dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Selgitustaotlus Keskkonnaameti põllumaade metsastamise teemalise ettepaneku kohta Rapla valla üldplaneeringus

Rahandusministeerium · 19. oktoober 2022
Viit
15-3/8365-1
Registreeritud
19. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigimetsa Majandamise Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
18. november 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf67 KB
  • 📎Selgitustaotlus - põllumajandusliku maakasutuse eelistamisele kliimaeesmärkide saavutamiseks_3698-2.asice434 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Margus Emberg <[email protected]> Saadetud: 19.10.2022 14:51 Adressaat: info keskkonnaamet ee <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; rapla rapla ee <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Teema: Selgitustaotlus Keskkonnaameti põllumaade metsastamise teemalise ettepaneku kohta Rapla valla üldplaneeringus Manused: Selgitustaotlus - põllumajandusliku maakasutuse eelistamisele kliimaeesmärkide saavutamiseks_3698-2.asice Tere! Riigimetsa Majandamise Keskus edastab Teile 19.10.2022 dokumendi nr 3-1.1/2022/3698 Selgitustaotlus Keskkonnaameti põllumaade metsastamise teemalise ettepaneku kohta Rapla valla üldplaneeringus. Lugupidamisega Margus Emberg metsaülem metsaosakond Riigimetsa Majandamise Keskus 5142148 [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Meie 19.10.2022 nr 3-1.1/2022/3698-2 XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Selgitustaotlus Keskkonnaameti põllumaade metsastamise teemalise ettepaneku kohta Rapla valla üldplaneeringus Esitasite Rapla valla üldplaneeringusse ettepaneku eelistada kliimaeesmärkide saavutamiseks metsamajanduslikule maakasutusele põllumajandust –„KSH aruande punktis 4.2.1 (lk 72-73) on juttu väärtuslike põllumaade säilitamisest. KSH aruandes väidetakse, et põllumaale metsa kujunemisel hakkab see rohkem süsinikku siduma (20-100 korda rohkem). Mõned uuringud seda arvamust ei toeta. Metsa süsiniku sidumise võime toimib metsa eluajal, samas väheneb mulla süsinikusidumise võime. Kui põllumaid ei kasutata intensiivselt, siis seotakse süsinik mullaelustikku. Eriti hästi seob süsinikku aga rohumaa. Pigem võiks siiski eelistada põllumaade mittemetsastumist ka kliimaeesmärkidest lähtuvalt. Peame kasutuseta põllu- ja rohumaade taasmetsastamist ning nende alade edasist metsamajanduslikku kasutust puidu saamise eesmärgil oluliseks metsavööndi panuseks kliimamuutuse leevendamisel. Kuna Teie ettepanek on vastuolus nii meie seniste arusaamadega kui ka meile teadaolevate teaduslike faktidega, jääb see meile arusaamatuks. Palume Teilt täpsustavaid selgitusi (arvulisi näitajaid koos viidetega nende arvude saamisloo kohta) järgmistele väidetele: 1. „Metsa süsiniku sidumise võime toimib metsa eluajal, samas väheneb mulla süsinikusidumise võime“. Palume väitele numbrilisi täpsustusi. Lisaks tekib küsimus, kas metsamulla süsiniku sidumise võime kaob pikema aja (mitme metsapõlvkonna) jooksul jäädavalt ja miks seda senimaani juhtunud pole? 2. „Kui põllumaid ei kasutata intensiivselt, siis seotakse süsinik mullaelustikku“. Kuna ettepaneku ajendiks on väärtuslike põllumaade säilitamine, tekib küsimus, millisena näeb Keskkonnaamet väärtuslike põllumaade mitte-intensiivset kasutamist? 3. „Eriti hästi seob süsinikku aga rohumaa“. Palume numbriliselt täpsustada - kui palju sisaldavad Eesti rohumaa mullad süsinikku ja kui palju Eesti tingimustes rohumaa metsamaast süsinikku rohkem seob (arvestades ka agrotehnilist kasvuhoonegaaside kompleksemissiooni), et põllumajanduslikku maakasutust metsavööndi kliimapüüdluste valikutes taasmetsastamisele eelistama peaks. Omaltpoolt saadame Teile tutvumiseks koopia meie täiendavatest selgitustest Maaeluministeeriumile (samal teemal). 2 Eesti riigimetsa kohta leiate arvulised näitajad siit https://media.rmk.ee/files/RMK_susinikuraporti_terviktekst_2021_final.pdf . Viidatud raporti põhjal on riigimetsas süsiniku keskmine tagavara mullas 141,4 tonni hektari kohta ning mullas ja puidus kokku 209,4 tonni hektari kohta. Mittemetsamaal on süsiniku keskmine tagavara 98,6 tonni hektari kohta. Ühtlasi juhime tähelepanu väga suurtele erinevustele puidu ja haljasmassi kasutusvõimalustes, mis omakorda avaldavad arvestatavat mõju kliimaeesmärkide saavutamisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Emberg RMK Raplamaa metsaülem Teadmiseks: [email protected] , [email protected], [email protected], Maaeluministeerium Teie 11.06.2021 nr 4.1-5/735-3 [email protected] Meie 29.06.2021 nr 3-1.1/1521-3 XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX RMK vastused Maaeluministeeriumi seisukohtadele väärtuslike põllumaade ja nende metsastamiskeelu kohta Kohila valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) eelnõus RMK avaldas seisukohad ja ettepanekud Kohila valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule, muuhulgas väärtuslike põllumaade ja nende metsastamiskeelu kohta: Kõigi alade puhul on väärtusliku põllumaa sisu arusaamatu - kitsad ribad, servad ja väikesed kõlvikud, mis on metsastumas, - metsastatud, - metsamaa või elupaigad, mis ei saa omada kõrget põllumajanduslikku väärtust ja on õige pikas perspektiivis kliimaeesmärkide täitmiseks metsastada või jätta looduslikule arengule. Metsastamine ei vähenda kuidagi moodi maa väärtust, vaid suurendab seda. Põllumaa kõlvik on võimalik alati taastada ja sinna sirgunud puittaimestiku müük katab uudismaa kulud. Üldplaneering peaks ka kliimaeesmärkide saavutamist toetama. Teeme ettepaneku välja võtta avatuse nõue ja metsastamise keeld. Metsastamine aitab taastuda põllumajandusega kurnatud mullastikul ja avatud maastikku on võimalik alati kiiresti taastada. Metsastamine on parim võimalus mistahes maatüki säästlikuks hoidmiseks ja toetab kliimaeesmärkide saavutamist. Teavitasite meid Maaeluministeeriumi seisukohtadest RMK märkuste ja ettepanekute osas. Oleme Teie vastustega tutvunud, kuid peame vajalikuks selgitada ja täpsustada omakorda ka RMK seisukohti, sest üldplaneeringuga määratakse maakasutustingimused pikaks ajaks, mistõttu on neid eelnevalt mõistlik kaalutleda igakülgselt. Tsiteerite Stanfordi Ülikooli kliimateadlast Cesar Terrer’i, "Mida ma selles arutelus väga muretsesin, on see, et inimesed soovitasid istutada puid looduslikele rohumaadele, savannile ja tundrale," ütles ta ning lisas "Ma arvan, et see oleks kohutav viga, sest nagu näitavad meie tulemused, on rohumaadel mulla süsiniku ladustamise suurendamiseks väga suur potentsiaal." RMK - Eesti puhul saame rääkida looduslikest rohumaadest siiski ainult regulaarselt üleujutatavatel aladel ja väga õhukese huumushorisondi korral, näiteks alvaritel ja rannaniitudel ning tõenäoliselt võib rohumaa tunnustega segakoosluste pinda looduslikult mõnevõrra suurendada ka rohusööjate kõrge arvukus. Kõik ülejäänud rohumaad on inimese tehtud, ja nende nimetamine looduslikuks on meelevaldne. Leiame, et nn „looduslike rohumaade“ iseeneslik metsastumine on ilmselge tõend nende antropogeensest päritolust, võrdlus savanni ja tundraga ei ole siinjuures õigustatud. 2 Olete seisukohal, et põllumajandusmaade võsastumist tuleks vältida ja hoida need avatuna, sest põllumajandusmaastik pakub metsarikastele piirkondadele teistsugust liigirikkust ja seda tuleb soodustada. See on ka üks Euroopa ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi eesmärkidest ning põllumajandusmaade metsastamine kindlasti seda eesmärki ei toeta. Mosaiikne maastik, kus avatud alad vahelduvad metsaaladega, on elurikkuse säilitamiseks oluline meetod. Põllumajandusmaade metsastamisel kaovad avatud maastiku liigid, kes pakuvad põllumeestele vajalikke ökosüsteemi teenuseid (tolmeldamine, kahuritõrje jne). Kuna Eestis on metsamaad võrreldes põllumajandusmaaga märgatavalt rohkem, siis on oluline tagada elupaigad ja levikukoridorid just avatud maastikualade liikidele. RMK – Me pole soovinud metsastada kõiki Eesti põllumajanduslikke maid, vaid väikest osa nendest, neid mis on antud majandamiseks RMK-le. Meie hinnangul ei ohusta nende metsastamine väikese pinna tõttu avatud põllumajandusmaastike liike, millest enamik pole haruldased. Lisaks on enamike nendest aladest avatuna hoidmine metsastamisega võrrelduna suure keskkonnakoormuse ja ressursikuluga, mistõttu on küsitav nende põllumajanduslik kasutegur ja ka keskkonnakaitseline efekt on kliimamuutusi ja loodusrikkust silmas pidades pigem arusaamatu. Tõsiasi on, et Eesti asub metsavööndis, mistõttu loodusrikkus on seotud just puittaimestikuga. Raske on mõista monokultuurse põllumajanduse rolli nii metsavööndi loodusrikkuse kui ka nn „teistsuguse liigirikkuse“ hoidjana, kui puittaimestikule toetuv maakasutusviis metsamajandus on alternatiivse võimalusena keelatud. Alljärgnevalt lisame Teie seisukohtadele RMK kliimamuutuste spetsialisti ja Eesti Maaülikooli teaduri Hardo Beckeri kommentaarid. Olukorra nö tagasipööramine ehk metsa muutmine põllumajandusmaaks on suure ressursikuluga, sest kasutatakse fossiilseid kütuseid, ja olulise keskkonnamõjuga tegevus. Hooldatud rohumaadel seotakse ja talletatakse mulda orgaanilist süsinikku, mis samuti toetab kliimaeesmärkide saavutamist, kuid on lisaks oluline ka avamaastike liigirikkuse jaoks. RMK - Väide, et olukorra tagasipööramine ehk metsa muutmine põllumajandusmaadeks on suure ressursikuluga, sest kasutatakse fossiilseid kütuseid ja on justkui sellepärast olulise keskkonnamõjuga tegevus, ei ole tõene. Juba järgnevas lauses kirjeldatakse, et hooldatud rohumaadel seotakse ja talletatakse mulda orgaanilist süsinikku. Ka kogu põllumaade hooldamine toimub fossiilseid kütuseid kasutades ning tekib küsimus, kuidas ühel juhul on fossiilse kütuse kasutamine kliima ja keskkonna sõbralik ja teisel juhul ei ole? Ja just sellisel puhul, mil põllumaad hooldatakse aastas mitmeid kordi, kuid mets pööratakse tagasi põllumaaks ühekordse tegevusega. Samuti seob ju metsamuld orgaanilist süsinikku läbi metsas tekkiva lehe-, okka- ja muu varise tekkimise. Mullal on oluline võime siduda atmosfäärist CO2 ning see aitab pidurdada kliimamuutuste mõju. Mullas on orgaaniline süsinikuvaru kolm korda suurem kui atmosfääris ja viis korda suurem kui taimestikus. Maaeluministeerium ei pea õigeks vastandada süsiniku sidumise võime poolest metsamaad ja põllumajandusmaad ehk metsamuldi ja põllumuldi. RMK - Loomulikult akumuleerub süsinik ka mulda. Muld ise ei seo süsinikku, vaid süsinik akumuleerub mulda läbi orgaanilise aine lagunemise. Põllumulla süsinikuvaru on tekkinud väga pika aja jooksul, samuti nagu on tekkinud ka metsas oleva mulla süsinikuvaru. Antud juhul ei kõrvutata mulla süsiniku talletamise võimet, vaid just taimsesse biomassi süsiniku sidumise võimet, mis metsamaal on oluliselt suurem ning ka ajaliselt kiirem. Põhja-ja Baltimaade raport metsanduse mõjust kliimale1* toob välja, et keskmiselt 5-15 kg süsinikku akumuleerub mulda mineraalmullal aastas hektari kohta ja looduslikud turvasmullad talletavad aastas keskmiselt 250 kg süsinikku hektari kohta. Samas on metsade süsiniku sidumine puitsesse biomassi kordades suurem - keskmiselt 1750 kg hektari kohta aastas (varieerudes vahemikus 800-4000 kg süsinikku hektarile aastas). Vaadates ka Eesti kohta tehtavat LULUCF aruandlust ja selle kokkuvõtet 2* 3 vahemikus 1990-2019 on metsamaa ja puittooted ainuke süsinikku siduv sektor kogu maakasutusest. Paari kuu eest avaldati ajakirjas The Guardian lühiülevaade uuringust, kus analüüsiti rohkem kui sadat üle maailma tehtud katset, kus mullad, taimed ja puud puutusid kokku kõrgema CO2 tasemega kui tänases atmosfääris. Katsete puhul eeldati, et biomass ja mulla süsinik suurenevad tandemina, kuna rohkem taimset biomassi langeb maapinnale ja muutub orgaaniliseks aineks. Teadlased aga selgitasid katsetega välja, et taimede ja puude suurenenud kasv nõuab mullast just rohkem toitaineid ning see nõuab taimedelt sümbiootilise mikroobse aktiivsuse suurendamist juurtes, mille tulemusena omakorda eraldub CO2, mis muidu oleks võinud jääda mulda lukustatuks, atmosfääri. RMK - Vaadates viidatud materjale, siis on tulemused täiesti ootuspärased. Mulla süsiniku varu ei saagi ju suureneda seetõttu, et süsihappegaasi sisaldus atmosfääris on suurenenud, sest muld akumuleerib süsinikku läbi orgaanilise aine lagunemise. Ühtlasi suureneb ka mullahingamine läbi orgaanilise aine lagunemise, samas kui taimede biomass siiski suurenes antud uurimuses – ehk ka metsade puhul suurenes puitse biomassi osakaal ja sinna ladestati oluliselt rohkem süsinikku kui mulda. Eestis on palju metsa süsinikuringet uuritud ning positiivne korrelatsioon on leitud ühel juhul mulla süsiniku tagavara suurenemisel metsamaal 3*. Tegemist oli esimese põlvkonna hall-lepikutega ehk endisele põllumaale tekkinud metsadega, kus mullad oli põlluharimise tõttu süsiniku osas vaesunud. Ka loodusliku rohumaa puhul akumuleerub mulda süsinikku nii, nagu viidatakse ka teie poolt toodud The Guardiani kokkuvõttes, kuid igasugune põllukultuuride kasvatamine sealjuures vähendab mulla süsinikuvaru. Kuid mõlema, nii rohumaa kui põllukultuuride puhul tuleb arvestada hooldamise ja harimise vajadust, mille puhul on iga- aastased süsinikuheitmed tänu fossiilsetele kütustele oluliselt suuremad kui metsapõlvkonna kasvatamise juures. Kasutatud allikad: 1. Climate effects of Forestry in the Nordic-Baltic Region (SNS 2020) https://nordicforestresearch.org/wp-content/uploads/2021/03/NB-Nord-rapport- 210323.pdf 2. LULUCF kokkuvõte 1990-2019 https://www.envir.ee/sites/default/files/Kliima/lulucf_sektori_kokkuvote_2021.pdf 3. Uri, V.; Aosaar, J.; Varik, M.; Becker, H.; Ligi, K.; Padari, A.; Kanal, A.; Lõhmus, K. (2014). The dynamics of biomass production, carbon and nitrogen accumulation in grey alder (Alnus incana (L.) Moench) chronosequence stands in Estonia. Forest Ecology and Management, 327, 106−117. DOI: 10.1016/j.foreco.2014.04.040. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0378112714002795?via%3Dihub Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Emberg RMK Raplamaa metsaülem 4 Teadmiseks: Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Kohila Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Märjamaa vallavalitsus
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel