KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUS
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna
Ida-Virumaa talitus
[email protected] Meie 18.10.2022 nr 2-5.5/3347
Kohtla-Järve linnas üldplaneeringute ülevaatamisest ja kehtivate üldplaneeringute
raames detailplaneeringute analüüsist informeerimine
Edastame Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2022. a otsusega nr 50 „Kohtla-Järve linna
üldplaneeringute ülevaatamine“ kinnitati kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamise
tulemused.
Ülevaatamise tulemusena jõuti järeldusele, et Kohtla-Järve linnas Järve, Ahtme, Sompa,
Kukruse ja Oru linnaosa kehtivad üldplaneeringud on linnaarengu suunamiseks jätkusuutlikud
ja asja- ning ajakohased.
Üldplaneeringu ülevaatamise tulemuste raames analüüsiti kehtivate detailplaneeringute
realiseerimise võimalusi, kas üle viie aasta tagasi kehtestatud detailplaneeringud on endiselt
aktuaalsed ja neid on võimalik realiseerida.
Kehtestatud detailplaneeringute ülevaatamise tulemusena selgitati välja arendajate reaalsed
plaanid ja detailplaneeringute edaspidised elluviimise võimalused ning kaalutleti
planeeringute kehtetuks tunnistamise vajadusi. Realiseerimata jäänud planeeringute osas peeti
arendajatega kirjavahetust, et selgitada välja koostatud detailplaneeringute üldplaneeringutele
vastavust ja sellekohaselt detailplaneeringute sobivust ja ajakohasust. Tehtud analüüsi põhjal
jäeti kehtima 78 detailplaneeringut ning tunnistati kehtetuks üks detailplaneering. Täies
mahus tunnistati kehtetuks Kohtla-Järve linna Järve linnaosas tsemenditehase asukoha valiku
üldplaneeringu täpsustatav planeering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 18. veebruari
2009. a otsusega nr 387 „Järve linnaossa kavandatava tsemenditehase kui olulise ruumilise
mõjuga objekti asukohavaliku üldplaneeringu kehtestamine“) ja tsemenditehase
detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. veebruari 2010. a otsusega nr
57 „Järve linnaossa tsemenditehase rajamise detailplaneeringu kehtestamine)“.
Kohtla-Järve Linnavolikogu otsuse lisades on esitatud kehtivate detailplaneeringute nimekiri.
Järve, Ahtme, Kukruse, Sompa ning Oru linnaosade üldplaneeringute lahendused vastavad
Kohtla-Järve linna arengukava aastateks 2016-2034 arengusuundadele ja valdkondlikele
arengukavadele ja võimaldavad planeeringute edasist elluviimist.
Lahendus taristu võrgustiku arendamise kavandamisel on üldplaneeringutes lahendatud ja
selle elluviimine vastab planeeritule.
Järve ja Ahtme linnaosa üldplaneeringuid muutnud detailplaneeringud on pigem
üldplaneeringu täpsustavad planeeringud, mis ei sisalda maakasutamise juhtfunktsiooni
ulatuslikku muutmist. Nendest suurema osa eesmärgiks on ühe kinnistu ulatuses olnud
Keskallee 19 tel +372 337 8500 SEB Pank AS Swedbank AS
30395 Kohtla-Järve faks +372 337 8503 IBAN EE441010552010016001 IBANEE402200001120012980
EESTI e-post:
[email protected] SWIFT/BIC EEUHEE2X SWIFT/BIC HABAEE2X
registrikood 75001017
maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine ühiskondliku ehitiste maa juhtfunktsioonist elamumaa
või ärimaa juhtfunktsiooniks. Selline vajadus tekkis riigiomandis olnud objekti müümisel
eraomandisse.
Kehtestatud detailplaneeringute maht ja sisuline eesmärk on asjakohane, et tagada vastava
linnaosa üldplaneeringu tasakaalustatud arengut.
Kehtivad üldplaneeringud toetavad kohaliku omavalitsuse ruumiliste väärtuste säilimist ja
nende ära kasutamist arengu toetamiseks.
Üldplaneeringutes käsitletud keskkonnakaitse ja ettevõtluspoliitika näevad ette tootmisaladelt
kahjulike mõjude elamualadele kandumise vähendamist ja vältimist. Selleks on
üldplaneeringutes tehtud tootmisalade tsoneerimine - olulist-, nõrka- ja mõju mitte avaldavad
tootmismaad. Nende alade puhvertsooniks on kaitsehaljastuse alad.
On määratletud arendamise võimalused hariduse-, kultuuri-, spordi- ning tervishoiu
objektidele. Üldplaneeringute lahendustes on kajastatud parkide ja rohealade territooriumid ja
nende arendamise prioriteedid. On määratud miljööväärtuslikud alad, mille täpsustab
miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering.
Peale 2015. a kehtima hakanud uut ehitusseadustikku ja planeerimisseadustikku on võimalik
kehtivate üldplaneeringute kohaselt projekteerimistingimuste väljastamisega täpsustada
ehitusalased tingimused, kuna nendes on käsitletud hoonestuse üldised kasutus- ja
ehitustingimused.
Kohtla-Järve linna linnaosades kehtivates üldplaneeringutes on toodud ka tingimused
detailplaneeringute koostamisele ning seega, kui seadus lubab ilma detailplaneeringuta
väljastada projekteerimistingimused, on need olemas kehtivate üldplaneeringute tasemel.
Näiteks tingimused elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alade kohta sisaldavad järgmist:
_ Parkimine tuleb lahendada arendataval krundil.
_ Ärimaa liitfunktsiooni määramine on lubatud elukondlikke teenuseid osutatavate ettevõtete
ja piirkonda teenindavate kaupluste loomiseks.
_ Suurematele uutele elamualadele tuleb koostada ühine detailplaneering või piirkonna
osaüldplaneering.
_ Väikeelamumaa krundi minimaalseks suuruseks kehtestatakse 0,1ha ja suurimaks (krundi
täisehituse protsent) ehitistealuseks pinnaks 30 %.
_ Paariselamu minimaalseks krundi suuruseks kehtestatakse 0,2 ha ja ehitusaluseks pinnaks
30 %.
_ Ridaelamute ja kuni kahekorruseliste korterelamute krundi suurus ja ehitusalune pind
määratakse detailplaneeringu lähteülesande koostamise käigus. Lubatud on maksimaalselt 6
korteriga
korruselamud ja ridaelamud.
_ Väikeelamumaal on piirdeaiaks lubatud püstitada kuni 1,2 m kõrguseid piirdeaedasid
vähemalt 10 % läbipaistvusega.
_ Väiksematele kortermajadele on lubatud piirete paigaldamine ainult kinnistu välispiiridele.
_ Aiandusühistutel on lubatud ühistu välispiiridele püstitada kuni 2,0 kõrgune läbipaistev
piire.
Tingimused detailplaneeringute koostamiseks – korruselamumaad
_ Kõikidele reserveeritavatele korterelamumaadele võimaldatakse ärimaa kõrvalfunktsioon 25
% ulatuses eesmärgiga soodustada teenuste sektori arengut. Ärimaa arendamisel elamualade
kõrval funktsioonina ei tohi kaasnevad mõjud (liiklusvoogude suurenemine ning
keskkonnamõjud) avaldada elamisaladele olulist negatiivset mõju.
_ Käesoleva planeeringuga korterelamumaadena reserveeritud aladel on väikseim ehitusõigust
omav krunt 2000 m2, erandina võib lubada väiksemale katastriüksusele või krundile ehitamist
linnavalitsuse kaalutlusotsuse alusel lähtuvalt olemasolevast krundist.
_ Uutel korterelamu aladel näha ette haljasalade ja laste mänguväljakute rajamine. Nimetatud
alade osakaalu määrab kohalik omavalitsus väljastatavate detailplaneeringu tingimustega
proportsionaalselt elanike arvuga antud alal.
_ Maa-ala juhtfunktsiooniks on elamumaa, mille ehitise tüübiks peab jääma korruselamu.
_ Parkimine tuleb elamumaa arendamisel lahendada kruntide piires vastavalt
parkimisnormidele. Vältida ulatuslike parkimisplatside teket kortermajade kruntidel,
kasutades selle asemel kas hoonealust parkat või parkimismaja/karussellparklat (mitme
korrusmaja ühiskasutuses).
_ Korruselamute alale on piirdeaedade paigaldamine lubatud peale asumile teemaplaneeringu
koostamist, kus täpsustatakse aedadele kehtestatavad tingimused.
Samuti on määratud tingimused ka äri-, tootmis- ja ühiskondlike objektide ja maa-alade
puhul.
Täpsemad ehitustingimused on toodud asumite lõikes (on kajastatud hoonete lubatud
korruselisus ja kõrgused, fassaadide visiooni kujundamisel).
Linna tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri detailplaneerimine, projekteerimine ja
väljaarendamine on toimunud mõõdukas tempos üldplaneeringu kohaselt ning
struktuurfondide rahaallikatest.
Linna territooriumi funktsionaalse tsoneerimise struktuur, tsoonide asukohad ja suurused on
säilinud. Territooriumi funktsionaalse tsoneerimise osas ei esine põhimõttelisi erinevusi
üldplaneeringuga kavandatust. Täpsustusi on tehtud üksikute detailplaneeringutega.
Linna territoriaal-majanduslik areng vastab kehtivatele üldplaneeringutele.
Territoriaal-majandusliku arengu põhitegurite osas on realiseeritud Kohtla-Järve tööstuspargi
rajamine. Arenenud Ahtme linnaosas ühiskondliku- ja ärikeskuse maa-ala. On realiseeritud
Järve linnaosas Metsapargi ala tervisliku ja sportimise alaks. On lõpetatud Järve linnaosas
Rahvapargi alal spordikeskuse projekti välja ehitamine. Teostatakse kergliiklusteede
võrgustiku arendamine ja ehitamine Järve linnaosas Ehitajate tänaval kuni linna piirini.
Ahtme linnaosas alates Jõhvi piirist kuni Ahtme maanteeni on välja ehitatud kergliiklustee
ning realiseerumise etapil on kergliiklustee kuni Alutaguse vallaga piirini. Rekonstrueeritud
on tööstusalade teed - Uus-Tehase ja Kaevuri tänavad.
Linnale kuuluvate asutuste ja üldkasutatavate hoonete maakasutus peamiselt vastab
üldplaneeringule. Hooneid on peamiselt renoveeritud. Koolide ja kultuuriasutuste paiknemise
osas on vaja teha omavahelisi ümberkorraldusi ja täpsustusi.
Elamute maakasutus vastab üldplaneeringule. Elamuid renoveeritakse, lähtudes planeeringust
on renoveerimisel välja antud arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.
Üldplaneeringu mõjud nii majanduslikule-, sotsiaalsele-, kultuurilisele- kui ka
looduskeskkonnale on olnud positiivsed.
On loodud eeldused äriettevõtete arendamiseks Kohtla-Järve tööstuspargi alal. Planeering on
taganud tööstusrajooni ettevõtjate konkurentsivõime ja võimalused arenguks, selle ala
arenguks ja suurinvesteeringute kaasamiseks. On loodud eeldused ettevõtlusele sobivate
maade olemasoluks ja seeläbi investeeringute kaasamiseks, seeläbi on toimunud oluline
majandusareng tööstusterritooriumil, mis on võimaldanud säilitada olemasolevate ettevõtete
konkurentsivõimet ja luua uusi töökohti looduskeskkonna seisundit halvendamata. Seeläbi on
tagatud ka suurem tööhõive ja elanike parem sotsiaalne toimetulek.
Olulise keskkonnamõjuga objekte ei ole lisandunud.
Üldplaneering on võimaldanud säilitada elamualad, elukeskkonna kvaliteedi, alustada
renoveerida hooneid ja parandada elamute seisukorda.
Üldplaneering on võimaldanud säilitada asutuste ja üldkasutatavate hoonete maakasutuse ja
hoonete funktsioonid, on võimaldanud renoveerida hooneid ja kaasata selleks investeeringuid,
parandada seeläbi keskkonna kvaliteeti.
Planeeringu alusel on oluliselt parendatud kultuuri ja vaba aja veetmisega seotud
infrastruktuuri (asutused, pargid, väikevormid), samuti on tagatud heakorra parem olukord.
Üldplaneering on loonud eeldused rohe-alade munitsipaliseerimiseks, korrastamiseks,
misläbi on pargi- ja puhkealad oluliselt korrastatud, seeläbi tõusnud elukeskkonna kvaliteet.
Ülevaatamise kokkuvõttes on rõhutatud, et üldplaneeringud vajavad täpsustamist elupaikade
osas seoses elanikkonna kahanemisega, kus hoonestusala on suurenenud ja rahvastik on
vähenenud. See vajab elamumaa maakasutuse suuna ümbermõtlemist korterelamu ja
väikeelamu osakaalu ja arendamise osas. On vajalik analüüsida linnaelanikkonna
kahanemisega seotud mõjusid ja välja töötada selle kohanemise lähteseisukohad ja
võimalused.
Üldiseks probleemiks suuremates Ahtme ja Järve linnaosades on elanike autotranspordi
parkimiskohtade puudus, mis on lahendatav üldplaneeringus linnaomandis olevate maade
kasutusse võtmise ja arendajate leidmise teel detailplaneeringute kaudu.
Ahtme linnaosa üldplaneeringu ülevaatamisel on arvesse võetud Vana Ahtme tööstuspargi ala
osas ettepanek jätkata selle tootmisala arendamist, vältides keemiatööstuse või olulise
mõjuga tootmise rajamist.
Üldplaneeringute ülevaatamise tulemusena jäävad kehtima 78 detailplaneeringut.
Lähiaastal kavatseb Kohtla-Järve Linnavalitsus alustada uue üldplaneeringu koostamise
eeltööga, kujuneda välja eesmärgid ja peamised suunad üldplaneeringu sisu ja vormistamise
osas.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Rita Burenkova
linnaarhitekt
Lisad:
Lisa 1 Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2022. a otsus nr 50 „Kohtla-Järve linna
kehtivate üldplaneeringute ülevaatamine “ koos lisadega.
Rita Burenkova 337 8508,
[email protected]
KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU
OTSUS
Kohtla-Järve 25. august 2022 nr 50
Kohtla-Järve linnas kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine
Kohtla-Järve linnas on kehtestatud Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosade
üldplaneeringud. Planeerimisseaduse § 92 lõike 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu
vaatab üle kehtestatud üldplaneeringud iga viie aasta tagant ning esitab kokkuvõtte
üldplaneeringu ülevaatamise tulemustest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates.
Lähtuvalt ülaltoodust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37,
planeerimisseaduse § 92, § 93 lõike 1, § 140 lõike 6 alusel Kohtla-Järve Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kinnitada Kohtla-Järve linna Ahtme, Järve, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosa
üldplaneeringute ülevaatamise tulemused (Lisa 1).
2. Lugeda Kohtla-Järve linna Sompa, Kukruse ja Oru linnaosade detailplaneeringutega mitte
muudetud üldplaneeringud terviklikeks ja elluviidavateks (Lisa 2).
3. Lugeda Kohtla-Järve linna Järve ja Ahtme linnaosade detailplaneeringutega oluliselt mitte
muudetud üldplaneeringud terviklikeks ja kehtivateks (Lisa 3).
4. Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 18. veebruari 2009. a otsus nr 387
„Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringut täpsustava tsemenditehase, kui olulise
ruumilise mõjuga objekti, asukoha valiku üldplaneeringu kehtestamine“.
5. Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. veebruari 2010. a otsus nr 57 „Kohtla-
Järve Järve linnaosas kavandatava tsemenditehase detailplaneeringu kehtestamine“.
6. Kohtla-Järve Linnavalitsusel avaldada otsusest teade ajalehes Põhjarannik ja Kohtla-
Järve linna ametlikul veebilehel.
7. Kohtla-Järve Linnavalitsusel esitada kokkuvõte üldplaneeringute ülevaatamise tulemustest
Rahandusministeeriumile.
8. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teadasaamise päevast arvates vaide
esitamisega Kohtla-Järve Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või
kaebuse esitamisega Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
Tiit Lillemets
volikogu esimees
LISA 1
Kohtla-Järve Linnavolikogu
25. augusti 2022. a
otsuse nr 50 juurde
KOHTLA-JÄRVE LINNA ÜLDPLANEERINGUTE ÜLEVAATAMISE KOKKUVÕTE
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt omavalitsusüksuse
ülesandeks on korraldada antud linnas ruumilist planeerimist ning vastavalt
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 92 lõikele 1 peab kohalik omavalitsus kehtestatud
üldplaneeringud üle vaadata iga viie aasta tagant.
PlanS § 92 lõike 2 kohaselt ülevaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle:
1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
2) planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile;
3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele
ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused;
4) planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus;
5) kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning vajaduse
korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus;
6) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused.
1. Üldplaneeringute olukorra kirjeldus
Linna ruumilise arengu kavandamine üks peamine alusdokument on üldplaneering, mille abil
seatakse pikaajalisi ruumilise arengu eesmärke ning neid järgitakse. Elukeskkonda muudab
paremaks ennekõike sisuliselt põhjendatud ja tegelikult ellu viidavad planeeringud, kus kõik
osapooled kavandatu teostamiseks koostööd teevad.
Kohtla-Järve linnas on kehtestatud Järve, Ahtme ja Sompa ning Kukruse ja Oru linnaosade
üldplaneeringud järgmiselt:
1) Järve linnaosa üldplaneering on kehtestatud kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu
20. veebruari 2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu
kehtestamine“;
2) Ahtme ja Sompa linnaosa üldplaneering on kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.
mai 2011. a otsusega nr 168 „Kohtla-Järve linna Ahtme ja Sompa linnaosade
üldplaneeringu kehtestamine“;
3) Kukruse linnaosa üldplaneering on kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. mai 2010.
a otsusega nr 76 „Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“;
4) Oru linnaosa üldplaneering on kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. mai 2010. a
otsusega nr 75 „Kohtla-Järve linna Oru linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“;
5) Järve linnaosa üldplaneeringu täpsustava tsemenditehase kui olulise ruumilise mõjuga
objekti asukoha valiku üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu
18. veebruari 2009. a otsusega nr 387 „Järve linnaossa kavandatava tsemenditehase kui
olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku üldplaneeringu kehtestamine“.
Praeguse (tänapäevaseisuga) Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru
üldplaneeringute kehtivusaja jooksul ei ole ilmnenud üldisi vastuolusid planeeritud suundade
ja tendentside vahel, kehtestatud detailplaneeringud ning linnaruumi areng on järginud
üldplaneeringutes kehtestatut ning võimaldab nii majanduslikke kui sotsiaalseid arenguid
linnas.
1.1. Planeeringukohase arengu kirjeldus
Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosade üldplaneeringute
maakasutuse kaardi järgi on jäetud piisavalt linnaruumi elamu- ja tööstusalade arendamiseks,
nende omavaheline paigutus arvestab negatiivsete mõjude leevendamist läbi kaitsehaljastuse
ning tööstusalade vastavalt oma mõjust tsoneerimise planeerimist. Linnaruumis rohealade ja
parkmetsamaade arv on piisavalt suur ning tuleb ainult jälgida rohevöö jätkumist ja olevate
looduskoosluste säilimist.
Järve linnaosas on rohealasid ca 771,79 ha, mis moodustab 35,8 % territooriumist, Ahtme
linnaosas ca 261,27 ha ning 25 %, Sompa linnaosas 156,92 ha ja 34,2 %, Kukruse linnaosas
72,48 ha ja ca 47 % ning Oru linnaosas 43,36 ha ja ca 37 %.
Kehtestatud üldplaneeringud koos muudatustega
nr Planeeringu nimetus Kas Muudetud kehtestatud
üldplaneering planeeringuga (nimetus,
sisaldab kehtestamise aeg, kommentaarid
maakonnaplanee muudatuse kohta)
ringu muudatusi
1. Järve linnaosa ei sisalda 1. Ojamaa kaevanduse konveieri
üldplaneering, paigutuse asukoha trassi
kehtestatud määramine Ida-Viru maakonna
20.02.2008. a teema- planeeringuga
19.08.2010. a
2. Järveküla tee 28 kinnistu ja selle
taga oleva maa-ala
detailplaneeringuga
3. Järveküla tee 127 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringuga
4. Järveküla tee 40 ja 40c kruntide ja
ümbritseva maa-ala
detailplaneeringuga
5. Pärna tn 49 ja Ravi puupark
kruntide ja ümbritsevate Pärna,
Ravi ja Mõisa tee tänavate
detailplaneeringuga
2. Kukruse linnaosa ei sisalda Muudatused puuduvad
üldplaneering,
kehtestatud
26.05.2010. a
3. Ahtme linnaosa ei sisalda 1. Jaaniku tn 9 krundi
üldplaneering detailplaneeringuga
kehtestatud 2. Jaaniku tn 39 kinnistu ja lähiala
25.05.2011. a detailplaneeringuga
3. Sõpruse 14e ja Sõpruse tn 16d
garaažide taga oleva vaba maa-
ala detailplaneeringuga
4. ei sisalda Muudatused puuduvad
Sompa linnaosa
üldplaneering
kehtestatud
25.05.2011. a
5. ei sisalda Muudatused puuduvad
Oru linnaosa
üldplaneering
kehtestatud
25.05.2010. a
6. ei sisalda Muudatused puuduvad
Kohtla-Järve linna
Järve, Ahtme, Kukruse
ja Sompa linnaosa
miljööväärtuslike
hoonestusalade
teemaplaneering
25.05.2011
Nimetatud üldplaneeringute elluviimine on olnud planeeringulahendusi järgiv ja
plaanipärane.
Sompa, Kukruse ja Oru linnaosa üldplaneeringuid muutuvaid detailplaneeringud puuduvad.
Järve ja Ahtme linnaosas on kehtestatud üksikud üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud,
mille koostamise eesmärgid on pigem täpsustanud üldplaneeringu lahendusi ning nende
enamuse koostamise vajadus tekkis seoses riigile kuuluvate objektide müükiga
eraomandisse, kus eraomaniku huvides ei olnud avalikkusele suunatud teenuste pakkumine
või riigihuvide täitmisel.
Kohtla-Järve linna poolt tehtud planeeringud on olnud abiks struktuurfondide rahadega nende
ellu viimisel.
Kohtla-Järve linnas on seisuga jaanuar 2022. a kokku kehtivate detailplaneeringute arv – 79.
Nendest üldplaneeringute muutvaid detailplaneeringute arv on 7 ja üks maakonnaplaneering
Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukoha valiku teemaplaneering (kehtestatud Ida-
Viru maavanema 19. augusti 2010. a korraldusega nr 246).
Koostamisel on kaks üldplaneeringut muutvaid planeeringu Järve linnaosas Kalevi tn 39
kinnistu detailplaneering ja Ahtme linnaosas Jaaniku tn 24 kinnistu detailplaneering, milles
üldplaneeringu muutmine on tingitud riigiomandis olnud kinnistute eraomandisse müükiga ja
omaniku sooviga maakasutamise juhtfunktsiooni muuta.
Nendest detailplaneeringutest eesmärkide suhtes suuremas osas muudatused seisnevad
üldplaneeringulahenduse täpsustuses, sest ei sisalda PlanS § 142 lõike 2 punkti 1 kohaselt
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, kuna hõlmavad
ühe kinnistu ja maakasutuse juhtfunktsiooni muutmise osakaalu kohaselt pigem sarnase
kõrval oleva kinnistu maakasutusega või üldplaneeringuga lubatud kõrval funktsiooniga, nagu
tootmismaa/ärimaa, elamumaa/ärimaa.
Järve linnaosa üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud on järgmised:
1) Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Järveküla tee 28 kinnistu ja selle taga oleva maa-ala
detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. mai 2010. a otsusega
nr 74 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Järveküla tee 28 kinnistu ja selle taga oleva
maa-ala Järve linnaosa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine“).
Planeeringu eesmärgiks on tootmishoone rajamine Järve linnaosa üldplaneeringuga ette
nähtud haljasmaa krundile, mille maakasutamise juhtfunktsioon on muudetud
tootmismaaks. Planeering on realiseeritud täies mahus.
2) Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Järveküla tee 127 kinnistu ja lähiala detailplaneering
(kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 31. augusti 2016. a otsusega nr 172 „Kohtla-
Järve linna Järve linnaosas Järveküla tee 127 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
kehtestamine). Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva maatulundusmaa
maakasutamise juhtfunktsiooni muutmine ärimaa juhtfunktsiooniks, autode
hoolduskeskuse ja ärihoone ehitamiseks. Planeering käesolevaks ajaks ei ole
realiseeritud. Antud detailplaneeringu realiseerimine ei ole toimunud seoses COVID
probleemidega, kuid Järve linnaossa sissesõidul ärifunktsiooniga krundi arendamine
parendaks oluliselt antud piirkonda ja elavdaks linnaruumi.
3) Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Järveküla tee 40 ja 40c kruntide ja ümbritseva maa-
ala detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 28. septembri 2016. a
otsusega nr 177 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Järveküla tee 40 ja Järveküla tee
40c kruntide ja ümbritseva ala detailplaneeringu kehtestamine”). Detailplaneeringu
eesmärgiks on olemasoleva ärimaa maakasutamise juhtfunktsiooni muutmine
riigikaitsemaa juhtfunktsiooniks, politsei ja päästehoone ehitamiseks. Detailplaneeringu
realiseerimine valminud projekti alusel toimub alates jaanuarist 2022. a.
4) Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Pärna tn 49 ja Ravi puupark kruntide ja ümbritsevate
Pärna, Ravi ja Mõisa tee tänavate detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve
Linnavolikogu 31. oktoobri 2018. a otsusega nr 59 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosas
Pärna tn 49 ja Ravi puupark kruntide ja ümbritsevate Pärna, Ravi ja Mõisa tee tänavate
detailplaneeringu kehtestamine”). Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva Ravi
tänava puupargi krundi maakasutamise juhtfunktsiooni muutmine ühiskondlike ehitiste maa
juhtfunktsiooniks, koolistaadioni ehitamiseks. Käesolevaks ajaks detailplaneeringu järgse
Ravi tänava puupark krundi maakasutamise juhtfunktsiooni muudeti vastavalt
detailplaneeringule ja see on staadioni projekti tellimise ettevalmistuse etapil. Antud
planeeringu aktuaalsus suureneb seoses vajadusega tagada kõrvuti asuvatel
riigigümnaasiumi ja Slaavi põhikooli õppeasutuste koolilastele sportimisvõimalused.
Ahtme linnaosa üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud on järgmised:
1) Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Jaaniku tn 9 kinnistu ja lähiala detailplaneering
(kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 17. detsembri 2014. a otsusega nr 87 „Kohtla-
Järve linna Ahtme linnaosas Jaaniku tn 9 krundi ja lähiümbruse detailplaneeringu
kehtestamine”). Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva kinnistu jagamine ning
maakasutamise juhtfunktsiooni muutmine äri-, tootmismaa ja elamumaa juhtfunktsiooniks,
tootmishoone laiendamiseks ja üksikelamu ehitamiseks. Planeeringu realiseerimine ei ole
toimunud, kuid antud kinnistu juhtfunktsiooni täpsustamine on positiivse mõjuga ümbritseva
keskkonna suhtes ja krundi arendamise detailne lahendus laiendab elamupiirkonda, kuna
planeeringujärgselt üks eraldatav elamumaa krunt liitud ümbritseva väikeelamumaa
kvartaliga ning ülejäänud osas täpsustatakse maakasutuse juhtfunktsiooni.
2) Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Sõpruse tn 14e ja Sõpruse tn 16d garaažide taguse
vaba maa-ala detailplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. veebruari
2016. a otsusega nr 146 „Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas kruntide Sõpruse tn 14c ja
Sõpruse tn 16d garaažide taga Jõhvi valla ja Kohtla-Järve linna halduspiiri suunas vabale
maa-alale detailplaneeringu kehtestamine”). Detailplaneeringu eesmärgiks on
maakasutamise juhtfunktsiooni muutmine ärimaa juhtfunktsiooniks, õppesõiduväljaku ja
teenindushoonete ehitamiseks. Käesolevaks ajaks detailplaneeringu realiseerimine ei ole
toimunud, kuna planeeringujärgselt moodustatud reformimata riigimaast ärimaa krunt ei
jõudnud enampakkumisele.
3) Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Jaaniku tn 39 kinnistu ja lähiala detailplaneering
(kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. veebruari 2016. a otsusega nr 147 „Kohtla-
Järve linna Ahtme linnaosas kinnistu Jaaniku tn 39 detailplaneeringu kehtestamine”). Antud
elamukrunt asub väikeelamumaa piirkonnas Jaaniku ja Kandle tänavate nurgas.
Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva kinnistu ühiskondlike hoonete
maakasutamise juhtfunktsiooni muutmine elamumaa juhtfunktsiooniks. Planeering on
realiseerunud, kinnistu sihtotstarve on muudetud 100% elamumaaks, elamu
ümberehitamise projekti alusel toimuvad ehitustööd.
Seega Järve ja Ahtme üldplaneeringut muudetud detailplaneeringute osakaal on
märkimisväike, mis viib järeldusele, et Kohtla-Järve linna üldplaneeringud on jõulised,
ajakohased ja jätkusuutliku arengu võimalusega.
Järve, Ahtme, Kukruse, Sompa ning Oru linnaosade üldplaneeringute lahendused vastavad
Kohtla-Järve linna arengukava aastateks 2016-2034 arengusuundadele ja valdkondlikele
arengukavadele ja võimaldavad planeeringute edasist elluviimist.
1.2. Riigi ja seadusandluse otsuste mõju üldplaneeringu elluviimisel
Pärast Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse, Sompa ning Oru linnaosade
üldplaneeringute kehtestamist on õigusaktides tehtud planeeringuid puudutavaid muudatusi
1. juulil 2015. a kehtima hakanud uue planeerimisseaduse kujul ja selle hilisemate
muudatustega. Kehtivate üldplaneeringutega ja PlanS vahel sisulisi vastuolusid ei ole, kuna
seadus reguleerib menetlusprotseduure, mitte ei tee ettekirjutusi sisuliste lahenduste kohta.
Uue PlanS § 139 lõige 2 määrab koostatavate detailplaneeringute menetlemise tähtaja
algatamisest kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseni (3) kolmeks aastaks.
Analüüsides Kohtla-Järve linnas detailplaneeringute menetlemise tähtajad on tulemusena
keskmiselt ühe detailplaneeringu menetluse pikkuseks on 15,6 kuud. Üksikute planeeringute
menetluse tähtaeg ületanud kolm aastat huvitatud isiku tegevusetuse põhjal.
Kõik üldplaneeringu muutvad detailplaneeringud on PlanS § 142 lõige 4 edastatud
rahandusministeeriumile ja saanud heakskiidu ja ettepaneku suunata kehtestamisele.
Planeerimisalases valdkonnas käimasolevad kohtuvaidlused puuduvad.
Kohtla-Järve Linnavalitsuses töötab kaks spetsialisti, kes tegelevad ruumilise planeerimisega,
kellel on kõrgharidus arhitekti erialal ja ehituse erialal. Ruumiandmete haldamisega tegelevad
– peamaakorraldaja, ehituse järelevalve spetsialist, GIS-spetsialist. Ruumiandmed kantakse
Maa-ameti aadressiandmete süsteemi ja ehitisregistrisse. On kasutusel Esri ArcGis-süsteem.
1.3. Planeeringute elluviimisel mõjud
1.3.1. Tehniline taristu
Kõikides üldplaneeringutes on teede ja tehnovõrkude võrgustiku arendamise kavandamisel
olemas suunised ja sidumine piirinaabri omavalitsuse teede võrgustikuga. Keskkonnakaitse
ja ettevõtluspoliitika näevad ette tootmisaladelt kahjulike mõjude elamualadele kandumise
vähendamist ja vältimist, selleks on üldplaneeringutes sisse viidud tootmisalade mõju
tsoneerimine - olulist-, nõrka- ja mõju mitte avaldavad tootmismaad. On tehtud
kergliiklusteede arendamiseks detailplaneeringud Järve ja Ahtme linnaosas, mille järgselt
toetuste rahadega on suuremas osas need ehitatud. Ahtme linnaosas realiseeritud on Tartu
maantee alates Jõhvi linnaga ühendatav kergliiklustee kuni Vana Ahtme asumini ning mööda
Puru tee kuni Ahtme maanteeni. Järve linnaosas on realiseeritud Metsapargi ala
kergliiklusteede võrgustik suunaga Ontika Toila vallas ning Kalevi ja Ehitajate tänavate
kergliiklusteede ühendused Kohtla-Järve - Kukruse tee ja - Mäetaguse tee suunas.
Teede rekonstrueerimisprojektides komplekselt lahendatakse kergliiklusteede paiknemine ja
sujuva autoliikluse tagamiseks ringristmikud.
Endiselt aktuaalne on Järve linnaosa üldplaneeringus ette nähtud tööstuspiirkonnas Järveküla
tee pikendus Tallinn – Narva maantee suunas läbi Toila vallas Sutermu teed, mis kujuneb
loogiliseks väljapääsuks Lüganuse valda planeeritava biotoodete tehase rajamise
eriplaneeringu läbiviimise teemaga ja arvestades Järve linnaosas tööstuspargi ja
tööstusettevõtete ohualaga. Ahtme linnaosas realiseerimise lõppetapil täiesti uue ruumilise
lahendusega ühiskondliku ja ärikeskuse ala, mis annab rohkem ruumi jalakäijatele ning
kergliiklejatele. Maleva tänava pargialal ja keskväljakul on rekreatsiooni ruumi nii lastele
mängimiseks kui eakatele puhkamiseks.
1.3.2. Tehniline taristu
Seoses soojusvarustuse, vee- ja kanalisatsioonitorustike planeerimise ja ehitamisega
Euroopa Liidu toel on praeguseks nimetatud taristuga varustatud peaaegu kõik linnas
olevatest kinnistutest. Võimaluste piires on rajatud ja rekonstrueeritud
sademeveekanalisatsioon. Täpsemaid eesmärke ja tulemusi on toodud ühisveevärgi
arengukavast. Kanalisatsioonivõrkude arendamise lahendamata piirkonnaks on Järve
linnaosas jäänud Käva asumi elamukvartal.
1.3.3. Sotsiaalne taristu
Linnale kuuluv koolide ja lasteaedade hulk on piisav ning arvestades olemasoleva
elanikkonna arvuga ja selle vähenemisega Ahtme linnaosas koolivõrgustik vajab
optimeerimist. Alates kolmandast eluaastast ja ka 1,5 väiksematele on kõigile lastele koht
koolieelses lasteasutuses tagatud. Pärna tn 49, Maleva tn 4 ja Puru tee 38 koolikruntidel
tehtud detailplaneeringud koolistaadioni ehituseks ja ümbritsevate tänavate liiklusohutuse
tingimuste parendamiseks. Kehtestatud detailplaneeringu järgselt ehitatakse Kesklinna
põhikooli uus hoone.
On ehitatud välja Järve linnaosas Rahvapargialal Järve spordi- ja tervisekeskus koos kõrval
asuva jalgpalli- ja spordiväljakuga.
On määratletud arendamise võimalused hariduse-, kultuuri-, spordi- ning tervishoiu
objektidele ning selleks on piisavalt linnaomandis olevaid maid.
1.3.4. Kultuuriline ja looduskeskkond
Üldplaneeringute lahenduses on kindlaks määratud parkide ja rohealade maad ja nende
arendamise prioriteedid, visioonid ja tingimused. Kõikides linnaosades on kavandatud
pargialad, mis on realiseeritud sportimise tegevuse, avalike ürituste ja puhkamise aladeks.
Need on Järve linnaosas Rahvapark, Kalevlaste mälestuspark, Metsapark, Keskallee.
Ahtme linnaosas keskuse alal Maleva ja Ridaküla pargiala ning Saja tamme park, mille kohta
on projekt ehitamise algetapil. Sompa, Kukruse ja Oru linnaosades vajavad need veel
projekteerimist.
On määratud miljööväärtuslikud alad, mis on põhjalikult lahendatud Kohtla-Järve linna Järve,
Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringus.
Linnaomandis on klubid, huvikeskused, raamatukogud kultuurimajad, mis üldplaneeringutes
määratud üldkasutatava hoonete maa juhtfunktsiooni säilitamine.
Tulemuseks võiks tuua, et üldplaneeringute kehtivuse ajal ning kehtestatud
detailplaneeringute realiseerimisel ei ilmnenud negatiivseid või olulisi mõjusid majanduslikule,
sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale.
Planeeringute ülevaatamise protsessis uute üldplaneeringute koostamise vajadust,
üldplaneeringu elluviimisel olulisi mõjusid majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja
looduskeskkonnale, võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise vajadust ja muid
takistusi üldplaneeringute elluviimisega seotud küsimustes ei ilmnenud.
1.4. Planeeringutes ja õigusaktides muudatuste tegemise vajadus
Aastal 2015 kehtima hakanud uue ehitusseadustiku ja planeerimisseadustiku kohaselt on
võimalik projekteerimistingimuste väljastamisega täpsustada ehituslikud ja hoonestuse
tingimused, kuna üldplaneeringud võimaldavad seda läbi käsitletud elamu-, tootmis-, äri-, ja
üldkasutatavate maade hoonestuse üldiste kasutus- ja ehitustingimuste kaudu.
Linnaehituslik areng on toimunud üldplaneeringute ja teemaplaneeringu kohaselt ning
takistusi üldplaneeringute ja teemaplaneeringu edasiseks elluviimiseks ei ole. Realiseerumist
võib mõjutada rahaliste võimaluste piiratus.
Suurem osa Kohtla-Järve linnaarengule suunatud kehtestatud detailplaneeringutest ei ole
kaotanud oma aktuaalsust või on ellu viidud ning Kohtla-Järve linnas kehtivaid
üldplaneeringuid võib hinnata jätkusuutlikeks ja ajakohasteks.
Olulisemateks päevakohasteks üldplaneeringutes määratud kohaste arengute ja lahendamist
vajavateks prioriteediks jäävad alltoodud arengusuunad.
Järve linnaosa üldplaneeringu kohased arengud:
- keskuse piirkonna linna Rahvapargi ja selle ümbruse ala edasine arendamine meetme
„Ida-Virumaa alakasutatud linnaalade füüsiline, majanduslik ja sotsiaalne elavdamine“
projekti EU50896 „Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud ala taaselavdamine hariduse
ja vabaaja linnaku arendamise kaudu II etapp“ raames;
- jäähalli ning Spordi ja Tehnika tänava ümbritseva maa-ala arendamine selle piirkonna
elavdamiseks ja seal spordi ja kultuuriürituste võimaldamiseks;
- tervise- ja spordikeskuse ala toimimise parendamiseks spordibaasi hoone ehitamine
lammutatud spordihoone ujula asemele;
- Metsapargi maa-ala väljaarendamise jätkamine meetme „Ida-Virumaa säästva linnalise
liikuvuse ning inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine“ projekti
EU50332 „Metsapargi kergliiklussõlme rajamine“ raames ;
- uute kvartalisiseste teede, vastavalt Põhja mikrorajooni detailplaneeringu lahendusele,
projekteerimine ja ehitus nimetatud asumi liikluse ohutust silmas pidades;
- Järve linnaosa tööstuspiirkonna Kohtla-Järve tööstuspargi ala arendamisega jätkamine;
- Pärna tn 20 Kesklinna põhikooli ehitamise realiseerimine aastal 2023;
- jalgrattateede võrgustiku laiendamine ja selle katkestamatuse analüüsimine ning
ohutumaks parendamine;
- bussijaama asukoha leidmiseks linnaruumi planeerimine Järveküla tee lõigul Kalevi ja
Pärna tänavate vahelisel lõigul;
- tööstusalast ümbersõidutee projekteerimine ja ehitamine ühendamaks Toila valla Sutermu
teega, tagamaks raske ja ohtliku tööstustranspordi liikluse väljapääsuga otse Tallinn –
Narva maanteele;
- Ehitajate tänava kergliiklustee pikendamine võimaldades ühenduse Toila valla
võrgustikuga;
- Pärna tn 49 koolistaadioni projekteerimine ja ehitamine tagamaks sportimise vajadusi
Slaavi põhikooli ja riigigümnaasiumi õpilastele.
Ahtme linnaosa üldplaneeringu kohased arengud:
- äri- ja ühiskondliku keskuse projekti lõpuni arendamine meetme „Ida-Virumaa säästva
linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine“ projekti
EU50336 „Ahtme keskuse väljaarendamine“ raames;
- elamumaade arendamine;
- raudtee likvideerimise visiooni jälgimine;
- ärifunktsiooniga keskuse arendamise suuniste välja töötamine;
- Ilmajaama kergliiklustee projekti alusel Tartu – Jõhvi maanteelt asuvatest bussipeatustest
kuni Ida-Viru Keskhaigla linnakuni kergliiklustee ehitamine;
- huvihariduskeskuse projekteerimine ja arendamine Maleva tn 4 koolikrundil;
- Saja Tamme pargi kergliiklusteede välja ehitamine ja pargiala edasine arendamine;
- Ahtme linnaosas metsapargiala arendamise lähteseisukohtade väljatöötamine;
- Kergliiklustee Vana Ahtmest kuni linna halduspiirini Alutaguse vallaga arendamine ja välja
ehitamine;
- Puru tee 38 detailplaneeringujärgse koolistaadioni projekteerimine ja kooli ümberehitamise
projekteerimine.
Sompa linnaosa üldplaneeringu kohased arengud:
- endise Sompa kaevanduse tööstusterritooriumi piirkonnas ettevõtluse arendamine
töökohtade tekkimiseks;
- säilib niinimetatud “aedlinna” hoonestuse arengusuund, madaltihe asustusmuster,
kergliiklusteede võrgustiku parendamine.
Kukruse linnaosa üldplaneeringu kohased arengud:
- kergliiklusteede võrgustiku arendamine ja ühendamine Järve linnaosa ja Jõhvi linna
suunas;
- elukeskkonna kvaliteedi parendamiseks liigvee ja sadevee ärajuhtimise süsteemi
projekteerimine.
Oru linnaosa üldplaneeringu kohased arengud:
- kergliiklusteede võrgustiku arendamine;
- väikeelamute piirkonna laiendamine.
Linna arengut, mis läheks vastuollu üldplaneeringute lahendustega, ei ilmnenud.
Üldplaneeringutega määratud maakasutuste juhtfunktsioonid elamu-, pargialade-, tööstuse-
ja ärimaade arendamiseks on piisavad ja vastavad tänapäeva realistlikele arengu
väljavaadetele, linna visioonidele ja plaanidele.
Lisaväärtuse Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse linnaosade üldplaneeringutele on andnud
Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike
hoonestusalade teemaplaneering, mis on suunatud 1940-50 aastate hoonestusalade
säilimisele linnaruumi omapärasuse tõstmiseks.
Kohtla-Järve linnosade üldplaneeringute kehtivusaja jooksul ei ole ilmnenud vastuolusid
planeeritud suundade ja tendentside vahel. Kehtestatud detailplaneeringud ning linna areng
on järginud üldplaneeringutes kehtestatud ning võimaldab tasakaalustatud nii majanduslike
kui sotsiaalseid arenguid linnas.
Üldplaneeringute muutmise või kehtetuks tunnistamise vajadust ei ole ilmnenud. Järve,
Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosade üldplaneeringud kajastavad aktuaalselt linnaosade
arengu suundumusi, muutvate detailplaneeringutega oluliselt ei ole muudetud, need on
terviklikud ja elluviidavad.
Kohtla-Järve linna ruumilise arendamise edendamiseks on vajalik analüüsida
linnaelanikkonna kahanemisega seotud mõjusid ja välja töötada selle kohanemise
lähteseisukohad ja võimalused.
Linnaosade üldplaneeringutes on linnaarengu kindlustamiseks vajalik erinevate maakasutuse
juhtfunktsioonide eraldamine ning piisav maareserv elamu-, äri- ja tootmismaa
juhtfunktsiooniga maadele ette nähtud 20-30 aasta perspektiivis. Maareservi vajadust on
võimalik kombineerida linnakeskuse tihendamisega ja äärealade kaasamisega.
2. Detailplaneeringute ülevaatamine
Lähtudes PlanS § 124 lõikest 2 üldplaneeringuid viiakse ellu ka detailplaneeringutega, siis
üldplaneeringute ülevaatamise käigus vaadati üle kehtestatud detailplaneeringud.
Eesmärgiks on selgitada välja, kas ja kui palju on selliseid detailplaneeringuid, mille puhul ei
ole asutud detailplaneeringut realiseerima.
PlanS § 140 lõike 1 kohaselt võib tunnistada kehtetuks detailplaneeringu või selle osa, kui
detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt 5 (viis) aastat ja detailplaneeringut
ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik
soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeeringu elluviimine on tegevus, mille
eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest
kinnipidamise tagamine, mis on avaliku võimu asutuse ülesanne. Ellu viimata planeeringu
alusel ei ole tehtud elluviimiseks vajalikke toiminguid (pole moodustatud planeeringujärgseid
katastriüksusi, pole muudetud katastri sihtotstarvet, pole välja antud ehitusluba ning pole
asutud projekteerima).
Kehtetuks tunnistamise või kehtima jätmise kaalutlusotsuse väljakujunemisel lähtutakse
järgmistest asjaoludest ja kaalutlustest:
- kas ja kuivõrd olulised võiksid planeeringu kehtetuks tunnistamisega olla tagajärjed isikule,
isiku osalemise või tegevusetuse protsessis, planeeringu andmisest möödunud ajast,
avalikust huvist ja kinnisasja omaniku huvist seoses kehtetuks tunnistamisega;
- kas arendaja on teinud mingi tehingu oma vara käsutamiseks või muul viisil elukorraldust
muutnud;
- kas võiks esineda ülekaaluks avalik huvi.
PlanS § 74 lõikes 5 on sätestatud, et üldplaneering on kohaliku omavalitsuse
detailplaneeringu koostamise alus. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk
eelkõige üldplaneeringu elluviimine ning lähiaastate ehitustegevuse alus. Kehtestatud
detailplaneering on ehitusprojekti koostamise alus ja maakasutamise juhtfunktsiooni
määramine maakorralduslike toimingute teostamiseks.
Üldplaneeringu ülevaatamise tulemusel on oluline selgitada välja arendajate reaalsed plaanid
ja detailplaneeringute edaspidised elluviimise võimalused ning kui puudub soov planeeringuid
ellu viia või on ilmnenud muud takistused ja asjaolud, kaaluda planeeringute kehtetuks
tunnistamist.
Antud analüüsi eelduseks on realiseerimata jäänud planeeringute osas teostatud
arendajatega kirjavahetus, selgitamaks üldplaneeringutele vastavust ja sellekohaselt
detailplaneeringute sobivust ja ajakohasust.
Üldplaneeringute ülevaatamise oluliseks eesmärgiks on selgitada välja, kui palju on
detailplaneeringuid, mille puhul ei ole asutud detailplaneeringut realiseerima.
Kehtestatud detailplaneeringute hulgas on planeeringuid, mille alusel ei ole alustatud nende
elluviimist või on need jäänud lõpule viimata.
Kohtla-Järve linnas Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosades on kokku kehtestatud
ja kehtivaid 79 detailplaneeringut ning nendest on seisuga 1. jaanuar 2022. a üle viie aasta
vanuseid ja tervikliku ruumilise lahenduse kohaselt realiseerimata 12 detailplaneeringut.
Realiseerimata jäänud kehtestatud detailplaneeringute ülevaade:
nr Planeeringu nimetus Kehtestamise Planeeringu Planeeringu
aeg eesmärk realiseerimise
etapp ja
kommentaarid
1. Ahtme linnaosa Volikogu maa-alasihtotstarbe Ei ole
Jaaniku tn 9 17.12.2014. a muutmine, realiseeritud
detailplaneering otsus nr 87 kruntideks
jagamine,
ehitusõiguse ja
määramine eramu
ja ärihoone
ehitamiseks,
2. Ahtme linnaosa Volikogu maa-alasihtotstarbe Ei ole
Pargitaguse tn 8 kinnistu 24.04.2013. a muutmine, realiseeritud
detailplaneering otsus nr 276 kruntideks eraomandis
jagamine, kinnistu osas,
ehitusõiguse ja juurdepääsutee
määramine eramute maaüksus on
ehitamiseks, vormistatud linna
omandisse
3. Järve linnaosa Raudtee Valitsuse Temperatuuri- ja Ei ole
tn 43 kinnistu 28.04.2015. a külmlaohoone realiseeritud,
detailplaneering korraldus projekti kinnistu maa
nr 312 koostamiseks ja sihtotstarbe
ehitamiseks vastab
üldplaneeringule
4. Järve linnaosa Järveküla Volikogu Maa-ala Ei ole
tee 127 maa-ala 31.08.2016. a juhtfunktsiooni realiseeritud,
detailplaneering otsus nr 172 muutmine, taotlus maa
ehitusõiguse sihtotstarve
määramine muutmiseks on
menetluses
5. Järve linnaosa Järveküla Valitsuse Krundi Ei ole
tee 12 krundiga piirneva 12.05.2015. a moodustamine ja realiseeritud
maa-ala korraldus ehitusõiguse (Eesti Energia AS
nr 349 määramine on loobunud oma
alajaama plaanidest
ehitamiseks ja oma moodustada
võrkude eraldi krunt
optimeerimise alajaama
projekti kaudu ehitamiseks oma
lahendanud kasuks, krunt on
eesmärgid moodustatud
6. Järve linnaosa Volikogu Ehitusõiguse Ei ole
Tsemenditehase 25.02.2010. a määramine realiseeritud, on
detailplaneering otsus nr 57 tsemenditehase teostatud
ehitamiseks eeluuringud,
omanik loobus
elluviimise
plaanidest
7 Ahtme linnaosa Volikogu Krundi Kinnistu ja maa
Sõpruse tn 4 11.04.2007. a moodustamine, sihtotstarve on
otsus nr 163 maa sihtotstarbe moodustatud
määramine vastavalt
tervisekeskuse planeeringule
ehitamiseks
8. Ahtme linnaosa Volikogu Maa sihtotstarbe Kinnistu
Altserva tn 38 27.01.2009. a muutmine sihtotstarve
otsus nr 377 muudetud,
ehitusprojekt on
koostatud
9. Järve linnaosa Valitsuse Krundi jagamine, Kinnistu jagamine
Pioneeri tn 6b ja 6c 25.06.2013. a liitmine laohoone on tehtud, ajutine
korraldus laiendamiseks ja krunt on
nr 505 ärihoone moodustatud
ehitamiseks
10. Järve linnaosa Järveküla Valitsuse Kruntideks Krundid
tee 11 9.09.2014. a jagamine, äri- ja moodustatud,
korraldus tootmisfunktsioonig projektiga ei
nr 766 a hoone jõudnud
ehitamiseks
11. Järve linnaosa Keemia Volikogu Maa-ala kruntideks Katastriüksuste
vkt 3s, 5s ja 1p 26.03.2014. a ümber jagamine, piirid on
otsus nr 42, ehitusõiguse korrastatud, on
Volikogu määramine tehtud mitmed
30.04.2014. a põlevkiviõlide uuringud ja
otsus nr 47 järeltöötluse projektid
kompleksi põlevkiviõlide
rajamiseks kvaliteeti tõstmise
suunas
12. Järve linnaosa Volikogu Teemaa krundi Teemaa krunt on
ümbersõidutee 19.08.2008. a moodustamine moodustatud
otsus nr 314 linna omandisse
2.1. Kehtivate detailplaneeringute ja realiseerimise võimaluste analüüs
Üldplaneeringute ülevaatamise ajaks jaanuar 2022 on Kohtla-Järve linnas suurem osa
kehtestatud detailplaneeringutest realiseeritud. Nendest planeeringutest kuni 2008 aastani
detailplaneeringute eesmärgid lahendasid eraomandis elamukruntidele juurdelõike võimalust,
maa-ala kruntideks jagamist, ja hoone püstitamist.
Hilisemal ajal kehtestatud detailplaneeringutest, mis omavad suuremat tähtsust linnaruumi
arengus analüüsitud olukord kujunes järgmiseks:
1. Järve linnaosas on kokku kehtestatud 41 (nelikümmend üks) detailplaneeringut.
Alltoodud on arendajate poolt realiseeritud osaliselt või täies mahus linnaosa arengu
kohaselt olulisemad detailplaneeringud ja hõlmavad era või riigiomandis olevaid kinnistuid:
- Uus-Tehase 3 OÜ Järve Biopuhastus krundi detailplaneering;
- Kivi tee 2 ja 4 ehitusjäätmete käitlussõlme detailplaneering;
- Keskallee 12 krundile Maxima kaupluse ehitamise detailplaneering;
- Järveküla tee 68 krundile Selveri kaupluse hoone ehitamise detailplaneering;
- Järveküla tee 50 ja 50c krundile Vironia keskuse kahe-etapilise ehitamise
detailplaneering;
- Keemia vkt 7t VKG teenindushoone ehitamise detailplaneering;
- Ravi tn 10 haigla linnaku detailplaneering;
- Rahvapargi detailplaneering;
- Lõuna mikrorajooni detailplaneering;
- Põhja mikrorajooni detailplaneering;
- Lõuna veehaarde detailplaneering;
- Järveküla tee 41 Järve Spordi- ja tervisekeskuse ehitamise detailplaneering;
- Uus-Tehase tn Tööstuspark I ja II detailplaneering;
- Metsapargi maa-ala detailplaneering;
- Pärna tn 47 krundile riigigümnaasiumi ehitamise detailplaneering
- Järveküla tee 40 ja 40c krundi politsei- ja päästehoone ehitamise detailplaneering.
2. Ahtme linnaosas on kokku kehtestatud 31 (kolmkümmend üks) detailplaneeringut.
Alltoodud on arendajate poolt realiseeritud osaliselt või täies mahus linnaosa arengu
kohaselt olulisemad detailplaneeringud ja hõlmavad era või riigiomandis olevaid kinnistuid:
- Tervise tn 1 sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla krundi detailplaneering;
- Ritsika tn 1 krundi Ahtme Soojuselektrijaama komplaksi detailplaneering;
- Ahtme veehaarde rajamise detailplaneering;
- Jõhvi - Tammiku vahelise jalg- ja jalgrattatee detailplaneering;
- Tammiku - Vana Ahtme kergliiklustee detailplaneering;
- Tabori teest kuni linna halduspiirini kergliiklustee detailplaneering;
- Puru tee 77 kinnistu Maxima kaubanduskeskuse ehitamise detailplaneering;
- Ahtme äri- ja ühiskondliku keskuse arendamise detailplaneering;
- Tervise tn 3 krundi nakkushaigla ehitamise detailplaneering;
- Puru tee 100 krundi detailplaneering;
- Ahtme äri- ja ühiskondliku keskuse detailplaneering;
- Maleva tn 4 kinnistu ja Altserva tn 6 kinnistu osa detailplaneering.
Ülevaatamisel selgus, et Järve linnaosas on 8 (kaheksa) realiseerimata detailplaneeringut,
mille kehtestamisest on möödunud rohkem kui 5 (viis) aastat.
Nende analüüs on järgmine:
1) Aastal 2008 oli Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt tellitud ja kehtestatud tööstuspiirkonnast
ümbersõidutee detailplaneering, mille eesmärk oli tagada tööstuspiirkonnast
rasketranspordi otse väljapääs Tallinn - Narva maanteele. Detailplaneering tervikuna jäi
realiseerimata kokkuleppe mitte saavutamise tõttu Kohtla vallaga, mille territooriumit
mööda kulgeb looduses olemasolev asfaltkattega Sutermu sõidutee kuni Tallinn - Narva
maanteeni. Antud detailplaneeringu osas on linna omandisse moodustatud vastavalt
planeeringulahendusele teemaa krunt Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil ning koostöös
Toila vallaga on võimalik tööstuspiirkonnast väljasõidutee ehitamine realiseerida, kuna Toila
vallal on maareformi käigus moodustatud Sutermu tee transpordimaa krunt. Kohtla-Järve
linnas ka transpordimaa krunt moodustatud Järveküla tee lõik 17 vastavalt
planeeringulahenduses ette nähtud teekoridorile. Seega antud detailplaneeringu
realiseerimise eesmärgil toimunud katastriüksuse moodustamise saab lugeda planeeringu
realiseerumisega seotud toiminguna.
Tänapäeva seisuga, kus Lüganuse vallas plaanitakse biotoodete tehase rajamist ning selle
toimimiseks taristu rajamine Kohtla-Järve linna Järve linnaosas tehnovõrkude ja
teedevõrgustikuga ühendamisel, antud planeeringu alusel ümbersõidutee rajamine
tagamaks tööstuspiikkonna ühendus linnatänavate läbimata otsesõiduga Tallinn – Narva
riigiteele läbi Sutermu tee Toila vallas. Ettepanek on antud detailplaneering jätta kehtima.
2) 25. veebruaril 2010. a kehtestatud tsemenditehase detailplaneeringu elluviimise kohta on
Viru Keemia Grupp AS esitatud 11. veebruaril 2022. a loobumise ettepaneku (registreeritud
Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris 11. veebruaril 2022. a numbri 2-5-
5/380-1 all) seoses muutunud majanduskeskkonnaga. Ettepanek on tunnistada kehtetuks
tsemenditehase detailplaneering ning Järve linnaosa üldplaneeringut täpsustava
tsemenditehase kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku üldplaneering
(kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 18. veebruari 2009. a otsusega nr 387).
3) 26. märtsil 2014. a kehtestatud Keemia vkt 3s, 5s ja 1p maaüksuste ja nende lähiümbruse
põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi rajamise detailplaneering, mis on endiselt AS Viru
Keemis Grupp poolt esitatud seisukohale (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse
dokumendiregistris 11. veebruaril 2022. a numbri 2-5-5/380-1 all) aktuaalne ja
realiseerimise protsessis. Põlevkiviõlide järeltöötlus on vahetult seotud olemasoleva
tootmisega ja selle tootmistegevuse laiendamisega, mistõttu on kompleksi asukoht valitud
tööstusterritooriumile olemasoleva tootmise lähedusse. Aastatel 2029-2021 ettevõtte poolt
on kompleksi projektiga teostatud mitmed uuringud ja piloottestid. Ettepanek jätta kehtima
antud detailplaneering.
4) Eraomaniku poolt tellitud ja aastal 2013 kehtestatud Pioneeri tn 6b ja 6c kruntide
detailplaneering, mille eesmärgiks on maa-ala kruntideks ümberjagamine,
ärimaafunktsiooni määramine laohoone laiendamiseks ja ärihoone ehitamiseks.
Planeeringujärgselt on jagatud Pioneeri tn 6c krunt ja moodustatud ajutine krunt Pioneeri
tn 6b liitmiseks. Omaniku vastuskirjas (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse
dokumendiregistris 7. aprillil 2022. a numbri 2-5.5/409-1 all) on teavitatud, et majandusliku
ebakindluse pärast omanikud ei jõudnud edasise arenguga, kuid plaanid detailplaneeringu
realiseerimisest on jätkuvalt aktuaalsed. Ettepanek on jätta kehtima antud planeering.
5) OÜ FISH FARMING poolt tellitud ja aastal 2014 kehtestatud detailplaneering, mille
eesmärgiks on Järveküla tee 11 kinnistu jagamine, ehitusõiguse määramine äri- ja
tootmisfunktsiooni sihtotstarbe määramine ärihoone ja suletud veevarustusseadmete
rajamine kalakasvatuseks. Antud planeeringu realiseerimise osas arendaja teatas
kirjavastuses (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris 10. jaanuaril
2022. a numbri 2-5.5/410-1 all), et on planeeringujärgselt moodustatud krundid pos 2 –
Järveküla tee 11, pos 11 -Pioneeri tn 2, pos 111 – Pioneeri tn 4 ja kruntide kasutusotstarbed
vastavalt. Arendaja plaanid täiendavate uuringute teostamisel ja projekteerimisel on
seiskunud seoses COVID probleemidega. Ettepanek on jätta kehtima antud planeering.
6) OÜ Elektrilevi poolt tellitud ja aastal 2015 kehtestatud uue 6 kV jaotusalajaama
ehitamiseks krundi moodustamise ja uute maakaabelliinide rajamise eesmärgil
detailplaneering. Hetkel on krunt planeeringujärgselt moodustatud, kuid OÜ Elektrilevi ei
ole sellest enam huvitatud. OÜ Elektrilevi poolt ei ole vastust esitatud. Arvestades antud
detailplaneeringu eesmärki, mis näeb ette alajaama rajamist ning sellel põhjusel
määratud krundi suuruse 337 m2 kohaselt ei ole võimalik planeeringut teisel eesmärgil
realiseerida. Kuid sama planeeringulahendus nägi ette endise Järveküla tee 12a
alajaama kinnistu omandamise kõrval oleva kinnistu Järveküla tee 12 koosseisust, mis
on realiseeritud. Võttes arvesse tööstuspiirkonna lähedust, võimaldab nimetatud
planeeringu järgselt moodustatud alajaama krunt elektrivõrgustiku jätkuvat arendamist,
seega on ettepanek jätta antud planeering kehtima.
7) OÜ 5D Production poolt tellitud ja aastal 2015 kehtestatud Raudtee tn 43 kinnistu
detailplaneering, mille eesmärgiks oli ärimaa funktsiooniga krundile hoonestusõiguse
määramine sügav külmlaohoone ehitamiseks. Omanik on vastuskirjas (registreeritud
Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris 15. veebruaril 2022. a numbri 2-5.5/407-
1 all) teavitas, et endiselt on huvitatud planeeringu elluviimisel, kuid hetkel
majandusolukord ei soosi sellega alustada. Kuna kinnistu sihtotstarbe on ärimaa omanik
plaanib vastavalt turuolukorrale tegeleda projekti koostamisega.
8) OÜ VEKOOLIS poolt tellitud ja aastal 2016 kehtestatud Järveküla tee 127 kinnistu
detailplaneering, mille eesmärgiks oli maa-ala maakasutamise sihtotstarbe muutmine
100% ärimaaks autohoolduskeskuse ehitamiseks ei jõudnud COVID olukorra pärast
konkreetse projekti koostamisele. On esitatud taotlus planeeringujärgselt muuta krundi
maakasutamise sihtotstarve.
Ülalnimetatud detailplaneeringud on Järve linnaosa üldplaneeringu arendamist jätkuvalt
toetavad, nende osas linnaruumi muutmise muid plaane ja ettepanekuid ei ilmnenud,
planeeringute järgselt on tehtud toimingud ja arendajatel rahalised kulutused, seega on
ettepanek jätta need kehtima.
Ahtme linnaosas on 5 (viis) realiseerimata detailplaneeringut, mille kehtestamisest on
möödunud rohkem kui 5 (viis) aastat. Nende analüüs on järgmine:
1) Ahtme mnt 60, 60a ja 62 kruntide detailplaneering, mis näeb ette eramute ehitamise, on
moodustatud katastriüksused, kuid Maa-ametil ei ole õnnestunud mitmekordsetel
enampakkumistel need müüa. Ahtme linnaosa üldplaneeringu kontseptiooni kohaselt
täiendavad antud krundid loogiliselt Puru asumi Ahtme maanteega piirneva väikeelamu
piirkonda, planeeringulahenduses on selgelt välja toodud ehituslikud ja arhitektuursed
tingimused ja hoonestusõiguse parameetrid. On ettepanek jätta antud planeering
kehtima.
2) Sõpruse tn 4 krundi perearstikeskuse detailplaneering, mis on ka kooskõlas Ahtme
linnaosa üldplaneeringu visiooniga luua Ida-Viru keskhaigla piirkonnas perearstikeskus,
on moodustatud katastriüksus ja omanik VEM Grupp OÜ endiselt huvitatud selle
realiseerumisel ja oma vastuses (dokumendiregistris nr 2-5.5/406-2 all). On ettepanek
jätta antud planeering kehtima.
3) OÜ Autokool Mewo poolt tellitud ja aastal 2009 kehtestatud Altserva tn 38 kinnistu
detailplaneering, mille eesmärk on olemasolevas hoones teha vanurite hooldekodu, on
realiseerimisel. Hoone ümberehitamine on pooleli ja omanik selle pani müüki. Kuid
planeeringujärgselt kehtiv maakasutusotstarve võimaldab uuel omanikul jätkata selle ellu
viimisega. on ettepanek jätta antud planeering kehtima.
4) Aprillis 2013 kehtestatud Pargitaguse tn 8 kinnistu detailplaneering hõlmab nimetatud
kinnistu ja kuni Puru teele väljasõidu maa-ala ning näeb ette kinnistu jagamist ja umbes 15
eramu ehitamist. Alates detailplaneeringu kehtestamisest ei ole omanik tegelenud antud
detailplaneeringu realiseerimise ettevalmistusega ning Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt
saadetud kirjale ei vasta, ei ole Kohtla-Järve Linnavalitsusel teada ühestki planeeringu
elluviimisega seotud toimingust. Detailplaneering on kooskõlas Ahtme linnaosa
üldplaneeringulahendusega ja lähipiirkonda ehitatud Maxima kaubanduskeskus on
elamukvartali moodustamisel elukeskkonna heaolu parendamisel kasuks. Ahtme linnaosa
kinnisvaraturul on puudus väikeelamumaa pakkumistest, kuid huvilised on olemas. Antud
detailplaneering on mõistlik jätta kehtima, kuna eramute ehitamise järele esineb linnas
rohkesti nõudlusi. Kuigi planeeringu kehtestamisest möödus 2018. a aprillis 5 (viis) aastat
on alus eeldada avalikkuse huvi eramute ehitamise vastu. On ettepanek jätta antud
planeering kehtima
5) OÜ Ahtme Maja poolt aastal 2014 kehtestatud detailplaneering, mille eesmärgiks on
kinnistu kaheks kruntideks jagamine ning maakasutamise sohtotstarbe määramine äri- ja
tootmismaaks ja uuele krundile elamumaaks. Omanik on esitanud selgitused
(registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris 8. aprillil 2022. a numbri 2-
5.5/406-3).
Omaniku poolt on esitatud taotlus kinnistu jagamiseks ja planeeringujärgse maakasutuse
sihtotstarve määramiseks ja tellitud jagamise tehingud. On ettepanek jätta antud planeering
kehtima
Ülalnimetatud detailplaneeringud on Ahtme linnaosa üldplaneeringu arendamist jätkuvalt
toetavad, nende osas linnaruumi muutmise muid plaane ja ettepanekuid ei ilmnenud,
planeeringute järgselt on tehtud toimingud ja arendajatel rahalised kulutused, seega on
ettepanek jätta need kehtima.
KOKKUVÕTE
Kohtla-Järve Ahtme, Järve, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosade üldplaneeringute kehtestamise
järgsel perioodil on linna ruumilise arengu suunamine toimunud detailplaneeringute kaudu
ning kõiki üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamist on põhjalikult kaalutud.
Üldplaneeringute ülevaatamise tulemuste põhjal saab kinnitada, et
üldplaneeringute põhilahendus on kooskõlas maakonda käsitlevate strateegiliste
dokumentidega, kus Kohtla-Järve linn on endiselt tõmbekeskuseks.
Üldplaneeringutes seatud ruumilise arengu põhisuunad on jätkuvalt aktuaalsed.
Üldplaneeringud vajavad täpsustamist elupaikade osas seoses elanikkonna kahanemisega,
kus hoonestusala on suurenenud ja rahvastik on vähenenud. See vajab elamumaa
maakasutuse suuna ümbermõtlemist korterelamu ja väikeelamu osakaalu ja arendamise
osas. On vajalik analüüsida linnaelanikkonna kahanemisega seotud mõjusid ja välja töötada
selle kohanemise lähteseisukohad ja võimalused.
Üldiseks probleemiks suuremates Ahtme ja Järve linnaosades on elanike autotranspordi
parkimiskohtade puudus, mis on lahendatav üldplaneeringus linnaomandis olevate maade
kasutusse võtmise ja arendajate leidmise teel detailplaneeringute kaudu.
Järve linnaosa üldplaneeringu põhiseisukohtade täitmine on toiminud selles määratud
arengusuunas:
- Järve linnaosa on suure tööstusliku osakaaluga linnaosa, kus maastikuliselt tööstus- ja
elamupiirkond on omavahel rohealadega eraldatud ning seda on säilitatud. On olemas
reservis maad nii tootmise olemasolevates ja uutes ettevõtetes arendamiseks, kui
elamupiirkonna laiendamiseks.
- Linnaosas on piisav kõrghaljastuse osakaal, arendatud on Rahvapark ja Metsapark.
- On arenenud jalg- ja jalgrattateede võrgustik naaberomavalitsuste suunas, kuid vajab
kaasajastamist keskosas selle ohutuse eesmärgil.
- On välja kujunenud spordi- ja tervisekeskuse linnak Rahvapargi piirkonnas, kus lähiaastatel
sportimise teenuseid ja sportlastele pakutavaid teenused veelgi laiendatakse.
- Probleemiks on Lõunarajooni altkaevandatud aladel elamutes tekkivad kahjustused ja
üldised elamufondi energiatõhususe täitmisega seotud suunad.
- Endiselt on aktuaalne tööstuspiirkonnast otse väljapääs Tallinn – Narva maanteele
arvestades Uus-Tehase tänava tööstuspargi arendamisega ja rasketranspordi liikluse
intensiivistumisega.
Ahtme linnaosa üldplaneeringu põhiseisukohtade täitmine on toiminud selles määratud
arengusuunas:
- Ahtme linnaosa omab hästi väljakujunenud linnakeskkonda, kus suhteliselt kompaktselt
asuvad elamualad, haridus- ja spordiasutused ning elukondlik teenindus. Selle suuna
arendamiseks on koostatud Puru tee 38 ja Maleva tn 4 koolikruntide detailplaneeringud.
- On välja ehitatud jalg- ja jalgrattateede võrgustik naaberomavalitsuste suunas, kuid vajab
kaasajastamist keskosas haridusasutuste ja asumite vahelisel alal selle ohutuse eesmärgil.
- On väljakujunenud Ahtme ühiskondlik- ja ärikeskus Maleva ja Toome puiestee tänavate
piirkonnas.
- Tervise tänava piirkonnas on lõpuni arendatud Ida-Viru Keskhaigla linnak ja selle
lähiümbrus inimliku- ja looduskeskkonna uuendamise eesmärgil, kus on rajatud Saja
tamme park, on realiseerumisel maakonnast autobussiga saabuvatele kodanikele
jalgsi liiklemisel ohutu ühendustee haigla ja Tartu – Jõhvi maantee bussipeatuste
vahel. On elavnenud Ahtme maantee äärne parkmets maantee ja elamualade vahel,
mis ilmestab linnakeskkonda ja kasutatakse tervisespordi harrastamiseks. Lähiajal
kaasava eelarve raames lisandub sinna koerte jalutusplats.
- Ahtme üldplaneeringu kohaselt, Ahtme linnaosas asuva Vana Ahtme asumi tööstusala
on mõistliku distantsiga eraldatud elamupiirkonnast, ja selle laiendamine on ette
nähtud maakasutamise intensiivistamise teel olemasoleval tootmismaa alal. Jätkata
selle tootmisala arendamist, vältides keemiatööstuse või olulise mõjuga tootmise
rajamist.
- Endiselt jääb transpordiprobleemiks Ahtme linnaosa läbiv raudtee, mis on linnaelanike
igapäevases elus suureks takistuseks liiklemisel Puru asumi ja Ahtme linnaosa
keskuse vahel.
- Linnaosas puudub suuremahuline pargiala linnaelanike elamiskoha läheduses
jalutamiseks, spordi tegemiseks ja looduses viibimiseks. Selleks on üldplaneeringus
reserveeritud maa-ala Estonia puiestee ja Altserva tänava ristumiskohal Altserva
haljasala P2 ja Estonia puiesteest idapoolne linnaosa piiriga külgnev Puru tee 79b
maa-ala ja Vana Ahtme park on määratud Ritsika tänava väikeelamu piirkonnas
raudtee vahelisele alale.
- Elutaseme tõus ja elanike eeldatav eelistus väikeelamutele tingib väikeelamumaa
juhtfunktsiooni arendamist. Selleks on üldplaneeringus reserveeritud maa-alad Jõhvi
ja Tammiku vahelisel Pargitaguse alal, on valmis Pargitaguse 8 kinnistu
detailplaneering.
Sompa linnaosa arengusuunaks on aedlinnaline asum, kuhu uusi tootmismaid ei kavandata.
Eesmärk on säilitada asula stalinistliku hoonestuse struktuur, laiendada väikeelamute
ehitamise võimalusi ja tagada kvaliteetne elukeskkond.
- Vajab arendamist Sompa klubist põhja suunas asuv ala suurema rekreatsiooni alana
sportimiseks, ürituste korraldamiseks ja vaba aja veetmiseks.
- Tuleb arendada jalg- ja jalgrattateede võrgustikku Jõhvi vallaga ühendamiseks.
Kukruse linnaosa areng lähtub kaasaegse multifunktsionaalse aedlinna põhimõtetest ja on
sarnane Sompa linnaosaga.
- Tallinn-Narva maantee äärde rajatud kergliiklustee võrgustikuga on loodud hea
ühendus Järve linnaosaga ja Jõhvi linnaga. Vajab laiendamist ja korrastamist linnaosa
keskne jalgteede võrgustik.
- Linnaosa olemasolevad puhkealad moodustavad pargialad ja spordialad, mis vajavad
kaasajastamist ja sportimisvõimaluste laiendamist.
Oru linnaosa omab väärtust eelkõige looduslähedase elukeskkonnana, kus areng
lähtub kaasaegse multifunktsionaalse aedlinna põhimõtetest.
- Säilitatakse idaosa, kui elamu- ja puhkepiirkond, ning lääneosa, kui tootmis- ja
ettevõtluspiirkond. Eesmärk on tagada elanikele kvaliteetne elukeskkond läbi
asustusstruktuuri väärtustamise ja mitmekesistamise.
- Planeerida ja viia ellu elamuarendus pere- ja ridaelamute näol. Selles suunas on
koostatud detailplaneering Virmalise, Kesk ja Vikerkaare tänavate piirneval alal, mis
jäi seisma riigiomandis oleva maa pika enampakkumise protseduuri tõttu, kus arendaja
on kaotanud rahalised võimalused ja huvi.
- On oluline arendada kergliiklusteede võrgustikku, suunates selle Tallinn-Narva
maanteega ühendamisele ja sealt edasi Toila vallaga ja rannikuga.
- Säilitada looduslikud männimetsa alad, mis on linnaosa väärtuseks üldkasutatava
puhkeruumina. Selles suunas on lammutatud linnapilti mõjutanud kasutamata seisnud
koolihoone.
Ülevaatamise käigus on tuvastatud:
Üldplaneeringute ülevaatamise tulemusena jäävad kehtima 78 detailplaneeringut.
Ahtme ja Järve linnaosade üldplaneeringuid detailplaneeringutega oluliselt muudetud ei ole
ning on terviklikud ja elluviidavad.
Sompa, Kukruse ja Oru linnaosades puuduvad üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud
ja seega need üldplaneeringud on terviklikud ja elluviidavad.
LISA 2
Kohtla-Järve Linnavolikogu
25. augusti 2022. a
otsuse nr 50 juurde
Kohtla-Järve linna Sompa, Kukruse ja Oru linnaosades kehtivate detailplaneeringute nimekiri
Jrk
Aadress / asukoht Nimetus Õigusakt
nr
Sompa linnaosa
Valli tn 2 ja Valli tn 4 Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. jaanuari 2011. a otsus nr 135 “Kohtla-Järve linna
Valli tn 2 ja kruntide vahelise maa-ala ja Sompa linnaosas Valli tn 2 ja Valli tn 4 kruntide vahelise maa-ala ja selle lähiümbruse
1.
Valli tn 4 selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine”
detailplaneering
Kanarbiku tn 3a kinnistu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 3. märtsi 2015. a korraldus nr 147 “Kohtla-Järve linna
2. Kanarbiku tn 3a
lähiala detailplaneering Sompa linnaosas Kanarbiku tn 3a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine”
Kukruse linnaosa
I Lehe põik 2A Kohtla-Järve Linnavolikogu 24. mai 2006. a otsus nr 75 “Kukruse linnaosas I Lehe
1. I Lehe põik 2A
detailplaneering põik 2A detailplaneeringu kehtestamine”
Võsa tn 10 ja 12 kruntide Kohtla-Järve Linnavolikogu 13. septembri 2006. a otsus nr 106 “Võsa tn 10 ja Võsa
2. Võsa tn 10 ja 12
detailplaneering tn 12 kruntide detailplaneeringu kehtestamine“
3. Lehe põik 1 A ja 3. Lehe põik 1 A ja 1 C Kohtla-Järve Linnavolikogu 11. aprilli 2007. a otsus nr 164 “Kukruse linnaosas 3.
3.
1C maa-ala detailplaneering Lehe põik 1 A ja 1 C maa-ala detailplaneeringu kehtestamine“
Põhja tn 6 vaba maa-ala Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011. a otsus nr 167 “Kohtla-Järve linna Kukruse
4. Põhja tn 6
detailplaneering linnaosas Põhja tn 6 vaba maa-ala detailplaneeringu kehtestamine“
Oru linnaosa
Virmalise, Vikerkaare ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 16. juuni 2009. a otsus nr 407 “Oru linnaosa Virmalise,
Eha tn,
1. Kesk tänavate vahelise Vikerkaare ja Kesk tänavate vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamine”
Vikerkaare tn
maa-ala detailplaneering
LISA 3
Kohtla-Järve Linnavolikogu
25. augusti 2022. a
otsuse nr 50 juurde
Kohtla-Järve linna Järve ja Ahtme linnaosade kehtivate detailplaneeringute nimekiri
Jrk
Aadress / asukoht Nimetus Õigusakt
nr
Järve linnaosa
Outokumpu tn 15A maa-ala Kohtla-Järve Linnavolikogu 2. oktoobri 2002. a otsus nr 186 “Detailplaneeringu
1. Outokumpu tn 14
detailplaneering kehtestamine Järve linnaosas”
Kivi tee 2 ja 4 maa-ala Kohtla-Järve Linnavolikogu 24. novembri 2004. a otsus nr 153 “ Kivi tee 4,
2. Kivi tee 2 ja 4
detailplaneering Uus-Tehase tn 3 ja Tervise tn 1 detailplaneeringu kehtestamine”
Uus-Tehase tn 3 maa-ala Kohtla-Järve Linnavolikogu 24. novembri 2004. a otsus nr 153 “ Kivi tee 4,
3. Uus-Tehase tn 3
detailplaneering Uus-Tehase tn 3 ja Tervise tn 1 detailplaneeringu kehtestamine”
Järve põik 10 Kohtla-Järve Linnavolikogu 21. septembri 2005. a otsus nr 226 “Järve põik 10
4. Järve põik 10
detailplaneering detailplaneeringu kehtestamine”
Keskallee 12 krundi Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. märtsi 2006. a otsus nr 59 “Järve linnaosas
5. Keskallee 12
detailplaneering Keskallee 12 krundi detailplaneeringu kehtestamine”
Järveküla tee 68 krundi Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. märtsi 2006. a otsus nr 60 “Järve linnaosas
6. Järveküla tee 68
detailplaneering Järveküla tee 68 detailplaneeringu kehtestamine”
Ehitajate 128b ja sellega Kohtla-Järve Linnavolikogu 13. septembri 2006. a otsus nr 105 “Järve linnaosa krundi
7. Ehitajate 128b piirneva maa-ala Ehitajate tn 128b ja sellega piirneva maa-ala detailplaneeringu kehtestamine”
detailplaneering
Kohtla-Järve Linnavolikogu 11. oktoobri 2006. a otsus nr 118 “Järve linnaosas
8. Rahvapark Rahvapargi detailplaneering
Rahvapargi detailplaneeringu kehtestamine”
Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. novembri 2006. a otsus nr 142 “Järve linnaosas
9. Gaasi tn 6 Gaasi tn 6 detailplaneering
Gaasi tn 6 maa-ala detailplaneeringu kehtestamine”
Järveküla tee 50 krundi ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. juuni 2007. a otsus nr 189 “Järve linnaosas
krundiga kuni Järveküla Järveküla tee 50 krundi ja krundiga kuni Järveküla teeni külgneva maa-ala
10. Järveküla tee 50
teeni külgneva maa-ala detailplaneeringu kehtestamine”
detailplaneering
Kohtla-Järve Linnavolikogu 28. novembri 2007. a otsus nr 240 “Järve linnaosas
11. Pärna tn 24 Pärna tn 24 detailplaneering
Pärna tn 24 krundi detailplaneeringu kehtestamine“
Karja tänava majade nr 10, Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. detsembri 2007. a otsus nr 249 “Järve linnaosas Karja
Karja tn 10, 10a ja nr 10a, nr 10b ja selle maa- tänava majade nr 10, nr 10a, nr 10b ja selle maa-ala lähiümbruse detailplaneeringu
12.
10b ala lähiümbruse kehtestamine”
detailplaneering
Järveküla tee krundi (Järve Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. veebruari 2008. a otsus nr 264 “Järve linnaosas
13. Järveküla tee 41 Spordikeskus) Järveküla tee krundi (Järve Spordikeskus) detailplaneeringu kehtestamine”
detailplaneering
Kalevi tn 37a ja sellega Kohtla-Järve Linnavolikogu 7. mai 2008. a otsus nr 282 ”Järve linnaosas
14. Kalevi tn 43 piirneva maa-ala Kalevi tn 37a ja sellega piirneva maa-ala detailplaneeringu kehtestamine”
detailplaneering
Uus-Tehase tänav Ümbersõidutee rajamise Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. augusti 2008. a otsus nr 314 “Järve linnaosas
15.
lõik 7 detailplaneering ümbersõidutee rajamise detailplaneeringu kehtestamine”
Olevi tn 102 Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. augusti 2008. a otsus nr 315 “Järve linnaosas
16. Olevi tn 102
detailplaneering Olevi tn 102 detailplaneeringu kehtestamine”
Ravi tn 10 haigla Kohtla-Järve Linnavolikogu 24. septembri 2008. a otsus nr 325 “Järve linnaosas
17. Ravi tn 10 territooriumi Ravi tn 10 haigla territooriumi detailplaneeringu kehtestamine”
detailplaneering
Kalevi tn 4 ja Järveküla tee Kohtla-Järve Linnavolikogu 27. jaanuari 2009. a otsus nr 378 “Järve linnaosas
Kalevi tn 4 ja 75 maaüksuste ja nendega Kalevi tn 4 ja Järveküla tee 75 maaüksuste ja nendega piirneva maa-ala
18.
Järveküla tee 75 piirneva maa-ala detailplaneeringu kehtestamine”
detailplaneering
Ehitajate tn 126 ja selle Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. aprilli 2009. a otsus nr 396 “Ehitajate tn 126 ja selle
19. Ehitajate tn 126 lähiümbruse lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine”
detailplaneering
Tehase tn 9 krundi ja selle Kohtla-Järve Linnavolikogu 31. märtsi 2010. a otsus nr 61 “Kohtla-Järve Järve
20. Tehase tn 9 lähiümbruse linnaosas Tehase tn 9 krundi ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine”
detailplaneering
Järveküla tee 28 kinnistu ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. mai 2010. a otsus nr 74 “Kohtla-Järve linna Järve
selle taga oleva maa-ala linnaosas Järveküla tee 28 kinnistu ja selle taga oleva maa-ala Järve linnaosa
21. Järveküla tee 28 Järve linnaosa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine”
üldplaneeringut muutev
detailplaneering
Sinivoore tn 15 elamu ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. jaanuari 2011. a otsus nr 134 “Kohtla-Järve linna
Outokumpu tn 25,
22. Kohtla-Järve linna Järve Järve linnaosas Sinivoore tn 15 elamu ja Kohtla-Järve linna Järve linnaosa halduspiiri
29, 31
linnaosa halduspiiri
vahelisel maa-alal Lõuna vahelisel maa-alal Lõuna veehaarde uute puurkaevude rajamise detailplaneeringu
veehaarde uute kehtestamine “
puurkaevude rajamise
detailplaneering
Kohtla-Järve tööstuspargi Kohtla-Järve Linnavolikogu 2. novembri 2011. a otsus nr 197 “Kohtla-Järve linna
23. Uus-Tehase tn
rajamise detailplaneering Järve linnaosas Kohtla-Järve tööstuspargi rajamise detailplaneeringu kehtestamine”
Järveküla tee 50 ja 50c Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. veebruari 2012. a otsus nr 222 “Kohtla-Järve linna
Järveküla tee 50 ja
24. kruntidega piirneva vaba Järve linnaosas Järveküla tee 50 ja 50c kruntidega piirneva vaba maa-ala
50c
maa-ala detailplaneering detailplaneeringu kehtestamine”
Pioneeri tn 6b ja 6c Kohtla-Järve Linnavalitsuse 25. juuni 2013. a korraldus nr 505 “Kohtla-Järve linna
25. Pioneeri tn 6b ja 6c kruntide ja lähiala Järve linnaosas Pioneeri tn 6b ja 6c kruntide ja nende vahelise ala detailplaneeringu
detailplaneering kehtestamine”
Outokumpu tn, Sinivoore tn Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. juuni 2013. a otsus nr 284 “Kohtla-Järve linna Järve
Outokumpu tn, ja Katse tn piiratud Lõuna linnaosas Outokumpu tn, Sinivoore tn ja Katse tn piiratud Lõuna mikrorajooni asumi
26. Sinivoore tn ja mikrorajooni asumi liiklusskeemi detailplaneeringu kehtestamine“
Katse tn liiklusskeemi
detailplaneering
Keemia väikekoht 7t Kohtla-Järve Linnavalitsuse 6. augusti 2013. a korraldus nr 588 “Kohtla-Järve linna
27. Keemia tn 1 kinnistu lõunanurga osa Järve linnaosas Keemia väikekoht 7t kinnistu lõunanurga osale detailplaneeringu
detailplaneering kehtestamine”
Kalevi tn, Metsapargi tn, Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. septembri 2013. a otsus nr 294 “Kohtla-Järve linna
Kalevi tn, Aia tn ja Olevi tänavaga Järve linnaosas Kalevi tn, Metsapargi tn, Aia tn ja Olevi tänavaga piiratud Põhja
28. Metsapargi tn, Aia piiratud Põhja mikrorajooni mikrorajooni asumi liiklusskeemi detailplaneeringu kehtestamine”
tn ja Olevi tänav asumi liiklusskeemi
detailplaneering
Keemia väikekoht Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. märtsi 2014. a otsus nr 42 “Kohtla-Järve linna Järve
Keemia väikekoht maaüksuste 3s, 5s ja 1p ja linnaosas Keemia väikekoht maaüksuste 3s, 5s ja 1p ja nende lähiümbruse
29.
3s, 5s ja 1p nende lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine” ja muudetud 30. aprilli 2014. a linnavolikogu
detailplaneering otsusega nr 47
Järveküla tee 11, Järveküla tee 11 krundi ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 9. septembri 2014. a korraldus nr 766 “Kohtla-Järve linna
30.
Pioneeri tn 2, 4 lähiala detailplaneering Järve linnaosa Järveküla tee 11 krundi ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine”
Järveküla tee 12 krundiga Kohtla-Järve Linnavalitsuse 12. mai 2015. a korraldus nr 349 “Kohtla-Järve linna
31. Järveküla tee 12c piirneva maa-ala Järve linnaosas Järveküla tee 12 krundiga piirneva maa-ala detailplaneeringu
detailplaneering kehtestamine”
Kohtla-Järve Linnavalitsuse 22. septembri 2015. a korraldus nr 714 “Kohtla-Järve
Metsapargi Metsapargi maaüksuse
32. linna Järve linnaosas Metsapargi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu
maaüksus detailplaneering
kehtestamine”
Raudtee tn 43 kinnistu Kohtla-Järve Linnavalitsuse 28. aprilli 2015. a korraldus nr 312 “Kohtla-Järve linna
33. Raudtee tn 43
detailplaneering Järve linnaosas Raudtee tn 43 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine”
Järveküla tee 40 ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 28. septembri 2016. a otsus nr 177 “Kohtla-Järve linna
Järveküla tee 40c kruntide Järve linnaosas Järveküla tee 40 ja Järveküla tee 40c kruntide ja ümbritseva ala
Järveküla tee 40 ja
34. ja ümbritseva ala detailplaneeringu kehtestamine”
Järveküla tee 40c
üldplaneeringut muutev
detailplaneering
Järveküla tee 127 krundi ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 31. augusti 2016. a otsus nr 172 “Kohtla-Järve linna Järve
lähiala detailplaneering, linnaosas Järveküla tee 127 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine”
35. Järveküla tee 127
üldplaneeringut muutev
planeering
Pärna tn 47 kinnistu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 31. jaanuari 2017. a korraldus nr 99 “Kohtla-Järve linna
põhja poolt ümbritseva Järve linnaosas Pärna tn 47 kinnistu ja põhja poolt ümbritseva haljasala ning lõuna
haljasala ning lõuna pool pool asuvate Pärna, Noorte ning Mõisa tee tänavate lõikude detailplaneeringu
36. Pärna tn 47
asuvate Pärna, Noorte ning kehtestamine”
Mõisa tee tänavate lõikude
detailplaneering
Järveküla tee 50 ja 50s Kohtla-Järve Linnavalitsuse 29. juuni 2018. a korraldus nr 349 “Kohtla-Järve linna
Järveküla tee 50 ja kinnistute ja ümbritseva Järve linnaosas Järveküla tee 50 ja Järveküla tee 50s kinnistute ja ümbritseva vaba
37.
50s vaba maa-ala kuni Niidu maa-ala kuni Niidu tänavani detailplaneeringu kehtestamine”
tänavani detailplaneering
Tehase tn 9 kinnistu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 25. septembri 2018. a korraldus nr 497 “Kohtla-Järve
38. Tehase tn 9
lähiala detailplaneering linna Järve linnaosas Tehase tn 9 ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine”
Pärna tn 20 kinnistu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 16. oktoobri 2018. a korraldus nr 566“Kohtla-Järve linna
39. Pärna tn 20
lähiala detailplaneering Järve linnaosas Tehase tn 9 ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine”
Pärna tn 49 kinnistu ja Ravi Kohtla-Järve Linnavolikogu 31. oktoobri 2018. a otsus nr 59 “Kohtla-Järve linna Järve
puupark ning ümbritsevate linnaosas Pärna tn 49 kinnistu ja Ravi puupark ning ümbritsevate Pärna ja Ravi
40. Pärna tn 49 tänavate detailplaneering tänavate detailplaneeringu kehtestamine”
üldplaneeringut muutev
detailplaneering
Ahtme linnaosa
Tervise tn 1, Kohtla-Järve Linnavolikogu 24. novembri 2004. a otsus nr 153 “Kivi tee 4,
Tervise tn 1
1. Ilmajaama tn 12, Uus-Tehase tn 3 ja Tervise tn 1 detailplaneeringu kehtestamine”
detailplaneering
Ilmajaama tn 14
Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. juuni 2002. a otsus nr 175 “Detailplaneeringu
2. Puru tee 60 Puru tee 60 detailplaneering
kehtestamine Ahtme linnaosas”
Ahtme 110 kV ja Ahtme Kohtla-Järve Linnavolikogu 28. juuni 2006. a otsus nr 86 “Ahtme linnaosas Ahtme
3. Ritsika vkt 16 110/35/6 kV alajaama 110 kV ja Ahtme 110/35/6 kV alajaama krundi detailplaneeringu kehtestamine”
krundi detailplaneering
Ahtme mnt 60, Ahtme mnt 60, 60A ja 62 Kohtla-Järve Linnavolikogu 13. septembri 2006. a otsus nr 104 “Ahtme linnaosas
4.
60A ja 62 maa-ala detailplaneering Ahtme mnt 60, 60A ja 62 maa-ala detailplaneeringu kehtestamine”
Altserva tn 29 ja Altserva tn 29 ja 29A maa- Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. novembri 2006. a otsus nr 141 “Ahtme linnaosas
5.
29A ala detailplaneering Altserva tn 29 ja 29A maa-ala detailplaneeringu kehtestamine”
Sõpruse tn 4 maa-ala Kohtla-Järve Linnavolikogu 11. aprilli 2007. a otsus nr 163 “Ahtme linnaosas
6. Sõpruse tn 4
detailplaneering Sõpruse tn 4 maa-ala detailplaneeringu kehtestamine”
Ahtme mnt 74, 74D, 74E, Kohtla-Järve Linnavolikogu 18. juuli 2007. a otsus nr 202 “Kohtla-Järve linna Ahtme
Ahtme põik 2 –
7. 74F ja 74G kruntide maa- linnaosas Ahtme mnt 74, 74D, 74E, 74F ja 74G kruntide maa-ala detailplaneeringu
Ahtme põik 8
ala detailplaneering kehtestamine”
Looga tn 15 maa-ala Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. augusti 2007. a otsus nr 213 “Ahtme linnaosas
8. Looga tn 15
detailplaneering Looga tn 15 maa-ala detailplaneeringu kehtestamine”
Ahtme põik 13 – Ahtme mnt 74C maa-ala Kohtla-Järve Linnavolikogu 24. oktoobri 2007. a otsus nr 230 “Ahtme linnaosas
9.
Ahtme põik 21 detailplaneering Ahtme mnt 74C maa-ala detailplaneeringu kehtestamine”
Kiige tn 20 krundiga Kohtla-Järve Linnavolikogu 28. novembri 2007. a otsus nr 239 “Ahtme linnaosas
10. Kiige tn 20 külgneva vaba maa-ala Kiige tn 20 krundiga külgneva vaba maa-ala detailplaneeringu kehtestamine”
detailplaneering
Altserva tn 46 ja selle Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. veebruari 2008. a otsus nr 266 “Ahtme linnaosas
11. Altserva tn 46 lähiümbruse Altserva tn 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine”
detailplaneering
Ritsika tn 1 krundi Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. novembri 2008. a otsus nr 359 “Ahtme linnaosas
12. Ritsika vkt 10
detailplaneering Ritsika tn 1 krundi detailplaneeringu kehtestamine”
Altserva tn 38 krundi ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 27. jaanuari 2009. a otsus nr 377 “Ahtme linnaosas
13. Altserva tn 38 selle lähiümbruse Altserva tn 38 krundi ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine”
detailplaneering
Altserva, Kastani tänavate Kohtla-Järve Linnavolikogu 26. jaanuari 2011. a otsus nr 133 “Kohtla-Järve linna
ning Nurme maaüksuse ja Ahtme linnaosas Altserva, Kastani tänavate ning Nurme maaüksuse ja Ahtme-Jõhvi
Ahtme-Jõhvi raudtee raudtee vahelisel maa-alal Ahtme veehaarde puurkaevude rajamise detailplaneeringu
14. Ahtme mnt 75, 77
vahelisel maa-alal Ahtme kehtestamine”
veehaarde puurkaevude
rajamise detailplaneering
Jõhvi-Tammiku jalg- ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 2. novembri 2011. a otsus nr 198 “Kohtla-Järve linna
Jõhvi-Tartu-Valga
15. jalgrattatee maa-ala Ahtme linnaosas Jõhvi-Tammiku jalg- ja jalgrattatee maa-ala detailplaneeringu
mnt
detailplaneering kehtestamine”
Ahtme mnt ja Puru tee Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. jaanuari 2012. a otsus nr 217 “Kohtla-Järve linna
16. Puru tee 100 põhjaosa ristumiskohale Ahtme linnaosas Ahtme mnt ja Puru tee põhjaosa ristumiskohale detailplaneeringu
detailplaneering kehtestamine”
Altserva tn 33a maaüksuse Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. augusti 2012. a otsus nr 243 “Kohtla-Järve linna
17. Altserva tn 35a
detailplaneering Ahtme linnaosas Altserva tn 33a maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine”
Pargitaguse tn 8 Pargitaguse tn 8 kinnistu Kohtla-Järve Linnavolikogu 24. aprilli 2013. a otsus nr 276 “Kohtla-Järve linna
18.
(Kose tee 4a) detailplaneering Ahtme linnaosas Pargitaguse tn 8 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine”
Puru tee 77 kinnistute ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 13. augusti 2013. a korraldus nr 608 “Kohtla-Järve linna
19. Puru tee 77
lähiala detailplaneering Ahtme linnaosas Puru tee 77 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine”
Jaaniku tn 9 kinnistu ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 17. detsembri 2014. a otsus nr 87 “Kohtla-Järve linna
lähiala detailplaneering Ahtme linnaosas Jaaniku tn 9 krundi ja lähiümbruse detailplaneeringu kehtestamine”
20. Jaaniku tn 9
üldplaneeringut muutev
detailplaneering
Tammiku ja Vana Ahtme Kohtla-Järve Linnavalitsuse 26. mai 2015. a korraldus nr 385 “Kohtla-Järve linna
vahelise ala jalg- ja Ahtme linnaosas Tammiku alevikust kuni Vana Ahtme ja Tabori tänavani jalg- ja
21. Ahtme maantee
jalgrattatee maa-ala jalgrattatee maa-ala detailplaneeringu kehtestamine”
detailplaneering
Kiige tn 16 krundi ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 25. augusti 2015. a korraldus nr 595 “Kohtla-Järve linna
22. Kiige tn 16 piirneva maa-ala Ahtme linnaosas Kiige tn 16 krundi detailplaneeringu kehtestamine”
detailplaneering
Kruntide Sõpruse tn 14e ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. veebruari 2016. a otsus nr 146 “Kohtla-Järve linna
Sõpruse tn 16d garaa˛ide Ahtme linnaosas kruntide Sõpruse tn 14e ja Sõpruse tn 16d garaa˛ide taga Jõhvi valla
taga Jõhvi valla ja Kohtla- ja Kohtla-Järve linna halduspiiri suunas vabale maa-alale detailplaneeringu
Sõpruse tn 14e ja
Järve linna halduspiiri kehtestamine”
23. Sõpruse tn 16d
suunas vabale maa-alale
(Lehola tn 24)
detailplaneering
üldplaneeringut muutev
detailplaneering
Jaaniku tn 39 kinnistu Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. veebruari 2016. a otsus nr 147 “Kohtla-Järve linna
detailplaneering, Ahtme linnaosas kinnistu Jaaniku tn 39 detailplaneeringu kehtestamine”
24. Jaaniku tn 39
üldplaneeringut muutev
planeering
Tervise tn 3 kinnistu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 12. aprilli 2016. a korraldus nr 316 “Kohtla-Järve linna
25. Tervise tn 3
lähiala detailplaneering Ahtme linnaosas Tervise tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine”
Maleva tn 19, Kohtla-Järve Linnavalitsuse 5. aprilli 2016. a korraldus nr 281 “Kohtla-Järve linna
Ahtme äri- ja ühiskondliku
26. Toome pst, Ahtme äri- ja ühiskondliku keskuse detailplaneeringu kehtestamine”
keskuse detailplaneering
Maleva park
Ahtme mnt 72a ja Altserva Kohtla-Järve Linnavalitsuse 27. detsembri 2019. a korraldus nr 736 “Kohtla-Järve
Ahtme mnt 72a ja
27. tn 23 kinnistute ja lähiala linna Ahtme linnaosas Ahtme mnt 72a ja Altserva tn 23 kinnistu ja lähiala
Altserva tn 23
detailplaneering detailplaneeringu kehtestamine”
Ahtme l.o Tabori teest kuni Kohtla-Järve Linnavalitsuse 10. märtsi 2020. a korraldus nr 146 “Kohtla-Järve linna
Ahtme-Rausvere linna halduspiirini Ahtme linnaosas Tabori teest kuni linna halduspiirini kergliiklustee detailplaneeringu
28.
tee, Tabori tn kergliiklustee kehtestamine”
detailplaneering
Kohtla-Järve Linnavalitsuse 21. septembri 2021. a korraldus nr 529 “Kohtla-Järve
Ahtme mnt 4 kinnistu ja
29. Ahtme mnt 4 linna Ahtme linnaosas Tahtme mnt 4 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
lähiala detailplaneering
kehtestamine”
Puru tee 38 kinnistu ja Puru Kohtla-Järve Linnavalitsuse 26. oktoobri 2021. a korraldus nr 617 “Kohtla-Järve linna
tee 41a haljasala ning Ahtme linnaosas Puru tee 38 kinnistu ja Puru tee 41a haljasala ning ümbritsevate
30. Puru tee 38 ümbritsevate Puru tee ja Puru tee ja Maleva tänavate detailplaneeringu kehtestamine”
Maleva tänavate
detailplaneering
Maleva tn 4 kinnistu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 26. oktoobri 2021. a korraldus nr 618 “Kohtla-Järve linna
Altserva tn 6 kinnistu osa Ahtme linnaosas Maleva tn 4 kinnistu ja Altserva tn 6 kinnistu osa ning ümbritsevate
31. Maleva tn 4 ning ümbritsevate Maleva Maleva ja Õpetajate tänavate detailplaneeringu kehtestamine”
ja Õpetajate tänavate
detailplaneering