dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kohtla-Järve linnas üldplaneeringute ülevaatamisest ja kehtivate üldplaneeringute raames detailplaneeringute analüüsist informeerimine

Rahandusministeerium · 20. oktoober 2022
Viit
15-3/8382-1
Registreeritud
20. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kohtla-Järve Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Tiit Toos (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
19. november 2022

Failid

  • 📎3HfMEHyU0ZZ3NdHh.png
  • 📎Teavituskiri_UP_ulevaatamisest_.asice701 KB

Sisu (failidest)

KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUS Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Ida-Virumaa talitus [email protected] Meie 18.10.2022 nr 2-5.5/3347 Kohtla-Järve linnas üldplaneeringute ülevaatamisest ja kehtivate üldplaneeringute raames detailplaneeringute analüüsist informeerimine Edastame Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2022. a otsusega nr 50 „Kohtla-Järve linna üldplaneeringute ülevaatamine“ kinnitati kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamise tulemused. Ülevaatamise tulemusena jõuti järeldusele, et Kohtla-Järve linnas Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosa kehtivad üldplaneeringud on linnaarengu suunamiseks jätkusuutlikud ja asja- ning ajakohased. Üldplaneeringu ülevaatamise tulemuste raames analüüsiti kehtivate detailplaneeringute realiseerimise võimalusi, kas üle viie aasta tagasi kehtestatud detailplaneeringud on endiselt aktuaalsed ja neid on võimalik realiseerida. Kehtestatud detailplaneeringute ülevaatamise tulemusena selgitati välja arendajate reaalsed plaanid ja detailplaneeringute edaspidised elluviimise võimalused ning kaalutleti planeeringute kehtetuks tunnistamise vajadusi. Realiseerimata jäänud planeeringute osas peeti arendajatega kirjavahetust, et selgitada välja koostatud detailplaneeringute üldplaneeringutele vastavust ja sellekohaselt detailplaneeringute sobivust ja ajakohasust. Tehtud analüüsi põhjal jäeti kehtima 78 detailplaneeringut ning tunnistati kehtetuks üks detailplaneering. Täies mahus tunnistati kehtetuks Kohtla-Järve linna Järve linnaosas tsemenditehase asukoha valiku üldplaneeringu täpsustatav planeering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 18. veebruari 2009. a otsusega nr 387 „Järve linnaossa kavandatava tsemenditehase kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku üldplaneeringu kehtestamine“) ja tsemenditehase detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. veebruari 2010. a otsusega nr 57 „Järve linnaossa tsemenditehase rajamise detailplaneeringu kehtestamine)“. Kohtla-Järve Linnavolikogu otsuse lisades on esitatud kehtivate detailplaneeringute nimekiri. Järve, Ahtme, Kukruse, Sompa ning Oru linnaosade üldplaneeringute lahendused vastavad Kohtla-Järve linna arengukava aastateks 2016-2034 arengusuundadele ja valdkondlikele arengukavadele ja võimaldavad planeeringute edasist elluviimist. Lahendus taristu võrgustiku arendamise kavandamisel on üldplaneeringutes lahendatud ja selle elluviimine vastab planeeritule. Järve ja Ahtme linnaosa üldplaneeringuid muutnud detailplaneeringud on pigem üldplaneeringu täpsustavad planeeringud, mis ei sisalda maakasutamise juhtfunktsiooni ulatuslikku muutmist. Nendest suurema osa eesmärgiks on ühe kinnistu ulatuses olnud Keskallee 19 tel +372 337 8500 SEB Pank AS Swedbank AS 30395 Kohtla-Järve faks +372 337 8503 IBAN EE441010552010016001 IBANEE402200001120012980 EESTI e-post: [email protected] SWIFT/BIC EEUHEE2X SWIFT/BIC HABAEE2X registrikood 75001017 maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine ühiskondliku ehitiste maa juhtfunktsioonist elamumaa või ärimaa juhtfunktsiooniks. Selline vajadus tekkis riigiomandis olnud objekti müümisel eraomandisse. Kehtestatud detailplaneeringute maht ja sisuline eesmärk on asjakohane, et tagada vastava linnaosa üldplaneeringu tasakaalustatud arengut. Kehtivad üldplaneeringud toetavad kohaliku omavalitsuse ruumiliste väärtuste säilimist ja nende ära kasutamist arengu toetamiseks. Üldplaneeringutes käsitletud keskkonnakaitse ja ettevõtluspoliitika näevad ette tootmisaladelt kahjulike mõjude elamualadele kandumise vähendamist ja vältimist. Selleks on üldplaneeringutes tehtud tootmisalade tsoneerimine - olulist-, nõrka- ja mõju mitte avaldavad tootmismaad. Nende alade puhvertsooniks on kaitsehaljastuse alad. On määratletud arendamise võimalused hariduse-, kultuuri-, spordi- ning tervishoiu objektidele. Üldplaneeringute lahendustes on kajastatud parkide ja rohealade territooriumid ja nende arendamise prioriteedid. On määratud miljööväärtuslikud alad, mille täpsustab miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering. Peale 2015. a kehtima hakanud uut ehitusseadustikku ja planeerimisseadustikku on võimalik kehtivate üldplaneeringute kohaselt projekteerimistingimuste väljastamisega täpsustada ehitusalased tingimused, kuna nendes on käsitletud hoonestuse üldised kasutus- ja ehitustingimused. Kohtla-Järve linna linnaosades kehtivates üldplaneeringutes on toodud ka tingimused detailplaneeringute koostamisele ning seega, kui seadus lubab ilma detailplaneeringuta väljastada projekteerimistingimused, on need olemas kehtivate üldplaneeringute tasemel. Näiteks tingimused elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alade kohta sisaldavad järgmist: _ Parkimine tuleb lahendada arendataval krundil. _ Ärimaa liitfunktsiooni määramine on lubatud elukondlikke teenuseid osutatavate ettevõtete ja piirkonda teenindavate kaupluste loomiseks. _ Suurematele uutele elamualadele tuleb koostada ühine detailplaneering või piirkonna osaüldplaneering. _ Väikeelamumaa krundi minimaalseks suuruseks kehtestatakse 0,1ha ja suurimaks (krundi täisehituse protsent) ehitistealuseks pinnaks 30 %. _ Paariselamu minimaalseks krundi suuruseks kehtestatakse 0,2 ha ja ehitusaluseks pinnaks 30 %. _ Ridaelamute ja kuni kahekorruseliste korterelamute krundi suurus ja ehitusalune pind määratakse detailplaneeringu lähteülesande koostamise käigus. Lubatud on maksimaalselt 6 korteriga korruselamud ja ridaelamud. _ Väikeelamumaal on piirdeaiaks lubatud püstitada kuni 1,2 m kõrguseid piirdeaedasid vähemalt 10 % läbipaistvusega. _ Väiksematele kortermajadele on lubatud piirete paigaldamine ainult kinnistu välispiiridele. _ Aiandusühistutel on lubatud ühistu välispiiridele püstitada kuni 2,0 kõrgune läbipaistev piire. Tingimused detailplaneeringute koostamiseks – korruselamumaad _ Kõikidele reserveeritavatele korterelamumaadele võimaldatakse ärimaa kõrvalfunktsioon 25 % ulatuses eesmärgiga soodustada teenuste sektori arengut. Ärimaa arendamisel elamualade kõrval funktsioonina ei tohi kaasnevad mõjud (liiklusvoogude suurenemine ning keskkonnamõjud) avaldada elamisaladele olulist negatiivset mõju. _ Käesoleva planeeringuga korterelamumaadena reserveeritud aladel on väikseim ehitusõigust omav krunt 2000 m2, erandina võib lubada väiksemale katastriüksusele või krundile ehitamist linnavalitsuse kaalutlusotsuse alusel lähtuvalt olemasolevast krundist. _ Uutel korterelamu aladel näha ette haljasalade ja laste mänguväljakute rajamine. Nimetatud alade osakaalu määrab kohalik omavalitsus väljastatavate detailplaneeringu tingimustega proportsionaalselt elanike arvuga antud alal. _ Maa-ala juhtfunktsiooniks on elamumaa, mille ehitise tüübiks peab jääma korruselamu. _ Parkimine tuleb elamumaa arendamisel lahendada kruntide piires vastavalt parkimisnormidele. Vältida ulatuslike parkimisplatside teket kortermajade kruntidel, kasutades selle asemel kas hoonealust parkat või parkimismaja/karussellparklat (mitme korrusmaja ühiskasutuses). _ Korruselamute alale on piirdeaedade paigaldamine lubatud peale asumile teemaplaneeringu koostamist, kus täpsustatakse aedadele kehtestatavad tingimused. Samuti on määratud tingimused ka äri-, tootmis- ja ühiskondlike objektide ja maa-alade puhul. Täpsemad ehitustingimused on toodud asumite lõikes (on kajastatud hoonete lubatud korruselisus ja kõrgused, fassaadide visiooni kujundamisel). Linna tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri detailplaneerimine, projekteerimine ja väljaarendamine on toimunud mõõdukas tempos üldplaneeringu kohaselt ning struktuurfondide rahaallikatest. Linna territooriumi funktsionaalse tsoneerimise struktuur, tsoonide asukohad ja suurused on säilinud. Territooriumi funktsionaalse tsoneerimise osas ei esine põhimõttelisi erinevusi üldplaneeringuga kavandatust. Täpsustusi on tehtud üksikute detailplaneeringutega. Linna territoriaal-majanduslik areng vastab kehtivatele üldplaneeringutele. Territoriaal-majandusliku arengu põhitegurite osas on realiseeritud Kohtla-Järve tööstuspargi rajamine. Arenenud Ahtme linnaosas ühiskondliku- ja ärikeskuse maa-ala. On realiseeritud Järve linnaosas Metsapargi ala tervisliku ja sportimise alaks. On lõpetatud Järve linnaosas Rahvapargi alal spordikeskuse projekti välja ehitamine. Teostatakse kergliiklusteede võrgustiku arendamine ja ehitamine Järve linnaosas Ehitajate tänaval kuni linna piirini. Ahtme linnaosas alates Jõhvi piirist kuni Ahtme maanteeni on välja ehitatud kergliiklustee ning realiseerumise etapil on kergliiklustee kuni Alutaguse vallaga piirini. Rekonstrueeritud on tööstusalade teed - Uus-Tehase ja Kaevuri tänavad. Linnale kuuluvate asutuste ja üldkasutatavate hoonete maakasutus peamiselt vastab üldplaneeringule. Hooneid on peamiselt renoveeritud. Koolide ja kultuuriasutuste paiknemise osas on vaja teha omavahelisi ümberkorraldusi ja täpsustusi. Elamute maakasutus vastab üldplaneeringule. Elamuid renoveeritakse, lähtudes planeeringust on renoveerimisel välja antud arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Üldplaneeringu mõjud nii majanduslikule-, sotsiaalsele-, kultuurilisele- kui ka looduskeskkonnale on olnud positiivsed. On loodud eeldused äriettevõtete arendamiseks Kohtla-Järve tööstuspargi alal. Planeering on taganud tööstusrajooni ettevõtjate konkurentsivõime ja võimalused arenguks, selle ala arenguks ja suurinvesteeringute kaasamiseks. On loodud eeldused ettevõtlusele sobivate maade olemasoluks ja seeläbi investeeringute kaasamiseks, seeläbi on toimunud oluline majandusareng tööstusterritooriumil, mis on võimaldanud säilitada olemasolevate ettevõtete konkurentsivõimet ja luua uusi töökohti looduskeskkonna seisundit halvendamata. Seeläbi on tagatud ka suurem tööhõive ja elanike parem sotsiaalne toimetulek. Olulise keskkonnamõjuga objekte ei ole lisandunud. Üldplaneering on võimaldanud säilitada elamualad, elukeskkonna kvaliteedi, alustada renoveerida hooneid ja parandada elamute seisukorda. Üldplaneering on võimaldanud säilitada asutuste ja üldkasutatavate hoonete maakasutuse ja hoonete funktsioonid, on võimaldanud renoveerida hooneid ja kaasata selleks investeeringuid, parandada seeläbi keskkonna kvaliteeti. Planeeringu alusel on oluliselt parendatud kultuuri ja vaba aja veetmisega seotud infrastruktuuri (asutused, pargid, väikevormid), samuti on tagatud heakorra parem olukord. Üldplaneering on loonud eeldused rohe-alade munitsipaliseerimiseks, korrastamiseks, misläbi on pargi- ja puhkealad oluliselt korrastatud, seeläbi tõusnud elukeskkonna kvaliteet. Ülevaatamise kokkuvõttes on rõhutatud, et üldplaneeringud vajavad täpsustamist elupaikade osas seoses elanikkonna kahanemisega, kus hoonestusala on suurenenud ja rahvastik on vähenenud. See vajab elamumaa maakasutuse suuna ümbermõtlemist korterelamu ja väikeelamu osakaalu ja arendamise osas. On vajalik analüüsida linnaelanikkonna kahanemisega seotud mõjusid ja välja töötada selle kohanemise lähteseisukohad ja võimalused. Üldiseks probleemiks suuremates Ahtme ja Järve linnaosades on elanike autotranspordi parkimiskohtade puudus, mis on lahendatav üldplaneeringus linnaomandis olevate maade kasutusse võtmise ja arendajate leidmise teel detailplaneeringute kaudu. Ahtme linnaosa üldplaneeringu ülevaatamisel on arvesse võetud Vana Ahtme tööstuspargi ala osas ettepanek jätkata selle tootmisala arendamist, vältides keemiatööstuse või olulise mõjuga tootmise rajamist. Üldplaneeringute ülevaatamise tulemusena jäävad kehtima 78 detailplaneeringut. Lähiaastal kavatseb Kohtla-Järve Linnavalitsus alustada uue üldplaneeringu koostamise eeltööga, kujuneda välja eesmärgid ja peamised suunad üldplaneeringu sisu ja vormistamise osas. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rita Burenkova linnaarhitekt Lisad: Lisa 1 Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2022. a otsus nr 50 „Kohtla-Järve linna kehtivate üldplaneeringute ülevaatamine “ koos lisadega. Rita Burenkova 337 8508, [email protected] KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU OTSUS Kohtla-Järve 25. august 2022 nr 50 Kohtla-Järve linnas kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine Kohtla-Järve linnas on kehtestatud Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosade üldplaneeringud. Planeerimisseaduse § 92 lõike 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu vaatab üle kehtestatud üldplaneeringud iga viie aasta tagant ning esitab kokkuvõtte üldplaneeringu ülevaatamise tulemustest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates. Lähtuvalt ülaltoodust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, planeerimisseaduse § 92, § 93 lõike 1, § 140 lõike 6 alusel Kohtla-Järve Linnavolikogu o t s u s t a b: 1. Kinnitada Kohtla-Järve linna Ahtme, Järve, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosa üldplaneeringute ülevaatamise tulemused (Lisa 1). 2. Lugeda Kohtla-Järve linna Sompa, Kukruse ja Oru linnaosade detailplaneeringutega mitte muudetud üldplaneeringud terviklikeks ja elluviidavateks (Lisa 2). 3. Lugeda Kohtla-Järve linna Järve ja Ahtme linnaosade detailplaneeringutega oluliselt mitte muudetud üldplaneeringud terviklikeks ja kehtivateks (Lisa 3). 4. Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 18. veebruari 2009. a otsus nr 387 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringut täpsustava tsemenditehase, kui olulise ruumilise mõjuga objekti, asukoha valiku üldplaneeringu kehtestamine“. 5. Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. veebruari 2010. a otsus nr 57 „Kohtla- Järve Järve linnaosas kavandatava tsemenditehase detailplaneeringu kehtestamine“. 6. Kohtla-Järve Linnavalitsusel avaldada otsusest teade ajalehes Põhjarannik ja Kohtla- Järve linna ametlikul veebilehel. 7. Kohtla-Järve Linnavalitsusel esitada kokkuvõte üldplaneeringute ülevaatamise tulemustest Rahandusministeeriumile. 8. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teadasaamise päevast arvates vaide esitamisega Kohtla-Järve Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse esitamisega Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tiit Lillemets volikogu esimees LISA 1 Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2022. a otsuse nr 50 juurde KOHTLA-JÄRVE LINNA ÜLDPLANEERINGUTE ÜLEVAATAMISE KOKKUVÕTE Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud linnas ruumilist planeerimist ning vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 92 lõikele 1 peab kohalik omavalitsus kehtestatud üldplaneeringud üle vaadata iga viie aasta tagant. PlanS § 92 lõike 2 kohaselt ülevaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle: 1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; 2) planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile; 3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused; 4) planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus; 5) kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus; 6) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused. 1. Üldplaneeringute olukorra kirjeldus Linna ruumilise arengu kavandamine üks peamine alusdokument on üldplaneering, mille abil seatakse pikaajalisi ruumilise arengu eesmärke ning neid järgitakse. Elukeskkonda muudab paremaks ennekõike sisuliselt põhjendatud ja tegelikult ellu viidavad planeeringud, kus kõik osapooled kavandatu teostamiseks koostööd teevad. Kohtla-Järve linnas on kehtestatud Järve, Ahtme ja Sompa ning Kukruse ja Oru linnaosade üldplaneeringud järgmiselt: 1) Järve linnaosa üldplaneering on kehtestatud kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. veebruari 2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“; 2) Ahtme ja Sompa linnaosa üldplaneering on kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011. a otsusega nr 168 „Kohtla-Järve linna Ahtme ja Sompa linnaosade üldplaneeringu kehtestamine“; 3) Kukruse linnaosa üldplaneering on kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. mai 2010. a otsusega nr 76 „Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“; 4) Oru linnaosa üldplaneering on kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. mai 2010. a otsusega nr 75 „Kohtla-Järve linna Oru linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“; 5) Järve linnaosa üldplaneeringu täpsustava tsemenditehase kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 18. veebruari 2009. a otsusega nr 387 „Järve linnaossa kavandatava tsemenditehase kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku üldplaneeringu kehtestamine“. Praeguse (tänapäevaseisuga) Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru üldplaneeringute kehtivusaja jooksul ei ole ilmnenud üldisi vastuolusid planeeritud suundade ja tendentside vahel, kehtestatud detailplaneeringud ning linnaruumi areng on järginud üldplaneeringutes kehtestatut ning võimaldab nii majanduslikke kui sotsiaalseid arenguid linnas. 1.1. Planeeringukohase arengu kirjeldus Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosade üldplaneeringute maakasutuse kaardi järgi on jäetud piisavalt linnaruumi elamu- ja tööstusalade arendamiseks, nende omavaheline paigutus arvestab negatiivsete mõjude leevendamist läbi kaitsehaljastuse ning tööstusalade vastavalt oma mõjust tsoneerimise planeerimist. Linnaruumis rohealade ja parkmetsamaade arv on piisavalt suur ning tuleb ainult jälgida rohevöö jätkumist ja olevate looduskoosluste säilimist. Järve linnaosas on rohealasid ca 771,79 ha, mis moodustab 35,8 % territooriumist, Ahtme linnaosas ca 261,27 ha ning 25 %, Sompa linnaosas 156,92 ha ja 34,2 %, Kukruse linnaosas 72,48 ha ja ca 47 % ning Oru linnaosas 43,36 ha ja ca 37 %. Kehtestatud üldplaneeringud koos muudatustega nr Planeeringu nimetus Kas Muudetud kehtestatud üldplaneering planeeringuga (nimetus, sisaldab kehtestamise aeg, kommentaarid maakonnaplanee muudatuse kohta) ringu muudatusi 1. Järve linnaosa ei sisalda 1. Ojamaa kaevanduse konveieri üldplaneering, paigutuse asukoha trassi kehtestatud määramine Ida-Viru maakonna 20.02.2008. a teema- planeeringuga 19.08.2010. a 2. Järveküla tee 28 kinnistu ja selle taga oleva maa-ala detailplaneeringuga 3. Järveküla tee 127 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga 4. Järveküla tee 40 ja 40c kruntide ja ümbritseva maa-ala detailplaneeringuga 5. Pärna tn 49 ja Ravi puupark kruntide ja ümbritsevate Pärna, Ravi ja Mõisa tee tänavate detailplaneeringuga 2. Kukruse linnaosa ei sisalda Muudatused puuduvad üldplaneering, kehtestatud 26.05.2010. a 3. Ahtme linnaosa ei sisalda 1. Jaaniku tn 9 krundi üldplaneering detailplaneeringuga kehtestatud 2. Jaaniku tn 39 kinnistu ja lähiala 25.05.2011. a detailplaneeringuga 3. Sõpruse 14e ja Sõpruse tn 16d garaažide taga oleva vaba maa- ala detailplaneeringuga 4. ei sisalda Muudatused puuduvad Sompa linnaosa üldplaneering kehtestatud 25.05.2011. a 5. ei sisalda Muudatused puuduvad Oru linnaosa üldplaneering kehtestatud 25.05.2010. a 6. ei sisalda Muudatused puuduvad Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosa miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering 25.05.2011 Nimetatud üldplaneeringute elluviimine on olnud planeeringulahendusi järgiv ja plaanipärane. Sompa, Kukruse ja Oru linnaosa üldplaneeringuid muutuvaid detailplaneeringud puuduvad. Järve ja Ahtme linnaosas on kehtestatud üksikud üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud, mille koostamise eesmärgid on pigem täpsustanud üldplaneeringu lahendusi ning nende enamuse koostamise vajadus tekkis seoses riigile kuuluvate objektide müükiga eraomandisse, kus eraomaniku huvides ei olnud avalikkusele suunatud teenuste pakkumine või riigihuvide täitmisel. Kohtla-Järve linna poolt tehtud planeeringud on olnud abiks struktuurfondide rahadega nende ellu viimisel. Kohtla-Järve linnas on seisuga jaanuar 2022. a kokku kehtivate detailplaneeringute arv – 79. Nendest üldplaneeringute muutvaid detailplaneeringute arv on 7 ja üks maakonnaplaneering Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukoha valiku teemaplaneering (kehtestatud Ida- Viru maavanema 19. augusti 2010. a korraldusega nr 246). Koostamisel on kaks üldplaneeringut muutvaid planeeringu Järve linnaosas Kalevi tn 39 kinnistu detailplaneering ja Ahtme linnaosas Jaaniku tn 24 kinnistu detailplaneering, milles üldplaneeringu muutmine on tingitud riigiomandis olnud kinnistute eraomandisse müükiga ja omaniku sooviga maakasutamise juhtfunktsiooni muuta. Nendest detailplaneeringutest eesmärkide suhtes suuremas osas muudatused seisnevad üldplaneeringulahenduse täpsustuses, sest ei sisalda PlanS § 142 lõike 2 punkti 1 kohaselt üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, kuna hõlmavad ühe kinnistu ja maakasutuse juhtfunktsiooni muutmise osakaalu kohaselt pigem sarnase kõrval oleva kinnistu maakasutusega või üldplaneeringuga lubatud kõrval funktsiooniga, nagu tootmismaa/ärimaa, elamumaa/ärimaa. Järve linnaosa üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud on järgmised: 1) Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Järveküla tee 28 kinnistu ja selle taga oleva maa-ala detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. mai 2010. a otsusega nr 74 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Järveküla tee 28 kinnistu ja selle taga oleva maa-ala Järve linnaosa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine“). Planeeringu eesmärgiks on tootmishoone rajamine Järve linnaosa üldplaneeringuga ette nähtud haljasmaa krundile, mille maakasutamise juhtfunktsioon on muudetud tootmismaaks. Planeering on realiseeritud täies mahus. 2) Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Järveküla tee 127 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 31. augusti 2016. a otsusega nr 172 „Kohtla- Järve linna Järve linnaosas Järveküla tee 127 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine). Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva maatulundusmaa maakasutamise juhtfunktsiooni muutmine ärimaa juhtfunktsiooniks, autode hoolduskeskuse ja ärihoone ehitamiseks. Planeering käesolevaks ajaks ei ole realiseeritud. Antud detailplaneeringu realiseerimine ei ole toimunud seoses COVID probleemidega, kuid Järve linnaossa sissesõidul ärifunktsiooniga krundi arendamine parendaks oluliselt antud piirkonda ja elavdaks linnaruumi. 3) Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Järveküla tee 40 ja 40c kruntide ja ümbritseva maa- ala detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 28. septembri 2016. a otsusega nr 177 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Järveküla tee 40 ja Järveküla tee 40c kruntide ja ümbritseva ala detailplaneeringu kehtestamine”). Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva ärimaa maakasutamise juhtfunktsiooni muutmine riigikaitsemaa juhtfunktsiooniks, politsei ja päästehoone ehitamiseks. Detailplaneeringu realiseerimine valminud projekti alusel toimub alates jaanuarist 2022. a. 4) Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Pärna tn 49 ja Ravi puupark kruntide ja ümbritsevate Pärna, Ravi ja Mõisa tee tänavate detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 31. oktoobri 2018. a otsusega nr 59 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Pärna tn 49 ja Ravi puupark kruntide ja ümbritsevate Pärna, Ravi ja Mõisa tee tänavate detailplaneeringu kehtestamine”). Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva Ravi tänava puupargi krundi maakasutamise juhtfunktsiooni muutmine ühiskondlike ehitiste maa juhtfunktsiooniks, koolistaadioni ehitamiseks. Käesolevaks ajaks detailplaneeringu järgse Ravi tänava puupark krundi maakasutamise juhtfunktsiooni muudeti vastavalt detailplaneeringule ja see on staadioni projekti tellimise ettevalmistuse etapil. Antud planeeringu aktuaalsus suureneb seoses vajadusega tagada kõrvuti asuvatel riigigümnaasiumi ja Slaavi põhikooli õppeasutuste koolilastele sportimisvõimalused. Ahtme linnaosa üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud on järgmised: 1) Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Jaaniku tn 9 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 17. detsembri 2014. a otsusega nr 87 „Kohtla- Järve linna Ahtme linnaosas Jaaniku tn 9 krundi ja lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine”). Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva kinnistu jagamine ning maakasutamise juhtfunktsiooni muutmine äri-, tootmismaa ja elamumaa juhtfunktsiooniks, tootmishoone laiendamiseks ja üksikelamu ehitamiseks. Planeeringu realiseerimine ei ole toimunud, kuid antud kinnistu juhtfunktsiooni täpsustamine on positiivse mõjuga ümbritseva keskkonna suhtes ja krundi arendamise detailne lahendus laiendab elamupiirkonda, kuna planeeringujärgselt üks eraldatav elamumaa krunt liitud ümbritseva väikeelamumaa kvartaliga ning ülejäänud osas täpsustatakse maakasutuse juhtfunktsiooni. 2) Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Sõpruse tn 14e ja Sõpruse tn 16d garaažide taguse vaba maa-ala detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. veebruari 2016. a otsusega nr 146 „Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas kruntide Sõpruse tn 14c ja Sõpruse tn 16d garaažide taga Jõhvi valla ja Kohtla-Järve linna halduspiiri suunas vabale maa-alale detailplaneeringu kehtestamine”). Detailplaneeringu eesmärgiks on maakasutamise juhtfunktsiooni muutmine ärimaa juhtfunktsiooniks, õppesõiduväljaku ja teenindushoonete ehitamiseks. Käesolevaks ajaks detailplaneeringu realiseerimine ei ole toimunud, kuna planeeringujärgselt moodustatud reformimata riigimaast ärimaa krunt ei jõudnud enampakkumisele. 3) Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Jaaniku tn 39 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. veebruari 2016. a otsusega nr 147 „Kohtla- Järve linna Ahtme linnaosas kinnistu Jaaniku tn 39 detailplaneeringu kehtestamine”). Antud elamukrunt asub väikeelamumaa piirkonnas Jaaniku ja Kandle tänavate nurgas. Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva kinnistu ühiskondlike hoonete maakasutamise juhtfunktsiooni muutmine elamumaa juhtfunktsiooniks. Planeering on realiseerunud, kinnistu sihtotstarve on muudetud 100% elamumaaks, elamu ümberehitamise projekti alusel toimuvad ehitustööd. Seega Järve ja Ahtme üldplaneeringut muudetud detailplaneeringute osakaal on märkimisväike, mis viib järeldusele, et Kohtla-Järve linna üldplaneeringud on jõulised, ajakohased ja jätkusuutliku arengu võimalusega. Järve, Ahtme, Kukruse, Sompa ning Oru linnaosade üldplaneeringute lahendused vastavad Kohtla-Järve linna arengukava aastateks 2016-2034 arengusuundadele ja valdkondlikele arengukavadele ja võimaldavad planeeringute edasist elluviimist. 1.2. Riigi ja seadusandluse otsuste mõju üldplaneeringu elluviimisel Pärast Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse, Sompa ning Oru linnaosade üldplaneeringute kehtestamist on õigusaktides tehtud planeeringuid puudutavaid muudatusi 1. juulil 2015. a kehtima hakanud uue planeerimisseaduse kujul ja selle hilisemate muudatustega. Kehtivate üldplaneeringutega ja PlanS vahel sisulisi vastuolusid ei ole, kuna seadus reguleerib menetlusprotseduure, mitte ei tee ettekirjutusi sisuliste lahenduste kohta. Uue PlanS § 139 lõige 2 määrab koostatavate detailplaneeringute menetlemise tähtaja algatamisest kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseni (3) kolmeks aastaks. Analüüsides Kohtla-Järve linnas detailplaneeringute menetlemise tähtajad on tulemusena keskmiselt ühe detailplaneeringu menetluse pikkuseks on 15,6 kuud. Üksikute planeeringute menetluse tähtaeg ületanud kolm aastat huvitatud isiku tegevusetuse põhjal. Kõik üldplaneeringu muutvad detailplaneeringud on PlanS § 142 lõige 4 edastatud rahandusministeeriumile ja saanud heakskiidu ja ettepaneku suunata kehtestamisele. Planeerimisalases valdkonnas käimasolevad kohtuvaidlused puuduvad. Kohtla-Järve Linnavalitsuses töötab kaks spetsialisti, kes tegelevad ruumilise planeerimisega, kellel on kõrgharidus arhitekti erialal ja ehituse erialal. Ruumiandmete haldamisega tegelevad – peamaakorraldaja, ehituse järelevalve spetsialist, GIS-spetsialist. Ruumiandmed kantakse Maa-ameti aadressiandmete süsteemi ja ehitisregistrisse. On kasutusel Esri ArcGis-süsteem. 1.3. Planeeringute elluviimisel mõjud 1.3.1. Tehniline taristu Kõikides üldplaneeringutes on teede ja tehnovõrkude võrgustiku arendamise kavandamisel olemas suunised ja sidumine piirinaabri omavalitsuse teede võrgustikuga. Keskkonnakaitse ja ettevõtluspoliitika näevad ette tootmisaladelt kahjulike mõjude elamualadele kandumise vähendamist ja vältimist, selleks on üldplaneeringutes sisse viidud tootmisalade mõju tsoneerimine - olulist-, nõrka- ja mõju mitte avaldavad tootmismaad. On tehtud kergliiklusteede arendamiseks detailplaneeringud Järve ja Ahtme linnaosas, mille järgselt toetuste rahadega on suuremas osas need ehitatud. Ahtme linnaosas realiseeritud on Tartu maantee alates Jõhvi linnaga ühendatav kergliiklustee kuni Vana Ahtme asumini ning mööda Puru tee kuni Ahtme maanteeni. Järve linnaosas on realiseeritud Metsapargi ala kergliiklusteede võrgustik suunaga Ontika Toila vallas ning Kalevi ja Ehitajate tänavate kergliiklusteede ühendused Kohtla-Järve - Kukruse tee ja - Mäetaguse tee suunas. Teede rekonstrueerimisprojektides komplekselt lahendatakse kergliiklusteede paiknemine ja sujuva autoliikluse tagamiseks ringristmikud. Endiselt aktuaalne on Järve linnaosa üldplaneeringus ette nähtud tööstuspiirkonnas Järveküla tee pikendus Tallinn – Narva maantee suunas läbi Toila vallas Sutermu teed, mis kujuneb loogiliseks väljapääsuks Lüganuse valda planeeritava biotoodete tehase rajamise eriplaneeringu läbiviimise teemaga ja arvestades Järve linnaosas tööstuspargi ja tööstusettevõtete ohualaga. Ahtme linnaosas realiseerimise lõppetapil täiesti uue ruumilise lahendusega ühiskondliku ja ärikeskuse ala, mis annab rohkem ruumi jalakäijatele ning kergliiklejatele. Maleva tänava pargialal ja keskväljakul on rekreatsiooni ruumi nii lastele mängimiseks kui eakatele puhkamiseks. 1.3.2. Tehniline taristu Seoses soojusvarustuse, vee- ja kanalisatsioonitorustike planeerimise ja ehitamisega Euroopa Liidu toel on praeguseks nimetatud taristuga varustatud peaaegu kõik linnas olevatest kinnistutest. Võimaluste piires on rajatud ja rekonstrueeritud sademeveekanalisatsioon. Täpsemaid eesmärke ja tulemusi on toodud ühisveevärgi arengukavast. Kanalisatsioonivõrkude arendamise lahendamata piirkonnaks on Järve linnaosas jäänud Käva asumi elamukvartal. 1.3.3. Sotsiaalne taristu Linnale kuuluv koolide ja lasteaedade hulk on piisav ning arvestades olemasoleva elanikkonna arvuga ja selle vähenemisega Ahtme linnaosas koolivõrgustik vajab optimeerimist. Alates kolmandast eluaastast ja ka 1,5 väiksematele on kõigile lastele koht koolieelses lasteasutuses tagatud. Pärna tn 49, Maleva tn 4 ja Puru tee 38 koolikruntidel tehtud detailplaneeringud koolistaadioni ehituseks ja ümbritsevate tänavate liiklusohutuse tingimuste parendamiseks. Kehtestatud detailplaneeringu järgselt ehitatakse Kesklinna põhikooli uus hoone. On ehitatud välja Järve linnaosas Rahvapargialal Järve spordi- ja tervisekeskus koos kõrval asuva jalgpalli- ja spordiväljakuga. On määratletud arendamise võimalused hariduse-, kultuuri-, spordi- ning tervishoiu objektidele ning selleks on piisavalt linnaomandis olevaid maid. 1.3.4. Kultuuriline ja looduskeskkond Üldplaneeringute lahenduses on kindlaks määratud parkide ja rohealade maad ja nende arendamise prioriteedid, visioonid ja tingimused. Kõikides linnaosades on kavandatud pargialad, mis on realiseeritud sportimise tegevuse, avalike ürituste ja puhkamise aladeks. Need on Järve linnaosas Rahvapark, Kalevlaste mälestuspark, Metsapark, Keskallee. Ahtme linnaosas keskuse alal Maleva ja Ridaküla pargiala ning Saja tamme park, mille kohta on projekt ehitamise algetapil. Sompa, Kukruse ja Oru linnaosades vajavad need veel projekteerimist. On määratud miljööväärtuslikud alad, mis on põhjalikult lahendatud Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringus. Linnaomandis on klubid, huvikeskused, raamatukogud kultuurimajad, mis üldplaneeringutes määratud üldkasutatava hoonete maa juhtfunktsiooni säilitamine. Tulemuseks võiks tuua, et üldplaneeringute kehtivuse ajal ning kehtestatud detailplaneeringute realiseerimisel ei ilmnenud negatiivseid või olulisi mõjusid majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale. Planeeringute ülevaatamise protsessis uute üldplaneeringute koostamise vajadust, üldplaneeringu elluviimisel olulisi mõjusid majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale, võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise vajadust ja muid takistusi üldplaneeringute elluviimisega seotud küsimustes ei ilmnenud. 1.4. Planeeringutes ja õigusaktides muudatuste tegemise vajadus Aastal 2015 kehtima hakanud uue ehitusseadustiku ja planeerimisseadustiku kohaselt on võimalik projekteerimistingimuste väljastamisega täpsustada ehituslikud ja hoonestuse tingimused, kuna üldplaneeringud võimaldavad seda läbi käsitletud elamu-, tootmis-, äri-, ja üldkasutatavate maade hoonestuse üldiste kasutus- ja ehitustingimuste kaudu. Linnaehituslik areng on toimunud üldplaneeringute ja teemaplaneeringu kohaselt ning takistusi üldplaneeringute ja teemaplaneeringu edasiseks elluviimiseks ei ole. Realiseerumist võib mõjutada rahaliste võimaluste piiratus. Suurem osa Kohtla-Järve linnaarengule suunatud kehtestatud detailplaneeringutest ei ole kaotanud oma aktuaalsust või on ellu viidud ning Kohtla-Järve linnas kehtivaid üldplaneeringuid võib hinnata jätkusuutlikeks ja ajakohasteks. Olulisemateks päevakohasteks üldplaneeringutes määratud kohaste arengute ja lahendamist vajavateks prioriteediks jäävad alltoodud arengusuunad. Järve linnaosa üldplaneeringu kohased arengud: - keskuse piirkonna linna Rahvapargi ja selle ümbruse ala edasine arendamine meetme „Ida-Virumaa alakasutatud linnaalade füüsiline, majanduslik ja sotsiaalne elavdamine“ projekti EU50896 „Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud ala taaselavdamine hariduse ja vabaaja linnaku arendamise kaudu II etapp“ raames; - jäähalli ning Spordi ja Tehnika tänava ümbritseva maa-ala arendamine selle piirkonna elavdamiseks ja seal spordi ja kultuuriürituste võimaldamiseks; - tervise- ja spordikeskuse ala toimimise parendamiseks spordibaasi hoone ehitamine lammutatud spordihoone ujula asemele; - Metsapargi maa-ala väljaarendamise jätkamine meetme „Ida-Virumaa säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine“ projekti EU50332 „Metsapargi kergliiklussõlme rajamine“ raames ; - uute kvartalisiseste teede, vastavalt Põhja mikrorajooni detailplaneeringu lahendusele, projekteerimine ja ehitus nimetatud asumi liikluse ohutust silmas pidades; - Järve linnaosa tööstuspiirkonna Kohtla-Järve tööstuspargi ala arendamisega jätkamine; - Pärna tn 20 Kesklinna põhikooli ehitamise realiseerimine aastal 2023; - jalgrattateede võrgustiku laiendamine ja selle katkestamatuse analüüsimine ning ohutumaks parendamine; - bussijaama asukoha leidmiseks linnaruumi planeerimine Järveküla tee lõigul Kalevi ja Pärna tänavate vahelisel lõigul; - tööstusalast ümbersõidutee projekteerimine ja ehitamine ühendamaks Toila valla Sutermu teega, tagamaks raske ja ohtliku tööstustranspordi liikluse väljapääsuga otse Tallinn – Narva maanteele; - Ehitajate tänava kergliiklustee pikendamine võimaldades ühenduse Toila valla võrgustikuga; - Pärna tn 49 koolistaadioni projekteerimine ja ehitamine tagamaks sportimise vajadusi Slaavi põhikooli ja riigigümnaasiumi õpilastele. Ahtme linnaosa üldplaneeringu kohased arengud: - äri- ja ühiskondliku keskuse projekti lõpuni arendamine meetme „Ida-Virumaa säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine“ projekti EU50336 „Ahtme keskuse väljaarendamine“ raames; - elamumaade arendamine; - raudtee likvideerimise visiooni jälgimine; - ärifunktsiooniga keskuse arendamise suuniste välja töötamine; - Ilmajaama kergliiklustee projekti alusel Tartu – Jõhvi maanteelt asuvatest bussipeatustest kuni Ida-Viru Keskhaigla linnakuni kergliiklustee ehitamine; - huvihariduskeskuse projekteerimine ja arendamine Maleva tn 4 koolikrundil; - Saja Tamme pargi kergliiklusteede välja ehitamine ja pargiala edasine arendamine; - Ahtme linnaosas metsapargiala arendamise lähteseisukohtade väljatöötamine; - Kergliiklustee Vana Ahtmest kuni linna halduspiirini Alutaguse vallaga arendamine ja välja ehitamine; - Puru tee 38 detailplaneeringujärgse koolistaadioni projekteerimine ja kooli ümberehitamise projekteerimine. Sompa linnaosa üldplaneeringu kohased arengud: - endise Sompa kaevanduse tööstusterritooriumi piirkonnas ettevõtluse arendamine töökohtade tekkimiseks; - säilib niinimetatud “aedlinna” hoonestuse arengusuund, madaltihe asustusmuster, kergliiklusteede võrgustiku parendamine. Kukruse linnaosa üldplaneeringu kohased arengud: - kergliiklusteede võrgustiku arendamine ja ühendamine Järve linnaosa ja Jõhvi linna suunas; - elukeskkonna kvaliteedi parendamiseks liigvee ja sadevee ärajuhtimise süsteemi projekteerimine. Oru linnaosa üldplaneeringu kohased arengud: - kergliiklusteede võrgustiku arendamine; - väikeelamute piirkonna laiendamine. Linna arengut, mis läheks vastuollu üldplaneeringute lahendustega, ei ilmnenud. Üldplaneeringutega määratud maakasutuste juhtfunktsioonid elamu-, pargialade-, tööstuse- ja ärimaade arendamiseks on piisavad ja vastavad tänapäeva realistlikele arengu väljavaadetele, linna visioonidele ja plaanidele. Lisaväärtuse Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse linnaosade üldplaneeringutele on andnud Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering, mis on suunatud 1940-50 aastate hoonestusalade säilimisele linnaruumi omapärasuse tõstmiseks. Kohtla-Järve linnosade üldplaneeringute kehtivusaja jooksul ei ole ilmnenud vastuolusid planeeritud suundade ja tendentside vahel. Kehtestatud detailplaneeringud ning linna areng on järginud üldplaneeringutes kehtestatud ning võimaldab tasakaalustatud nii majanduslike kui sotsiaalseid arenguid linnas. Üldplaneeringute muutmise või kehtetuks tunnistamise vajadust ei ole ilmnenud. Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosade üldplaneeringud kajastavad aktuaalselt linnaosade arengu suundumusi, muutvate detailplaneeringutega oluliselt ei ole muudetud, need on terviklikud ja elluviidavad. Kohtla-Järve linna ruumilise arendamise edendamiseks on vajalik analüüsida linnaelanikkonna kahanemisega seotud mõjusid ja välja töötada selle kohanemise lähteseisukohad ja võimalused. Linnaosade üldplaneeringutes on linnaarengu kindlustamiseks vajalik erinevate maakasutuse juhtfunktsioonide eraldamine ning piisav maareserv elamu-, äri- ja tootmismaa juhtfunktsiooniga maadele ette nähtud 20-30 aasta perspektiivis. Maareservi vajadust on võimalik kombineerida linnakeskuse tihendamisega ja äärealade kaasamisega. 2. Detailplaneeringute ülevaatamine Lähtudes PlanS § 124 lõikest 2 üldplaneeringuid viiakse ellu ka detailplaneeringutega, siis üldplaneeringute ülevaatamise käigus vaadati üle kehtestatud detailplaneeringud. Eesmärgiks on selgitada välja, kas ja kui palju on selliseid detailplaneeringuid, mille puhul ei ole asutud detailplaneeringut realiseerima. PlanS § 140 lõike 1 kohaselt võib tunnistada kehtetuks detailplaneeringu või selle osa, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt 5 (viis) aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on avaliku võimu asutuse ülesanne. Ellu viimata planeeringu alusel ei ole tehtud elluviimiseks vajalikke toiminguid (pole moodustatud planeeringujärgseid katastriüksusi, pole muudetud katastri sihtotstarvet, pole välja antud ehitusluba ning pole asutud projekteerima). Kehtetuks tunnistamise või kehtima jätmise kaalutlusotsuse väljakujunemisel lähtutakse järgmistest asjaoludest ja kaalutlustest: - kas ja kuivõrd olulised võiksid planeeringu kehtetuks tunnistamisega olla tagajärjed isikule, isiku osalemise või tegevusetuse protsessis, planeeringu andmisest möödunud ajast, avalikust huvist ja kinnisasja omaniku huvist seoses kehtetuks tunnistamisega; - kas arendaja on teinud mingi tehingu oma vara käsutamiseks või muul viisil elukorraldust muutnud; - kas võiks esineda ülekaaluks avalik huvi. PlanS § 74 lõikes 5 on sätestatud, et üldplaneering on kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu koostamise alus. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ning lähiaastate ehitustegevuse alus. Kehtestatud detailplaneering on ehitusprojekti koostamise alus ja maakasutamise juhtfunktsiooni määramine maakorralduslike toimingute teostamiseks. Üldplaneeringu ülevaatamise tulemusel on oluline selgitada välja arendajate reaalsed plaanid ja detailplaneeringute edaspidised elluviimise võimalused ning kui puudub soov planeeringuid ellu viia või on ilmnenud muud takistused ja asjaolud, kaaluda planeeringute kehtetuks tunnistamist. Antud analüüsi eelduseks on realiseerimata jäänud planeeringute osas teostatud arendajatega kirjavahetus, selgitamaks üldplaneeringutele vastavust ja sellekohaselt detailplaneeringute sobivust ja ajakohasust. Üldplaneeringute ülevaatamise oluliseks eesmärgiks on selgitada välja, kui palju on detailplaneeringuid, mille puhul ei ole asutud detailplaneeringut realiseerima. Kehtestatud detailplaneeringute hulgas on planeeringuid, mille alusel ei ole alustatud nende elluviimist või on need jäänud lõpule viimata. Kohtla-Järve linnas Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosades on kokku kehtestatud ja kehtivaid 79 detailplaneeringut ning nendest on seisuga 1. jaanuar 2022. a üle viie aasta vanuseid ja tervikliku ruumilise lahenduse kohaselt realiseerimata 12 detailplaneeringut. Realiseerimata jäänud kehtestatud detailplaneeringute ülevaade: nr Planeeringu nimetus Kehtestamise Planeeringu Planeeringu aeg eesmärk realiseerimise etapp ja kommentaarid 1. Ahtme linnaosa Volikogu maa-alasihtotstarbe Ei ole Jaaniku tn 9 17.12.2014. a muutmine, realiseeritud detailplaneering otsus nr 87 kruntideks jagamine, ehitusõiguse ja määramine eramu ja ärihoone ehitamiseks, 2. Ahtme linnaosa Volikogu maa-alasihtotstarbe Ei ole Pargitaguse tn 8 kinnistu 24.04.2013. a muutmine, realiseeritud detailplaneering otsus nr 276 kruntideks eraomandis jagamine, kinnistu osas, ehitusõiguse ja juurdepääsutee määramine eramute maaüksus on ehitamiseks, vormistatud linna omandisse 3. Järve linnaosa Raudtee Valitsuse Temperatuuri- ja Ei ole tn 43 kinnistu 28.04.2015. a külmlaohoone realiseeritud, detailplaneering korraldus projekti kinnistu maa nr 312 koostamiseks ja sihtotstarbe ehitamiseks vastab üldplaneeringule 4. Järve linnaosa Järveküla Volikogu Maa-ala Ei ole tee 127 maa-ala 31.08.2016. a juhtfunktsiooni realiseeritud, detailplaneering otsus nr 172 muutmine, taotlus maa ehitusõiguse sihtotstarve määramine muutmiseks on menetluses 5. Järve linnaosa Järveküla Valitsuse Krundi Ei ole tee 12 krundiga piirneva 12.05.2015. a moodustamine ja realiseeritud maa-ala korraldus ehitusõiguse (Eesti Energia AS nr 349 määramine on loobunud oma alajaama plaanidest ehitamiseks ja oma moodustada võrkude eraldi krunt optimeerimise alajaama projekti kaudu ehitamiseks oma lahendanud kasuks, krunt on eesmärgid moodustatud 6. Järve linnaosa Volikogu Ehitusõiguse Ei ole Tsemenditehase 25.02.2010. a määramine realiseeritud, on detailplaneering otsus nr 57 tsemenditehase teostatud ehitamiseks eeluuringud, omanik loobus elluviimise plaanidest 7 Ahtme linnaosa Volikogu Krundi Kinnistu ja maa Sõpruse tn 4 11.04.2007. a moodustamine, sihtotstarve on otsus nr 163 maa sihtotstarbe moodustatud määramine vastavalt tervisekeskuse planeeringule ehitamiseks 8. Ahtme linnaosa Volikogu Maa sihtotstarbe Kinnistu Altserva tn 38 27.01.2009. a muutmine sihtotstarve otsus nr 377 muudetud, ehitusprojekt on koostatud 9. Järve linnaosa Valitsuse Krundi jagamine, Kinnistu jagamine Pioneeri tn 6b ja 6c 25.06.2013. a liitmine laohoone on tehtud, ajutine korraldus laiendamiseks ja krunt on nr 505 ärihoone moodustatud ehitamiseks 10. Järve linnaosa Järveküla Valitsuse Kruntideks Krundid tee 11 9.09.2014. a jagamine, äri- ja moodustatud, korraldus tootmisfunktsioonig projektiga ei nr 766 a hoone jõudnud ehitamiseks 11. Järve linnaosa Keemia Volikogu Maa-ala kruntideks Katastriüksuste vkt 3s, 5s ja 1p 26.03.2014. a ümber jagamine, piirid on otsus nr 42, ehitusõiguse korrastatud, on Volikogu määramine tehtud mitmed 30.04.2014. a põlevkiviõlide uuringud ja otsus nr 47 järeltöötluse projektid kompleksi põlevkiviõlide rajamiseks kvaliteeti tõstmise suunas 12. Järve linnaosa Volikogu Teemaa krundi Teemaa krunt on ümbersõidutee 19.08.2008. a moodustamine moodustatud otsus nr 314 linna omandisse 2.1. Kehtivate detailplaneeringute ja realiseerimise võimaluste analüüs Üldplaneeringute ülevaatamise ajaks jaanuar 2022 on Kohtla-Järve linnas suurem osa kehtestatud detailplaneeringutest realiseeritud. Nendest planeeringutest kuni 2008 aastani detailplaneeringute eesmärgid lahendasid eraomandis elamukruntidele juurdelõike võimalust, maa-ala kruntideks jagamist, ja hoone püstitamist. Hilisemal ajal kehtestatud detailplaneeringutest, mis omavad suuremat tähtsust linnaruumi arengus analüüsitud olukord kujunes järgmiseks: 1. Järve linnaosas on kokku kehtestatud 41 (nelikümmend üks) detailplaneeringut. Alltoodud on arendajate poolt realiseeritud osaliselt või täies mahus linnaosa arengu kohaselt olulisemad detailplaneeringud ja hõlmavad era või riigiomandis olevaid kinnistuid: - Uus-Tehase 3 OÜ Järve Biopuhastus krundi detailplaneering; - Kivi tee 2 ja 4 ehitusjäätmete käitlussõlme detailplaneering; - Keskallee 12 krundile Maxima kaupluse ehitamise detailplaneering; - Järveküla tee 68 krundile Selveri kaupluse hoone ehitamise detailplaneering; - Järveküla tee 50 ja 50c krundile Vironia keskuse kahe-etapilise ehitamise detailplaneering; - Keemia vkt 7t VKG teenindushoone ehitamise detailplaneering; - Ravi tn 10 haigla linnaku detailplaneering; - Rahvapargi detailplaneering; - Lõuna mikrorajooni detailplaneering; - Põhja mikrorajooni detailplaneering; - Lõuna veehaarde detailplaneering; - Järveküla tee 41 Järve Spordi- ja tervisekeskuse ehitamise detailplaneering; - Uus-Tehase tn Tööstuspark I ja II detailplaneering; - Metsapargi maa-ala detailplaneering; - Pärna tn 47 krundile riigigümnaasiumi ehitamise detailplaneering - Järveküla tee 40 ja 40c krundi politsei- ja päästehoone ehitamise detailplaneering. 2. Ahtme linnaosas on kokku kehtestatud 31 (kolmkümmend üks) detailplaneeringut. Alltoodud on arendajate poolt realiseeritud osaliselt või täies mahus linnaosa arengu kohaselt olulisemad detailplaneeringud ja hõlmavad era või riigiomandis olevaid kinnistuid: - Tervise tn 1 sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla krundi detailplaneering; - Ritsika tn 1 krundi Ahtme Soojuselektrijaama komplaksi detailplaneering; - Ahtme veehaarde rajamise detailplaneering; - Jõhvi - Tammiku vahelise jalg- ja jalgrattatee detailplaneering; - Tammiku - Vana Ahtme kergliiklustee detailplaneering; - Tabori teest kuni linna halduspiirini kergliiklustee detailplaneering; - Puru tee 77 kinnistu Maxima kaubanduskeskuse ehitamise detailplaneering; - Ahtme äri- ja ühiskondliku keskuse arendamise detailplaneering; - Tervise tn 3 krundi nakkushaigla ehitamise detailplaneering; - Puru tee 100 krundi detailplaneering; - Ahtme äri- ja ühiskondliku keskuse detailplaneering; - Maleva tn 4 kinnistu ja Altserva tn 6 kinnistu osa detailplaneering. Ülevaatamisel selgus, et Järve linnaosas on 8 (kaheksa) realiseerimata detailplaneeringut, mille kehtestamisest on möödunud rohkem kui 5 (viis) aastat. Nende analüüs on järgmine: 1) Aastal 2008 oli Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt tellitud ja kehtestatud tööstuspiirkonnast ümbersõidutee detailplaneering, mille eesmärk oli tagada tööstuspiirkonnast rasketranspordi otse väljapääs Tallinn - Narva maanteele. Detailplaneering tervikuna jäi realiseerimata kokkuleppe mitte saavutamise tõttu Kohtla vallaga, mille territooriumit mööda kulgeb looduses olemasolev asfaltkattega Sutermu sõidutee kuni Tallinn - Narva maanteeni. Antud detailplaneeringu osas on linna omandisse moodustatud vastavalt planeeringulahendusele teemaa krunt Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil ning koostöös Toila vallaga on võimalik tööstuspiirkonnast väljasõidutee ehitamine realiseerida, kuna Toila vallal on maareformi käigus moodustatud Sutermu tee transpordimaa krunt. Kohtla-Järve linnas ka transpordimaa krunt moodustatud Järveküla tee lõik 17 vastavalt planeeringulahenduses ette nähtud teekoridorile. Seega antud detailplaneeringu realiseerimise eesmärgil toimunud katastriüksuse moodustamise saab lugeda planeeringu realiseerumisega seotud toiminguna. Tänapäeva seisuga, kus Lüganuse vallas plaanitakse biotoodete tehase rajamist ning selle toimimiseks taristu rajamine Kohtla-Järve linna Järve linnaosas tehnovõrkude ja teedevõrgustikuga ühendamisel, antud planeeringu alusel ümbersõidutee rajamine tagamaks tööstuspiikkonna ühendus linnatänavate läbimata otsesõiduga Tallinn – Narva riigiteele läbi Sutermu tee Toila vallas. Ettepanek on antud detailplaneering jätta kehtima. 2) 25. veebruaril 2010. a kehtestatud tsemenditehase detailplaneeringu elluviimise kohta on Viru Keemia Grupp AS esitatud 11. veebruaril 2022. a loobumise ettepaneku (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris 11. veebruaril 2022. a numbri 2-5- 5/380-1 all) seoses muutunud majanduskeskkonnaga. Ettepanek on tunnistada kehtetuks tsemenditehase detailplaneering ning Järve linnaosa üldplaneeringut täpsustava tsemenditehase kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 18. veebruari 2009. a otsusega nr 387). 3) 26. märtsil 2014. a kehtestatud Keemia vkt 3s, 5s ja 1p maaüksuste ja nende lähiümbruse põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi rajamise detailplaneering, mis on endiselt AS Viru Keemis Grupp poolt esitatud seisukohale (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris 11. veebruaril 2022. a numbri 2-5-5/380-1 all) aktuaalne ja realiseerimise protsessis. Põlevkiviõlide järeltöötlus on vahetult seotud olemasoleva tootmisega ja selle tootmistegevuse laiendamisega, mistõttu on kompleksi asukoht valitud tööstusterritooriumile olemasoleva tootmise lähedusse. Aastatel 2029-2021 ettevõtte poolt on kompleksi projektiga teostatud mitmed uuringud ja piloottestid. Ettepanek jätta kehtima antud detailplaneering. 4) Eraomaniku poolt tellitud ja aastal 2013 kehtestatud Pioneeri tn 6b ja 6c kruntide detailplaneering, mille eesmärgiks on maa-ala kruntideks ümberjagamine, ärimaafunktsiooni määramine laohoone laiendamiseks ja ärihoone ehitamiseks. Planeeringujärgselt on jagatud Pioneeri tn 6c krunt ja moodustatud ajutine krunt Pioneeri tn 6b liitmiseks. Omaniku vastuskirjas (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris 7. aprillil 2022. a numbri 2-5.5/409-1 all) on teavitatud, et majandusliku ebakindluse pärast omanikud ei jõudnud edasise arenguga, kuid plaanid detailplaneeringu realiseerimisest on jätkuvalt aktuaalsed. Ettepanek on jätta kehtima antud planeering. 5) OÜ FISH FARMING poolt tellitud ja aastal 2014 kehtestatud detailplaneering, mille eesmärgiks on Järveküla tee 11 kinnistu jagamine, ehitusõiguse määramine äri- ja tootmisfunktsiooni sihtotstarbe määramine ärihoone ja suletud veevarustusseadmete rajamine kalakasvatuseks. Antud planeeringu realiseerimise osas arendaja teatas kirjavastuses (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris 10. jaanuaril 2022. a numbri 2-5.5/410-1 all), et on planeeringujärgselt moodustatud krundid pos 2 – Järveküla tee 11, pos 11 -Pioneeri tn 2, pos 111 – Pioneeri tn 4 ja kruntide kasutusotstarbed vastavalt. Arendaja plaanid täiendavate uuringute teostamisel ja projekteerimisel on seiskunud seoses COVID probleemidega. Ettepanek on jätta kehtima antud planeering. 6) OÜ Elektrilevi poolt tellitud ja aastal 2015 kehtestatud uue 6 kV jaotusalajaama ehitamiseks krundi moodustamise ja uute maakaabelliinide rajamise eesmärgil detailplaneering. Hetkel on krunt planeeringujärgselt moodustatud, kuid OÜ Elektrilevi ei ole sellest enam huvitatud. OÜ Elektrilevi poolt ei ole vastust esitatud. Arvestades antud detailplaneeringu eesmärki, mis näeb ette alajaama rajamist ning sellel põhjusel määratud krundi suuruse 337 m2 kohaselt ei ole võimalik planeeringut teisel eesmärgil realiseerida. Kuid sama planeeringulahendus nägi ette endise Järveküla tee 12a alajaama kinnistu omandamise kõrval oleva kinnistu Järveküla tee 12 koosseisust, mis on realiseeritud. Võttes arvesse tööstuspiirkonna lähedust, võimaldab nimetatud planeeringu järgselt moodustatud alajaama krunt elektrivõrgustiku jätkuvat arendamist, seega on ettepanek jätta antud planeering kehtima. 7) OÜ 5D Production poolt tellitud ja aastal 2015 kehtestatud Raudtee tn 43 kinnistu detailplaneering, mille eesmärgiks oli ärimaa funktsiooniga krundile hoonestusõiguse määramine sügav külmlaohoone ehitamiseks. Omanik on vastuskirjas (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris 15. veebruaril 2022. a numbri 2-5.5/407- 1 all) teavitas, et endiselt on huvitatud planeeringu elluviimisel, kuid hetkel majandusolukord ei soosi sellega alustada. Kuna kinnistu sihtotstarbe on ärimaa omanik plaanib vastavalt turuolukorrale tegeleda projekti koostamisega. 8) OÜ VEKOOLIS poolt tellitud ja aastal 2016 kehtestatud Järveküla tee 127 kinnistu detailplaneering, mille eesmärgiks oli maa-ala maakasutamise sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks autohoolduskeskuse ehitamiseks ei jõudnud COVID olukorra pärast konkreetse projekti koostamisele. On esitatud taotlus planeeringujärgselt muuta krundi maakasutamise sihtotstarve. Ülalnimetatud detailplaneeringud on Järve linnaosa üldplaneeringu arendamist jätkuvalt toetavad, nende osas linnaruumi muutmise muid plaane ja ettepanekuid ei ilmnenud, planeeringute järgselt on tehtud toimingud ja arendajatel rahalised kulutused, seega on ettepanek jätta need kehtima. Ahtme linnaosas on 5 (viis) realiseerimata detailplaneeringut, mille kehtestamisest on möödunud rohkem kui 5 (viis) aastat. Nende analüüs on järgmine: 1) Ahtme mnt 60, 60a ja 62 kruntide detailplaneering, mis näeb ette eramute ehitamise, on moodustatud katastriüksused, kuid Maa-ametil ei ole õnnestunud mitmekordsetel enampakkumistel need müüa. Ahtme linnaosa üldplaneeringu kontseptiooni kohaselt täiendavad antud krundid loogiliselt Puru asumi Ahtme maanteega piirneva väikeelamu piirkonda, planeeringulahenduses on selgelt välja toodud ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ja hoonestusõiguse parameetrid. On ettepanek jätta antud planeering kehtima. 2) Sõpruse tn 4 krundi perearstikeskuse detailplaneering, mis on ka kooskõlas Ahtme linnaosa üldplaneeringu visiooniga luua Ida-Viru keskhaigla piirkonnas perearstikeskus, on moodustatud katastriüksus ja omanik VEM Grupp OÜ endiselt huvitatud selle realiseerumisel ja oma vastuses (dokumendiregistris nr 2-5.5/406-2 all). On ettepanek jätta antud planeering kehtima. 3) OÜ Autokool Mewo poolt tellitud ja aastal 2009 kehtestatud Altserva tn 38 kinnistu detailplaneering, mille eesmärk on olemasolevas hoones teha vanurite hooldekodu, on realiseerimisel. Hoone ümberehitamine on pooleli ja omanik selle pani müüki. Kuid planeeringujärgselt kehtiv maakasutusotstarve võimaldab uuel omanikul jätkata selle ellu viimisega. on ettepanek jätta antud planeering kehtima. 4) Aprillis 2013 kehtestatud Pargitaguse tn 8 kinnistu detailplaneering hõlmab nimetatud kinnistu ja kuni Puru teele väljasõidu maa-ala ning näeb ette kinnistu jagamist ja umbes 15 eramu ehitamist. Alates detailplaneeringu kehtestamisest ei ole omanik tegelenud antud detailplaneeringu realiseerimise ettevalmistusega ning Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt saadetud kirjale ei vasta, ei ole Kohtla-Järve Linnavalitsusel teada ühestki planeeringu elluviimisega seotud toimingust. Detailplaneering on kooskõlas Ahtme linnaosa üldplaneeringulahendusega ja lähipiirkonda ehitatud Maxima kaubanduskeskus on elamukvartali moodustamisel elukeskkonna heaolu parendamisel kasuks. Ahtme linnaosa kinnisvaraturul on puudus väikeelamumaa pakkumistest, kuid huvilised on olemas. Antud detailplaneering on mõistlik jätta kehtima, kuna eramute ehitamise järele esineb linnas rohkesti nõudlusi. Kuigi planeeringu kehtestamisest möödus 2018. a aprillis 5 (viis) aastat on alus eeldada avalikkuse huvi eramute ehitamise vastu. On ettepanek jätta antud planeering kehtima 5) OÜ Ahtme Maja poolt aastal 2014 kehtestatud detailplaneering, mille eesmärgiks on kinnistu kaheks kruntideks jagamine ning maakasutamise sohtotstarbe määramine äri- ja tootmismaaks ja uuele krundile elamumaaks. Omanik on esitanud selgitused (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris 8. aprillil 2022. a numbri 2- 5.5/406-3). Omaniku poolt on esitatud taotlus kinnistu jagamiseks ja planeeringujärgse maakasutuse sihtotstarve määramiseks ja tellitud jagamise tehingud. On ettepanek jätta antud planeering kehtima Ülalnimetatud detailplaneeringud on Ahtme linnaosa üldplaneeringu arendamist jätkuvalt toetavad, nende osas linnaruumi muutmise muid plaane ja ettepanekuid ei ilmnenud, planeeringute järgselt on tehtud toimingud ja arendajatel rahalised kulutused, seega on ettepanek jätta need kehtima. KOKKUVÕTE Kohtla-Järve Ahtme, Järve, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosade üldplaneeringute kehtestamise järgsel perioodil on linna ruumilise arengu suunamine toimunud detailplaneeringute kaudu ning kõiki üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamist on põhjalikult kaalutud. Üldplaneeringute ülevaatamise tulemuste põhjal saab kinnitada, et üldplaneeringute põhilahendus on kooskõlas maakonda käsitlevate strateegiliste dokumentidega, kus Kohtla-Järve linn on endiselt tõmbekeskuseks. Üldplaneeringutes seatud ruumilise arengu põhisuunad on jätkuvalt aktuaalsed. Üldplaneeringud vajavad täpsustamist elupaikade osas seoses elanikkonna kahanemisega, kus hoonestusala on suurenenud ja rahvastik on vähenenud. See vajab elamumaa maakasutuse suuna ümbermõtlemist korterelamu ja väikeelamu osakaalu ja arendamise osas. On vajalik analüüsida linnaelanikkonna kahanemisega seotud mõjusid ja välja töötada selle kohanemise lähteseisukohad ja võimalused. Üldiseks probleemiks suuremates Ahtme ja Järve linnaosades on elanike autotranspordi parkimiskohtade puudus, mis on lahendatav üldplaneeringus linnaomandis olevate maade kasutusse võtmise ja arendajate leidmise teel detailplaneeringute kaudu. Järve linnaosa üldplaneeringu põhiseisukohtade täitmine on toiminud selles määratud arengusuunas: - Järve linnaosa on suure tööstusliku osakaaluga linnaosa, kus maastikuliselt tööstus- ja elamupiirkond on omavahel rohealadega eraldatud ning seda on säilitatud. On olemas reservis maad nii tootmise olemasolevates ja uutes ettevõtetes arendamiseks, kui elamupiirkonna laiendamiseks. - Linnaosas on piisav kõrghaljastuse osakaal, arendatud on Rahvapark ja Metsapark. - On arenenud jalg- ja jalgrattateede võrgustik naaberomavalitsuste suunas, kuid vajab kaasajastamist keskosas selle ohutuse eesmärgil. - On välja kujunenud spordi- ja tervisekeskuse linnak Rahvapargi piirkonnas, kus lähiaastatel sportimise teenuseid ja sportlastele pakutavaid teenused veelgi laiendatakse. - Probleemiks on Lõunarajooni altkaevandatud aladel elamutes tekkivad kahjustused ja üldised elamufondi energiatõhususe täitmisega seotud suunad. - Endiselt on aktuaalne tööstuspiirkonnast otse väljapääs Tallinn – Narva maanteele arvestades Uus-Tehase tänava tööstuspargi arendamisega ja rasketranspordi liikluse intensiivistumisega. Ahtme linnaosa üldplaneeringu põhiseisukohtade täitmine on toiminud selles määratud arengusuunas: - Ahtme linnaosa omab hästi väljakujunenud linnakeskkonda, kus suhteliselt kompaktselt asuvad elamualad, haridus- ja spordiasutused ning elukondlik teenindus. Selle suuna arendamiseks on koostatud Puru tee 38 ja Maleva tn 4 koolikruntide detailplaneeringud. - On välja ehitatud jalg- ja jalgrattateede võrgustik naaberomavalitsuste suunas, kuid vajab kaasajastamist keskosas haridusasutuste ja asumite vahelisel alal selle ohutuse eesmärgil. - On väljakujunenud Ahtme ühiskondlik- ja ärikeskus Maleva ja Toome puiestee tänavate piirkonnas. - Tervise tänava piirkonnas on lõpuni arendatud Ida-Viru Keskhaigla linnak ja selle lähiümbrus inimliku- ja looduskeskkonna uuendamise eesmärgil, kus on rajatud Saja tamme park, on realiseerumisel maakonnast autobussiga saabuvatele kodanikele jalgsi liiklemisel ohutu ühendustee haigla ja Tartu – Jõhvi maantee bussipeatuste vahel. On elavnenud Ahtme maantee äärne parkmets maantee ja elamualade vahel, mis ilmestab linnakeskkonda ja kasutatakse tervisespordi harrastamiseks. Lähiajal kaasava eelarve raames lisandub sinna koerte jalutusplats. - Ahtme üldplaneeringu kohaselt, Ahtme linnaosas asuva Vana Ahtme asumi tööstusala on mõistliku distantsiga eraldatud elamupiirkonnast, ja selle laiendamine on ette nähtud maakasutamise intensiivistamise teel olemasoleval tootmismaa alal. Jätkata selle tootmisala arendamist, vältides keemiatööstuse või olulise mõjuga tootmise rajamist. - Endiselt jääb transpordiprobleemiks Ahtme linnaosa läbiv raudtee, mis on linnaelanike igapäevases elus suureks takistuseks liiklemisel Puru asumi ja Ahtme linnaosa keskuse vahel. - Linnaosas puudub suuremahuline pargiala linnaelanike elamiskoha läheduses jalutamiseks, spordi tegemiseks ja looduses viibimiseks. Selleks on üldplaneeringus reserveeritud maa-ala Estonia puiestee ja Altserva tänava ristumiskohal Altserva haljasala P2 ja Estonia puiesteest idapoolne linnaosa piiriga külgnev Puru tee 79b maa-ala ja Vana Ahtme park on määratud Ritsika tänava väikeelamu piirkonnas raudtee vahelisele alale. - Elutaseme tõus ja elanike eeldatav eelistus väikeelamutele tingib väikeelamumaa juhtfunktsiooni arendamist. Selleks on üldplaneeringus reserveeritud maa-alad Jõhvi ja Tammiku vahelisel Pargitaguse alal, on valmis Pargitaguse 8 kinnistu detailplaneering. Sompa linnaosa arengusuunaks on aedlinnaline asum, kuhu uusi tootmismaid ei kavandata. Eesmärk on säilitada asula stalinistliku hoonestuse struktuur, laiendada väikeelamute ehitamise võimalusi ja tagada kvaliteetne elukeskkond. - Vajab arendamist Sompa klubist põhja suunas asuv ala suurema rekreatsiooni alana sportimiseks, ürituste korraldamiseks ja vaba aja veetmiseks. - Tuleb arendada jalg- ja jalgrattateede võrgustikku Jõhvi vallaga ühendamiseks. Kukruse linnaosa areng lähtub kaasaegse multifunktsionaalse aedlinna põhimõtetest ja on sarnane Sompa linnaosaga. - Tallinn-Narva maantee äärde rajatud kergliiklustee võrgustikuga on loodud hea ühendus Järve linnaosaga ja Jõhvi linnaga. Vajab laiendamist ja korrastamist linnaosa keskne jalgteede võrgustik. - Linnaosa olemasolevad puhkealad moodustavad pargialad ja spordialad, mis vajavad kaasajastamist ja sportimisvõimaluste laiendamist. Oru linnaosa omab väärtust eelkõige looduslähedase elukeskkonnana, kus areng lähtub kaasaegse multifunktsionaalse aedlinna põhimõtetest. - Säilitatakse idaosa, kui elamu- ja puhkepiirkond, ning lääneosa, kui tootmis- ja ettevõtluspiirkond. Eesmärk on tagada elanikele kvaliteetne elukeskkond läbi asustusstruktuuri väärtustamise ja mitmekesistamise. - Planeerida ja viia ellu elamuarendus pere- ja ridaelamute näol. Selles suunas on koostatud detailplaneering Virmalise, Kesk ja Vikerkaare tänavate piirneval alal, mis jäi seisma riigiomandis oleva maa pika enampakkumise protseduuri tõttu, kus arendaja on kaotanud rahalised võimalused ja huvi. - On oluline arendada kergliiklusteede võrgustikku, suunates selle Tallinn-Narva maanteega ühendamisele ja sealt edasi Toila vallaga ja rannikuga. - Säilitada looduslikud männimetsa alad, mis on linnaosa väärtuseks üldkasutatava puhkeruumina. Selles suunas on lammutatud linnapilti mõjutanud kasutamata seisnud koolihoone. Ülevaatamise käigus on tuvastatud: Üldplaneeringute ülevaatamise tulemusena jäävad kehtima 78 detailplaneeringut. Ahtme ja Järve linnaosade üldplaneeringuid detailplaneeringutega oluliselt muudetud ei ole ning on terviklikud ja elluviidavad. Sompa, Kukruse ja Oru linnaosades puuduvad üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud ja seega need üldplaneeringud on terviklikud ja elluviidavad. LISA 2 Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2022. a otsuse nr 50 juurde Kohtla-Järve linna Sompa, Kukruse ja Oru linnaosades kehtivate detailplaneeringute nimekiri Jrk Aadress / asukoht Nimetus Õigusakt nr Sompa linnaosa Valli tn 2 ja Valli tn 4 Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. jaanuari 2011. a otsus nr 135 “Kohtla-Järve linna Valli tn 2 ja kruntide vahelise maa-ala ja Sompa linnaosas Valli tn 2 ja Valli tn 4 kruntide vahelise maa-ala ja selle lähiümbruse 1. Valli tn 4 selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine” detailplaneering Kanarbiku tn 3a kinnistu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 3. märtsi 2015. a korraldus nr 147 “Kohtla-Järve linna 2. Kanarbiku tn 3a lähiala detailplaneering Sompa linnaosas Kanarbiku tn 3a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine” Kukruse linnaosa I Lehe põik 2A Kohtla-Järve Linnavolikogu 24. mai 2006. a otsus nr 75 “Kukruse linnaosas I Lehe 1. I Lehe põik 2A detailplaneering põik 2A detailplaneeringu kehtestamine” Võsa tn 10 ja 12 kruntide Kohtla-Järve Linnavolikogu 13. septembri 2006. a otsus nr 106 “Võsa tn 10 ja Võsa 2. Võsa tn 10 ja 12 detailplaneering tn 12 kruntide detailplaneeringu kehtestamine“ 3. Lehe põik 1 A ja 3. Lehe põik 1 A ja 1 C Kohtla-Järve Linnavolikogu 11. aprilli 2007. a otsus nr 164 “Kukruse linnaosas 3. 3. 1C maa-ala detailplaneering Lehe põik 1 A ja 1 C maa-ala detailplaneeringu kehtestamine“ Põhja tn 6 vaba maa-ala Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011. a otsus nr 167 “Kohtla-Järve linna Kukruse 4. Põhja tn 6 detailplaneering linnaosas Põhja tn 6 vaba maa-ala detailplaneeringu kehtestamine“ Oru linnaosa Virmalise, Vikerkaare ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 16. juuni 2009. a otsus nr 407 “Oru linnaosa Virmalise, Eha tn, 1. Kesk tänavate vahelise Vikerkaare ja Kesk tänavate vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamine” Vikerkaare tn maa-ala detailplaneering LISA 3 Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2022. a otsuse nr 50 juurde Kohtla-Järve linna Järve ja Ahtme linnaosade kehtivate detailplaneeringute nimekiri Jrk Aadress / asukoht Nimetus Õigusakt nr Järve linnaosa Outokumpu tn 15A maa-ala Kohtla-Järve Linnavolikogu 2. oktoobri 2002. a otsus nr 186 “Detailplaneeringu 1. Outokumpu tn 14 detailplaneering kehtestamine Järve linnaosas” Kivi tee 2 ja 4 maa-ala Kohtla-Järve Linnavolikogu 24. novembri 2004. a otsus nr 153 “ Kivi tee 4, 2. Kivi tee 2 ja 4 detailplaneering Uus-Tehase tn 3 ja Tervise tn 1 detailplaneeringu kehtestamine” Uus-Tehase tn 3 maa-ala Kohtla-Järve Linnavolikogu 24. novembri 2004. a otsus nr 153 “ Kivi tee 4, 3. Uus-Tehase tn 3 detailplaneering Uus-Tehase tn 3 ja Tervise tn 1 detailplaneeringu kehtestamine” Järve põik 10 Kohtla-Järve Linnavolikogu 21. septembri 2005. a otsus nr 226 “Järve põik 10 4. Järve põik 10 detailplaneering detailplaneeringu kehtestamine” Keskallee 12 krundi Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. märtsi 2006. a otsus nr 59 “Järve linnaosas 5. Keskallee 12 detailplaneering Keskallee 12 krundi detailplaneeringu kehtestamine” Järveküla tee 68 krundi Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. märtsi 2006. a otsus nr 60 “Järve linnaosas 6. Järveküla tee 68 detailplaneering Järveküla tee 68 detailplaneeringu kehtestamine” Ehitajate 128b ja sellega Kohtla-Järve Linnavolikogu 13. septembri 2006. a otsus nr 105 “Järve linnaosa krundi 7. Ehitajate 128b piirneva maa-ala Ehitajate tn 128b ja sellega piirneva maa-ala detailplaneeringu kehtestamine” detailplaneering Kohtla-Järve Linnavolikogu 11. oktoobri 2006. a otsus nr 118 “Järve linnaosas 8. Rahvapark Rahvapargi detailplaneering Rahvapargi detailplaneeringu kehtestamine” Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. novembri 2006. a otsus nr 142 “Järve linnaosas 9. Gaasi tn 6 Gaasi tn 6 detailplaneering Gaasi tn 6 maa-ala detailplaneeringu kehtestamine” Järveküla tee 50 krundi ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. juuni 2007. a otsus nr 189 “Järve linnaosas krundiga kuni Järveküla Järveküla tee 50 krundi ja krundiga kuni Järveküla teeni külgneva maa-ala 10. Järveküla tee 50 teeni külgneva maa-ala detailplaneeringu kehtestamine” detailplaneering Kohtla-Järve Linnavolikogu 28. novembri 2007. a otsus nr 240 “Järve linnaosas 11. Pärna tn 24 Pärna tn 24 detailplaneering Pärna tn 24 krundi detailplaneeringu kehtestamine“ Karja tänava majade nr 10, Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. detsembri 2007. a otsus nr 249 “Järve linnaosas Karja Karja tn 10, 10a ja nr 10a, nr 10b ja selle maa- tänava majade nr 10, nr 10a, nr 10b ja selle maa-ala lähiümbruse detailplaneeringu 12. 10b ala lähiümbruse kehtestamine” detailplaneering Järveküla tee krundi (Järve Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. veebruari 2008. a otsus nr 264 “Järve linnaosas 13. Järveküla tee 41 Spordikeskus) Järveküla tee krundi (Järve Spordikeskus) detailplaneeringu kehtestamine” detailplaneering Kalevi tn 37a ja sellega Kohtla-Järve Linnavolikogu 7. mai 2008. a otsus nr 282 ”Järve linnaosas 14. Kalevi tn 43 piirneva maa-ala Kalevi tn 37a ja sellega piirneva maa-ala detailplaneeringu kehtestamine” detailplaneering Uus-Tehase tänav Ümbersõidutee rajamise Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. augusti 2008. a otsus nr 314 “Järve linnaosas 15. lõik 7 detailplaneering ümbersõidutee rajamise detailplaneeringu kehtestamine” Olevi tn 102 Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. augusti 2008. a otsus nr 315 “Järve linnaosas 16. Olevi tn 102 detailplaneering Olevi tn 102 detailplaneeringu kehtestamine” Ravi tn 10 haigla Kohtla-Järve Linnavolikogu 24. septembri 2008. a otsus nr 325 “Järve linnaosas 17. Ravi tn 10 territooriumi Ravi tn 10 haigla territooriumi detailplaneeringu kehtestamine” detailplaneering Kalevi tn 4 ja Järveküla tee Kohtla-Järve Linnavolikogu 27. jaanuari 2009. a otsus nr 378 “Järve linnaosas Kalevi tn 4 ja 75 maaüksuste ja nendega Kalevi tn 4 ja Järveküla tee 75 maaüksuste ja nendega piirneva maa-ala 18. Järveküla tee 75 piirneva maa-ala detailplaneeringu kehtestamine” detailplaneering Ehitajate tn 126 ja selle Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. aprilli 2009. a otsus nr 396 “Ehitajate tn 126 ja selle 19. Ehitajate tn 126 lähiümbruse lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine” detailplaneering Tehase tn 9 krundi ja selle Kohtla-Järve Linnavolikogu 31. märtsi 2010. a otsus nr 61 “Kohtla-Järve Järve 20. Tehase tn 9 lähiümbruse linnaosas Tehase tn 9 krundi ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine” detailplaneering Järveküla tee 28 kinnistu ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. mai 2010. a otsus nr 74 “Kohtla-Järve linna Järve selle taga oleva maa-ala linnaosas Järveküla tee 28 kinnistu ja selle taga oleva maa-ala Järve linnaosa 21. Järveküla tee 28 Järve linnaosa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine” üldplaneeringut muutev detailplaneering Sinivoore tn 15 elamu ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. jaanuari 2011. a otsus nr 134 “Kohtla-Järve linna Outokumpu tn 25, 22. Kohtla-Järve linna Järve Järve linnaosas Sinivoore tn 15 elamu ja Kohtla-Järve linna Järve linnaosa halduspiiri 29, 31 linnaosa halduspiiri vahelisel maa-alal Lõuna vahelisel maa-alal Lõuna veehaarde uute puurkaevude rajamise detailplaneeringu veehaarde uute kehtestamine “ puurkaevude rajamise detailplaneering Kohtla-Järve tööstuspargi Kohtla-Järve Linnavolikogu 2. novembri 2011. a otsus nr 197 “Kohtla-Järve linna 23. Uus-Tehase tn rajamise detailplaneering Järve linnaosas Kohtla-Järve tööstuspargi rajamise detailplaneeringu kehtestamine” Järveküla tee 50 ja 50c Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. veebruari 2012. a otsus nr 222 “Kohtla-Järve linna Järveküla tee 50 ja 24. kruntidega piirneva vaba Järve linnaosas Järveküla tee 50 ja 50c kruntidega piirneva vaba maa-ala 50c maa-ala detailplaneering detailplaneeringu kehtestamine” Pioneeri tn 6b ja 6c Kohtla-Järve Linnavalitsuse 25. juuni 2013. a korraldus nr 505 “Kohtla-Järve linna 25. Pioneeri tn 6b ja 6c kruntide ja lähiala Järve linnaosas Pioneeri tn 6b ja 6c kruntide ja nende vahelise ala detailplaneeringu detailplaneering kehtestamine” Outokumpu tn, Sinivoore tn Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. juuni 2013. a otsus nr 284 “Kohtla-Järve linna Järve Outokumpu tn, ja Katse tn piiratud Lõuna linnaosas Outokumpu tn, Sinivoore tn ja Katse tn piiratud Lõuna mikrorajooni asumi 26. Sinivoore tn ja mikrorajooni asumi liiklusskeemi detailplaneeringu kehtestamine“ Katse tn liiklusskeemi detailplaneering Keemia väikekoht 7t Kohtla-Järve Linnavalitsuse 6. augusti 2013. a korraldus nr 588 “Kohtla-Järve linna 27. Keemia tn 1 kinnistu lõunanurga osa Järve linnaosas Keemia väikekoht 7t kinnistu lõunanurga osale detailplaneeringu detailplaneering kehtestamine” Kalevi tn, Metsapargi tn, Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. septembri 2013. a otsus nr 294 “Kohtla-Järve linna Kalevi tn, Aia tn ja Olevi tänavaga Järve linnaosas Kalevi tn, Metsapargi tn, Aia tn ja Olevi tänavaga piiratud Põhja 28. Metsapargi tn, Aia piiratud Põhja mikrorajooni mikrorajooni asumi liiklusskeemi detailplaneeringu kehtestamine” tn ja Olevi tänav asumi liiklusskeemi detailplaneering Keemia väikekoht Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. märtsi 2014. a otsus nr 42 “Kohtla-Järve linna Järve Keemia väikekoht maaüksuste 3s, 5s ja 1p ja linnaosas Keemia väikekoht maaüksuste 3s, 5s ja 1p ja nende lähiümbruse 29. 3s, 5s ja 1p nende lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine” ja muudetud 30. aprilli 2014. a linnavolikogu detailplaneering otsusega nr 47 Järveküla tee 11, Järveküla tee 11 krundi ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 9. septembri 2014. a korraldus nr 766 “Kohtla-Järve linna 30. Pioneeri tn 2, 4 lähiala detailplaneering Järve linnaosa Järveküla tee 11 krundi ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine” Järveküla tee 12 krundiga Kohtla-Järve Linnavalitsuse 12. mai 2015. a korraldus nr 349 “Kohtla-Järve linna 31. Järveküla tee 12c piirneva maa-ala Järve linnaosas Järveküla tee 12 krundiga piirneva maa-ala detailplaneeringu detailplaneering kehtestamine” Kohtla-Järve Linnavalitsuse 22. septembri 2015. a korraldus nr 714 “Kohtla-Järve Metsapargi Metsapargi maaüksuse 32. linna Järve linnaosas Metsapargi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu maaüksus detailplaneering kehtestamine” Raudtee tn 43 kinnistu Kohtla-Järve Linnavalitsuse 28. aprilli 2015. a korraldus nr 312 “Kohtla-Järve linna 33. Raudtee tn 43 detailplaneering Järve linnaosas Raudtee tn 43 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine” Järveküla tee 40 ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 28. septembri 2016. a otsus nr 177 “Kohtla-Järve linna Järveküla tee 40c kruntide Järve linnaosas Järveküla tee 40 ja Järveküla tee 40c kruntide ja ümbritseva ala Järveküla tee 40 ja 34. ja ümbritseva ala detailplaneeringu kehtestamine” Järveküla tee 40c üldplaneeringut muutev detailplaneering Järveküla tee 127 krundi ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 31. augusti 2016. a otsus nr 172 “Kohtla-Järve linna Järve lähiala detailplaneering, linnaosas Järveküla tee 127 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine” 35. Järveküla tee 127 üldplaneeringut muutev planeering Pärna tn 47 kinnistu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 31. jaanuari 2017. a korraldus nr 99 “Kohtla-Järve linna põhja poolt ümbritseva Järve linnaosas Pärna tn 47 kinnistu ja põhja poolt ümbritseva haljasala ning lõuna haljasala ning lõuna pool pool asuvate Pärna, Noorte ning Mõisa tee tänavate lõikude detailplaneeringu 36. Pärna tn 47 asuvate Pärna, Noorte ning kehtestamine” Mõisa tee tänavate lõikude detailplaneering Järveküla tee 50 ja 50s Kohtla-Järve Linnavalitsuse 29. juuni 2018. a korraldus nr 349 “Kohtla-Järve linna Järveküla tee 50 ja kinnistute ja ümbritseva Järve linnaosas Järveküla tee 50 ja Järveküla tee 50s kinnistute ja ümbritseva vaba 37. 50s vaba maa-ala kuni Niidu maa-ala kuni Niidu tänavani detailplaneeringu kehtestamine” tänavani detailplaneering Tehase tn 9 kinnistu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 25. septembri 2018. a korraldus nr 497 “Kohtla-Järve 38. Tehase tn 9 lähiala detailplaneering linna Järve linnaosas Tehase tn 9 ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine” Pärna tn 20 kinnistu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 16. oktoobri 2018. a korraldus nr 566“Kohtla-Järve linna 39. Pärna tn 20 lähiala detailplaneering Järve linnaosas Tehase tn 9 ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine” Pärna tn 49 kinnistu ja Ravi Kohtla-Järve Linnavolikogu 31. oktoobri 2018. a otsus nr 59 “Kohtla-Järve linna Järve puupark ning ümbritsevate linnaosas Pärna tn 49 kinnistu ja Ravi puupark ning ümbritsevate Pärna ja Ravi 40. Pärna tn 49 tänavate detailplaneering tänavate detailplaneeringu kehtestamine” üldplaneeringut muutev detailplaneering Ahtme linnaosa Tervise tn 1, Kohtla-Järve Linnavolikogu 24. novembri 2004. a otsus nr 153 “Kivi tee 4, Tervise tn 1 1. Ilmajaama tn 12, Uus-Tehase tn 3 ja Tervise tn 1 detailplaneeringu kehtestamine” detailplaneering Ilmajaama tn 14 Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. juuni 2002. a otsus nr 175 “Detailplaneeringu 2. Puru tee 60 Puru tee 60 detailplaneering kehtestamine Ahtme linnaosas” Ahtme 110 kV ja Ahtme Kohtla-Järve Linnavolikogu 28. juuni 2006. a otsus nr 86 “Ahtme linnaosas Ahtme 3. Ritsika vkt 16 110/35/6 kV alajaama 110 kV ja Ahtme 110/35/6 kV alajaama krundi detailplaneeringu kehtestamine” krundi detailplaneering Ahtme mnt 60, Ahtme mnt 60, 60A ja 62 Kohtla-Järve Linnavolikogu 13. septembri 2006. a otsus nr 104 “Ahtme linnaosas 4. 60A ja 62 maa-ala detailplaneering Ahtme mnt 60, 60A ja 62 maa-ala detailplaneeringu kehtestamine” Altserva tn 29 ja Altserva tn 29 ja 29A maa- Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. novembri 2006. a otsus nr 141 “Ahtme linnaosas 5. 29A ala detailplaneering Altserva tn 29 ja 29A maa-ala detailplaneeringu kehtestamine” Sõpruse tn 4 maa-ala Kohtla-Järve Linnavolikogu 11. aprilli 2007. a otsus nr 163 “Ahtme linnaosas 6. Sõpruse tn 4 detailplaneering Sõpruse tn 4 maa-ala detailplaneeringu kehtestamine” Ahtme mnt 74, 74D, 74E, Kohtla-Järve Linnavolikogu 18. juuli 2007. a otsus nr 202 “Kohtla-Järve linna Ahtme Ahtme põik 2 – 7. 74F ja 74G kruntide maa- linnaosas Ahtme mnt 74, 74D, 74E, 74F ja 74G kruntide maa-ala detailplaneeringu Ahtme põik 8 ala detailplaneering kehtestamine” Looga tn 15 maa-ala Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. augusti 2007. a otsus nr 213 “Ahtme linnaosas 8. Looga tn 15 detailplaneering Looga tn 15 maa-ala detailplaneeringu kehtestamine” Ahtme põik 13 – Ahtme mnt 74C maa-ala Kohtla-Järve Linnavolikogu 24. oktoobri 2007. a otsus nr 230 “Ahtme linnaosas 9. Ahtme põik 21 detailplaneering Ahtme mnt 74C maa-ala detailplaneeringu kehtestamine” Kiige tn 20 krundiga Kohtla-Järve Linnavolikogu 28. novembri 2007. a otsus nr 239 “Ahtme linnaosas 10. Kiige tn 20 külgneva vaba maa-ala Kiige tn 20 krundiga külgneva vaba maa-ala detailplaneeringu kehtestamine” detailplaneering Altserva tn 46 ja selle Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. veebruari 2008. a otsus nr 266 “Ahtme linnaosas 11. Altserva tn 46 lähiümbruse Altserva tn 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine” detailplaneering Ritsika tn 1 krundi Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. novembri 2008. a otsus nr 359 “Ahtme linnaosas 12. Ritsika vkt 10 detailplaneering Ritsika tn 1 krundi detailplaneeringu kehtestamine” Altserva tn 38 krundi ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 27. jaanuari 2009. a otsus nr 377 “Ahtme linnaosas 13. Altserva tn 38 selle lähiümbruse Altserva tn 38 krundi ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine” detailplaneering Altserva, Kastani tänavate Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. jaanuari 2011. a otsus nr 133 “Kohtla-Järve linna ning Nurme maaüksuse ja Ahtme linnaosas Altserva, Kastani tänavate ning Nurme maaüksuse ja Ahtme-Jõhvi Ahtme-Jõhvi raudtee raudtee vahelisel maa-alal Ahtme veehaarde puurkaevude rajamise detailplaneeringu 14. Ahtme mnt 75, 77 vahelisel maa-alal Ahtme kehtestamine” veehaarde puurkaevude rajamise detailplaneering Jõhvi-Tammiku jalg- ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 2. novembri 2011. a otsus nr 198 “Kohtla-Järve linna Jõhvi-Tartu-Valga 15. jalgrattatee maa-ala Ahtme linnaosas Jõhvi-Tammiku jalg- ja jalgrattatee maa-ala detailplaneeringu mnt detailplaneering kehtestamine” Ahtme mnt ja Puru tee Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. jaanuari 2012. a otsus nr 217 “Kohtla-Järve linna 16. Puru tee 100 põhjaosa ristumiskohale Ahtme linnaosas Ahtme mnt ja Puru tee põhjaosa ristumiskohale detailplaneeringu detailplaneering kehtestamine” Altserva tn 33a maaüksuse Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. augusti 2012. a otsus nr 243 “Kohtla-Järve linna 17. Altserva tn 35a detailplaneering Ahtme linnaosas Altserva tn 33a maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine” Pargitaguse tn 8 Pargitaguse tn 8 kinnistu Kohtla-Järve Linnavolikogu 24. aprilli 2013. a otsus nr 276 “Kohtla-Järve linna 18. (Kose tee 4a) detailplaneering Ahtme linnaosas Pargitaguse tn 8 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine” Puru tee 77 kinnistute ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 13. augusti 2013. a korraldus nr 608 “Kohtla-Järve linna 19. Puru tee 77 lähiala detailplaneering Ahtme linnaosas Puru tee 77 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine” Jaaniku tn 9 kinnistu ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 17. detsembri 2014. a otsus nr 87 “Kohtla-Järve linna lähiala detailplaneering Ahtme linnaosas Jaaniku tn 9 krundi ja lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine” 20. Jaaniku tn 9 üldplaneeringut muutev detailplaneering Tammiku ja Vana Ahtme Kohtla-Järve Linnavalitsuse 26. mai 2015. a korraldus nr 385 “Kohtla-Järve linna vahelise ala jalg- ja Ahtme linnaosas Tammiku alevikust kuni Vana Ahtme ja Tabori tänavani jalg- ja 21. Ahtme maantee jalgrattatee maa-ala jalgrattatee maa-ala detailplaneeringu kehtestamine” detailplaneering Kiige tn 16 krundi ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 25. augusti 2015. a korraldus nr 595 “Kohtla-Järve linna 22. Kiige tn 16 piirneva maa-ala Ahtme linnaosas Kiige tn 16 krundi detailplaneeringu kehtestamine” detailplaneering Kruntide Sõpruse tn 14e ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. veebruari 2016. a otsus nr 146 “Kohtla-Järve linna Sõpruse tn 16d garaa˛ide Ahtme linnaosas kruntide Sõpruse tn 14e ja Sõpruse tn 16d garaa˛ide taga Jõhvi valla taga Jõhvi valla ja Kohtla- ja Kohtla-Järve linna halduspiiri suunas vabale maa-alale detailplaneeringu Sõpruse tn 14e ja Järve linna halduspiiri kehtestamine” 23. Sõpruse tn 16d suunas vabale maa-alale (Lehola tn 24) detailplaneering üldplaneeringut muutev detailplaneering Jaaniku tn 39 kinnistu Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. veebruari 2016. a otsus nr 147 “Kohtla-Järve linna detailplaneering, Ahtme linnaosas kinnistu Jaaniku tn 39 detailplaneeringu kehtestamine” 24. Jaaniku tn 39 üldplaneeringut muutev planeering Tervise tn 3 kinnistu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 12. aprilli 2016. a korraldus nr 316 “Kohtla-Järve linna 25. Tervise tn 3 lähiala detailplaneering Ahtme linnaosas Tervise tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine” Maleva tn 19, Kohtla-Järve Linnavalitsuse 5. aprilli 2016. a korraldus nr 281 “Kohtla-Järve linna Ahtme äri- ja ühiskondliku 26. Toome pst, Ahtme äri- ja ühiskondliku keskuse detailplaneeringu kehtestamine” keskuse detailplaneering Maleva park Ahtme mnt 72a ja Altserva Kohtla-Järve Linnavalitsuse 27. detsembri 2019. a korraldus nr 736 “Kohtla-Järve Ahtme mnt 72a ja 27. tn 23 kinnistute ja lähiala linna Ahtme linnaosas Ahtme mnt 72a ja Altserva tn 23 kinnistu ja lähiala Altserva tn 23 detailplaneering detailplaneeringu kehtestamine” Ahtme l.o Tabori teest kuni Kohtla-Järve Linnavalitsuse 10. märtsi 2020. a korraldus nr 146 “Kohtla-Järve linna Ahtme-Rausvere linna halduspiirini Ahtme linnaosas Tabori teest kuni linna halduspiirini kergliiklustee detailplaneeringu 28. tee, Tabori tn kergliiklustee kehtestamine” detailplaneering Kohtla-Järve Linnavalitsuse 21. septembri 2021. a korraldus nr 529 “Kohtla-Järve Ahtme mnt 4 kinnistu ja 29. Ahtme mnt 4 linna Ahtme linnaosas Tahtme mnt 4 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lähiala detailplaneering kehtestamine” Puru tee 38 kinnistu ja Puru Kohtla-Järve Linnavalitsuse 26. oktoobri 2021. a korraldus nr 617 “Kohtla-Järve linna tee 41a haljasala ning Ahtme linnaosas Puru tee 38 kinnistu ja Puru tee 41a haljasala ning ümbritsevate 30. Puru tee 38 ümbritsevate Puru tee ja Puru tee ja Maleva tänavate detailplaneeringu kehtestamine” Maleva tänavate detailplaneering Maleva tn 4 kinnistu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 26. oktoobri 2021. a korraldus nr 618 “Kohtla-Järve linna Altserva tn 6 kinnistu osa Ahtme linnaosas Maleva tn 4 kinnistu ja Altserva tn 6 kinnistu osa ning ümbritsevate 31. Maleva tn 4 ning ümbritsevate Maleva Maleva ja Õpetajate tänavate detailplaneeringu kehtestamine” ja Õpetajate tänavate detailplaneering
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel