028 536,42 Sh laenukohustised aasta lõpul 38 728 825,27 37 999 825,27 49 154 825,27 44 617 825,27 40 158 825,27 35 862 825,27 Netovara kokku aasta lõpul 31 933 222,00 23 192 422,00 18 442 422,00 16 702 422,00 14 952 422,00 14 212 422,00 Netovõlakoormus 25 749 824,22 29 381 824,22 27 121 824,22 22 643 924,22 18 200 924,22 13 452 924,22 Net Piirmäär 40% 161,41 634,73 289,18 255,75 203,65 148,76 ovõl ako orm us põhi tege vus e tulu 2/3 07.10.2022 12:45:27 Üksus: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Periood: 12 kuud 2022. aasta Tehingupartneri kood: 014301 dest (%) 3/3 Vabariigi Valitsuse korralduse „ Volitus Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Sihtasutuse Erametsakeskus ühinemiseks “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Keskkonnaminister tee b Vabariigi Valitsusele ettepaneku volitada keskkonnaministrit otsus tama Sihtasutuse Erametsakeskus e ühinemine Sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus . Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Keskkonnaministeerium . Sihtasutus Erametsakeskus on Euroopa Liidu Phare-Interreg abiprogrammi raames asutatud eraõiguslik juriidiline isik, kelle s teostab Eesti Vabariigi nimel asutajaõigusi Keskkonnaministeerium. Sihtasutuste ühendamise eesmärk on tõhustada ja edendada keskkonnaalaseid rakendustegevusi ja projektide rahastamist ning hoida kokku sellega seotud kulusid. V abariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus e jurist Kaido Floren (tel 627 4176, [email protected] ). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (tel 5565 5707, [email protected] ) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected] ). 2. Eelnõu sisu Korralduse eesmär k on anda Vabariigi Valitsuse poolt riigivaraseaduse § 78 lõike 1 punkti 2 alusel keskkonnaministrile kui mõlema sihtasutuse asutajaõigus i teostava ministeeriumi juhile volitus otsustada Sihtasutuse Erametsakeskus (EMK) ühinemine Sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) . Ühinemisel on ühendatav sihtasutus sihtasutuste seaduse § 61 lõike 1 mõttes EMK ning ühendav sihtasutus KIK . Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta ning ühendatava sihtasutuse vara läheb ühinemisprotsessi tulemusena üle ühendavale sihtasutusele. Ühinemiseks sõlmivad sihtasutused notariaalselt tõestatud ühinemislepingu. Ühinemisprotsess viiakse läbi sihtasutuste seaduses sätestatud korra s . Ühinemise tulemusena loetakse EMK lõppenuks. Keskkonna ministeerium näe b oma haldusalas v õimalust KIKi ja EMK ühinemisega tõhustada ja edendada keskkonnaalaseid rakendustegevusi ja projektide rahastamist ning hoida kokku sellega seotud kulusid . Ühendatud sihtasutuses on riigi asutajaõi guste teostamise eesmär k järjest kasvava täht s usega keskkonna- ja kliimavaldkonna projektide ja tegevuste rahastamine ja elluviimine valdkonna strateegiliste eesmärkide, alusdokumentide ning ELi poliitika kohaselt . Mõlemad sihtasutused tegelevad töökorralduslikult sarnaste tegevustega ning asutuste ühendamine võimaldab tänasest paremini saavutada kummagi eesmärke . Keskkonnaministeeriumi e esmärk on sihtasutuste ühendamise tulemusel moodustada ühtse juhtimisega terviklik u struktuur i ga organisatsioon , ühendades sihtasutuste tegevused ja varad . Arvestades, et KIK on laiema profiiliga ja EMK keskendunud kitsamalt erametsandusele, sobivad EMK tegevused KIKi üldisesse portfelli hästi , tugevdavad keskse keskkonna- ja kliimavaldkonna fookusega asutuse positsiooni valdkonnas tervikuna ning aita vad kaasa keskkonna, metsanduse ja maaeluga seotud valdkondade sidustamisele. Keskkonnaministeerium soovib ühendamisega täita järgmisi eesmärke keskkonnaprojektide rakendamise ja keskkonnavaldkondade rahastamise valdkonna korrastamisel ja edasisel arendamisel: koondada k eskkonnaseadustik u üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide rakendustegevus ed ühtse juhtimise alla; luua üht ne ja terviklik struktuur ( praegu kaks eri asutust, tegevus suundade samalaadsus ja mõnetine kattuvus ) ; välistada tegevuste dubleerimi n e; tagada keskkonna valdkonna rakendustegevuste areng ning suurem pädevus ja valmi s o lek uute meetmete rakendamiseks ; saavutada ühendamisest tulenev sünergia ja majanduslik kasu . Üh inenud sihtasutuse peamised tegevusvaldkonnad o n järgmised: riigieelarveliste st ja välisvahenditest (sh ELi fondidest) rahasta ta vate keskkonnaprojektide rakendamine ; erametsanduse rahastamine ja arendamine ; k eskkonnasektori projektide ja rakendustegevuste elluviimine ; keskkonnateadlikkuse suurendamine; uute rakenduslike keskkonnameetmete ja -tegevuste väljatöötamises osalemine . Ühendatava s ihtasutuse valdava osa töötajate töölepingud jätkuvad senistel tingimustel ja ü hendatava s ihtasutuse poolt töötajatega sõlmitud töölepingutest tulenevad tööandja õigused ja kohustused tulevad ü hendavale s ihtasutusele üle. Seoses ühendamisega võidakse koondada ühendatavas sihtasutuses dubleerivaid juhtivaid ja tugifunktsioone täitvaid töötajaid selliselt, et see ei too endaga kaasa töölepingute kollektiivse ülesütlemine olukorda töölepingu seaduse § 90 tähenduses . S ihtasutuse nimeks jääb Sihtasutu s Keskkonnainvesteeringute Keskus . Ühinevate sihtasutuste profiil Sihtasutu s Keskkonnainvesteeringute Keskus ( asutatud 2000. a ) 20 2 1 . a majandusaasta aruande järgi: t oetuste väljamaksed 1 38 mln eurot; varad: 75 mln eurot ; tulud: 1 6 mln eurot ; tööjõukulud: 2, 5 mln eurot ; töötajate arv: 5 7 (töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale) . Sihtasutus Erametsakeskus ( asutatud 1999 . a ) 20 2 1 . a majandusaasta aruande järgi: t oetuste väljamaksed 8 ,4 mln eurot; varad: 1.4 1 mln eurot ; tulud: 4 ,5 mln eurot ; tööjõukulud: 1,0 0 mln eurot ; töötajate arv: 29 (töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale) . Sihtasutuste ühinemine ei nõua riigieelarve st lisaraha . Ühinemine on kavas lõpule viia 20 2 3 . a asta 1. jaanuariks. 3 . Korralduse mõju Sihtasutuse Erametsakeskus ühendamine sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus ei too kaasa olulisi muutusi seni toimivate tegevuste ja teenuste sisus. Samuti puudub korraldusel otsene mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Sihtasutuste ühendamine on majanduslikult põhjendatud. Võimalik on leida sünergiaid ning efektiivistamise kohti nii üldadministratsiooni kui ka põhitegevuse vaates, tuues muuhulgas kaasa pärast ühinemisprotsessi lõppemist potentsiaalse kulude kokkuhoiu järgnevatel aastatel suurusjärgus kuni 300 000 eurot aastas. Kulude kokkuhoid tekib eelduslikult dubleerivate juhtimis- ja tugifunktsioonide ühendamisest ja bürookulude kokkuhoiust ning ressursside optimaalsemast kasutamisest. Seni on KIK rahastanud teatavaid EMK tegevusi: EMK toetusmeetmeid ja EMK enda tegevusi. Kolmandatele isikutele suunatud toetusmeetmeid saab edaspidi rakendada KIKi nime kandev ühinenud sihtasutus vastavalt täiendustele, mis tehakse seoses ühinemisega KIKi ja Keskkonnaministeeriumi vahelises halduslepingus ja vajadusel teiste ministeeriumide või asutustega sõlmitud halduslepingutes , lähtudes muudest asjaomaste meetmete alusdokumentidest. KIK rakendab ka praegu mitmesuguseid meetmeid, milles toimib järelevalve ja kontroll nagu mis tahes teiste rahastusmeetmete korral . EMK enda tegevused saavad edaspidi ühinenud sihtasutuse tegevusteks. KIK viib erinevate rahastuallikate arvelt rahastatavaid meetmeid ellu asjaomaste halduslepingute järgi (vt seletuskirja osa 4) ning nende elluviimist kontrolli vad KIKi sisekontrollisüsteem (hõlmab mh vastavaid protseduure, siseaudiitorit, auditikomiteed ja nõukogu) ja haldusülesande andja. Kontroll toimib ühtsetel alustel arvestades vajadusel rahastajapõhiseid erisusi. Sellega on tagatud piisav kontroll ja järelevalve ning ühinemine ei too selles osas kaas a mingeid uusi riske. 4 . Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Ühinemislepingu jõustumiseks peavad lepingu sõlmimise jär el selle heaks kiitma mõlema sihtasutuse nõukogud (sihtasutuste seadus e § 63 lõige 1). Ühendav sihtasutus avaldab viivitamata pärast ühinemise kandmist ühendava sihtasutuse registrikaardile väljaandes Ametlikud Teadaanded ühinemise kohta teate ühinenud sihtasutuste võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada ühendavale sihtasutusele oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul teate avaldamisest arvates (sihtasutuste seaduse § 64 lõige 1). Ühinemisel osaleva sihtasutuse juhatus esitab mitte varem kui ühe kuu möödudes ühinemislepingu heakskiitmisest avalduse ühinemise registrisse kandmiseks (sihtasutuse seaduse § 65 lõige 1). Kava kohaselt tehakse need toimingud 202 2 . aasta jooksul. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad sihtasutuste ühinemise riigilõivust ja notaritasudest. Kulud kaetakse sihtasutuste eelarvest. Sihtasutuste seaduse kohaselt tekib ühinemisel üldpõhimõttena üldõigusjärglus, st kõik senised varad, st õigused, kohustused, asjad ja lepingud lähevad üle ühendavale sihtasutusele. EMK-l on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA) sõlmitud haldusleping Eesti maaelu arengukava 2014–2020 metsanduse valdkonna toetuste menetlemiseks ( https://www.riigiteataja.ee/akt/121042015005 ). Halduslepingu sõlmimisele eelnevalt on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 65 lõike 6 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldus „Sihtasutuse Erametsakeskus nimetamine „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavate toetustega seotud ülesannete täitjaks“ ( https://www.riigiteataja.ee/akt/331032015001 ). Metsaseaduse § 6 lõike 3 alusel on KeM EMK-ga sõlminud halduslepingu metsanduse valdkonna toetuste menetlemiseks ( https://www.riigiteataja.ee/akt/101122015011 ). Edasine tegevus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 metsanduse valdkonna toetuste menetlemiseks sõlmitud halduslepinguga seoses lepitakse kokku koostöös PRIA ja Maaeluministeeriumiga. 5 . M uudatused õigusaktides Ehkki ühinemisel on tegemist üldõigusjärglusega , on siiski selguse huvides soovitav muuta teatavaid määrusi, milles on konkreetselt viidatud sihtasutusele Erametsakeskus . M uudatuste tegemise korraldab Keskkonnaministeerium. 6 . Eelnõu k ooskõlastamine Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks R ahandusministeeriumile ja Maaeluministeeriumile . 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. Lisa 1. P õhikirja projekt Lisa 2. Ühinemislepingu projekt Lisa 3. Sihtasutuse Erametsakeskus finantsplaan Lisa 4. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus finantsp laan Muud lisadokumendid: 1) Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus strateegia aastateks 2020–2024 , kättesaadav aadressil https://kik.ee/et/kik#strateegia ; 2) Sihtasutuse Erametsakeskus arengukava, kättesaadav aadressil https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2020/12/Erametsakeskuse-arengukava-2014-2020-pikendatud.pdf ; 3) Sihtasutus e Keskkonnainvesteeringute Keskus 20 2 1 . a majandusaasta aruanne , kättesaadav aadressil https://kik.ee/et/kes-me-oleme/aasta-kokkuvotted ; 4) Sihtasutuse Erametsakeskus 202 1 . a majandusaasta aruanne , kättesaadav aadressil https://www.eramets.ee/erametsakeskuse_uldinfo/ . 07.10.2022 12:47:11 Üksus: SA Erametsakeskus Periood: 12 kuud 2022. aasta Tehingupartneri kood: 015309 Finantsplaan 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kaupade ja teenuste müük 304 309,55 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Saadud toetused 4 212 173,14 4 912 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Muud tegevustulud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 TEGEVUSTULUD KOKKU 4 516 482,69 4 912 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Sotsiaaltoetused -145 819,71 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Sihtfinantseerimine ja muud ülekanded -2 671 752,05 -3 000 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Tööjõukulud -1 009 677,51 -1 200 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Majandamiskulud -346 952,98 -558 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Muud tegevuskulud -64 140,58 -94 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -98 549,11 -60 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 TEGEVUSKULUD KOKKU -4 336 891,94 -4 912 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 TEGEVUSTULEM 179 590,75 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Finantstulud ja -kulud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ettevõtja tulumaks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Vähemusosale kuuluv kasum/kahjum 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 TULEM KOKKU 179 590,75 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Sh põhitegevuse tulud 4 466 482,70 4 912 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Sh põhitegevuse kulud -4 230 009,50 -4 852 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Põhitegevuse tulem 236 473,20 60 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 PÕH Piirmäär -30% 5,29 1,22 0,00 0,00 0,00 0,00 ITE GEV USE TUL EM PÕH ITE GEV USE TUL UDE ST (%) Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -49 999,99 -150 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kinnisvarainvesteeringute soetus 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Bioloogilise põhivara soetus 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1/3 07.10.2022 12:47:11 Üksus: SA Erametsakeskus Periood: 12 kuud 2022. aasta Tehingupartneri kood: 015309 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 49 999,99 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kinnisvarainvesteeringute müük 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Bioloogilise põhivara müük 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Osaluste ja muude finantsinvesteeringute soetus 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Osaluste ja muude finantsinvesteeringute müük 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Antavad laenud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Tagasilaekuvad laenud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU 0,00 -150 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Laenukohustiste võtmine 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Laenukohustiste tagasimaksed 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Jaotatavad dividendid 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Muud muutused netovarades 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 FINANTSEERIMISTEGEVUS KOKKU 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Likviidsete varade muutus (suurenemine+/vähenemine-) 163 350,94 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Varude muutus (suurenemine+/vähenemine-) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Varade muutus kokku (suurenemine+/vähenemine-) 174 681,54 90 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Netovarade muutus 179 590,75 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Laenukohustiste muutus 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kohustiste muutus kokku -4 909,21 90 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ülejääk/puudujääk 236 473,20 -90 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Varad kokku aasta lõpul 1 415 372,56 1 505 372,56 1 505 372,56 1 505 372,56 1 505 372,56 1 505 372,56 Sh likviidsed varad aasta lõpul 726 085,27 726 085,27 726 085,27 726 085,27 726 085,27 726 085,27 Kohustised kokku aasta lõpul 200 009,80 290 009,80 290 009,80 290 009,80 290 009,80 290 009,80 Sh laenukohustised aasta lõpul 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Netovara kokku aasta lõpul 1 215 362,76 1 215 362,76 1 215 362,76 1 215 362,76 1 215 362,76 1 215 362,76 Netovõlakoormus -726 085,27 -726 085,27 -726 085,27 -726 085,27 -726 085,27 -726 085,27 Net Piirmäär 40% -16,26 -14,78 -72 608 527,00 -72 608 527,00 -72 608 527,00 -72 608 527,00 ovõl ako orm us põhi tege vus e tulu 2/3 07.10.2022 12:47:11 Üksus: SA Erametsakeskus Periood: 12 kuud 2022. aasta Tehingupartneri kood: 015309 dest (%) 3/3 Lisa: Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus põhikiri 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK ). 1.2. KIKi asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi teostab Keskkonnaministeerium. 1.3. KIKi asukoht on Tallinn. 1.4. KIK on asutatud määramata tähtajaks. 2. KIKi EESMÄRK 2.1. KIKi eesmärk on keskkonnavaldkonna tegevuste, sh keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike projektide finantseerimine ja teostamine. 2.2. Punktis 2.1 nimetatud eesmärgist tulenevalt on KIKi ülesandeks: 2.2.1 . keskkonnatasude seadusest tulenev haldusülesanne; 2.2.2 . erametsanduse ja metsandusvaldkonnaga seonduvad haldusülesanded; 2.2.3 . struktuuritoetuse ja muude ELi rahastusallikate rakendusüksuse haldusülesan ded ; 2.2. 4 . muude annetuste, eraldiste ja laenude kasutamise korraldamine keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § s 1 sätestatud eesmärkidel; 2.2. 5 . rahastavates keskkonnavaldkondades eri osapoolte koostöö, teavituse, nõustamise, analüüside, uuringute, kampaaniate, ürituste, konkursside, koolituste jms tegevuse korraldamine; 2.2.6 . ettepanekute esitamine KIKi tegevusvaldkonda käsitlevate strateegiliste arengudokumentide ja õigusaktide ettevalmistamisel; 2.2.7 . koostöö arendamine riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse asutustega ning teiste isikutega, samuti välisriikide sarnaseid ülesandeid täitvate institutsioonidega KIKi tegevusvaldkondadega seotud küsimustes; 2.2. 8 . muud seaduse alusel antud ülesanded. 2.3. KIK täidab oma eesmärki seaduses sätestatud korras ja tingimustel laenude , toetuste ja garantiide andmisega või muul viisil, mis ei ole vastuolus asjakohaste õigusaktidega. Sealhulgas võib KIK korraldada laenude, toetuste või garantiide vahendamist olemata ise nende andja. 