Teie 05.10.2022
AS Võru Vesi Meie 20.10.2022 nr 12.1-1/8026-2
[email protected]
Vastus pöördumisele RHS § 123
tõlgendamise kohta
Austatud härra Gotmans
Vastuseks Teie päringule märgime esmalt, et Rahandusministeerium saab abistada hankijaid,
ettevõtjaid ja riigihangetest huvitatud isikuid riigihangete seaduse tõlgendamisega. Meie
ülesanne ei ole anda õigusabi, eel- või järelhinnanguid, lahendada kaasuseid ega keelata teatud
tegevusi või anda tegevusteks lube.
Teie kirja esimese küsimuse selgitusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et osalt on
ehitustööde hankelepingute puhul tegemist küsimusega vääramatu jõu asjaoludest, osalt aga
hankelepingu muutmisest.
Vääramatu jõu sätete rakendamisel on tegemist puhtalt võlaõigusliku küsimusega, mille kohta
puudub Rahandusministeeriumil pädevus seisukohta anda. Kas antud juhul on tegemist
vääramatu jõu asjaolude esinemisega ning kas oleks alust rakendada lepingus sätestatud
vääramatu jõu klausleid, on sedalaadi küsimus, mille peavad lahendama lepingu pooled,
lähtuvalt võlaõigusseadusest ja sõlmitud lepingust ning vaidluse puhul lahendab seda
küsimust tsiviilkohus.
Hankelepingute muutmist, sh olukorras, kus ettevõtjatele on sisendhinnad oluliselt kallinenud,
oleme põhjalikult käsitlenud oma juhises „Juhis hankelepingute muutmisest kriisiolukorras“,
mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehelt, riigihangete alalehelt, kasuliku teabe
rubriigist (vt https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-
kinnisvara/riigihanked/kasulik-teave#riigihangete-uldised ).
Mis aga puudutab Wesico Projekt OÜ 16.09.2022 kirjas nr VÕR-35 esitatud taotlust
hankelepingu maksumust suurendada 30 475 euro võrra, siis, kui riigihangete registris
märgitud andmed on õiged ja ettevõtjaga sõlmitud lepingu maksumus on 2 623 964,13 eurot,
jääb selline muudatus RHS § 123 lg 1 p-s 1 toodud piirmäära sisse, kui sellesama punkti alusel
ei ole juba muudatusi tehtud, mis summeerituna sättes nimetatud piirmäärasid ületavad. RHS
§ 123 lg 1 p 1 kohaselt võib hankelepingut muuta, kui sellega ei muudeta hankelepingu üldist
olemust ja muudatuse väärtus on kuni 15% ehitustööde hankelepingu esialgsest maksumusest
ning jääb alla rahvusvahelist piirmäära. Selle punkti alusel muudatuse tegemisel ei ole vaja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
eraldi hinnata, kas muudatuse tingivad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud või kas
muudatus on ebaoluline. Hankija võib hankelepingu muutmises kokku leppida, kui
kõnealuses punktis toodud eeldused on täidetud ning hankija hinnangul on muutmine
põhjendatud.
Teise küsimusega soovite sisuliselt teada, kas ehitustööde projektijuhtimiseks sõlmitud
lepingut on võimalik muuta, lisades sinna ka täiendavate ehitustööde projektijuhtimine või
tuleks selleks sõlmida uus leping, milleks tuleb korraldada uus riigihanke menetlus ja mis
siiski tooks kaasa ka olemasoleva lepingu muudatuse.
Kirjas selgitatud olukorras võiks hankija püüda hinnata, kas olemasolevat lepingut saaks
muuta RHS § 123 lg 1 p 3 alusel, mis võimaldab samalt ettevõtjalt osta täiendavaid asju,
teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke
alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist
ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel
põhjustel võimalik näiteks tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või
koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu
maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.
Selle punkti alusel hankelepingu muudatus lubatavuse hindamisel saab hankija muuhulgas
juhinduda RHS aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunktist 108, mille kohaselt
võib olla põhjendatud algse lepingu muutmine ilma uut hankemenetlust korraldamata,
eelkõige siis, kui lisatarned on ette nähtud kas olemasolevate teenuste, asjade või seadmete
osaliseks asendamiseks või nende täiendamiseks ning kui tarnija vahetamine sunniks avaliku
sektori hankijat hankima teistsuguste tehniliste omadustega materjali, ehitustöid või
teenuseid, mis tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused
käitamisel ja hooldamisel.
Seega ei pruugi nimetatud punkti alusel hankelepingu õiguspäraseks muudatuseks olla
tegemist olukorraga, kus pakkuja vahetamine on võimatu, vaid muudatust võib teha ka siis,
kui pakkuja vahetamine tekitaks hankijale märkimisväärseid ebamugavusi või kulude olulist
suurenemist majanduslikel või tehnilistel põhjustel.
Kui aga hankija jõuab järeldusele, et täiendava ehitustöö projektijuhtimise teenuse tellimiseks
tuleb teha uus riigihanke menetlus, tuleb menetlusreeglite valikul lähtuda olemasoleva lepingu
ja uue lepingu summeeritud eeldatavast maksumusest. Küll aga saab uue lepingu sõlmimiseks
menetlusreeglid valida RHS § 28 lg 3 põhjal nö väikeste osade erandi alusel. Selle sätte
kohaselt saab hankija osadeks jaotatud riigihanke puhul 20% ulatuses kogu riigihanke
maksumusest sõlmida hankelepinguid, lähtuvalt nende nö väikeste osade hankelepingute
eeldatavast maksumusest lähtudes valitud menetlusreeglite alusel. Riigihangete registri
andmetel on riigihanke nr 209144 tulemusel hankelepingu maksumus 215 771 eurot, millest
20% moodustab 43 154 eurot. Kirjas on märgitud, et täiendava projektijuhtimise lepingu
eeldatav maksumus oleks u 5000 eurot. Seega saaks täiendava lepingu sõlmimiseks läbi viia
nö väikehanke, st riigihanke menetluse, lähtudes hankija enda hankekorras kehtestatud
reeglitest.
Sellisel juhul aga, kui oleme Teie kirjast õigesti aru saanud, tuleb ikkagi muuta ka
olemasolevat projektijuhtimise hankelepingut, millega võib kaasneda täiendava tasu
maksmise kohustus. Teie kirjas selgitatu pinnalt võib asuda seisukohale, et selliste täiendavate
2
kohustuste panemine esialgsele projektijuhile võiks olla kooskõlas RHS § 123 lg 1 punktis 3
sätestatud hankelepingu muutmise alustega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
osakonnajuhataja asetäitja
osakonnajuhataja ülesannetes
Evelin Karindi-Kask 6113501
[email protected]
3