OTSUS
20.10.2022 nr 67
Pärnu linnas Lootsi tn 1 kinnistu
detailplaneeringu kehtestamine
Pärnu Linnavolikogu 21.03.2019 otsusega nr 26 on algatatud Pärnu linnas Lootsi tn 1
kinnistu detailplaneeringu koostamine ja jäetud algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamine (PlanID 103472).
Planeeritav Lootsi tn 1 kinnistu (pindalaga 1738 m²) asub Pärnu linnas, jõe vasakkaldal,
Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis, sadamaala, Pärnu jõe ning Ringi
tänavaga piirnevas kvartalis. Kinnistul paikneb bensiinijaam ja sadamakai. Planeeringuala
külgneb läänes Pärnu jahisadama maa-alaga (Lootsi tn 6/8 kinnistu) ja idas Vallikääru
suudmega. Lootsi tn 1 kinnistu on vahelüliks ja sõlmpunktiks Pärnu jõe, Pärnu Jahtklubi ja
Pärnu vanasadama vahel. Planeeringuala kontaktvööndis eristuvad selgelt kaks linnaruumilist
kihistust: vanemad, 1-2-korruselised puidust eluhooned ning alates 1980-ndatest ehitatud
mastaapsemad kivist ja betoonist 3-6-korruselised majutusasutused ning kortermajad. Vanem
kihistus, valdavalt lahtise ehitusviisiga ja väikesemastaabiline, asub Lootsi kvartali kirde- ja
idaosas. Lootsi tn 1 kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on tootmismaa 50%, ärimaa 50%.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb kinnistu segahoonestuse
maa-alal (S).
Alal kehtivad Pärnu jõe vasakkalda ja Vallikraavi ala detailplaneering ning Vallikääru pargi
kinnistu ja Vallikraavi veeala detailplaneering. Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ poolt on
koostatud Lootsi tn 1 kinnistu muinsuskaitse eritingimused (töö nr 391-18, märts 2018,
Muinsuskaitseameti 11.07.2018 kooskõlastus nr 33040). Henrikson ja Ko OÜ poolt on
koostatud Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang (11.12.2018 töö nr 18003199).
Planeeringuga kavandatav
Kinnistule soovitakse rajada avalikkusele suunatud funktsiooniga hoone (kohvik,
turismiinfopunkt, avastuskeskus vms), säilitada autode tankla ja lisada tankur jahtlaevade
teenindamiseks, korrastada kaldakindlustus ning kujundada jõe äärde jalakäijate promenaad.
Äri- ja tootmismaa sihtotstarve säilib, kuid sihtotsarvete osakaale on täpsustatud planeerimise
käigus, võttes arvesse kavandatava ehitise ning (jaht)sadama funktsioonidest tulenevaid
vajadusi.
Pärnu linna kehtiva üldplaneeringu visioon laiemalt on jõe kallastel elu- ja ärifunktsiooni
eelistamine. Seega on kavandatava mõju linnakeskkonnale pigem soodne ning vastab Pärnu
linna arengu põhisuundadele. Pärnu kui turismikeskuse ja kuurortlinna üheks omanäolisuse
tunnusmärgiks on Pärnu jõe ja kallaste aktiivne kasutus ja nende atraktiivsuse
eksponeerimine. Kaldapealse väljaarendamise eesmärk on kvaliteetse keskkonna loomine ja
jõeäärse ala linnaruumiline lõimimine. Pärnut peetakse kuurortlinnaks, suvepealinnaks,
merelinnaks, jõelinnaks, ajalooliseks linnaks, keskaegseks kindluslinnaks jne. Pärnu linna
ruumilise arengu üheks eesmärgiks on avaliku linnaruumi kvaliteedi tõstmine ja ruumiliste
võimaluste loomine turistide külastushooaja pikendamiseks ja külastuskoormuse
hajutamiseks. Avaliku ruumi kujundamise ja arendamise eesmärkideks on tõsta avaliku
ruumi kvaliteeti, luua tingimused linnaruumi aktiivseks ja mitmekülgseks kasutamiseks ning
avaliku huvi objektide heakorrastamine. Nimetatud eesmärki täidab ka detailplaneeringuga
kavandatav tegevus.
Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus
Planeerimisseaduse § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud
üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:
1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse
vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;
3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu
muutmine.
Käesoleval juhul on selleks ehituskeeluvööndi piiri muutmine. Kehtiva Pärnu linna
üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on 25 m
katastrikaardi järgsest veepiirist. Planeeringuga kavandatav on üldisemalt küll kooskõlas
kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu eesmärkide ja seatud suunistega, kuid avalikkusele
suunatud hoone rajamiseks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeringuga
nähakse seetõttu ette Pärnu linna üldplaneeringu põhilahenduse muutmine ehituskeeluvööndi
vähendamise osas. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata kinnistu
ehituskeeluvööndi ulatuseks 0 m. Ehituskeeluvööndi vähendamise täpne ulatus selgub
planeerimislaheduse valmimisel. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei kaasne eeldatavalt
olulist ebasoodsat mõju. Kuna planeeringuala piirile ulatub üleujutusohuga ala, tuleb
planeeringuga kavandatavad rajatised planeerida ja projekteerida selliselt, et need oleksid
vastupidavad üleujutustele.
Üldplaneeringuga on ranna ja kalda ehituskeeluvööndit täpsustatud. Ehituskeeluvööndi
vähendamisel on lähtutud kalda kaitse eesmärkidest ja taimestikust, reljeefist, olemasolevate
kinnistute piiridest, teedest ja väljakujunenud asustusest ning korduva üleujutusega alast
rannal. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatus on kajastatud üldplaneeringu piirangute
plaanil. Üldplaneeringuga ei vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust Lootsi tn 1 kinnistu osas,
sest üldplaneeringu koostamise lõppfaasis puudusid detailplaneeringut kooskõlastavate
asjaomaste asutuste seisukohad ning seega ei olnud tagatud laiem konsensus
detailplaneeringu lahenduse võimaliku sobivuse osas. Nimetatud asjaolusid arvestades on
üldplaneeringu põhilahenduse muutmine käesoleval juhul põhjendatud ja asjakohane.
Planeeringulahendus
Detailplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringus Lootsi tn 1 kinnistule seatud tingimusi
eesmärgiga luua konkreetsed eeldused Vallikääru suudme ja jahisadama vahelisel kaldalõigul
atraktiivse kaldapromenaadi rajamiseks ja seda teenindava ning sellega seotud hoonestuse
väljaehitamiseks selliselt, et antud kaldalõigu toimimine jahisadama osana oleks tagatud
parimal võimalikul moel. Täpsemalt tehakse ettepanek muuta Lootsi tn 1 kinnistu
maakasutuse sihttotstarvete osakaaluks 80% kuni 90% ärimaale (Ä) ja 10 kuni 20%
tootmismaale (T).
2
Detailplaneeringuga nähakse ette Lootsi tn 1 kinnistul ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m
asemel 0 m. Äärmise ruumilise kitsikuse tingimustes annab see võimaluse kaldarajatistega
integreeritud hoonestuse püstitamiseks, mis mahutab terviklahendusena kaldakindlustustele
ehitatud avalikus kasutuses kallasraja, jahisadama kaid ja vesialuste tankla ning Pärnut
tõmbekeskusena tugevdava avaliku funktsiooniga avastuskeskuse ja restorani.
Planeeringuga on määratud lubatud hoonete arv, hoonete maksimaalne ehitisealune pind ja
võimalik hoonete paigutamise ala (hoonestusala) korruste kaupa, hoonete lubatud
korruselisus ja suurim kõrgus. Hoonestuse tegelik paiknemine, mahuline liigendatus ja
välisviimistlus määratakse lõplikult konkreetsete hoonete arhitektuur-ehituslike projektidega.
Projekteerimisel lähtutakse täiendavalt muinsuskaitse eritingimustest.
Ehitisealuse pinna hulka arvestatakse kõik kinnistule ehitatavad hooned (ka kuni 20 m²
väikehooned). Rajatised, kui need on hoone (mahulised) olulised arhitektuursed või
konstruktiivsed osad, arvestatakse samuti ehitisealuse pinna sisse. Hoonestusalast väljapoole
võib paigutada pinnasele rajatud terrassid, sissekäikude kohale paigutatavad varikatused,
katuseräästad, välistrepid, rambid jms. Hoone kaldapromenaadist kõrgemal olev suletud
ehituslik maht (hoonestusala III) on ca 50% ulatuses läbipaistev. Külastajatele avatud
ruumidest tuleb tagada panoraamsed vaated Pärnu jõele. Esimese korruse kohale tõstetud
kaldapromenaadi terrassid on siseruumist teenindatavad ja kergliiklusteena läbitavad. Hoonel
võib olla üks maa-alune ja kolm maapealset korrust, millele võivad lisanduda tehnilised
korrused ventilatsioonikambri vms tarbeks. Hoonestusala III katuslae välispind võib olla
lahendatud päikesepaneelina, kui see on integreeritav katuse kujusse ja ei lõhu katuse
geomeetrilist vormi. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate
betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva
konstruktsiooni ette veekogu poole. Sellise lahenduse võimaldamiseks on planeeritud üle-
ehitusservituut S1.
Hoonestusala I maa-alune maksimaalne lubatud täisehitusprotsent on 100%. See osa
kavandatavast hoonestusest on mõeldud nii tehniliste ja olmeruumide kui osaliselt ka
avastuskeskuse väljapanekute ja atraktsioonide ruumideks. Vajadusel paigutatakse sellesse
hoonestusalasse ka restorani köök ja integreeritud elektrialajaam. Hoonestusala katuslaele
rajatakse kergliiklustee ja vabaõhukohviku terrassid. Hoonestusala maksimaalne maapealne
krundi täisehitus on 69%. Hoone maapealne ehitisealune pindala esimese korruse osas võib
olla maksimaalselt 1200 m2, see sisaldaks ühtlasi kaldapromenaadi terrasside alust pindala.
Hoonestusala III maapealse teise ja kolmanda korruse ehitusmahu ehitisealune pind on 300
m2. Sellesse hooneosasse on kavandatud restorani põhiruumid, võimalusel köök.
Hoone kavandatav kõrgus maapinnast (Lootsi tänava tasapinnast) võib olla kuni 11.0 m, abs
kõrgusega kuni 13.2 m. Hoone kavandatav +/-0.00 võib jääda vahemikku 1.80 – 3.20 abs
kõrgust ning see täpsustatakse projektiga. Absoluutkõrgused on kõik antud EH200 süsteemis.
Ehitis asub vaadeldavas asukohas, seega peab hoone arhitektuurne lahendus olema
kaasaegne, piirkonda rikastav, ümbritsevat konteksti ja planeeritavat kaldaäärset hoonestust
arvestav. Ehitise fassaadimaterjalina kasutada piirkonda sobivaid traditsioonilisi või sadama
tööstusmaastiku miljööst inspireeritud materjale: puitlaudis, krohv, tellis, plekk- või
vineertahveldis, klaas, betoon jms.
Detailplaneeringuga on lubatud rekonstrueerida olemasolev betoonist kaldarajatis
(kaldakindlustus). Rekonstrueerimine tähendab senise amortiseerunud kaldarajatise
lammutamist ning uue ehitamist. Uue kaldarajatisega võib ette näha ka senise kaldarajatise
3
arhitektuurses disainis parendusi kasutajamugavuse suurendamiseks või üleujutuse ohu
minimeerimiseks, sh võib kaldarajatise kavandada senisest erineva lahendusega, et laevadele
ehitatavat tanklat oleks hõlbus jõelt kasutada jms põhjustel.
Planeeringuga nähakse ette kinnistule avalikult vabalt ja piiranguteta ligipääsetava erinevas
tasapinnas atraktiivse kaldapromenaadi kujundamine, kus oleks mõnus aega veeta ning mis
ühendaks linna erinevad promenaadid pikemaks terviserajaks. Kaldapromenaadi võib
kavandada terrassidega kulgevana, ilmestades ja liigendades promenaadi disainlahendust.
Terrasside alust pinda võib vajadusel kasutada linna külastajatele ning kaldapromenaadil
liiklejatele vajalike teenuste pakkumiseks (avalik tualett, restorani garderoob ja tualett vms).
Ehitusõigusega ja arhitektuursete tingimustega seonduvat on käsitletud planeeringu
seletuskirja punktides 6.3 ja 6.4.3 – 6.4.8, tabelis 1 ja 2 ning planeeringujoonisel;
rekonstrueeritava betoonist kaldarajatisega ja kaldapromenaadiga seonduvat on käsitletud
planeeringu seletuskirja punktides 6.4.1 ja 6.4.2 ning planeeringujoonisel; planeeritava
avaliku ruumiga seonduvat on käsitletud planeeringu seletuskirja punktis 6.5.2;
ehituskeeluvööndi vähendamisega seonduvat on käsitletud joonisel „Ehituskeeluvööndi
muutmine“.
Lootsi tn 1 kinnistul olemasolev kõrghaljastus sisuliselt puudub (üks juhuslikult kasvama
hakanud kask on jalakäijate silla juures), tankla ümbrus on kaetud kivisillutise ja asfaldiga,
kütuse tsisterni ja jõe vaheline ala on hooldatud muruplats, ülejäänud kaldaala on suhteliselt
hooldamata ning laguneva kaldarajatise tõttu ka ohtlik. Käesolev detailplaneering näeb ette
Lootsi tn 1 kinnistule 10% suuruse haljastuse kavandamise ja 30%-st puudujääva osa
ulatuses asendusistutus. Asendusistutuse rajamine ja asukoht otsustatakse koostöös Pärnu
Linnavalitsusega. Planeeringu põhijoonisel näidatud haljastuse lahendus on tinglik. Haljastus
lahendatakse eraldi haljastusprojektiga arhitektuurse projekti koosseisus. Planeeringuala
haljastuslahendust on käsitletud planeeringu seletuskirja punktis 6.6.1 ning planeeringu
haljastus- ja liiklusjoonisel.
Planeeringulahendus arvestab Lootsi tn 6/8 kinnistu detailplaneeringus kavandatud Lootsi
tänava äärse parkimislahenduse ja kergliiklusteedega. Liikluslahendusega tehakse ettepanek
muuta Lootsi tänav Sadama ja Kapteni tänava vahelises lõigus ühesuunaliseks sõidusuunaga
Ringi tänava poole.
Kinnistul säilivad senised sisse- ja väljasõidud Lootsi tänavalt ja tänavale. Sõidukite
juurdepääs kinnistule ja krundisisene sõiduala on planeeritud olemasoleva tankla sõidualale.
Tanklasisene liiklus on ühesuunaline.
Säilitatakse sõiduautosid teenindav tankla ja lisatakse tankur ning ujuvkai jahtlaevade
teenindamiseks. Kavandatud on kütusemahutid mahtudega 2x15 m3 (bensiin 95, diisel) ja
2x10 m3 (bensiin 98, diisel eri). Mahutid rajatakse maa-alustena. Jõetankla ruumid paiknevad
kallasraja alusel korrusel ja võimaldavad jõetanklale tänavalt teenindamiseks vajaliku
juurdepääsu. Vajadusel võivad mõlemad tanklad olla iseteenindavad automaattanklad.
Kütusemahuti projekteeritakse maapinda või kallasraja tõusvate terrasside muldkehasse.
Tankurite ja tankimiskohtade arv lahendatakse projektiga.
Veesõidukite tarbeks on planeeringualaga külgnevale vee-alale kavandatud sildumisala,
vajadusel võib tanklasse pääsuks paigaldada kai äärde täiendava ujuvkai.
Planeeringuga on ette nähtud kinnistu Lootsi tänava poolsele piirile 1.5 m laiune jalgrattatee
lõik, mis ühendab üle Vallikääru silla ja Sadama tänavalt tulevad jalgrattateed Lootsi tänava
4
kõrvale Lootsi tn 6/8 kinnistule varem planeeritud jalgrattateega.
Jalakäijatele on planeeritud kaks kinnistut läbivat jalgtee marsruuti. Esimene kulgeb rööbiti
rattateega Lootsi tänava ääres. Teine tõuseb krundi mõlemas kaugemas otsas veepiiriga
rööbiti esimese korruse kohale rajatavale terrasskatusele.
Planeeringuala liikluslahendus sõidukitele, veesõidukitele, jalgratastele ja jalakäijatele on
käsitletud planeeringu seletuskirja punktides 6.7.1.1 – 6.7.1.5 ning planeeringu haljastus- ja
liiklusjoonisel.
Arvestades piirkonna kesklinnalikku tihedust on parkimiskohtade arvutuse aluseks võetud
piirkond kesklinn, keskuse klass 2 – 4, vastavalt parkimisstandardile EVS 843:2016,
„Tänavad“. Kokku on Lootsi tn 1 krundi parkimisvajadus 8 kohta.
Tankla alal on võimalik parkida 2 autot. Tankimisega seotud lühiajaline peatumine on
võimalik Lootsi tn 1 krundi tankla alal kuni 4 autole. Lootsi tänavale lisanduvad Lootsi tn 1
krundiga külgneva tänavalõigu lõpliku heakorrastamise ja parkimiskorra
ümberkorraldamisega täiendavad 5 parkimiskohta ja Lootsi tn 6/8 krundi kõrvale lisandub
sellega veel täiendavalt 2 parkimiskohta. Kokku on Lootsi tn 1 kinnistu äärsel tänavalõigul
10 üldkasutatavat avalikku parkimiskohta.
Ekskursioonibussi peatuskoht grupi välja laskmiseks ja peale võtmiseks on planeeritud
Lootsi tänavale tankla kõrvale.
Kuna Lootsi tn 1 kinnistu veealuste tankla teenindab esmajärjekorras Lootsi tn 6/8 asuva
jahisadama vajadusi, siis on asjakohane tagada 3 parkimiskohta Lootsi tn 6/8 parkimisaladel.
Planeeringualale projekteeritakse vähemalt 20 kohaline jalgrattaparkla (10 kohta
avastuskeskusele ja 10 kohta restoranile). Töötajate jalgrataste hoid lahendatakse projektiga
hoonesiseselt.
Planeeringuala parkimisvajadus ja -lahendus ning jalgrataste parkimisega seonduv on
käsitletud planeeringu seletuskirja punktides 6.7.2.1 – 6.7.2.3 ning planeeringu haljastus- ja
liiklusjoonisel.
Lootsi tänaval kulgevate trasside haldajad on Lootsi tn 1 krundi kõik liitumised (välja
arvatud reoveekanalisatsioon) välja ehitanud. Fortum Eesti AS, Telia Eesti AS, Eesti Energia
AS ja Pärnu Vesi AS on väljastanud detailplaneeringu koostamiseks tehnilised tingimused.
Planeeringuga on ette nähtud kaugkütte ja olmereoveekanalisatsiooni kinnistuühenduste
rajamine ja võimalus teiste kinnistuühenduste rekonstrueerimiseks.
Kinnistu on ühendatud ühisveevärgiga. Veeühenduse maakraan on veekaevus nr 505
krundipiiri ääres. Reovee ärajuhtimiseks on planeeritud torustik piki Lootsi tänavat. Ühendus
teha Lootsi ja Kapteni tänava ristmikul kaevus nr 26 (5-G-10). Võimalike edaspidiste
kinnistu veevärgi ümberehituste korral ja olmereoveekanalisatsiooni projekteerimisel ja
väljaehitamisel tuleb lähtuda kehtivatest normatiividest, Pärnu Vesi AS tehnilistest nõuetest
ja heast ehitustavast. Kinnistu peab olema varustatud veemõõdusõlmega.
Lootsi tn 1 tanklale on välja ehitatud nõuetekohane õli- ja liivapüüduriga sademevete
kanalisatsioon, eesvooluga Pärnu jõgi. Tankla ümberehituse korral ehitatakse vastavalt
ümber ka sademevee süsteem. Puhuks kui sademevett ei saa juhtida filtrist otse jõkke, on
selleks vajaduseks planeeritud täiendavalt sademevee kanalisatsiooni trass piki Lootsi
5
tänavat. Ühendus tehakse Lootsi tn kaevus nr 46 (5-G-10). Katustelt ja terrassidelt kogutud
sademeveed juhitakse sademevee kanalisatsiooni või otse jõkke.
Lähim tuletõrjehüdrant asub Lootsi tänaval, sõlmes nr 503 (5-G10), hüdrant nr 240, teine
lähim tuletõrjehüdrant asub Sadama tänaval, hüdrant nr 290, planeeringuala jääb mõlema
hüdrandi 100 m tööraadiusesse.
Olemasolev sidevõrk on teostatud vaskkaabliga VMOHBU 5 x 2 pinnases. Planeeringuga on
ette nähtud olemasoleva ühenduse parendamiseks sideliini trassikoridor multitoru ehituseks
lähtuvana Sadama tänav 3 juures asuvast sidekaevust F44S31_J01. Projekteerimisel tuleb
ette näha kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks
nende säilivus ehitustööde käigus. Optilise kaabliga liitumise valmidus sidekaevus
F44S31_J01. Sisevõrkude projekteerimisel lähtuda Telia dokumendist „LAN sisevõrkude
ehitamine korter- ja ärimajades“.
Gaasitrassi piirkonnas väljaehitatud ei ole, gaasitrassi ei planeerita.
Lootsi tn 1 kinnistu olemasolev elektri liitumispunkt on krundi piiril liitumiskilbis.
Käesolevalt on kinnistu peakaitsme suurus 50 A, mis on piisav esimese etapiga
ümberehitatavate kaide ja tankla toimimiseks. Kinnistu eeldatav vajalik peakaitsme suurus on
315 A, see aga eeldab elektrivarustuse tagamiseks toiteraadiusesse uue alajaama ehitamist.
Vallikääru ala detailplaneeringuga on Sadama tn 2 kinnistule varasemalt planeeritud
hoonestusmahtu integreeritud alajaam. Integreerimisvajaduse põhjenduseks on piirkonna
eripära, mis seisneb ühelt poolt asukohas Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal ja
selle kaitsevööndis, teiselt poolt aga piirkonna linnaruumi olemuses ja linna
planeerimisdokumentides sõnastatud ambitsioonis kujundada Pärnu jõe kaldapealsetel välja
terviklik kvaliteetne linnaruum. Kompleksalajaamade mudelite arhitektuursed lahendused ei
sobitu selle ala miljöölise identiteediga. Kuna Sadama tn 2 hoonestamine ei ole täna
päevakorral, arvestatakse Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringus võimalusega, et alajaam
püstitatakse Lootsi tn 1 kinnistule ja integreeritakse kavandatava hoone ehituslikku mahtu.
Mõeldav on ka kompleksalajaama kasutamine eeldusel, et sellele õnnestub lisada sobiv
arhitektuurne dekoor. Alajaama asukoht ja ehituslik lahendus määratakse kavandatava hoone
ehitusprojektiga. Alajaama eeldatav asukoht on näidatud planeeringu liitumistrasside
joonisel. Alajaama teenindamiseks on sellel asukohal tagatud ööpäevaringne vaba
juurdepääs. Uue alajaama toide projekteeritakse 10 kV maakaabelliiniga alates Ringi
alajaamast jätkates Sadama tänava alguses juba maapinda paigaldatud elektrikanalisatsiooni
torustikku. Elektritoide liitumiskilpidest objektideni on ette nähtud maakaabliga. Alajaama ja
sellega seotud ühendus- ja toitekaablite paigutamiseks Sadama tn 2 kinnistule seatakse
Elektrilevi OÜ kasuks tehnorajatiste maakasutusõiguse tagamiseks servituut, alajaamale
eraldi katastriüksust ei moodustata. Elektrikaablid on planeeritud olemasolevate trasside
sihtidele. Elektrikaablite kaitsetsoonidesse ei ole teisi kommunikatsioone planeeritud.
Elektripaigaldiste vee- ja niiskustundlikud osad, samuti planeeritav alajaam tuleb
üleujutusriskist tulenevalt paigaldada kõrgusmärgist 3.20 abs (EH2000) kõrgemale.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Lootsi tn 1 kinnistu paikneb Pärnu linna kaugküttepiirkonnas. Planeeritava hoonestuse
kaugkütte soojavarustus (T3) on planeeritud olemasolevast eelisoleeritud Sadama tänava
DN350/560 kaugküttetorustikust. Põhimõttelise võimalusena on näidatud ka trassi pikendus
(T3) olemasolevatest eelisoleeritud kaugküttetorustiku DN100/250 perspektiivsetest otstest
Lootsi põik tänaval. Lootsi tänaval ühendub see varem Lootsi tn 6/8 detailplaneeringuga
planeeritud Lootsi tänava kaugküttetrassiga (T2), mis omakorda liitub käesolevas
planeeringus kavandatud Lootsi tänava kaugküttetrassiga (T3). Lootsi tn 1 kinnistu
6
kavandatud liitumispunkti asukoht kaugkütte tänavatorustikuga on kinnistu piiril. Torustiku
projekteerimisel arvestada, et kaugküttetorustiku paigaldusala laius on ca 0,6 m (lisandub
kaitsetsoon 1 m kummalegi poole torustikku); kaugküttetorustiku asukohavalik peab
võimaldama paigaldust termilist pikenemist kompenseeriva lahendusena. Hoonestuse sisendi
asukoht täpsustatakse arhitektuurse projekteerimisega, sest hoonet projekteerimata ei ole
võimalik teada soojasõlme täpset asukohta, et jälgida nõuet – kaugküttetorustik peab
sisenema vahetult hoone soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed (hoonet läbivad)
primaarparameetrilised torustikud ei ole lubatud. Kui arhitektuurse projekteerimise käigus,
selgub, et seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb see vältimatu erijuhuna kooskõlastada
vastava võrguettevõttega. Liitumispunktiks, st omandipiiriks (teeninduspiiriks) on kinnistu
piir. Torustikud tänava transpordimaal kuni liitumispunktini kuuluvad vastavale
võrguettevõttele, kinnistusisesed torustikud alates liitumispunktist kuuluvad kinnistu
omanikule; detailplaneeringu kehtestamise järgselt, liitumiseks kaugküttevõrguga tuleb
taotleda võrguettevõtjalt projekteerimistingimused planeeringuga kavandatud kaugkütte
primaartorustike ja hoonestuse sisepaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks.
Võrguettevõtjaga liitumislepingu sõlmimise aluseks, kaugküttepaigaldiste kuuluvuspiiride
määramise aluseks, vajadusel torustike isikliku kasutusõiguse seadmise aluseks saavad
üldjuhul olema planeeritud kinnistu(te)l ja planeeringu alas paikneva hoonestuse
välisvõrkude- ja sisepaigaldiste ehitusprojektid.
Krundi välisvalgustus lahendatakse ehitusprojekti asendiplaaniga. Arvestada tuleb
sissesõiduteed markeeriva valgustusega. Soovitav on anda arhitektuurse projektiga
fassaadide ja haljastuse valgustuse lahendus.
Planeeringuala taristulahendus on käsitletud planeeringu seletuskirja punktis 6.8 ja taristu-
ning liitumistrasside joonistel. Ehitusõigusega reguleeritavad tuleohutusabinõud, sh kujad on
käsitletud planeeringu seletuskirja punktides 6.10.2.1 – 6.10.2.3, kuritegevuse riske
vähendavad nõuded ja tingimused punktis 6.11, keskkonnatingimused punktis 6.12 ning
piirangud, sh servituudid punktis 6.13.
Detailplaneeringule KSH eelhinnangu koostanud ekspertidele esitatud info alusel jõuti
eelhinnangus järeldusele, et Pärnu Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringuga kavandatud
tegvuste elluviimisel ning keskkonnameetmete rakendamisel ei avaldu ebasoodsat
keskkonnamõju, mis on oluline keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse mõistes ning KSH protsessi algatamine ega läbiviimine ei ole vajalik. Lootsi tn 1 ja
Lootsi tn 6/8 kinnistute planeerimine on vaadeldavad ühtse tervikuna. Eelhinnangus on
käsitletud ning hinnatud vaid täiendava tankuri rajamise ning avaliku hoone rajamisega
kaasnevaid võimalikke mõjusid. Kaldakindlustuse rajamise mõjude osas on koostatud eraldi
eelhinnang. Arvestades käesoleva detailplaneeringu eelhinnangus ja eelnevalt koostatud
eelhinnangus toodud teavet ei ole kavandatava tegevuse kumulatiivse mõju avaldumine
olulises ebasoodsas mahus tõenäoline, kui arvestatakse toodud tingimuste ning nõuetega.
Projekteerimise käigus tuleb hinnata ehitusele vee erikasutuse keskkonnaloa või
veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemise vajalikkust. Vastavalt veeseaduse
(VeeS) §187 punktidele 8, 10 11 ja 17 on vee erikasutuse keskkonnaloa kohustus, kui
süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100
kuupmeetrist, paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist,
kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist ja muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud
veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse
veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või
muudetav veekogu. Juhul kui süvendamise, süvendipinnase veekogusse paigutamise, tahkete
ainete uputamise ja kaadamise mahud jäävad 5-100 m3 piiresse, siis on VeeS § 196 lõike 2
7
punktidele 2, 3 ja 5 vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut. Juhul kui
projekteerimise käigus selgub, et vee erikasutuse keskkonnaloa vajadusega tegevuste maht
osutub suuremaks kui 500 m3, tuleb projektile algatada keskkonnamõju hindamise (KMH)
menetlus.
Planeeringu elluviimine
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 7 „Detailplaneeringu elluviimine“ käsitletakse
planeeringu elluviimiseks vajalikke tegevusi ja nende järjekorda, sh servituutide seadmise
vajadus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute teostamiseks ja
edaspidi koostatavatele ehituslikele projektidele. Koostatavad ehitusprojektid peavad olema
koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale
projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Detailplaneeringu kohaste kruntide ehitusõigused
realiseeritakse krundi igakordsete valdajate poolt.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole kohalikul omavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi, sh avalikuks kasutamiseks ettenähtud teid ja sellega
seonduvad rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi juhul, kui kokku ei lepita
teisiti. Pärnu Linnavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik on sõlminud halduslepingu,
millega huvitatud isik võtab kohustuse detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks
või välja ehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks katmiseks
Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad.
Tehniliste takistuste ilmnemisel paigaldatakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalikud
ehitised, sealhulgas tehnovõrgud ja -rajatised ning avalikule teele juurdepääsuteed, lähimale
tehniliselt sobivaimale võimalikule alale.
Detailplaneering on vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 20.01.2022 otsusega nr 14.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud Terviseamet (22.09.2020), Keskkonnaamet
(28.09.2021), Muinsuskaitseamet (03.06.2021), Päästeamet (20.09.2021), Transpordiamet
(31.08.2021) ja võrguvaldajad. Keskkonnaamet on andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi
vähendamiseks detailplaneeringus näidatud ulatuses 14.03.2022 kirjaga.
Planeeringu järelevalve ja ärakuulamise tulemused
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 15.02 – 17.03.2022, mille käigus esitas Indela
Advokaadibüroo (SP1 OÜ esindaja) planeeringulahenduse osas arvamusi ja vastuväiteid.
Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond edastas arvamuse esitajatele omapoolsed kirjalikud
selgitused 08.04.2022 kirjaga nr 8-4/190-30. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku
tulemuste avalik arutelu toimus 02.05.2022, arutelul ei osalenud arvamuse esitajad. SP1 OÜ
edastas 01.05.2022 linnavalitsusele täiendava pöördumise kirjalikult, jäädes kokkuvõtvalt
oma varem esitatud seisukohtade juurde.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 5 ja § 90 lg 1 alusel esitas linnavalitsus 23.05.2022
kirjaga nr 8-4/190/2022-33 detailplaneeringu Rahandusministeeriumi regionaalhalduse
osakonna Pärnu talitusele järelevalve teostamiseks ja heakskiitmiseks ning seisukoha
võtmiseks detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalike arvamuste kohta,
mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja
8
põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta.
PlanS § 90 lg 3 p 2 vastavalt toimus 04.08.2022 Rahandusministeeriumi regionaalhalduse
osakonna Pärnu talituses vaidlevate osapoolte – kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja
linnavalitsuse esindajate ärakuulamine. Sellel osalesid linnavalitsuse ja planeeringust
huvitatud isiku esindajad, arvamuste esitaja kohale ei ilmunud.
Arvamuste ärakuulamise tulemusena otsustas linnavalitsus detailplaneeringu seletuskirja
täiendada järgmiselt: a) peatükki 7.2 lisatakse, et kallasraja servituut seatakse linnavalitsuse
kasuks enne ehitusloa väljastamist; b) haljastuse peatükki 6.6.1. täiendatakse ‒ haljastuse
suurendamiseks nähakse lisaks pindhaljastusele ette vertikaalhaljastus, konteinerhaljastus ja
muud sellised alternatiivsed lahendused, seletuskirja lisatakse põhjendused, miks antud
detailplaneeringu lahenduse puhul kasutatakse üldplaneeringus toodud erisusi nii haljastuse
kui ka parkimise osas; c) seletuskirja peatükki 7.4 lisatakse, et iga ehitusetapiga tagatakse
heakord ja haljastus.
Linnavalitsus esitas 11.08.2022 kirjaga nr 8-4/190-35 Rahandusministeeriumile täiendatud
detailplaneeringu seletuskirja. Rahandusministeerium kontrollis seletuskirja ning tõdes, et
seletuskirja on vastavalt täiendatud. Lähtuvalt linnavalitsuse esitatud detailplaneeringu
materjalidest ja täiendatud seletuskirjast, ärakuulamisel antud selgitustest ning PlanS § 90 lg
4 alusel andis Rahandusministeerium seisukoha arvestamata jäänud arvamuste kohta.
1. Arvamuse esitaja leiab, et ehituskeeluvööndi vähendamine ning vaid aasta tagasi
kehtestatud üldplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud, selleks puudub avalik huvi.
Linnavalitsuse seisukoht:
Planeeringuala väljaarendamise eesmärk on kvaliteetse keskkonna loomine ja jõeäärse ala
linnaruumiline lõimimine. Pärnu linna ruumilise arengu üheks eesmärgiks on avaliku
linnaruumi kvaliteedi tõstmine ja ruumiliste võimaluste loomine turistide külastushooaja
pikendamiseks ning külastuskoormuse hajutamiseks, luua tingimused linnaruumi aktiivseks
ja mitmekülgseks kasutamiseks ning avaliku huvi objektide heakorrastamine. Pärnu
Linnavolikogu on detailplaneeringu vastuvõtmisega leidnud, et olemuselt on kavandatav
üldplaneeringu eesmärkide ja suundumustega kooskõlas ning asukohta sobilik. Tegemist on
erandliku olukorraga ning üldplaneeringu põhilahenduse muutmise vajalikkust on kaalutud
põhjalikult. Ehituskeeluvööndi muutmine on olnud detailplaneeringu koostamise üheks
eesmärgiks selle algatamisest alates ja kuivõrd detailplaneeringu koostamine algatati enne
kehtiva üldplaneeringu kehtestamist, ei ole ehituskeeluvööndi vähendamise välistamine
põhjendatud asjaolul, et pärast selle algatamist on kehtestatud üldplaneering.
Üldplaneeringu koostamisel kaaluti ehituskeeluvööndi vähendamise võimalust Lootsi tn 1
kinnistul. Kuna aga üldplaneeringu menetlus ja detailplaneeringu menetlus toimusid eraldi ja
ajalise nihkega, siis üldplaneeringu vastuvõtmise ajaks ei olnud selge Lootsi tn 1 täpne
planeeringulahendus, planeering oli saadetud alles arvamuste avaldamiseks ja
kooskõlastamiseks. Üldplaneeringut koostades ei tehtud kergekäeliselt ettepanekuid
ehituskeeluvööndi vähendamiseks ning seepärast ei saanud linnavalitsus teha
üldplaneeringuga ettepanekut Lootsi tn 1 kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole era- ega ärihuvides, vaid olulisel määral ka avalikes
huvides ‒ bensiinijaama jõe äärde on vaja jahtide ja mootorpaatide tankimiseks. Lisaks
kavandatakse ehituskeeluvööndisse kaldapromenaad, rekonstrueeritakse kaldakindlustus.
Kalda kindlustamine ja detailplaneeringu kohaselt planeeringuala väljaarendamine aitab
9
suunata inimesi jõe ja mere äärde, muulile, Vallikääru jalakäijate sillale, kesklinna.
Kaldakindlustus vajab korda tegemist, millega tagatakse nii jalakäijate kui ka veeliiklusaluste
turvalisus. Kõik eelnev on vajalik piirkonna ja selle avaliku ruumi kvaliteetseks
kujundamiseks ja planeerimiseks, mis kogumis on kahtluseta avalikes huvides.
Rahandusministeeriumi seisukoht:
Üldplaneeringu muutmine ning ehituskeeluvööndi vähendamine saab olla vaid erandlik.
Erandi kasutamise võimaluse annab looduskaitseseaduse § 40 lg 3, mille kohaselt võib
ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Erandi tegemine saab
toimuda vaid põhjendatud vajadusel läbi avaliku planeerimisprotsessi. Keskkonnaamet
14.03.2022 kirjaga nr 7-13/22/2053-3 on andnud nõusoleku detailplaneeringuga Lootsi tn 1
kinnistu osas Pärnu jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Seega on Keskkonnaamet
pidanud ehituseeluvööndi vähendamist antud detailplaneeringu alusel põhjendatuks. Sellega
on täidetud looduskaitseseaduse nõue. Rahandusministeeriumi pädevuses ei ole hinnata
ehituskeeluvööndi vähendamise otstarbekust, seda hindab Keskkonnaamet nõusoleku
andmisel. Rahandusministeerium saab Keskkonnaameti nõusolekut käsitleda kui instrumenti
detailplaneeringu õiguspärasuse tagamisel ja lugeda detailplaneeringu selles osas vastavaks
keskkonnakaitse nõuetele. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus tingib ka üldplaneeringu
muutmise vajaduse. Rahandusministeeriumi hinnangul on planeeringulahenduses arvestatud
nii erahuvi kui ka avaliku huviga. Kinnistu asub linnaruumis olulises asukohas ning
planeeringulahendus aitab kaasa piirkonna atraktiivsuse ja külastatavuse suurendamisele.
Säilitatakse ning renoveeritakse Pärnu jõe kaldal olev kütusetankla, mis on vajalik Pärnu jõel
ja lahel liikuvate aluste tankimiseks.
2. Arvamuse esitaja leiab, et tagatud ei ole kallasraja katkematu läbimine erakinnistul, kui
rada on tõstetud hoone ühekorruselise hooneosa katuslaele.
Linnavalitsuse seisukoht:
Tagamaks avaliku kallasraja läbitavus Lootsi tn 1 kinnistu ulatuses on vastav servituudiala
kantud planeeringu joonistele ja täiendatud seletuskirja. Arvestades Lootsi tn 1 kinnistu
külgnemist jõega ning kavandatava hoonestusala paiknemist, on kallasraja tagamine
servituudiala kaudu proportsionaalne ja vajalik meede ning omab ka sisulist tähendust.
Rahandusministeeriumi seisukoht:
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 6.13.1 „Servituudid“ on fikseeritud, et planeering
näeb ette jalakäijate vaba läbipääsu Lootsi 1 kinnistult veepiiri kohale rajatava promenaadi
kaudu. Läbipääsu tagamiseks seatakse promenaadile Pärnu linna kasuks läbipääsu servituut
S3. Seletuskirja detailplaneeringu elluviimise peatükki 7.2 „Servituutide seadmine“ on
lisatud, et enne ehitusloa väljastamist seatakse Lootsi tn 1 kinnistule Pärnu Linnavalitsuse
kasuks kallasraja servituut S3. Servituudiala S3 on märgitud ka planeeringujoonisele.
Detailplaneeringuga on ette nähtud avalikuks kasutamiseks mõeldud kallasrada ning tagatud
kallasraja katkematu läbimine planeeringualal, so Lootsi tn 1 kinnistul. Kallasraja avalikuks
kasutamiseks mõeldud servituut seatakse kinnistule ning see ei sõltu omaniku muutusest.
PlanS § 126 lg 1 p 17 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne kallasrajale avaliku juurdepääsu
tagamine, servituutide seadmise vajaduse märkimine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §
38 lg 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Seega on seadustega
pandud ülesanne täidetud, detailplaneeringuga on tagatud avalik juurdepääs kallasrajale ning
seal vaba liikumine.
10
3. Arvamuse esitaja leiab, et ujuvkai ehitamine ei ole põhjendatud, see segab jõeliiklust.
Lootsi tn 1 kinnistut suurendatakse varjatult sellega, et antakse võimalus jõe kohale ehitada
uus betoonist kai.
Linnavalitsuse seisukoht:
Jõe kasutamine erinevate jõesõidukite poolt on jõeäärse linna seisukohalt igati tervitatav ja
asjaoludest ei nähtu, et ujuvkai rajamine planeeringus ettenähtud viisil võiks takistada
veesõidukite liiklust jõel. Olemasoleva kai rekonstrueerimine ja laiemaks ehitamine tagab
selle parema turvalisuse ja kasutamise ning ei ole vastuolus avaliku huvi ja avalikkuse
ootustega kvaliteetse jõeäärse linnaruumi tekkimisel. Lootsi tn 1 kinnistu piire ei suurendata
jõe arvelt ja planeeringulahendusega kinnistu piiride muutmist ei kavandata.
Rahandusministeeriumi seisukoht:
Veesõiduohutuse Pärnu jõel peab tagama Transpordiamet koostöös Pärnu Linnavalitsusega.
Pärnu jõgi kuni Reiu jõe suudmeni on meresõiduohutuse seaduse kohaselt laevatav veekogu,
lisaks on Pärnu jõgi avalikult kasutatav veekogu. Kui planeering käsitleb veesõiduohutuse
küsimusi, siis Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel
koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ järgi tuleb planeering
Transpordiametiga kooskõlastada. Transpordiamet on Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu
märkusteta sisu osas kooskõlastanud 31.08.2021 kirjaga nr 6.3-1/18931-2. Kooskõlastamise
eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule
planeeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet. Kui
Transpordiamet on detailplaneeringu kooskõlastanud, siis saab Rahandusministeerium lugeda
detailplaneeringu vastavaks veesõiduohutuse nõuetele.
Seletuskirja peatükis 7.2 „Servituutide seadmine“ on toodud, et üleehitusservituut S1
seatakse Lootsi 1 kinnistu kasuks kinnistule Pärnu jõgi L1 (62520:001:0004). Servituut S1 on
vajalik, kui betoonkaide rekonstrueerimiseks tuleb uus tarindisein rajada olemasoleva
konstruktsiooni ette veekogu poole või kui kallasraja alune kandev konstruktsioon on vaja
paigutada üle olemasoleva veepiiri (krundi piiri) veeala kohale. Servituudiala S1 on märgitud
ka planeeringujoonisele. Seega planeeringulahendusest on aru saada, kuhu servituudialad on
määratud, miks need on kavandatud ja missugustel tingimustel. Konstruktiivsetel ja
ehitustehnilistel põhjustel on olemasoleva betoonkai rekonstrueerimine võimalik uue
tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. Sellise lahenduse
võimaldamiseks on planeeritud üleehitusservituut S1.
Rahandusministeerium lisab täiendavalt, et koostab Pärnu maakonna planeeringu
teemaplaneeringut „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“. Erinevate huvigruppidega toimunud koostöö tulemusena on selgunud,
et Pärnu jõele on vajalik kavandada uusi ujuvkaisid-sildumisalasid ning bensiinijaam jõe
ääres veesõidukite tankimiseks on hädavajalik. Detailplaneeringus on arvestatud Pärnu jõel
veeliikluse arenguks olulise tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadusega.
4. Arvamuse esitaja leiab, et kinnistu täisehituseks peaks olema 35%, siis mahuks ära
üldplaneeringuga ettenähtud parkimine (parkimine üldjuhul omal kinnistul) ja
detailplaneeringu algatamise otsuses ette nähtud haljastus (20%).
Linnavalitsuse seisukoht:
Kavandatava hoone mahtu, selle funktsioonide paljusust ja teisalt üldplaneeringu erisust
11
arvestades on lahendatud parkimine planeeritava kinnistuga külgnevalt. Samas tagatakse
avaliku kergliiklustee kulgemine üle Lootsi tn 1 erakinnistu. Planeeringulahendusega
kavandatav hoonemaht ja korruselisus on optimaalne ja tagab kõikide hoonesse kavandatud
funktsioonide koostoimimise. Kinnistu täisehitusega 35% seevastu hoonesse kõiki
eesmärgipäraseid tegevusi ei mahuta. Segahoonestuse maa-ala hoonestamise põhimõtted
(korruselisus, hoonete arv krundil, hoonete paiknemine krundil jms) määratakse igakordselt
eraldi lähtudes konkreetse piirkonna ja funktsiooni eripärast. Tehnoruumide paigutamisega
hoonesse täiendavaid korruseid ei lisandu. Üldplaneeringuga on segahoonestusalal lubatud
teatud haljastuslahenduse erisused. Kuna piirkond on eriline, siis linnavalitsus on
üldplaneeringu erisusi ka õigustatult kasutama pidanud. Ka parkimiseks on üldplaneeringus
toodud erisused, nende kasutamine on antud detailplaneeringu puhul põhjendatud.
Rahandusministeeriumi seisukoht:
Rahandusministeerium nõustub linnavalitsuse selgitustega ja on seisukohal, et kohalik
omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud arvamusega ei ole
võimalik arvestada. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt asub Lootsi tn
1 kinnistu segahoonestusalal. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 4.3.2“ Segahoonestuse
maa-ala (S)“ kohaselt on tegemist funktsionaalselt mitmekülgse piirkonnaga, kus erinevad
otstarbed on omavahel põimunud luues aktiivses kasutuses oleva ja mitmekülgse
linnakeskkonna. Peatükis on seatud tingimused alal parkimise korraldamiseks,
haljastamiseks.
- Reeglina tuleb tagada standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus hoonestusega
samal krundil arvestades kesklinna transporditsooni erisusi.
- Kohalikul omavalitsusel on õigus parkimiskohtade arvu kaalutlusotsuse aluse vähendada
muinsuskaitsealal, selle kaitsevöönd ja miljööväärtuslikul alal, kus juba väljakujunenud
väärtuslik hoonestus ja õueala ei võimalda krundile mõistlikku juurdepääsu parkimiseks või
krundile kavandatav parkimislahendus vähendab ala või üksikobjekti eripära ja väärtust.
Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 8.2 „Liikluskorraldus ja parkimine“ on selgitatud, et
parkimiskorraldusega mõjutatakse inimeste liikumisharjumusi. Parkimise korraldus ja
nõuded parkimisvõimaluste tagamiseks peavad lähtuma kogu piirkonna funktsioonidest ja
arengueesmärkidest terviklikuna. Lähtuvalt säästva linnalise liikuvuse kavandamise
eesmärgist võib linn vajaduse korral parkimisnõuet muuta arvestades ala asukohta, krundi
eripära ja võimalusi, kavandatavast tegevusest tulenevat vajadust ning muid asjakohaseid
kaalutlusi. Linnakeskuse alal tuleb eelistada jalakäija ja jalgrattasõbraliku linnaruumi
arendamist ja parkimisalade kavandamisel tuleb tagada inimsõbralik linnaruum.
Üldplaneeringu seletuskirja segahoonestuse peatükis on haljastuse kohta toodud järgmist.
Väikseim lubatud haljastuse osakaal 30% krundi pinnast (v.a. kesklinnas, miljööväärtuslikul
alal, väärtuslikul üksikobjektid kus haljastuse osakaal määratakse igakordselt eraldi).
Põhjendatud juhul võib kohalik omavalitsus lubada haljastusprotsendi vähendamist.
Märkusena on toodud, et haljastusprotsendi vähendamise eelduseks on reeglina kokkulepe,
mille alusel puudujääv haljastuse osakaal kompenseeritakse mujal linna territooriumil
(tänaval, avalikul haljasalal). Veel on fikseeritud, et lähtuvalt hoonestuslaadist ja
funktsioonist võib kohalik omavalitsus nõuda haljastuse erilahendusi (katusehaljastus,
vertikaalhaljastus, konteinerhaljastus vms).
Detailplaneering näeb ette Lootsi tn 1 kinnistule 10% krundi pinnast haljastuse kavandamist.
Seletuskirja peatükis 6.6.1 „Haljastuse kontseptsioon“ on fikseeritud, et juhul, kui pole
võimalik tagada ettenähtud üldplaneeringu kohast haljastust 30%, nähakse puudujääva osa
ulatuses ette asendusistutus. Arvamuste ärakuulamisel kokku lepitud täiendav selgitus
12
parkimis- ja haljastuslahenduste puhul üldplaneeringu erisuste kasutamise kohta on
seletuskirja lisatud. Peatükis 6.6.1 on selgitatud, et Lootsi 1 kinnistu asub kesklinnas,
muinsuskaitseala kaitsevööndis, so väärtusliku miljööga alal ehk üldplaneeringu kohaselt
saab krundi haljastusprotsendi määrata detailplaneeringuga. Väiksem haljastusprotsent on
antud juhul põhjendatud krundi väiksuse ja selle erilise asukohaga. Just asukoha tõttu on
oluline kinnistule läbi kvaliteetse ja läbimõeldud hoonestamise säilitada nii jahisadamale
oluline funktsionaalsus kui anda linnaruumile maksimaalselt lisaväärtust kaldapromenaadi ja
seda teenindava avalikkusele suunatud hoone väljaehitamisega. Avalikkuse teenindamisele
suunatud ärifunktsioon eeldab piisava suurusega hoone olemasolu, samuti vajavad palju
ruumi kergliiklusteed ja juurdepääsud hoonele, mis samuti kõik kinnistu maakasutust
koormavad. Lootsi 1 kinnistu on jõe akvatooriumilt ja vastaskaldalt avanevatele vaadetele
avatud ja Lootsi 1 kinnistult avanevad Pärnu jõele väärtuslikud vaated. Miljöö kujundamisel
on oluline haljastuse olemasolu, aga ka avatud vaated, mis võimaldavad linnaruumi ja
maastikku tajuda. Lootsi 1 krunt on ise küll kõrghaljastuseta, kuid naaberkrundil Lootsi 6/8
ja Lootsi tänaval Lootsi 1 krundi kõrval kasvavad suured puud koos Vallikääru pargi ja
Sadama tänava puiesteega annavad piirkonnale tervikuna pargiliku ilme ja kompenseerivad
täielikult kõrghaljastuse puudumise väikesel maa-alal Lootsi 1 kinnistul.
Samuti on seletuskirja lisatud põhimõte, mille kohaselt haljastuse osakaalu suurendamiseks
peab arhitektuurne lahendus ette nägema vertikaalhaljastuse, konteinerhaljastuse jms
alternatiivsete haljastusvõtete kasutamist. Rahandusministeeriumi hinnangul on
planeeringulahendus läbi kaalutletud ning kohalik omavalistus on detailplaneeringu
koostamisel arvestanud asukohast tulenevaid asjaolusid. Pärnu Linnavolikogu 20.01.2022
otsusega nr 14 on detailplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust
sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on linnavolikogu kinnitanud, et planeering vastab
õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega (PlanS § 86 lg
2). Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle ülesanne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
kohaselt on kohaliku elu küsimuste, muuhulgas ka ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
otsustamine ning korraldamine. Planeeringulahenduse otstarbekuse üle hinnangu andmine ei
ole Rahandusministeeriumi pädevuses.
5. Arvamuse esitaja leiab, et detailplaneering tuleb realiseerida ühes etapis või siis kõigepealt
rajada avalikkusele suunatud kallasrada, parkimine, haljastus ja seejärel ujuvkai, hoone. Ta
leiab, et ehitustegevuse aluseks tuleb läbi viia avalik rahvusvaheline arhitektuurikonkurss.
Linnavalitsuse seisukoht:
Ehitustehniliselt ei ole võimalik kinnistule rajada hoonet, kui jõe kallas jäetakse eelnevalt
kindlustamata. Detailplaneeringu etapiviisiline realiseerimine ei ole välistatud, kuid tagada
tuleb terviklahenduse elluviimine. Esmalt on vajalik ohtliku betoonkai asemel uue
kaldakindlustuse rajamine, et üldse oleks võimalik edasisi etappe realiseerima hakata.
Arhitektuurikonkursi korraldamise nõue on detailplaneeringusse lisatud, konkursi tüüp
selgitatakse välja koostöös alaliiduga. Lõppeesmärgiks on planeeringualale arhitektuurselt
sobiva hoone rajamine koos kasutajasõbraliku ja funktsionaalse väliruumiga.
Rahandusministeeriumi seisukoht:
PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse aluseks.
Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt on planeeringu kehtestaja ülesanne
kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine (planeeringus sätestatu
realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine). Kohalik omavalitsus
13
oma tegevuses peab järgima planeerimisseaduses toodud põhimõtteid. Detailplaneeringu
seletuskirja peatükis 7.4 „Projekteerimine ja ehitamine“ on tingimus, et Lootsi tn 1
hoonestuse parima arhitektuurse tulemuse saavutamiseks tuleb läbi viia EAL-i nõuetele
vastav arhitektuurikonkurss. Peatükki lisati ka põhimõte, mille kohaselt iga ehitusetapi
elluviimisel tagatakse, et peale ehitustööde lõppu krunt heakorrastatakse ja haljastatakse.
Tingimuseks on seatud, et iga etapi lõppedes valmib iseseisvalt kasutatav tervik, millele on
võimalik taotleda kasutusluba. Kõik varasemad etapid tuleb projekteerida ja ehitada viisil,
mis ei saa takistuseks hilisemate etappide elluviimisel. Kui detailplaneering ei ole vastuolus
kehtivate seaduste ja normidega, siis planeeringulahenduse sobivuse üle otsustajaks on
kohalik omavalitsus. Kuna Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu puhul on tegemist Pärnu
linna asustusüksuse üldplaneeringut 2025+ muutva detailplaneeringuga, siis antud asukohas
planeeringulahenduse, sh ka detailplaneeringu elluviimise kava, sobivuse üle otsustamine on
üksnes Pärnu Linnavolikogu pädevuses.
Kokkuvõte
Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lg 10
sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohalik omavalitsus. Vastavalt PlanS
§-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas
avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu
eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse
otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle
pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a
ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui
planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide
arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste
ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse
kuulub planeeringulahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine.
Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) üle õigusliku
hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on
paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest
huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu
kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle
kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on detailplaneeringu
kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele.
Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtub, et arvamusi esitanud isik on olnud
teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti detailplaneeringu
koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul.
Arvamusi esitanud isiku arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud
oma seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isik saanud kasutada oma protsessiõigusi
detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise üks eesmärke. PlanS § 9 kohaselt on
planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest
ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi
14
avaliku menetluse nõudeid.
Rahandusministeeriumi riigihalduse ministri 22.08.2022 kirjaga nr 15-3/4527-3 on Lootsi tn
1 kinnistu detailplaneering heakskiidetud.
Pärnu Linnavolikogu on seisukohal, et käesoleva detailplaneeringu lahenduse osas on linn
kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud tasakaalustatult nii avalikke huve ja väärtusi kui ka
puudutatud isikute õigusi ja huve, detailplaneering on koostatud üldplaneeringust lähtuvalt
ning planeeringuga kavandatav suurim ehitusmaht on optimaalne.
Detailplaneering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis
täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku ning on käesoleva otsuse lahutamatud lisad.
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks
tuleb tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste
kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus
tekitatud kahjud hüvitab katastriüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud
tegevus lähtus.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes planeerimisseaduse § 91 lõikest 1ja § 131 lõikest 6
1. Kehtestada Pärnu linnas Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneering (juurde lisatud).
2. Pärnu Linnavalitsusel on õigus algatada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja
kohalikul omavalitsusel õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või kohalikul
omavalitsusel keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei täida
haldusepingus või selle täpsustatud kokkuleppes sätestatud kohustusi.
3. Pärnu Linnavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu
jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus ajalehes Pärnu
Postimees ning 14 päeva jooksul Pärnu linna veebilehel ja väljaandes „Ametlikud
Teadaanded“.
4. Kantseleil saata detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakiri ning kehtestatud
detailplaneering Rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi maakatastri pidajale
ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates.
5. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu
Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Metsoaja
volikogu esimees
15
ARHITEKTIBÜROO RIHO JAGOMÄGI 2022
Lisa
Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022
otsuse nr 67 juurde 53 lehel
TÖÖ NR F1905-DP
TÖÖ NIMETUS
PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU
DETAILPLANEERING
OBJEKTI AADRESS Pärnu linn Pärnu linn Lootsi 1
Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala nr 27007
Kaitsevöönd
TÖÖ OSA DETAILPLANEERING
TÖÖ STAADIUM PROJEKT
KÖIDE NR 1
TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG 13.08.2022
KINNISTU OMANIK MTÜ Pärnu Jahtklubi (RK 80058516)
Lootsi 6 Pärnu 80012 Pärnu, +372 447 1750,
[email protected]
ETTEPANEKU TEGIJA MTÜ Pärnu Jahtklubi (RK 80058516)
Lootsi 6 Pärnu 80012 Pärnu, +372 447 1750,
[email protected]
VASTUTAVAD SPETSIALISTID:
ARHITEKTUURNE OSA Arhitekt Riho Jagomägi, EAL
TKÜ MTR EP00287FIE-0001
PÄRNU 2022
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 2
KAUSTA KOOSSEIS:
A. SELETUSKIRI
B. JOONISED
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 3
A. SELETUSKIRI
SISUKORD
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED. ............................................................................................................... 4
1.1. TELLIJA ANDMED. ....................................................................................................................................................... 4
1.2. ETTEPANEKU TEGIJA ANDMED. .......................................................................................................................................... 4
1.3. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHT. ......................................................................................................................... 4
1.4. KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE (KSH) ALGATAMATA JÄTMINE. .................................................................... 4
1.5. PLANEERINGU ALGATAMISDOKUMENDID. .............................................................................................................. 4
1.6. KOOSTÖÖ- JA KOOSKÕLASTUSDOKUMENDID. ...................................................................................................... 5
1.7. GEODEETILINE ALUSPLAAN. ..................................................................................................................................... 5
1.8. KASUTATUD ABIMATERJALID JA DOKUMENDID. ..................................................................................................... 5
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED......................................................................................................... 7
2.1. PÕHILINE ÜLESANNE, PLANEERINGU ALGATAMISE PÕHJENDUS. ....................................................................... 7
2.2. PLANEERINGUGA KÄSITLETAVAD TEEMAD. ............................................................................................................ 7
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS. ........................................................................................................................ 7
3.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT LINNARUUMIS. ...................................................................................................................... 7
3.2. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS JA OLULISED LINNAEHITUSLIKUD MÕJUTEGURID. ........... 7
3.3. MAAKASUTUS JA HOONESTUS. ......................................................................................................................................... 9
3.4. LOODUSKESKKOND ......................................................................................................................................................... 9
3.5. HALJASTUS. .................................................................................................................................................................. 10
3.6. TEHNOVÕRGUD. ............................................................................................................................................................ 10
4. ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG. ....................................................................................................... 10
4.1. MAAKASUTUS................................................................................................................................................................ 10
4.2. PIIRKONNA ARENGU ÜLDTINGIMUSED. ............................................................................................................................. 10
5. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK JA PÕHJENDUS ..................................................................................... 10
5.1. ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING .............................................................................................................. 10
5.2. ETTEPANEKU SISU.......................................................................................................................................................... 10
5.3. MUUTMISE PÕHJENDUS. ................................................................................................................................................ 10
5.4. MUUDATUSTE MÕJU LINNARUUMIS .................................................................................................................................. 11
5.5. ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUTMISE ETTEPANEK. ......................................................................................... 12
6. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV......................................................................................................................... 12
6.1. ÜLDPLANEERINGU KOHASUS. ......................................................................................................................................... 12
6.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTUS. ........................................................................................................................ 12
6.3. KAVANDATAV EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED. .......................................................................................... 12
6.4. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSTEST TULENEVAD EHITUSLIKUD JA ARHITEKTUURSED NÕUDED (Väljavõte Pärnu Lootsi 1
kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustest Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ „Pärnu Lootsi 1 kinnistu
detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused“ töö nr: 391-18, märts 2018. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr
33040, 11.07.2018..) ......................................................................................................................................................... 13
6.5. PLANEERITAV EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED ........................................................................................... 16
6.6. HALJASTUS, HEAKORD, PIIRDED. ..................................................................................................................................... 20
6.7. LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS. ................................................................................................................................... 21
6.8. TARISTU. ....................................................................................................................................................................... 23
6.9. VERTIKAALPLANEERIMINE. .............................................................................................................................................. 26
6.10. TULEOHUTUSE TAGAMINE............................................................................................................................................. 27
6.11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED. ......................................................................................... 27
6.12. KESKKONNATINGIMUSED. ............................................................................................................................................. 28
6.13. PIIRANGUD.................................................................................................................................................................. 30
7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE. ............................................................................................................................. 32
7.1. ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE ......................................................................................................................................... 32
7.2. SERVITUUTIDE SEADMINE ............................................................................................................................................... 32
7.3. UURINGUD.................................................................................................................................................................... 32
7.4. PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE..................................................................................................................................... 32
7.5. KASUTUSLOAD. ............................................................................................................................................................. 33
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 4
SELETUSKIRI
1.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED.
1.1. TELLIJA ANDMED.
Projekti tellija on Pärnu Linnavalitsus (RK 75000064) Pärnu linn, Pärnu linn, Suur-Sepa tn 16, 80098,
+372 444 8332,
[email protected].
1.2. ETTEPANEKU TEGIJA ANDMED.
Planeeringuettepaneku tegija on MTÜ Pärnu Jahtklubi (RK 80058516) Lootsi 6 Pärnu 80012 Pärnu,
+372 447 1750,
[email protected].
1.3. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHT.
Planeeritav Lootsi tn 1 kinnistu (katastriüksuse tunnus 62510:002:0008) suurusega 1 738 m² asub
Pärnu linnas, jõe vasakkaldal, Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis
(kinnitatud Vabariigi Valitsuse 06. veebruari 2006 määrusega nr.32). Kinnistul paikneb bensiinijaam
ja sadamakai. Kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on tootmismaa 50%, ärimaa 50%. Kehtiva Pärnu
linna üldplaneeringu kohaselt asub kinnistu segahoonestusega (S) maa-alal. (kehtestatud Pärnu
LInnavolikogu poolt otsusega nr 21, 20.05.2021).
Planeeritav ala paikneb Sadama tänava lõpus ja Lootsi tänava alguses, tänava jõe poolsel küljel.
Lõunas piirneb planeeritav kinnistu Lootsi tänavaga (katastriüksuse tunnus 62510:002:0005),
läänes Lootsi tn 6/8 kinnistuga (katastriüksuse tunnus 62510:002:2860), loodes Pärnu jõega
(katastriüksuse tunnus 62520:001:0004), kirdes Vallikraaviga (katastriüksuse tunnus
62520:001:0019) ja kagus Sadama tänavaga (katastriüksuse tunnus 62510:001:0001).
1.4. KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE (KSH) ALGATAMATA JÄTMINE.
Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu tegevustele koostatud KSH eelhinnang (Henrikson ja Ko OÜ, töö
nr 18003199, 11.12.2018) käsitleb ainult Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringuga maismaa osas
kavandatavaid tegevusi (avaliku kasutusega hoone rajamine, täiendava tankuri lisandumisega
seonduv). Ekspertidele esitatud info alusel jõutakse selles KSH eelhinnangus järeldusele, et
detailplaneeringuga kavandatud tegvuste elluviimisel ning keskkonnameetmete rakendamisel ei
avaldu ebasoodsat keskkonnamõju, mis on oluline KeHJS-e mõistes, ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise protsessi algatamine ega läbiviimine ei ole vajalik.
1.5. PLANEERINGU ALGATAMISDOKUMENDID.
Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneering on algatatud Pärnu Linnavolikogu 21.03.2019 otsusega nr 26.
Otsuse p.2-s on sõnastatud planeeringu koostamise lähteseisukohad:
2.1 Planeeringulahendus peab lähtuma muinsuskaitse eritingimustest, olema kooskõlas hea
ehitustavaga ning arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega.
2.2 Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat
linnaruumi. Arvestades planeeringuala asumist üleujutusohuga alal, tuleb kavandatavad hooned,
rajatised planeerida ja projekteerida üleujutustele vastupidavalt.
2.3 Määrata vajadusel ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus.
2.4 Ehitamisel kaldajoonele lähemal kui 50m tuleb teostada geoloogilised ja geotehnilised uuringud
ning nõlva stabiilsusarvutused.
2.5 Kinnistul tagada vähemalt 20% ulatuses haljastust, võimalusel kavandada heakorrastatud
puhkeala rajamine koos jalgrattahoiuvõimalusega. Näha ette nõuetekohane kallasrada jõekaldal
liikumiseks.
2.6 Parkimine lahendada kehtiva standardi kohaselt omal kinnistul.
2.7 Tankla rajada inimese elule ja tervisele ning keskkonnale ohutult, kavandatav kütusemahuti
vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele, arvestades Päästeameti 29.01.2019 kirjas
nr 7.2-3.4/685-2 esitatud nõuetega.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 5
2.8 Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid
ümbritsevas linnaruumis. Alal täiendavate tegevuste planeerimisel on oluline uuesti hinnata
tegevuste mõju tervikuna ning vajadusel ette näha leevendavad meetmed (tegevuste ajastamine,
maht jms) selliselt, et avalduv mõju oleks minimaalne.
1.6. KOOSTÖÖ- JA KOOSKÕLASTUSDOKUMENDID.
Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Keskkonnaametiga,
Muinsuskaitseametiga ja Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle
õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse
kaasatud.
Planeering kooskõlastatakse enne avalikustamisele vastu võtmist Keskkonnaameti,
Muinsuskaitseameti, Päästeameti ja taristu valdajatega.
1.7. GEODEETILINE ALUSPLAAN.
Detailplaneeringu põhijooniste aluseks on Tippgeo OÜ poolt koostatud maa – ala ja tehnovõrkude
geodeetiline alusplaan, töö nr 2018TG012, 31.01.2018. Käesolevas planeeringuköites on kõik
kõrguslikud määratlused esitatud EH2000 süsteemis.
1.8. KASUTATUD ABIMATERJALID JA DOKUMENDID.
1.8.1. KESKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Henrikson ja Ko OÜ poolt Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringuga kavandatavatele tegevustele
koostatud keskkonnamõjude hindamise (KSH) eelhinnang, töö nr 18003199, 11.12.2018.
Kaldakindlustuse rajamisel tekkiv keskkonnamõju ning mõju Natura 2000 aladele Hendrikson & Ko,
töö nr 2891/17, 2018.
1.8.2. GEODEETILINE ALUSPLAAN.
Tippgeo OÜ poolt koostatud maa – ala ja tehnovõrkude geodeetiline alusplaan, töö nr 2018TG012,
31.01.2018.
1.8.3. NORMID JA STANDARDID.
EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
EVS 812-5:2014 „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“
EVS 843:2016 „Linnatänavad”
1.8.4. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED (MKET).
Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ koostatud Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse
eritingimused töö nr: 391-18, märts 2018. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 33040, 11.07.2018.
1.8.5. ARENGUKAVAD, ÜLD- JA TEEMAPLANEERINGUD.
1.8.5.1. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (Pärnu linnavolikogu 20.05.2021
otsus nr 21),
1.8.5.2. Pärnu arengukava aastani 2035 (14.10.2018, VK määrus nr 43),
1.8.5.3. Pärnu maakonna planeering 29.03.2018,
1.8.5.4. Pärnu jõe vasakkalda ja Vallikraavi ala detailplaneering 2010,
1.8.5.5. Vallikääru pargi kinnistu ja Vallikraavi veeala detailplaneering.
1.8.6. SEADUSED, MÄÄRUSED.
1.8.6.1. Planeerimisseadus RTI, 26.02.2015, 3, jõustunud 01.07.2015
1.8.6.2. Ehitusseadustik RTI, 05.03.2015, 1
1.8.6.3. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus RT I, 23.03.2015, 3
1.8.6.4. Muinsuskaitseseadus (MuKS) RT I, 19.03.2019, 13.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 6
1.8.6.5. “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. (23.02.2021 SM määrus nr.17).
1.8.6.6. “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ja kord” (18.02.2021 SM määrus nr 10).
1.8.6.7. Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitse ala (nr 27007) põhimäärus.
1.8.6.8. Pärnu linnavalitsus: “Detailplaneeringu koosseis ja vormistamise juhend”
01.09.2017 https://parnu.ee/failid/DP/Detailplaneeringute_vormistamise_juhend2019.pdf
1.8.7. PÄDEVATE AMETITE KIRJALIKULT AVALDATUD SEISUKOHAD KSH ALGATAMATA JÄTMISEGA NÕUSTUMISEST
JA PLANEERINGU KOOSTAMISEST.
1.8.7.1. Terviseamet (11.02.2019 kiri nr 9.3-1/19/493),
1.8.7.2. Keskkonnaamet (23.01.2019 kiri nr 6-2/19/969-2),
1.8.7.3. Rahandusministeerium (11.02.2019 kiri nr 14-11/429-2),
1.8.7.4. Muinsuskaitseamet (27.02.2019 kiri nr 5.1-17.5/4-1),
1.8.7.5. Päästeamet (29.01.2019 kiri nr 7.2-3.4/685-2)
1.8.7.6. Keskonnaamet (08.10.2020 kiri nr 6-2/20/9008-4 ja
1.8.7.7. Päästeamet (11.08.2021 kiri nr 7.2-3.4/6592-2).
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 7
2.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED.
2.1. PÕHILINE ÜLESANNE, PLANEERINGU ALGATAMISE PÕHJENDUS.
Detailplaneeringu koostamise peamine põhjendus on vajadus muuta krundi üldplaneeringu kohast
maakasutuse juhtotstarvete osakaalu, vähendada ehituskeelu vööndit, määratleda linnaehituslikud
tingimused.
2.2. PLANEERINGUGA KÄSITLETAVAD TEEMAD.
Planeeringuga korrigeeritakse juhtotstarvete osakaalu, määratakse ehitusõigus, arhitektuursed
nõuded hoonestusele, krundi piiretele ja haljastusele ning heakorrastusele. Planeeringu elluviimisel
kahjulike keskkonnamõjude minimaliseerimiseks ja soodsate keskkonnamõjude maksimeerimiseks
vajalike keskkonnameetmete kavandamine.
3.OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS.
3.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT LINNARUUMIS.
3.1.1. PAIKNEMINE TÄNAVAVÕRGUSTIKUS.
Planeeritav ala paikneb Sadama tänava lõpus ja Lootsi tänava alguses, tänava jõe poolsel küljel.
3.1.2. KAUGUSED LINNA MAAMÄRKIDEST.
Krunt külgneb läänes Pärnu jahisadama maa-alaga (Lootsi 6/8 kinnistu) ja idas Vällikääru
suudmega. Üle Vallikääru jalakäijate silla Kesklinna sillani on ca 300m.
3.1.3. ÜHENDUS ÜHISTRANSPORDIGA.
Lähimad ühistranspordiga tänavad on Pikk ja Vee (peatänavad), seal asuvad ka lähimad
bussipeatused, ca 500m kaugusel.
3.1.4. KAUGLIINIDE BUSSIJAAM
Pikal tänaval asuv kaugliinide bussijaam jääb 1.1km kaugusele.
3.2. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS JA OLULISED LINNAEHITUSLIKUD
MÕJUTEGURID.
3.2.1. OLULISEMAD STRUKTUURSED TEGURID, PIIRKONNA PÕHIKARAKTER.
Lootsi tn 1 kinnistu asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis, villade ala ja
vanalinna vahetus läheduses.
Lootsi tn 1 kinnistu paikneb ajaloolise sadamakoha naabruses Vallikraavi (Talvesadama), Ringi
tänava ja Pärnu jõega piirneval alal. Lootsi 1 kinnistu on vahelüliks ja sõlmpunktiks Pärnu jõe Pärnu
jahtklubi ja Pärnu vanasadama vahel.
3.2.1.1. Hoonstuse kujunemine.
Sadama, Pärnu jõe ning Ringi tänavaga piirnevas kvartalis eristuvad selgelt kaks linnaruumilist
kihistust: kuni 1940. aastani ehitatud 1-2-korruselised puidust eluhooned ning 1980.ndatest
tänapäevani ehitatud mastaapsemad kivist ja betoonist 3-6-korruselised majutusasutused ja
kortermajad.
Vanem kihistus, valdavalt lahtise ehitusviisiga ja väiksemastaabiline, asub Lootsi kvartali kirde- ja
idaosas. Lootsi tn 1 kinnistust lõunas üle Lootsi tänava asub 1929. a ehitatud tüüpiline 1,5-
korruseline puitelamu, Lootsi 2a kinnistul asub 1970-ndate arhitektuurile iseloomulik 1-korruseline
puidust teenindushoone. Kapteni tänavast Pärnu jahtklubi (Lootsi 6//8) poole on jõeäärsed hooned
juba kõrgemad (kuni 4-korruselised) nii lahtise kui kinnise ehitusviisiga (Ringi tänava ja jõe ääres).
Näiteks on Lootsi 4 1890 kasutusele võetud kivielamu oma kõrgele soklile püstitatud tavapärasest
kõrgema 2 täiskorruse ja madalakaldelise pööninguga ruumimõjult vähemalt 3 korruseline. Hiljem
on algsele mahule lisatud veel üks täiskorrus. Lootsi 1 kinnistu on vahelüliks ja sõlmpunktiks Pärnu
jõe Pärnu Jahtklubi ja Pärnu vanasadama vahel. Läbi Lootsi 1 kinnistu ühendatakse tulevikus
vanasadam jahisadama ja sanatoorium Tervise kaldapromenaadi ning sealt edasi mereäärse
rannapromenaadiga.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 8
3.2.1.2. Tänavavõrgu kujunemine.
Teede ja tänavate võrk on Ringi tänava, jõe ja Vallikääru vahelisel alal on kujunenud vallikraavi
rajamise järgsena ning põhitänavad (Ringi ja Sadama) selliselt ka säilinud. Lootsi tänavat on kaardil
tähistatud erinevas asukohas. Algselt on tänava koridor vabakujuliselt kulgenud rannajoonest pisut
eemal. Hilisemalt juba, kas paralleelselt kaldaga või Ringi tänava poolt kulgenud kaldaäärsete
hoonete tagant. Tänapäeval kannab Lootsi tänava hoonestuse tagant kulgev tänavalõik nimetust
Lootsi põik. Kvartalis on erinevatel aegadel olnud ka sisetänavad, millest säilinud on Kapteni tänav.
Kvartalit algselt poolitavast sisetänavast – Sadama/Lootsi põiktänavast – on säilinud vaid kaardilt
loetavad eraldi krunditud krundisiilud, mis aja möödudes on liidetud naaberkruntidega.
3.2.1.3. Piirkonna haljastus.
1948. a vertikaalplaneerimise kaart näitab, et kvartali tänavatevõrku on soovitud sel ajal ümber
kujundada Pärnule omase alleedega kujundatud tänavate võtmesse – alleed on planeeritud nii
Ringi, Sadama kui Muuli tänavatele. Samuti on kavandatud alleedega kaldapromenaad vallikraavi ja
Ringi tänavate vahelisele alale. Kvartali lõunaossa on planeeritud Ringi tänavaga lõikuv uus alleega
kujundatud tänavalõiguke vallikraavi juurest kulgeva kõnnitee pikendusena. See kava on osaliselt
realiseerunud – Ringi tänaval on kõrghaljastus osaliselt (kolledžist jõe poolses osas ühepoolne
allee, Sadama ja kolledži vahelisel alal on alleed katkendliku rütmiga). Lootsi tänava kõnniteed on
sõiduteest eraldatud kõrghaljastatud haljasribadega. Sadama tänavale on allee rajatud esmalt
ühepoolsena, viimasel ajal on rajatud allee ka Sadama tänava Vallikääru poolsele osale.
Kaldapoolses osas on Jahtklubi alal kõrghaljastus juhuslike lõikude/kooslustena ning jahtklubist
Kapteni tänava poole on erineva istutustihedusega kõrghaljastus mõlemal pool Lootsi tänavat, kuid
Kapteni tänavast kuni Sadama tänavani on allee ainult Lootsi tänava lõunapoolses küljes. Lootsi 1
krundil kõrghaljastus puudub ning muru leidub vaid krundi edelapoolses osal – bensiini tsisterni
tagusel krundiosal. Pärnu vanasadama alale (jalakäijate sillast kuni Kesklinna sillani) on
rannapromenaad kavandatud urbanistliku sillutatud platsi/hoonetevahelise ruumina, kuhu
kõrghaljastust ei ole planeeritud. Ka olemasolev jõepromenaad Kesklinna sillast ida poole on
kujundatud puitterrasside, sillutatud alade ning asfaltteena võrdlemisi avara ning teest jõe poole
kõrghaljastusevaba alana.
Promenaadi linnapoolset serva ilmestab olemasolev kõrghaljastus, kuid juurdeistutatavat
kõrghaljastust ei ole.
Sadama, jõe ja Ringi tänavaga piirneva kvartali kruntidest on haljastatud peamiselt elamukrundid
(Sadama 1-13, Kapteni tn krundid, Lootis põik 6-10, Ringi 33), kus on suur nii kõrg- kui
madalhaljastuse osakaal ning krundi kõrghaljastus on nähtav ka tänavalt ning mõjutab sellega ka
tänavaruumi miljööd. Kvartali suurtest hoonestatud kruntidest – Viiking SPA (Sadama 15), Tartu
Ülikooli Pärnu kolledž (Ringi 35), Ringi 37 kortermaja ning Pärnu jahtklubi (Lootsi 6//8) – on kõige
enam haljastatud kolledži (valdavalt siiski murupind) ja jahtklubi krundid. Ülejäänud kruntidel
domineerib hoovialal alfalteeritud parkla.
3.2.2. VAREM PLANEERITU JA VAREM KAVANDATU MÕJU PIIRKONNA ARENGULE
Piirkonna dominandiks on kujunemas Pärnu vanasadama kvartal, kuhu kavandatakse reisisadamat
nii kruiisilaevadele kui Ruhnu ja Kihnu sõitvatele laevadele. Samuti on kavandatud sadamasse
atraktiivne kuni 6-korruseline elu- ja ärikvartal. Pärnu vanasadama kvartali osas on algatatud
veebruaris 2015.a detailplaneering ning korraldatud 2016.a arhitektuurivõistlus (vt lisa 12).
Pärnu jahtsadamale (Lootsi 6/8 kinnistud) on detailplaneering kehtestatud aprillis 2010, vt lisa 10).
Jahtsadama detailplaneeringuga on lubatud rajada jõeäärsele alale kuni 2-korruselisi (8,1-11m
maapinnast), väiksemastaabilisi (ehitusealuse pindalaga 51m2 kuni 269m2), avalikus kasutuses
olevaid ehitisi. Lootsi 6//8 kinnistute ulatuses on detailplaneeringuga antud võimalus kujundada
atraktiivne ja avalikult vabalt juurde pääsetav kaldapromenaad koos täiendavate ujuvkaidega.
Promenaadist kvartali sissepoole jääv hoonestus on kavandatud 2-4-korruseline (7,5-14,8m
maapinnast), mastaabilt suurem (ehitusalune pindalaga 393-2000m2).
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 9
3.2.3. VAATELISUS.
Lootsi 1 kinnistu on hästi vaadeldav jõe paremkaldalt ja kesklinna sillalt. Lootsi kvartali, Vallikääru ja
jahisadama sillapoolse osa kaugvaadetel domioneerib hoonestuse ees kõrghaljastus. Haljastus
varjab hoonestust või hooned mõjuvad haljastuse kontekstis marginaalsetena.
Lootsi kinnistu maa-ala paigutub kõigil kaugvaadetel Lootsi tänavat palistavate puuderivide ette.
Head vaated avanevad ka kinnistult jõele ja jõe vastaskaldale, aga ka piki Lootsi ja Sadama tänavat
ja Vallikääru aasa. Samas on Lootsi 1 kinnistu hästi vaadeldav ka Vallikääru bastionidelt.
Lootsi 1 krundilt Pärnu jõele ja Vallikäärule avanevad vaated annavad perspektiivsele hoonestusele
ja kaldapromenaadile olulise lisaväärtuse.
3.2.4. ELUKESKKOND.
Elukeskkond on põhiolemuselt rahulik, kuid võib hooajaliselt ja eriti ürituste puhul oluliselt elavneda.
Piirkond on haljastatud ning paikneb Pärnu hinnatuimate puhkealade vahetus naabruses.
Piirkonna liiklus on pigem väikese tihedusega ja mürafoon ei ole suur.
Korduva üleujutuse ala Pärnu linnas on 1.8 m samakõrgusjoon, millele lisandub ehituskeeluvööndi
ulatus. Üleujutusohuga ala Pärnu linnas on 3.20m samakõrgusjoon. Lootsi 1 krundi kõrgusmärgid
jäävad vahemikku 0.36 – 2.10abs, mis tähendab, et planeeringuala jääb osaliselt korduva
üleujutuse alasse.
3.3. MAAKASUTUS JA HOONESTUS.
3.3.1. MAAKASUTUS.
Lootsi 1 kinnistu sihtotstarve on käesolevalt 50% tootmismaa ja 50% ärimaa.
Kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt paikneb kinnistu segahoonestusega maa-alalal (S).
3.3.2. HOONESTUS.
Erinevatel andmetel on Lootsi 1 krunt hoonestatud aastatel 1930 – 1931.
Pärnu sadama 1931.a plaanil on tänasel Lootsi tn 1 kinnistul paatide väljaüüri putka.
1996. aastast pärineb projekt kinnistule (ajutise) bensiinijaama ja müügipaviljoni ehitamiseks.
1999. a kinnistu plaanil kajastuvad juba nii tankla, müügikiosk kui tsistern.
Betoonist kai kajastub 1978.a kinnistu plaanil. Varasemalt on kaldarajatis olnud puidust.
EHR andmetel on tanklahoone ehitisealune maa 90m2, täisehitus on 5.2%.
3.4. LOODUSKESKKOND
Planeeringuala asub Pärnu linnas ning alal puuduvad looduslikud taimekooslused ja loomadele
lokaalselt olulised elupaigad. Alal on vähene haljastus ning osaliselt on ala murukattega. EELIS
andmetel puuduvad projekteeritaval ala l kaitstavad taimeliigid.
3.4.1. KAITSEALUSED LIIGID
Planeeringuala jääb Keskkonnaregistri andmetel II kategooria kaitsealuste liikide suurkõrv
(KLO9114039) ja põhja-nahkhiir (KLO9114051) leiukohale.
„Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava“ kohaselt on nahkhiirte kaitse pikaajaliseks
eesmärgiks (15 aasta perspektiivis) nahkhiirte soodsa seisundi (liikide levila ei vähene ning
populatsioonide trendid on stabiilsed või tõusvad) tagamine Eestis. Nahkhiiri ohustavateks
teguriteks on talvitumispaikade hävimine ja kvaliteedi langus, suviste elupaikade hävimine ja
kvaliteedi langus, keskkonnamürgid, valgusreostus, looduslikud mõjutegurid.
3.4.2. PÄRNU JÕE KALASTIK
Kavandatava tegevuse ala piirneb Pärnu jõega, mis kuulub Eesti liigirikkamate kalajõgede hulka.
Jõe alamjooksul (Pärnu_4) ehk Sindi paisust suudmeni esinevad jõesilm, meri-, jõe- ja vikerforell,
merisiig, meritint, haug, angerjas, vimb, ahven jt liigid. Jõgi on mitmete siirdekalade (forell, lõhe,
vimb, silm, tint jt) kudemispaigaks.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 10
Pärnu jõgi Tarbja paisust kuni suubumiseni merre (VEE1123500) on määratletud lõhejõena
vastavalt Keskkonnaministri 15. juuni 2004. aasta määrusele nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“.
3.4.3. NATURA 2000
Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293) pindala on 696,3 ha, millest 98% moodustab Pärnu jõe
akvatoorium. Pärnu jõe hoiuala kattub planeeringuala piirkonnas Natura 2000 Pärnu jõe
loodusalaga (joonis 4.6). Neil aladel ühtivad ka kaitse-eesmärgid. Natura eelhindamine Lootsi 1 ja
Lootsi 6/8 kinnistutel osade kavandatavate tegevuste osas on juba läbi viidud (kaldakindlustuse
rajamine).
Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi -
jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus
gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi ( Unio crassus)
elupaikade kaitse.
3.5. HALJASTUS.
Krundil kõrghaljastus puudub. Osaliselt murukatte all.
3.6. TEHNOVÕRGUD.
Krundil on tehnovõrkudega kõik ühendused va olmereovee kanalisatsioon olemas.
4. ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG.
4.1. MAAKASUTUS.
Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt asub Lootsi tn 1 kinnistu segahoonestusega maa-alal (S).
4.2. PIIRKONNA ARENGU ÜLDTINGIMUSED.
Kehtestatud Pärnu linna üldplaneering 2025+ toob välja suunised linna ruumiliseks arenguks.
Pärnut peetakse kuurortlinnaks, suvepealinnaks, merelinnaks, jõelinnaks, ajalooliseks linnaks,
keskaegseks kindluslinnaks jne. Pärnu linna ruumilise arengu üheks eesmärgiks on avaliku
linnaruumi kvaliteedi tõstmine ja ruumiliste võimaluste loomine turistide külastushooaja
pikendamiseks ja külastuskoormuse hajutamiseks. Avaliku ruumi kujundamise ja arendamise
eesmärkideks on tõsta avaliku ruumi kvaliteeti, luua tingimused linnaruumi aktiivseks ja
mitmekülgseks kasutamiseks ning avaliku huvi objektide heakorrastamine. Nimetatud eesmärki
täidab ka detailplaneeringuga kavandatav tegevus.
Kehtivas üldplaneeringus käsitletakse piirkonda segahoonestusega maa-alana, kus ei ole välja
kujunenud domineerivat maakasutust.
Üldplaneeringuga määratud üleujutusohuga aladel detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata
võimalikke riske.
5. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK JA PÕHJENDUS
5.1. ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING
Vastavalt Planeerimisseaduse §142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud
üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on vastavalt lõike 1 punktidele 1)
üldplaneeringuga määratud maakasutuse ulatuslik muutmine ja 3) muu kohaliku omavalitsuse
üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.
Käesoleval juhul on selleks ehituskeeluvööndi piiri muutmine.
5.2. ETTEPANEKU SISU.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata kinnistu ehituskeeluvööndi ulatuseks 0m.
5.3. MUUTMISE PÕHJENDUS.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 11
5.3.1. PIIRKONNA SOBIVUS KAVANDATUD TEGEVUSTEKS.
Planeeringuala on täna hoonestatud ning alal asub tankla koos tanklapoega. Projektiga ettenähtud
tegevustega projekteeritakse jahtidele ujuvkai ning tankur. Planeeringualale projekteeritakse lisaks
avalik hoone (nt kohvik, turismiinfopunkt, väike keskkonnateemaline avastuskeskus). Olemasolev
tankla säilitatakse.
5.3.2. SOBIVUS PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERINGUGA
5.3.2.1. Sobivus Pärnu kehtiva üldplaneeringuga “Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+”
(Pärnu linnavolikogu 20.05.2021 otsus nr 21
Kavandatav planeeringulahendus on kooskõlas kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu eesmärkide ja
seatud suunistega, kuid kuna kavandatava tegevuse hulka kuulub ka hoone rajamine, siis osutub
vajalikuks ehituskeeluvööndi vähendamine.
Üldplaneeringus käsitletakse Lootsi 1 kinnistut segahoonestusega maa-alal asuvana, kus ei ole
välja kujunenud valitsevat maakasutust. Ehk, et üldplaneering ei pea vajalikuks Lootsi 1 kinnistule
ühe kindla juhtotstarbe määramist. Piirkonnale iseloomuliku valikuna sobib ärimaa juhtotstarve
hästi, arvestades sadamateenuste osutamise vajadusega on ka tootmismaa valik loomulik.
Planeeringuala väljaarendamisel ei ole piirkonna maakasutusele ette näha olulist negatiivset
muutust ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõju maakasutusele võib
pidada ka positiivseks, kuna ala väärtustatakse Pärnu kesklinna sobiva kasutusotstarbega
arenduse näol.
5.3.2.2. Kavandatava hoonestuse sobivus.
Planeeringuga rajatakse kinnistule avalikult kasutatav hoone (nt restoran, kohvik, turismiinfopunkt,
väike keskkonnateemaline avastuskeskus vms), säilitatakse sõiduautosid ja jahtlaevu ning kaatreid
teenindav tankla. Eelnevalt nimetatud tegevustega kujundatakse Pärnu jahtklubi ja jalakäijate silla
vaheline jõeäärne promenaad atraktiivsemaks.
5.3.2.3. Ehituskeeluvööndi vähendamine.
Kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala ehituskeeluvöödisse, mille ulatus
on 25m katastrikaardi järgsest veepiirist. Eelnevast tulenevalt tuleb taotleda ehituskeeluvööndi
vähendamist, mille täpne vähendamise ulatus selgub planeerimislaheduse valmimisel.
Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju.
Kuna planeeringuala piirile ulatub üleujutusohuga ala, tuleks planeeringuga kavandatavad rajatised
planeerida ja projekteerida selliselt, et need oleksid vastupidavad üleujutustele.
5.4. MUUDATUSTE MÕJU LINNARUUMIS
Linnaehituslikult on oluline, et Pärnu jõe kalda äärne ala kavandatakse avalikuks kasutuseks, alal
liikumine ja läbipääs oleks vaba. Kuna jõeäärne hoonestus on hästi vaadeldav, pole vähetähtis ka
kavandatavate hoonete atraktiivsus. Vahetud kesklinna silla äärsed seni tühjad alad, on plaanis
hoonestada tihedama ja kõrgema hoonestusega. Vallikraavi jalakäijate sillast kuni jahi sadama ja
jahtklubini on plaanis vahetut jõeäärset ala kavandada rohkem puhke- ja rekreatsioonialaks, kus
hoonestuse mastaap on väiksem ning hoonetevaheline ala on suurem. Hoonestustihedus ja kõrgus
kasvab jälle Ringi tänava jõepoolses osas. Pärnu jahisadama detailplaneeringus on jõeäärse
promenaadi elavdamiseks ette nähtud avalikult kasutatavale alale üksikud arhitektuurselt
väiksemahulised (kuni 2-korrust) ehitised ja rajatised. Kuna Lootsi 1 kinnistu omandiõigus läks
samuti MTÜ Pärnu Jahtklubi kätte ning Lootsi 1 kinnistul asub betoonist kai on tehniliselt halvas
seisukorras ja vajab lähiajal kapitaalset uuendamist, on mõistlik enne kai kapitaalremondi
kavandamist eelnevalt mõtestada, kas ja kuidas saab Lootsi 1 kinnistut kujundada osaks
atraktiivsest jõepromenaadist koos avalikus kasutuses oleva atraktiivse ehitisega, millele avanevad
vaated mitmelt poolt Pärnu linnast. Nii saaks kai kapitaalremondi projektis arvestada juba võimalike
uusehitiste vundamentide ning promenaadi jaoks vajalike vundamentide rajamisega ning
lahendada need tervikliku projektiga.
Pärnu kuurordi ja vanalinna muinsuskaitseala piirangud uusehitistele tulenevad kehtivast
põhimäärusest, mille kohaselt on eesmärgiks säilitada muinsuskaitseala kui ajalooliselt
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 12
väljakujunenud linnaehitusliku koosluse ja muinsuskaitseala kujundavate ehitiste, plaanistruktuuri,
kultuurkihi, maastikuelementide, miljöölise eripära ning muinsuskaitsealale avanevate kaug- ja
sisevaated. Lisaks on 2012. a koostatud muinsuskaitse eritingimustega Pärnu linna uuele
üldplaneeringule tehtud ettepanek vähendada Pärnu muinsuskaitseala Ringi, Lootsi ja sadama
tänavate piirkonnas kuna Sadama, Lootsi, Kapteni ja Lootsi põik piirkond haarati Pärnu
muinsuskaitseala laiendusse ilma eelneva sisulise analüüsita. Ringi ja Sadama tänavate piirkonnas
on toimunud ja kehtivate detailplaneeringutega täiendavalt lubatud pöördumatuid linnaruumilisi
muudatusi, mis on kahandanud Ringi tänava jõe poolse osa väärtust muinsuskaitseala osana.