2.4. KIK võib oma eesmärgi täitmiseks laenu võtta ja selleks otstarbeks laenu- või kapitalirendilepinguid sõlmida vaid kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. 2.5. KIK osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes asutajaõiguste teostaja eelneva otsuse alusel ning osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega. 3. KIKile VARA ÜLEANDMISE KORD, ARVELDUSED JA EELARVE 3.1. KIKi vara allikad on: 3.1.1 . KIKi asutamisel KIKile üle antud vara; 3.1.2 . eraldised riigieelarvest; 3.1.3 . eraldised valla- ja linnaeelarvest; 3.1.4 . välisriikide, välismaa juriidiliste ja füüsiliste isikute ning rahvusvaheliste organisatsioonide annetused ja sihtotstarbelised eraldised; 3.1.5 . muud annetused ja eraldised; 3.1.6 . KIKi finantstulu; 3.1.7 . muu KIKile üleantav vara. 3.2. KIKile üleantav raha kantakse KIKi Rahandusministeeriumi kontole. KIKile üleantava muu vara võtab vastu KIKi juhatus ning selle kohta koostatakse asjakohane akt. Kui vara üleandev isik soovib, sõlmib KIK temaga lepingu, milles lepitakse kokku kõigis vara üleandmise tingimustes. Vara üleandmisega ei või panna KIKile kohustusi, mis ei ole kooskõlas KIKi eesmärkidega või mis annavad vara üleandjale eelistusi võrreldes teiste isikutega, kellel on õigus saada väljamakseid. 3.3. KIKi vara kasutatakse seaduses ja põhikirjas sätestatud eesmärkidel. Vara käsutab juhatus nõukogu poolt määratud ulatuses ja korras. 3.4. KIKile üleantavat vara kasutatakse vastavalt annetaja soovile, kui see ei ole vastuolus seaduse ega käesoleva põhikirjaga. 3.5. Riigilt kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingu sõlmimisega võtab KIK endale kohustuse hüvitada riigile 65% nimetatud vara omandamise hetke harilikust väärtusest, kui kõnealune vara võõrandatakse või sellele seatakse hoonestusõigus eraõigusliku juriidilise isiku kasuks 10 aasta jooksul pärast selle omandamist. Hüvitis tuleb kanda kolme kuu jooksul tehingu päevast arvates riigivara valitsejale, kellelt vara omandati. Kõnealuses lepingus võtab KIK endale kohustuse maksta leppetrahvi vara mittesihtotstarbelisel kasutamisel vähemalt 25% vara harilikust väärtusest selle üleandmise hetkel. 3.6. KIK hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. 3.7. KIKi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. 3.8. KIK koostab ja esitab Keskkonnaministeeriumile igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks KIKi eelarve koostamisel. 3.9. KIK rakendab juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, mille järgimist kirjeldatakse majandusaasta aruandes. 3.10. KIK korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. 4. NÕUKOGU 4.1. KIKi kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu. 4.2. Nõukogu kavandab KIKi tegevust, korraldab KIKi juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. 4.3. Nõukogusse kuulub üheksa liiget, kellest neli on Riigikogu liikmed, kes nimetatakse Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul ja neli asutajaõiguste teostaja poolt, sealhulgas üks liige rahandusministri ettepanekul. K eskkonnaminister on nõukogu liige oma ametikoha järgselt. Nõukogu liikmed nimetatakse viieks aastaks. Nimetajal on õigus nõukogu liige igal ajal tagasi kutsuda. 4.4. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 4.5. KIKi nõukogu: 4.5.1 . määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmed; 4.5.2 . määrab juhatuse pädevuse; 4.5.3 . kehtestab vajadusel KIKi vara kasutamise ja käsutamise täpsemad tingimused ; 4.5.4 . kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks algava aasta tegevuseesmärgid ja eelarve, arvestades punktis 3.8 sätestatud finantsplaani ja selle kohta tehtud Keskkonnaministeeriumi ettepanekuid; 4.5.5 . kinnitab majandusaasta aruande, kuulates enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori; 4.5.6 . määrab ja kutsub tagasi audiitori; 4.5.7 . kehtestab laenude andmise ja võtmise põhimõtted; 4.5. 8 . otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise; 4.5. 9 . otsustab muud KIKi tegevuses tekkivad küsimused, kui see ei ole vastuolus seadusega ega ole antud KIKi juhatuse pädevusse; 4.6. Nõukogu esindab KIKi vaidlustes ja tehingutes juhatuse liikmega. 4.7. Nõukogu kehtestab nõukogu töökorra. 4.8. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu liikmetele edastatakse kutsed nõukogu määratud korras. Nõukogu esimees esitab keskkonnaministrile ja rahandusministrile nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist. 4.9. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. 4.10. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata sihtasutuste seaduse § -s 29 1 sätestatud korras. Nimetatud viisil otsuste vastuvõtmise protseduuri võib täpsustada KIKi nõukogu töökorras. Nõukogu esimees esitab nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu keskkonnaministrile ja rahandusministrile samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 4.11. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul viibinud nõukogu liikmed ja protokollija . Nõukogu liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli. Protokolli koostamisel peab järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid kui need on kehtestatud. Nõukogu esimees esitab protokolli koos koosoleku materjalidega keskkonnaministrile ja rahandusministrile ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist. 4.12. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 89 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. 4.13. Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist KIKi poolt. 4.14. Nõukogu liikme tasustamise otsustab asutajaõiguste teostaja lähtudes järgmistest põhimõtetest: 4.14.1 . nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses . Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu ; 4.14.2 . nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses; 4.14.3 . nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist; 4.14.4 . kui KIKi nõukogu esimees ei täida riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud kohustusi, võib talle tasu määranud isik otsustada nõukogu esimehele tasu maksmise peatamise või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud; 4.14.5 . nõukogu liikme tasu ei maksta ministrile ega riigisekretärile. 4.15. Nõukogu koosseis ja selles tehtud muudatused ning liikmetele määratud tasu suurused, samuti muud KIKis riigi asutajaõiguste teostaja otsused avalikustatakse KIKi veebilehel kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates ning on seal kättesaadavad viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist. 5. JUHATUS 5.1. KIKil on kuni kolmeliikmeline juhatus, kes juhib ja esindab KIKi ning käsutab KIKi vara põhikirjast tulenevate ja nõukogu poolt antud volituste piires. Juhatuse iga liige võib esindada KIKi kõigis õigustoimingutes. Juhatuse liikme(d) määrab nõukogu kuni neljaks aastaks. 5.2. KIKi juhatus: 5.2.1 . täidab KIKi nõukogu otsuseid ja korraldusi ning korraldab KIKi igapäevast tööd; 5.2.2 . esindab KIKi oma volituste piires suhetes kolmandate isikutega; 5.2.3 . esitab nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul aruande KIKi majandustegevusest ja majanduslikust seisundist ning annab ka muul viisil nõukogule aru KIKi tegevuse kohta; 5.2.4 . korraldab toetusmeetmete elluviimist , kehtestab selleks vajadusel protseduure, juhendeid, näidiseid, kordasid ja muid dokumente ; 5.2.5 . teeb rahastamis taotluste rahuldamise otsused ; 5.2.6 . korraldab kontrolli KIKi raha sihipärase kasutamise üle; 5.2.7 . korraldab KIKi raamatupidamist ning esitab KIKi nõukogule kinnitamiseks majandusaasta aruande; 5.2.8 . täidab muid õigusaktidest ja lepingutest tulenevaid ülesandeid; 5.2.9 . teeb kõik endast oleneva KIKi eesmärgi täitmiseks. 5.3. Juhatus peab oma tegevuses järgima nõukogu seaduslikke korraldusi ja piiranguid. 5.4. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. 5.5. Juhatuse liikme tasustamine: 5.5.1 . juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks juhatuse liikme ülesannetele muid KIKile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus; 5.5.2 . juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab KIKile seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu; 5.5.3 . juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses; 5.6 . juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 5.7. Juhatuse koosseis ja selles tehtud muudatused avalikustatakse KIKi veebilehel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 6. NÕUDED NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMELE 6.1. Nõukogu ega juhatuse liikmeks ei või olla isik: 6.1.1 . kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 6.1.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 6.1.3 . kellel on ärikeeld; 6.1.4 . kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 6.1.5 . keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 6.2. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on KIKiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 6.2.1 . on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui KIK ega ole sihtasutuse kaasasutaja; 6.2.2 . on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui KIK ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole KIKi kaasasutaja; 6.2.3 . omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui KIK ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole KIKi kaasasutaja; 6.2.4 . on KIKiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on KIKi kaasasutaja; 6.2.5 . omab KIKiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on KIKi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 6.3. Punktides 6.1.1–6.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist; 6.4. Punktis 6.1.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 6.5. Punkti 6.2 tähenduses loetakse seotud isikuks abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob punktis 6.2 nimetatud isikuga ühine majapidamine. 7. ARUANDED JA AUDIITOR 7.1. KIKi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. KIK korraldab raamatupidamist lähtudes raamatupidamist reguleerivatest õigusaktidest ning heast raamatupidamistavast. 7.2. KIKi nõukogu nimetab majandusaasta aruande auditeerimiseks audiitori ning määrab audiitori tasu. Nõukogu võib audiitori igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. 7.3. KIKi majandusaasta aruanne kinnitatakse ja esitatakse registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Juhatus koostab seaduses ja põhikirjas sätestatud korras pärast majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande esitades need audiitorile selliselt, et nõukogu jõuaks auditeeritud aruande kinnitada eelmises lauses sätestatud tähtaja jooksul. 7.4. Juhatus avalikustab KIKi veebilehel auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia ja punktis 4.5.11 nimetatud aruande. 7.5 . R iigivaraseaduse § 79 lõikes 3 ja § 88 lõike 1 punktis 10 nimetatud jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab KIK majandusaasta aruandes ülevaate KIKi hinnangul oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid. Koos aruandega koostatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on KIKi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse riigivaraseaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. Teave on veebilehel kättesaadav viie aasta jooksul pärast selle avalikustamist. 7.6 . KIK avalikustab oma veebilehel : 1) majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 2) majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; . Teave on veebilehel kättesaadav viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist. 7.7 . KIK on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. 7.8 . KIK on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult. Asutajaõiguste teostaja eelneval nõusolekul ning nõukogu otsuse alusel võib KIK loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult ebaotstarbekaks. 7.9 . Nõukogu moodustab õigusaktides sätestatud korras auditi komitee. Auditi komitee ülesandeks on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise, eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. 7.10 . Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 8. PÕHIKIRJA MUUTMINE JA KIKi LÕPETAMINE 8.1. KIKi põhikirja võib muuta ning KIKi tegevuse lõpetada asutajaõiguste teostaja seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 8.2. KIKi lõpetamisel tagastatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara isikutele, kes on selle vara KIKile üle andnud. Kui isikut ei ole võimalik tuvastada või konkreetset vara eraldada, antakse vara üle asutajaõiguste teostajale. 8.3. KIKi ühinemise ja jagunemise otsustab asutajaõiguste teostaja üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel. KIK võib ühineda ainult samalaadse eesmärgiga sihtasutusega. -882015 -215900 Vabariigi Valitsus KORRALDUS Volitus e andmine Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Sihtasutuse Erametsak eskus üh inemiseks Riigivaraseaduse § 78 lõike 1 punkti 2 alusel ja kooskõlas sihtasutuste seadusega volitada keskkonna ministrit riigi asutajaõiguste teost ajana otsustama Sihtasutuse Erametsakeskus (registrikood 90005449 ) ühinemine Sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus (registrikood 90005946 ), milles ühendatavaks sihtasutuseks on Sihtasutus Erametsakeskus ja ühendavaks sihtasutuseks Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus . Kaja Kallas P eaminister Taimar Peterkop R iigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel