dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele RHS § 123 tõlgendamise kohta

Rahandusministeerium · 20. oktoober 2022
Viit
12.1-1/8026-2
Registreeritud
20. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AS Võru Vesi
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.1 RIIGIABIALANE TEGEVUS
Sari
12.1-1 Riigiabialane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.1-1/2022
Vastutaja
Evelin Karindi-Kask (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.1-18026-2 20.10.2022 Väljaminev kiri.asice412 KB

Sisu (failidest)

Teie 05.10.2022 AS Võru Vesi Meie 20.10.2022 nr 12.1-1/8026-2 [email protected] Vastus pöördumisele RHS § 123 tõlgendamise kohta Austatud härra Gotmans Vastuseks Teie päringule märgime esmalt, et Rahandusministeerium saab abistada hankijaid, ettevõtjaid ja riigihangetest huvitatud isikuid riigihangete seaduse tõlgendamisega. Meie ülesanne ei ole anda õigusabi, eel- või järelhinnanguid, lahendada kaasuseid ega keelata teatud tegevusi või anda tegevusteks lube. Teie kirja esimese küsimuse selgitusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et osalt on ehitustööde hankelepingute puhul tegemist küsimusega vääramatu jõu asjaoludest, osalt aga hankelepingu muutmisest. Vääramatu jõu sätete rakendamisel on tegemist puhtalt võlaõigusliku küsimusega, mille kohta puudub Rahandusministeeriumil pädevus seisukohta anda. Kas antud juhul on tegemist vääramatu jõu asjaolude esinemisega ning kas oleks alust rakendada lepingus sätestatud vääramatu jõu klausleid, on sedalaadi küsimus, mille peavad lahendama lepingu pooled, lähtuvalt võlaõigusseadusest ja sõlmitud lepingust ning vaidluse puhul lahendab seda küsimust tsiviilkohus. Hankelepingute muutmist, sh olukorras, kus ettevõtjatele on sisendhinnad oluliselt kallinenud, oleme põhjalikult käsitlenud oma juhises „Juhis hankelepingute muutmisest kriisiolukorras“, mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehelt, riigihangete alalehelt, kasuliku teabe rubriigist (vt https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused- kinnisvara/riigihanked/kasulik-teave#riigihangete-uldised ). Mis aga puudutab Wesico Projekt OÜ 16.09.2022 kirjas nr VÕR-35 esitatud taotlust hankelepingu maksumust suurendada 30 475 euro võrra, siis, kui riigihangete registris märgitud andmed on õiged ja ettevõtjaga sõlmitud lepingu maksumus on 2 623 964,13 eurot, jääb selline muudatus RHS § 123 lg 1 p-s 1 toodud piirmäära sisse, kui sellesama punkti alusel ei ole juba muudatusi tehtud, mis summeerituna sättes nimetatud piirmäärasid ületavad. RHS § 123 lg 1 p 1 kohaselt võib hankelepingut muuta, kui sellega ei muudeta hankelepingu üldist olemust ja muudatuse väärtus on kuni 15% ehitustööde hankelepingu esialgsest maksumusest ning jääb alla rahvusvahelist piirmäära. Selle punkti alusel muudatuse tegemisel ei ole vaja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 eraldi hinnata, kas muudatuse tingivad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud või kas muudatus on ebaoluline. Hankija võib hankelepingu muutmises kokku leppida, kui kõnealuses punktis toodud eeldused on täidetud ning hankija hinnangul on muutmine põhjendatud. Teise küsimusega soovite sisuliselt teada, kas ehitustööde projektijuhtimiseks sõlmitud lepingut on võimalik muuta, lisades sinna ka täiendavate ehitustööde projektijuhtimine või tuleks selleks sõlmida uus leping, milleks tuleb korraldada uus riigihanke menetlus ja mis siiski tooks kaasa ka olemasoleva lepingu muudatuse. Kirjas selgitatud olukorras võiks hankija püüda hinnata, kas olemasolevat lepingut saaks muuta RHS § 123 lg 1 p 3 alusel, mis võimaldab samalt ettevõtjalt osta täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik näiteks tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest. Selle punkti alusel hankelepingu muudatus lubatavuse hindamisel saab hankija muuhulgas juhinduda RHS aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunktist 108, mille kohaselt võib olla põhjendatud algse lepingu muutmine ilma uut hankemenetlust korraldamata, eelkõige siis, kui lisatarned on ette nähtud kas olemasolevate teenuste, asjade või seadmete osaliseks asendamiseks või nende täiendamiseks ning kui tarnija vahetamine sunniks avaliku sektori hankijat hankima teistsuguste tehniliste omadustega materjali, ehitustöid või teenuseid, mis tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel. Seega ei pruugi nimetatud punkti alusel hankelepingu õiguspäraseks muudatuseks olla tegemist olukorraga, kus pakkuja vahetamine on võimatu, vaid muudatust võib teha ka siis, kui pakkuja vahetamine tekitaks hankijale märkimisväärseid ebamugavusi või kulude olulist suurenemist majanduslikel või tehnilistel põhjustel. Kui aga hankija jõuab järeldusele, et täiendava ehitustöö projektijuhtimise teenuse tellimiseks tuleb teha uus riigihanke menetlus, tuleb menetlusreeglite valikul lähtuda olemasoleva lepingu ja uue lepingu summeeritud eeldatavast maksumusest. Küll aga saab uue lepingu sõlmimiseks menetlusreeglid valida RHS § 28 lg 3 põhjal nö väikeste osade erandi alusel. Selle sätte kohaselt saab hankija osadeks jaotatud riigihanke puhul 20% ulatuses kogu riigihanke maksumusest sõlmida hankelepinguid, lähtuvalt nende nö väikeste osade hankelepingute eeldatavast maksumusest lähtudes valitud menetlusreeglite alusel. Riigihangete registri andmetel on riigihanke nr 209144 tulemusel hankelepingu maksumus 215 771 eurot, millest 20% moodustab 43 154 eurot. Kirjas on märgitud, et täiendava projektijuhtimise lepingu eeldatav maksumus oleks u 5000 eurot. Seega saaks täiendava lepingu sõlmimiseks läbi viia nö väikehanke, st riigihanke menetluse, lähtudes hankija enda hankekorras kehtestatud reeglitest. Sellisel juhul aga, kui oleme Teie kirjast õigesti aru saanud, tuleb ikkagi muuta ka olemasolevat projektijuhtimise hankelepingut, millega võib kaasneda täiendava tasu maksmise kohustus. Teie kirjas selgitatu pinnalt võib asuda seisukohale, et selliste täiendavate 2 kohustuste panemine esialgsele projektijuhile võiks olla kooskõlas RHS § 123 lg 1 punktis 3 sätestatud hankelepingu muutmise alustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu osakonnajuhataja asetäitja osakonnajuhataja ülesannetes Evelin Karindi-Kask 6113501 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel