Saatja: Margus Emberg <
[email protected]>
Saadetud: 19.10.2022 14:51
Adressaat: info keskkonnaamet ee <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; rapla rapla ee
<
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>
Teema: Selgitustaotlus Keskkonnaameti põllumaade metsastamise teemalise
ettepaneku kohta Rapla valla üldplaneeringus
Manused: Selgitustaotlus - põllumajandusliku maakasutuse eelistamisele
kliimaeesmärkide saavutamiseks_3698-2.asice
Tere!
Riigimetsa Majandamise Keskus edastab Teile 19.10.2022 dokumendi nr
3-1.1/2022/3698 Selgitustaotlus Keskkonnaameti põllumaade metsastamise
teemalise ettepaneku kohta Rapla valla üldplaneeringus.
Lugupidamisega
Margus Emberg
metsaülem
metsaosakond
Riigimetsa Majandamise Keskus
5142148
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected]
Meie 19.10.2022 nr 3-1.1/2022/3698-2
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
Selgitustaotlus Keskkonnaameti põllumaade metsastamise teemalise ettepaneku kohta
Rapla valla üldplaneeringus
Esitasite Rapla valla üldplaneeringusse ettepaneku eelistada kliimaeesmärkide saavutamiseks
metsamajanduslikule maakasutusele põllumajandust –„KSH aruande punktis 4.2.1 (lk 72-73) on
juttu väärtuslike põllumaade säilitamisest. KSH aruandes väidetakse, et põllumaale metsa
kujunemisel hakkab see rohkem süsinikku siduma (20-100 korda rohkem). Mõned uuringud seda
arvamust ei toeta. Metsa süsiniku sidumise võime toimib metsa eluajal, samas väheneb mulla
süsinikusidumise võime. Kui põllumaid ei kasutata intensiivselt, siis seotakse süsinik
mullaelustikku. Eriti hästi seob süsinikku aga rohumaa. Pigem võiks siiski eelistada
põllumaade mittemetsastumist ka kliimaeesmärkidest lähtuvalt.
Peame kasutuseta põllu- ja rohumaade taasmetsastamist ning nende alade edasist
metsamajanduslikku kasutust puidu saamise eesmärgil oluliseks metsavööndi panuseks
kliimamuutuse leevendamisel. Kuna Teie ettepanek on vastuolus nii meie seniste arusaamadega
kui ka meile teadaolevate teaduslike faktidega, jääb see meile arusaamatuks. Palume Teilt
täpsustavaid selgitusi (arvulisi näitajaid koos viidetega nende arvude saamisloo kohta)
järgmistele väidetele:
1. „Metsa süsiniku sidumise võime toimib metsa eluajal, samas väheneb mulla
süsinikusidumise võime“.
Palume väitele numbrilisi täpsustusi. Lisaks tekib küsimus, kas metsamulla süsiniku
sidumise võime kaob pikema aja (mitme metsapõlvkonna) jooksul jäädavalt ja miks seda
senimaani juhtunud pole?
2. „Kui põllumaid ei kasutata intensiivselt, siis seotakse süsinik mullaelustikku“.
Kuna ettepaneku ajendiks on väärtuslike põllumaade säilitamine, tekib küsimus,
millisena näeb Keskkonnaamet väärtuslike põllumaade mitte-intensiivset kasutamist?
3. „Eriti hästi seob süsinikku aga rohumaa“.
Palume numbriliselt täpsustada - kui palju sisaldavad Eesti rohumaa mullad süsinikku ja
kui palju Eesti tingimustes rohumaa metsamaast süsinikku rohkem seob (arvestades ka
agrotehnilist kasvuhoonegaaside kompleksemissiooni), et põllumajanduslikku
maakasutust metsavööndi kliimapüüdluste valikutes taasmetsastamisele eelistama peaks.
Omaltpoolt saadame Teile tutvumiseks koopia meie täiendavatest selgitustest
Maaeluministeeriumile (samal teemal).
2
Eesti riigimetsa kohta leiate arvulised näitajad siit
https://media.rmk.ee/files/RMK_susinikuraporti_terviktekst_2021_final.pdf .
Viidatud raporti põhjal on riigimetsas süsiniku keskmine tagavara mullas 141,4 tonni hektari
kohta ning mullas ja puidus kokku 209,4 tonni hektari kohta. Mittemetsamaal on süsiniku
keskmine tagavara 98,6 tonni hektari kohta.
Ühtlasi juhime tähelepanu väga suurtele erinevustele puidu ja haljasmassi kasutusvõimalustes,
mis omakorda avaldavad arvestatavat mõju kliimaeesmärkide saavutamisele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Emberg
RMK Raplamaa metsaülem
Teadmiseks:
[email protected] ,
[email protected],
[email protected],
Maaeluministeerium Teie 11.06.2021 nr 4.1-5/735-3
[email protected]
Meie 29.06.2021 nr 3-1.1/1521-3
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
RMK vastused Maaeluministeeriumi seisukohtadele väärtuslike põllumaade ja nende
metsastamiskeelu kohta Kohila valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande (KSH) eelnõus
RMK avaldas seisukohad ja ettepanekud Kohila valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule,
muuhulgas väärtuslike põllumaade ja nende metsastamiskeelu kohta:
Kõigi alade puhul on väärtusliku põllumaa sisu arusaamatu - kitsad ribad, servad ja väikesed
kõlvikud, mis on metsastumas, - metsastatud, - metsamaa või elupaigad, mis ei saa omada kõrget
põllumajanduslikku väärtust ja on õige pikas perspektiivis kliimaeesmärkide täitmiseks
metsastada või jätta looduslikule arengule. Metsastamine ei vähenda kuidagi moodi maa
väärtust, vaid suurendab seda. Põllumaa kõlvik on võimalik alati taastada ja sinna sirgunud
puittaimestiku müük katab uudismaa kulud. Üldplaneering peaks ka kliimaeesmärkide
saavutamist toetama.
Teeme ettepaneku välja võtta avatuse nõue ja metsastamise keeld. Metsastamine aitab taastuda
põllumajandusega kurnatud mullastikul ja avatud maastikku on võimalik alati kiiresti taastada.
Metsastamine on parim võimalus mistahes maatüki säästlikuks hoidmiseks ja toetab
kliimaeesmärkide saavutamist.
Teavitasite meid Maaeluministeeriumi seisukohtadest RMK märkuste ja ettepanekute osas.
Oleme Teie vastustega tutvunud, kuid peame vajalikuks selgitada ja täpsustada omakorda ka
RMK seisukohti, sest üldplaneeringuga määratakse maakasutustingimused pikaks ajaks, mistõttu
on neid eelnevalt mõistlik kaalutleda igakülgselt.
Tsiteerite Stanfordi Ülikooli kliimateadlast Cesar Terrer’i, "Mida ma selles arutelus väga
muretsesin, on see, et inimesed soovitasid istutada puid looduslikele rohumaadele, savannile ja
tundrale," ütles ta ning lisas "Ma arvan, et see oleks kohutav viga, sest nagu näitavad meie
tulemused, on rohumaadel mulla süsiniku ladustamise suurendamiseks väga suur potentsiaal."
RMK - Eesti puhul saame rääkida looduslikest rohumaadest siiski ainult regulaarselt
üleujutatavatel aladel ja väga õhukese huumushorisondi korral, näiteks alvaritel ja rannaniitudel
ning tõenäoliselt võib rohumaa tunnustega segakoosluste pinda looduslikult mõnevõrra
suurendada ka rohusööjate kõrge arvukus. Kõik ülejäänud rohumaad on inimese tehtud, ja nende
nimetamine looduslikuks on meelevaldne. Leiame, et nn „looduslike rohumaade“ iseeneslik
metsastumine on ilmselge tõend nende antropogeensest päritolust, võrdlus savanni ja tundraga ei
ole siinjuures õigustatud.
2
Olete seisukohal, et põllumajandusmaade võsastumist tuleks vältida ja hoida need avatuna, sest
põllumajandusmaastik pakub metsarikastele piirkondadele teistsugust liigirikkust ja seda tuleb
soodustada. See on ka üks Euroopa ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi eesmärkidest
ning põllumajandusmaade metsastamine kindlasti seda eesmärki ei toeta. Mosaiikne maastik,
kus avatud alad vahelduvad metsaaladega, on elurikkuse säilitamiseks oluline meetod.
Põllumajandusmaade metsastamisel kaovad avatud maastiku liigid, kes pakuvad põllumeestele
vajalikke ökosüsteemi teenuseid (tolmeldamine, kahuritõrje jne). Kuna Eestis on metsamaad
võrreldes põllumajandusmaaga märgatavalt rohkem, siis on oluline tagada elupaigad ja
levikukoridorid just avatud maastikualade liikidele.
RMK – Me pole soovinud metsastada kõiki Eesti põllumajanduslikke maid, vaid väikest osa
nendest, neid mis on antud majandamiseks RMK-le. Meie hinnangul ei ohusta nende
metsastamine väikese pinna tõttu avatud põllumajandusmaastike liike, millest enamik pole
haruldased. Lisaks on enamike nendest aladest avatuna hoidmine metsastamisega võrrelduna
suure keskkonnakoormuse ja ressursikuluga, mistõttu on küsitav nende põllumajanduslik
kasutegur ja ka keskkonnakaitseline efekt on kliimamuutusi ja loodusrikkust silmas pidades
pigem arusaamatu. Tõsiasi on, et Eesti asub metsavööndis, mistõttu loodusrikkus on seotud just
puittaimestikuga. Raske on mõista monokultuurse põllumajanduse rolli nii metsavööndi
loodusrikkuse kui ka nn „teistsuguse liigirikkuse“ hoidjana, kui puittaimestikule toetuv
maakasutusviis metsamajandus on alternatiivse võimalusena keelatud.
Alljärgnevalt lisame Teie seisukohtadele RMK kliimamuutuste spetsialisti ja Eesti Maaülikooli
teaduri Hardo Beckeri kommentaarid.
Olukorra nö tagasipööramine ehk metsa muutmine põllumajandusmaaks on suure
ressursikuluga, sest kasutatakse fossiilseid kütuseid, ja olulise keskkonnamõjuga tegevus.
Hooldatud rohumaadel seotakse ja talletatakse mulda orgaanilist süsinikku, mis samuti toetab
kliimaeesmärkide saavutamist, kuid on lisaks oluline ka avamaastike liigirikkuse jaoks.
RMK - Väide, et olukorra tagasipööramine ehk metsa muutmine põllumajandusmaadeks on
suure ressursikuluga, sest kasutatakse fossiilseid kütuseid ja on justkui sellepärast olulise
keskkonnamõjuga tegevus, ei ole tõene. Juba järgnevas lauses kirjeldatakse, et hooldatud
rohumaadel seotakse ja talletatakse mulda orgaanilist süsinikku. Ka kogu põllumaade
hooldamine toimub fossiilseid kütuseid kasutades ning tekib küsimus, kuidas ühel juhul on
fossiilse kütuse kasutamine kliima ja keskkonna sõbralik ja teisel juhul ei ole? Ja just sellisel
puhul, mil põllumaad hooldatakse aastas mitmeid kordi, kuid mets pööratakse tagasi põllumaaks
ühekordse tegevusega. Samuti seob ju metsamuld orgaanilist süsinikku läbi metsas tekkiva lehe-,
okka- ja muu varise tekkimise.
Mullal on oluline võime siduda atmosfäärist CO2 ning see aitab pidurdada kliimamuutuste
mõju. Mullas on orgaaniline süsinikuvaru kolm korda suurem kui atmosfääris ja viis korda
suurem kui taimestikus. Maaeluministeerium ei pea õigeks vastandada süsiniku sidumise võime
poolest metsamaad ja põllumajandusmaad ehk metsamuldi ja põllumuldi.
RMK - Loomulikult akumuleerub süsinik ka mulda. Muld ise ei seo süsinikku, vaid süsinik
akumuleerub mulda läbi orgaanilise aine lagunemise. Põllumulla süsinikuvaru on tekkinud väga
pika aja jooksul, samuti nagu on tekkinud ka metsas oleva mulla süsinikuvaru. Antud juhul ei
kõrvutata mulla süsiniku talletamise võimet, vaid just taimsesse biomassi süsiniku sidumise
võimet, mis metsamaal on oluliselt suurem ning ka ajaliselt kiirem. Põhja-ja Baltimaade raport
metsanduse mõjust kliimale1* toob välja, et keskmiselt 5-15 kg süsinikku akumuleerub mulda
mineraalmullal aastas hektari kohta ja looduslikud turvasmullad talletavad aastas keskmiselt 250
kg süsinikku hektari kohta. Samas on metsade süsiniku sidumine puitsesse biomassi kordades
suurem - keskmiselt 1750 kg hektari kohta aastas (varieerudes vahemikus 800-4000 kg süsinikku
hektarile aastas). Vaadates ka Eesti kohta tehtavat LULUCF aruandlust ja selle kokkuvõtet 2*
3
vahemikus 1990-2019 on metsamaa ja puittooted ainuke süsinikku siduv sektor kogu
maakasutusest.
Paari kuu eest avaldati ajakirjas The Guardian lühiülevaade uuringust, kus analüüsiti rohkem
kui sadat üle maailma tehtud katset, kus mullad, taimed ja puud puutusid kokku kõrgema CO2
tasemega kui tänases atmosfääris. Katsete puhul eeldati, et biomass ja mulla süsinik suurenevad
tandemina, kuna rohkem taimset biomassi langeb maapinnale ja muutub orgaaniliseks aineks.
Teadlased aga selgitasid katsetega välja, et taimede ja puude suurenenud kasv nõuab mullast
just rohkem toitaineid ning see nõuab taimedelt sümbiootilise mikroobse aktiivsuse suurendamist
juurtes, mille tulemusena omakorda eraldub CO2, mis muidu oleks võinud jääda mulda
lukustatuks, atmosfääri.
RMK - Vaadates viidatud materjale, siis on tulemused täiesti ootuspärased. Mulla süsiniku varu
ei saagi ju suureneda seetõttu, et süsihappegaasi sisaldus atmosfääris on suurenenud, sest muld
akumuleerib süsinikku läbi orgaanilise aine lagunemise. Ühtlasi suureneb ka mullahingamine
läbi orgaanilise aine lagunemise, samas kui taimede biomass siiski suurenes antud uurimuses –
ehk ka metsade puhul suurenes puitse biomassi osakaal ja sinna ladestati oluliselt rohkem
süsinikku kui mulda. Eestis on palju metsa süsinikuringet uuritud ning positiivne korrelatsioon
on leitud ühel juhul mulla süsiniku tagavara suurenemisel metsamaal 3*. Tegemist oli esimese
põlvkonna hall-lepikutega ehk endisele põllumaale tekkinud metsadega, kus mullad oli
põlluharimise tõttu süsiniku osas vaesunud. Ka loodusliku rohumaa puhul akumuleerub mulda
süsinikku nii, nagu viidatakse ka teie poolt toodud The Guardiani kokkuvõttes, kuid igasugune
põllukultuuride kasvatamine sealjuures vähendab mulla süsinikuvaru. Kuid mõlema, nii rohumaa
kui põllukultuuride puhul tuleb arvestada hooldamise ja harimise vajadust, mille puhul on iga-
aastased süsinikuheitmed tänu fossiilsetele kütustele oluliselt suuremad kui metsapõlvkonna
kasvatamise juures.
Kasutatud allikad:
1. Climate effects of Forestry in the Nordic-Baltic Region (SNS 2020)
https://nordicforestresearch.org/wp-content/uploads/2021/03/NB-Nord-rapport-
210323.pdf
2. LULUCF kokkuvõte 1990-2019
https://www.envir.ee/sites/default/files/Kliima/lulucf_sektori_kokkuvote_2021.pdf
3. Uri, V.; Aosaar, J.; Varik, M.; Becker, H.; Ligi, K.; Padari, A.; Kanal, A.; Lõhmus, K.
(2014). The dynamics of biomass production, carbon and nitrogen accumulation in grey
alder (Alnus incana (L.) Moench) chronosequence stands in Estonia. Forest Ecology and
Management, 327, 106−117. DOI: 10.1016/j.foreco.2014.04.040.
https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0378112714002795?via%3Dihub
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Emberg
RMK Raplamaa metsaülem
4
Teadmiseks: Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Kohila Vallavalitsus,
Kehtna Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Märjamaa vallavalitsus