Defineerides need alad ausalt arengualadeks, annab see võimaluse väärtuslike ajalooliste
kihistuste ja uuema linnaehitusliku kihistuse ausaks võrdlemiseks ja arenguks. Koostamisel oleva
Pärnu uue üldplaneeringuga 16 tehakse ettepanek muinsuskaitseala selles piirkonnas vähendada.
5.5. ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUTMISE ETTEPANEK.
Käesolevast planeeringust tulenevalt üldplaneeringu teksti muuta ei ole vaja. Muuta tuleb
piirangutsoonide kaarti. Lootsi 1 kinnistu kohal olev ehituskeeluvööndi piir tuleb kujutada vastavalt
kehtestatavas planeeringulahenduses näidatule. Ehituskeeluvööndi piiri arvuline määratlus tuleb viia
vastavusse kehtestatavas planeeringulahenduses näidatule.
6. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV.
6.1. ÜLDPLANEERINGU KOHASUS.
Oma põhiolemuselt aitab käesolev Lootsi 1 detailplaneering otseselt ja vahetult kaasa Pärnu linna
arengudokumentide eesmärkide saavutamiseks. Linnaruumi arendamise strateegiline eesmärk on
avada juurdepääsud Pärnu jõe kallastele ning parendada avaliku ruumi kvaliteeti heakorrastatud
kaldapromenaadide väljaehitamisega.
Detailplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringus Lootsi 1 kinnistule seatud tingimusi eesmärgiga
luua konkreetsed eeldused Vallikääru suudme ja jahisadama vahelisel kaldalõigul atraktiivse
kaldapromenaadi rajamiseks ja seda teenindava ja sellega seotud hoonestuse väljaehitamiseks
selliselt, et sellele kaldalõigu toimimine jahisadama osana oleks tagatud parimal võimalikul moel.
Lootsi 1 kinnisu paikneb kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kontekstis segahoonestuse
juhtotstarbega piirkonnas. Detailplaneeringuga nähakse ette võimalus olemasolevate kinnistu
maakasutuse juhtotstarbe kohaste krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalude paindlikuks
muutmiseks.
Täpsemalt tehakse ettepanek muuta Lootsi tn 1 kinnistu maakasutuse sihttotstarvete osakaaluks
80% kuni 90% ärimaale (Ä) ja 10 kuni 20% tootmismaale(T). Detailplaneeringuga nähakse ette
Lootsi 1 kinnistul ehituskeeluvööndi ulatuseks 25m asemel 0m.
Äärmise ruumilise kitsikuse tingimustes annab see võimaluse kaldarajatistega integreeritud
hoonestuse püstitamiseks, mis mahutab endas terviklahendusena kaldakindlustustele ehitatud
avalikus kasutuses kallasraja, jahisadama kaid ja vesialuste tankla ning Pärnut tõmbekeskusena
tugevdava avaliku funktsiooniga avastuskeskuse ja restorani.
6.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTUS.
Lootsi tn 1 krundi piire ei muudeta.
6.3. KAVANDATAV EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED.
Planeeringuga on määratud lubatud hoonete arv, hoonete maksimaalne ehitisealune pind ja
võimalik hoonete paigutamise ala (hoonestusala) korruste kaupa, hoonete lubatud korruselisus ja
suurim kõrgus.
Hoonestuse tegelik paiknemine, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse lõplikult
konkreetsete hoonete arhitektuur-ehituslike projektidega. Projekteerimisel lähtutakse täiendavalt
muinsuskaitse eritingimustest (MKET).
Ehitisealuse pinna hulka arvestatakse kõik kinnistule ehitatavad hooned (ka kuni 20m²
väikehooned). Rajatised, kui need on hoone (mahulised) olulised arhitektuursed või konstruktiivsed
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 13
osad arvestatakse samuti ehitisealuse pinna sisse. Hoonestusalast välja poole võib paigutada
pinnasele rajatud terrassid, sissekäikude kohale paigutatavad varikatused, katuseräästad,
välistrepid, rambid jms.
Hoone kaldapromenaadist kõrgemal olev suletud ehituslik maht (hoonestusala III) on ca 50%
ulatuses läbipaistev. Külastajatele avatud ruumidest tuleb tagada panoraamsed vaated Pärnu jõele.
Esimese korruse kohale tõstetud kaldapromenaadi terrassid on siseruumist teenindatavad ja
kergliiklusteena läbitavad.
Hoonel võib olla 1 maa-alune ja 3 maapealset korrust. Hoonestusala III katuslae välispind võib olla
lahendatud päikesepaneelina kui see on integreeritav katuse kujusse ja ei lõhu katuse geomeetrilist
vormi.
Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine
võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. Sellise
lahenduse võimaldamiseks on planeeritud üleehitusservituut S1.
6.3.1. HOONESTUSALA -I.
Maa-alune maksimaalne lubatud täisehitusprotsent on 100%, ehk maapinnast alla poole võib
rajada korruse kogu krundi ulatuses. See osa kavandatavast hoonestusest on mõeldud nii tehniliste
ja olmeruumide kui osaliselt ka avastuskeskuse väljapanekute ja atraktsioonide ruumideks.
6.3.2. HOONESTUSALA I.
Detailplaneeringuga määratav maksimaalne maapealne krundi täisehitus on 69%. Sellesse
hooneosasse on kavandatud avastuskeskuse ekspositsioonipinna põhiosa. Vajadusel paigutatakse
sellessse hoonestusalasse ka restorani köök ja integreeritud elektrialajaam. Hoonestusala I
katuslaele rajatakse kergliiklustee ja vabaõhukohviku terrassid.
6.3.3. HOONESTUSALA III.
Maapealse 2. ja 3. korruse ehitusmahu ehitisealune pind on 300m2.Sellesse hooneosasse on
kavandatud restorani põhiruumid, võimalusel köök.
6.3.4. SERVITUUDIALA S1.
Krundipiiridest väljapoole, servituudialasse S1 paigutatakse rajatavad betoonkaid ja kallasrada
kandev vee kohale ulatuv konsoolne terrass ning selle alla jääv esimese korruse suletud brutopind
ning sildumisala kaldaäärne riba.
6.4. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSTEST TULENEVAD EHITUSLIKUD JA ARHITEKTUURSED NÕUDED
(Väljavõte Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustest Anne Strati
Arhitektuuribüroo OÜ „Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused“ töö
nr: 391-18, märts 2018. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 33040, 11.07.2018..)
Lootsi tn 1 kinnistu asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis, villade ala ja
vanalinna vahetus läheduses. Kinnistu on hästi vaadeldav jõe paremkaldalt ja Kesklinna sillalt.
Samuti avanevad kinnistult head vaated jõele ja jõe vastaskaldale. Sellest tulenevalt tuleb
detailplaneeringu algatamisel ja koostamisel lähtuda järgmistest nõuetest.
6.4.1. REKONSTRUEERITAV BETOONIST KALDARAJATIS.
Lubatud on rekonstrueerida olemasolev betoonist kaldarajatis (kaldakindlustus). Rekonstrueerimine
tähendab senise amortiseerunud kaldarajatise lammutamist ning uue ehitamist. Uue
kaldarajatisega võib ette näha ka senise kaldarajatise arhitektuurses disainis parendusi
kasutajamugavuse suurendamiseks või üleujutuse ohu minimeerimiseks. Sh võib kaldarajatise
kavandada senisest erinevas lahenduses, et laevadele ehitatavat tanklat oleks hõlbus jõelt
kasutada jms põhjustel. Eritingimuste koostamise aluseks olnud eskiisis on kaldarajatise
rekonstrueerimise ja kaldapromenaadi rajamisega (sh promenaadi aluse võimaliku maa-aluse
korrusega) osaliselt mindud veidi väljapoole olemasoleva krundi piiri (vt MKET joonis 04).
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 14
Detailplaneerimise käigus tuleb selle soovi realiseerumiseks kas nihutada krundi piire või mahtuda
kaldarajatise ja –promenaadiga omale kinnistule.
6.4.2. KALDAPROMENAAD.
Kujundada kinnistule avalikult vabalt ja piiranguteta ligipääsetav erinevas tasapinnas atraktiivne ja
inimkeskne kaldapromenaad, kus oleks mõnus aega veeta ning mis ühendaks linna erinevad
promenaadid pikemaks terviserajaks. Kaldapromenaadina võib kavandada terrassidena kulgevana,
ilmestades ja liigendades promenaadi disainlahendust. Terrasside alust pinda võib vajadusel
kasutada linna külastajatele ning kaldapromenaadil liiklejatele vajalikke teenuste pakkumiseks
(avalik tualett, restorani garderoob ja tualett vms). Kaldapromenaad kujundada terviklikult Pärnu
jahtklubi esise promenaadialaga ning arvestaks ka vanasadama promenaadiga.
6.4.3. LUBATAV HOONESTUS
Lootsi tn 1 kinnistule on lubatud kavandada täiendav avalikus kasutuses olev ehitis (nt kohvik,
restoran, turismiinfopunkt, väike keskkonnateemaline avastuskeskus vms), mis on kuni kolme
maapealse ja vajadusel täiendavate maapealsete tehniliste korrustega ehitise ülaosas. Vajadusel
võib kavandada ehitisele ka maa-aluse korruse (vt MKET joonis 04).
6.4.4. -1. KORRUSE MAKSIMAALNE EHITISEALUNE PIND.
-1. korrusele, ehk maa-alusele korrusele on lubatud rajada maa-alused ruumid kogu krundi pinna
ulatuses.
6.4.5. 1. KORRUSE MAKSIMAALNE EHITISEALUNE PIND
Kavandatava hoone maapealne ehitisealune pindala (1. korruse osas) võib olla maksimaalselt
1200m2, ning see sisaldaks ka kaldapromenaadi terrasside aluse pindala. Teisest korrusest alates
võib kavandatava hoone maapealne pealne maht olla kuni 300m2 ehitusaluse pindalaga.
6.4.6. LUBATUD KÕRGUSED
Kavandatava ehitise maapealse mahu kõrguseks planeerida maksimaalselt kuni 3 korrust, millele
võivad lisanduda tehnilised korrused ventilatsioonikambri vms tarbeks. Hoonele võib vajadusel
kavandada maa-aluse korruse, mis võib osaliselt mõjuda maapealse korrusena. Nt avastuskeskuse
idee realiseerudes saaks siis jõe vett juhtida hoone maa-alusele korrusele, et seda „laboris“ vabalt
vaadelda ja analüüsida. Hoone kavandatav kõrgus maapinnast (Lootsi tänava tasapinnast) võib
olla kuni 11.0m, absoluutkõrgusega kuni 13.2m. Hoone kavandatav +/-0.00 võib jääda vahemikku
1.80 – 3.20 abs. kõrgust ning see täpsustatakse projektiga. Absoluutkõrgused kõik EH200
süsteemis.
6.4.7. ÜLDISED ARHITEKTUURSED NÕUDED
Ehitis asub vaadeldavas asukohas, seega peab hoone arhitektuurne lahendus olema kaasaegne,
piirkonda rikastav, ümbritseva konteksti ja planeeritavat kaldaäärset hoonestust arvestav.
6.4.8. NÕUDED VIIMISTLUSMATERJALIDELE
Ehitise fassaadimaterjalina kasutada piirkonda sobivaid traditsioonilisi või sadama tööstusmaastiku
miljööst inspireeritud materjale: puitlaudis, krohv, tellis, plekk- või vineertahveldis, klaasi, betooni,
jms. Keelatud on imiteerivate fassaadimaterjalide (sh plastikakende, plastikvoodri, laudise
imitatsiooniga plekktahvelduse, katusekivi imitatsiooniga pleki, trapetsprofiilpleki jms) kasutamine.
6.4.9. JUURDEPÄÄSUD KINNISTULE.
Kinnistu asub avaliku tänava – Lootsi tn ääres. Kinnistul säilivad senised sisse- ja väljasõidud Lootsi
tänavalt ja tänavale. Täiendavaid teid Lootsi tn 1 kinnistule ei kavandata, säilib juurdepääs
tanklarajatistele. Kinnistule kavandatakse jalakäijate ja ratturitele kaldapromenaad (vt MKET punktid
6.2, 6.4).
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 15
6.4.10. HALJASTUS JA HEAKORD
Lootsi tn 1 kinnistu haljastuse ja heakorralahendus lahendatakse detailplaneeringu või
ehitusprojekti mahus kui on täpsemalt teada uushoonestuse paiknemine krundil. Kinnistul
olemasolev kõrghaljastus sisuliselt puudub (üks juhuslikult kasvama hakanud kask on jalakäijate
silla juures), tankla ümbrus on kaetud kivisillutise ja asfaldiga, kütuse tsisterni ja jõe vaheline ala on
hooldatud muruplats, ülejäänud kaldaala on suhteliselt hooldamata ning laguneva kaldarajatise
tõttu ka ohtlik. Uushoonestuse rajamisel kaaluda võimalust suurendada (kõrg)haljastuse osakaalu
krundil.
6.4.11. NÕUDED TANKLALE
Lubatud on uuendada sõiduautode tankla rajatist ja müügikioskit ning kavandada kinnistule tankla
jahtide teenindamiseks. Kütuse tsisterni osas võib ette näha selle kessooniga maa alla viimist või
teha suletava maapealse konteinerina. Tuleohutuse nõuetega kooskõlas, võib säilitada ka
olemasoleva tsisterni. Sel juhul võib tsisterni disaini ajakohastada (nt hõbedaseks, kasutada
tänavakunstilõuendina vms moodsal viisil).
6.4.12. ÜLEUJUTUSRISKIST TULENEVAD NÕUDED
Lootsi tn 1 kinnistu asub Maa-ameti geoportaali andmetel üleujutusalas, kus üleujutuse
esinemistõenäosus on üks kord 10 aasta jooksul (vt MKET joonis 02). Uusehitise ja jahtlaevade
tankla rajamisel ning olemasoleva tankla rekonstrueerimisel arvestada üleujutusohuga. Ehitise ning
rajatiste projektiga tuleb ette näha meetmed üleujutusohu minimeerimiseks, kombineerides
lahendusi arhitektuurse projekteerimise käigus (nt võimalusel ehitiste ehitamist tõstetud nullile (nt
3.20abs) või ehitades osa ruume nn vanni või kasutada ehitamiseks üleujutuskindlaid
konstruktsioone ning paigaldada elektriga seonduv üleujutuskõrgusest üles poole jms).
Absoluutkõrgused kõik EH200 süsteemis.
6.4.13. SIHTOTSTARBED.
Maakasutuse sihtotstarbena säilitada äri- ja tootmise sihtotstarve. Sihtotsarvete osakaalud
täpsustatakse detailplaneerimise käigus, võttes arvesse kinnistule kavandatava ehitise ning
(jaht)sadama funktsioonidest tulenevaid vajadusi.
6.4.14. KOOSKÕLASTUSNÕUE MKA-GA
Muinsuskaitseala kaitsevööndis on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata keelatud ehitamine; teede,
kraavide, trasside rajamine; muud mulla- ja kaevetööd; maaparandustööd ning kinnismälestise
vaadeldavuse sulgemine (Muinsuskaitseseaduse § 25). Seega tuleb detailplaneering ning
ehitusprojektid kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
6.4.15. ARHEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHUSTUSLIKKUS.
Kaldarajatise lammutamise ning Lootsi tn 1 kinnistu hoonestamisele eelnevalt on vajalik teostada
arheoloogilised uuringud Lootsi 1 kinnistuga piirnevas jõe osas ning kinnistu kaldapoolses osas.
Arheoloogilised uuringud antud alal võivad koosneda nii georadari uuringust, kaevandite
kaevamisest kui ka uuringutega seotud analüüsidest (nt dendrokronoloogilised analüüsid puidu
vanuse selgitamiseks). Saadud andmed, mis aitavad määratleda leiu ajaloolist väärtust, on aluseks
edasistele ehitusprotsessi puudutavatele otsustele. Tööde tellijal tuleb arvestada, et
kultuuriväärtuslike leidude esinemise korral võib tööde käigus ette tulla ajalisi viivitusi ning
muudatusi senistes plaanides kuni projekti ümbertegemiseni. Samuti tuleb arvestada täiendavate
rahaliste kulutustega näiteks juhul, kui kultuuriväärtusega leid nõuab konserveerimist või säilitamist
praegusel asukohal. Vrakileide hoonete all säilitada ei saa.
Eeltoodust lähtuvalt on soovituslik arheoloogilised uuringud läbi viia detailplaneeringu koostamise
käigus, et võimalike leidudega oleks võimalik arvestada kaldarajatise lammutamisele ja
uuendamisele tingimuste seadmisel ning samuti võimaliku ajaloolise vraki või vrakkide tehnilise
seisukorra hindamisel ning sellest tulenevalt vraki või vrakkide säilitamiseks, konserveerimiseks,
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 16
eksponeerimiseks. Leiu või leidude avastamise ning uurimise järgselt saab vastu võtta otsuseid,
mida võimalike leidudega edaspidi teha - kuidas säilitada, konserveerida ja (koha peal)
eksponeerida või muul viisil kasutada linnaruumi eksponeerimiseks.
6.4.16. NÕUDED KAEVETÖÖDE TEOSTAMISELE.
Mullatöid tehes tuleb arvestada, et tegemist on ajaloolise Uus-Pärnu ja Vana-Pärnu veetee
ühenduskohaga, kus võib suure tõenäosusega leiduda arheoloogilisi leide. Juhul kui mulla- ja/või
kaevetöödel avastatakse alal inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht,
sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid vms, on tööde tegija kohustatud tööd seiskama,
säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile.
6.4.17. ERITINGIMUSTE KEHTIVUSAEG.
Käesolevad eritingimused kehtivad viis aastat, alates nende kooskõlastamise päevast.
Detailplaneeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse või huvitatud isiku taotluse alusel
võib pikendada eritingimuste kooskõlastuse kehtivuse tähtaega ühe korra kuni viie aasta võrra.
6.5. PLANEERITAV EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED
Kinnistu planeeritav ehitusõigus on kirjeldatud Tabelis 1, arhitektuursed tingimused on Tabelis 2.
6.5.1. PLANEERINGUGA KAVANDATAVAD TEGEVUSED
Planeeringuga nähakse ette rajada kinnistule avalikult kasutatav hoone (nt kohvik või restoran,
turismiinfopunkt, väike keskkonnateemaline avastuskeskus vms), säilitatakse sõiduautosid
teenindav tankla ja lisatakse tankur ja ujuvkai jahtlaevade teenindamiseks.
Kavandatud on kütusemahuti mahtudega 2x15m3 (bensiin 95 ja diisel) ja 2x10m3 (bensiin 98 ja
diisel eri). Mahutid planeeritakse rajada maa-alusena.
Planeeringuga nähakse ette võimalus paigutada krundile alajaam. Alajaama asukoht on näidatud
tinglikult, see täpsustatakse hoone projektiga. Alajaam integreeritakse kavandatava hoone mahtu ja
antakse sellele hoonestusega sobituv arhitektuurne lahendus.
Eelnevalt nimetatud tegevustega on soov Pärnu jahtklubi ja jalakäijate silla vaheline jõeäärne
kaldapealne kujundada atraktiivseks kõrge kvaliteediliselt välja ehitatud promenaadiks, millesse on
ehitatava hoone näol integreeritud avalikkusele sh turismindusele ja keskkonnaharidusele suunatud
teenused.
Planeeringuga kavandatud kergliiklustee koridorid ühendavad omavahel Vanasadama ala kaudu
kesklinna poolt ja Sadama tänava kaudu Ringi tänava poolt tuleva liikluse jahisadamat läbiva muuli
ja taastusravikeskus Tervise suunalt tuleva liiklusega. Kaldapromenaadi paigutamine tavapärasest
kõrgemale vee kohale tekitab jalutajatele elamusliku panoraamsete jõevaadetega meeliskoha.
6.5.2. PLANEERITAV AVALIK RUUM
Käesolev Lootsi 1 krundi detailplaneeringu lahendus lähtub eeskätt vajadusest ja soovist täiendada
Pärnu jõe kaldapealset avalikku ruumi funktsionaalselt, vaateliselt ja ehituslikult kvaliteetse
komplekselt väljaarendatud linnaruumi objektiga.
6.5.2.1. Lootsi 1 krunt Pärnu sadama osana
Oma asukohalt ja ajalooliselt kasutusviisilt on Lootsi 1 kinnistu Pärnu sadama, täna täpsemalt
Pärnu Sadama väikesadama ehk jahisadama osa. Kinnistu veepiirile on rajatud kaid, krundi
jõepoolsel nurgal on väikeste veealuste tankla. Väikealuste teenindamine on avalikkusele suunatud
teenus. Planeeringulahendus näeb ette uute betoonkaide rajamise kogu krundi veepiiri ulatuses ja
väikealuste tankla rekonstrueerimise rajatava hoonestuse osana, see tähendab, et krundi võimekus
täita oma rolli jahisadama toimimises paraneb märgatavalt.
6.5.2.2. Lootsi 1 krunt Pärnu jõe vasakkalda promenaadi osana.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 17
Pärnu jõe vasakkalda kontekstis on planeeringuala unikaalne lüli kujunemisjärgus vasakkalda
promenaadis Vanasadama kai, Vallikraavi (talvesadama) ja jahisadama vahel. Planeeringulahendus
käsitleb Lootsi 1 krunti väikese kuid olulise osana sellest.
Planeering arvestab kõigi varem Lootsi 6/8 (jahisadama) detailplaneeringuga Lootsi tänava kõrvale
kavandatud liikumisteede ja sildumisala jätkamisega planeeringualal.
Planeeringu elluviimisel, so konkreetsete projektide koostamisel tuleb arvestada Pärnu jõe Tallinna
mnt sillast ülesvoolu jääva kaldapromenaadi, Vallikääru aasa ja Vanasadama arenduste materjali-
ja tootevalikuid, mis ei tähenda küll kohustust kasutada täpselt samade tootjate täpselt samu
materjale ja tooteid.
6.5.2.3. Vaatelisus
Pärnu Jahtklubi on aastaid tegutsenud jahisadama territooriumi külastajatele avamise nimel.
Peamiseks probleemiks on olnud riskid, mis tulenevad vajadusest üheaegselt tagada kai pealsel
jalutavate inimeste sh laste ohutus ja väikealuste ning sadamataristu puutumatus. Kallasrada võiks
kulgeda vahetult vee piiril, kuid just seal paikneb kõige tundlikum ja õrnem osa taristust ja just sealt
pääseb ujuvkaidele ja sealt edasi jahtidele ka soovimatuid isikuid. Selle vastuolu lahendamiseks
näeb planeering ette võimaluse tõsta kallasrada madala kaarena üle väikealuste tankla kai, rajatava
hoone 1. korruselise hooneosa (hoonestusala I) katuslaele. Hoone 1. korruse veepoolsed küljed on
kergliiklejaile aastaringselt avatud. Tõstetud ja vee kohale nihutatud kallasrajalt ehk katuseterrassilt
avaneb panoraamvaade kogu Pärnu sadama akvatooriumile. Hoonestusala I ehitusliku mahu
katuslagi hakkab tõusma olemasolevalt maapinnalt Sadama tänava poolselt piirilt ja langeb uuesti
maapinnale Lootsi 6/8 poolsel piiril. Katuslae veepiiril kulgevalt kaldpinnalt pääseb horisontaalse
põrandaga väiksematele astmetele, mis on mõeldud toitlustuse väliteenindusalaks. Need
astmestikud pakuvad vaateid nii Vallikääru kui jahisadama suunal.
Klaasist fassaadidega restorani osa (hoonestusala III 2. ja 3. korrus) võimaldab samuti jõele ja
Vallikäärule avanevaid panoraamseid vaateid.
Loodetavasti täiendab planeeringu elluviimine ka jõe vastaskaldalt, sildadelt ja liituvatelt
promenaadidelt Lootsi 1 krundile avanevaid vaateid soodsal viisil.
6.5.2.4. Planeeritavad avalikud funktsioonid.
Kõik planeeringuga kavandatavad funktsioonid – toitlustus (restoran, välikohvik), avastuskeskus,
vee- ja maismaasõidukite tankla – on suunatud avalikele teenustele ja on kõigile vabalt
juurdepääsetavad. Kõik kavandatavad funktsioonid on suunatud vasakkalda promenaadil
linnamelu elavdamisele ja hooajalisuse vähendamisele. Eeldatavasti mõjub see soodsalt ka Pärnu
linna külastatavusele.
Väikealuste tankla säilitamine on jahisadama teenuste osutamiseks hädavajalik. Tänava poolne
autotankla aitab kompenseerida jõetankla väikest käivet.
Pärnu jõe ja lahe keskkonnatemaatikale keskendunud avastuskeskus on mõeldud tegelema jõe ja
lahe keskkonnanäitajate professionaalse teadusliku seire ja analüüsiga igapäevaselt sellisel viisil, et
külastajatel on võimalus vahetult teaduslikus uurimisprotsessis osaleda. Avastuskeskuse külastajal
on võimalus atraktiivses teadusteatri vormis saada ülevaade üleilmsetest ja kohalikest
keskkonnaprobleemidest, nende omavahelistest seostest, käimas oleva seire mõttest, meetoditest
ja tulemustest ning osaleda konkreetsetes tegevustes. Sõita kaasa uurimisalusel, võtta proove ja
näitusid, sisestada ja analüüsida andmeid ning võtta osa tulemuste mõtestamisest. Avastuskeskus
peaks olema sarnaste keskkonnateadusi populariseerivate seirejaamade üleilmse võrgustiku osa.
Avastuskeskus on võimalik luua koostöös piirkonna omavalitsuste, Eesti ja välismaiste ülikoolide
vastava ala uurimisinstituutide, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Teaduste Akadeemia ja teiste
asjast huvitatud institutsioonide ja organisatsioonidega. Projekti käivitaja ja opereerija peab
tõenäoliselt olema mõni erakapitalil põhinev avastuskeskuste ja muuseumide temaatikat valdav
äriühing. Avastuskeskuse ruumid on kavandatud esimesele maapealsele ja esimesele maa-alusele
korrusele.
Hoonemahu 2. ja 3. korrusele on kavandatud restoran. Restorani kasutuses on ka esimese korruse
katuslaele rajatavad terrassid ja vajadusel mingi ruumiosa alumistel korrustel. Pääs restorani
tagatakse nii ülevalt terrassilt kui alt 1. korruse kaudu.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 18
Restoran on keskendunud kohalikest vetest hangitud tooraine kasutamisele ja sellel restoranil on
vähemalt 1 Michelini tärn. Restoran meelitab külastajaid väljastpoolt Pärnut ja Eestit hooajast
hoolimata, aga menüüs leiab alati midagi, mida ka koolipoiss sööb ja jaksab osta.
6.5.2.5. Krundi ligipääsetavus
Lootsi 1 krundil kohtuvad 3 põhilist kergliiklus suunda – Sadama tänav, Vallikraavi sild ja
Vanasadam/ kesklinn ning jahisadama kaldapealne ja Lootsi tänav.
Planeeringuga tagatakse juurdepääs krundile kõigist lähenemissuundadest ja kõigilt
ühendusteedelt. Krundile pääseb ligi eeskätt Lootsi tänavalt autoga või jalgsi. Krundi Lootsi tänava
poolsele küljele on planeeritud kõnnitee ja kergliiklustee. Krundi vee poolsel piiril piki katuseterrassi
serva kulgeb tänavakattematerjalidega sillutatud jalg- ja kergliiklustee. Katuseterrassi alal
kergliiklusteel liiklevale jalgratturile jalakäija ees eelisõigusi ei tagata.
6.5.2.6. Universaalne disain.
Projekteerimise käigus tagatakse objekti kõigis osades ja elementides universaalse disaini reeglite
rakendamine.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TABEL 1: EHITUSLIKUD NÕUDED
KRUNDI KRUNDI NÄITAJAD EHITUSLIKUD NÕUDED
NR
TÖÖ F1905-DP
PINDALA PLANEERITAV LUBATUD KORRUSELISUS HOONETE SUURIM MINI- MINIMAALNE MÄRKUSED
/m2/ JUHT- MAKSI- MAKSIMAALNE LUBATUD MAALNE HALJASTUS
OTSTARVE / MAALNE EHITISEALUNE KÕRGUS TULE- PROTSENT
AB Riho Jagomägi, FIE
SIHT-OTSTARVE HOONETE PIND/ TÄISEHI- ÜMBRITSEVA PÜSIVUS
ARV TUSPRO-TSENT MAAPINNA KLASS
PLANEERITAV
AST
KESKMISEST
KÕRGUSEST
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald
2.20m ABS
K1 1 738 SEGAHOONEST 1 hoone -1/3 -1. korrus: 11.00/ 13.20abs TP1 Kinnistu 1. Ehitisealuse pinna ja
USEGA MAA Alajaam Tehnokorruste 1738/100% (EH2000) hoonestamata ja hoonete arvu hulka
(S)/ integreeritak arv ei ole 1. korrus: teekatetega arvestatakse kõik
ÄRIMAA (Ä) se hoone sillutamata kinnistule ehitatavad
limiteeritud, kuid 1200/69%
mahtu pinnad hooned (ka kuni 20m²
/Kaubandus-, need on lubatud 2. korrus: 300/17%
haljastatakse. väikehooned).
toitlustus- ja vaid planeeritava 3. korrus: 300/17% Haljastuse 2. Rajatised, kui need
teenindus-hoone maksimaalse 4. varikatus: osakaal krundi on hoone (mahulised)
maa (ÄK) hoonemahu 700/ 40% pinnast peab olulised arhitektuursed
80 ... 90% sees. olema vähemalt või konstruktiivsed
+372 5118021
Tankla ja 10%. 30%-st osad arvestatakse
teenindus-hoone puudu jääv osa samuti ehitisealuse
maa kompenseeritak- pinna sisse.
MTR EP00287FIE-0001
(ÄH) se koostöös 3. Konstruktiivsetel ja
PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING
linna aednikuga ehitustehnilistel
5 … 10%
asendusis- põhjustel on
TOOTMISMAA istutusega. olemasolevate
(T) betoonkaide
Sadama maa rekonstrueerimine
(LS) 10 võimalik uue
... 20% tarindiseina rajamisega
Elektrienergia olemasoleva
tootmise ja konstruktsiooni ette
veekogu poole. Sellise
jaotamise ehitise
lahenduse
maa (OE) 0 ...
võimaldamiseks on
5% planeeritud
üleehitusservituut S1.
[email protected] www.jagomagi.ee
Äriregistrikood 11684488
6.5.3. EHITUSLIKUD NÕUDED.
LK 19
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 20
6.5.4. ARHITEKTUURSED NÕUDED
TABEL 2: ARHITEKTUURSED NÕUDED
KATUSEKALLE, VÄLISVIIMISTLUS VÄLISAVATÄITED MÄRKUSED
KATUSEKATE
HOONE Lahendatakse Hoone ja kaldapromenaadi Uste- ja aknaraamide 1. Hoone
projektiga viimistlus- ning kattematerjalidena, materjal puit või metall kaldapromenaadist
aga samuti heakorrastuses (Al, Fe, Cu). kõrgemal olev suletud
kasutatakse lahenduse kontekstis ehituslik maht on ca
nö väärikana mõjuvaid materjale, 50% ulatuses läbi
piirkonda sobivaid traditsioonilisi paistev. 2.
või sadama tööstusmaastiku Külastajatele avatud
miljööst inspireeritud materjale ruumist tuleb tagada
nagu puitlaudis, krohv, tellis, plekk- panoraamsed vaated
või vineertahveldis, klaasi, betooni, Pärnu jõele. Esimese
loodusliku kivi, keraamilisi materjale korruse kohale
jms. Keelatud on imiteerivate tõstetud
fassaadimaterjalide (sh kaldapromenaadi
plastikakende, plastikvoodri, terrassid on
laudise imitatsiooniga siseruumist
plekktahvelduse, katusekivi teenindatavad.
imitatsiooniga pleki, 3. Vajadusel võib
trapetsprofiilpleki jms) kasutamine. krundile paigutada
Tankla varikatus lahendatakse elektrialajaama.
hoone arhitektuurse projektiga. Alajaam
Välistatud on tanklaketi tüüpsete integreeritakse
reklaampindade ja valguskastide kavandatava hoone
kasutamine. mahtu ja antakse
sellele hoonestusega
sobituv arhitektuurne
lahendus.
6.6. HALJASTUS, HEAKORD, PIIRDED.
6.6.1. HALJASTUSE KONTSEPTSIOON.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (ÜP seletuskiri p.4.3.2.) näeb ette
segahoonestusega aladele väikseimaks lubatud haljastuse osakaaluks 30% krundi pinnast (v.a.
kesklinnas, miljööväärtuslikul alal, väärtuslikul üksikobjektil, kus haljastuse osakaal määratakse
igakordselt eraldi). Põhjendatud juhul võib kohalik omavalitsus lubada haljastusprotsendi
vähendamist. Haljastusprotsendi vähendamise eelduseks on reeglina kokkulepe, mille alusel
puudujääv haljastuse osakaal kompenseeritakse mujal linna territooriumil (tänaval, avalikul
haljasalal).
Lootsi 1 kinnistu asub kesklinnas, muinsuskaitseala kaitsevööndis so väärtusliku miljööga alal ehk
üldplaneeringu kohaselt saab krundi haljastusprotsendi määrata detailplaneeringuga.
Väiksem haljastusprotsent on antud juhul põhjendatud krundi väiksuse ja selle erilise asukohaga.
Just asukoha tõttu on oluline kinnistule läbi kvaliteetse ja läbimõeldud hoonestamise säilitada nii
jahisadamale oluline funktsionaalsus kui anda linnaruumile maksimaalselt lisaväärtust
kaldapromenaadi ja seda teenindava avalikkusele suunatud hoone väljaehitamisega.
Avalikkuse teenindamisele suunatud ärifunktsioon eeldab piisava suurusega hoone olemasolu,
samuti vajavad palju ruumi kergliiklusteed ja juurdepääsud hoonele, mis samuti kõik kinnistu
maakasutust koormavad.
Lootsi 1 kinnistu on jõe akvatooriumilt ja vastaskaldalt avanevatele vaadetele avatud ja Lootsi 1
kinnistult avanevad Pärnu jõele väärtuslikud vaated.
Miljöö kujundamisel on oluline haljastuse olemasolu, aga ka avatud vaated, mis võimaldavad
linnaruumi ja maastikku tajuda.
Lootsi 1 krunt on ise küll kõrghaljastuseta, kuid naaberkrundil Lootsi 6/8 ja Lootsi tänaval Lootsi 1
krundi kõrval kasvavad suured puud koos Vallikääru pargi ja Sadama tänava puiesteega annavad
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 21
piirkonnale tervikuna pargiliku ilme ja kompenseerivad täielikult kõrghaljastuse puudumise väikesel
maa-alal Lootsi 1 kinnistul.
Käesolev detailplaneering näeb ette Lootsi tn 1 kinnistule 10% suuruse haljastuse kavandamise ja
30%-st puudujääva osa ulatuses nähakse ette asendusistutus.
Kuidas ja kuhu asendusistutus rajada otsustatakse koostöös Pärnu linna haljastuse
spetsialistidega.
Planeeringu põhi- ja haljastusjoonisel näidatud haljastuse lahendus on tinglik. Haljastus
lahendatakse eraldi haljastusprojektiga arhitektuurse projekti koosseisus.
Haljastuse osakaalu suurendamiseks peab arhitektuurne lahendus ette nägema ka
vertikaalhaljastuse, konteinerhaljastuse jms alternatiivsete haljastusvõtete kasutamist.
6.6.2. PIIRDED.
Planeeringualale piirdeid ei kavandata.
6.7. LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS.
6.7.1. LIIKLUSKORRALDUS.
Käesolev planeeringulahendus arvestab varem kehtestatud Lootsi 6/8 kinnistu detailplaneeringus
kavandatud Lootsi tn äärse parkimislahenduse ja kergliiklusteedega.
6.7.1.1. Ühesuunaline liiklus
Liikluslahenduses on arvestatud Pärnu linnavalitsuse planeerimisameti ettepanekuga muuta Lootsi
tänav Sadama ja Kapteni tänava vahelises lõigus ühesuunaliseks sõidusuunaga Ringi tänava
poole.
6.7.1.2. Sõidukid
Juurdepääs kinnistule ja krundisisene sõiduala on planeeritud olemasoleva tankla sõidualale.
Tanklasisene liiklus on ühesuunaline. Tankurite ja tankimiskohtade arv lahendatakse projektiga.
6.7.1.3. Veesõidukid
Planeeringualaga külgnevale vee-alale on planeeritud sildumisala. Jahisadama ruuminappuse
leevendamiseks on kavandatud paigutada sildumisalale ühe olemasolevatega samasugune
ujuvkai. Vajadusel võib tanklasse pääsuks paigaldada kai äärde täiendava ujuvkai. Jahtide ja
kaatrite tankurite ja tankimiskohtade arv lahendatakse projektiga.
6.7.1.4. Jalgratturid.
Planeeringuga on ette nähtud kinnistu Lootsi tänava poolsele piirile 1.5m laiune jalgrattatee lõik, mis
ühendab üle Vallikääru silla ja Sadama tänavalt tulevad jalgrattateed Lootsi tänava kõrvale Lootsi
6/8 kinnistule varem planeeritud jalgrattateega. Jahisadama alal katkeb jalgrattatee jalgratturile
eesõigust andva tee tähenduses kuid läbib jahisadama territooriumi füüsilise teena õueala
tähenduses.
6.7.1.5. Jalakäijad
Jalakäijatele on planeeritud 2 kinnistut läbivat jalgtee marsruuti. Esimene kulgeb rööbiti rattateega
Lootsi tänava ääres. Teine tõuseb krundi mõlemas kaugemas otsas veepiiriga rööbiti esimese
korruse kohale rajatavale terrasskatusele.
6.7.2. PARKIMINE.
6.7.2.1. Parkimisvajadus.
Arvestades piirkonna kesklinnalikku tihedust on parkimiskohtade arvutuse aluseks võetud piirkond
kesklinn, keskuse klass 2 – 4, vastavalt parkimisstandardile EVS 843:2016, „Tänavad“.
Restorani (ca 710m2) parkimisvajadus on (710x1/230) so 3 kohta, avastuskeskuse (ca 750m2)
parkimisvajadus on (750x1/250) so 3 kohta ja tankla (ca 40m2) parkimisvajadus on (40x1/20) so 2
kohta. Kokku on Lootsi 1 krundi parkimisvajadus 8 kohta.
6.7.2.2. Parkimislahendus.
Tankla alal on võimalik parkida 2 autot. Tankimisega seotud lühiajaline peatumine on võimalik
Lootsi 1 krundi tankla alal kuni 4 autole.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 22
Lootsi tänavale lisanduvad Lootsi 1 krundiga külgneva tänavalõigu lõpliku heakorrastamise ja
parkimiskorra ümberkorraldamisega täiendavad 5 parkimiskohta, aga Lootsi 6/8 krundi kõrvale
lisandub sellega veel täiendavalt 2 parkimiskohta.
Sadama tänava lõpuosal olevad 3 silla poolset parkimiskohta on reeglina tühjad ja saavad samuti
üldistel alustel teenindada Lootsi 1 kinnistut. Kokku on Lootsi 1 kinnistu äärsel tänavalõigul 10
üldkasutatavat avalikku parkimiskohta. Arvestades, et sellel lõigul teisi avalikke parkimiskohti
eeldavate funktsioonidega kinnistuid ei ole, on võimalik arvestada, et vähemalt 50% (5 kohta) neist
on ikkagi Lootsi 1 „teenistuses“. Kuna Lootsi 1 kinnistu veealuste tankla teenindab esmajärjekorras
Lootsi 6/8 asuva jahisadama vajadusi, siis on asjakohane tagada 3 parkimiskohta Lootsi 6/8
parkimisaladel.
Ekskursioonibussi peatuskoht grupi välja laskmiseks ja peale võtmiseks on planeeritud Lootsi
tänavale tankla kõrvale.
Kokkuvõttes on Lootsi 1 krundi huvides võimalik kasutada selle vahetus läheduses 8 parkimiskohta
autodele (+2 kohta lühiajaliseks peatumiseks) ja 1 lühipeatuse kohta bussile.
Tänavapealsete parkimiskohtade planeerimine Lootsi 1 kinnistu teenindamiseks on põhjendatud
Lootsi 1 ja Lootsi 6/8 kruntide pinna märkimisväärse osa kasutamisega kergliiklustee ja jalakäijate
kõnnitee paigutamiseks. Tavapärase liikluskorralduse puhul oleks kergliiklustee pidanud paiknema
linnale kuuluval tänavamaal ja kinnistut teenindavad parkimiskohad Lootsi 1 kinnistul. Tänava ja
Lootsi 1 kinnistu ruumi efektiivsema kasutuse ning ohutuma ja sujuvama liikluskorralduse huvides
on parkimise ja kergliiklusteede asukohad omavahel ära vahetatud. Arvesse on võetud, et
kergliiklusteed planeeritud mahus Lootsi tänava maa-alale mahtunud ei oleks. Samuti oleks
krundisisese parkimise korral tekkinud mitu täiendavat sõidutee ja kergliiklusteede ristumist,
ühendusteede, manööverdamisala ja parkimiskohtade alla oleks tulnud võtta täiendavalt
kaldapromenaadiks, kergliiklusteedeks või haljastamiseks sobivat maad, aga parkimiskohti ei oleks
piirkonda ikkagi rohkem rajada saanud. Lootsi 6/8 kinnistul kehtiv detailplaneering näeb samuti ette
parkimiskohad Lootsi tänava tänavamaale ja kergliiklusteed Lootsi 6/8 kinnistule. Seega jätkab
Lootsi 1 kinnistudetailplaneeringu kergliiklusteede ja parkimise lahendus Lootsi 6/8
detailplaneeringuga kehtestatud lahendust.
Külastajate sõidukite parkimiksvajadust teenindavad vajadusel ka kesklinna silla ja teatri juures
olevad parklad.
Suurema avaliku ürituse korraldamisel kehtestatakse ürituse ajaks selle iseloomule vastav
parkimiskord.
6.7.2.3. Jalgrattaparkla.
Planeeringualale projekteeritakse vähemalt 20 kohaline jalgrattaparkla (10 kohta avastuskeskusele
ja 10 kohta restoranile). Töötajate jalgrattaste hoid lahendatakse projektiga hoonesiseselt.
6.7.3. TÄNAVA EHITUSLIK LAHENDUS.
Lootsi tänav on planeeringuala ulatuses ühel pool paikneva kõnniteega asfalteeritud (kõnniteed
äärekiviga) kõrvaltänav. Lootsi kvartali teedevõrgu eripära arvestades on tegemist osaga piirkonna
peaaegu, et ainsast tänavast. Sadama, Lootsi ja Ringi tänav moodustavad Lootsi kvartalit läbiva
ringtänava.
Tänavamaa laius planeeringuala kõrval on ca 11.3m. Tänava asfaltkatte laius jõe poolsest piirist on
8.5m. 2.0m laiune suurte puudega haljasriba eraldab sõiduteed 0.8m laiusest asfaltkattega
kõnniteest, mis kulgeb mööda vastaskülje elamumaa kruntide piire.
Sõidutee on jaotatud 2.5m laiuseks parkimisrajaks ja 6m laiuseks kahesuunaliseks sõiduteeks.
Tänava kaitsevöönd on 0m teemaa piirist.
Kinnistutele sisse- kui väljasõidul tuleb arvestada, et Lootsi tänav on planeeringuala ulatuses
kahesuunalise liiklusega. Juurdepääsude planeeritud asukohad on näidatud planeeringu
põhijoonisel.
6.7.4. VEELIIKLUSE LAHENDUS.
6.7.4.1. Sildumisalad.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 23
Planeeringuga on ette nähtud jahisadama sildumisala laiendamine ülesvoolu 3 900m2 võrra.
Sildumisalale paigutamiseks on planeeritud 1 ujuvkai jahtide sildumiseks ja sellele Lootsi 6/8 olevalt
kaldakailt juurdepääsu tagamiseks ujuv kaatrite sildumist võimaldav ühenduskai. Pääs tangitavatelt
ujuvalustelt tanklasse on planeeritud sildumisega tanklapääsu esiselt ujuvkailt rajatavale tankla
betoonkaile maabumissilla kaudu.
6.7.4.2. Jõetankla.
Tankla ruumid paiknevad kalllaraja alusel korrusel ja võimaldavad jõetanklale tänavalt
teenindamiseks vajaliku juurdepääsu. Vajadusel võivad mõlemad tanklad olla iseteenindavad
automaattanklad. Kütusemahuti projekteeritakse maapinda või kallasraja tõusvate terrasside
muldkehasse.
6.8. TARISTU.
6.8.1. OLEMASOLEV OLUKORD.
Lootsi tänaval kulgevate trasside haldajad on Lootsi 1 krundi kõik liitumised (väljaarvatud
reoveekanalisatsioon) välja ehitanud.
Fortum Eesti AS, Telia Eesti AS, Eesti Energia AS ja AS Pärnu Vesi on väljastanud detailplaneeringu
koostamiseks tehnilised tingimused.
Planeeringuga on ette nähtud kaugkütte ja olmereoveekanalisatsiooni kinnistuühenduste rajamine
ja võimalus teiste kinnistuühenduste rekonstrueerimiseks.
6.8.2. TEHNILISED TINGIMUSED.
6.8.2.1. AS Pärnu vesi tehnilised tingimused TT-188039, 01.08.2019.
6.8.2.2. Eesti Energia AS tehnilised tingimused nr 330423, 08.08.2019.
6.8.2.3. Fortum Eesti AS tehnilised tingimused DPT-92/26, 14.08.2019.
6.8.2.4. Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 32382052, 05.08.2019.
6.8.2.5. Kõik trasside paigaldustingimused ja kaitsevööndid vastavalt EVS 843:2016
„Linnatänavad”.
6.8.3. VEEVARUSTUS.
Kinnistu on ühendatud ühisveevärgiga.
Veeühenduse maakraan on veekaevus nr 505 krundipiiri ääres.
Võimalike edaspidiste kinnistu veevärgi ümberehituste korral tuleb lähtuda Eesti Standardist: EVS
847-3:2003 „Ühisveevärk. Osa 3: Veevärgi projekteerimine“, EVS 835:2003 „Kinnistu veevärgi
projekteerimine“, AS Pärnu Vesi Tehnilistest nõudetest, mis on saadavad kodulehelt
www.parnuvesi.ee ja heast ehitustavast.
Kinnistu peab olema varustatud veemõõdusõlmega.
Veetorustiku rajamissügavus toru peale peab olema vähemalt 1.8m planeeritavast maapinnast.
Sisendtorustikud varustada magistraaltrassist kuni maakraanini signaalkaabliga.
Joogivee jaotustorustik rajatakse polüetüleentorudega (rõhuklass PN10). Torustiku läbimõõtude
määramisel tuleb lähtuda arvutuslikust vooluhulgast.
6.8.4. REOVEE KANALISATSIOON.
Reovee ärajuhtimiseks on planeeritud torustik piki Lootsi tänavat. Ühendus teha Lootsi tn ja Kapteni
tn ristmikul kaevus nr 26 (5-G-10).
Olmereoveekanalisatsiooni projekteerimisel ja väljaehitamisel tuleb lähtuda Eesti Standardist: EVS
847-3:2003 „Ühisveevärk. Osa 3: Veevärgi projekteerimine“, EVS 835:2003 „Kinnistu veevärgi
projekteerimine“, AS Pärnu Vesi Tehnilistest nõudetest, mis on saadavad kodulehelt
www.parnuvesi.ee ja heast ehitustavast.
6.8.5. SADEMEVETE KANALISATSIOON.
Lootsi 1 tanklale on välja ehitatud nõuetekohane õli- ja liivapüüduriga sademevete kanalisatsioon,
eesvooluga Pärnu jõgi. Tankla ümberehituse korral ehitatakse vastavalt ümber ka sademevee
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 24
süsteem. Puhuks kui sademevett ei saa juhtida filtrist otse jõkke on selleks vajaduseks planeeritud
täiendavalt sademevee kanalisatsiooni trass piki Lootsi tänavat. Ühendus tehakse Lootsi tn kaevus
nr 46 (5-G-10). Katustelt ja terrassidelt kogutud sademeveed juhitakse sademevee kanalisatsiooni
või otse jõkke.
6.8.6. TULETÕRJE VEEVARUSTUS.
Lähim tuletõrjehüdrant asub Lootsi tänaval, sõlmes nr 503 (5-G10), hüdrant nr 240, ID:14984
tüüp:Tallinn, läbimõõt:100, XY: 6471892.36, 528670.59; BL: 58.386548, 24.490175, BL:
58°23′11.571″, 24°29′24.631″, H: 2m.
Teine lähim tuletõrjehüdrant asub Sadama tänaval, hüdrant nr 290, ID:5059, tüüp:Tallinn,
läbimõõt:100, XY: 6471878.32, 528744.94; BL: 58.386417, 24.491444, BL: 58°23′11.100″,
24°29′29.200″, H: 2m
Planeeringuala jääb mõlema hüdrandi 100m tööraadiusesse.
6.8.7. SIDEVARUSTUS
Olemasolev sidevõrk on teostatud vaskkaabliga VMOHBU5x2 pinnases.
Planeeringuga on ette nähtud olemasoleva ühenduse parendamiseks sideliini trassikoridor
multitoru ehituseks lähtuvana Sadama tänav 3 juures asuvast sidekaevust F44S31_J01.
Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Projekteerimisel tuleb ette näha kõik
meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus
ehitustööde käigus. Optilise kaabliga liitumise valmidus sidekaevus F44S31_J01.
Sisevõrkude projekteerimisel lähtuda Telia dokumendist: „LAN sisevõrkude ehitamine korter- ja
ärimajades“.
Geodeetilisele alusplaanile ja projektile esitatavad nõuded vastavalt Telia dokumendile "Liinirajatiste
projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4."
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Info
järelevalve kohta telefoninumbril 4430700. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega
sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.
Tehniline lahendus (ehitusprojekt/planeering) tuleb esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust
Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-
arendajale/) kaudu.
6.8.8. GAASIVARUSTUS.
Gaasitrassi piirkonnas väljaehitatud ei ole. Gaasitrassi ei planeerita.
6.8.9. ELEKTRIVARUSTUS.
Lootsi 1 olemasolev elektri liitumispunkt on kinnistu piiril liitumiskilbis, liitumisjuhtmestiku klemmidel.
Käesolevalt on kinnistu peakaitsme suurus 50A, mis on piisav esimese etapiga ümberehitatavate
kaide ja tankla toimimiseks.
Kinnistu eeldatav vajalik peakaitsme suurus on 315A, see aga eeldab elektrivarustuse tagamiseks
toiteraadiusesse uue alajaama ehitamist. Varasemate detailplaneeringutega on lähipiirkonda
kavandatud vähemalt 3 alajaama, mis olenevalt piirkonna arengust võivad olla kõik sobivad ka
Lootsi 1 krundi vajaduste rahuldamiseks.
Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneeringuga (Artes Terrae Maastikuarhitektid OÜ, töö nr
29DP14, 2019) on Kalda tänav T2 maa-alale ette nähtud uue komplektalajaama paigutamine. Juhul
kui Kalda 2 ja Kalda 4 kruntide arendamisel jõutakse alajaama ehituseni enne Lootsi 1 kinnistu teise
etapi arendamist, on võimalik tagada Lootsi 1 elektrivarustus juba uuest Kalda tänava alajaamast.
2008 aastal kehtestatud Ringi tn 35 (Pärnu Kolledži 2. etapp) detailplaneeringuga (AB Luhse &
Tuhal, töö nr 0702 ja Pärnu EKE Projekt AS, töö nr 408004) on alajaama püstitamine ette nähtud
Ringi 35 kinnistule, selle Lootsi tn põiktupiku kõrvale. Kolledži ehituse 2. järgu teostumisel enne
Lootsi 1 kinnistu teise etapi arenduse algust tekib võimalus Lootsi 1 lõplik elektrivarustus lahendada
Ringi 35 kinnistule planeeritud alajaamast.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 25
Vallikääru ala detailplaneeringuga on Sadama 2 kinnistule varasemalt planeeritud hoonestusmahtu
integreeritud alajaam. Integreerimisvajaduse põhjenduseks on piirkonna eripära, mis seisneb ühelt
poolt asukohas Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis, aga teiselt
poolt piirkonna linnaruumi olemuses ja linna planeerimisdokumentides sõnastatud ambitsioonis
kujundada Pärnu jõe kaldapealsetel välja terviklik kvaliteetne linnaruum. Kompleksalajaamade
mudelite arhitektuursed lahendused ei sobitu selle ala miljöölise identiteediga.
Kuna Sadama 2 hoonestamine ei ole täna päevakorral, siis arvestatakse käesolevas Lootsi 1
kinnistu detailplaneeringus võimalusega, et alajaam püstitatakse Lootsi 1 kinnistule ja
integreeritakse kavandatava hoone ehituslikku mahtu. Mõeldav on ka komplektalajaama
kasutamine eeldusel, et sellele õnnestub lisada sobiv arhitektuurne dekoor. Alajaama asukoht ja
ehituslik lahendus määratakse kavandatava hoone ehitusprojektiga.
Alajaama eeldatav asukoht on näidatud liitumistrasside joonisel leht 6. Alajaama teenindamiseks on
sellel asukohal tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide projekteeritakse 10kV
maakaabelliiniga alates Ringi alajaamast jätkates Sadama tänava alguses juba maapinda
paigaldatud elektrikanalisatsiooni torustikku.
Lootsi 1 liitumiskilp on planeeritud kinnistu piirile. Liitumiskilbi võib paigaldada süvistatult ka
kallasraja tõusvate terrasside tugimüüristikku.
Võimaldamaks piirkonna objektide ringtoitele üle viimist on uuest alajaamast olemasolevate fiidriteni
planeeritud 0,4 kV maakaabelliinid. Kõik planeeritavad liitumiskilbid on vabalt juurdepääsetavad ja
vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilpidest objektideni on ette nähtud maakaabliga.
Alajaama ja sellega seotud ühendus- ja toitekaablite paigutamiseks Sadama 2 kinnistule seatakse
Elektrilevi OÜ kasuks tehnorajatiste maakasutusõigus tagamiseks servituut, alajaamale eraldi
katastriüksust ei moodustada.
Elektrikaablid on planeeritud olemasolevate trasside sihtidele. Elektrikaablite kaitsetsoonidesse ei
teisi kommunikatsioone ole planeeritud.
Elektripaigaldiste vee- ja niiskustundlikud osad, samuti planeeritav alajaam tuleb üleujutusriskist
tulenevalt paigaldada kõrgusmärgist 3.20abs (EH2000) kõrgemale.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus
olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le
kirjalik taotlus.
Peale detailplaneeringui kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja
ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
6.8.10. SOOJUSVARUSTUS.
Lootsi tn 1 kinnistu paikneb Pärnu linna kaugküttepiirkonnas;
Planeeritava hoonestuse kaugkütte soojavarustus (T3) on planeeritud olemasolevast eelisoleeritud
Sadama tänava DN350/560 kaugküttetorustikust. Põhimõttelise võimalusena on näidatud ka trassi
pikendus (T3) olemasolevatest eelisoleeritud kaugküttetorustiku DN100/250 perspektiivsetest
otstest Lootsi põik tänaval. Lootsi tänaval ühendub see varem Lootsi 6/8 detailplaneeringuga
planeeritud Lootsi tänava kaugküttetrassiga (T2), mis omakorda liitub käesolevas planeeringus
kavandatud Lootsi tänava kaugküttetrassiga (T3).
Lootsi 1 kinnistu kavandatud liitumispunkti asukoht kaugkütte tänavatorustikuga on kinnistu piiril.
Torustiku projekteerimisel arvestada, et kaugküttetorustiku paigaldusala laius on ca 0,6 m (lisandub
kaitsetsoon 1m kummalegi poole torustikku);
Kaugküttetorustiku asukohavalik peab võimaldama paigaldust termilist pikenemist kompenseeriva
lahendusena.
Hoonestuse sisendi asukoht täpsustatakse arhitektuurse projekteerimisega, sest hoonet
projekteerimata ei ole võimalik teada soojasõlme täpset asukohta, et jälgida nõuet –
kaugküttetorustik peab sisenema vahetult hoone soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed (hoonet
läbivad) primaarparameetrilised torustikud ei ole lubatud. Kui arhitektuurse projekteerimise käigus,
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 26
selgub, et seda nõuet ei ole võimalik täita, siis tuleb see vältimatu erijuhuna kooskõlastada Fortum
Eesti AS-iga.
Liitumispunktiks s.t. omandipiiriks (teeninduspiiriks) on kinnistu piir. Torustikud tänava
transpordimaal kuni Liitumispunktini kuuluvad Fortum Eesti AS-le, kinnistusisesed torustikud alates
Liitumispunktist kuuluvad kinnistu omanikule;
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt, liitumiseks kaugküttevõrguga tuleb taotleda
Võrguettevõtjalt projekteerimistingimused planeeringuga kavandatud kaugkütte primaartorustike- ja
hoonestuse sisepaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks.
Võrguettevõtjaga liitumislepingu sõlmimise aluseks, kaugküttepaigaldiste kuuluvuspiiride
määramise aluseks, vajadusel torustike isikliku kasutusõiguse seadmise aluseks saavad üldjuhul
olema planeeritud kinnistu(te)l ja planeeringu alas paikneva hoonestuse välisvõrkude- ja
sisepaigaldiste ehitusprojektid.
6.8.11. VÄLISVALGUSTUS.
Krundi välisvalgustus lahendatakse ehitusprojekti asendiplaaniga. Arvestada tuleb sissesõiduteed
markeeriva valgustusega. Soovitav on anda arhitektuurse projektiga fassaadide ja haljastuse
valgustuse lahendus.
6.9. VERTIKAALPLANEERIMINE.
Kinnistu vertikaalplaneerimine lahendatakse arhitektuurse projektiga. Planeeringuala olemasolevad
kõrgusmärgid jäävad vahemikku 0.36abs kuni 2.10abs (EH2000). Krundi maismaa piiridel
olemasolevad kõrgusmärgid säilitatakse ja tagatakse astmete või järskude tõusudeta vaba
liikumine kinnistu piire ületavatel kergliiklusteedel ja tänavatel.
Tanklaalade sademeveed kogutakse ja juhitakse läbi liiva- ja õlipüüduri sademevee kanalisatsiooni
või Pärnu jõkke. Katustelt ja terrassidelt kogutud sademeveed juhitakse sademevee kanalisatsiooni
või otse jõkke.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 27
6.10. TULEOHUTUSE TAGAMINE.
6.10.1. NORMATIIVNE BAAS
6.10.1.1. “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. (23.02.2021 SM määrus nr.17).
6.10.1.2. “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ja kord” (18.02.2021 SM määrus nr 10).
6.10.1.3. EVS 812-5:2014 „Ehitise tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“
6.10.1.4. EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
6.10.2. EHITUSÕIGUSEGA REGULEERITAVAD TULEOHUTUSABINÕUD.
6.10.2.1. Asendiplaan
Lootsi 1 kinnistu piirneb peamiselt tänavamaa ja veekogude maa kinnistutega (Pärnu jõgi ja
Vallikraav), mis on hoonestamata ja mida ei hoonestata. Lootsi 6/8 krundi lähim hoone on ca 40m
kaugusel. Lootsi 6/8 detailplaneeringuga on sellele kinnistule varem planeeritud hoonestusala
kaugusega piirist 4.00m. Kinnistu on kustutustöödeks ligipääsetav Lootsi tänavalt, aga ka Pärnu
jõelt.
6.10.2.2. Hoonestus.
Krundile on lubatud püstitada 1 hoone: IV kasutusviis (tankla, avastuskeskus, restoran), 3
maapealset korrust, 1 maa-alune korrus, suurim lubatud kõrgus on 11.0m, TP1.
Kütusemahutid paigaldatakse maa-alusena.
6.10.2.3. Kujad.
Lootsi 1 krundile ei ole kavandatud tuletööde ja lahtise tule kasutamisega ruume, krundil puuduvad
mets ja võsa.
Arhitektuursel projekteerimisel tuleb arvestada järgmiste ehitiste ja seadmete kujadega.
Tankur – tankla parkimisala: 6m,
tankur – tankla hoone: 3m,
tankur – ventilatsiooni sisse- ja väljatõmbeavad: 6m,
tankur – väikelaevade kinnitamise koht: 25m,
tankur – tänav ja avalikud parklad: 10m,
tankur – I, II, IV ja V kasutusviisiga hoone: 30m,
mahuti tuulutuspüstiku suue – tankla parkimisala: 6m,
mahuti tuulutuspüstiku suue – Mahutite täitmiskoht: 6m,
mahuti tuulutuspüstiku suue – tankla hoone: 6m,
mahuti tuulutuspüstiku suue – ventilatsiooni sisse- ja väljatõmbeavad: 6m,
mahuti tuulutuspüstiku suue – I, II, IV ja V kasutusviisiga hoone: 30m,
tankla hoone (kauplus) – tankla parkimisala: 4m,
tankla hoone (kauplus) – mahutite täitmiskoht: 6m,
konteinertankla – vedelkütuse müügiga tegeleva kinnistu ehitis 8m,
maa-alune mahuti – naaberkrundi piir: 5m.
Kujade tagamiseks võib arhitektuurse projekteerimise käigus ette näha vastavat kuja tingivaid riske
maandavad varje- ja tõkkekonstruktsioonid.
6.10.3. KUSTUTUSVESI.
Lähim tuletõrjehüdrant asub Lootsi tänaval, sõlmes nr 503 (5-G10), hüdrant nr 240, ID:14984
tüüp:Tallinn, läbimõõt:100, XY: 6471892.36, 528670.59; BL: 58.386548, 24.490175, BL:
58°23′11.571″, 24°29′24.631″, H: 2m.
Teine lähim tuletõrjehüdrant asub Sadama tänaval, hüdrant nr 290, ID:5059, tüüp:Tallinn,
läbimõõt:100, XY: 6471878.32, 528744.94; BL: 58.386417, 24.491444, BL: 58°23′11.100″,
24°29′29.200″, H: 2m
Planeeringuala jääb mõlema hüdrandi 100m tööraadiusesse. Kustutusvee vajadus on 30l/s 3h
jooksul.
6.11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 28
Soovitusi kuritegevuse riskide vähendamiseks on käsitletud vastavalt Planeerimisseadusele (RTI
2002, 99, 579) ja Eesti Vabariigi standardile EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine.
Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29.11.2002. a.
Ärimaa sihtotstarve, hoonestusõigus, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted jne tagavad eeldused
Lootsi 1 kinnistu maa-ala ümberkujundamiseks ja kasutuselevõtuks korrastatud ja turvalise
linnakeskkonnana.
Arhitektuurse projekteerimisega tagatakse, et rajatav keskkond vähendaks maksimaalselt
võimalikke kuritegevuse riske st oleks kuriteohirmu välistav, turvatunnet tekitav, korrastatud,
pimedal ajal piisavalt valgustatud, hõlpsasti orienteerutav jne. Arhitektuursel projekteerimisel tuleks
jälgida olulisemate kuriteoriskide vähendamist konkreetselt.
Kuriteohirmu all mõistetakse inimese hirmu sattuda isiklikult teatud tüüpi kuriteo ohvriks -
sissemurdmised, vargused, röövimine jms. Ebaturvalisust tekitavad kohad võivad olla nõrga
järelevalvega ja halva nähtavusega kohad, hirmutekitavate tunnustega paigad, kehvalt hooldatud
paigad (nt tühjad ja rüüstatud hooned, mahajäetud või hoonestamata, pimedal ajal valgustamata
krundid). Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras toimib turvaliselt ja seal
on meeldiv viibida. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse lõppedes ehitusalad kohe
korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ehitusala kiire koristamine (prügikonteinerite
regulaarne tühjendamine). Tahtliku kahjustamise tõenäosus on korrastatud territooriumitel palju
väiksem. Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas
piirkond on kasutusel ööpäeva-ja aastaringselt. Probleemiks võib olla äriettevõtete tööväline aeg,
kuid tanklateenuse pakkumine eeldab hoonete ja maa-ala pidevat kontrolli teenuse pakkuja poolt.
Tuleks vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt plankaiad) ning võimalike
ründajate peidupaiku. Hea vaateväli akendest vähendab salajasi vargusi. Vajalik on piisav
valgustus, hoov ja eesaed tuleb valgustada.
Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust.
Jälgida tuleks hoonete tagumisi sissepääse, mis on tänavalt nähtamatud. Seal hakkab mõju
avaldama uste ja akende vastupidavus aeg murdvarguste katsete suhtes. Tagumised uksed ja
aknad tuleb muuta turvalisemaks ja tugevamaks (nt metalluksed ja turvaaknad), see vähendab
sissemurdmise riski.
6.12. KESKKONNATINGIMUSED.
6.12.1. VÕIMALIKE MÕJUDE HINNANGUD.
Käesolev detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja seetõttu on koostatud sellele MTÜ Pärnu
Jahtklubi tellimusel Hendrekson ja KO poolt KSH eelhinnang töö nr 18003199, 11.12.2018, Tallinn,
Pärnus Lootsi tn 1 kinnistu (Jahisadama) detailplaneering”.
Ekspertidele esitatud info alusel jõuti käesolevas keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangus järeldusele, et Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringuga kavandatud tegvuste
elluviimisel ning keskkonnameetmete rakendamisel ei avaldu ebasoodsat keskkonnamõju, mis on
oluline KeHJS-e mõistes, ning keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi algatamine ega
läbiviimine ei ole vajalik.
Lootsi tn 1 ja Lootsi tn 6/8 kinnistute planeerimine on vaadeldavad ühtse tervikuna. Käesolevas
eelhinnangus on käsitletud ning hinnatud vaid täiendava tankuri rajamise ning avaliku hoone
rajamisega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Kaldakindlustuse rajamise mõjude osas on koostatud
eraldi eelhinnang. Arvestades käesolevas ja eelnevalt koostatud eelhinnangus toodud teavet ei ole
kavandatava tegevuse kumulatiivse mõju avaldumine olulises ebasoodsas mahus tõenäoline kui
arvestatakse toodud tingimuste ning nõuetega.
6.12.2. KSH EELHINNANGUS OSUTATUD KESKKONNAMEETMETE KÄSITLUS PLANEERINGUS
6.12.2.1. Eelhinnang juhib tähelepanu vajadusele vähendada üldplaneeringus Lootsi 1 kinnistu
osas kehtestatud 25m ehituskeeluvööndit. Planeeringuga tehakse ettepanek vähendada
ehituskeelu vööndit 0 meetrile põhjusel, et vähese ruumi parema kasutamise ning jahtide ja kaatrite
tanklat teenindava ja kallasrajale planeeritud kergliikluse ohutuks lahutamiseks on kavandatud tõsta
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 29
kallasraja alune kaldapromenaad terrassidele, mille alla paigutatakse ka Pärnu jõe ja Pärnu lahe
kekskonnateemadele pühendatud avastuskeskus.
6.12.2.2. Detailplaneeringuga nähakse ette, et projekteerimise algfaasis tuleb läbi viia geotehnilised
uuringud ja nõlva stabiilsusarvutused. Tagamaks nõlva püsivusteguri säilimist, on igasugune
süvendamine jõe kallastel ilma nõlvapüsivust kontrollimata keelatud.
6.12.2.3. Lokaalsete vajumiste vältimiseks on edasisel projekteerimisel vajalik arvestada ÜP-s
toodud ehitustehniliste tingimustega:
- Kuni 3-koruselised hooned on lubatud rajada madalvundamendile, kui vundamendi talla ja
viirsavi kihi vahele jääb vähemalt 1,5m paksune liiva kiht; Kõrgemad hooned ja hooned, mis
kavandatakse alusele, kus liiva kiht on väiksem kui 1,5m tuleb rajada vaivundamentidele;
- Vaivundamentide rajamisel tuleb alumise korruse vaheseinad ja põrandad toetada
vaialustele, et vältida hoone osade erinevat vajumist ning ära hoida nähtused, mis kaasneksid ka
ajutise vee survekõrguse langusega;
- Vaiad on soovitav süvistada tugevasse moreeni või liustikujõe liivadesse viirsavi all;
- Ehitiste rajamisel tuleb rohkem kui 2m sügavused süvendid toestada, et vältida süvendite
seinte ja kõrvalasuvate hoonete ohtlikke vajumisi;
- Kui projekti koostamisel on hoone eeldatavad arvutuslikud vajumid üle 10cm, on soovitav
näha ette hoone vajumisvaatlused ja määrata projektis vajumisreeperite asukohad.
6.12.2.4. Edasisel projekteerimisel tagada, et projektides oleks ühemõtteliselt kajastatud, et ehitajal
on vastutus, et ehitustegevuse käigus tuleb vältida lekkeid ning selle tekkimise korral tuleb leke
koheselt likvideerida. Reostunud pinnas tuleb eemaldada ning anda üle vastavat litsentsi omavatele
ettevõtetele.
6.12.2.5. Kavandatava tegevusega kaasneva olulise ebasoodsa mõju vältimiseks põhja- ja
pinnaveele näeb planeeringulahendus ette, et tankla teedelt ja platsidelt kogutav sademevesi
suunatakse liiva- ja õlipüüdurisse enne kui see jõkke või ühiskanalisatsiooni juhitakse. Kavandatav
kütusemahuti rajatakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 172 (Vastu võetud 16.05.2001) kohaselt.
6.12.2.6. Kuna planeeringuala jääb üleujutusohuga alale, tuleb järgneva projekteerimisega tagada,
et kavandatavad rajatised oleksid üleujutustele vastupidavad. Kõik ehituskonstruktsioonid, eriosade
paigaldised ja viimistlused tuleb valida selliselt, et merevee põhjustatav kahju oleks ajutine ja
korrastamine võimalikult lihtne ja minimaalse kuluga. Insenertehnilise sisseseade vee- ja
niiskustundlikud osad paigaldada kõrgusmärgist 3.20abs (EH2000).
6.12.2.7. Veekaitsevööndisse jäävate puu- ja põõsarinde raie teostamiseks on vajalik
Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 29 lg 4 p 2). Lootsi 1 kinnistul põõsaid ja puid ei kasva. Lootsi 1
kinnistu on Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt sadamaala.
6.12.2.8. Tulenevalt sellest, et planeeringuala asub II kat nahkhiirte levikualal, on oluline raietöid
vältida ajavahemikul 15.05.-31.07. Planeeringualal puid ja põõsaid ei kasva, seetõttu ei ole ka
raietöödest tulenevat ohtu karta.
6.12.2.9. Vastavalt VeeS §187 punktidele 8, 10 11 ja 17 on vee erikasutuse keskkonnaloa kohustus,
kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100
kuupmeetrist, paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist,
kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist ja muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud
veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli
pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav
veekogu. Juhul kui süvendamise, süvendipinnase veekogusse paigutamise, tahkete ainete
uputamise ja kaadamise mahud jäävad 5-100 m3 piiresse, siis on VeeS §196 lõike 2 punktidele 2,3
ja 5 vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut.
6.12.2.10. Planeeritud tegevuste elluviimisel kaasneda võiva olulise negatiivse mõju vältimiseks
Natura 2000 ala kaitse eesmärkidele on välistamiseks tuleb tegevuste kavandamisel ja elluviimisel
arvestada kõigi Hendrikson & Ko poolt aastal 2018 („Pärnu Jahtklubi kaldakindlustuste rajamine“,
töö nr. 2891/17) koostatud Natura hindamise soovitustega.
6.12.2.11. Natura hindamine tuvastas, et kavandataval tegevusel puudub pikaajaline ebasoodne
mõju Pärnu jõe loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele juhul kui rakendatakse loetletud meetmeid.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 30
Ajutise iseloomuga mõju seisneb süvendustööde poolt tekitatavas veekvaliteedi muutuses.
Lähtudes ettevaatusprintsiibist on süvendustööde ellu viimisel vajalik rakendada järgmisi
leevendavaid meetmeid, millega tuleb kavandatava kaldakindlustuse projekti elluviimisel arvestada,
eesmärgiga minimeerida võimalikku tegevusest tulenevat ebasoodsat keskkonnamõju:
Kavandatav kaldakindlustus jääb terves ulatuses kinnismälestise kaitsevööndi territooriumile.
Tulenevalt sellest on vajalik arvestada Muinsuskaitseameti seisukohtadega ning
muinsuskaitseseadusest tulenevate kitsendustega, mis peavad olema välja toodud ka
kavandatavate kaldakindlustuste ehitusprojektis.
Heljumi leviku ja mõju minimeerimiseks on hea tavana soovituslik veekeskkonda
puudutavad tööd (s.h süvendamine) teostada jõe vee suvisel madalveeperioodil, milleks on
juuli-september, mis tagab heljumi kiireima settimise tingimused.
Välistada veekeskkonda otseselt puudutavad ehitustööd (s.h süvendamine) vahemikus 1.
aprill- 15. juuli ning 15.september-15.detsember.
Veekaitsevööndisse jääva puu- ja põõsarinde raie teostamiseks on vajalik Keskkonnaameti
nõusolek (VeeS § 29 lg 4 p 2).
Liigse heljumi sattumise takistamiseks jõe veesambasse tuleb kaldakindlustuse rajamisega
kavandatud pinnasetööd eelistatult teostada suvisel madalvee perioodil (juuli teine pool –
septembri esimene pool), mil enamik jões elavaid kalaliike on kudemise lõpetanud või pole
seda veel alustanud ning madalamast veetasemest tingituna on heljumi sattumine jõkke
väiksem.
Raietööd ajastada ajavahemikku 1.august - 14.mai, et vältida raie teostamisest tulenevaid
häiringuid nahkhiirte peamisel sigimise ja poegade üleskasvatamise ajal.
6.12.2.12. Kavandatava tegevuse eskiisprojektikohase lahenduse elluviimisel koos siinses töös
toodud soovituste järgmisega on tagatud Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkide saavutamine
ning ala terviklikkuse säilimine. Enne ehitustegevust tuleb kaitseala valitsejaga kooskõlastada
ehitusprojekt, kus on käesoleva töö soovitustega arvestatud ning millega on välistatud pikaajalised
mõjud Natura 2000 ala kaitse - eesmärkidele. Juhul kui ehitusprojekti lahendus(ed) peaks(id)
oluliselt muutuma käesolevas töös käsitletud lahendusest ja kirjeldustest, siis on vajalik Natura
hindamise uuendamine uue lahenduse valguses ning lahenduse kooskõlastamine kaitseala
valitsejaga (Keskkonnaamet).
6.12.2.13. Planeeringus on arvestatud kõigi muinsuskaitse eritingimustes sätestatud tingimustega.
6.12.3. KINNISTU JÄÄTMEKORRALDUS.
Kinnistu jäätmekorraldus on reguleeritud Pärnu linna heakorraeeskirjaga. Prügiurnide paigutus oma
maatüki piiridesse lahendatakse arhitektuurse projektiga. Omanik peab tagama prügi vajaliku
regulaarsusega äraveo.
6.13. PIIRANGUD.
6.13.1. SERVITUUDID.
Kinnistul ei ole servituute. Planeeringuga on kavandatud 4 servituuti.
6.13.1.1. S1: Üleehituse servituut
Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine
võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole.
Arhitektuurselt mõjusama tulemuse saavutamiseks on kavandatud kuni 3m laiune kallasrada
teenindav kaldapromenaad tõsta krundi nurgal jõe kohale 2. korruse tasapinda, kus see liitub
kavandatava restorani väliterrassiga. Tõstetud promenaadi osa alla on 1. korrusel võimalik anda
lisapinda väikealuste tanklat, avastuskeskust ja restorani teenindavatele ruumidele.
Sellise lahenduse võimaldamiseks on planeeritud üleehituse servituut S1. Servituut S1 seatakse
Lootsi 1 kinnistu kasuks kinnistule Pärnu jõgi L1 (62520:001:0004).
6.13.1.2. S2: Elektrialajaama ja ühenduskaablite paigutamise servituut.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 31
Alajaama ja sellega seotud ühendus- ja toitekaablite paigutamiseks Lootsi 1 kinnistule seatakse
Elektrilevi OÜ kasuks tehnorajatiste maakasutusõigus tagamiseks servituut, alajaamale eraldi
katastriüksust ei moodustada.
6.13.1.3. S3: Planeering näeb ette jalakäijate vaba läbipääsu Lootsi 1 kinnistult veepiiri kohale
rajatava promenaadi kaudu. Läbipääsu tagamiseks seatakse promenaadile Pärnu linna kasuks
läbipääsu servituut S3
6.13.1.4. S4: Planeering näeb ette Lootsi tänava kõnnitee ja kergliiklusraja paigutamise Lootsi 1
krundile ja vahetusena Lootsi 1 kinnistu 6 parkimiskoha paigutamise Lootsi tänavale. Läbipääsu
tagamiseks seatakse Lootsi 1 kinnistule Pärnu linna kasuks 3m laiune läbipääsuservituut S4.
6.13.2. TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖNDID.
Kõik trasside kaitsevööndid vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”, trasside valdajate
tehnilistele tingimustele ja tehnilistele normidele.
6.13.3. TEEDE JA TÄNAVATE KAITSEVÖÖNDID.
Lootsi tänava kaitsevööndi ulatus on 0m.
6.13.4. GEODEETILISED MÄRGID.
Lootsi tänaval Lootsi 1 krundi kõrval asub geodeetiline märk pp5717, kaitsetsooniga 3m märgi
tsentrist.
Geodeetilised märgid on riikliku kaitse all. Geodeetilise võrgu märkide kahjustamine on karistatav
vastavalt Haldusõigusseaduse §48-le ja Katastriseaduse §22-le ja Karistusseadustiku §371-le.
(KS§ 371. Maakasutuse ja geodeetilise võrgu märkide kahjustamine
Maakasutuse piirimärkide, kohaliku omavalitsuse või riikliku plaanilise, kõrguselise ja gravimeetrilise
võrgu märkide rikkumise, hävitamise või omavolilise teisaldamise eest - karistatakse rahatrahviga
kuni sada trahviühikut või arestiga.)
Tehnotrasside rajamisel lähemale kui 3m märgist kooskõlastatakse märgi kaitsmiseks vajalikud
meetmed edasise projekteerimise käigus Pärnu LV Planeerimisameti Geodeesiateenistusega (Suur-
Sepa 16). Enne kaevetööde algust informeeritakse kavandatavatest töödest Pärnu LV
Planeerimisosakonda.
6.13.5. LOODUSKAITSE.
Pärnu jõgi on avalikus kasutuses vooluveekogu. Lähim looduskaitsealune Valli park jääb
planeeringualast enam kui 100m kaugusele. Looduskaitsealuseid üksikobjekte planeeringualal ei
leidu.
6.13.5.1. Kaitsealused liigid Pärnu jões.
Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO9102675 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid
Cottus gobio (võldas).
Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO2000293 Pärnu jõe hoiuala (Pärnu).
Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO9102674 Cobitis taenia (hink).
6.13.5.2. Piiranguvöönd
Looduskaitseseaduse §34-37 ja 41 alusel on Pärnu jõe kaldal 100m ulatuses veekogu ranna või
kalda piiranguvöönd.
6.13.5.3. Kallasrada
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §38 alusel (ka Asjaõigusseadus §161, Meresõiduohutuse
seadus §2) on Pärnu jõe kallasrada 4-10m laiune. Laevatatavas ulatuses, seega ka Lootsi 1
kinnistul on kallasraja ulatus 10m. Planeeringulahendus näeb ette kallasraja funktsioonide
tagamiseks kaldaga seotud ujuvkaid, vahetult veepiiri kohale tõstetava 3 – 6m laiuse
kaldapromenaadi ja Lootsi tänava ääres kulgeva ca 3m laiuse jalakäijate ja kergliiklustee.
6.13.5.4. Veekaitsevöönd.
Veeseaduse §118-123 alusel on Pärnu jõel 10m ulatuses katastrikaardi kohasest veepiirist veekogu
kalda veekaitsevöönd. Lootsi 1 kinnistul puud ja põõsad puuduvad, tegemist on kaipealse
sadamaalaga.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 32
6.13.5.5. Ehituskeeluvöönd.
Ehituskeeluvööndi ulatus Pärnu jõel on 50m katastrikaardi kohasest veepiirist (Looduskaitseseadus
§34-36, 38, 40).
Planeeringualal on kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi ulatus 25m;
Pärnu jõe ehituskeelu vööndit vähendatakse kaldapromenaadi ja selle aluste ruumide
väljaehitamiseks 0 meetrini. Olemasoleva kai rekonstrueerimisel tekib tõenäoliselt vajadus muuta
väljakujunenud kaldajoont, sest ehitustehnilistel ja konstruktiivsetel põhjustel tuleb uus kai
konstruktsioon rajada olemasolevast veekogu poole.
6.13.5.6. Põhjavee kaitstus.
Vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile jääb Pärnu piirkond, sh ka planeeringuala, suhteliselt
kaitstud põhjaveega alale.
6.13.6. MUINSUSKAITSE.
Planeeringuala paikneb Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitse ala (nr 27007) kaitsevööndis.
Piirangud vastavalt põhimäärusele ja muinsuskaitse eritingimustele vt Anne Strati Arhitektuuribüroo
OÜ „Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused“ töö nr: 391-18, märts
2018. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 33040, 11.07.2018..), seletuskirja peatükk 6.4.
7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE.
Planeeringu elluviimine toimub 5 etapis.
7.1. ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE
Peale planeeringu kehtestamist vähendab Pärnu linnavalitsus linna üldplaneeringus krundi
ehituskeeluvööndit.
7.2. SERVITUUTIDE SEADMINE
Üleehitusservituut S1 seatakse Lootsi 1 kinnistu kasuks kinnistule Pärnu jõgi L1 (62520:001:0004).
Servituut S1 on vajalik kui betoonkaide rekonstrueerimiseks tuleb uus tarindisein rajada
olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole või kui kallasraja alune kandev konstruktsioon on
vaja paigutada üle olemasoleva veepiiri (krundi piiri) veeala kohale.
Enne ehitusloa väljastamist seatakse Lootsi 1 kinnistule Pärnu Linnavalitsuse kasuks kallasraja
servituut S3.
7.3. UURINGUD
Projekteerimise algfaasis tuleb läbi viia geotehnilised uuringud ja nõlva stabiilsusarvutused.
Tagamaks nõlva püsivusteguri säilimist, on igasugune süvendamine jõe kallastel ilma nõlvapüsivust
kontrollimata keelatud. Enne ehituse algust tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud vt p 6.4.15.
7.4. PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE
Planeeringu kehtestamisega omandab Lootsi 1 kinnistu uue ehitusõiguse, mis võimaldab soovitud
hoonestust ja kaldapromenaadi projekteerida. Projekteerimis- ja ehitustööd võib teostada
etapiviisiliselt.
Iga ehitusetapi elluviimisel tagatakse, et peale ehitustööde lõppu krunt heakorrastatakse ja
haljastatakse. Planeeritud ehitusõigus võimaldab rajada esmalt uued kaid ja rekonstrueerida
väikealuste tankla ning seejärel võtta ette avastuskeskus ja restoran.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 33
Planeeringulahenduse elluviimiseks vajalike põhiliste tööde loetelu:
1. Sildumisalale ujuvkaide paigutamine.
2. Kaldakindlustuste ja kaide rajamine vajadusel koos tankla rekonstrueerimisega.
3. Tankla ümberehitamine ning avastuskeskuse ja restorani ehitamine koos kallasrada
teenindavate liikumisteede ja terrassidega.
4. Lootsi tn jõe poolse ääre ümberehitus täiendavate parkimiskohtade kujundamiseks.
Lõplikult valminud objekt haljastatakse vastavalt haljastusprojektile. Igakordsed vaheetapid
heakorrastatakse ja haljastatakse.
Vajadusel võib ehitusetappe ühitada või nende järjekorda muuta eeldusel, et iga etapi lõppedes
valmib iseseisvalt kasutatav tervik, millele on võimalik taotleda kasutusluba. Kõik varasemad etapid
tuleb projekteerida ja ehitada viisil, mis ei saa takistuseks hilisemate etappide elluviimisel.
Ehituslubade taotlemiseks tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele püstitada kavatsetavate ehitiste
ehitusprojektid.
Lootsi 1 hoonestuse parima arhitektuurse tulemuse saavutamiseks tuleb läbi viia EAL-i nõuetele
vastav arhitektuurikonkurss.
Ehitusprojektid tuleb eskiisi staadiumis kooskõlastada Pärnu linnaarhitektiga ning põhiprojekti
staadiumis Muinsuskaitseametiga.
Projekteerimise käigus tuleb hinnata ehitusele vee erikasutuse keskkonnaloa või veekeskkonna
riskiga tegevuse registreeringu taotlemise vajalikkust.
Vastavalt VeeS §187 punktidele 8, 10 11 ja 17 on vee erikasutuse keskkonnaloa kohustus, kui
süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100
kuupmeetrist, paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist,
kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist ja muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud
veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli
pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav
veekogu. Juhul kui süvendamise, süvendipinnase veekogusse paigutamise, tahkete ainete
uputamise ja kaadamise mahud jäävad 5-100m3 piiresse, siis on VeeS §196 lõike 2 punktidele 2, 3
ja 5 vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut.
Juhul kui projekteerimise käigus selgub, et vee erikasutuse keskkonnaloa vajadusega tegevuste
maht osutub suuremaks kui 500m3, tuleb projektile algatada KMH menetlus.
Ehitada võib vastavalt ehitusloale.
7.5. KASUTUSLOAD.
Valmis ehitistele tuleb võtta kasutusload. Kasutusluba saab taotleda vaid terviklahenduse
valmimisel. Terviklahenduseks saab lugeda igat lõpule viidud ehitusetappi, mille tulemusena on
Lootsi 1 krunt tervikuna heakorrastatud või hoonestatud ja heakorrastatud ning avalikuks
kasutuseks avatud.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 34
B. JOONISTE LOETELU
JOONISE NR. JOONISE NIMETUS MÕÕTKAVA
1 SITUATSIOONIJOONIS ORTOFOTO TAUSTAL 1 : 5000
2 SITUATSIOONIJOONIS ÜLDPLANEERINGU TAUSTAL 1 : 5000
3 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK 1 : 5000
4 TUGIJOONIS 1 : 500
5 PLANEERINGUJOONIS 1 : 250
6 EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE 1 : 500
7 ILLUSTREERIV JOONIS 1 : 500
8 TARISTUJOONIS 1 : 500
9 LIITUMISTRASSIDE JOONIS 1 : 500
10 HALJASTUSE JA LIIKLUSJOONIS 1 : 500
11 EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE A 1 : 200
12 EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE B 1 : 200
13 EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE C 1 : 200
14 EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE D 1 : 200
15 ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE LINNULENNULT SILLA KOHALT 3D
16 KOHALT ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE VALLIKRAAVI SILLALT 3D
17 ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE SILDUVA KRUIISILAEVA TEKILT 3D
18 ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE LOOTSI TÄNAVALT 3D
19 ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE JAHISADAMA PROMENAADILE RESTORANI 3D
TERRASSILT
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
ARHITEKTIBÜROO RIHO JAGOMÄGI 2022
TÖÖ NR F1905-DP
TÖÖ NIMETUS
PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU
DETAILPLANEERING
OBJEKTI AADRESS Pärnu linn Pärnu linn Lootsi 1
Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala nr 27007
Kaitsevöönd
TÖÖ OSA DETAILPLANEERING
TÖÖ STAADIUM PROJEKT
KÖIDE NR 1
TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG 13.08.2022
KINNISTU OMANIK MTÜ Pärnu Jahtklubi (RK 80058516)
Lootsi 6 Pärnu 80012 Pärnu, +372 447 1750,
[email protected]
ETTEPANEKU TEGIJA MTÜ Pärnu Jahtklubi (RK 80058516)
Lootsi 6 Pärnu 80012 Pärnu, +372 447 1750,
[email protected]
VASTUTAVAD SPETSIALISTID:
ARHITEKTUURNE OSA Arhitekt Riho Jagomägi, EAL
TKÜ MTR EP00287FIE-0001
PÄRNU 2022
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 2
KAUSTA KOOSSEIS:
A. SELETUSKIRI
B. JOONISED
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 3
A. SELETUSKIRI
SISUKORD
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED. ............................................................................................................... 4
1.1. TELLIJA ANDMED. ....................................................................................................................................................... 4
1.2. ETTEPANEKU TEGIJA ANDMED. .......................................................................................................................................... 4
1.3. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHT. ......................................................................................................................... 4
1.4. KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE (KSH) ALGATAMATA JÄTMINE. .................................................................... 4
1.5. PLANEERINGU ALGATAMISDOKUMENDID. .............................................................................................................. 4
1.6. KOOSTÖÖ- JA KOOSKÕLASTUSDOKUMENDID. ...................................................................................................... 5
1.7. GEODEETILINE ALUSPLAAN. ..................................................................................................................................... 5
1.8. KASUTATUD ABIMATERJALID JA DOKUMENDID. ..................................................................................................... 5
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED......................................................................................................... 7
2.1. PÕHILINE ÜLESANNE, PLANEERINGU ALGATAMISE PÕHJENDUS. ....................................................................... 7
2.2. PLANEERINGUGA KÄSITLETAVAD TEEMAD. ............................................................................................................ 7
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS. ........................................................................................................................ 7
3.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT LINNARUUMIS. ...................................................................................................................... 7
3.2. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS JA OLULISED LINNAEHITUSLIKUD MÕJUTEGURID. ........... 7
3.3. MAAKASUTUS JA HOONESTUS. ......................................................................................................................................... 9
3.4. LOODUSKESKKOND ......................................................................................................................................................... 9
3.5. HALJASTUS. .................................................................................................................................................................. 10
3.6. TEHNOVÕRGUD. ............................................................................................................................................................ 10
4. ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG. ....................................................................................................... 10
4.1. MAAKASUTUS................................................................................................................................................................ 10
4.2. PIIRKONNA ARENGU ÜLDTINGIMUSED. ............................................................................................................................. 10
5. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK JA PÕHJENDUS ..................................................................................... 10
5.1. ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING .............................................................................................................. 10
5.2. ETTEPANEKU SISU.......................................................................................................................................................... 10
5.3. MUUTMISE PÕHJENDUS. ................................................................................................................................................ 10
5.4. MUUDATUSTE MÕJU LINNARUUMIS .................................................................................................................................. 11
5.5. ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUTMISE ETTEPANEK. ......................................................................................... 12
6. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV......................................................................................................................... 12
6.1. ÜLDPLANEERINGU KOHASUS. ......................................................................................................................................... 12
6.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTUS. ........................................................................................................................ 12
6.3. KAVANDATAV EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED. .......................................................................................... 12
6.4. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSTEST TULENEVAD EHITUSLIKUD JA ARHITEKTUURSED NÕUDED (Väljavõte Pärnu Lootsi 1
kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustest Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ „Pärnu Lootsi 1 kinnistu
detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused“ töö nr: 391-18, märts 2018. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr
33040, 11.07.2018..) ......................................................................................................................................................... 13
6.5. PLANEERITAV EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED ........................................................................................... 16
6.6. HALJASTUS, HEAKORD, PIIRDED. ..................................................................................................................................... 20
6.7. LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS. ................................................................................................................................... 21
6.8. TARISTU. ....................................................................................................................................................................... 23
6.9. VERTIKAALPLANEERIMINE. .............................................................................................................................................. 26
6.10. TULEOHUTUSE TAGAMINE............................................................................................................................................. 27
6.11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED. ......................................................................................... 27
6.12. KESKKONNATINGIMUSED. ............................................................................................................................................. 28
6.13. PIIRANGUD.................................................................................................................................................................. 30
7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE. ............................................................................................................................. 32
7.1. ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE ......................................................................................................................................... 32
7.2. SERVITUUTIDE SEADMINE ............................................................................................................................................... 32
7.3. UURINGUD.................................................................................................................................................................... 32
7.4. PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE..................................................................................................................................... 32
7.5. KASUTUSLOAD. ............................................................................................................................................................. 33
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 4
SELETUSKIRI
1.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED.
1.1. TELLIJA ANDMED.
Projekti tellija on Pärnu Linnavalitsus (RK 75000064) Pärnu linn, Pärnu linn, Suur-Sepa tn 16, 80098,
+372 444 8332,
[email protected].
1.2. ETTEPANEKU TEGIJA ANDMED.
Planeeringuettepaneku tegija on MTÜ Pärnu Jahtklubi (RK 80058516) Lootsi 6 Pärnu 80012 Pärnu,
+372 447 1750,
[email protected].
1.3. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHT.
Planeeritav Lootsi tn 1 kinnistu (katastriüksuse tunnus 62510:002:0008) suurusega 1 738 m² asub
Pärnu linnas, jõe vasakkaldal, Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis
(kinnitatud Vabariigi Valitsuse 06. veebruari 2006 määrusega nr.32). Kinnistul paikneb bensiinijaam
ja sadamakai. Kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on tootmismaa 50%, ärimaa 50%. Kehtiva Pärnu
linna üldplaneeringu kohaselt asub kinnistu segahoonestusega (S) maa-alal. (kehtestatud Pärnu
LInnavolikogu poolt otsusega nr 21, 20.05.2021).
Planeeritav ala paikneb Sadama tänava lõpus ja Lootsi tänava alguses, tänava jõe poolsel küljel.
Lõunas piirneb planeeritav kinnistu Lootsi tänavaga (katastriüksuse tunnus 62510:002:0005),
läänes Lootsi tn 6/8 kinnistuga (katastriüksuse tunnus 62510:002:2860), loodes Pärnu jõega
(katastriüksuse tunnus 62520:001:0004), kirdes Vallikraaviga (katastriüksuse tunnus
62520:001:0019) ja kagus Sadama tänavaga (katastriüksuse tunnus 62510:001:0001).
1.4. KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE (KSH) ALGATAMATA JÄTMINE.
Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu tegevustele koostatud KSH eelhinnang (Henrikson ja Ko OÜ, töö
nr 18003199, 11.12.2018) käsitleb ainult Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringuga maismaa osas
kavandatavaid tegevusi (avaliku kasutusega hoone rajamine, täiendava tankuri lisandumisega
seonduv). Ekspertidele esitatud info alusel jõutakse selles KSH eelhinnangus järeldusele, et
detailplaneeringuga kavandatud tegvuste elluviimisel ning keskkonnameetmete rakendamisel ei
avaldu ebasoodsat keskkonnamõju, mis on oluline KeHJS-e mõistes, ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise protsessi algatamine ega läbiviimine ei ole vajalik.
1.5. PLANEERINGU ALGATAMISDOKUMENDID.
Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneering on algatatud Pärnu Linnavolikogu 21.03.2019 otsusega nr 26.
Otsuse p.2-s on sõnastatud planeeringu koostamise lähteseisukohad:
2.1 Planeeringulahendus peab lähtuma muinsuskaitse eritingimustest, olema kooskõlas hea
ehitustavaga ning arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega.
2.2 Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat
linnaruumi. Arvestades planeeringuala asumist üleujutusohuga alal, tuleb kavandatavad hooned,
rajatised planeerida ja projekteerida üleujutustele vastupidavalt.
2.3 Määrata vajadusel ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus.
2.4 Ehitamisel kaldajoonele lähemal kui 50m tuleb teostada geoloogilised ja geotehnilised uuringud
ning nõlva stabiilsusarvutused.
2.5 Kinnistul tagada vähemalt 20% ulatuses haljastust, võimalusel kavandada heakorrastatud
puhkeala rajamine koos jalgrattahoiuvõimalusega. Näha ette nõuetekohane kallasrada jõekaldal
liikumiseks.
2.6 Parkimine lahendada kehtiva standardi kohaselt omal kinnistul.
2.7 Tankla rajada inimese elule ja tervisele ning keskkonnale ohutult, kavandatav kütusemahuti
vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele, arvestades Päästeameti 29.01.2019 kirjas
nr 7.2-3.4/685-2 esitatud nõuetega.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 5
2.8 Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid
ümbritsevas linnaruumis. Alal täiendavate tegevuste planeerimisel on oluline uuesti hinnata
tegevuste mõju tervikuna ning vajadusel ette näha leevendavad meetmed (tegevuste ajastamine,
maht jms) selliselt, et avalduv mõju oleks minimaalne.
1.6. KOOSTÖÖ- JA KOOSKÕLASTUSDOKUMENDID.
Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Keskkonnaametiga,
Muinsuskaitseametiga ja Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle
õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse
kaasatud.
Planeering kooskõlastatakse enne avalikustamisele vastu võtmist Keskkonnaameti,
Muinsuskaitseameti, Päästeameti ja taristu valdajatega.
1.7. GEODEETILINE ALUSPLAAN.
Detailplaneeringu põhijooniste aluseks on Tippgeo OÜ poolt koostatud maa – ala ja tehnovõrkude
geodeetiline alusplaan, töö nr 2018TG012, 31.01.2018. Käesolevas planeeringuköites on kõik
kõrguslikud määratlused esitatud EH2000 süsteemis.
1.8. KASUTATUD ABIMATERJALID JA DOKUMENDID.
1.8.1. KESKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Henrikson ja Ko OÜ poolt Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringuga kavandatavatele tegevustele
koostatud keskkonnamõjude hindamise (KSH) eelhinnang, töö nr 18003199, 11.12.2018.
Kaldakindlustuse rajamisel tekkiv keskkonnamõju ning mõju Natura 2000 aladele Hendrikson & Ko,
töö nr 2891/17, 2018.
1.8.2. GEODEETILINE ALUSPLAAN.
Tippgeo OÜ poolt koostatud maa – ala ja tehnovõrkude geodeetiline alusplaan, töö nr 2018TG012,
31.01.2018.
1.8.3. NORMID JA STANDARDID.
EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
EVS 812-5:2014 „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“
EVS 843:2016 „Linnatänavad”
1.8.4. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED (MKET).
Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ koostatud Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse
eritingimused töö nr: 391-18, märts 2018. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 33040, 11.07.2018.
1.8.5. ARENGUKAVAD, ÜLD- JA TEEMAPLANEERINGUD.
1.8.5.1. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (Pärnu linnavolikogu 20.05.2021
otsus nr 21),
1.8.5.2. Pärnu arengukava aastani 2035 (14.10.2018, VK määrus nr 43),
1.8.5.3. Pärnu maakonna planeering 29.03.2018,
1.8.5.4. Pärnu jõe vasakkalda ja Vallikraavi ala detailplaneering 2010,
1.8.5.5. Vallikääru pargi kinnistu ja Vallikraavi veeala detailplaneering.
1.8.6. SEADUSED, MÄÄRUSED.
1.8.6.1. Planeerimisseadus RTI, 26.02.2015, 3, jõustunud 01.07.2015
1.8.6.2. Ehitusseadustik RTI, 05.03.2015, 1
1.8.6.3. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus RT I, 23.03.2015, 3
1.8.6.4. Muinsuskaitseseadus (MuKS) RT I, 19.03.2019, 13.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 6
1.8.6.5. “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. (23.02.2021 SM määrus nr.17).
1.8.6.6. “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ja kord” (18.02.2021 SM määrus nr 10).
1.8.6.7. Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitse ala (nr 27007) põhimäärus.
1.8.6.8. Pärnu linnavalitsus: “Detailplaneeringu koosseis ja vormistamise juhend”
01.09.2017 https://parnu.ee/failid/DP/Detailplaneeringute_vormistamise_juhend2019.pdf
1.8.7. PÄDEVATE AMETITE KIRJALIKULT AVALDATUD SEISUKOHAD KSH ALGATAMATA JÄTMISEGA NÕUSTUMISEST
JA PLANEERINGU KOOSTAMISEST.
1.8.7.1. Terviseamet (11.02.2019 kiri nr 9.3-1/19/493),
1.8.7.2. Keskkonnaamet (23.01.2019 kiri nr 6-2/19/969-2),
1.8.7.3. Rahandusministeerium (11.02.2019 kiri nr 14-11/429-2),
1.8.7.4. Muinsuskaitseamet (27.02.2019 kiri nr 5.1-17.5/4-1),
1.8.7.5. Päästeamet (29.01.2019 kiri nr 7.2-3.4/685-2)
1.8.7.6. Keskonnaamet (08.10.2020 kiri nr 6-2/20/9008-4 ja
1.8.7.7. Päästeamet (11.08.2021 kiri nr 7.2-3.4/6592-2).
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 7
2.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED.
2.1. PÕHILINE ÜLESANNE, PLANEERINGU ALGATAMISE PÕHJENDUS.
Detailplaneeringu koostamise peamine põhjendus on vajadus muuta krundi üldplaneeringu kohast
maakasutuse juhtotstarvete osakaalu, vähendada ehituskeelu vööndit, määratleda linnaehituslikud
tingimused.
2.2. PLANEERINGUGA KÄSITLETAVAD TEEMAD.
Planeeringuga korrigeeritakse juhtotstarvete osakaalu, määratakse ehitusõigus, arhitektuursed
nõuded hoonestusele, krundi piiretele ja haljastusele ning heakorrastusele. Planeeringu elluviimisel
kahjulike keskkonnamõjude minimaliseerimiseks ja soodsate keskkonnamõjude maksimeerimiseks
vajalike keskkonnameetmete kavandamine.
3.OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS.
3.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT LINNARUUMIS.
3.1.1. PAIKNEMINE TÄNAVAVÕRGUSTIKUS.
Planeeritav ala paikneb Sadama tänava lõpus ja Lootsi tänava alguses, tänava jõe poolsel küljel.
3.1.2. KAUGUSED LINNA MAAMÄRKIDEST.
Krunt külgneb läänes Pärnu jahisadama maa-alaga (Lootsi 6/8 kinnistu) ja idas Vällikääru
suudmega. Üle Vallikääru jalakäijate silla Kesklinna sillani on ca 300m.
3.1.3. ÜHENDUS ÜHISTRANSPORDIGA.
Lähimad ühistranspordiga tänavad on Pikk ja Vee (peatänavad), seal asuvad ka lähimad
bussipeatused, ca 500m kaugusel.
3.1.4. KAUGLIINIDE BUSSIJAAM
Pikal tänaval asuv kaugliinide bussijaam jääb 1.1km kaugusele.
3.2. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS JA OLULISED LINNAEHITUSLIKUD
MÕJUTEGURID.
3.2.1. OLULISEMAD STRUKTUURSED TEGURID, PIIRKONNA PÕHIKARAKTER.
Lootsi tn 1 kinnistu asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis, villade ala ja
vanalinna vahetus läheduses.
Lootsi tn 1 kinnistu paikneb ajaloolise sadamakoha naabruses Vallikraavi (Talvesadama), Ringi
tänava ja Pärnu jõega piirneval alal. Lootsi 1 kinnistu on vahelüliks ja sõlmpunktiks Pärnu jõe Pärnu
jahtklubi ja Pärnu vanasadama vahel.
3.2.1.1. Hoonstuse kujunemine.
Sadama, Pärnu jõe ning Ringi tänavaga piirnevas kvartalis eristuvad selgelt kaks linnaruumilist
kihistust: kuni 1940. aastani ehitatud 1-2-korruselised puidust eluhooned ning 1980.ndatest
tänapäevani ehitatud mastaapsemad kivist ja betoonist 3-6-korruselised majutusasutused ja
kortermajad.
Vanem kihistus, valdavalt lahtise ehitusviisiga ja väiksemastaabiline, asub Lootsi kvartali kirde- ja
idaosas. Lootsi tn 1 kinnistust lõunas üle Lootsi tänava asub 1929. a ehitatud tüüpiline 1,5-
korruseline puitelamu, Lootsi 2a kinnistul asub 1970-ndate arhitektuurile iseloomulik 1-korruseline
puidust teenindushoone. Kapteni tänavast Pärnu jahtklubi (Lootsi 6//8) poole on jõeäärsed hooned
juba kõrgemad (kuni 4-korruselised) nii lahtise kui kinnise ehitusviisiga (Ringi tänava ja jõe ääres).
Näiteks on Lootsi 4 1890 kasutusele võetud kivielamu oma kõrgele soklile püstitatud tavapärasest
kõrgema 2 täiskorruse ja madalakaldelise pööninguga ruumimõjult vähemalt 3 korruseline. Hiljem
on algsele mahule lisatud veel üks täiskorrus. Lootsi 1 kinnistu on vahelüliks ja sõlmpunktiks Pärnu
jõe Pärnu Jahtklubi ja Pärnu vanasadama vahel. Läbi Lootsi 1 kinnistu ühendatakse tulevikus
vanasadam jahisadama ja sanatoorium Tervise kaldapromenaadi ning sealt edasi mereäärse
rannapromenaadiga.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 8
3.2.1.2. Tänavavõrgu kujunemine.
Teede ja tänavate võrk on Ringi tänava, jõe ja Vallikääru vahelisel alal on kujunenud vallikraavi
rajamise järgsena ning põhitänavad (Ringi ja Sadama) selliselt ka säilinud. Lootsi tänavat on kaardil
tähistatud erinevas asukohas. Algselt on tänava koridor vabakujuliselt kulgenud rannajoonest pisut
eemal. Hilisemalt juba, kas paralleelselt kaldaga või Ringi tänava poolt kulgenud kaldaäärsete
hoonete tagant. Tänapäeval kannab Lootsi tänava hoonestuse tagant kulgev tänavalõik nimetust
Lootsi põik. Kvartalis on erinevatel aegadel olnud ka sisetänavad, millest säilinud on Kapteni tänav.
Kvartalit algselt poolitavast sisetänavast – Sadama/Lootsi põiktänavast – on säilinud vaid kaardilt
loetavad eraldi krunditud krundisiilud, mis aja möödudes on liidetud naaberkruntidega.
3.2.1.3. Piirkonna haljastus.
1948. a vertikaalplaneerimise kaart näitab, et kvartali tänavatevõrku on soovitud sel ajal ümber
kujundada Pärnule omase alleedega kujundatud tänavate võtmesse – alleed on planeeritud nii
Ringi, Sadama kui Muuli tänavatele. Samuti on kavandatud alleedega kaldapromenaad vallikraavi ja
Ringi tänavate vahelisele alale. Kvartali lõunaossa on planeeritud Ringi tänavaga lõikuv uus alleega
kujundatud tänavalõiguke vallikraavi juurest kulgeva kõnnitee pikendusena. See kava on osaliselt
realiseerunud – Ringi tänaval on kõrghaljastus osaliselt (kolledžist jõe poolses osas ühepoolne
allee, Sadama ja kolledži vahelisel alal on alleed katkendliku rütmiga). Lootsi tänava kõnniteed on
sõiduteest eraldatud kõrghaljastatud haljasribadega. Sadama tänavale on allee rajatud esmalt
ühepoolsena, viimasel ajal on rajatud allee ka Sadama tänava Vallikääru poolsele osale.
Kaldapoolses osas on Jahtklubi alal kõrghaljastus juhuslike lõikude/kooslustena ning jahtklubist
Kapteni tänava poole on erineva istutustihedusega kõrghaljastus mõlemal pool Lootsi tänavat, kuid
Kapteni tänavast kuni Sadama tänavani on allee ainult Lootsi tänava lõunapoolses küljes. Lootsi 1
krundil kõrghaljastus puudub ning muru leidub vaid krundi edelapoolses osal – bensiini tsisterni
tagusel krundiosal. Pärnu vanasadama alale (jalakäijate sillast kuni Kesklinna sillani) on
rannapromenaad kavandatud urbanistliku sillutatud platsi/hoonetevahelise ruumina, kuhu
kõrghaljastust ei ole planeeritud. Ka olemasolev jõepromenaad Kesklinna sillast ida poole on
kujundatud puitterrasside, sillutatud alade ning asfaltteena võrdlemisi avara ning teest jõe poole
kõrghaljastusevaba alana.
Promenaadi linnapoolset serva ilmestab olemasolev kõrghaljastus, kuid juurdeistutatavat
kõrghaljastust ei ole.
Sadama, jõe ja Ringi tänavaga piirneva kvartali kruntidest on haljastatud peamiselt elamukrundid
(Sadama 1-13, Kapteni tn krundid, Lootis põik 6-10, Ringi 33), kus on suur nii kõrg- kui
madalhaljastuse osakaal ning krundi kõrghaljastus on nähtav ka tänavalt ning mõjutab sellega ka
tänavaruumi miljööd. Kvartali suurtest hoonestatud kruntidest – Viiking SPA (Sadama 15), Tartu
Ülikooli Pärnu kolledž (Ringi 35), Ringi 37 kortermaja ning Pärnu jahtklubi (Lootsi 6//8) – on kõige
enam haljastatud kolledži (valdavalt siiski murupind) ja jahtklubi krundid. Ülejäänud kruntidel
domineerib hoovialal alfalteeritud parkla.
3.2.2. VAREM PLANEERITU JA VAREM KAVANDATU MÕJU PIIRKONNA ARENGULE
Piirkonna dominandiks on kujunemas Pärnu vanasadama kvartal, kuhu kavandatakse reisisadamat
nii kruiisilaevadele kui Ruhnu ja Kihnu sõitvatele laevadele. Samuti on kavandatud sadamasse
atraktiivne kuni 6-korruseline elu- ja ärikvartal. Pärnu vanasadama kvartali osas on algatatud
veebruaris 2015.a detailplaneering ning korraldatud 2016.a arhitektuurivõistlus (vt lisa 12).
Pärnu jahtsadamale (Lootsi 6/8 kinnistud) on detailplaneering kehtestatud aprillis 2010, vt lisa 10).
Jahtsadama detailplaneeringuga on lubatud rajada jõeäärsele alale kuni 2-korruselisi (8,1-11m
maapinnast), väiksemastaabilisi (ehitusealuse pindalaga 51m2 kuni 269m2), avalikus kasutuses
olevaid ehitisi. Lootsi 6//8 kinnistute ulatuses on detailplaneeringuga antud võimalus kujundada
atraktiivne ja avalikult vabalt juurde pääsetav kaldapromenaad koos täiendavate ujuvkaidega.
Promenaadist kvartali sissepoole jääv hoonestus on kavandatud 2-4-korruseline (7,5-14,8m
maapinnast), mastaabilt suurem (ehitusalune pindalaga 393-2000m2).
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 9
3.2.3. VAATELISUS.
Lootsi 1 kinnistu on hästi vaadeldav jõe paremkaldalt ja kesklinna sillalt. Lootsi kvartali, Vallikääru ja
jahisadama sillapoolse osa kaugvaadetel domioneerib hoonestuse ees kõrghaljastus. Haljastus
varjab hoonestust või hooned mõjuvad haljastuse kontekstis marginaalsetena.
Lootsi kinnistu maa-ala paigutub kõigil kaugvaadetel Lootsi tänavat palistavate puuderivide ette.
Head vaated avanevad ka kinnistult jõele ja jõe vastaskaldale, aga ka piki Lootsi ja Sadama tänavat
ja Vallikääru aasa. Samas on Lootsi 1 kinnistu hästi vaadeldav ka Vallikääru bastionidelt.
Lootsi 1 krundilt Pärnu jõele ja Vallikäärule avanevad vaated annavad perspektiivsele hoonestusele
ja kaldapromenaadile olulise lisaväärtuse.
3.2.4. ELUKESKKOND.
Elukeskkond on põhiolemuselt rahulik, kuid võib hooajaliselt ja eriti ürituste puhul oluliselt elavneda.
Piirkond on haljastatud ning paikneb Pärnu hinnatuimate puhkealade vahetus naabruses.
Piirkonna liiklus on pigem väikese tihedusega ja mürafoon ei ole suur.
Korduva üleujutuse ala Pärnu linnas on 1.8 m samakõrgusjoon, millele lisandub ehituskeeluvööndi
ulatus. Üleujutusohuga ala Pärnu linnas on 3.20m samakõrgusjoon. Lootsi 1 krundi kõrgusmärgid
jäävad vahemikku 0.36 – 2.10abs, mis tähendab, et planeeringuala jääb osaliselt korduva
üleujutuse alasse.
3.3. MAAKASUTUS JA HOONESTUS.
3.3.1. MAAKASUTUS.
Lootsi 1 kinnistu sihtotstarve on käesolevalt 50% tootmismaa ja 50% ärimaa.
Kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt paikneb kinnistu segahoonestusega maa-alalal (S).
3.3.2. HOONESTUS.
Erinevatel andmetel on Lootsi 1 krunt hoonestatud aastatel 1930 – 1931.
Pärnu sadama 1931.a plaanil on tänasel Lootsi tn 1 kinnistul paatide väljaüüri putka.
1996. aastast pärineb projekt kinnistule (ajutise) bensiinijaama ja müügipaviljoni ehitamiseks.
1999. a kinnistu plaanil kajastuvad juba nii tankla, müügikiosk kui tsistern.
Betoonist kai kajastub 1978.a kinnistu plaanil. Varasemalt on kaldarajatis olnud puidust.
EHR andmetel on tanklahoone ehitisealune maa 90m2, täisehitus on 5.2%.
3.4. LOODUSKESKKOND
Planeeringuala asub Pärnu linnas ning alal puuduvad looduslikud taimekooslused ja loomadele
lokaalselt olulised elupaigad. Alal on vähene haljastus ning osaliselt on ala murukattega. EELIS
andmetel puuduvad projekteeritaval ala l kaitstavad taimeliigid.
3.4.1. KAITSEALUSED LIIGID
Planeeringuala jääb Keskkonnaregistri andmetel II kategooria kaitsealuste liikide suurkõrv
(KLO9114039) ja põhja-nahkhiir (KLO9114051) leiukohale.
„Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava“ kohaselt on nahkhiirte kaitse pikaajaliseks
eesmärgiks (15 aasta perspektiivis) nahkhiirte soodsa seisundi (liikide levila ei vähene ning
populatsioonide trendid on stabiilsed või tõusvad) tagamine Eestis. Nahkhiiri ohustavateks
teguriteks on talvitumispaikade hävimine ja kvaliteedi langus, suviste elupaikade hävimine ja
kvaliteedi langus, keskkonnamürgid, valgusreostus, looduslikud mõjutegurid.
3.4.2. PÄRNU JÕE KALASTIK
Kavandatava tegevuse ala piirneb Pärnu jõega, mis kuulub Eesti liigirikkamate kalajõgede hulka.
Jõe alamjooksul (Pärnu_4) ehk Sindi paisust suudmeni esinevad jõesilm, meri-, jõe- ja vikerforell,
merisiig, meritint, haug, angerjas, vimb, ahven jt liigid. Jõgi on mitmete siirdekalade (forell, lõhe,
vimb, silm, tint jt) kudemispaigaks.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 10
Pärnu jõgi Tarbja paisust kuni suubumiseni merre (VEE1123500) on määratletud lõhejõena
vastavalt Keskkonnaministri 15. juuni 2004. aasta määrusele nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“.
3.4.3. NATURA 2000
Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293) pindala on 696,3 ha, millest 98% moodustab Pärnu jõe
akvatoorium. Pärnu jõe hoiuala kattub planeeringuala piirkonnas Natura 2000 Pärnu jõe
loodusalaga (joonis 4.6). Neil aladel ühtivad ka kaitse-eesmärgid. Natura eelhindamine Lootsi 1 ja
Lootsi 6/8 kinnistutel osade kavandatavate tegevuste osas on juba läbi viidud (kaldakindlustuse
rajamine).
Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi -
jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus
gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi ( Unio crassus)
elupaikade kaitse.
3.5. HALJASTUS.
Krundil kõrghaljastus puudub. Osaliselt murukatte all.
3.6. TEHNOVÕRGUD.
Krundil on tehnovõrkudega kõik ühendused va olmereovee kanalisatsioon olemas.
4. ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG.
4.1. MAAKASUTUS.
Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt asub Lootsi tn 1 kinnistu segahoonestusega maa-alal (S).
4.2. PIIRKONNA ARENGU ÜLDTINGIMUSED.
Kehtestatud Pärnu linna üldplaneering 2025+ toob välja suunised linna ruumiliseks arenguks.
Pärnut peetakse kuurortlinnaks, suvepealinnaks, merelinnaks, jõelinnaks, ajalooliseks linnaks,
keskaegseks kindluslinnaks jne. Pärnu linna ruumilise arengu üheks eesmärgiks on avaliku
linnaruumi kvaliteedi tõstmine ja ruumiliste võimaluste loomine turistide külastushooaja
pikendamiseks ja külastuskoormuse hajutamiseks. Avaliku ruumi kujundamise ja arendamise
eesmärkideks on tõsta avaliku ruumi kvaliteeti, luua tingimused linnaruumi aktiivseks ja
mitmekülgseks kasutamiseks ning avaliku huvi objektide heakorrastamine. Nimetatud eesmärki
täidab ka detailplaneeringuga kavandatav tegevus.
Kehtivas üldplaneeringus käsitletakse piirkonda segahoonestusega maa-alana, kus ei ole välja
kujunenud domineerivat maakasutust.
Üldplaneeringuga määratud üleujutusohuga aladel detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata
võimalikke riske.
5. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK JA PÕHJENDUS
5.1. ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING
Vastavalt Planeerimisseaduse §142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud
üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on vastavalt lõike 1 punktidele 1)
üldplaneeringuga määratud maakasutuse ulatuslik muutmine ja 3) muu kohaliku omavalitsuse
üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.
Käesoleval juhul on selleks ehituskeeluvööndi piiri muutmine.
5.2. ETTEPANEKU SISU.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata kinnistu ehituskeeluvööndi ulatuseks 0m.
5.3. MUUTMISE PÕHJENDUS.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 11
5.3.1. PIIRKONNA SOBIVUS KAVANDATUD TEGEVUSTEKS.
Planeeringuala on täna hoonestatud ning alal asub tankla koos tanklapoega. Projektiga ettenähtud
tegevustega projekteeritakse jahtidele ujuvkai ning tankur. Planeeringualale projekteeritakse lisaks
avalik hoone (nt kohvik, turismiinfopunkt, väike keskkonnateemaline avastuskeskus). Olemasolev
tankla säilitatakse.
5.3.2. SOBIVUS PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERINGUGA
5.3.2.1. Sobivus Pärnu kehtiva üldplaneeringuga “Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+”
(Pärnu linnavolikogu 20.05.2021 otsus nr 21
Kavandatav planeeringulahendus on kooskõlas kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu eesmärkide ja
seatud suunistega, kuid kuna kavandatava tegevuse hulka kuulub ka hoone rajamine, siis osutub
vajalikuks ehituskeeluvööndi vähendamine.
Üldplaneeringus käsitletakse Lootsi 1 kinnistut segahoonestusega maa-alal asuvana, kus ei ole
välja kujunenud valitsevat maakasutust. Ehk, et üldplaneering ei pea vajalikuks Lootsi 1 kinnistule
ühe kindla juhtotstarbe määramist. Piirkonnale iseloomuliku valikuna sobib ärimaa juhtotstarve
hästi, arvestades sadamateenuste osutamise vajadusega on ka tootmismaa valik loomulik.
Planeeringuala väljaarendamisel ei ole piirkonna maakasutusele ette näha olulist negatiivset
muutust ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõju maakasutusele võib
pidada ka positiivseks, kuna ala väärtustatakse Pärnu kesklinna sobiva kasutusotstarbega
arenduse näol.
5.3.2.2. Kavandatava hoonestuse sobivus.
Planeeringuga rajatakse kinnistule avalikult kasutatav hoone (nt restoran, kohvik, turismiinfopunkt,
väike keskkonnateemaline avastuskeskus vms), säilitatakse sõiduautosid ja jahtlaevu ning kaatreid
teenindav tankla. Eelnevalt nimetatud tegevustega kujundatakse Pärnu jahtklubi ja jalakäijate silla
vaheline jõeäärne promenaad atraktiivsemaks.
5.3.2.3. Ehituskeeluvööndi vähendamine.
Kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala ehituskeeluvöödisse, mille ulatus
on 25m katastrikaardi järgsest veepiirist. Eelnevast tulenevalt tuleb taotleda ehituskeeluvööndi
vähendamist, mille täpne vähendamise ulatus selgub planeerimislaheduse valmimisel.
Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju.
Kuna planeeringuala piirile ulatub üleujutusohuga ala, tuleks planeeringuga kavandatavad rajatised
planeerida ja projekteerida selliselt, et need oleksid vastupidavad üleujutustele.
5.4. MUUDATUSTE MÕJU LINNARUUMIS
Linnaehituslikult on oluline, et Pärnu jõe kalda äärne ala kavandatakse avalikuks kasutuseks, alal
liikumine ja läbipääs oleks vaba. Kuna jõeäärne hoonestus on hästi vaadeldav, pole vähetähtis ka
kavandatavate hoonete atraktiivsus. Vahetud kesklinna silla äärsed seni tühjad alad, on plaanis
hoonestada tihedama ja kõrgema hoonestusega. Vallikraavi jalakäijate sillast kuni jahi sadama ja
jahtklubini on plaanis vahetut jõeäärset ala kavandada rohkem puhke- ja rekreatsioonialaks, kus
hoonestuse mastaap on väiksem ning hoonetevaheline ala on suurem. Hoonestustihedus ja kõrgus
kasvab jälle Ringi tänava jõepoolses osas. Pärnu jahisadama detailplaneeringus on jõeäärse
promenaadi elavdamiseks ette nähtud avalikult kasutatavale alale üksikud arhitektuurselt
väiksemahulised (kuni 2-korrust) ehitised ja rajatised. Kuna Lootsi 1 kinnistu omandiõigus läks
samuti MTÜ Pärnu Jahtklubi kätte ning Lootsi 1 kinnistul asub betoonist kai on tehniliselt halvas
seisukorras ja vajab lähiajal kapitaalset uuendamist, on mõistlik enne kai kapitaalremondi
kavandamist eelnevalt mõtestada, kas ja kuidas saab Lootsi 1 kinnistut kujundada osaks
atraktiivsest jõepromenaadist koos avalikus kasutuses oleva atraktiivse ehitisega, millele avanevad
vaated mitmelt poolt Pärnu linnast. Nii saaks kai kapitaalremondi projektis arvestada juba võimalike
uusehitiste vundamentide ning promenaadi jaoks vajalike vundamentide rajamisega ning
lahendada need tervikliku projektiga.
Pärnu kuurordi ja vanalinna muinsuskaitseala piirangud uusehitistele tulenevad kehtivast
põhimäärusest, mille kohaselt on eesmärgiks säilitada muinsuskaitseala kui ajalooliselt
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 12
väljakujunenud linnaehitusliku koosluse ja muinsuskaitseala kujundavate ehitiste, plaanistruktuuri,
kultuurkihi, maastikuelementide, miljöölise eripära ning muinsuskaitsealale avanevate kaug- ja
sisevaated. Lisaks on 2012. a koostatud muinsuskaitse eritingimustega Pärnu linna uuele
üldplaneeringule tehtud ettepanek vähendada Pärnu muinsuskaitseala Ringi, Lootsi ja sadama
tänavate piirkonnas kuna Sadama, Lootsi, Kapteni ja Lootsi põik piirkond haarati Pärnu
muinsuskaitseala laiendusse ilma eelneva sisulise analüüsita. Ringi ja Sadama tänavate piirkonnas
on toimunud ja kehtivate detailplaneeringutega täiendavalt lubatud pöördumatuid linnaruumilisi
muudatusi, mis on kahandanud Ringi tänava jõe poolse osa väärtust muinsuskaitseala osana.
Defineerides need alad ausalt arengualadeks, annab see võimaluse väärtuslike ajalooliste
kihistuste ja uuema linnaehitusliku kihistuse ausaks võrdlemiseks ja arenguks. Koostamisel oleva
Pärnu uue üldplaneeringuga 16 tehakse ettepanek muinsuskaitseala selles piirkonnas vähendada.
5.5. ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUTMISE ETTEPANEK.
Käesolevast planeeringust tulenevalt üldplaneeringu teksti muuta ei ole vaja. Muuta tuleb
piirangutsoonide kaarti. Lootsi 1 kinnistu kohal olev ehituskeeluvööndi piir tuleb kujutada vastavalt
kehtestatavas planeeringulahenduses näidatule. Ehituskeeluvööndi piiri arvuline määratlus tuleb viia
vastavusse kehtestatavas planeeringulahenduses näidatule.
6. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV.
6.1. ÜLDPLANEERINGU KOHASUS.
Oma põhiolemuselt aitab käesolev Lootsi 1 detailplaneering otseselt ja vahetult kaasa Pärnu linna
arengudokumentide eesmärkide saavutamiseks. Linnaruumi arendamise strateegiline eesmärk on
avada juurdepääsud Pärnu jõe kallastele ning parendada avaliku ruumi kvaliteeti heakorrastatud
kaldapromenaadide väljaehitamisega.
Detailplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringus Lootsi 1 kinnistule seatud tingimusi eesmärgiga
luua konkreetsed eeldused Vallikääru suudme ja jahisadama vahelisel kaldalõigul atraktiivse
kaldapromenaadi rajamiseks ja seda teenindava ja sellega seotud hoonestuse väljaehitamiseks
selliselt, et sellele kaldalõigu toimimine jahisadama osana oleks tagatud parimal võimalikul moel.
Lootsi 1 kinnisu paikneb kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kontekstis segahoonestuse
juhtotstarbega piirkonnas. Detailplaneeringuga nähakse ette võimalus olemasolevate kinnistu
maakasutuse juhtotstarbe kohaste krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalude paindlikuks
muutmiseks.
Täpsemalt tehakse ettepanek muuta Lootsi tn 1 kinnistu maakasutuse sihttotstarvete osakaaluks
80% kuni 90% ärimaale (Ä) ja 10 kuni 20% tootmismaale(T). Detailplaneeringuga nähakse ette
Lootsi 1 kinnistul ehituskeeluvööndi ulatuseks 25m asemel 0m.
Äärmise ruumilise kitsikuse tingimustes annab see võimaluse kaldarajatistega integreeritud
hoonestuse püstitamiseks, mis mahutab endas terviklahendusena kaldakindlustustele ehitatud
avalikus kasutuses kallasraja, jahisadama kaid ja vesialuste tankla ning Pärnut tõmbekeskusena
tugevdava avaliku funktsiooniga avastuskeskuse ja restorani.
6.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTUS.
Lootsi tn 1 krundi piire ei muudeta.
6.3. KAVANDATAV EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED.
Planeeringuga on määratud lubatud hoonete arv, hoonete maksimaalne ehitisealune pind ja
võimalik hoonete paigutamise ala (hoonestusala) korruste kaupa, hoonete lubatud korruselisus ja
suurim kõrgus.
Hoonestuse tegelik paiknemine, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse lõplikult
konkreetsete hoonete arhitektuur-ehituslike projektidega. Projekteerimisel lähtutakse täiendavalt
muinsuskaitse eritingimustest (MKET).
Ehitisealuse pinna hulka arvestatakse kõik kinnistule ehitatavad hooned (ka kuni 20m²
väikehooned). Rajatised, kui need on hoone (mahulised) olulised arhitektuursed või konstruktiivsed
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 13
osad arvestatakse samuti ehitisealuse pinna sisse. Hoonestusalast välja poole võib paigutada
pinnasele rajatud terrassid, sissekäikude kohale paigutatavad varikatused, katuseräästad,
välistrepid, rambid jms.
Hoone kaldapromenaadist kõrgemal olev suletud ehituslik maht (hoonestusala III) on ca 50%
ulatuses läbipaistev. Külastajatele avatud ruumidest tuleb tagada panoraamsed vaated Pärnu jõele.
Esimese korruse kohale tõstetud kaldapromenaadi terrassid on siseruumist teenindatavad ja
kergliiklusteena läbitavad.
Hoonel võib olla 1 maa-alune ja 3 maapealset korrust. Hoonestusala III katuslae välispind võib olla
lahendatud päikesepaneelina kui see on integreeritav katuse kujusse ja ei lõhu katuse geomeetrilist
vormi.
Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine
võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. Sellise
lahenduse võimaldamiseks on planeeritud üleehitusservituut S1.
6.3.1. HOONESTUSALA -I.
Maa-alune maksimaalne lubatud täisehitusprotsent on 100%, ehk maapinnast alla poole võib
rajada korruse kogu krundi ulatuses. See osa kavandatavast hoonestusest on mõeldud nii tehniliste
ja olmeruumide kui osaliselt ka avastuskeskuse väljapanekute ja atraktsioonide ruumideks.
6.3.2. HOONESTUSALA I.
Detailplaneeringuga määratav maksimaalne maapealne krundi täisehitus on 69%. Sellesse
hooneosasse on kavandatud avastuskeskuse ekspositsioonipinna põhiosa. Vajadusel paigutatakse
sellessse hoonestusalasse ka restorani köök ja integreeritud elektrialajaam. Hoonestusala I
katuslaele rajatakse kergliiklustee ja vabaõhukohviku terrassid.
6.3.3. HOONESTUSALA III.
Maapealse 2. ja 3. korruse ehitusmahu ehitisealune pind on 300m2.Sellesse hooneosasse on
kavandatud restorani põhiruumid, võimalusel köök.
6.3.4. SERVITUUDIALA S1.
Krundipiiridest väljapoole, servituudialasse S1 paigutatakse rajatavad betoonkaid ja kallasrada
kandev vee kohale ulatuv konsoolne terrass ning selle alla jääv esimese korruse suletud brutopind
ning sildumisala kaldaäärne riba.
6.4. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSTEST TULENEVAD EHITUSLIKUD JA ARHITEKTUURSED NÕUDED
(Väljavõte Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustest Anne Strati
Arhitektuuribüroo OÜ „Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused“ töö
nr: 391-18, märts 2018. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 33040, 11.07.2018..)
Lootsi tn 1 kinnistu asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis, villade ala ja
vanalinna vahetus läheduses. Kinnistu on hästi vaadeldav jõe paremkaldalt ja Kesklinna sillalt.
Samuti avanevad kinnistult head vaated jõele ja jõe vastaskaldale. Sellest tulenevalt tuleb
detailplaneeringu algatamisel ja koostamisel lähtuda järgmistest nõuetest.
6.4.1. REKONSTRUEERITAV BETOONIST KALDARAJATIS.
Lubatud on rekonstrueerida olemasolev betoonist kaldarajatis (kaldakindlustus). Rekonstrueerimine
tähendab senise amortiseerunud kaldarajatise lammutamist ning uue ehitamist. Uue
kaldarajatisega võib ette näha ka senise kaldarajatise arhitektuurses disainis parendusi
kasutajamugavuse suurendamiseks või üleujutuse ohu minimeerimiseks. Sh võib kaldarajatise
kavandada senisest erinevas lahenduses, et laevadele ehitatavat tanklat oleks hõlbus jõelt
kasutada jms põhjustel. Eritingimuste koostamise aluseks olnud eskiisis on kaldarajatise
rekonstrueerimise ja kaldapromenaadi rajamisega (sh promenaadi aluse võimaliku maa-aluse
korrusega) osaliselt mindud veidi väljapoole olemasoleva krundi piiri (vt MKET joonis 04).
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 14
Detailplaneerimise käigus tuleb selle soovi realiseerumiseks kas nihutada krundi piire või mahtuda
kaldarajatise ja –promenaadiga omale kinnistule.
6.4.2. KALDAPROMENAAD.
Kujundada kinnistule avalikult vabalt ja piiranguteta ligipääsetav erinevas tasapinnas atraktiivne ja
inimkeskne kaldapromenaad, kus oleks mõnus aega veeta ning mis ühendaks linna erinevad
promenaadid pikemaks terviserajaks. Kaldapromenaadina võib kavandada terrassidena kulgevana,
ilmestades ja liigendades promenaadi disainlahendust. Terrasside alust pinda võib vajadusel
kasutada linna külastajatele ning kaldapromenaadil liiklejatele vajalikke teenuste pakkumiseks
(avalik tualett, restorani garderoob ja tualett vms). Kaldapromenaad kujundada terviklikult Pärnu
jahtklubi esise promenaadialaga ning arvestaks ka vanasadama promenaadiga.
6.4.3. LUBATAV HOONESTUS
Lootsi tn 1 kinnistule on lubatud kavandada täiendav avalikus kasutuses olev ehitis (nt kohvik,
restoran, turismiinfopunkt, väike keskkonnateemaline avastuskeskus vms), mis on kuni kolme
maapealse ja vajadusel täiendavate maapealsete tehniliste korrustega ehitise ülaosas. Vajadusel
võib kavandada ehitisele ka maa-aluse korruse (vt MKET joonis 04).
6.4.4. -1. KORRUSE MAKSIMAALNE EHITISEALUNE PIND.
-1. korrusele, ehk maa-alusele korrusele on lubatud rajada maa-alused ruumid kogu krundi pinna
ulatuses.
6.4.5. 1. KORRUSE MAKSIMAALNE EHITISEALUNE PIND
Kavandatava hoone maapealne ehitisealune pindala (1. korruse osas) võib olla maksimaalselt
1200m2, ning see sisaldaks ka kaldapromenaadi terrasside aluse pindala. Teisest korrusest alates
võib kavandatava hoone maapealne pealne maht olla kuni 300m2 ehitusaluse pindalaga.
6.4.6. LUBATUD KÕRGUSED
Kavandatava ehitise maapealse mahu kõrguseks planeerida maksimaalselt kuni 3 korrust, millele
võivad lisanduda tehnilised korrused ventilatsioonikambri vms tarbeks. Hoonele võib vajadusel
kavandada maa-aluse korruse, mis võib osaliselt mõjuda maapealse korrusena. Nt avastuskeskuse
idee realiseerudes saaks siis jõe vett juhtida hoone maa-alusele korrusele, et seda „laboris“ vabalt
vaadelda ja analüüsida. Hoone kavandatav kõrgus maapinnast (Lootsi tänava tasapinnast) võib
olla kuni 11.0m, absoluutkõrgusega kuni 13.2m. Hoone kavandatav +/-0.00 võib jääda vahemikku
1.80 – 3.20 abs. kõrgust ning see täpsustatakse projektiga. Absoluutkõrgused kõik EH200
süsteemis.
6.4.7. ÜLDISED ARHITEKTUURSED NÕUDED
Ehitis asub vaadeldavas asukohas, seega peab hoone arhitektuurne lahendus olema kaasaegne,
piirkonda rikastav, ümbritseva konteksti ja planeeritavat kaldaäärset hoonestust arvestav.
6.4.8. NÕUDED VIIMISTLUSMATERJALIDELE
Ehitise fassaadimaterjalina kasutada piirkonda sobivaid traditsioonilisi või sadama tööstusmaastiku
miljööst inspireeritud materjale: puitlaudis, krohv, tellis, plekk- või vineertahveldis, klaasi, betooni,
jms. Keelatud on imiteerivate fassaadimaterjalide (sh plastikakende, plastikvoodri, laudise
imitatsiooniga plekktahvelduse, katusekivi imitatsiooniga pleki, trapetsprofiilpleki jms) kasutamine.
6.4.9. JUURDEPÄÄSUD KINNISTULE.
Kinnistu asub avaliku tänava – Lootsi tn ääres. Kinnistul säilivad senised sisse- ja väljasõidud Lootsi
tänavalt ja tänavale. Täiendavaid teid Lootsi tn 1 kinnistule ei kavandata, säilib juurdepääs
tanklarajatistele. Kinnistule kavandatakse jalakäijate ja ratturitele kaldapromenaad (vt MKET punktid
6.2, 6.4).
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 15
6.4.10. HALJASTUS JA HEAKORD
Lootsi tn 1 kinnistu haljastuse ja heakorralahendus lahendatakse detailplaneeringu või
ehitusprojekti mahus kui on täpsemalt teada uushoonestuse paiknemine krundil. Kinnistul
olemasolev kõrghaljastus sisuliselt puudub (üks juhuslikult kasvama hakanud kask on jalakäijate
silla juures), tankla ümbrus on kaetud kivisillutise ja asfaldiga, kütuse tsisterni ja jõe vaheline ala on
hooldatud muruplats, ülejäänud kaldaala on suhteliselt hooldamata ning laguneva kaldarajatise
tõttu ka ohtlik. Uushoonestuse rajamisel kaaluda võimalust suurendada (kõrg)haljastuse osakaalu
krundil.
6.4.11. NÕUDED TANKLALE
Lubatud on uuendada sõiduautode tankla rajatist ja müügikioskit ning kavandada kinnistule tankla
jahtide teenindamiseks. Kütuse tsisterni osas võib ette näha selle kessooniga maa alla viimist või
teha suletava maapealse konteinerina. Tuleohutuse nõuetega kooskõlas, võib säilitada ka
olemasoleva tsisterni. Sel juhul võib tsisterni disaini ajakohastada (nt hõbedaseks, kasutada
tänavakunstilõuendina vms moodsal viisil).
6.4.12. ÜLEUJUTUSRISKIST TULENEVAD NÕUDED
Lootsi tn 1 kinnistu asub Maa-ameti geoportaali andmetel üleujutusalas, kus üleujutuse
esinemistõenäosus on üks kord 10 aasta jooksul (vt MKET joonis 02). Uusehitise ja jahtlaevade
tankla rajamisel ning olemasoleva tankla rekonstrueerimisel arvestada üleujutusohuga. Ehitise ning
rajatiste projektiga tuleb ette näha meetmed üleujutusohu minimeerimiseks, kombineerides
lahendusi arhitektuurse projekteerimise käigus (nt võimalusel ehitiste ehitamist tõstetud nullile (nt
3.20abs) või ehitades osa ruume nn vanni või kasutada ehitamiseks üleujutuskindlaid
konstruktsioone ning paigaldada elektriga seonduv üleujutuskõrgusest üles poole jms).
Absoluutkõrgused kõik EH200 süsteemis.
6.4.13. SIHTOTSTARBED.
Maakasutuse sihtotstarbena säilitada äri- ja tootmise sihtotstarve. Sihtotsarvete osakaalud
täpsustatakse detailplaneerimise käigus, võttes arvesse kinnistule kavandatava ehitise ning
(jaht)sadama funktsioonidest tulenevaid vajadusi.
6.4.14. KOOSKÕLASTUSNÕUE MKA-GA
Muinsuskaitseala kaitsevööndis on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata keelatud ehitamine; teede,
kraavide, trasside rajamine; muud mulla- ja kaevetööd; maaparandustööd ning kinnismälestise
vaadeldavuse sulgemine (Muinsuskaitseseaduse § 25). Seega tuleb detailplaneering ning
ehitusprojektid kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
6.4.15. ARHEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHUSTUSLIKKUS.
Kaldarajatise lammutamise ning Lootsi tn 1 kinnistu hoonestamisele eelnevalt on vajalik teostada
arheoloogilised uuringud Lootsi 1 kinnistuga piirnevas jõe osas ning kinnistu kaldapoolses osas.
Arheoloogilised uuringud antud alal võivad koosneda nii georadari uuringust, kaevandite
kaevamisest kui ka uuringutega seotud analüüsidest (nt dendrokronoloogilised analüüsid puidu
vanuse selgitamiseks). Saadud andmed, mis aitavad määratleda leiu ajaloolist väärtust, on aluseks
edasistele ehitusprotsessi puudutavatele otsustele. Tööde tellijal tuleb arvestada, et
kultuuriväärtuslike leidude esinemise korral võib tööde käigus ette tulla ajalisi viivitusi ning
muudatusi senistes plaanides kuni projekti ümbertegemiseni. Samuti tuleb arvestada täiendavate
rahaliste kulutustega näiteks juhul, kui kultuuriväärtusega leid nõuab konserveerimist või säilitamist
praegusel asukohal. Vrakileide hoonete all säilitada ei saa.
Eeltoodust lähtuvalt on soovituslik arheoloogilised uuringud läbi viia detailplaneeringu koostamise
käigus, et võimalike leidudega oleks võimalik arvestada kaldarajatise lammutamisele ja
uuendamisele tingimuste seadmisel ning samuti võimaliku ajaloolise vraki või vrakkide tehnilise
seisukorra hindamisel ning sellest tulenevalt vraki või vrakkide säilitamiseks, konserveerimiseks,
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 16
eksponeerimiseks. Leiu või leidude avastamise ning uurimise järgselt saab vastu võtta otsuseid,
mida võimalike leidudega edaspidi teha - kuidas säilitada, konserveerida ja (koha peal)
eksponeerida või muul viisil kasutada linnaruumi eksponeerimiseks.
6.4.16. NÕUDED KAEVETÖÖDE TEOSTAMISELE.
Mullatöid tehes tuleb arvestada, et tegemist on ajaloolise Uus-Pärnu ja Vana-Pärnu veetee
ühenduskohaga, kus võib suure tõenäosusega leiduda arheoloogilisi leide. Juhul kui mulla- ja/või
kaevetöödel avastatakse alal inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht,
sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid vms, on tööde tegija kohustatud tööd seiskama,
säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile.
6.4.17. ERITINGIMUSTE KEHTIVUSAEG.
Käesolevad eritingimused kehtivad viis aastat, alates nende kooskõlastamise päevast.
Detailplaneeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse või huvitatud isiku taotluse alusel
võib pikendada eritingimuste kooskõlastuse kehtivuse tähtaega ühe korra kuni viie aasta võrra.
6.5. PLANEERITAV EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED
Kinnistu planeeritav ehitusõigus on kirjeldatud Tabelis 1, arhitektuursed tingimused on Tabelis 2.
6.5.1. PLANEERINGUGA KAVANDATAVAD TEGEVUSED
Planeeringuga nähakse ette rajada kinnistule avalikult kasutatav hoone (nt kohvik või restoran,
turismiinfopunkt, väike keskkonnateemaline avastuskeskus vms), säilitatakse sõiduautosid
teenindav tankla ja lisatakse tankur ja ujuvkai jahtlaevade teenindamiseks.
Kavandatud on kütusemahuti mahtudega 2x15m3 (bensiin 95 ja diisel) ja 2x10m3 (bensiin 98 ja
diisel eri). Mahutid planeeritakse rajada maa-alusena.
Planeeringuga nähakse ette võimalus paigutada krundile alajaam. Alajaama asukoht on näidatud
tinglikult, see täpsustatakse hoone projektiga. Alajaam integreeritakse kavandatava hoone mahtu ja
antakse sellele hoonestusega sobituv arhitektuurne lahendus.
Eelnevalt nimetatud tegevustega on soov Pärnu jahtklubi ja jalakäijate silla vaheline jõeäärne
kaldapealne kujundada atraktiivseks kõrge kvaliteediliselt välja ehitatud promenaadiks, millesse on
ehitatava hoone näol integreeritud avalikkusele sh turismindusele ja keskkonnaharidusele suunatud
teenused.
Planeeringuga kavandatud kergliiklustee koridorid ühendavad omavahel Vanasadama ala kaudu
kesklinna poolt ja Sadama tänava kaudu Ringi tänava poolt tuleva liikluse jahisadamat läbiva muuli
ja taastusravikeskus Tervise suunalt tuleva liiklusega. Kaldapromenaadi paigutamine tavapärasest
kõrgemale vee kohale tekitab jalutajatele elamusliku panoraamsete jõevaadetega meeliskoha.
6.5.2. PLANEERITAV AVALIK RUUM
Käesolev Lootsi 1 krundi detailplaneeringu lahendus lähtub eeskätt vajadusest ja soovist täiendada
Pärnu jõe kaldapealset avalikku ruumi funktsionaalselt, vaateliselt ja ehituslikult kvaliteetse
komplekselt väljaarendatud linnaruumi objektiga.
6.5.2.1. Lootsi 1 krunt Pärnu sadama osana
Oma asukohalt ja ajalooliselt kasutusviisilt on Lootsi 1 kinnistu Pärnu sadama, täna täpsemalt
Pärnu Sadama väikesadama ehk jahisadama osa. Kinnistu veepiirile on rajatud kaid, krundi
jõepoolsel nurgal on väikeste veealuste tankla. Väikealuste teenindamine on avalikkusele suunatud
teenus. Planeeringulahendus näeb ette uute betoonkaide rajamise kogu krundi veepiiri ulatuses ja
väikealuste tankla rekonstrueerimise rajatava hoonestuse osana, see tähendab, et krundi võimekus
täita oma rolli jahisadama toimimises paraneb märgatavalt.
6.5.2.2. Lootsi 1 krunt Pärnu jõe vasakkalda promenaadi osana.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 17
Pärnu jõe vasakkalda kontekstis on planeeringuala unikaalne lüli kujunemisjärgus vasakkalda
promenaadis Vanasadama kai, Vallikraavi (talvesadama) ja jahisadama vahel. Planeeringulahendus
käsitleb Lootsi 1 krunti väikese kuid olulise osana sellest.
Planeering arvestab kõigi varem Lootsi 6/8 (jahisadama) detailplaneeringuga Lootsi tänava kõrvale
kavandatud liikumisteede ja sildumisala jätkamisega planeeringualal.
Planeeringu elluviimisel, so konkreetsete projektide koostamisel tuleb arvestada Pärnu jõe Tallinna
mnt sillast ülesvoolu jääva kaldapromenaadi, Vallikääru aasa ja Vanasadama arenduste materjali-
ja tootevalikuid, mis ei tähenda küll kohustust kasutada täpselt samade tootjate täpselt samu
materjale ja tooteid.
6.5.2.3. Vaatelisus
Pärnu Jahtklubi on aastaid tegutsenud jahisadama territooriumi külastajatele avamise nimel.
Peamiseks probleemiks on olnud riskid, mis tulenevad vajadusest üheaegselt tagada kai pealsel
jalutavate inimeste sh laste ohutus ja väikealuste ning sadamataristu puutumatus. Kallasrada võiks
kulgeda vahetult vee piiril, kuid just seal paikneb kõige tundlikum ja õrnem osa taristust ja just sealt
pääseb ujuvkaidele ja sealt edasi jahtidele ka soovimatuid isikuid. Selle vastuolu lahendamiseks
näeb planeering ette võimaluse tõsta kallasrada madala kaarena üle väikealuste tankla kai, rajatava
hoone 1. korruselise hooneosa (hoonestusala I) katuslaele. Hoone 1. korruse veepoolsed küljed on
kergliiklejaile aastaringselt avatud. Tõstetud ja vee kohale nihutatud kallasrajalt ehk katuseterrassilt
avaneb panoraamvaade kogu Pärnu sadama akvatooriumile. Hoonestusala I ehitusliku mahu
katuslagi hakkab tõusma olemasolevalt maapinnalt Sadama tänava poolselt piirilt ja langeb uuesti
maapinnale Lootsi 6/8 poolsel piiril. Katuslae veepiiril kulgevalt kaldpinnalt pääseb horisontaalse
põrandaga väiksematele astmetele, mis on mõeldud toitlustuse väliteenindusalaks. Need
astmestikud pakuvad vaateid nii Vallikääru kui jahisadama suunal.
Klaasist fassaadidega restorani osa (hoonestusala III 2. ja 3. korrus) võimaldab samuti jõele ja
Vallikäärule avanevaid panoraamseid vaateid.
Loodetavasti täiendab planeeringu elluviimine ka jõe vastaskaldalt, sildadelt ja liituvatelt
promenaadidelt Lootsi 1 krundile avanevaid vaateid soodsal viisil.
6.5.2.4. Planeeritavad avalikud funktsioonid.
Kõik planeeringuga kavandatavad funktsioonid – toitlustus (restoran, välikohvik), avastuskeskus,
vee- ja maismaasõidukite tankla – on suunatud avalikele teenustele ja on kõigile vabalt
juurdepääsetavad. Kõik kavandatavad funktsioonid on suunatud vasakkalda promenaadil
linnamelu elavdamisele ja hooajalisuse vähendamisele. Eeldatavasti mõjub see soodsalt ka Pärnu
linna külastatavusele.
Väikealuste tankla säilitamine on jahisadama teenuste osutamiseks hädavajalik. Tänava poolne
autotankla aitab kompenseerida jõetankla väikest käivet.
Pärnu jõe ja lahe keskkonnatemaatikale keskendunud avastuskeskus on mõeldud tegelema jõe ja
lahe keskkonnanäitajate professionaalse teadusliku seire ja analüüsiga igapäevaselt sellisel viisil, et
külastajatel on võimalus vahetult teaduslikus uurimisprotsessis osaleda. Avastuskeskuse külastajal
on võimalus atraktiivses teadusteatri vormis saada ülevaade üleilmsetest ja kohalikest
keskkonnaprobleemidest, nende omavahelistest seostest, käimas oleva seire mõttest, meetoditest
ja tulemustest ning osaleda konkreetsetes tegevustes. Sõita kaasa uurimisalusel, võtta proove ja
näitusid, sisestada ja analüüsida andmeid ning võtta osa tulemuste mõtestamisest. Avastuskeskus
peaks olema sarnaste keskkonnateadusi populariseerivate seirejaamade üleilmse võrgustiku osa.
Avastuskeskus on võimalik luua koostöös piirkonna omavalitsuste, Eesti ja välismaiste ülikoolide
vastava ala uurimisinstituutide, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Teaduste Akadeemia ja teiste
asjast huvitatud institutsioonide ja organisatsioonidega. Projekti käivitaja ja opereerija peab
tõenäoliselt olema mõni erakapitalil põhinev avastuskeskuste ja muuseumide temaatikat valdav
äriühing. Avastuskeskuse ruumid on kavandatud esimesele maapealsele ja esimesele maa-alusele
korrusele.
Hoonemahu 2. ja 3. korrusele on kavandatud restoran. Restorani kasutuses on ka esimese korruse
katuslaele rajatavad terrassid ja vajadusel mingi ruumiosa alumistel korrustel. Pääs restorani
tagatakse nii ülevalt terrassilt kui alt 1. korruse kaudu.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 18
Restoran on keskendunud kohalikest vetest hangitud tooraine kasutamisele ja sellel restoranil on
vähemalt 1 Michelini tärn. Restoran meelitab külastajaid väljastpoolt Pärnut ja Eestit hooajast
hoolimata, aga menüüs leiab alati midagi, mida ka koolipoiss sööb ja jaksab osta.
6.5.2.5. Krundi ligipääsetavus
Lootsi 1 krundil kohtuvad 3 põhilist kergliiklus suunda – Sadama tänav, Vallikraavi sild ja
Vanasadam/ kesklinn ning jahisadama kaldapealne ja Lootsi tänav.
Planeeringuga tagatakse juurdepääs krundile kõigist lähenemissuundadest ja kõigilt
ühendusteedelt. Krundile pääseb ligi eeskätt Lootsi tänavalt autoga või jalgsi. Krundi Lootsi tänava
poolsele küljele on planeeritud kõnnitee ja kergliiklustee. Krundi vee poolsel piiril piki katuseterrassi
serva kulgeb tänavakattematerjalidega sillutatud jalg- ja kergliiklustee. Katuseterrassi alal
kergliiklusteel liiklevale jalgratturile jalakäija ees eelisõigusi ei tagata.
6.5.2.6. Universaalne disain.
Projekteerimise käigus tagatakse objekti kõigis osades ja elementides universaalse disaini reeglite
rakendamine.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TABEL 1: EHITUSLIKUD NÕUDED
KRUNDI KRUNDI NÄITAJAD EHITUSLIKUD NÕUDED
NR
TÖÖ F1905-DP
PINDALA PLANEERITAV LUBATUD KORRUSELISUS HOONETE SUURIM MINI- MINIMAALNE MÄRKUSED
/m2/ JUHT- MAKSI- MAKSIMAALNE LUBATUD MAALNE HALJASTUS
OTSTARVE / MAALNE EHITISEALUNE KÕRGUS TULE- PROTSENT
AB Riho Jagomägi, FIE
SIHT-OTSTARVE HOONETE PIND/ TÄISEHI- ÜMBRITSEVA PÜSIVUS
ARV TUSPRO-TSENT MAAPINNA KLASS
PLANEERITAV
AST
KESKMISEST
KÕRGUSEST
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald
2.20m ABS
K1 1 738 SEGAHOONEST 1 hoone -1/3 -1. korrus: 11.00/ 13.20abs TP1 Kinnistu 1. Ehitisealuse pinna ja
USEGA MAA Alajaam Tehnokorruste 1738/100% (EH2000) hoonestamata ja hoonete arvu hulka
(S)/ integreeritak arv ei ole 1. korrus: teekatetega arvestatakse kõik
ÄRIMAA (Ä) se hoone sillutamata kinnistule ehitatavad
limiteeritud, kuid 1200/69%
mahtu pinnad hooned (ka kuni 20m²
/Kaubandus-, need on lubatud 2. korrus: 300/17%
haljastatakse. väikehooned).
toitlustus- ja vaid planeeritava 3. korrus: 300/17% Haljastuse 2. Rajatised, kui need
teenindus-hoone maksimaalse 4. varikatus: osakaal krundi on hoone (mahulised)
maa (ÄK) hoonemahu 700/ 40% pinnast peab olulised arhitektuursed
80 ... 90% sees. olema vähemalt või konstruktiivsed
+372 5118021
Tankla ja 10%. 30%-st osad arvestatakse
teenindus-hoone puudu jääv osa samuti ehitisealuse
maa kompenseeritak- pinna sisse.
MTR EP00287FIE-0001
(ÄH) se koostöös 3. Konstruktiivsetel ja
PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING
linna aednikuga ehitustehnilistel
5 … 10%
asendusis- põhjustel on
TOOTMISMAA istutusega. olemasolevate
(T) betoonkaide
Sadama maa rekonstrueerimine
(LS) 10 võimalik uue
... 20% tarindiseina rajamisega
Elektrienergia olemasoleva
tootmise ja konstruktsiooni ette
veekogu poole. Sellise
jaotamise ehitise
lahenduse
maa (OE) 0 ...
võimaldamiseks on
5% planeeritud
üleehitusservituut S1.
[email protected] www.jagomagi.ee
Äriregistrikood 11684488
6.5.3. EHITUSLIKUD NÕUDED.
LK 19
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 20
6.5.4. ARHITEKTUURSED NÕUDED
TABEL 2: ARHITEKTUURSED NÕUDED
KATUSEKALLE, VÄLISVIIMISTLUS VÄLISAVATÄITED MÄRKUSED
KATUSEKATE
HOONE Lahendatakse Hoone ja kaldapromenaadi Uste- ja aknaraamide 1. Hoone
projektiga viimistlus- ning kattematerjalidena, materjal puit või metall kaldapromenaadist
aga samuti heakorrastuses (Al, Fe, Cu). kõrgemal olev suletud
kasutatakse lahenduse kontekstis ehituslik maht on ca
nö väärikana mõjuvaid materjale, 50% ulatuses läbi
piirkonda sobivaid traditsioonilisi paistev. 2.
või sadama tööstusmaastiku Külastajatele avatud
miljööst inspireeritud materjale ruumist tuleb tagada
nagu puitlaudis, krohv, tellis, plekk- panoraamsed vaated
või vineertahveldis, klaasi, betooni, Pärnu jõele. Esimese
loodusliku kivi, keraamilisi materjale korruse kohale
jms. Keelatud on imiteerivate tõstetud
fassaadimaterjalide (sh kaldapromenaadi
plastikakende, plastikvoodri, terrassid on
laudise imitatsiooniga siseruumist
plekktahvelduse, katusekivi teenindatavad.
imitatsiooniga pleki, 3. Vajadusel võib
trapetsprofiilpleki jms) kasutamine. krundile paigutada
Tankla varikatus lahendatakse elektrialajaama.
hoone arhitektuurse projektiga. Alajaam
Välistatud on tanklaketi tüüpsete integreeritakse
reklaampindade ja valguskastide kavandatava hoone
kasutamine. mahtu ja antakse
sellele hoonestusega
sobituv arhitektuurne
lahendus.
6.6. HALJASTUS, HEAKORD, PIIRDED.
6.6.1. HALJASTUSE KONTSEPTSIOON.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (ÜP seletuskiri p.4.3.2.) näeb ette
segahoonestusega aladele väikseimaks lubatud haljastuse osakaaluks 30% krundi pinnast (v.a.
kesklinnas, miljööväärtuslikul alal, väärtuslikul üksikobjektil, kus haljastuse osakaal määratakse
igakordselt eraldi). Põhjendatud juhul võib kohalik omavalitsus lubada haljastusprotsendi
vähendamist. Haljastusprotsendi vähendamise eelduseks on reeglina kokkulepe, mille alusel
puudujääv haljastuse osakaal kompenseeritakse mujal linna territooriumil (tänaval, avalikul
haljasalal).
Lootsi 1 kinnistu asub kesklinnas, muinsuskaitseala kaitsevööndis so väärtusliku miljööga alal ehk
üldplaneeringu kohaselt saab krundi haljastusprotsendi määrata detailplaneeringuga.
Väiksem haljastusprotsent on antud juhul põhjendatud krundi väiksuse ja selle erilise asukohaga.
Just asukoha tõttu on oluline kinnistule läbi kvaliteetse ja läbimõeldud hoonestamise säilitada nii
jahisadamale oluline funktsionaalsus kui anda linnaruumile maksimaalselt lisaväärtust
kaldapromenaadi ja seda teenindava avalikkusele suunatud hoone väljaehitamisega.
Avalikkuse teenindamisele suunatud ärifunktsioon eeldab piisava suurusega hoone olemasolu,
samuti vajavad palju ruumi kergliiklusteed ja juurdepääsud hoonele, mis samuti kõik kinnistu
maakasutust koormavad.
Lootsi 1 kinnistu on jõe akvatooriumilt ja vastaskaldalt avanevatele vaadetele avatud ja Lootsi 1
kinnistult avanevad Pärnu jõele väärtuslikud vaated.
Miljöö kujundamisel on oluline haljastuse olemasolu, aga ka avatud vaated, mis võimaldavad
linnaruumi ja maastikku tajuda.
Lootsi 1 krunt on ise küll kõrghaljastuseta, kuid naaberkrundil Lootsi 6/8 ja Lootsi tänaval Lootsi 1
krundi kõrval kasvavad suured puud koos Vallikääru pargi ja Sadama tänava puiesteega annavad
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 21
piirkonnale tervikuna pargiliku ilme ja kompenseerivad täielikult kõrghaljastuse puudumise väikesel
maa-alal Lootsi 1 kinnistul.
Käesolev detailplaneering näeb ette Lootsi tn 1 kinnistule 10% suuruse haljastuse kavandamise ja
30%-st puudujääva osa ulatuses nähakse ette asendusistutus.
Kuidas ja kuhu asendusistutus rajada otsustatakse koostöös Pärnu linna haljastuse
spetsialistidega.
Planeeringu põhi- ja haljastusjoonisel näidatud haljastuse lahendus on tinglik. Haljastus
lahendatakse eraldi haljastusprojektiga arhitektuurse projekti koosseisus.
Haljastuse osakaalu suurendamiseks peab arhitektuurne lahendus ette nägema ka
vertikaalhaljastuse, konteinerhaljastuse jms alternatiivsete haljastusvõtete kasutamist.
6.6.2. PIIRDED.
Planeeringualale piirdeid ei kavandata.
6.7. LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS.
6.7.1. LIIKLUSKORRALDUS.
Käesolev planeeringulahendus arvestab varem kehtestatud Lootsi 6/8 kinnistu detailplaneeringus
kavandatud Lootsi tn äärse parkimislahenduse ja kergliiklusteedega.
6.7.1.1. Ühesuunaline liiklus
Liikluslahenduses on arvestatud Pärnu linnavalitsuse planeerimisameti ettepanekuga muuta Lootsi
tänav Sadama ja Kapteni tänava vahelises lõigus ühesuunaliseks sõidusuunaga Ringi tänava
poole.
6.7.1.2. Sõidukid
Juurdepääs kinnistule ja krundisisene sõiduala on planeeritud olemasoleva tankla sõidualale.
Tanklasisene liiklus on ühesuunaline. Tankurite ja tankimiskohtade arv lahendatakse projektiga.
6.7.1.3. Veesõidukid
Planeeringualaga külgnevale vee-alale on planeeritud sildumisala. Jahisadama ruuminappuse
leevendamiseks on kavandatud paigutada sildumisalale ühe olemasolevatega samasugune
ujuvkai. Vajadusel võib tanklasse pääsuks paigaldada kai äärde täiendava ujuvkai. Jahtide ja
kaatrite tankurite ja tankimiskohtade arv lahendatakse projektiga.
6.7.1.4. Jalgratturid.
Planeeringuga on ette nähtud kinnistu Lootsi tänava poolsele piirile 1.5m laiune jalgrattatee lõik, mis
ühendab üle Vallikääru silla ja Sadama tänavalt tulevad jalgrattateed Lootsi tänava kõrvale Lootsi
6/8 kinnistule varem planeeritud jalgrattateega. Jahisadama alal katkeb jalgrattatee jalgratturile
eesõigust andva tee tähenduses kuid läbib jahisadama territooriumi füüsilise teena õueala
tähenduses.
6.7.1.5. Jalakäijad
Jalakäijatele on planeeritud 2 kinnistut läbivat jalgtee marsruuti. Esimene kulgeb rööbiti rattateega
Lootsi tänava ääres. Teine tõuseb krundi mõlemas kaugemas otsas veepiiriga rööbiti esimese
korruse kohale rajatavale terrasskatusele.
6.7.2. PARKIMINE.
6.7.2.1. Parkimisvajadus.
Arvestades piirkonna kesklinnalikku tihedust on parkimiskohtade arvutuse aluseks võetud piirkond
kesklinn, keskuse klass 2 – 4, vastavalt parkimisstandardile EVS 843:2016, „Tänavad“.
Restorani (ca 710m2) parkimisvajadus on (710x1/230) so 3 kohta, avastuskeskuse (ca 750m2)
parkimisvajadus on (750x1/250) so 3 kohta ja tankla (ca 40m2) parkimisvajadus on (40x1/20) so 2
kohta. Kokku on Lootsi 1 krundi parkimisvajadus 8 kohta.
6.7.2.2. Parkimislahendus.
Tankla alal on võimalik parkida 2 autot. Tankimisega seotud lühiajaline peatumine on võimalik
Lootsi 1 krundi tankla alal kuni 4 autole.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 22
Lootsi tänavale lisanduvad Lootsi 1 krundiga külgneva tänavalõigu lõpliku heakorrastamise ja
parkimiskorra ümberkorraldamisega täiendavad 5 parkimiskohta, aga Lootsi 6/8 krundi kõrvale
lisandub sellega veel täiendavalt 2 parkimiskohta.
Sadama tänava lõpuosal olevad 3 silla poolset parkimiskohta on reeglina tühjad ja saavad samuti
üldistel alustel teenindada Lootsi 1 kinnistut. Kokku on Lootsi 1 kinnistu äärsel tänavalõigul 10
üldkasutatavat avalikku parkimiskohta. Arvestades, et sellel lõigul teisi avalikke parkimiskohti
eeldavate funktsioonidega kinnistuid ei ole, on võimalik arvestada, et vähemalt 50% (5 kohta) neist
on ikkagi Lootsi 1 „teenistuses“. Kuna Lootsi 1 kinnistu veealuste tankla teenindab esmajärjekorras
Lootsi 6/8 asuva jahisadama vajadusi, siis on asjakohane tagada 3 parkimiskohta Lootsi 6/8
parkimisaladel.
Ekskursioonibussi peatuskoht grupi välja laskmiseks ja peale võtmiseks on planeeritud Lootsi
tänavale tankla kõrvale.
Kokkuvõttes on Lootsi 1 krundi huvides võimalik kasutada selle vahetus läheduses 8 parkimiskohta
autodele (+2 kohta lühiajaliseks peatumiseks) ja 1 lühipeatuse kohta bussile.
Tänavapealsete parkimiskohtade planeerimine Lootsi 1 kinnistu teenindamiseks on põhjendatud
Lootsi 1 ja Lootsi 6/8 kruntide pinna märkimisväärse osa kasutamisega kergliiklustee ja jalakäijate
kõnnitee paigutamiseks. Tavapärase liikluskorralduse puhul oleks kergliiklustee pidanud paiknema
linnale kuuluval tänavamaal ja kinnistut teenindavad parkimiskohad Lootsi 1 kinnistul. Tänava ja
Lootsi 1 kinnistu ruumi efektiivsema kasutuse ning ohutuma ja sujuvama liikluskorralduse huvides
on parkimise ja kergliiklusteede asukohad omavahel ära vahetatud. Arvesse on võetud, et
kergliiklusteed planeeritud mahus Lootsi tänava maa-alale mahtunud ei oleks. Samuti oleks
krundisisese parkimise korral tekkinud mitu täiendavat sõidutee ja kergliiklusteede ristumist,
ühendusteede, manööverdamisala ja parkimiskohtade alla oleks tulnud võtta täiendavalt
kaldapromenaadiks, kergliiklusteedeks või haljastamiseks sobivat maad, aga parkimiskohti ei oleks
piirkonda ikkagi rohkem rajada saanud. Lootsi 6/8 kinnistul kehtiv detailplaneering näeb samuti ette
parkimiskohad Lootsi tänava tänavamaale ja kergliiklusteed Lootsi 6/8 kinnistule. Seega jätkab
Lootsi 1 kinnistudetailplaneeringu kergliiklusteede ja parkimise lahendus Lootsi 6/8
detailplaneeringuga kehtestatud lahendust.
Külastajate sõidukite parkimiksvajadust teenindavad vajadusel ka kesklinna silla ja teatri juures
olevad parklad.
Suurema avaliku ürituse korraldamisel kehtestatakse ürituse ajaks selle iseloomule vastav
parkimiskord.
6.7.2.3. Jalgrattaparkla.
Planeeringualale projekteeritakse vähemalt 20 kohaline jalgrattaparkla (10 kohta avastuskeskusele
ja 10 kohta restoranile). Töötajate jalgrattaste hoid lahendatakse projektiga hoonesiseselt.
6.7.3. TÄNAVA EHITUSLIK LAHENDUS.
Lootsi tänav on planeeringuala ulatuses ühel pool paikneva kõnniteega asfalteeritud (kõnniteed
äärekiviga) kõrvaltänav. Lootsi kvartali teedevõrgu eripära arvestades on tegemist osaga piirkonna
peaaegu, et ainsast tänavast. Sadama, Lootsi ja Ringi tänav moodustavad Lootsi kvartalit läbiva
ringtänava.
Tänavamaa laius planeeringuala kõrval on ca 11.3m. Tänava asfaltkatte laius jõe poolsest piirist on
8.5m. 2.0m laiune suurte puudega haljasriba eraldab sõiduteed 0.8m laiusest asfaltkattega
kõnniteest, mis kulgeb mööda vastaskülje elamumaa kruntide piire.
Sõidutee on jaotatud 2.5m laiuseks parkimisrajaks ja 6m laiuseks kahesuunaliseks sõiduteeks.
Tänava kaitsevöönd on 0m teemaa piirist.
Kinnistutele sisse- kui väljasõidul tuleb arvestada, et Lootsi tänav on planeeringuala ulatuses
kahesuunalise liiklusega. Juurdepääsude planeeritud asukohad on näidatud planeeringu
põhijoonisel.
6.7.4. VEELIIKLUSE LAHENDUS.
6.7.4.1. Sildumisalad.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 23
Planeeringuga on ette nähtud jahisadama sildumisala laiendamine ülesvoolu 3 900m2 võrra.
Sildumisalale paigutamiseks on planeeritud 1 ujuvkai jahtide sildumiseks ja sellele Lootsi 6/8 olevalt
kaldakailt juurdepääsu tagamiseks ujuv kaatrite sildumist võimaldav ühenduskai. Pääs tangitavatelt
ujuvalustelt tanklasse on planeeritud sildumisega tanklapääsu esiselt ujuvkailt rajatavale tankla
betoonkaile maabumissilla kaudu.
6.7.4.2. Jõetankla.
Tankla ruumid paiknevad kalllaraja alusel korrusel ja võimaldavad jõetanklale tänavalt
teenindamiseks vajaliku juurdepääsu. Vajadusel võivad mõlemad tanklad olla iseteenindavad
automaattanklad. Kütusemahuti projekteeritakse maapinda või kallasraja tõusvate terrasside
muldkehasse.
6.8. TARISTU.
6.8.1. OLEMASOLEV OLUKORD.
Lootsi tänaval kulgevate trasside haldajad on Lootsi 1 krundi kõik liitumised (väljaarvatud
reoveekanalisatsioon) välja ehitanud.
Fortum Eesti AS, Telia Eesti AS, Eesti Energia AS ja AS Pärnu Vesi on väljastanud detailplaneeringu
koostamiseks tehnilised tingimused.
Planeeringuga on ette nähtud kaugkütte ja olmereoveekanalisatsiooni kinnistuühenduste rajamine
ja võimalus teiste kinnistuühenduste rekonstrueerimiseks.
6.8.2. TEHNILISED TINGIMUSED.
6.8.2.1. AS Pärnu vesi tehnilised tingimused TT-188039, 01.08.2019.
6.8.2.2. Eesti Energia AS tehnilised tingimused nr 330423, 08.08.2019.
6.8.2.3. Fortum Eesti AS tehnilised tingimused DPT-92/26, 14.08.2019.
6.8.2.4. Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 32382052, 05.08.2019.
6.8.2.5. Kõik trasside paigaldustingimused ja kaitsevööndid vastavalt EVS 843:2016
„Linnatänavad”.
6.8.3. VEEVARUSTUS.
Kinnistu on ühendatud ühisveevärgiga.
Veeühenduse maakraan on veekaevus nr 505 krundipiiri ääres.
Võimalike edaspidiste kinnistu veevärgi ümberehituste korral tuleb lähtuda Eesti Standardist: EVS
847-3:2003 „Ühisveevärk. Osa 3: Veevärgi projekteerimine“, EVS 835:2003 „Kinnistu veevärgi
projekteerimine“, AS Pärnu Vesi Tehnilistest nõudetest, mis on saadavad kodulehelt
www.parnuvesi.ee ja heast ehitustavast.
Kinnistu peab olema varustatud veemõõdusõlmega.
Veetorustiku rajamissügavus toru peale peab olema vähemalt 1.8m planeeritavast maapinnast.
Sisendtorustikud varustada magistraaltrassist kuni maakraanini signaalkaabliga.
Joogivee jaotustorustik rajatakse polüetüleentorudega (rõhuklass PN10). Torustiku läbimõõtude
määramisel tuleb lähtuda arvutuslikust vooluhulgast.
6.8.4. REOVEE KANALISATSIOON.
Reovee ärajuhtimiseks on planeeritud torustik piki Lootsi tänavat. Ühendus teha Lootsi tn ja Kapteni
tn ristmikul kaevus nr 26 (5-G-10).
Olmereoveekanalisatsiooni projekteerimisel ja väljaehitamisel tuleb lähtuda Eesti Standardist: EVS
847-3:2003 „Ühisveevärk. Osa 3: Veevärgi projekteerimine“, EVS 835:2003 „Kinnistu veevärgi
projekteerimine“, AS Pärnu Vesi Tehnilistest nõudetest, mis on saadavad kodulehelt
www.parnuvesi.ee ja heast ehitustavast.
6.8.5. SADEMEVETE KANALISATSIOON.
Lootsi 1 tanklale on välja ehitatud nõuetekohane õli- ja liivapüüduriga sademevete kanalisatsioon,
eesvooluga Pärnu jõgi. Tankla ümberehituse korral ehitatakse vastavalt ümber ka sademevee
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 24
süsteem. Puhuks kui sademevett ei saa juhtida filtrist otse jõkke on selleks vajaduseks planeeritud
täiendavalt sademevee kanalisatsiooni trass piki Lootsi tänavat. Ühendus tehakse Lootsi tn kaevus
nr 46 (5-G-10). Katustelt ja terrassidelt kogutud sademeveed juhitakse sademevee kanalisatsiooni
või otse jõkke.
6.8.6. TULETÕRJE VEEVARUSTUS.
Lähim tuletõrjehüdrant asub Lootsi tänaval, sõlmes nr 503 (5-G10), hüdrant nr 240, ID:14984
tüüp:Tallinn, läbimõõt:100, XY: 6471892.36, 528670.59; BL: 58.386548, 24.490175, BL:
58°23′11.571″, 24°29′24.631″, H: 2m.
Teine lähim tuletõrjehüdrant asub Sadama tänaval, hüdrant nr 290, ID:5059, tüüp:Tallinn,
läbimõõt:100, XY: 6471878.32, 528744.94; BL: 58.386417, 24.491444, BL: 58°23′11.100″,
24°29′29.200″, H: 2m
Planeeringuala jääb mõlema hüdrandi 100m tööraadiusesse.
6.8.7. SIDEVARUSTUS
Olemasolev sidevõrk on teostatud vaskkaabliga VMOHBU5x2 pinnases.
Planeeringuga on ette nähtud olemasoleva ühenduse parendamiseks sideliini trassikoridor
multitoru ehituseks lähtuvana Sadama tänav 3 juures asuvast sidekaevust F44S31_J01.
Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Projekteerimisel tuleb ette näha kõik
meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus
ehitustööde käigus. Optilise kaabliga liitumise valmidus sidekaevus F44S31_J01.
Sisevõrkude projekteerimisel lähtuda Telia dokumendist: „LAN sisevõrkude ehitamine korter- ja
ärimajades“.
Geodeetilisele alusplaanile ja projektile esitatavad nõuded vastavalt Telia dokumendile "Liinirajatiste
projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4."
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Info
järelevalve kohta telefoninumbril 4430700. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega
sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.
Tehniline lahendus (ehitusprojekt/planeering) tuleb esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust
Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-
arendajale/) kaudu.
6.8.8. GAASIVARUSTUS.
Gaasitrassi piirkonnas väljaehitatud ei ole. Gaasitrassi ei planeerita.
6.8.9. ELEKTRIVARUSTUS.
Lootsi 1 olemasolev elektri liitumispunkt on kinnistu piiril liitumiskilbis, liitumisjuhtmestiku klemmidel.
Käesolevalt on kinnistu peakaitsme suurus 50A, mis on piisav esimese etapiga ümberehitatavate
kaide ja tankla toimimiseks.
Kinnistu eeldatav vajalik peakaitsme suurus on 315A, see aga eeldab elektrivarustuse tagamiseks
toiteraadiusesse uue alajaama ehitamist. Varasemate detailplaneeringutega on lähipiirkonda
kavandatud vähemalt 3 alajaama, mis olenevalt piirkonna arengust võivad olla kõik sobivad ka
Lootsi 1 krundi vajaduste rahuldamiseks.
Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneeringuga (Artes Terrae Maastikuarhitektid OÜ, töö nr
29DP14, 2019) on Kalda tänav T2 maa-alale ette nähtud uue komplektalajaama paigutamine. Juhul
kui Kalda 2 ja Kalda 4 kruntide arendamisel jõutakse alajaama ehituseni enne Lootsi 1 kinnistu teise
etapi arendamist, on võimalik tagada Lootsi 1 elektrivarustus juba uuest Kalda tänava alajaamast.
2008 aastal kehtestatud Ringi tn 35 (Pärnu Kolledži 2. etapp) detailplaneeringuga (AB Luhse &
Tuhal, töö nr 0702 ja Pärnu EKE Projekt AS, töö nr 408004) on alajaama püstitamine ette nähtud
Ringi 35 kinnistule, selle Lootsi tn põiktupiku kõrvale. Kolledži ehituse 2. järgu teostumisel enne
Lootsi 1 kinnistu teise etapi arenduse algust tekib võimalus Lootsi 1 lõplik elektrivarustus lahendada
Ringi 35 kinnistule planeeritud alajaamast.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 25
Vallikääru ala detailplaneeringuga on Sadama 2 kinnistule varasemalt planeeritud hoonestusmahtu
integreeritud alajaam. Integreerimisvajaduse põhjenduseks on piirkonna eripära, mis seisneb ühelt
poolt asukohas Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis, aga teiselt
poolt piirkonna linnaruumi olemuses ja linna planeerimisdokumentides sõnastatud ambitsioonis
kujundada Pärnu jõe kaldapealsetel välja terviklik kvaliteetne linnaruum. Kompleksalajaamade
mudelite arhitektuursed lahendused ei sobitu selle ala miljöölise identiteediga.
Kuna Sadama 2 hoonestamine ei ole täna päevakorral, siis arvestatakse käesolevas Lootsi 1
kinnistu detailplaneeringus võimalusega, et alajaam püstitatakse Lootsi 1 kinnistule ja
integreeritakse kavandatava hoone ehituslikku mahtu. Mõeldav on ka komplektalajaama
kasutamine eeldusel, et sellele õnnestub lisada sobiv arhitektuurne dekoor. Alajaama asukoht ja
ehituslik lahendus määratakse kavandatava hoone ehitusprojektiga.
Alajaama eeldatav asukoht on näidatud liitumistrasside joonisel leht 6. Alajaama teenindamiseks on
sellel asukohal tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide projekteeritakse 10kV
maakaabelliiniga alates Ringi alajaamast jätkates Sadama tänava alguses juba maapinda
paigaldatud elektrikanalisatsiooni torustikku.
Lootsi 1 liitumiskilp on planeeritud kinnistu piirile. Liitumiskilbi võib paigaldada süvistatult ka
kallasraja tõusvate terrasside tugimüüristikku.
Võimaldamaks piirkonna objektide ringtoitele üle viimist on uuest alajaamast olemasolevate fiidriteni
planeeritud 0,4 kV maakaabelliinid. Kõik planeeritavad liitumiskilbid on vabalt juurdepääsetavad ja
vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilpidest objektideni on ette nähtud maakaabliga.
Alajaama ja sellega seotud ühendus- ja toitekaablite paigutamiseks Sadama 2 kinnistule seatakse
Elektrilevi OÜ kasuks tehnorajatiste maakasutusõigus tagamiseks servituut, alajaamale eraldi
katastriüksust ei moodustada.
Elektrikaablid on planeeritud olemasolevate trasside sihtidele. Elektrikaablite kaitsetsoonidesse ei
teisi kommunikatsioone ole planeeritud.
Elektripaigaldiste vee- ja niiskustundlikud osad, samuti planeeritav alajaam tuleb üleujutusriskist
tulenevalt paigaldada kõrgusmärgist 3.20abs (EH2000) kõrgemale.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus
olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le
kirjalik taotlus.
Peale detailplaneeringui kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja
ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
6.8.10. SOOJUSVARUSTUS.
Lootsi tn 1 kinnistu paikneb Pärnu linna kaugküttepiirkonnas;
Planeeritava hoonestuse kaugkütte soojavarustus (T3) on planeeritud olemasolevast eelisoleeritud
Sadama tänava DN350/560 kaugküttetorustikust. Põhimõttelise võimalusena on näidatud ka trassi
pikendus (T3) olemasolevatest eelisoleeritud kaugküttetorustiku DN100/250 perspektiivsetest
otstest Lootsi põik tänaval. Lootsi tänaval ühendub see varem Lootsi 6/8 detailplaneeringuga
planeeritud Lootsi tänava kaugküttetrassiga (T2), mis omakorda liitub käesolevas planeeringus
kavandatud Lootsi tänava kaugküttetrassiga (T3).
Lootsi 1 kinnistu kavandatud liitumispunkti asukoht kaugkütte tänavatorustikuga on kinnistu piiril.
Torustiku projekteerimisel arvestada, et kaugküttetorustiku paigaldusala laius on ca 0,6 m (lisandub
kaitsetsoon 1m kummalegi poole torustikku);
Kaugküttetorustiku asukohavalik peab võimaldama paigaldust termilist pikenemist kompenseeriva
lahendusena.
Hoonestuse sisendi asukoht täpsustatakse arhitektuurse projekteerimisega, sest hoonet
projekteerimata ei ole võimalik teada soojasõlme täpset asukohta, et jälgida nõuet –
kaugküttetorustik peab sisenema vahetult hoone soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed (hoonet
läbivad) primaarparameetrilised torustikud ei ole lubatud. Kui arhitektuurse projekteerimise käigus,
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 26
selgub, et seda nõuet ei ole võimalik täita, siis tuleb see vältimatu erijuhuna kooskõlastada Fortum
Eesti AS-iga.
Liitumispunktiks s.t. omandipiiriks (teeninduspiiriks) on kinnistu piir. Torustikud tänava
transpordimaal kuni Liitumispunktini kuuluvad Fortum Eesti AS-le, kinnistusisesed torustikud alates
Liitumispunktist kuuluvad kinnistu omanikule;
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt, liitumiseks kaugküttevõrguga tuleb taotleda
Võrguettevõtjalt projekteerimistingimused planeeringuga kavandatud kaugkütte primaartorustike- ja
hoonestuse sisepaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks.
Võrguettevõtjaga liitumislepingu sõlmimise aluseks, kaugküttepaigaldiste kuuluvuspiiride
määramise aluseks, vajadusel torustike isikliku kasutusõiguse seadmise aluseks saavad üldjuhul
olema planeeritud kinnistu(te)l ja planeeringu alas paikneva hoonestuse välisvõrkude- ja
sisepaigaldiste ehitusprojektid.
6.8.11. VÄLISVALGUSTUS.
Krundi välisvalgustus lahendatakse ehitusprojekti asendiplaaniga. Arvestada tuleb sissesõiduteed
markeeriva valgustusega. Soovitav on anda arhitektuurse projektiga fassaadide ja haljastuse
valgustuse lahendus.
6.9. VERTIKAALPLANEERIMINE.
Kinnistu vertikaalplaneerimine lahendatakse arhitektuurse projektiga. Planeeringuala olemasolevad
kõrgusmärgid jäävad vahemikku 0.36abs kuni 2.10abs (EH2000). Krundi maismaa piiridel
olemasolevad kõrgusmärgid säilitatakse ja tagatakse astmete või järskude tõusudeta vaba
liikumine kinnistu piire ületavatel kergliiklusteedel ja tänavatel.
Tanklaalade sademeveed kogutakse ja juhitakse läbi liiva- ja õlipüüduri sademevee kanalisatsiooni
või Pärnu jõkke. Katustelt ja terrassidelt kogutud sademeveed juhitakse sademevee kanalisatsiooni
või otse jõkke.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 27
6.10. TULEOHUTUSE TAGAMINE.
6.10.1. NORMATIIVNE BAAS
6.10.1.1. “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. (23.02.2021 SM määrus nr.17).
6.10.1.2. “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ja kord” (18.02.2021 SM määrus nr 10).
6.10.1.3. EVS 812-5:2014 „Ehitise tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“
6.10.1.4. EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
6.10.2. EHITUSÕIGUSEGA REGULEERITAVAD TULEOHUTUSABINÕUD.
6.10.2.1. Asendiplaan
Lootsi 1 kinnistu piirneb peamiselt tänavamaa ja veekogude maa kinnistutega (Pärnu jõgi ja
Vallikraav), mis on hoonestamata ja mida ei hoonestata. Lootsi 6/8 krundi lähim hoone on ca 40m
kaugusel. Lootsi 6/8 detailplaneeringuga on sellele kinnistule varem planeeritud hoonestusala
kaugusega piirist 4.00m. Kinnistu on kustutustöödeks ligipääsetav Lootsi tänavalt, aga ka Pärnu
jõelt.
6.10.2.2. Hoonestus.
Krundile on lubatud püstitada 1 hoone: IV kasutusviis (tankla, avastuskeskus, restoran), 3
maapealset korrust, 1 maa-alune korrus, suurim lubatud kõrgus on 11.0m, TP1.
Kütusemahutid paigaldatakse maa-alusena.
6.10.2.3. Kujad.
Lootsi 1 krundile ei ole kavandatud tuletööde ja lahtise tule kasutamisega ruume, krundil puuduvad
mets ja võsa.
Arhitektuursel projekteerimisel tuleb arvestada järgmiste ehitiste ja seadmete kujadega.
Tankur – tankla parkimisala: 6m,
tankur – tankla hoone: 3m,
tankur – ventilatsiooni sisse- ja väljatõmbeavad: 6m,
tankur – väikelaevade kinnitamise koht: 25m,
tankur – tänav ja avalikud parklad: 10m,
tankur – I, II, IV ja V kasutusviisiga hoone: 30m,
mahuti tuulutuspüstiku suue – tankla parkimisala: 6m,
mahuti tuulutuspüstiku suue – Mahutite täitmiskoht: 6m,
mahuti tuulutuspüstiku suue – tankla hoone: 6m,
mahuti tuulutuspüstiku suue – ventilatsiooni sisse- ja väljatõmbeavad: 6m,
mahuti tuulutuspüstiku suue – I, II, IV ja V kasutusviisiga hoone: 30m,
tankla hoone (kauplus) – tankla parkimisala: 4m,
tankla hoone (kauplus) – mahutite täitmiskoht: 6m,
konteinertankla – vedelkütuse müügiga tegeleva kinnistu ehitis 8m,
maa-alune mahuti – naaberkrundi piir: 5m.
Kujade tagamiseks võib arhitektuurse projekteerimise käigus ette näha vastavat kuja tingivaid riske
maandavad varje- ja tõkkekonstruktsioonid.
6.10.3. KUSTUTUSVESI.
Lähim tuletõrjehüdrant asub Lootsi tänaval, sõlmes nr 503 (5-G10), hüdrant nr 240, ID:14984
tüüp:Tallinn, läbimõõt:100, XY: 6471892.36, 528670.59; BL: 58.386548, 24.490175, BL:
58°23′11.571″, 24°29′24.631″, H: 2m.
Teine lähim tuletõrjehüdrant asub Sadama tänaval, hüdrant nr 290, ID:5059, tüüp:Tallinn,
läbimõõt:100, XY: 6471878.32, 528744.94; BL: 58.386417, 24.491444, BL: 58°23′11.100″,
24°29′29.200″, H: 2m
Planeeringuala jääb mõlema hüdrandi 100m tööraadiusesse. Kustutusvee vajadus on 30l/s 3h
jooksul.
6.11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 28
Soovitusi kuritegevuse riskide vähendamiseks on käsitletud vastavalt Planeerimisseadusele (RTI
2002, 99, 579) ja Eesti Vabariigi standardile EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine.
Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29.11.2002. a.
Ärimaa sihtotstarve, hoonestusõigus, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted jne tagavad eeldused
Lootsi 1 kinnistu maa-ala ümberkujundamiseks ja kasutuselevõtuks korrastatud ja turvalise
linnakeskkonnana.
Arhitektuurse projekteerimisega tagatakse, et rajatav keskkond vähendaks maksimaalselt
võimalikke kuritegevuse riske st oleks kuriteohirmu välistav, turvatunnet tekitav, korrastatud,
pimedal ajal piisavalt valgustatud, hõlpsasti orienteerutav jne. Arhitektuursel projekteerimisel tuleks
jälgida olulisemate kuriteoriskide vähendamist konkreetselt.
Kuriteohirmu all mõistetakse inimese hirmu sattuda isiklikult teatud tüüpi kuriteo ohvriks -
sissemurdmised, vargused, röövimine jms. Ebaturvalisust tekitavad kohad võivad olla nõrga
järelevalvega ja halva nähtavusega kohad, hirmutekitavate tunnustega paigad, kehvalt hooldatud
paigad (nt tühjad ja rüüstatud hooned, mahajäetud või hoonestamata, pimedal ajal valgustamata
krundid). Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras toimib turvaliselt ja seal
on meeldiv viibida. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse lõppedes ehitusalad kohe
korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ehitusala kiire koristamine (prügikonteinerite
regulaarne tühjendamine). Tahtliku kahjustamise tõenäosus on korrastatud territooriumitel palju
väiksem. Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas
piirkond on kasutusel ööpäeva-ja aastaringselt. Probleemiks võib olla äriettevõtete tööväline aeg,
kuid tanklateenuse pakkumine eeldab hoonete ja maa-ala pidevat kontrolli teenuse pakkuja poolt.
Tuleks vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt plankaiad) ning võimalike
ründajate peidupaiku. Hea vaateväli akendest vähendab salajasi vargusi. Vajalik on piisav
valgustus, hoov ja eesaed tuleb valgustada.
Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust.
Jälgida tuleks hoonete tagumisi sissepääse, mis on tänavalt nähtamatud. Seal hakkab mõju
avaldama uste ja akende vastupidavus aeg murdvarguste katsete suhtes. Tagumised uksed ja
aknad tuleb muuta turvalisemaks ja tugevamaks (nt metalluksed ja turvaaknad), see vähendab
sissemurdmise riski.
6.12. KESKKONNATINGIMUSED.
6.12.1. VÕIMALIKE MÕJUDE HINNANGUD.
Käesolev detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja seetõttu on koostatud sellele MTÜ Pärnu
Jahtklubi tellimusel Hendrekson ja KO poolt KSH eelhinnang töö nr 18003199, 11.12.2018, Tallinn,
Pärnus Lootsi tn 1 kinnistu (Jahisadama) detailplaneering”.
Ekspertidele esitatud info alusel jõuti käesolevas keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangus järeldusele, et Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringuga kavandatud tegvuste
elluviimisel ning keskkonnameetmete rakendamisel ei avaldu ebasoodsat keskkonnamõju, mis on
oluline KeHJS-e mõistes, ning keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi algatamine ega
läbiviimine ei ole vajalik.
Lootsi tn 1 ja Lootsi tn 6/8 kinnistute planeerimine on vaadeldavad ühtse tervikuna. Käesolevas
eelhinnangus on käsitletud ning hinnatud vaid täiendava tankuri rajamise ning avaliku hoone
rajamisega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Kaldakindlustuse rajamise mõjude osas on koostatud
eraldi eelhinnang. Arvestades käesolevas ja eelnevalt koostatud eelhinnangus toodud teavet ei ole
kavandatava tegevuse kumulatiivse mõju avaldumine olulises ebasoodsas mahus tõenäoline kui
arvestatakse toodud tingimuste ning nõuetega.
6.12.2. KSH EELHINNANGUS OSUTATUD KESKKONNAMEETMETE KÄSITLUS PLANEERINGUS
6.12.2.1. Eelhinnang juhib tähelepanu vajadusele vähendada üldplaneeringus Lootsi 1 kinnistu
osas kehtestatud 25m ehituskeeluvööndit. Planeeringuga tehakse ettepanek vähendada
ehituskeelu vööndit 0 meetrile põhjusel, et vähese ruumi parema kasutamise ning jahtide ja kaatrite
tanklat teenindava ja kallasrajale planeeritud kergliikluse ohutuks lahutamiseks on kavandatud tõsta
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 29
kallasraja alune kaldapromenaad terrassidele, mille alla paigutatakse ka Pärnu jõe ja Pärnu lahe
kekskonnateemadele pühendatud avastuskeskus.
6.12.2.2. Detailplaneeringuga nähakse ette, et projekteerimise algfaasis tuleb läbi viia geotehnilised
uuringud ja nõlva stabiilsusarvutused. Tagamaks nõlva püsivusteguri säilimist, on igasugune
süvendamine jõe kallastel ilma nõlvapüsivust kontrollimata keelatud.
6.12.2.3. Lokaalsete vajumiste vältimiseks on edasisel projekteerimisel vajalik arvestada ÜP-s
toodud ehitustehniliste tingimustega:
- Kuni 3-koruselised hooned on lubatud rajada madalvundamendile, kui vundamendi talla ja
viirsavi kihi vahele jääb vähemalt 1,5m paksune liiva kiht; Kõrgemad hooned ja hooned, mis
kavandatakse alusele, kus liiva kiht on väiksem kui 1,5m tuleb rajada vaivundamentidele;
- Vaivundamentide rajamisel tuleb alumise korruse vaheseinad ja põrandad toetada
vaialustele, et vältida hoone osade erinevat vajumist ning ära hoida nähtused, mis kaasneksid ka
ajutise vee survekõrguse langusega;
- Vaiad on soovitav süvistada tugevasse moreeni või liustikujõe liivadesse viirsavi all;
- Ehitiste rajamisel tuleb rohkem kui 2m sügavused süvendid toestada, et vältida süvendite
seinte ja kõrvalasuvate hoonete ohtlikke vajumisi;
- Kui projekti koostamisel on hoone eeldatavad arvutuslikud vajumid üle 10cm, on soovitav
näha ette hoone vajumisvaatlused ja määrata projektis vajumisreeperite asukohad.
6.12.2.4. Edasisel projekteerimisel tagada, et projektides oleks ühemõtteliselt kajastatud, et ehitajal
on vastutus, et ehitustegevuse käigus tuleb vältida lekkeid ning selle tekkimise korral tuleb leke
koheselt likvideerida. Reostunud pinnas tuleb eemaldada ning anda üle vastavat litsentsi omavatele
ettevõtetele.
6.12.2.5. Kavandatava tegevusega kaasneva olulise ebasoodsa mõju vältimiseks põhja- ja
pinnaveele näeb planeeringulahendus ette, et tankla teedelt ja platsidelt kogutav sademevesi
suunatakse liiva- ja õlipüüdurisse enne kui see jõkke või ühiskanalisatsiooni juhitakse. Kavandatav
kütusemahuti rajatakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 172 (Vastu võetud 16.05.2001) kohaselt.
6.12.2.6. Kuna planeeringuala jääb üleujutusohuga alale, tuleb järgneva projekteerimisega tagada,
et kavandatavad rajatised oleksid üleujutustele vastupidavad. Kõik ehituskonstruktsioonid, eriosade
paigaldised ja viimistlused tuleb valida selliselt, et merevee põhjustatav kahju oleks ajutine ja
korrastamine võimalikult lihtne ja minimaalse kuluga. Insenertehnilise sisseseade vee- ja
niiskustundlikud osad paigaldada kõrgusmärgist 3.20abs (EH2000).
6.12.2.7. Veekaitsevööndisse jäävate puu- ja põõsarinde raie teostamiseks on vajalik
Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 29 lg 4 p 2). Lootsi 1 kinnistul põõsaid ja puid ei kasva. Lootsi 1
kinnistu on Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt sadamaala.
6.12.2.8. Tulenevalt sellest, et planeeringuala asub II kat nahkhiirte levikualal, on oluline raietöid
vältida ajavahemikul 15.05.-31.07. Planeeringualal puid ja põõsaid ei kasva, seetõttu ei ole ka
raietöödest tulenevat ohtu karta.
6.12.2.9. Vastavalt VeeS §187 punktidele 8, 10 11 ja 17 on vee erikasutuse keskkonnaloa kohustus,
kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100
kuupmeetrist, paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist,
kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist ja muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud
veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli
pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav
veekogu. Juhul kui süvendamise, süvendipinnase veekogusse paigutamise, tahkete ainete
uputamise ja kaadamise mahud jäävad 5-100 m3 piiresse, siis on VeeS §196 lõike 2 punktidele 2,3
ja 5 vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut.
6.12.2.10. Planeeritud tegevuste elluviimisel kaasneda võiva olulise negatiivse mõju vältimiseks
Natura 2000 ala kaitse eesmärkidele on välistamiseks tuleb tegevuste kavandamisel ja elluviimisel
arvestada kõigi Hendrikson & Ko poolt aastal 2018 („Pärnu Jahtklubi kaldakindlustuste rajamine“,
töö nr. 2891/17) koostatud Natura hindamise soovitustega.
6.12.2.11. Natura hindamine tuvastas, et kavandataval tegevusel puudub pikaajaline ebasoodne
mõju Pärnu jõe loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele juhul kui rakendatakse loetletud meetmeid.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 30
Ajutise iseloomuga mõju seisneb süvendustööde poolt tekitatavas veekvaliteedi muutuses.
Lähtudes ettevaatusprintsiibist on süvendustööde ellu viimisel vajalik rakendada järgmisi
leevendavaid meetmeid, millega tuleb kavandatava kaldakindlustuse projekti elluviimisel arvestada,
eesmärgiga minimeerida võimalikku tegevusest tulenevat ebasoodsat keskkonnamõju:
Kavandatav kaldakindlustus jääb terves ulatuses kinnismälestise kaitsevööndi territooriumile.
Tulenevalt sellest on vajalik arvestada Muinsuskaitseameti seisukohtadega ning
muinsuskaitseseadusest tulenevate kitsendustega, mis peavad olema välja toodud ka
kavandatavate kaldakindlustuste ehitusprojektis.
Heljumi leviku ja mõju minimeerimiseks on hea tavana soovituslik veekeskkonda
puudutavad tööd (s.h süvendamine) teostada jõe vee suvisel madalveeperioodil, milleks on
juuli-september, mis tagab heljumi kiireima settimise tingimused.
Välistada veekeskkonda otseselt puudutavad ehitustööd (s.h süvendamine) vahemikus 1.
aprill- 15. juuli ning 15.september-15.detsember.
Veekaitsevööndisse jääva puu- ja põõsarinde raie teostamiseks on vajalik Keskkonnaameti
nõusolek (VeeS § 29 lg 4 p 2).
Liigse heljumi sattumise takistamiseks jõe veesambasse tuleb kaldakindlustuse rajamisega
kavandatud pinnasetööd eelistatult teostada suvisel madalvee perioodil (juuli teine pool –
septembri esimene pool), mil enamik jões elavaid kalaliike on kudemise lõpetanud või pole
seda veel alustanud ning madalamast veetasemest tingituna on heljumi sattumine jõkke
väiksem.
Raietööd ajastada ajavahemikku 1.august - 14.mai, et vältida raie teostamisest tulenevaid
häiringuid nahkhiirte peamisel sigimise ja poegade üleskasvatamise ajal.
6.12.2.12. Kavandatava tegevuse eskiisprojektikohase lahenduse elluviimisel koos siinses töös
toodud soovituste järgmisega on tagatud Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkide saavutamine
ning ala terviklikkuse säilimine. Enne ehitustegevust tuleb kaitseala valitsejaga kooskõlastada
ehitusprojekt, kus on käesoleva töö soovitustega arvestatud ning millega on välistatud pikaajalised
mõjud Natura 2000 ala kaitse - eesmärkidele. Juhul kui ehitusprojekti lahendus(ed) peaks(id)
oluliselt muutuma käesolevas töös käsitletud lahendusest ja kirjeldustest, siis on vajalik Natura
hindamise uuendamine uue lahenduse valguses ning lahenduse kooskõlastamine kaitseala
valitsejaga (Keskkonnaamet).
6.12.2.13. Planeeringus on arvestatud kõigi muinsuskaitse eritingimustes sätestatud tingimustega.
6.12.3. KINNISTU JÄÄTMEKORRALDUS.
Kinnistu jäätmekorraldus on reguleeritud Pärnu linna heakorraeeskirjaga. Prügiurnide paigutus oma
maatüki piiridesse lahendatakse arhitektuurse projektiga. Omanik peab tagama prügi vajaliku
regulaarsusega äraveo.
6.13. PIIRANGUD.
6.13.1. SERVITUUDID.
Kinnistul ei ole servituute. Planeeringuga on kavandatud 4 servituuti.
6.13.1.1. S1: Üleehituse servituut
Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine
võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole.
Arhitektuurselt mõjusama tulemuse saavutamiseks on kavandatud kuni 3m laiune kallasrada
teenindav kaldapromenaad tõsta krundi nurgal jõe kohale 2. korruse tasapinda, kus see liitub
kavandatava restorani väliterrassiga. Tõstetud promenaadi osa alla on 1. korrusel võimalik anda
lisapinda väikealuste tanklat, avastuskeskust ja restorani teenindavatele ruumidele.
Sellise lahenduse võimaldamiseks on planeeritud üleehituse servituut S1. Servituut S1 seatakse
Lootsi 1 kinnistu kasuks kinnistule Pärnu jõgi L1 (62520:001:0004).
6.13.1.2. S2: Elektrialajaama ja ühenduskaablite paigutamise servituut.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 31
Alajaama ja sellega seotud ühendus- ja toitekaablite paigutamiseks Lootsi 1 kinnistule seatakse
Elektrilevi OÜ kasuks tehnorajatiste maakasutusõigus tagamiseks servituut, alajaamale eraldi
katastriüksust ei moodustada.
6.13.1.3. S3: Planeering näeb ette jalakäijate vaba läbipääsu Lootsi 1 kinnistult veepiiri kohale
rajatava promenaadi kaudu. Läbipääsu tagamiseks seatakse promenaadile Pärnu linna kasuks
läbipääsu servituut S3
6.13.1.4. S4: Planeering näeb ette Lootsi tänava kõnnitee ja kergliiklusraja paigutamise Lootsi 1
krundile ja vahetusena Lootsi 1 kinnistu 6 parkimiskoha paigutamise Lootsi tänavale. Läbipääsu
tagamiseks seatakse Lootsi 1 kinnistule Pärnu linna kasuks 3m laiune läbipääsuservituut S4.
6.13.2. TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖNDID.
Kõik trasside kaitsevööndid vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”, trasside valdajate
tehnilistele tingimustele ja tehnilistele normidele.
6.13.3. TEEDE JA TÄNAVATE KAITSEVÖÖNDID.
Lootsi tänava kaitsevööndi ulatus on 0m.
6.13.4. GEODEETILISED MÄRGID.
Lootsi tänaval Lootsi 1 krundi kõrval asub geodeetiline märk pp5717, kaitsetsooniga 3m märgi
tsentrist.
Geodeetilised märgid on riikliku kaitse all. Geodeetilise võrgu märkide kahjustamine on karistatav
vastavalt Haldusõigusseaduse §48-le ja Katastriseaduse §22-le ja Karistusseadustiku §371-le.
(KS§ 371. Maakasutuse ja geodeetilise võrgu märkide kahjustamine
Maakasutuse piirimärkide, kohaliku omavalitsuse või riikliku plaanilise, kõrguselise ja gravimeetrilise
võrgu märkide rikkumise, hävitamise või omavolilise teisaldamise eest - karistatakse rahatrahviga
kuni sada trahviühikut või arestiga.)
Tehnotrasside rajamisel lähemale kui 3m märgist kooskõlastatakse märgi kaitsmiseks vajalikud
meetmed edasise projekteerimise käigus Pärnu LV Planeerimisameti Geodeesiateenistusega (Suur-
Sepa 16). Enne kaevetööde algust informeeritakse kavandatavatest töödest Pärnu LV
Planeerimisosakonda.
6.13.5. LOODUSKAITSE.
Pärnu jõgi on avalikus kasutuses vooluveekogu. Lähim looduskaitsealune Valli park jääb
planeeringualast enam kui 100m kaugusele. Looduskaitsealuseid üksikobjekte planeeringualal ei
leidu.
6.13.5.1. Kaitsealused liigid Pärnu jões.
Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO9102675 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid
Cottus gobio (võldas).
Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO2000293 Pärnu jõe hoiuala (Pärnu).
Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO9102674 Cobitis taenia (hink).
6.13.5.2. Piiranguvöönd
Looduskaitseseaduse §34-37 ja 41 alusel on Pärnu jõe kaldal 100m ulatuses veekogu ranna või
kalda piiranguvöönd.
6.13.5.3. Kallasrada
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §38 alusel (ka Asjaõigusseadus §161, Meresõiduohutuse
seadus §2) on Pärnu jõe kallasrada 4-10m laiune. Laevatatavas ulatuses, seega ka Lootsi 1
kinnistul on kallasraja ulatus 10m. Planeeringulahendus näeb ette kallasraja funktsioonide
tagamiseks kaldaga seotud ujuvkaid, vahetult veepiiri kohale tõstetava 3 – 6m laiuse
kaldapromenaadi ja Lootsi tänava ääres kulgeva ca 3m laiuse jalakäijate ja kergliiklustee.
6.13.5.4. Veekaitsevöönd.
Veeseaduse §118-123 alusel on Pärnu jõel 10m ulatuses katastrikaardi kohasest veepiirist veekogu
kalda veekaitsevöönd. Lootsi 1 kinnistul puud ja põõsad puuduvad, tegemist on kaipealse
sadamaalaga.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 32
6.13.5.5. Ehituskeeluvöönd.
Ehituskeeluvööndi ulatus Pärnu jõel on 50m katastrikaardi kohasest veepiirist (Looduskaitseseadus
§34-36, 38, 40).
Planeeringualal on kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi ulatus 25m;
Pärnu jõe ehituskeelu vööndit vähendatakse kaldapromenaadi ja selle aluste ruumide
väljaehitamiseks 0 meetrini. Olemasoleva kai rekonstrueerimisel tekib tõenäoliselt vajadus muuta
väljakujunenud kaldajoont, sest ehitustehnilistel ja konstruktiivsetel põhjustel tuleb uus kai
konstruktsioon rajada olemasolevast veekogu poole.
6.13.5.6. Põhjavee kaitstus.
Vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile jääb Pärnu piirkond, sh ka planeeringuala, suhteliselt
kaitstud põhjaveega alale.
6.13.6. MUINSUSKAITSE.
Planeeringuala paikneb Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitse ala (nr 27007) kaitsevööndis.
Piirangud vastavalt põhimäärusele ja muinsuskaitse eritingimustele vt Anne Strati Arhitektuuribüroo
OÜ „Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused“ töö nr: 391-18, märts
2018. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 33040, 11.07.2018..), seletuskirja peatükk 6.4.
7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE.
Planeeringu elluviimine toimub 5 etapis.
7.1. ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE
Peale planeeringu kehtestamist vähendab Pärnu linnavalitsus linna üldplaneeringus krundi
ehituskeeluvööndit.
7.2. SERVITUUTIDE SEADMINE
Üleehitusservituut S1 seatakse Lootsi 1 kinnistu kasuks kinnistule Pärnu jõgi L1 (62520:001:0004).
Servituut S1 on vajalik kui betoonkaide rekonstrueerimiseks tuleb uus tarindisein rajada
olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole või kui kallasraja alune kandev konstruktsioon on
vaja paigutada üle olemasoleva veepiiri (krundi piiri) veeala kohale.
Enne ehitusloa väljastamist seatakse Lootsi 1 kinnistule Pärnu Linnavalitsuse kasuks kallasraja
servituut S3.
7.3. UURINGUD
Projekteerimise algfaasis tuleb läbi viia geotehnilised uuringud ja nõlva stabiilsusarvutused.
Tagamaks nõlva püsivusteguri säilimist, on igasugune süvendamine jõe kallastel ilma nõlvapüsivust
kontrollimata keelatud. Enne ehituse algust tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud vt p 6.4.15.
7.4. PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE
Planeeringu kehtestamisega omandab Lootsi 1 kinnistu uue ehitusõiguse, mis võimaldab soovitud
hoonestust ja kaldapromenaadi projekteerida. Projekteerimis- ja ehitustööd võib teostada
etapiviisiliselt.
Iga ehitusetapi elluviimisel tagatakse, et peale ehitustööde lõppu krunt heakorrastatakse ja
haljastatakse. Planeeritud ehitusõigus võimaldab rajada esmalt uued kaid ja rekonstrueerida
väikealuste tankla ning seejärel võtta ette avastuskeskus ja restoran.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 33
Planeeringulahenduse elluviimiseks vajalike põhiliste tööde loetelu:
1. Sildumisalale ujuvkaide paigutamine.
2. Kaldakindlustuste ja kaide rajamine vajadusel koos tankla rekonstrueerimisega.
3. Tankla ümberehitamine ning avastuskeskuse ja restorani ehitamine koos kallasrada
teenindavate liikumisteede ja terrassidega.
4. Lootsi tn jõe poolse ääre ümberehitus täiendavate parkimiskohtade kujundamiseks.
Lõplikult valminud objekt haljastatakse vastavalt haljastusprojektile. Igakordsed vaheetapid
heakorrastatakse ja haljastatakse.
Vajadusel võib ehitusetappe ühitada või nende järjekorda muuta eeldusel, et iga etapi lõppedes
valmib iseseisvalt kasutatav tervik, millele on võimalik taotleda kasutusluba. Kõik varasemad etapid
tuleb projekteerida ja ehitada viisil, mis ei saa takistuseks hilisemate etappide elluviimisel.
Ehituslubade taotlemiseks tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele püstitada kavatsetavate ehitiste
ehitusprojektid.
Lootsi 1 hoonestuse parima arhitektuurse tulemuse saavutamiseks tuleb läbi viia EAL-i nõuetele
vastav arhitektuurikonkurss.
Ehitusprojektid tuleb eskiisi staadiumis kooskõlastada Pärnu linnaarhitektiga ning põhiprojekti
staadiumis Muinsuskaitseametiga.
Projekteerimise käigus tuleb hinnata ehitusele vee erikasutuse keskkonnaloa või veekeskkonna
riskiga tegevuse registreeringu taotlemise vajalikkust.
Vastavalt VeeS §187 punktidele 8, 10 11 ja 17 on vee erikasutuse keskkonnaloa kohustus, kui
süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100
kuupmeetrist, paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist,
kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist ja muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud
veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli
pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav
veekogu. Juhul kui süvendamise, süvendipinnase veekogusse paigutamise, tahkete ainete
uputamise ja kaadamise mahud jäävad 5-100m3 piiresse, siis on VeeS §196 lõike 2 punktidele 2, 3
ja 5 vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut.
Juhul kui projekteerimise käigus selgub, et vee erikasutuse keskkonnaloa vajadusega tegevuste
maht osutub suuremaks kui 500m3, tuleb projektile algatada KMH menetlus.
Ehitada võib vastavalt ehitusloale.
7.5. KASUTUSLOAD.
Valmis ehitistele tuleb võtta kasutusload. Kasutusluba saab taotleda vaid terviklahenduse
valmimisel. Terviklahenduseks saab lugeda igat lõpule viidud ehitusetappi, mille tulemusena on
Lootsi 1 krunt tervikuna heakorrastatud või hoonestatud ja heakorrastatud ning avalikuks
kasutuseks avatud.
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 34
B. JOONISTE LOETELU
JOONISE NR. JOONISE NIMETUS MÕÕTKAVA
1 SITUATSIOONIJOONIS ORTOFOTO TAUSTAL 1 : 5000
2 SITUATSIOONIJOONIS ÜLDPLANEERINGU TAUSTAL 1 : 5000
3 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK 1 : 5000
4 TUGIJOONIS 1 : 500
5 PLANEERINGUJOONIS 1 : 250
6 EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE 1 : 500
7 ILLUSTREERIV JOONIS 1 : 500
8 TARISTUJOONIS 1 : 500
9 LIITUMISTRASSIDE JOONIS 1 : 500
10 HALJASTUSE JA LIIKLUSJOONIS 1 : 500
11 EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE A 1 : 200
12 EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE B 1 : 200
13 EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE C 1 : 200
14 EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE D 1 : 200
15 ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE LINNULENNULT SILLA KOHALT 3D
16 KOHALT ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE VALLIKRAAVI SILLALT 3D
17 ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE SILDUVA KRUIISILAEVA TEKILT 3D
18 ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE LOOTSI TÄNAVALT 3D
19 ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE JAHISADAMA PROMENAADILE RESTORANI 3D
TERRASSILT
AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488
Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021
[email protected] www.jagomagi.ee
PLANEERINGUALA
JAHISADAM
PÄRNU
KOLLEDŽ
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_sit-skeemid_190825.dwg, E-1_Situatsiooniskeem, 22.02.2021 12:16:21, ISO full bleed A4 (210.00 x 297.00 MM)
Ri
ng
i tn
tn
ama
Sad
tn
uli
Mu Rin
gi t
n
Se
ed
ri
tn
TERVISE TAASTUSRAVIKESKUS
KOMPLEKS VIIKING
MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS ON VORMISTATUD
MAA-AMETI SITUATSIOONIJOONIS ORTOFOTO TAUSTAL
KODULEHEKÜLJE
KAARDISERVERI ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 4.02.2021
KITSENDUSTE KAARDIL.
TÖÖ NR F1905DP
AB RIHO JAGOMÄGI FIE EP000287-0001
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:5000
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 1
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_sit-skeemid_190825.dwg, E-2_Väljavõte üldplaneeringust, 22.02.2021 12:16:28, ISO full bleed A4 (210.00 x 297.00 MM)
PLANEERITAV MAA-ALA: LOOTSI 1 KINNISTU
MÄRKUSED:
PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS ON VORMISTATUD
PÄRNU LINNA
SITUATSIOONIJOONIS ÜLDPLANEERINGU TAUSTAL
ÜLDPLANEERINGU
MAAKASUTUSE ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 4.02.2021
JUHTOTSTARVETE KAARDIL
SEISUGA NOVEMBER 2017
TÖÖ NR F1905DP
AB RIHO JAGOMÄGI FIE EP000287-0001
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:5000
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 2
Lootsi 1 krundi kaldajoone ulatuses
vähendatud ehituskeelu vöönd 0m
Ä/T
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_sit-skeemid_190825.dwg, E-3_ÜP muutmise ettepanek, 22.02.2021 12:16:38, ISO full bleed A4 (210.00 x 297.00 MM)
Ä
Lootsi 1 krundi kaldajoone ulatuses
vähendatud ehituskeelu vöönd 0m
PLANEERITAV MAA-ALA: LOOTSI 1 KINNISTU.
Ä/T DETAILPLANEERINGUGA TEHAKSE ETTEPANEK VÄHENDADA PÄRNU JÕE EHITUSKEELU VÖÖNDIT LOOTSI 1 KINNISTU KALDAJOONE
ULATUSES 0 MEETRINI.
MÄRKUSED:
PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS ON VORMISTATUD
PÄRNU LINNA
ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK
ÜLDPLANEERINGU
MAAKASUTUSE ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 4.02.2021
JUHTOTSTARVETE KAARDIL
SEISUGA NOVEMBER 2017
TÖÖ NR F1905DP
AB RIHO JAGOMÄGI FIE EP000287-0001
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:5000
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 3
LEPPEMÄRGID:
PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR
OL.OLEVAD KRUNDIPIIRID
OL.OLEV KALLASRAJA ULATUS
OL.OLEV EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
MUINSUSKAITSEALA PIIR
MUINSUSKAITSEALA VILLADE ALA
MUINSUSKAITSEALA KESKLINNA ALA
MUINSUSKAITSEALA KAITSEVÖÖND Geodeetiline märk pp5717,
kaitsetsoon 3m märgi tsentrist
PI A
DI EAL
IR
PÄRNU JÕGI L1
ÖN TS
VÖ AI
62520:001:0004
SE SK
552 548m²
IT SU
KA IN
VEEKOGUDE MAA
U
M
100%
VEE1123500
VALLIKRAAV
Vallikraav
62520:001:0019 62520:001:0019
25 777m²
MUINSUSKAITSEALA VEEKOGUDE MAA
KAITSEVÖÖND 100%
Pärnu jõgi L1
62520:001:0004
LOOTSI TN 1
62510:002:0008
1 738m²
TOOTMISMAA 50% IIR
LAP
ÄRIMAA 50% Lootsi tn 1 S EA
62510:002:0008 K AIT
SUS
IN
LOOTSI TN 6/8 MU
62510:002:2860 MUINSUSKAITSEALA
14 373m² KESKLINNA ALA
Sa 510:
62
ÄRIMAA 50%
da 00
SOTSIAALMAA 50%
ma 1:0
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_DP.dwg, 4 Tugijoonis, 21.02.2021 21:24:42, ISO full bleed A2 (420.00 x 594.00 MM)
tän 001
LOOTSI TÄNAV
av
62510:002:0005 av
Lootsi tn 6 // 8
i tän 0005
1 516m² 62510:002:2860 ot s 2: Lootsi tn 2 // Sadama tn 1
Lo 0:00
TRANSPORDIMAA 51 62510:002:0010
62
100%
MUINSUSKAITSEALA LOOTSI 2/SADAMA 1 SADAMA TÄNAV
VILLADE ALA 62510:002:0010 62510:001:0001
MUINSUSKAITSEALA Lootsi tn 2a
62510:002:2960 714m² 8 502m²
KAITSEVÖÖND
ELAMUMAA 100% TRANSPORDIMAA 100%
R
PII
ALA
SE
AIT
USK Kapteni tänav
INS 62510:002:0007
MU
LOOTSI 2A
62510:002:2960
653m²
ÜHISKONDLIKE Objekt:
KAPTENI TÄNAV Lootsi tn 1 topo-geodeetiline
HOONETE MAA
62510:001:0007 100% mõõdistamine
709m²
Joonis: Mõõtkava: Leht / lehti:
TRANSPORDIMAA
TIPPGEO OÜ MAA-ALA PLAAN KOOS TEHNOVÕRGDEGA 1:500 1/1
100% Papiniidu 5, 80010 PÄRNU
tel. 4434160 fax 4435183
GSM 50 12 795
Aadress / asukoht: Tellija:
Registrikood 11949457 Lootsi tn 1
Litsentsid: 714 MA, 589 MA-k (Indrek Sauväli) Väino Hallikmägi
EMTAK 71122, MTR-i reg. nr. EEG000210 Kesklinna linnaosa, Pärnu linn
Mõõdistas 9. jaanuar 2018 Raiko Kimmel Töö nr: 2018TG012
Plaani koostas 31. jaanuar 2018 Triin Toode Kaardileht:
Vastutab Indrek Sauväli Fail: 2018TG012.dgn
MÄRKUSED:
PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
1. Planeeringuala piir kulgeb mööda Lootsi 1 krundi piire kuid on joonise loetavuse huvides kujutatud planeeritava
´ Lootsi 1 krundi piirist 2m väljaspool.
2. Planeeritav Lootsi 1 kinnistu paikneb Pärnu jõe piiranguvööndis ja Pärnu vanalinna ja kuurordi TUGIJOONIS
muinsuskaitseala nr 27007 kaitsevööndis. ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.02.2021
3. Pärnu jõgi kuulub Natura 2000 alade võrgustikku.
4. Pärnu jõel on moodustatud Pärnu jõe hoiuala KLO2000293.
5. Pärnu jõel on moodustatud Cobiis taenia (hink) III kategooria kaitseala KLO9120983.
6. Pärnu jõel on moodustatud Cottos gobio (võldas) III kategooria kaitseala KLO9102675.
AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP
EP 00287FIE - 0001
Suur-Sepa 16 M 1:500
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 4
TABEL 1: DETAILPLANEERINGU ALA NÄITAJAD
DETAILPLANEERINGU ALA SUURUS 1 738m²
1
SH KRUNDITUD ALA 1 738m²
N 2 KAVANDATAV KRUNTIDE ARV
OLEMASOLEV:
ÄRIMAA (Ä) 50% / TOOTMISMAA (T) 50%
1
KRUNDITUD MAA BILANSS
3 1 738m²/ 100.0%
(KAT.ÜKSUSTE LIIKIDE KAUPA) PLANEERITAV:
ÄRIMAA (Ä) 80 ... 90% / TOOTMISMAA (T) 10 ... 20%
TABEL 2: EHITUSLIKUD JA ARHITEKTUURSED NÕUDED
KR KINNISTUTE NÄITAJAD EHITUSLIKUD NÕUDED ARHITEKTUURSED NÕUDED
NR
PIND- AADRESS PLANEERITAV LUBATUD KORRUSE- HOONETE SUURIM MIN. TULE- MINIMAALNE MÄRKUSED HOONETE VÄLISVIIMISTLUS MÄRKUSED
ALA m² JUHTOTSTARVE/ Sihtotstarve MAKS. LISUS MAKSIMAALNE LUBATUD PÜSIVUS- HALJASTUS KATUSE-
HOONETE EHITISEALUNE KÕRGUS /m/ KLASS PROTSENT KALLE
ARV PIND m²/ KESKMISEST
TÄISEHITUSE % ÜMBRITSEVAST
MAAPINNAST
K-1 1 738 LOOTSI 1 SEGAHOONESTUSEGA MAA (S)/ 1 hoone -1/3 -1. korrus: / 1738/ 100% 11.00/ 13.20abs (EH2000) TP1 Kinnistu hoonestamata 1. Ehitisealuse pinna hulka arvestatakse kõik kinnistule Lahendatakse projektiga Hoone ja kaldapromenaadi viimistlus- ning kattematerjalidena, aga samuti 1. Hoone kaldapromenaadist kõrgemal olev suletud
ÄRIMAA (Ä) Alajaam Tehnokorruste arv 1. korrus: 1200/ 69% ja teekatetega ehitatavad hooned (ka kuni 20m² väikehooned). heakorrastuses kasutatakse lahenduse kontekstis nö väärikana mõjuvaid materjale, ehituslik maht on ca 50% ulatuses läbi paistev.
Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK) integreeritakse ei ole limiteeritud, 2. korrus: 300/ 17% sillutamata pinnad 2. Rajatised, kui need on hoone (mahulised) olulised piirkonda sobivaid traditsioonilisi või sadama tööstusmaastiku miljööst inspireeritud 2. Külastajatele avatud ruumist tuleb tagada
80 ... 90% hoone mahtu kuid need on 3. korrus: 300/ 17% haljastatakse. arhitektuursed või konstruktiivsed osad arvestatakse samuti materjale nagu puitlaudis, krohv, tellis, plekk- või vineertahveldis, klaasi, betooni, panoraamsed vaated Pärnu jõele. Esimese korruse
Tankla ja teenindus-hoone maa (ÄH) 5 … 10% lubatud vaid 4. varikatus: 700/ 40% Haljastuse osakaal ehitisealuse pinna sisse. 3. Konstruktiivsetel ja loodusliku kivi, keraamilisi materjale jms. Keelatud on imiteerivate fassaadimaterjalide kohale tõstetud kaldapromenaadi terrassid on
TOOTMISMAA (T)
planeeritava krundi pinnast peab ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide (sh plastikakende, plastikvoodri, laudise imitatsiooniga plekktahvelduse, katusekivi siseruumist teenindatavad.
Sadama maa (LS) 10 ... 20%
Planeeritav uus Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
maksimaalse olema vähemalt 10%. rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega imitatsiooniga pleki, trapetsprofiilpleki jms) kasutamine. Tankla varikatus lahendatakse 3. Vajadusel võib krundile paigutada elektrialajaama.
jahisadama ujuvkai (OE) 0 ... 5% hoonemahu sees. 30%-st puudu jääv osa olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. Sellise hoone arhitektuurse projektiga. Välistatud on tanklaketi tüüpsete reklaampindade ja Alajaam integreeritakse kavandatava hoone mahtu.
kompenseeritakse lahenduse võimaldamiseks on planeeritud üleehitusservituut valguskastide kasutamine. 4.Projekteerimise käigus tagatakse objekti kõigis
koostöös linna S1. osades ja elementides universaalse disaini reeglite
aednikuga rakendamine.
asendusisistutusega.
Krundi piirile olemasoleva kai konstruktsiooni
ette jõe poole rajatakse uus betoonkai LEPPEMÄRGID:
PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR
Ujuvkai vesialuste tankla
juurdepääsuks
OL.OLEVAD KRUNDIPIIRID
OL.OLEV KALLASRAJA ULATUS
PLANEERITAV EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
MUINSUSKAITSEALA PIIR
MUINSUSKAITSEALA VILLADE ALA
MUINSUSKAITSEALA KESKLINNA ALA
Üleehitusservituudi nurk
0
varikatuse nurgale
.0
00
MUINSUSKAITSEALA KAITSEVÖÖND
R1
PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX
S
PI A
KORRUSELISUS -/1, MAX H 7.2m ABS
DI EAL
IR
Krundi piirile olemasoleva kai konstruktsiooni
I PLANEERITAV HOONESTUSALA
ÖN TS
ette jõe poole rajatakse uus betoonkai KORRUSELISUS -1/1, MAX H 7.2m ABS
VÖ AI
III PLANEERITAV HOONESTUSALA
SE SK
KORRUSELISUS -1/3, MAX H 13.2m ABS
IT SU
C VK PLANEERITAV VARIKATUSE
KA IN
PAIGUTAMISE ALA, MAX H 13.2m ABS
U
M
VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA
VK S1
8.34
3.00
VAREM PLANEERITUD SILDUMISALA
B S3 Planeeringuga nähakse ette võimalus paigutada krundile alajaam. Alajaama asukoht on näidatud tinglikult, see täpsustatakse hoone projektiga.
Alajaam integreeritakse kavandatava hoone mahtu või antakse sellele hoonestusega sobituv arhitektuurne lahendus.
PLANEERITAV SILDUMISALA
S3 S1 Vallikraav PLANEERITAVA KRUNDI NR
K1
3.00
S 62520:001:0019
S S3S1 SÄILITATAVAD PUUD JA PÕÕSAD
MUINSUSKAITSEALA
S1 S3 KAITSEVÖÖND
Pärnu jõgi L1 III ISTUTATAVAD PUUD JA PÕÕSAD
62520:001:0004
S3 0 D
K1
0
2.
PARKIMISKOHAD
S3 PLANEERITAV ÜLEEHITUSSERVITUUT
S1 S1 S1
3.
00 S1 R OLEMASOLEV HÜDRANT
PII H
A S4 A LA
Lootsi tn 1 S3 S E VESIALUSTE JA SÕIDUAUTODE
AIT
JUURDEPÄÄS KRUNDILE
62510:002:0008 K
S3 US S2 PLANEERITAV LÄBIPÄÄSU SERVITUUT
S
IN
S4 MU
MUINSUSKAITSEALA MÄRKUSED:
S1 KESKLINNA ALA 1. Planeeritav Lootsi 1 kinnistu paikneb Pärnu jõe piiranguvööndis ja Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala nr 27007 kaitsevööndis.
2. Pärnu jõgi on avalikus kasutuses vooluveekogu.
Sa 510:
3. Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO9102675 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Cottus gobio (võldas).
62
4. Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO2000293 Pärnu jõe hoiuala (Pärnu).
S4
da 001
5. Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO9102674 Cobitis taenia (hink).
S3 I 6. Kallasraja laius on 10m katastrikaardi kohasest Pärnu jõe veepiirist. (Asjaõigusseadus §161, Veeseadus §5, 10, Meresõiduohutuse seadus §2.). Lootsi 1 kinnistu jõepoolsel kaldal on kallasraja laius 10m, Vallikääru poolsel kaldal 4m.
ma :0
7. Veekaitsevööndi piir on 10m katastrikaardi kohasest Pärnu jõe veepiirist. (Veeseadus §29). Lootsi 1 kinnistu on Pärnu sadama osa, sadama alal veekaitsevööndit ei ole. Kinnsitul olemasolevalt haljastus puudub.
8. Ehituskeeluvööndi ulatus on 50m katastrikaardi kohasest Pärnu jõe veepiirist.(Looduskaitseseadus §34-36, 38, 40.) Pärnu linna üldplaneeringuga on Lootsi 1 kinnistu ehituskeelu vöönd vähendatud üldiselt 25 meetrini ja hoonestuse
tän 001
kohal vähendatud vastavalt hoonestusele.
9. Piiranguvööndi ulatus on 100m katastrikaardi kohasest Pärnu jõe veepiirist. (Looduskaitseseadus §34-37, 41.)
0
av
4.0
10. Planeeringuga tehakse ettepanek vähendada Pärnu jõe ehituskeelu vööndit Lootsi 1 krundi kogu kinnistu veepiiri ulatuses 0 meetrini.
11. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 3m ulatuses vee kohale, kui promenaadi tariindite paigutamiseks on see vajalik.
Lootsi tn 6 // 8 S4 n av 5 12. Planeeringuga antakse ehitusõiguslikud eeldused kaldapromenaadiga integreeritud vesialuste ja sõiduautode tankla, äri ja ühiskondliku funktsiooniga hoonestuse püstitamiseks.
i t :000
ä 13. Kallasrada viiakse Lootsi 1 krundi ulatuses hoonestuse 1. korruse kohale tõstetud terrassile.
62510:002:2860 o ts 2 Lootsi tn 2 // Sadama tn 1
14. Turvalisuse huvides varustatakse paadisildade juurdepääsusillad väravatega, mis on tavaolukorras möödakäijatele suletud.
Lo 0:00
15. Kinnistu K-1 hoonestust ümbritseva maapinna keskmiseks planeeritavaks kõrguseks on arvestatud 2.20 abs.
16. Planeeritava hoone ±0.000=1.80 ... 3.20abs täpsustatakse projektiga.
51 62510:002:0010 17. Krundil kõrghaljastus puudub. Kinnistu hoonestamata ja teekatetega sillutamata pinnad haljastatakse. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ näeb ette planeeringualadele haljastuse osakaaluks (va kesklinnas ja
62 miljööväärtuslikel aladel) 30% krundi pindalast. Käesolev detailplaneering näeb ette Lootsi tn 1 kinnistule 10% suuruse haljastuse kavandamist ja 30%-st puudujääva osa ulatuses nähakse ette asendusistutus. Asendusistutuse
lahendus, kuidas ja kuhu asendusistutus rajada, siis see otsustatakse koostöös Pärnu linna haljastuse spetsialistidega. Lootsi tänava lõiku Sadama tänava ja Kapteni tänava vahel on käsitletud ühesuunalisena.
18. Planeeringu põhi- ja haljastusjoonisel näidatud haljastuse lahendus on tinglik. Haljastus lahendatakse eraldi haljastusprojektiga arhitektuurse projekti koosseisus.
Geodeetiline märk pp5717,
kaitsetsoon 3m märgi tsentrist 19. Haljastuse osakaalu suurendamiseks peab arhitektuurne lahendus ette nägema ka vertikaalhaljastuse, konteinerhaljastuse jms alternatiivsete haljastusvõtete kasutamist.
20. Varemplaneeritud Lootsi tn äärsetele parkimiskohtadele lisandub käesoleva planeeringuga 5 täiendavat tänavaäärset parkimiskohta, kokku on kohti 15.
Varem planeeritud (Lootsi 6/8 DP) hoonestusala. MUINSUSKAITSEALA 21. Lootsi 1 kinnistu standardi nõudeid ületavat parkimisvajadust teenindab kesklinna silla juures asuv parkla.
Ehitusõigus: TP3, 2 korrust, 1 hoone, 51m², 2k kõrgus 8.2m (9.70abs), 22. Tanklasse sisse- ja välja sõidul on lubatud nii parem-kui vasakpöörded.
soojustamata osad 11m (nt varikatus lahtise terrassi kohal) VILLADE ALA 23. Hoonete kontuurid, parkimis-, haljastus- ja heakorra lahendus on näidatud tinglikult. Lahendused antakse ehitusprojektiga.
MUINSUSKAITSEALA H Lootsi tn 2a
62510:002:2960
24. Krundile piirdeid ei planeerita.
25. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole.
26. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 3m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "S"), kui see on promenaadi tarindite paigutamiseks vajalik.
KAITSEVÖÖND TULEOHUTUSKUJAD: 27. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 8.34m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "III" ja "VK"), kui see on hoonestusmahtu III katva varikatuse VK tariindite
paigutamiseks vajalik.
Arhitektuursel projekteerimisel tuleb arvestada järgmiste ehitiste ja seadmete kujadega. 28. Planeering näeb ette jalakäijate vaba läbipääsu Lootsi 1 kinnistult veepiiri kohale rajatava promenaadi kaudu. Läbipääsu tagamiseks seatakse promenaadile Pärnu linna kasuks läbipääsu servituut S3.
Tankur - tankla parkimisala: 6m, 29. Planeering näeb ette Lootsi tänava kõnnitee ja kergliiklusraja paigutamise Lootsi 1 krundile ja vahetusena Lootsi 1 kinnistu 6 parkimiskoha paigutamise Lootsi tänavale. Läbipääsu tagamiseks seatakse Lootsi 1 kinnistule Pärnu linna
PIIR tankur - tankla hoone: 3m, kasuks 3m laiune läbipääsuservituut S4.
LA tankur - ventilatsiooni sisse- ja väljatõmbeavad: 6m,
EA
tankur - väikelaevade kinnitamise koht: 25m,
S tankur - tänav ja avalikud parklad: 10m,
AIT
PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
tankur - I, II, IV ja V kasutusviisiga hoone: 30m,
SK Kapteni tänav mahuti tuulutuspüstiku suue - tankla parkimisala: 6m, ´ PLANEERINGUJOONIS
U
H
mahuti tuulutuspüstiku suue - Mahutite täitmiskoht: 6m,
INS 62510:002:0007 mahuti tuulutuspüstiku suue - tankla hoone: 6m, ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 05.05.2021
MU mahuti tuulutuspüstiku suue - ventilatsiooni sisse- ja väljatõmbeavad:
mahuti tuulutuspüstiku suue - I, II, IV ja V kasutusviisiga hoone:
6m,
30m,
tankla hoone (kauplus) - tankla parkimisala: 4m,
tankla hoone (kauplus) - mahutite täitmiskoht: 6m,
konteinertankla - vedelkütuse müügiga tegeleva kinnistu ehitis 8m, AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP
maa-alune mahuti - naaberkrundi piir: 5m. EP 00287FIE - 0001
Suur-Sepa 16
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:250
Kujade tagamiseks võib arhitektuurse projekteerimise käigus ette näha vastavat kuja
tingivaid riske maandavad varje- ja tõkkekonstruktsioonid.
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 5
LEPPEMÄRGID:
OL.OLEVAD KRUNDIPIIRID
Olemasolev väikealuste tankla
OL.OLEV EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
Olemasolev tankla
PLANEERITAV EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
PLANEERITAV LISANDUV EHITUSALA
S1
8.34
3.00
S1 Vallikraav PLANEERITAVA KRUNDI NR
K1
3.00
62520:001:0019 331
S1
S1
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_DP.dwg, 6 Ehituskeeluvööndi muut, 30.05.2021 12:49:02, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM)
Pärnu jõgi L1
62520:001:0004 S1 PLANEERITAV ÜLEEHITUS SERVITUUT
00
3.
S1
K1 2.
S1
00
Lootsi tn 1
62510:002:0008
S1
Sa 510:
62
da 00
ma 1:0
tän 001
av
v
Lootsi tn 6 // 8 na 5
62510:002:2860 ts i tä :000
o 2 Lootsi tn 2 // Sadama tn 1
Lo 0:00
2 51 62510:002:0010
6
522
Lootsi tn 2a
62510:002:2960
Kapteni tänav
62510:002:0007
MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
1. Ehituskeeluvööndi ulatus on 50m Pärnu jõe katastripiirist.(Looduskaitseseadus §34-36, 38, 40.)
2. Pärnu linna üldplaneeringuga on Lootsi 1 kinnistu ehituskeelu vöönd vähendatud üldiselt 25 meetrini ja hoonestuse kohal vähendatud vastavalt hoonestusele. EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE
3. Planeeringuga tehakse ettepanek vähendada Lootsi 1 krundi hoonestusala kohal ehituskeelu vööndit 0 meetrini.
4. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 3m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "S"), kui see on promenaadi tarindite paigutamiseks vajalik. ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 20.03.2020
5. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 8.34m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "III" ja "VK"), kui see on hoonestusmahtu III katva varikatuse VK tariindite
paigutamiseks vajalik.
6. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole.
7. Üleehituste võimaldamiseks on planeeritud üleehitusservituut S1.
AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP
EP 00287FIE - 0001
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:500
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 6
N LEPPEMÄRGID:
Varem planeeritud (Lootsi 6/8 DP) hoonestusala.
Ehitusõigus: TP3, 2 korrust, 1 hoone, 51m², 2k kõrgus 8.2m (9.70abs),
soojustamata osad 11m (nt varikatus lahtise terrassi kohal) ´ PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR
OL.OLEVAD KRUNDIPIIRID
Ujuvkai vesialuste tankla juurdepääsuks,
täpsustatakse projektiga Krundi piirile rajatakse uus betoonkai
Krundi piirile rajatakse uus betoonkai
Planeeritav uus
jahisadama ujuvkai
PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX
Tõenäoline tankuri asukoht, S KORRUSELISUS -/1, MAX H 7.2m ABS
täpsustatakse projektiga
PLANEERITAV HOONESTUSALA
Kergliiklustee Suur-Sepa 16 I KORRUSELISUS -1/1, MAX H 7.2m ABS
1.k hoonemahu katuslael
PLANEERITAV HOONESTUSALA
III KORRUSELISUS -1/3, MAX H 13.2m ABS
PLANEERITAV VARIKATUSE
VK PAIGUTAMISE ALA, MAX H 13.2m ABS
VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA
Väliterrassid 1.k hoonemahu katuslael VAREM PLANEERITUD SILDUMISALA
PLANEERITAV SILDUMISALA
C
VK
K1 PLANEERITAVA KRUNDI NR
8.34
3.00
HOONESTUSE TINGLIK PAIGUTUS
Kergliiklustee
1.k hoonemahu katuslael B Vallikraav Planeeringuga nähakse ette võimalus paigutada krundile alajaam. Alajaama asukoht on näidatud tinglikult, see täpsustatakse hoone projektiga.
HOONESTUSALAS I
3.00
S 62520:001:0019
Alajaam integreeritakse kavandatava hoone mahtu.
S HOONESTUSE TINGLIK PAIGUTUS
Väliterrassid 1.k hoonemahu katuslael
HOONESTUSALAS III
Pärnu jõgi L1 278m² III
62520:001:0004
00 D PLANEERITUD ALAJAAM
3.
K1 2.
LISANDUVAD HALJASPINNAD
00
A 1135m² SÄILITATAVAD PUUD JA PÕÕSAD
Lootsi tn 1
62510:002:0008
ISTUTATAVAD PUUD JA PÕÕSAD
PARKIMISKOHAD, LOOTSI TÄNAVAL ON
Sa 510:
62
VÕIMALIK LUUA 15 PARKIMISKOHTA
da 001
I
ma :0
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_DP.dwg, 7 Illustreeriv joonis, 21.02.2021 21:25:12, ISO full bleed A2 (420.00 x 594.00 MM)
PLANEERITAV TÄNAVAKIVISILLUTISEGA
tän 001
0 TEE
av
4.0
av
Lootsi tn 6 // 8 tän 005 KAVANDATAVA HOONE
tsi 02:0
62510:002:2860 o
Lo 0:0
Lootsi tn 2 // Sadama tn 1 258m² EHITISEALUNE PIND KOOS
51 62510:002:0010 NÄIDATUD KONTUURI PINDALAGA
62
Maa-aluse kütusemahuti paigutamise
ligikaudne asukoht, täpsustatakse projektiga. KERGLIIKLUSTEE
Varem Sadama 2 kinnistule planeeritud alajaam
Lootsi tn 2a Alajaamale antakse arhitektuurselt sobiv erilahendus. JALAKÄIJATE PÕHILINE LIIKLUSVOOG
62510:002:2960 Vallikääru ala detailplaneering
VESIALUSTE JA SÕIDUAUTODE
Varem planeeritud hoonestusala
Vallikääru ala DP 2007
JUURDEPÄÄS KRUNDILE
MÄRKUSED:
Kapteni tänav 1. Planeeritav Lootsi 1 kinnistu paikneb Pärnu jõe piiranguvööndis ja Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala nr 27007 kaitsevööndis.
62510:002:0007 2. Pärnu jõgi on avalikus kasutuses vooluveekogu.
3. Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO9102675 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Cottus gobio (võldas).
4. Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO2000293 Pärnu jõe hoiuala (Pärnu).
5. Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO9102674 Cobitis taenia (hink).
6. Kallasraja laius on 10m Pärnu jõe katastripiirist. (Asjaõigusseadus §161, Veeseadus §5, 10, Meresõiduohutuse seadus §2.). Lootsi 1 kinnistu jõepoolsel kaldal on kallasraja laius 10m,
Vallikääru poolsel kaldal 4m.
7. Veekaitsevööndi piir on 10m Pärnu jõe katastripiirist. (Veeseadus §29). Lootsi 1 kinnistu on Pärnu sadama osa, sadama alal veekaitsevööndit ei ole. Kinnsitul olemasolevalt haljastus puudub.
8. Ehituskeeluvööndi ulatus on 50m Pärnu jõe katastripiirist.(Looduskaitseseadus §34-36, 38, 40.) Pärnu linna üldplaneeringuga on Lootsi 1 kinnistu ehituskeelu vöönd vähendatud üldiselt 25
meetrini ja hoonestuse kohal vähendatud vastavalt hoonestusele.
9. Piiranguvööndi ulatus on 100m Pärnu jõe katastripiirist. (Looduskaitseseadus §34-37, 41.)
10. Planeeringuga tehakse ettepanek vähendada planeeritava krundi kohal ehituskeelu vööndit 0 meetrini.
11. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 3m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "S" ja "VK"), kui promenaadi või hoonestusmahtu
III katva varikatuse tariindite paigutamiseks on see vajalik.
12. Planeeringuga antakse ehitusõiguslikud eeldused kaldapromenaadiga integreeritud vesialuste ja sõiduautode tankla, äri ja ühiskondliku funktsiooniga hoonestuse püstitamiseks.
13. Kallasrada viiakse Lootsi 1 krundi ulatuses hoonestuse 1. korruse kohale tõstetud terrassile.
14. Turvalisuse huvides varustatakse paadisildade juurdepääsusillad väravatega, mis on tavaolukorras möödakäijatele suletud.
15. Kinnistu K-1 hoonestust ümbritseva maapinna keskmiseks planeeritavaks kõrguseks on arvestatud 2.10 abs.
16. Planeeritava hoone ±0.000=1.60 ... 3.00abs täpsustatakse projektiga.
17. Kinnistu hoonestamata ja teekatetega sillutamata pinnad haljastatakse.
18. Krundil kõrghaljastus puudub.
19. Lootsi tänava lõiku Sadama tänava ja Kapteni tänava vahel on käsitletud ühesuunalisena.
20. Varemplaneeritud Lootsi tn äärsetele parkimiskohtadele lisandub käesoleva planeeringuga 5 täiendavat tänavaäärset parkimiskohta, kokku on kohti 15.
21. Lootsi 1 kinnistu standardi nõudeid ületavat parkimisvajadust teenindab kesklinna silla juures asuv parkla.
22. Tanklasse sisse- ja välja sõidul on lubatud nii parem-kui vasakpöörded.
23. Hoonete kontuurid, parkimis-, haljastus- ja heakorra lahendus on näidatud tinglikult. Lahendused antakse ehitusprojektiga.
24. Krudile piirdeid ei planeerita.
25. Haljastus on näidatud tinglikult. Lõplik lahendus antakse projektiga.
PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
ILLUSTREERIV JOONIS
ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.02.2021
AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP
EP 00287FIE - 0001
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:500
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 7
LEPPEMÄRGID:
PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR
N OL.OLEVAD KRUNDIPIIRID
PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX
S KORRUSELISUS -/1, MAX H 7.2m ABS
PLANEERITAV HOONESTUSALA
I KORRUSELISUS -1/1, MAX H 7.2m ABS
PLANEERITAV HOONESTUSALA
III KORRUSELISUS -1/3, MAX H 13.2m ABS
PLANEERITAV VARIKATUSE
VK PAIGUTAMISE ALA, MAX H 13.2m ABS
VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA
T2 T2 VAREMPLANEERITUD KAUGKÜTTETRASS
Tankla ala sajuveed kogutakse kokku ja suunatakse läbi liiva- ja õlipüüduri Pärnu jõkke
0
Krundi K1 veeühenduse maakraan T3 T3 PLANEERITAVKAUGKÜTTETRASS
.0
00
Kinnistu K1 kanalisatsiooni liitumine
R1
Pärnu Vesi olmereovee kanalisatsiooniga planeeritavas kaevus KP2 KP2 VAREM PLANEERITUD KESKPINGE TRASS
Planeeritav kinnistu K1 kaugkütteühendus
KP3 PLANEERITAV KESKPINGE TRASS
Planeeritav kinnistu K1 sideühendus
Vajadusel integreeritakse hoone välispiirdesse MP3 PLANEERITAV MADALPINGE TRASS
S3 S3 PLANEERITAV SIDEKAABLI TRASS
0
.0
00
Planeeritav kinnistu K1 liitumiskilp.
R1
Vajadusel integreeritakse hoone välispiirdesse KO3 KO3 PLANEERITAV OLMEREOVEE
VK
8.34
3.00
KANALISATSIOONITRASS
Planeeringuga nähakse ette võimalus OLEMASOLEV HÜDRANT
Vallikraav paigutada krundile alajaam. Alajaama
asukoht on näidatud tinglikult, see täpsustatakse
H
3.00
S 62520:001:0019
Lootsi 1 kinnistu olemasolev
liiva ja õlipüdur Pärnu jõgi L1
S
III
hoone projektiga. Alajaam integreeritakse
kavandatava hoone mahtu või antakse sellele
hoonestusega sobituv arhitektuurne lahendus. K1 PLANEERITAVA KRUNDI NR
PLANEERITAVA KAUGKÜTTEÜHENDUSE
SIIBER
Lootsi 1 kinnistu olemasolev 62520:001:0004
0 PLANEERITUD ALAJAAM
K1
sademevee eesvool 0
2.
T3: Planeeritav kaugküttetrassi koridor
Kinnistu K1 planeeritav kanalisatsiooni liitumine
Pärnu Vesi olmereovee kanalisatsiooniga planeeritavas kaevus 3.
00
Lootsi tn 1
62510:002:0008
SK
T3 S3 K
T3 MPP3
3
3
T3
3 S3
KO
Sa 510: T
62
T3
da 0013
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_DP.dwg, 8 Taristu, 30.05.2021 12:48:05, ISO full bleed A2 (420.00 x 594.00 MM)
I
ma :0
3
KO
tän 001
3
T3 SK
av S
v Geodeetiline märk pp5717,
Lootsi tn 6 // 8 na 5 3 kaitsetsoon 3m märgi tsentrist*
i tä :0300
ts3 KO
ooT 00S2K
62510:002:2860
3
Lootsi tn 2 // Sadama tn 1
L 0:
51 62510:002:0010
62 3 Planeeritav Lootsi 1 kinnistu
KO sademevee kanalisatsiooni liitumiskaev
T2 K3
T3
Varemplaneeritud hoonestusala S S3
Lootsi 6/8 kinnistu DP 2010
Varemplaneeritud kanalisatsiooni liitumine T2 K3
H Lootsi tn 2a
62510:002:2960
Lootsi 6/8 kinnistu DP 2010 S
K
T2
Sademevee kanalisatsiooni
MPP33
T3
ühendus kaevus nr 46 T2 3
SK
Kapteni tänav T3: Planeeritav kaugküttetrass
T2 62510:002:0007
H
T2
Hüdrant nr 290, ID:5059
T2
KP
MP33
T2: varemplaneeritud kaugkütte trassid
T2
Lootsi 6/8 kinnistu DP 2010
T3
T3
Sidekaev F44S31_J01
Liitumine teostada optilise kaabliga liitumist võimadavalt
Kanalisatsiooniühendus kaevus K26
Hüdrant nr 240, ID:14984
T3
MP3: planeeritav madalpinge maakaabli trass
algusega varem Sadama 2 kinnistule planeeritud alajaamast.
MÄRKUSED:
T3: Ühendus olemasoleva Sadama tänava kaugkütte trassiga 1. Planeeritav Lootsi 1 kinnistu paikneb Pärnu jõe piiranguvööndis ja Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala nr 27007
KP3: planeeritav keskpinge maakaabli trass
algusega varem Sadama 2 kinnistule planeeritud alajaamast. kaitsevööndis.
2. Kinnistu K-1 hoonestust ümbritseva maapinna keskmiseks planeeritavaks kõrguseks on arvestatud 2.00 abs.
T3
Vallikääru ala detailplaneering
3. Planeeritava hoone ±0.000=1.60 ... 3.00abs täpsustatakse projektiga.
4. Planeeringuga on käsitletud vaid krundiväliseid trasse. Krundisisesed ühendused on markeeritud lähtuvalt tinglikult
näidatud hoonete asukohtadst, need täpsustatakse ehitusprojektidega.
5. Trasside, nende liitumis- ja käänupunktide asukohad täpsustatakse vastavate trasside projektidega.
6. Trasside liitumised on lahendatud vastavalt trasside valdajate väljastatud tehnilistele tingimustele.
PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
TARISTUJOONIS
´
ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.03.2021
AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP
Suur-Sepa 16 EP 00287FIE - 0001
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:500
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 8
LEPPEMÄRGID:
PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR
OL.OLEVAD KRUNDIPIIRID
Tankla ala sajuveed kogutakse kokku ja suunatakse läbi liiva- ja õlipüüduri Pärnu jõkke
Krundi K1 veeühenduse maakraan PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX
0
S
.0
KORRUSELISUS -/1, MAX H 7.2m ABS
00
Kinnistu K1 kanalisatsiooni liitumine
R1
Pärnu Vesi olmereovee kanalisatsiooniga planeeritavas kaevus PLANEERITAV HOONESTUSALA
I KORRUSELISUS -1/1, MAX H 7.2m ABS
Planeeritav kinnistu K1 kaugkütteühendus
Planeeritav kinnistu K1 sideühendus PLANEERITAV HOONESTUSALA
T3: Planeeritav kaugküttetrassi koridor III KORRUSELISUS -1/3, MAX H 13.2m ABS
Vajadusel integreeritakse hoone välispiirdesse
Kinnistu K1 planeeritav kanalisatsiooni liitumine
00
Pärnu Vesi olmereovee kanalisatsiooniga planeeritavas kaevus Planeeritav kinnistu K1 liitumiskilp.
0.
PLANEERITAV VARIKATUSE
0
Vajadusel integreeritakse hoone välispiirdesse
VK PAIGUTAMISE ALA, MAX H 13.2m ABS
R1
VK
Planeeringuga nähakse ette võimalus paigutada krundile alajaam. Alajaama asukoht on näidatud tinglikult, see täpsustatakse hoone projektiga.
Alajaam integreeritakse kavandatava hoone mahtu või antakse sellele hoonestusega sobituv arhitektuurne lahendus. VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA
Vallikraav
S 62520:001:0019
S T2 T2 VAREMPLANEERITUD KAUGKÜTTETRASS
OLEMASOLEV HÜDRANT Pärnu jõgi L1 III T3 T3 PLANEERITAVKAUGKÜTTETRASS
LOOTSI TÄNAVAL 62520:001:0004
KP2 KP2
K1
VAREM PLANEERITUD KESKPINGE TRASS
KP3 PLANEERITAV KESKPINGE TRASS
MP3 PLANEERITAV MADALPINGE TRASS
Lootsi tn 1
S3 S3 PLANEERITAV SIDEKAABLI TRASS
62510:002:0008
KO3 KO3 PLANEERITAV OLMEREOVEE
SK
T3 S3 K KANALISATSIOONITRASS
T3 MPP
3
Varemplaneeritud kanalisatsiooni liitumine 33 OLEMASOLEV HÜDRANT
Lootsi 6/8 kinnistu DP 2010 T3 H
3 S3
KO
K1
Sa 510: T
62
Kanalisatsiooniühendus kaevus K26
T3
da 0013
Planeeritav 0.4kV trass olemasolevate PLANEERITAVA KRUNDI NR
I
ma :0
madalpinge liinide ringtoitele viimiseks
Varemplaneeritud hoonestusala 3
KO
tän 001
3 PLANEERITAVA KAUGKÜTTEÜHENDUSE
Lootsi 6/8 kinnistu DP 2010 T3 SK
av S
SIIBER
T2: varemplaneeritud kaugkütte trassid v
Lootsi tn 6 // 8 na 5 3 PLANEERITUD ALAJAAM
Lootsi 6/8 kinnistu DP 2010 i tä :0300
ts3 KO
62510:002:2860 T
3
o
Lo 0:00S
2K Lootsi tn 2 // Sadama tn 1
51 62510:002:0010
62 3
KO
T2 K 3
T3
S S3
T2 K3
H Lootsi tn 2a
62510:002:2960
S
K
T2
MPP33
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_DP.dwg, 9 Trasside ühendused, 30.05.2021 12:50:39, ISO full bleed A2 (420.00 x 594.00 MM)
T3
T2 3
SK
Kapteni tänav
T2 62510:002:0007
H
T2
T2 T3: Planeeritav kaugküttetrass
KP
MP33
T2
Planeeritav 0.4kV trass olemasolevate
T3
madalpinge liinide ringtoitele viimiseks
T3
Sidekaev F44S31_J01
Liitumine teostada optilise kaabliga liitumist võimadavalt
T3
MP3: planeeritav madalpinge maakaabli trass
algusega varem Sadama 2 kinnistule planeeritud alajaamast.
KP3: planeeritav keskpinge maakaabli trass
T3
algusega varem Sadama 2 kinnistule planeeritud alajaamast.
Vallikääru ala detailplaneering
T3: Ühendus olemasoleva Sadama tänava kaugkütte trassiga
M
KPP33 Varem planeeritud hoonestusala
Vallikääru ala DP 2007
Varem Sadama 2 kinnistule planeeritud alajaam
T3
Alajaamale antakse arhitektuurselt sobiv erilahendus.
Vallikääru ala detailplaneering
KP2: Elektrikanalisatsiooni torustik varem planeeritaud keskpinge maakaabli trassil
algusega Ringi tänava keskpinge maakaablist.
T3
Vallikääru ala detailplaneering
MÄRKUSED:
1. Planeeritav Lootsi 1 kinnistu paikneb Pärnu jõe piiranguvööndis ja Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala nr 27007
kaitsevööndis.
T3
KP2
2. Kinnistu K-1 hoonestust ümbritseva maapinna keskmiseks planeeritavaks kõrguseks on arvestatud 2.00 abs.
3. Planeeritava hoone ±0.000=1.60 ... 3.00abs täpsustatakse projektiga.
4. Planeeringuga on käsitletud vaid krundiväliseid trasse. Krundisisesed ühendused on markeeritud lähtuvalt tinglikult
näidatud hoonete asukohtadst, need täpsustatakse ehitusprojektidega.
T3
5. Trasside, nende liitumis- ja käänupunktide asukohad täpsustatakse vastavate trasside projektidega.
6. Trasside liitumised on lahendatud vastavalt trasside valdajate väljastatud tehnilistele tingimustele.
KP2
T3
PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
LIITUMISTRASSIDE JOONIS
ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.02.2021
KP2
AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP
EP 00287FIE - 0001
KP2
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:500
T3: Ühendus olemasoleva Sadama tänava kaugkütte trassiga
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 9
LEPPEMÄRGID:
N PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR
Varem planeeritud (Lootsi 6/8 DP) hoonestusala.
Ehitusõigus: TP3, 2 korrust, 1 hoone, 51m², 2k kõrgus 8.2m (9.70abs),
soojustamata osad 11m (nt varikatus lahtise terrassi kohal) OL.OLEVAD KRUNDIPIIRID
PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX
Krundi piirile rajatakse uus betoonkai
S KORRUSELISUS -/1, MAX H 7.2m ABS
Planeeritav uus
jahisadama ujuvkai PLANEERITAV HOONESTUSALA
I KORRUSELISUS -1/1, MAX H 7.2m ABS
PLANEERITAV HOONESTUSALA
III KORRUSELISUS -1/3, MAX H 13.2m ABS
Ujuvkai vesialuste tankla
juurdepääsuks
Tanklal võib olla haljas varikatus
PLANEERITAV VARIKATUSE
VK PAIGUTAMISE ALA, MAX H 13.2m ABS
Krundi piirile rajatakse uus betoonkai VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA
221
413 VAREM PLANEERITUD SILDUMISALA
PLANEERITAV SILDUMISALA
K1 PLANEERITAVA KRUNDI NR
LISANDUVAD HALJASPINNAD
VK
S3
Vallikraav SÄILITATAVAD PUUD JA PÕÕSAD
S3 S 62520:001:0019 331
S S3
ISTUTATAVAD PUUD JA PÕÕSAD
S3
Pärnu jõgi L1 278m² III
62520:001:0004
S3 PARKIMISKOHAD, LOOTSI TÄNAVAL ON
K1 S3 Lootsi tänav muudetakse alates Sadama tänava ja Kapteni tänava
vahelisel lõigul ühesuunaliseks lubatud sõidusuunaga Ringi tänava poole.
VÕIMALIK LUUA 15 PARKIMISKOHTA
PLANEERITAV TÄNAVAKIVISILLUTISEGA
TEE
KAVANDATAVA HOONE
1135m² S4 S3
Lootsi tn 1
62510:002:0008
258m² EHITISEALUNE PIND KOOS
NÄIDATUD KONTUURI PINDALAGA
S3
S4
KERGLIIKLUSTEE
JALAKÄIJATE PÕHILINE LIIKLUSVOOG
Sa 510:
62
S4
da 001
S3 I VESIALUSTE JA SÕIDUAUTODE
ma :0
JUURDEPÄÄS KRUNDILE
521
tän 001
0
av
4.0 LUBATUD SÕIDUSUUNAD
S4 av
Lootsi tn 6 // 8
si tän 0005
62510:002:2860 ot 2: Lootsi tn 2 // Sadama tn 1
Lo 0:00
5 1 62510:002:0010
62
KONTEINERHALJASTUSE TSOONID
522 PLANEERITAV LÄBIPÄÄSU SERVITUUT
Lootsi tn 2a
62510:002:2960
S3
MÄRKUSED:
1. Planeeringuga antakse ehitusõiguslikud eeldused kaldapromenaadiga integreeritud vesialuste ja sõiduautode tankla, äri ja
ühiskondliku funktsiooniga hoonestuse püstitamiseks.
Kapteni tänav 2. Kallasrada viiakse Lootsi 1 krundi ulatuses hoonestuse 1. korruse kohale tõstetud terrassile.
62510:002:0007 3. Planeering näeb ette jalakäijate vaba läbipääsu Lootsi 1 kinnistult veepiiri kohale rajatava promenaadi kaudu. Läbipääsu
tagamiseks seatakse promenaadile Pärnu linna kasuks läbipääsu servituut S3.
4. Planeering näeb ette Lootsi tänava kõnnitee ja kergliiklusraja paigutamise Lootsi 1 krundile ja vahetusena Lootsi 1 kinnistu 6
parkimiskoha paigutamise Lootsi tänavale. Läbipääsu tagamiseks seatakse Lootsi 1 kinnistule Pärnu linna kasuks 3m laiune
läbipääsuservituut S4.
331
5. Turvalisuse huvides varustatakse paadisildade juurdepääsusillad väravatega, mis on tavaolukorras möödakäijatele suletud.
6. Kinnistu hoonestamata ja teekatetega sillutamata pinnad haljastatakse.
7. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ näeb ette planeeringualadele (va kesklinnas ja miljööväärtuslikel aladel)
haljastuse osakaaluks 30% krundi pindalast. Käesolev detailplaneering näeb ette Lootsi tn 1 kinnistule 10% suuruse haljastuse
kavandamist ja 30%-st puudujääva osa ulatuses nähakse ette asendusistutus. Asendusistutuse lahendus, kuidas ja kuhu
asendusistutus rajada, siis see otsustatakse koostöös Pärnu linna haljastuse spetsialistidega.
8. Planeeringu põhi- ja haljastusjoonisel näidatud haljastuse lahendus on tinglik. Haljastus lahendatakse eraldi haljastusprojektiga
arhitektuurse projekti koosseisus.
9. Haljastuse osakaalu suurendamiseks peab arhitektuurne lahendus ette nägema ka vertikaalhaljastuse, konteinerhaljastuse jms
alternatiivsete haljastusvõtete kasutamist.
10. Krundil kõrghaljastus puudub.
11. Planeeringu liikluslahendus lähtub Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna ettepanekust muuta Lootsi tänav osaliselt
Lootsi tänav muudetakse alates Sadama tänava ja Kapteni tänava vahelisel ühesuunaliseks.
lõigul ühesuunaliseks lubatud sõidusuunaga Ringi tänava poole. 12. Lootsi tänava lõiku Sadama tänava ja Kapteni tänava vahel on käsitletud ühesuunalisena.
13. Varemplaneeritud Lootsi tn äärsetele parkimiskohtadele lisandub käesoleva planeeringuga 8 täiendavat tänavaäärset
parkimiskohta, kokku on kohti 15.
14. Lootsi 1 kinnistu standardi nõudeid ületavat parkimisvajadust teenindab kesklinna silla juures asuv parkla.Tanklast väljasõiduks on
lubatud parempööre.
15. Hoonete kontuurid, parkimis-, haljastus- ja heakorra lahendus on näidatud tinglikult. Lahendused antakse ehitusprojektiga.
16. Krundile piirdeid ei planeerita.
PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
HALJASTUSE JA LIIKLUSJOONIS
ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.02.2021
AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP
EP 00287FIE - 0001
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:500
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 10
HOONESTUSALADE TÄHISTUSED:
KRUNDIPIIR
KRUNDIPIIR
15,00
14,00
Lõikesse jääv muutuvkõrgusega kergliiklusteed ja PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX KORRUSELISUS -/1,
13,00 terrasse kandev ning hoonestusala I kattev katuslagi S MAX H 7.2m ABS
12,00
Hoonestuse rajamisel on võimalik injektsiooniankrute
11,00 asendamine ankurdusega rajatavatele PLANEERITAV HOONESTUSALA KORRUSELISUS -1/1,
10,00
kandekonstruktsioonidele I -I MAX H 7.0m ABS
Avastuskeskuse ekspositsioonipind
9,00 ja tehnoruumid Eeldatav suurima üleujutuse kõrgus
1x50a jooksul 3.20m abs EH2000 PLANEERITAV HOONESTUSALA KORRUSELISUS -1/3,
8,00 7.20
Lootsi tänava III MAX H 13.2m ABS
PLANEERITAV ÜLEEHITUSSERVITUUT
7,00 tänavaruum
6,00
Sissepääsu esine
5,00 avatud ruum PLANEERITAV VARIKATUSE PAIGUTAMISE ALA,
4,00 3.20 S VK MAX H 13.2m ABS
3,00
I 2.20
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_LÕIKED.dwg, PROFIIL A, 21.02.2021 21:33:54, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM)
Pärnu jõe 2.00
2,00 veeala
995
1.70
1,00 0.20 1.20 1
3600
2800
0,00
-I 2a
600
-1,00 -1.60 -1.60
-2,00
2b
600
-3,00
2c
-4,00
-5,00
-6,00
-7,00
-8,00 3a
-9,00
-10,00
-11,00
-12,00
3b
-13,00
-14,00 4
-15,00
Olemasolev nõlva profiil
Ujuvsild
Planeeritav betoonkai
TINGMÄRGID:
Sulundsein
Perspektiivsed rostvärgid PLANEERITUD TÄITEPINNAS KESKLIIV
Planeeritava hoone soojustatud 2c
ja isoleeritud betoonkeha Hoonet kandev perspektiivne
Vajadusel on võimalik betoonkaide rajamise vaiasüsteem VOOLAV SAVI
ASFALTKATE
etapil paigaldada injektsioonankrud 1 TÄIDE 3a
JÄMETOLMLIIV PLASTNE SAVILIIV
2a 3b
JÄMETOLMLIIV, SUURE SAVILIIVMOREEN
2b ORGAANIKASISALDUSEGA 4
MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
1. Joonisel kujutatu on skemaatiline lõige kaldarajatiste paigutusest ja planeeritavast ehitusõigusest.
2. Kalda geoloogiline profiil kirjeldab piirkonnale iseloomulikku kihtide paigutust, kuid ei pruugi vastata olukorrale konkreetse lõike asukohas. EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE A
3. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 3m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "S" ja "VK"), kui promenaadi või hoonestusmahtu III katva varikatuse tariindite
paigutamiseks on see vajalik. ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.02.2021
4. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole.
5. Betoonkaid on võimalik rajada planeeringu elluviimise esimesel etapil sõltumatult edasise hoonestamise ajakavast.
AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP
EP 00287FIE - 0001
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:200
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 11
Hoonestuse rajamisel on võimalik injektsiooniankrute asendamine
Hoonestusala III varikatuse paigutamise ala VK ankurdusega rajatavatele kandekonstruktsioonidele
Ruumiosa, mis jagatakse avastuskeskuse
Ruumiosa planeeritavale restoranile ja restorani ruumide vahel
Lõikesse jääv muutuvkõrgusega kergliiklusteed ja HOONESTUSALADE TÄHISTUSED:
terrasse kandev ning hoonestusala I kattev katuslagi Hoonestusala III varikatuse
paigutamise ala VK
KRUNDIPIIR
KRUNDIPIIR
15,00
PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX KORRUSELISUS -/1,
14,00 13.20 S MAX H 7.2m ABS
13,00
PLANEERITAV HOONESTUSALA KORRUSELISUS -1/1,
12,00 12.25
I -I MAX H 7.0m ABS
11,00
450 3100
VK VK Sissepääsu esine
10,00 9.15 avatud ruum
PLANEERITAV HOONESTUSALA KORRUSELISUS -1/3,
9,00 Eeldatav suurima üleujutuse kõrgus III MAX H 13.2m ABS
8.70 1x50a jooksul 3.20m abs EH2000
8,00 7.20 III
2700
PLANEERITAV ÜLEEHITUSSERVITUUT
7,00
6.00 Lootsi tänava
6,00 tänavaruum PLANEERITAV VARIKATUSE PAIGUTAMISE ALA,
5,00
VK MAX H 13.2m ABS
5.10
600 2900 900
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_LÕIKED.dwg, PROFIIL B, 21.02.2021 21:34:05, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM)
S I
2600
4,00 3.20
2.50
1000
3,00 2.20
Pärnu jõe 2.00
2,00 veeala 1.95
1.70 1.60
600 320010267
1,00 0.20 1.20 1
-I
600 2800
0,00
2a
-1,00 -1.60
-2,00
2b
-3,00
2c
-4,00
-5,00
-6,00
-7,00
-8,00 3a
-9,00
-10,00
-11,00
-12,00
3b
-13,00
-14,00 4
-15,00
Olemasolev nõlva profiil Avastuskeskuse ekspositsioonipind
Ujuvsild ja tehnoruumid TINGMÄRGID:
Planeeritav betoonkai Perspektiivsed rostvärgid PLANEERITUD TÄITEPINNAS KESKLIIV
2c
Sulundsein
Planeeritava hoone soojustatud
ASFALTKATE VOOLAV SAVI
ja isoleeritud betoonkeha 1 3a
TÄIDE
Vajadusel on võimalik betoonkaide rajamise
etapil paigaldada injektsioonankrud
JÄMETOLMLIIV PLASTNE SAVILIIV
2a 3b
Hoonet kandev perspektiivne
vaiasüsteem
JÄMETOLMLIIV, SUURE SAVILIIVMOREEN
2b ORGAANIKASISALDUSEGA 4
MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
1. Joonisel kujutatu on skemaatiline lõige kaldarajatiste paigutusest ja planeeritavast ehitusõigusest.
2. Kalda geoloogiline profiil kirjeldab piirkonnale iseloomulikku kihtide paigutust, kuid ei pruugi vastata olukorrale konkreetse lõike asukohas. EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE B
3. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 3m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "S" ja "VK"), kui promenaadi või hoonestusmahtu III katva varikatuse tariindite
paigutamiseks on see vajalik. ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.02.2021
4. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole.
5. Betoonkaid on võimalik rajada planeeringu elluviimise esimesel etapil sõltumatult edasise hoonestamise ajakavast.
AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP
EP 00287FIE - 0001
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:200
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 12
Ruumiosa, mis jagatakse avastuskeskuse ja
restorani ruumide vahel
Lõikesse jääv muutuvkõrgusega kergliiklusteed ja HOONESTUSALADE TÄHISTUSED:
terrasse kandev ning hoonestusala I kattev katuslagi Ruumiosa planeeritavale restoranile
Hoonestusala III varikatuse paigutamise ala VK
KRUNDIPIIR
KRUNDIPIIR
15,00
Hoonestusala III varikatuse PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX KORRUSELISUS -/1,
14,00
950
13.20 paigutamise ala VK
13,00 Tankla varikatus
S MAX H 7.2m ABS
12,00 12.25 Sissepääsu esine
11,00 III avatud ruum, tankimisala I -I PLANEERITAV HOONESTUSALA KORRUSELISUS -1/1,
450 3100
VK VK
MAX H 7.0m ABS
10,00
Eeldatav suurima üleujutuse kõrgus
7200
9.15 1x50a jooksul 3.20m abs EH2000
9,00
PLANEERITAV HOONESTUSALA KORRUSELISUS -1/3,
8,00
8.70
7.20
III MAX H 13.2m ABS
2700
Hoonestuse rajamisel on võimalik
injektsiooniankrute asendamine 7,00
PLANEERITAV ÜLEEHITUSSERVITUUT
6.00
ankurdusega rajatavatele
6,00
kandekonstruktsioonidele
900
PLANEERITAV VARIKATUSE PAIGUTAMISE ALA,
5,00 5.10 Lootsi tänava VK MAX H 13.2m ABS
tänavaruum
4,00 S I
2900
3.20
2.50
1000
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_LÕIKED.dwg, PROFIIL C, 21.02.2021 21:34:15, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM)
3,00 2.20
Pärnu jõe 2.00
600
2,00 veeala
1.60
1,00 0.20 1.20 1
600 2800
600 3200
0,00
Vana -I
-1.60
2a
-1,00 betoonkai
-2,00
2b
-3,00
2c
-4,00
-5,00
-6,00
-7,00
-8,00 3a
-9,00
-10,00
-11,00
-12,00
3b
-13,00
-14,00 4
-15,00
Olemasolev nõlva profiil Avastuskeskuse ekspositsioonipind
Ujuvsild ja tehnoruumid
Planeeritav betoonkai
TINGMÄRGID:
Sulundsein
PLANEERITUD TÄITEPINNAS KESKLIIV
Planeeritava hoone soojustatud 2c
ja isoleeritud betoonkeha
ASFALTKATE VOOLAV SAVI
Perspektiivsed rostvärgid 1 TÄIDE 3a
Vajadusel on võimalik betoonkaide rajamise
etapil paigaldada injektsioonankrud JÄMETOLMLIIV PLASTNE SAVILIIV
2a 3b
Hoonet kandev perspektiivne
vaiasüsteem
JÄMETOLMLIIV, SUURE SAVILIIVMOREEN
2b ORGAANIKASISALDUSEGA 4
MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
1. Joonisel kujutatu on skemaatiline lõige kaldarajatiste paigutusest ja planeeritavast ehitusõigusest.
2. Kalda geoloogiline profiil kirjeldab piirkonnale iseloomulikku kihtide paigutust, kuid ei pruugi vastata olukorrale konkreetse lõike asukohas. EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE A
3. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 3m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "S" ja "VK"), kui promenaadi või hoonestusmahtu III katva varikatuse tariindite
paigutamiseks on see vajalik. ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.02.2021
4. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole.
5. Betoonkaid on võimalik rajada planeeringu elluviimise esimesel etapil sõltumatult edasise hoonestamise ajakavast.
AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP
EP 00287FIE - 0001
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:200
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 13
HOONESTUSALADE TÄHISTUSED:
KRUNDIPIIR
KRUNDIPIIR
15,00
PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX KORRUSELISUS -/1,
14,00 S MAX H 7.2m ABS
13,00
12,00 Hoonestuse rajamisel on võimalik injektsiooniankrute asendamine PLANEERITAV HOONESTUSALA KORRUSELISUS -1/1,
ankurdusega rajatavatele kandekonstruktsioonidele
I -I MAX H 7.0m ABS
11,00
Lõikesse jääv muutuvkõrgusega kergliiklusteed ja
10,00 terrasse kandev ning hoonestusala I kattev katuslagi
PLANEERITAV HOONESTUSALA KORRUSELISUS -1/3,
9,00 Avastuskeskuse ekspositsioonipind
ja tehnoruumid
III MAX H 13.2m ABS
8,00 7.20
PLANEERITAV ÜLEEHITUSSERVITUUT
7,00
Eeldatav suurima üleujutuse kõrgus
6,00 1x50a jooksul 3.20m abs EH2000 PLANEERITAV VARIKATUSE PAIGUTAMISE ALA,
5,00
VK MAX H 13.2m ABS
S I Lootsi tänava
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_LÕIKED.dwg, PROFIIL D, 21.02.2021 21:34:25, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM)
4,00 3.20 tänavaruum
3,00
Vallikraavi 2.00
2,00 veeala
1.20
1,00 0.20
-I 1
600 3300
0,00
2a
-1,00 -1.60
-2,00
2b
-3,00
2c
-4,00
-5,00
-6,00
-7,00
-8,00 3a
-9,00
-10,00
-11,00
-12,00
3b
-13,00
-14,00 4
-15,00
Olemasolev nõlva profiil
TINGMÄRGID:
Planeeritav betoonkai PLANEERITUD TÄITEPINNAS KESKLIIV
2c
Sulundsein
Perspektiivsed rostvärgid
Planeeritava hoone soojustatud ASFALTKATE VOOLAV SAVI
ja isoleeritud betoonkeha Hoonet kandev perspektiivne
1 TÄIDE 3a
Vajadusel on võimalik betoonkaide rajamise vaiasüsteem
etapil paigaldada injektsioonankrud JÄMETOLMLIIV PLASTNE SAVILIIV
2a 3b
JÄMETOLMLIIV, SUURE SAVILIIVMOREEN
2b ORGAANIKASISALDUSEGA 4
MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
1. Joonisel kujutatu on skemaatiline lõige kaldarajatiste paigutusest ja planeeritavast ehitusõigusest.
2. Kalda geoloogiline profiil kirjeldab piirkonnale iseloomulikku kihtide paigutust, kuid ei pruugi vastata olukorrale konkreetse lõike asukohas. EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE D
3. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 3m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "S" ja "VK"), kui promenaadi või hoonestusmahtu III katva varikatuse tariindite
paigutamiseks on see vajalik. ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.02.2021
4. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole.
5. Betoonkaid on võimalik rajada planeeringu elluviimise esimesel etapil sõltumatult edasise hoonestamise ajakavast.
AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP
EP 00287FIE - 0001
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:200
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 14
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_ILLU.dwg, 15_Linnulennult, 18.02.2021 18:22:09, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM)
MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
ILLUSTREERIV JOONIS "VAADE LINNULENNULT SILLA KOHALT"
ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 25.08.2019
ARHITEKT JAAN JAGOMÄGI 22.07.2018
TÖÖ NR F1905DP
AB RIHO JAGOMÄGI FIE EP000287-0001
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA 3D
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 15
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_ILLU.dwg, 16_Vallikraavi sillalt, 18.02.2021 18:21:50, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM)
3
AB RIHO JAGOMÄGI
MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
ILLUSTREERIV JOONIS "VAADE VALLIKRAAVI SILLALT"
ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 25.08.2019
ARHITEKT JAAN JAGOMÄGI 22.07.2018
TÖÖ NR F1905DP
AB RIHO JAGOMÄGI FIE EP000287-0001
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA 3D
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 16
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_ILLU.dwg, 17_Kruiisilaeva tekilt, 18.02.2021 18:21:32, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM)
2
AB RIHO JAGOMÄGI
MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
ILLUSTREERIV JOONIS "VAADE SILDUVA KRUIISILAEVA TEKILT"
ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 25.08.2019
ARHITEKT JAAN JAGOMÄGI 22.07.2018
TÖÖ NR F1905DP
AB RIHO JAGOMÄGI FIE EP000287-0001
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA 3D
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 17
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_ILLU.dwg, 18_Lootsist, 18.02.2021 18:21:18, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM)
MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
ILLUSTREERIV JOONIS "VAADE LOOTSI TÄNAVALT"
ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 25.08.2019
ARHITEKT JAAN JAGOMÄGI 22.07.2018
TÖÖ NR F1905DP
AB RIHO JAGOMÄGI FIE EP000287-0001
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA 3D
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 18
D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_ILLU.dwg, 19_Terrassilt, 18.02.2021 18:21:03, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM)
MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING
ILLUSTREERIV JOONIS "VAADE JAHISADAMA PROMENAADILE RESTORANI TERRASSILT"
ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 25.08.2019
ARHITEKT JAAN JAGOMÄGI 22.07.2018
TÖÖ NR F1905DP
AB RIHO JAGOMÄGI FIE EP000287-0001
PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA 3D
[email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 19
Pärnu linnas Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamise koondtabel
Päästeamet 20.09.2021 kiri nr 7.2-3.4/6592-4
kooskõlastus nr 2233-2021-2
Terviseamet 22.09.2020 kiri nr 9.3-1/19/493-6
Keskkonnaamet 28.09.2021 kiri nr 6-2/21/16791-3
Transpordiamet 31.08.2021 kiri nr 6.3-1/18931-2
Muinsuskaitseamet 03.06.2021 kiri nr 5.1-17.5/4-8
03.06.2021 kooskõlastus nr 40609.
Pärnu Vesi AS 15.09.2020 kooskõlastus nr 188039
Elektrilevi OÜ 17.08.2020 kooskõlastus nr 9598038147
Fortum Eesti AS 14.08. 2020 kooskõlastus nr 105 FE
Telia Eesti AS Kooskõlastus nr 34127973
Saatja: "Merike Lille" <
[email protected]>
Saaja: "RAM Info" <
[email protected]>,
[email protected]
Teema: Lootsi 1
Kuupäev: 2022-10-24 11:57
Tere
Edastan teile Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 otsuse nr 67 „Pärnu linnas
Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“
<https://parnu-my.sharepoint.com/:u:/g/personal/merike_lille_parnu_ee/EWFJ
67e_mLJBjp-dFG7bdx8BHQzKrG6Qms9SguO3qUihfA?e=ALczCc> o_67_Lootsi_1
(1).asice
Lugupidamisega
Merike Lille
volikogu nõunik
5561 5956