dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Lootsi 1

Rahandusministeerium · 24. oktoober 2022
Viit
15-3/8497-1
Registreeritud
24. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
23. november 2022

Failid

  • 📎E-kiri.eml35 KB
  • 📎o_67_Lootsi_1 (1).asice28522 KB

Sisu (failidest)

OTSUS 20.10.2022 nr 67 Pärnu linnas Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Pärnu Linnavolikogu 21.03.2019 otsusega nr 26 on algatatud Pärnu linnas Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu koostamine ja jäetud algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (PlanID 103472). Planeeritav Lootsi tn 1 kinnistu (pindalaga 1738 m²) asub Pärnu linnas, jõe vasakkaldal, Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis, sadamaala, Pärnu jõe ning Ringi tänavaga piirnevas kvartalis. Kinnistul paikneb bensiinijaam ja sadamakai. Planeeringuala külgneb läänes Pärnu jahisadama maa-alaga (Lootsi tn 6/8 kinnistu) ja idas Vallikääru suudmega. Lootsi tn 1 kinnistu on vahelüliks ja sõlmpunktiks Pärnu jõe, Pärnu Jahtklubi ja Pärnu vanasadama vahel. Planeeringuala kontaktvööndis eristuvad selgelt kaks linnaruumilist kihistust: vanemad, 1-2-korruselised puidust eluhooned ning alates 1980-ndatest ehitatud mastaapsemad kivist ja betoonist 3-6-korruselised majutusasutused ning kortermajad. Vanem kihistus, valdavalt lahtise ehitusviisiga ja väikesemastaabiline, asub Lootsi kvartali kirde- ja idaosas. Lootsi tn 1 kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on tootmismaa 50%, ärimaa 50%. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb kinnistu segahoonestuse maa-alal (S). Alal kehtivad Pärnu jõe vasakkalda ja Vallikraavi ala detailplaneering ning Vallikääru pargi kinnistu ja Vallikraavi veeala detailplaneering. Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ poolt on koostatud Lootsi tn 1 kinnistu muinsuskaitse eritingimused (töö nr 391-18, märts 2018, Muinsuskaitseameti 11.07.2018 kooskõlastus nr 33040). Henrikson ja Ko OÜ poolt on koostatud Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (11.12.2018 töö nr 18003199). Planeeringuga kavandatav Kinnistule soovitakse rajada avalikkusele suunatud funktsiooniga hoone (kohvik, turismiinfopunkt, avastuskeskus vms), säilitada autode tankla ja lisada tankur jahtlaevade teenindamiseks, korrastada kaldakindlustus ning kujundada jõe äärde jalakäijate promenaad. Äri- ja tootmismaa sihtotstarve säilib, kuid sihtotsarvete osakaale on täpsustatud planeerimise käigus, võttes arvesse kavandatava ehitise ning (jaht)sadama funktsioonidest tulenevaid vajadusi. Pärnu linna kehtiva üldplaneeringu visioon laiemalt on jõe kallastel elu- ja ärifunktsiooni eelistamine. Seega on kavandatava mõju linnakeskkonnale pigem soodne ning vastab Pärnu linna arengu põhisuundadele. Pärnu kui turismikeskuse ja kuurortlinna üheks omanäolisuse tunnusmärgiks on Pärnu jõe ja kallaste aktiivne kasutus ja nende atraktiivsuse eksponeerimine. Kaldapealse väljaarendamise eesmärk on kvaliteetse keskkonna loomine ja jõeäärse ala linnaruumiline lõimimine. Pärnut peetakse kuurortlinnaks, suvepealinnaks, merelinnaks, jõelinnaks, ajalooliseks linnaks, keskaegseks kindluslinnaks jne. Pärnu linna ruumilise arengu üheks eesmärgiks on avaliku linnaruumi kvaliteedi tõstmine ja ruumiliste võimaluste loomine turistide külastushooaja pikendamiseks ja külastuskoormuse hajutamiseks. Avaliku ruumi kujundamise ja arendamise eesmärkideks on tõsta avaliku ruumi kvaliteeti, luua tingimused linnaruumi aktiivseks ja mitmekülgseks kasutamiseks ning avaliku huvi objektide heakorrastamine. Nimetatud eesmärki täidab ka detailplaneeringuga kavandatav tegevus. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus Planeerimisseaduse § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Käesoleval juhul on selleks ehituskeeluvööndi piiri muutmine. Kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on 25 m katastrikaardi järgsest veepiirist. Planeeringuga kavandatav on üldisemalt küll kooskõlas kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu eesmärkide ja seatud suunistega, kuid avalikkusele suunatud hoone rajamiseks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeringuga nähakse seetõttu ette Pärnu linna üldplaneeringu põhilahenduse muutmine ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata kinnistu ehituskeeluvööndi ulatuseks 0 m. Ehituskeeluvööndi vähendamise täpne ulatus selgub planeerimislaheduse valmimisel. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju. Kuna planeeringuala piirile ulatub üleujutusohuga ala, tuleb planeeringuga kavandatavad rajatised planeerida ja projekteerida selliselt, et need oleksid vastupidavad üleujutustele. Üldplaneeringuga on ranna ja kalda ehituskeeluvööndit täpsustatud. Ehituskeeluvööndi vähendamisel on lähtutud kalda kaitse eesmärkidest ja taimestikust, reljeefist, olemasolevate kinnistute piiridest, teedest ja väljakujunenud asustusest ning korduva üleujutusega alast rannal. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatus on kajastatud üldplaneeringu piirangute plaanil. Üldplaneeringuga ei vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust Lootsi tn 1 kinnistu osas, sest üldplaneeringu koostamise lõppfaasis puudusid detailplaneeringut kooskõlastavate asjaomaste asutuste seisukohad ning seega ei olnud tagatud laiem konsensus detailplaneeringu lahenduse võimaliku sobivuse osas. Nimetatud asjaolusid arvestades on üldplaneeringu põhilahenduse muutmine käesoleval juhul põhjendatud ja asjakohane. Planeeringulahendus Detailplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringus Lootsi tn 1 kinnistule seatud tingimusi eesmärgiga luua konkreetsed eeldused Vallikääru suudme ja jahisadama vahelisel kaldalõigul atraktiivse kaldapromenaadi rajamiseks ja seda teenindava ning sellega seotud hoonestuse väljaehitamiseks selliselt, et antud kaldalõigu toimimine jahisadama osana oleks tagatud parimal võimalikul moel. Täpsemalt tehakse ettepanek muuta Lootsi tn 1 kinnistu maakasutuse sihttotstarvete osakaaluks 80% kuni 90% ärimaale (Ä) ja 10 kuni 20% tootmismaale (T). 2 Detailplaneeringuga nähakse ette Lootsi tn 1 kinnistul ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m asemel 0 m. Äärmise ruumilise kitsikuse tingimustes annab see võimaluse kaldarajatistega integreeritud hoonestuse püstitamiseks, mis mahutab terviklahendusena kaldakindlustustele ehitatud avalikus kasutuses kallasraja, jahisadama kaid ja vesialuste tankla ning Pärnut tõmbekeskusena tugevdava avaliku funktsiooniga avastuskeskuse ja restorani. Planeeringuga on määratud lubatud hoonete arv, hoonete maksimaalne ehitisealune pind ja võimalik hoonete paigutamise ala (hoonestusala) korruste kaupa, hoonete lubatud korruselisus ja suurim kõrgus. Hoonestuse tegelik paiknemine, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse lõplikult konkreetsete hoonete arhitektuur-ehituslike projektidega. Projekteerimisel lähtutakse täiendavalt muinsuskaitse eritingimustest. Ehitisealuse pinna hulka arvestatakse kõik kinnistule ehitatavad hooned (ka kuni 20 m² väikehooned). Rajatised, kui need on hoone (mahulised) olulised arhitektuursed või konstruktiivsed osad, arvestatakse samuti ehitisealuse pinna sisse. Hoonestusalast väljapoole võib paigutada pinnasele rajatud terrassid, sissekäikude kohale paigutatavad varikatused, katuseräästad, välistrepid, rambid jms. Hoone kaldapromenaadist kõrgemal olev suletud ehituslik maht (hoonestusala III) on ca 50% ulatuses läbipaistev. Külastajatele avatud ruumidest tuleb tagada panoraamsed vaated Pärnu jõele. Esimese korruse kohale tõstetud kaldapromenaadi terrassid on siseruumist teenindatavad ja kergliiklusteena läbitavad. Hoonel võib olla üks maa-alune ja kolm maapealset korrust, millele võivad lisanduda tehnilised korrused ventilatsioonikambri vms tarbeks. Hoonestusala III katuslae välispind võib olla lahendatud päikesepaneelina, kui see on integreeritav katuse kujusse ja ei lõhu katuse geomeetrilist vormi. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. Sellise lahenduse võimaldamiseks on planeeritud üle- ehitusservituut S1. Hoonestusala I maa-alune maksimaalne lubatud täisehitusprotsent on 100%. See osa kavandatavast hoonestusest on mõeldud nii tehniliste ja olmeruumide kui osaliselt ka avastuskeskuse väljapanekute ja atraktsioonide ruumideks. Vajadusel paigutatakse sellesse hoonestusalasse ka restorani köök ja integreeritud elektrialajaam. Hoonestusala katuslaele rajatakse kergliiklustee ja vabaõhukohviku terrassid. Hoonestusala maksimaalne maapealne krundi täisehitus on 69%. Hoone maapealne ehitisealune pindala esimese korruse osas võib olla maksimaalselt 1200 m2, see sisaldaks ühtlasi kaldapromenaadi terrasside alust pindala. Hoonestusala III maapealse teise ja kolmanda korruse ehitusmahu ehitisealune pind on 300 m2. Sellesse hooneosasse on kavandatud restorani põhiruumid, võimalusel köök. Hoone kavandatav kõrgus maapinnast (Lootsi tänava tasapinnast) võib olla kuni 11.0 m, abs kõrgusega kuni 13.2 m. Hoone kavandatav +/-0.00 võib jääda vahemikku 1.80 – 3.20 abs kõrgust ning see täpsustatakse projektiga. Absoluutkõrgused on kõik antud EH200 süsteemis. Ehitis asub vaadeldavas asukohas, seega peab hoone arhitektuurne lahendus olema kaasaegne, piirkonda rikastav, ümbritsevat konteksti ja planeeritavat kaldaäärset hoonestust arvestav. Ehitise fassaadimaterjalina kasutada piirkonda sobivaid traditsioonilisi või sadama tööstusmaastiku miljööst inspireeritud materjale: puitlaudis, krohv, tellis, plekk- või vineertahveldis, klaas, betoon jms. Detailplaneeringuga on lubatud rekonstrueerida olemasolev betoonist kaldarajatis (kaldakindlustus). Rekonstrueerimine tähendab senise amortiseerunud kaldarajatise lammutamist ning uue ehitamist. Uue kaldarajatisega võib ette näha ka senise kaldarajatise 3 arhitektuurses disainis parendusi kasutajamugavuse suurendamiseks või üleujutuse ohu minimeerimiseks, sh võib kaldarajatise kavandada senisest erineva lahendusega, et laevadele ehitatavat tanklat oleks hõlbus jõelt kasutada jms põhjustel. Planeeringuga nähakse ette kinnistule avalikult vabalt ja piiranguteta ligipääsetava erinevas tasapinnas atraktiivse kaldapromenaadi kujundamine, kus oleks mõnus aega veeta ning mis ühendaks linna erinevad promenaadid pikemaks terviserajaks. Kaldapromenaadi võib kavandada terrassidega kulgevana, ilmestades ja liigendades promenaadi disainlahendust. Terrasside alust pinda võib vajadusel kasutada linna külastajatele ning kaldapromenaadil liiklejatele vajalike teenuste pakkumiseks (avalik tualett, restorani garderoob ja tualett vms). Ehitusõigusega ja arhitektuursete tingimustega seonduvat on käsitletud planeeringu seletuskirja punktides 6.3 ja 6.4.3 – 6.4.8, tabelis 1 ja 2 ning planeeringujoonisel; rekonstrueeritava betoonist kaldarajatisega ja kaldapromenaadiga seonduvat on käsitletud planeeringu seletuskirja punktides 6.4.1 ja 6.4.2 ning planeeringujoonisel; planeeritava avaliku ruumiga seonduvat on käsitletud planeeringu seletuskirja punktis 6.5.2; ehituskeeluvööndi vähendamisega seonduvat on käsitletud joonisel „Ehituskeeluvööndi muutmine“. Lootsi tn 1 kinnistul olemasolev kõrghaljastus sisuliselt puudub (üks juhuslikult kasvama hakanud kask on jalakäijate silla juures), tankla ümbrus on kaetud kivisillutise ja asfaldiga, kütuse tsisterni ja jõe vaheline ala on hooldatud muruplats, ülejäänud kaldaala on suhteliselt hooldamata ning laguneva kaldarajatise tõttu ka ohtlik. Käesolev detailplaneering näeb ette Lootsi tn 1 kinnistule 10% suuruse haljastuse kavandamise ja 30%-st puudujääva osa ulatuses asendusistutus. Asendusistutuse rajamine ja asukoht otsustatakse koostöös Pärnu Linnavalitsusega. Planeeringu põhijoonisel näidatud haljastuse lahendus on tinglik. Haljastus lahendatakse eraldi haljastusprojektiga arhitektuurse projekti koosseisus. Planeeringuala haljastuslahendust on käsitletud planeeringu seletuskirja punktis 6.6.1 ning planeeringu haljastus- ja liiklusjoonisel. Planeeringulahendus arvestab Lootsi tn 6/8 kinnistu detailplaneeringus kavandatud Lootsi tänava äärse parkimislahenduse ja kergliiklusteedega. Liikluslahendusega tehakse ettepanek muuta Lootsi tänav Sadama ja Kapteni tänava vahelises lõigus ühesuunaliseks sõidusuunaga Ringi tänava poole. Kinnistul säilivad senised sisse- ja väljasõidud Lootsi tänavalt ja tänavale. Sõidukite juurdepääs kinnistule ja krundisisene sõiduala on planeeritud olemasoleva tankla sõidualale. Tanklasisene liiklus on ühesuunaline. Säilitatakse sõiduautosid teenindav tankla ja lisatakse tankur ning ujuvkai jahtlaevade teenindamiseks. Kavandatud on kütusemahutid mahtudega 2x15 m3 (bensiin 95, diisel) ja 2x10 m3 (bensiin 98, diisel eri). Mahutid rajatakse maa-alustena. Jõetankla ruumid paiknevad kallasraja alusel korrusel ja võimaldavad jõetanklale tänavalt teenindamiseks vajaliku juurdepääsu. Vajadusel võivad mõlemad tanklad olla iseteenindavad automaattanklad. Kütusemahuti projekteeritakse maapinda või kallasraja tõusvate terrasside muldkehasse. Tankurite ja tankimiskohtade arv lahendatakse projektiga. Veesõidukite tarbeks on planeeringualaga külgnevale vee-alale kavandatud sildumisala, vajadusel võib tanklasse pääsuks paigaldada kai äärde täiendava ujuvkai. Planeeringuga on ette nähtud kinnistu Lootsi tänava poolsele piirile 1.5 m laiune jalgrattatee lõik, mis ühendab üle Vallikääru silla ja Sadama tänavalt tulevad jalgrattateed Lootsi tänava 4 kõrvale Lootsi tn 6/8 kinnistule varem planeeritud jalgrattateega. Jalakäijatele on planeeritud kaks kinnistut läbivat jalgtee marsruuti. Esimene kulgeb rööbiti rattateega Lootsi tänava ääres. Teine tõuseb krundi mõlemas kaugemas otsas veepiiriga rööbiti esimese korruse kohale rajatavale terrasskatusele. Planeeringuala liikluslahendus sõidukitele, veesõidukitele, jalgratastele ja jalakäijatele on käsitletud planeeringu seletuskirja punktides 6.7.1.1 – 6.7.1.5 ning planeeringu haljastus- ja liiklusjoonisel. Arvestades piirkonna kesklinnalikku tihedust on parkimiskohtade arvutuse aluseks võetud piirkond kesklinn, keskuse klass 2 – 4, vastavalt parkimisstandardile EVS 843:2016, „Tänavad“. Kokku on Lootsi tn 1 krundi parkimisvajadus 8 kohta. Tankla alal on võimalik parkida 2 autot. Tankimisega seotud lühiajaline peatumine on võimalik Lootsi tn 1 krundi tankla alal kuni 4 autole. Lootsi tänavale lisanduvad Lootsi tn 1 krundiga külgneva tänavalõigu lõpliku heakorrastamise ja parkimiskorra ümberkorraldamisega täiendavad 5 parkimiskohta ja Lootsi tn 6/8 krundi kõrvale lisandub sellega veel täiendavalt 2 parkimiskohta. Kokku on Lootsi tn 1 kinnistu äärsel tänavalõigul 10 üldkasutatavat avalikku parkimiskohta. Ekskursioonibussi peatuskoht grupi välja laskmiseks ja peale võtmiseks on planeeritud Lootsi tänavale tankla kõrvale. Kuna Lootsi tn 1 kinnistu veealuste tankla teenindab esmajärjekorras Lootsi tn 6/8 asuva jahisadama vajadusi, siis on asjakohane tagada 3 parkimiskohta Lootsi tn 6/8 parkimisaladel. Planeeringualale projekteeritakse vähemalt 20 kohaline jalgrattaparkla (10 kohta avastuskeskusele ja 10 kohta restoranile). Töötajate jalgrataste hoid lahendatakse projektiga hoonesiseselt. Planeeringuala parkimisvajadus ja -lahendus ning jalgrataste parkimisega seonduv on käsitletud planeeringu seletuskirja punktides 6.7.2.1 – 6.7.2.3 ning planeeringu haljastus- ja liiklusjoonisel. Lootsi tänaval kulgevate trasside haldajad on Lootsi tn 1 krundi kõik liitumised (välja arvatud reoveekanalisatsioon) välja ehitanud. Fortum Eesti AS, Telia Eesti AS, Eesti Energia AS ja Pärnu Vesi AS on väljastanud detailplaneeringu koostamiseks tehnilised tingimused. Planeeringuga on ette nähtud kaugkütte ja olmereoveekanalisatsiooni kinnistuühenduste rajamine ja võimalus teiste kinnistuühenduste rekonstrueerimiseks. Kinnistu on ühendatud ühisveevärgiga. Veeühenduse maakraan on veekaevus nr 505 krundipiiri ääres. Reovee ärajuhtimiseks on planeeritud torustik piki Lootsi tänavat. Ühendus teha Lootsi ja Kapteni tänava ristmikul kaevus nr 26 (5-G-10). Võimalike edaspidiste kinnistu veevärgi ümberehituste korral ja olmereoveekanalisatsiooni projekteerimisel ja väljaehitamisel tuleb lähtuda kehtivatest normatiividest, Pärnu Vesi AS tehnilistest nõuetest ja heast ehitustavast. Kinnistu peab olema varustatud veemõõdusõlmega. Lootsi tn 1 tanklale on välja ehitatud nõuetekohane õli- ja liivapüüduriga sademevete kanalisatsioon, eesvooluga Pärnu jõgi. Tankla ümberehituse korral ehitatakse vastavalt ümber ka sademevee süsteem. Puhuks kui sademevett ei saa juhtida filtrist otse jõkke, on selleks vajaduseks planeeritud täiendavalt sademevee kanalisatsiooni trass piki Lootsi 5 tänavat. Ühendus tehakse Lootsi tn kaevus nr 46 (5-G-10). Katustelt ja terrassidelt kogutud sademeveed juhitakse sademevee kanalisatsiooni või otse jõkke. Lähim tuletõrjehüdrant asub Lootsi tänaval, sõlmes nr 503 (5-G10), hüdrant nr 240, teine lähim tuletõrjehüdrant asub Sadama tänaval, hüdrant nr 290, planeeringuala jääb mõlema hüdrandi 100 m tööraadiusesse. Olemasolev sidevõrk on teostatud vaskkaabliga VMOHBU 5 x 2 pinnases. Planeeringuga on ette nähtud olemasoleva ühenduse parendamiseks sideliini trassikoridor multitoru ehituseks lähtuvana Sadama tänav 3 juures asuvast sidekaevust F44S31_J01. Projekteerimisel tuleb ette näha kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Optilise kaabliga liitumise valmidus sidekaevus F44S31_J01. Sisevõrkude projekteerimisel lähtuda Telia dokumendist „LAN sisevõrkude ehitamine korter- ja ärimajades“. Gaasitrassi piirkonnas väljaehitatud ei ole, gaasitrassi ei planeerita. Lootsi tn 1 kinnistu olemasolev elektri liitumispunkt on krundi piiril liitumiskilbis. Käesolevalt on kinnistu peakaitsme suurus 50 A, mis on piisav esimese etapiga ümberehitatavate kaide ja tankla toimimiseks. Kinnistu eeldatav vajalik peakaitsme suurus on 315 A, see aga eeldab elektrivarustuse tagamiseks toiteraadiusesse uue alajaama ehitamist. Vallikääru ala detailplaneeringuga on Sadama tn 2 kinnistule varasemalt planeeritud hoonestusmahtu integreeritud alajaam. Integreerimisvajaduse põhjenduseks on piirkonna eripära, mis seisneb ühelt poolt asukohas Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis, teiselt poolt aga piirkonna linnaruumi olemuses ja linna planeerimisdokumentides sõnastatud ambitsioonis kujundada Pärnu jõe kaldapealsetel välja terviklik kvaliteetne linnaruum. Kompleksalajaamade mudelite arhitektuursed lahendused ei sobitu selle ala miljöölise identiteediga. Kuna Sadama tn 2 hoonestamine ei ole täna päevakorral, arvestatakse Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringus võimalusega, et alajaam püstitatakse Lootsi tn 1 kinnistule ja integreeritakse kavandatava hoone ehituslikku mahtu. Mõeldav on ka kompleksalajaama kasutamine eeldusel, et sellele õnnestub lisada sobiv arhitektuurne dekoor. Alajaama asukoht ja ehituslik lahendus määratakse kavandatava hoone ehitusprojektiga. Alajaama eeldatav asukoht on näidatud planeeringu liitumistrasside joonisel. Alajaama teenindamiseks on sellel asukohal tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide projekteeritakse 10 kV maakaabelliiniga alates Ringi alajaamast jätkates Sadama tänava alguses juba maapinda paigaldatud elektrikanalisatsiooni torustikku. Elektritoide liitumiskilpidest objektideni on ette nähtud maakaabliga. Alajaama ja sellega seotud ühendus- ja toitekaablite paigutamiseks Sadama tn 2 kinnistule seatakse Elektrilevi OÜ kasuks tehnorajatiste maakasutusõiguse tagamiseks servituut, alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustata. Elektrikaablid on planeeritud olemasolevate trasside sihtidele. Elektrikaablite kaitsetsoonidesse ei ole teisi kommunikatsioone planeeritud. Elektripaigaldiste vee- ja niiskustundlikud osad, samuti planeeritav alajaam tuleb üleujutusriskist tulenevalt paigaldada kõrgusmärgist 3.20 abs (EH2000) kõrgemale. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Lootsi tn 1 kinnistu paikneb Pärnu linna kaugküttepiirkonnas. Planeeritava hoonestuse kaugkütte soojavarustus (T3) on planeeritud olemasolevast eelisoleeritud Sadama tänava DN350/560 kaugküttetorustikust. Põhimõttelise võimalusena on näidatud ka trassi pikendus (T3) olemasolevatest eelisoleeritud kaugküttetorustiku DN100/250 perspektiivsetest otstest Lootsi põik tänaval. Lootsi tänaval ühendub see varem Lootsi tn 6/8 detailplaneeringuga planeeritud Lootsi tänava kaugküttetrassiga (T2), mis omakorda liitub käesolevas planeeringus kavandatud Lootsi tänava kaugküttetrassiga (T3). Lootsi tn 1 kinnistu 6 kavandatud liitumispunkti asukoht kaugkütte tänavatorustikuga on kinnistu piiril. Torustiku projekteerimisel arvestada, et kaugküttetorustiku paigaldusala laius on ca 0,6 m (lisandub kaitsetsoon 1 m kummalegi poole torustikku); kaugküttetorustiku asukohavalik peab võimaldama paigaldust termilist pikenemist kompenseeriva lahendusena. Hoonestuse sisendi asukoht täpsustatakse arhitektuurse projekteerimisega, sest hoonet projekteerimata ei ole võimalik teada soojasõlme täpset asukohta, et jälgida nõuet – kaugküttetorustik peab sisenema vahetult hoone soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed (hoonet läbivad) primaarparameetrilised torustikud ei ole lubatud. Kui arhitektuurse projekteerimise käigus, selgub, et seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb see vältimatu erijuhuna kooskõlastada vastava võrguettevõttega. Liitumispunktiks, st omandipiiriks (teeninduspiiriks) on kinnistu piir. Torustikud tänava transpordimaal kuni liitumispunktini kuuluvad vastavale võrguettevõttele, kinnistusisesed torustikud alates liitumispunktist kuuluvad kinnistu omanikule; detailplaneeringu kehtestamise järgselt, liitumiseks kaugküttevõrguga tuleb taotleda võrguettevõtjalt projekteerimistingimused planeeringuga kavandatud kaugkütte primaartorustike ja hoonestuse sisepaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks. Võrguettevõtjaga liitumislepingu sõlmimise aluseks, kaugküttepaigaldiste kuuluvuspiiride määramise aluseks, vajadusel torustike isikliku kasutusõiguse seadmise aluseks saavad üldjuhul olema planeeritud kinnistu(te)l ja planeeringu alas paikneva hoonestuse välisvõrkude- ja sisepaigaldiste ehitusprojektid. Krundi välisvalgustus lahendatakse ehitusprojekti asendiplaaniga. Arvestada tuleb sissesõiduteed markeeriva valgustusega. Soovitav on anda arhitektuurse projektiga fassaadide ja haljastuse valgustuse lahendus. Planeeringuala taristulahendus on käsitletud planeeringu seletuskirja punktis 6.8 ja taristu- ning liitumistrasside joonistel. Ehitusõigusega reguleeritavad tuleohutusabinõud, sh kujad on käsitletud planeeringu seletuskirja punktides 6.10.2.1 – 6.10.2.3, kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused punktis 6.11, keskkonnatingimused punktis 6.12 ning piirangud, sh servituudid punktis 6.13. Detailplaneeringule KSH eelhinnangu koostanud ekspertidele esitatud info alusel jõuti eelhinnangus järeldusele, et Pärnu Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringuga kavandatud tegvuste elluviimisel ning keskkonnameetmete rakendamisel ei avaldu ebasoodsat keskkonnamõju, mis on oluline keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning KSH protsessi algatamine ega läbiviimine ei ole vajalik. Lootsi tn 1 ja Lootsi tn 6/8 kinnistute planeerimine on vaadeldavad ühtse tervikuna. Eelhinnangus on käsitletud ning hinnatud vaid täiendava tankuri rajamise ning avaliku hoone rajamisega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Kaldakindlustuse rajamise mõjude osas on koostatud eraldi eelhinnang. Arvestades käesoleva detailplaneeringu eelhinnangus ja eelnevalt koostatud eelhinnangus toodud teavet ei ole kavandatava tegevuse kumulatiivse mõju avaldumine olulises ebasoodsas mahus tõenäoline, kui arvestatakse toodud tingimuste ning nõuetega. Projekteerimise käigus tuleb hinnata ehitusele vee erikasutuse keskkonnaloa või veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemise vajalikkust. Vastavalt veeseaduse (VeeS) §187 punktidele 8, 10 11 ja 17 on vee erikasutuse keskkonnaloa kohustus, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist, paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist, kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist ja muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu. Juhul kui süvendamise, süvendipinnase veekogusse paigutamise, tahkete ainete uputamise ja kaadamise mahud jäävad 5-100 m3 piiresse, siis on VeeS § 196 lõike 2 7 punktidele 2, 3 ja 5 vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut. Juhul kui projekteerimise käigus selgub, et vee erikasutuse keskkonnaloa vajadusega tegevuste maht osutub suuremaks kui 500 m3, tuleb projektile algatada keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlus. Planeeringu elluviimine Detailplaneeringu seletuskirja punktis 7 „Detailplaneeringu elluviimine“ käsitletakse planeeringu elluviimiseks vajalikke tegevusi ja nende järjekorda, sh servituutide seadmise vajadus. Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute teostamiseks ja edaspidi koostatavatele ehituslikele projektidele. Koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Detailplaneeringu kohaste kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi igakordsete valdajate poolt. Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole kohalikul omavalitsusel kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi, sh avalikuks kasutamiseks ettenähtud teid ja sellega seonduvad rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi juhul, kui kokku ei lepita teisiti. Pärnu Linnavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik on sõlminud halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või välja ehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks katmiseks Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad. Tehniliste takistuste ilmnemisel paigaldatakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalikud ehitised, sealhulgas tehnovõrgud ja -rajatised ning avalikule teele juurdepääsuteed, lähimale tehniliselt sobivaimale võimalikule alale. Detailplaneering on vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 20.01.2022 otsusega nr 14. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Terviseamet (22.09.2020), Keskkonnaamet (28.09.2021), Muinsuskaitseamet (03.06.2021), Päästeamet (20.09.2021), Transpordiamet (31.08.2021) ja võrguvaldajad. Keskkonnaamet on andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringus näidatud ulatuses 14.03.2022 kirjaga. Planeeringu järelevalve ja ärakuulamise tulemused Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 15.02 – 17.03.2022, mille käigus esitas Indela Advokaadibüroo (SP1 OÜ esindaja) planeeringulahenduse osas arvamusi ja vastuväiteid. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond edastas arvamuse esitajatele omapoolsed kirjalikud selgitused 08.04.2022 kirjaga nr 8-4/190-30. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 02.05.2022, arutelul ei osalenud arvamuse esitajad. SP1 OÜ edastas 01.05.2022 linnavalitsusele täiendava pöördumise kirjalikult, jäädes kokkuvõtvalt oma varem esitatud seisukohtade juurde. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 5 ja § 90 lg 1 alusel esitas linnavalitsus 23.05.2022 kirjaga nr 8-4/190/2022-33 detailplaneeringu Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitusele järelevalve teostamiseks ja heakskiitmiseks ning seisukoha võtmiseks detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalike arvamuste kohta, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja 8 põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. PlanS § 90 lg 3 p 2 vastavalt toimus 04.08.2022 Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talituses vaidlevate osapoolte – kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja linnavalitsuse esindajate ärakuulamine. Sellel osalesid linnavalitsuse ja planeeringust huvitatud isiku esindajad, arvamuste esitaja kohale ei ilmunud. Arvamuste ärakuulamise tulemusena otsustas linnavalitsus detailplaneeringu seletuskirja täiendada järgmiselt: a) peatükki 7.2 lisatakse, et kallasraja servituut seatakse linnavalitsuse kasuks enne ehitusloa väljastamist; b) haljastuse peatükki 6.6.1. täiendatakse ‒ haljastuse suurendamiseks nähakse lisaks pindhaljastusele ette vertikaalhaljastus, konteinerhaljastus ja muud sellised alternatiivsed lahendused, seletuskirja lisatakse põhjendused, miks antud detailplaneeringu lahenduse puhul kasutatakse üldplaneeringus toodud erisusi nii haljastuse kui ka parkimise osas; c) seletuskirja peatükki 7.4 lisatakse, et iga ehitusetapiga tagatakse heakord ja haljastus. Linnavalitsus esitas 11.08.2022 kirjaga nr 8-4/190-35 Rahandusministeeriumile täiendatud detailplaneeringu seletuskirja. Rahandusministeerium kontrollis seletuskirja ning tõdes, et seletuskirja on vastavalt täiendatud. Lähtuvalt linnavalitsuse esitatud detailplaneeringu materjalidest ja täiendatud seletuskirjast, ärakuulamisel antud selgitustest ning PlanS § 90 lg 4 alusel andis Rahandusministeerium seisukoha arvestamata jäänud arvamuste kohta. 1. Arvamuse esitaja leiab, et ehituskeeluvööndi vähendamine ning vaid aasta tagasi kehtestatud üldplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud, selleks puudub avalik huvi. Linnavalitsuse seisukoht: Planeeringuala väljaarendamise eesmärk on kvaliteetse keskkonna loomine ja jõeäärse ala linnaruumiline lõimimine. Pärnu linna ruumilise arengu üheks eesmärgiks on avaliku linnaruumi kvaliteedi tõstmine ja ruumiliste võimaluste loomine turistide külastushooaja pikendamiseks ning külastuskoormuse hajutamiseks, luua tingimused linnaruumi aktiivseks ja mitmekülgseks kasutamiseks ning avaliku huvi objektide heakorrastamine. Pärnu Linnavolikogu on detailplaneeringu vastuvõtmisega leidnud, et olemuselt on kavandatav üldplaneeringu eesmärkide ja suundumustega kooskõlas ning asukohta sobilik. Tegemist on erandliku olukorraga ning üldplaneeringu põhilahenduse muutmise vajalikkust on kaalutud põhjalikult. Ehituskeeluvööndi muutmine on olnud detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks selle algatamisest alates ja kuivõrd detailplaneeringu koostamine algatati enne kehtiva üldplaneeringu kehtestamist, ei ole ehituskeeluvööndi vähendamise välistamine põhjendatud asjaolul, et pärast selle algatamist on kehtestatud üldplaneering. Üldplaneeringu koostamisel kaaluti ehituskeeluvööndi vähendamise võimalust Lootsi tn 1 kinnistul. Kuna aga üldplaneeringu menetlus ja detailplaneeringu menetlus toimusid eraldi ja ajalise nihkega, siis üldplaneeringu vastuvõtmise ajaks ei olnud selge Lootsi tn 1 täpne planeeringulahendus, planeering oli saadetud alles arvamuste avaldamiseks ja kooskõlastamiseks. Üldplaneeringut koostades ei tehtud kergekäeliselt ettepanekuid ehituskeeluvööndi vähendamiseks ning seepärast ei saanud linnavalitsus teha üldplaneeringuga ettepanekut Lootsi tn 1 kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole era- ega ärihuvides, vaid olulisel määral ka avalikes huvides ‒ bensiinijaama jõe äärde on vaja jahtide ja mootorpaatide tankimiseks. Lisaks kavandatakse ehituskeeluvööndisse kaldapromenaad, rekonstrueeritakse kaldakindlustus. Kalda kindlustamine ja detailplaneeringu kohaselt planeeringuala väljaarendamine aitab 9 suunata inimesi jõe ja mere äärde, muulile, Vallikääru jalakäijate sillale, kesklinna. Kaldakindlustus vajab korda tegemist, millega tagatakse nii jalakäijate kui ka veeliiklusaluste turvalisus. Kõik eelnev on vajalik piirkonna ja selle avaliku ruumi kvaliteetseks kujundamiseks ja planeerimiseks, mis kogumis on kahtluseta avalikes huvides. Rahandusministeeriumi seisukoht: Üldplaneeringu muutmine ning ehituskeeluvööndi vähendamine saab olla vaid erandlik. Erandi kasutamise võimaluse annab looduskaitseseaduse § 40 lg 3, mille kohaselt võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Erandi tegemine saab toimuda vaid põhjendatud vajadusel läbi avaliku planeerimisprotsessi. Keskkonnaamet 14.03.2022 kirjaga nr 7-13/22/2053-3 on andnud nõusoleku detailplaneeringuga Lootsi tn 1 kinnistu osas Pärnu jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Seega on Keskkonnaamet pidanud ehituseeluvööndi vähendamist antud detailplaneeringu alusel põhjendatuks. Sellega on täidetud looduskaitseseaduse nõue. Rahandusministeeriumi pädevuses ei ole hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise otstarbekust, seda hindab Keskkonnaamet nõusoleku andmisel. Rahandusministeerium saab Keskkonnaameti nõusolekut käsitleda kui instrumenti detailplaneeringu õiguspärasuse tagamisel ja lugeda detailplaneeringu selles osas vastavaks keskkonnakaitse nõuetele. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus tingib ka üldplaneeringu muutmise vajaduse. Rahandusministeeriumi hinnangul on planeeringulahenduses arvestatud nii erahuvi kui ka avaliku huviga. Kinnistu asub linnaruumis olulises asukohas ning planeeringulahendus aitab kaasa piirkonna atraktiivsuse ja külastatavuse suurendamisele. Säilitatakse ning renoveeritakse Pärnu jõe kaldal olev kütusetankla, mis on vajalik Pärnu jõel ja lahel liikuvate aluste tankimiseks. 2. Arvamuse esitaja leiab, et tagatud ei ole kallasraja katkematu läbimine erakinnistul, kui rada on tõstetud hoone ühekorruselise hooneosa katuslaele. Linnavalitsuse seisukoht: Tagamaks avaliku kallasraja läbitavus Lootsi tn 1 kinnistu ulatuses on vastav servituudiala kantud planeeringu joonistele ja täiendatud seletuskirja. Arvestades Lootsi tn 1 kinnistu külgnemist jõega ning kavandatava hoonestusala paiknemist, on kallasraja tagamine servituudiala kaudu proportsionaalne ja vajalik meede ning omab ka sisulist tähendust. Rahandusministeeriumi seisukoht: Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 6.13.1 „Servituudid“ on fikseeritud, et planeering näeb ette jalakäijate vaba läbipääsu Lootsi 1 kinnistult veepiiri kohale rajatava promenaadi kaudu. Läbipääsu tagamiseks seatakse promenaadile Pärnu linna kasuks läbipääsu servituut S3. Seletuskirja detailplaneeringu elluviimise peatükki 7.2 „Servituutide seadmine“ on lisatud, et enne ehitusloa väljastamist seatakse Lootsi tn 1 kinnistule Pärnu Linnavalitsuse kasuks kallasraja servituut S3. Servituudiala S3 on märgitud ka planeeringujoonisele. Detailplaneeringuga on ette nähtud avalikuks kasutamiseks mõeldud kallasrada ning tagatud kallasraja katkematu läbimine planeeringualal, so Lootsi tn 1 kinnistul. Kallasraja avalikuks kasutamiseks mõeldud servituut seatakse kinnistule ning see ei sõltu omaniku muutusest. PlanS § 126 lg 1 p 17 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine, servituutide seadmise vajaduse märkimine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Seega on seadustega pandud ülesanne täidetud, detailplaneeringuga on tagatud avalik juurdepääs kallasrajale ning seal vaba liikumine. 10 3. Arvamuse esitaja leiab, et ujuvkai ehitamine ei ole põhjendatud, see segab jõeliiklust. Lootsi tn 1 kinnistut suurendatakse varjatult sellega, et antakse võimalus jõe kohale ehitada uus betoonist kai. Linnavalitsuse seisukoht: Jõe kasutamine erinevate jõesõidukite poolt on jõeäärse linna seisukohalt igati tervitatav ja asjaoludest ei nähtu, et ujuvkai rajamine planeeringus ettenähtud viisil võiks takistada veesõidukite liiklust jõel. Olemasoleva kai rekonstrueerimine ja laiemaks ehitamine tagab selle parema turvalisuse ja kasutamise ning ei ole vastuolus avaliku huvi ja avalikkuse ootustega kvaliteetse jõeäärse linnaruumi tekkimisel. Lootsi tn 1 kinnistu piire ei suurendata jõe arvelt ja planeeringulahendusega kinnistu piiride muutmist ei kavandata. Rahandusministeeriumi seisukoht: Veesõiduohutuse Pärnu jõel peab tagama Transpordiamet koostöös Pärnu Linnavalitsusega. Pärnu jõgi kuni Reiu jõe suudmeni on meresõiduohutuse seaduse kohaselt laevatav veekogu, lisaks on Pärnu jõgi avalikult kasutatav veekogu. Kui planeering käsitleb veesõiduohutuse küsimusi, siis Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ järgi tuleb planeering Transpordiametiga kooskõlastada. Transpordiamet on Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu märkusteta sisu osas kooskõlastanud 31.08.2021 kirjaga nr 6.3-1/18931-2. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule planeeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet. Kui Transpordiamet on detailplaneeringu kooskõlastanud, siis saab Rahandusministeerium lugeda detailplaneeringu vastavaks veesõiduohutuse nõuetele. Seletuskirja peatükis 7.2 „Servituutide seadmine“ on toodud, et üleehitusservituut S1 seatakse Lootsi 1 kinnistu kasuks kinnistule Pärnu jõgi L1 (62520:001:0004). Servituut S1 on vajalik, kui betoonkaide rekonstrueerimiseks tuleb uus tarindisein rajada olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole või kui kallasraja alune kandev konstruktsioon on vaja paigutada üle olemasoleva veepiiri (krundi piiri) veeala kohale. Servituudiala S1 on märgitud ka planeeringujoonisele. Seega planeeringulahendusest on aru saada, kuhu servituudialad on määratud, miks need on kavandatud ja missugustel tingimustel. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasoleva betoonkai rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. Sellise lahenduse võimaldamiseks on planeeritud üleehitusservituut S1. Rahandusministeerium lisab täiendavalt, et koostab Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringut „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“. Erinevate huvigruppidega toimunud koostöö tulemusena on selgunud, et Pärnu jõele on vajalik kavandada uusi ujuvkaisid-sildumisalasid ning bensiinijaam jõe ääres veesõidukite tankimiseks on hädavajalik. Detailplaneeringus on arvestatud Pärnu jõel veeliikluse arenguks olulise tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadusega. 4. Arvamuse esitaja leiab, et kinnistu täisehituseks peaks olema 35%, siis mahuks ära üldplaneeringuga ettenähtud parkimine (parkimine üldjuhul omal kinnistul) ja detailplaneeringu algatamise otsuses ette nähtud haljastus (20%). Linnavalitsuse seisukoht: Kavandatava hoone mahtu, selle funktsioonide paljusust ja teisalt üldplaneeringu erisust 11 arvestades on lahendatud parkimine planeeritava kinnistuga külgnevalt. Samas tagatakse avaliku kergliiklustee kulgemine üle Lootsi tn 1 erakinnistu. Planeeringulahendusega kavandatav hoonemaht ja korruselisus on optimaalne ja tagab kõikide hoonesse kavandatud funktsioonide koostoimimise. Kinnistu täisehitusega 35% seevastu hoonesse kõiki eesmärgipäraseid tegevusi ei mahuta. Segahoonestuse maa-ala hoonestamise põhimõtted (korruselisus, hoonete arv krundil, hoonete paiknemine krundil jms) määratakse igakordselt eraldi lähtudes konkreetse piirkonna ja funktsiooni eripärast. Tehnoruumide paigutamisega hoonesse täiendavaid korruseid ei lisandu. Üldplaneeringuga on segahoonestusalal lubatud teatud haljastuslahenduse erisused. Kuna piirkond on eriline, siis linnavalitsus on üldplaneeringu erisusi ka õigustatult kasutama pidanud. Ka parkimiseks on üldplaneeringus toodud erisused, nende kasutamine on antud detailplaneeringu puhul põhjendatud. Rahandusministeeriumi seisukoht: Rahandusministeerium nõustub linnavalitsuse selgitustega ja on seisukohal, et kohalik omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud arvamusega ei ole võimalik arvestada. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt asub Lootsi tn 1 kinnistu segahoonestusalal. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 4.3.2“ Segahoonestuse maa-ala (S)“ kohaselt on tegemist funktsionaalselt mitmekülgse piirkonnaga, kus erinevad otstarbed on omavahel põimunud luues aktiivses kasutuses oleva ja mitmekülgse linnakeskkonna. Peatükis on seatud tingimused alal parkimise korraldamiseks, haljastamiseks. - Reeglina tuleb tagada standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil arvestades kesklinna transporditsooni erisusi. - Kohalikul omavalitsusel on õigus parkimiskohtade arvu kaalutlusotsuse aluse vähendada muinsuskaitsealal, selle kaitsevöönd ja miljööväärtuslikul alal, kus juba väljakujunenud väärtuslik hoonestus ja õueala ei võimalda krundile mõistlikku juurdepääsu parkimiseks või krundile kavandatav parkimislahendus vähendab ala või üksikobjekti eripära ja väärtust. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 8.2 „Liikluskorraldus ja parkimine“ on selgitatud, et parkimiskorraldusega mõjutatakse inimeste liikumisharjumusi. Parkimise korraldus ja nõuded parkimisvõimaluste tagamiseks peavad lähtuma kogu piirkonna funktsioonidest ja arengueesmärkidest terviklikuna. Lähtuvalt säästva linnalise liikuvuse kavandamise eesmärgist võib linn vajaduse korral parkimisnõuet muuta arvestades ala asukohta, krundi eripära ja võimalusi, kavandatavast tegevusest tulenevat vajadust ning muid asjakohaseid kaalutlusi. Linnakeskuse alal tuleb eelistada jalakäija ja jalgrattasõbraliku linnaruumi arendamist ja parkimisalade kavandamisel tuleb tagada inimsõbralik linnaruum. Üldplaneeringu seletuskirja segahoonestuse peatükis on haljastuse kohta toodud järgmist. Väikseim lubatud haljastuse osakaal 30% krundi pinnast (v.a. kesklinnas, miljööväärtuslikul alal, väärtuslikul üksikobjektid kus haljastuse osakaal määratakse igakordselt eraldi). Põhjendatud juhul võib kohalik omavalitsus lubada haljastusprotsendi vähendamist. Märkusena on toodud, et haljastusprotsendi vähendamise eelduseks on reeglina kokkulepe, mille alusel puudujääv haljastuse osakaal kompenseeritakse mujal linna territooriumil (tänaval, avalikul haljasalal). Veel on fikseeritud, et lähtuvalt hoonestuslaadist ja funktsioonist võib kohalik omavalitsus nõuda haljastuse erilahendusi (katusehaljastus, vertikaalhaljastus, konteinerhaljastus vms). Detailplaneering näeb ette Lootsi tn 1 kinnistule 10% krundi pinnast haljastuse kavandamist. Seletuskirja peatükis 6.6.1 „Haljastuse kontseptsioon“ on fikseeritud, et juhul, kui pole võimalik tagada ettenähtud üldplaneeringu kohast haljastust 30%, nähakse puudujääva osa ulatuses ette asendusistutus. Arvamuste ärakuulamisel kokku lepitud täiendav selgitus 12 parkimis- ja haljastuslahenduste puhul üldplaneeringu erisuste kasutamise kohta on seletuskirja lisatud. Peatükis 6.6.1 on selgitatud, et Lootsi 1 kinnistu asub kesklinnas, muinsuskaitseala kaitsevööndis, so väärtusliku miljööga alal ehk üldplaneeringu kohaselt saab krundi haljastusprotsendi määrata detailplaneeringuga. Väiksem haljastusprotsent on antud juhul põhjendatud krundi väiksuse ja selle erilise asukohaga. Just asukoha tõttu on oluline kinnistule läbi kvaliteetse ja läbimõeldud hoonestamise säilitada nii jahisadamale oluline funktsionaalsus kui anda linnaruumile maksimaalselt lisaväärtust kaldapromenaadi ja seda teenindava avalikkusele suunatud hoone väljaehitamisega. Avalikkuse teenindamisele suunatud ärifunktsioon eeldab piisava suurusega hoone olemasolu, samuti vajavad palju ruumi kergliiklusteed ja juurdepääsud hoonele, mis samuti kõik kinnistu maakasutust koormavad. Lootsi 1 kinnistu on jõe akvatooriumilt ja vastaskaldalt avanevatele vaadetele avatud ja Lootsi 1 kinnistult avanevad Pärnu jõele väärtuslikud vaated. Miljöö kujundamisel on oluline haljastuse olemasolu, aga ka avatud vaated, mis võimaldavad linnaruumi ja maastikku tajuda. Lootsi 1 krunt on ise küll kõrghaljastuseta, kuid naaberkrundil Lootsi 6/8 ja Lootsi tänaval Lootsi 1 krundi kõrval kasvavad suured puud koos Vallikääru pargi ja Sadama tänava puiesteega annavad piirkonnale tervikuna pargiliku ilme ja kompenseerivad täielikult kõrghaljastuse puudumise väikesel maa-alal Lootsi 1 kinnistul. Samuti on seletuskirja lisatud põhimõte, mille kohaselt haljastuse osakaalu suurendamiseks peab arhitektuurne lahendus ette nägema vertikaalhaljastuse, konteinerhaljastuse jms alternatiivsete haljastusvõtete kasutamist. Rahandusministeeriumi hinnangul on planeeringulahendus läbi kaalutletud ning kohalik omavalistus on detailplaneeringu koostamisel arvestanud asukohast tulenevaid asjaolusid. Pärnu Linnavolikogu 20.01.2022 otsusega nr 14 on detailplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on linnavolikogu kinnitanud, et planeering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega (PlanS § 86 lg 2). Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle ülesanne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on kohaliku elu küsimuste, muuhulgas ka ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine. Planeeringulahenduse otstarbekuse üle hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. 5. Arvamuse esitaja leiab, et detailplaneering tuleb realiseerida ühes etapis või siis kõigepealt rajada avalikkusele suunatud kallasrada, parkimine, haljastus ja seejärel ujuvkai, hoone. Ta leiab, et ehitustegevuse aluseks tuleb läbi viia avalik rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Linnavalitsuse seisukoht: Ehitustehniliselt ei ole võimalik kinnistule rajada hoonet, kui jõe kallas jäetakse eelnevalt kindlustamata. Detailplaneeringu etapiviisiline realiseerimine ei ole välistatud, kuid tagada tuleb terviklahenduse elluviimine. Esmalt on vajalik ohtliku betoonkai asemel uue kaldakindlustuse rajamine, et üldse oleks võimalik edasisi etappe realiseerima hakata. Arhitektuurikonkursi korraldamise nõue on detailplaneeringusse lisatud, konkursi tüüp selgitatakse välja koostöös alaliiduga. Lõppeesmärgiks on planeeringualale arhitektuurselt sobiva hoone rajamine koos kasutajasõbraliku ja funktsionaalse väliruumiga. Rahandusministeeriumi seisukoht: PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt on planeeringu kehtestaja ülesanne kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine (planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine). Kohalik omavalitsus 13 oma tegevuses peab järgima planeerimisseaduses toodud põhimõtteid. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7.4 „Projekteerimine ja ehitamine“ on tingimus, et Lootsi tn 1 hoonestuse parima arhitektuurse tulemuse saavutamiseks tuleb läbi viia EAL-i nõuetele vastav arhitektuurikonkurss. Peatükki lisati ka põhimõte, mille kohaselt iga ehitusetapi elluviimisel tagatakse, et peale ehitustööde lõppu krunt heakorrastatakse ja haljastatakse. Tingimuseks on seatud, et iga etapi lõppedes valmib iseseisvalt kasutatav tervik, millele on võimalik taotleda kasutusluba. Kõik varasemad etapid tuleb projekteerida ja ehitada viisil, mis ei saa takistuseks hilisemate etappide elluviimisel. Kui detailplaneering ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, siis planeeringulahenduse sobivuse üle otsustajaks on kohalik omavalitsus. Kuna Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu puhul on tegemist Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringut 2025+ muutva detailplaneeringuga, siis antud asukohas planeeringulahenduse, sh ka detailplaneeringu elluviimise kava, sobivuse üle otsustamine on üksnes Pärnu Linnavolikogu pädevuses. Kokkuvõte Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lg 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohalik omavalitsus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) üle õigusliku hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtub, et arvamusi esitanud isik on olnud teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti detailplaneeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isiku arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isik saanud kasutada oma protsessiõigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise üks eesmärke. PlanS § 9 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi 14 avaliku menetluse nõudeid. Rahandusministeeriumi riigihalduse ministri 22.08.2022 kirjaga nr 15-3/4527-3 on Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneering heakskiidetud. Pärnu Linnavolikogu on seisukohal, et käesoleva detailplaneeringu lahenduse osas on linn kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud tasakaalustatult nii avalikke huve ja väärtusi kui ka puudutatud isikute õigusi ja huve, detailplaneering on koostatud üldplaneeringust lähtuvalt ning planeeringuga kavandatav suurim ehitusmaht on optimaalne. Detailplaneering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku ning on käesoleva otsuse lahutamatud lisad. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab katastriüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes planeerimisseaduse § 91 lõikest 1ja § 131 lõikest 6 1. Kehtestada Pärnu linnas Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneering (juurde lisatud). 2. Pärnu Linnavalitsusel on õigus algatada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja kohalikul omavalitsusel õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või kohalikul omavalitsusel keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei täida haldusepingus või selle täpsustatud kokkuleppes sätestatud kohustusi. 3. Pärnu Linnavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus ajalehes Pärnu Postimees ning 14 päeva jooksul Pärnu linna veebilehel ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. 4. Kantseleil saata detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakiri ning kehtestatud detailplaneering Rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates. 5. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Metsoaja volikogu esimees 15 ARHITEKTIBÜROO RIHO JAGOMÄGI 2022 Lisa Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 otsuse nr 67 juurde 53 lehel TÖÖ NR F1905-DP TÖÖ NIMETUS PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING OBJEKTI AADRESS Pärnu linn Pärnu linn Lootsi 1 Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala nr 27007 Kaitsevöönd TÖÖ OSA DETAILPLANEERING TÖÖ STAADIUM PROJEKT KÖIDE NR 1 TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG 13.08.2022 KINNISTU OMANIK MTÜ Pärnu Jahtklubi (RK 80058516) Lootsi 6 Pärnu 80012 Pärnu, +372 447 1750, [email protected] ETTEPANEKU TEGIJA MTÜ Pärnu Jahtklubi (RK 80058516) Lootsi 6 Pärnu 80012 Pärnu, +372 447 1750, [email protected] VASTUTAVAD SPETSIALISTID: ARHITEKTUURNE OSA Arhitekt Riho Jagomägi, EAL TKÜ MTR EP00287FIE-0001 PÄRNU 2022 AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 2 KAUSTA KOOSSEIS: A. SELETUSKIRI B. JOONISED AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 3 A. SELETUSKIRI SISUKORD 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED. ............................................................................................................... 4 1.1. TELLIJA ANDMED. ....................................................................................................................................................... 4 1.2. ETTEPANEKU TEGIJA ANDMED. .......................................................................................................................................... 4 1.3. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHT. ......................................................................................................................... 4 1.4. KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE (KSH) ALGATAMATA JÄTMINE. .................................................................... 4 1.5. PLANEERINGU ALGATAMISDOKUMENDID. .............................................................................................................. 4 1.6. KOOSTÖÖ- JA KOOSKÕLASTUSDOKUMENDID. ...................................................................................................... 5 1.7. GEODEETILINE ALUSPLAAN. ..................................................................................................................................... 5 1.8. KASUTATUD ABIMATERJALID JA DOKUMENDID. ..................................................................................................... 5 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED......................................................................................................... 7 2.1. PÕHILINE ÜLESANNE, PLANEERINGU ALGATAMISE PÕHJENDUS. ....................................................................... 7 2.2. PLANEERINGUGA KÄSITLETAVAD TEEMAD. ............................................................................................................ 7 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS. ........................................................................................................................ 7 3.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT LINNARUUMIS. ...................................................................................................................... 7 3.2. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS JA OLULISED LINNAEHITUSLIKUD MÕJUTEGURID. ........... 7 3.3. MAAKASUTUS JA HOONESTUS. ......................................................................................................................................... 9 3.4. LOODUSKESKKOND ......................................................................................................................................................... 9 3.5. HALJASTUS. .................................................................................................................................................................. 10 3.6. TEHNOVÕRGUD. ............................................................................................................................................................ 10 4. ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG. ....................................................................................................... 10 4.1. MAAKASUTUS................................................................................................................................................................ 10 4.2. PIIRKONNA ARENGU ÜLDTINGIMUSED. ............................................................................................................................. 10 5. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK JA PÕHJENDUS ..................................................................................... 10 5.1. ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING .............................................................................................................. 10 5.2. ETTEPANEKU SISU.......................................................................................................................................................... 10 5.3. MUUTMISE PÕHJENDUS. ................................................................................................................................................ 10 5.4. MUUDATUSTE MÕJU LINNARUUMIS .................................................................................................................................. 11 5.5. ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUTMISE ETTEPANEK. ......................................................................................... 12 6. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV......................................................................................................................... 12 6.1. ÜLDPLANEERINGU KOHASUS. ......................................................................................................................................... 12 6.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTUS. ........................................................................................................................ 12 6.3. KAVANDATAV EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED. .......................................................................................... 12 6.4. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSTEST TULENEVAD EHITUSLIKUD JA ARHITEKTUURSED NÕUDED (Väljavõte Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustest Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ „Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused“ töö nr: 391-18, märts 2018. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 33040, 11.07.2018..) ......................................................................................................................................................... 13 6.5. PLANEERITAV EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED ........................................................................................... 16 6.6. HALJASTUS, HEAKORD, PIIRDED. ..................................................................................................................................... 20 6.7. LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS. ................................................................................................................................... 21 6.8. TARISTU. ....................................................................................................................................................................... 23 6.9. VERTIKAALPLANEERIMINE. .............................................................................................................................................. 26 6.10. TULEOHUTUSE TAGAMINE............................................................................................................................................. 27 6.11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED. ......................................................................................... 27 6.12. KESKKONNATINGIMUSED. ............................................................................................................................................. 28 6.13. PIIRANGUD.................................................................................................................................................................. 30 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE. ............................................................................................................................. 32 7.1. ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE ......................................................................................................................................... 32 7.2. SERVITUUTIDE SEADMINE ............................................................................................................................................... 32 7.3. UURINGUD.................................................................................................................................................................... 32 7.4. PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE..................................................................................................................................... 32 7.5. KASUTUSLOAD. ............................................................................................................................................................. 33 AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 4 SELETUSKIRI 1.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED. 1.1. TELLIJA ANDMED. Projekti tellija on Pärnu Linnavalitsus (RK 75000064) Pärnu linn, Pärnu linn, Suur-Sepa tn 16, 80098, +372 444 8332, [email protected]. 1.2. ETTEPANEKU TEGIJA ANDMED. Planeeringuettepaneku tegija on MTÜ Pärnu Jahtklubi (RK 80058516) Lootsi 6 Pärnu 80012 Pärnu, +372 447 1750, [email protected]. 1.3. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHT. Planeeritav Lootsi tn 1 kinnistu (katastriüksuse tunnus 62510:002:0008) suurusega 1 738 m² asub Pärnu linnas, jõe vasakkaldal, Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 06. veebruari 2006 määrusega nr.32). Kinnistul paikneb bensiinijaam ja sadamakai. Kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on tootmismaa 50%, ärimaa 50%. Kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt asub kinnistu segahoonestusega (S) maa-alal. (kehtestatud Pärnu LInnavolikogu poolt otsusega nr 21, 20.05.2021). Planeeritav ala paikneb Sadama tänava lõpus ja Lootsi tänava alguses, tänava jõe poolsel küljel. Lõunas piirneb planeeritav kinnistu Lootsi tänavaga (katastriüksuse tunnus 62510:002:0005), läänes Lootsi tn 6/8 kinnistuga (katastriüksuse tunnus 62510:002:2860), loodes Pärnu jõega (katastriüksuse tunnus 62520:001:0004), kirdes Vallikraaviga (katastriüksuse tunnus 62520:001:0019) ja kagus Sadama tänavaga (katastriüksuse tunnus 62510:001:0001). 1.4. KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE (KSH) ALGATAMATA JÄTMINE. Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu tegevustele koostatud KSH eelhinnang (Henrikson ja Ko OÜ, töö nr 18003199, 11.12.2018) käsitleb ainult Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringuga maismaa osas kavandatavaid tegevusi (avaliku kasutusega hoone rajamine, täiendava tankuri lisandumisega seonduv). Ekspertidele esitatud info alusel jõutakse selles KSH eelhinnangus järeldusele, et detailplaneeringuga kavandatud tegvuste elluviimisel ning keskkonnameetmete rakendamisel ei avaldu ebasoodsat keskkonnamõju, mis on oluline KeHJS-e mõistes, ning keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi algatamine ega läbiviimine ei ole vajalik. 1.5. PLANEERINGU ALGATAMISDOKUMENDID. Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneering on algatatud Pärnu Linnavolikogu 21.03.2019 otsusega nr 26. Otsuse p.2-s on sõnastatud planeeringu koostamise lähteseisukohad: 2.1 Planeeringulahendus peab lähtuma muinsuskaitse eritingimustest, olema kooskõlas hea ehitustavaga ning arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega. 2.2 Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat linnaruumi. Arvestades planeeringuala asumist üleujutusohuga alal, tuleb kavandatavad hooned, rajatised planeerida ja projekteerida üleujutustele vastupidavalt. 2.3 Määrata vajadusel ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus. 2.4 Ehitamisel kaldajoonele lähemal kui 50m tuleb teostada geoloogilised ja geotehnilised uuringud ning nõlva stabiilsusarvutused. 2.5 Kinnistul tagada vähemalt 20% ulatuses haljastust, võimalusel kavandada heakorrastatud puhkeala rajamine koos jalgrattahoiuvõimalusega. Näha ette nõuetekohane kallasrada jõekaldal liikumiseks. 2.6 Parkimine lahendada kehtiva standardi kohaselt omal kinnistul. 2.7 Tankla rajada inimese elule ja tervisele ning keskkonnale ohutult, kavandatav kütusemahuti vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele, arvestades Päästeameti 29.01.2019 kirjas nr 7.2-3.4/685-2 esitatud nõuetega. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 5 2.8 Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas linnaruumis. Alal täiendavate tegevuste planeerimisel on oluline uuesti hinnata tegevuste mõju tervikuna ning vajadusel ette näha leevendavad meetmed (tegevuste ajastamine, maht jms) selliselt, et avalduv mõju oleks minimaalne. 1.6. KOOSTÖÖ- JA KOOSKÕLASTUSDOKUMENDID. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Keskkonnaametiga, Muinsuskaitseametiga ja Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Planeering kooskõlastatakse enne avalikustamisele vastu võtmist Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti, Päästeameti ja taristu valdajatega. 1.7. GEODEETILINE ALUSPLAAN. Detailplaneeringu põhijooniste aluseks on Tippgeo OÜ poolt koostatud maa – ala ja tehnovõrkude geodeetiline alusplaan, töö nr 2018TG012, 31.01.2018. Käesolevas planeeringuköites on kõik kõrguslikud määratlused esitatud EH2000 süsteemis. 1.8. KASUTATUD ABIMATERJALID JA DOKUMENDID. 1.8.1. KESKONNAMÕJUDE HINDAMINE Henrikson ja Ko OÜ poolt Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringuga kavandatavatele tegevustele koostatud keskkonnamõjude hindamise (KSH) eelhinnang, töö nr 18003199, 11.12.2018. Kaldakindlustuse rajamisel tekkiv keskkonnamõju ning mõju Natura 2000 aladele Hendrikson & Ko, töö nr 2891/17, 2018. 1.8.2. GEODEETILINE ALUSPLAAN. Tippgeo OÜ poolt koostatud maa – ala ja tehnovõrkude geodeetiline alusplaan, töö nr 2018TG012, 31.01.2018. 1.8.3. NORMID JA STANDARDID. EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ EVS 812-5:2014 „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ EVS 843:2016 „Linnatänavad” 1.8.4. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED (MKET). Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ koostatud Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused töö nr: 391-18, märts 2018. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 33040, 11.07.2018. 1.8.5. ARENGUKAVAD, ÜLD- JA TEEMAPLANEERINGUD. 1.8.5.1. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (Pärnu linnavolikogu 20.05.2021 otsus nr 21), 1.8.5.2. Pärnu arengukava aastani 2035 (14.10.2018, VK määrus nr 43), 1.8.5.3. Pärnu maakonna planeering 29.03.2018, 1.8.5.4. Pärnu jõe vasakkalda ja Vallikraavi ala detailplaneering 2010, 1.8.5.5. Vallikääru pargi kinnistu ja Vallikraavi veeala detailplaneering. 1.8.6. SEADUSED, MÄÄRUSED. 1.8.6.1. Planeerimisseadus RTI, 26.02.2015, 3, jõustunud 01.07.2015 1.8.6.2. Ehitusseadustik RTI, 05.03.2015, 1 1.8.6.3. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus RT I, 23.03.2015, 3 1.8.6.4. Muinsuskaitseseadus (MuKS) RT I, 19.03.2019, 13. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 6 1.8.6.5. “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. (23.02.2021 SM määrus nr.17). 1.8.6.6. “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord” (18.02.2021 SM määrus nr 10). 1.8.6.7. Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitse ala (nr 27007) põhimäärus. 1.8.6.8. Pärnu linnavalitsus: “Detailplaneeringu koosseis ja vormistamise juhend” 01.09.2017 https://parnu.ee/failid/DP/Detailplaneeringute_vormistamise_juhend2019.pdf 1.8.7. PÄDEVATE AMETITE KIRJALIKULT AVALDATUD SEISUKOHAD KSH ALGATAMATA JÄTMISEGA NÕUSTUMISEST JA PLANEERINGU KOOSTAMISEST. 1.8.7.1. Terviseamet (11.02.2019 kiri nr 9.3-1/19/493), 1.8.7.2. Keskkonnaamet (23.01.2019 kiri nr 6-2/19/969-2), 1.8.7.3. Rahandusministeerium (11.02.2019 kiri nr 14-11/429-2), 1.8.7.4. Muinsuskaitseamet (27.02.2019 kiri nr 5.1-17.5/4-1), 1.8.7.5. Päästeamet (29.01.2019 kiri nr 7.2-3.4/685-2) 1.8.7.6. Keskonnaamet (08.10.2020 kiri nr 6-2/20/9008-4 ja 1.8.7.7. Päästeamet (11.08.2021 kiri nr 7.2-3.4/6592-2). AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 7 2.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED. 2.1. PÕHILINE ÜLESANNE, PLANEERINGU ALGATAMISE PÕHJENDUS. Detailplaneeringu koostamise peamine põhjendus on vajadus muuta krundi üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvete osakaalu, vähendada ehituskeelu vööndit, määratleda linnaehituslikud tingimused. 2.2. PLANEERINGUGA KÄSITLETAVAD TEEMAD. Planeeringuga korrigeeritakse juhtotstarvete osakaalu, määratakse ehitusõigus, arhitektuursed nõuded hoonestusele, krundi piiretele ja haljastusele ning heakorrastusele. Planeeringu elluviimisel kahjulike keskkonnamõjude minimaliseerimiseks ja soodsate keskkonnamõjude maksimeerimiseks vajalike keskkonnameetmete kavandamine. 3.OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS. 3.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT LINNARUUMIS. 3.1.1. PAIKNEMINE TÄNAVAVÕRGUSTIKUS. Planeeritav ala paikneb Sadama tänava lõpus ja Lootsi tänava alguses, tänava jõe poolsel küljel. 3.1.2. KAUGUSED LINNA MAAMÄRKIDEST. Krunt külgneb läänes Pärnu jahisadama maa-alaga (Lootsi 6/8 kinnistu) ja idas Vällikääru suudmega. Üle Vallikääru jalakäijate silla Kesklinna sillani on ca 300m. 3.1.3. ÜHENDUS ÜHISTRANSPORDIGA. Lähimad ühistranspordiga tänavad on Pikk ja Vee (peatänavad), seal asuvad ka lähimad bussipeatused, ca 500m kaugusel. 3.1.4. KAUGLIINIDE BUSSIJAAM Pikal tänaval asuv kaugliinide bussijaam jääb 1.1km kaugusele. 3.2. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS JA OLULISED LINNAEHITUSLIKUD MÕJUTEGURID. 3.2.1. OLULISEMAD STRUKTUURSED TEGURID, PIIRKONNA PÕHIKARAKTER. Lootsi tn 1 kinnistu asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis, villade ala ja vanalinna vahetus läheduses. Lootsi tn 1 kinnistu paikneb ajaloolise sadamakoha naabruses Vallikraavi (Talvesadama), Ringi tänava ja Pärnu jõega piirneval alal. Lootsi 1 kinnistu on vahelüliks ja sõlmpunktiks Pärnu jõe Pärnu jahtklubi ja Pärnu vanasadama vahel. 3.2.1.1. Hoonstuse kujunemine. Sadama, Pärnu jõe ning Ringi tänavaga piirnevas kvartalis eristuvad selgelt kaks linnaruumilist kihistust: kuni 1940. aastani ehitatud 1-2-korruselised puidust eluhooned ning 1980.ndatest tänapäevani ehitatud mastaapsemad kivist ja betoonist 3-6-korruselised majutusasutused ja kortermajad. Vanem kihistus, valdavalt lahtise ehitusviisiga ja väiksemastaabiline, asub Lootsi kvartali kirde- ja idaosas. Lootsi tn 1 kinnistust lõunas üle Lootsi tänava asub 1929. a ehitatud tüüpiline 1,5- korruseline puitelamu, Lootsi 2a kinnistul asub 1970-ndate arhitektuurile iseloomulik 1-korruseline puidust teenindushoone. Kapteni tänavast Pärnu jahtklubi (Lootsi 6//8) poole on jõeäärsed hooned juba kõrgemad (kuni 4-korruselised) nii lahtise kui kinnise ehitusviisiga (Ringi tänava ja jõe ääres). Näiteks on Lootsi 4 1890 kasutusele võetud kivielamu oma kõrgele soklile püstitatud tavapärasest kõrgema 2 täiskorruse ja madalakaldelise pööninguga ruumimõjult vähemalt 3 korruseline. Hiljem on algsele mahule lisatud veel üks täiskorrus. Lootsi 1 kinnistu on vahelüliks ja sõlmpunktiks Pärnu jõe Pärnu Jahtklubi ja Pärnu vanasadama vahel. Läbi Lootsi 1 kinnistu ühendatakse tulevikus vanasadam jahisadama ja sanatoorium Tervise kaldapromenaadi ning sealt edasi mereäärse rannapromenaadiga. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 8 3.2.1.2. Tänavavõrgu kujunemine. Teede ja tänavate võrk on Ringi tänava, jõe ja Vallikääru vahelisel alal on kujunenud vallikraavi rajamise järgsena ning põhitänavad (Ringi ja Sadama) selliselt ka säilinud. Lootsi tänavat on kaardil tähistatud erinevas asukohas. Algselt on tänava koridor vabakujuliselt kulgenud rannajoonest pisut eemal. Hilisemalt juba, kas paralleelselt kaldaga või Ringi tänava poolt kulgenud kaldaäärsete hoonete tagant. Tänapäeval kannab Lootsi tänava hoonestuse tagant kulgev tänavalõik nimetust Lootsi põik. Kvartalis on erinevatel aegadel olnud ka sisetänavad, millest säilinud on Kapteni tänav. Kvartalit algselt poolitavast sisetänavast – Sadama/Lootsi põiktänavast – on säilinud vaid kaardilt loetavad eraldi krunditud krundisiilud, mis aja möödudes on liidetud naaberkruntidega. 3.2.1.3. Piirkonna haljastus. 1948. a vertikaalplaneerimise kaart näitab, et kvartali tänavatevõrku on soovitud sel ajal ümber kujundada Pärnule omase alleedega kujundatud tänavate võtmesse – alleed on planeeritud nii Ringi, Sadama kui Muuli tänavatele. Samuti on kavandatud alleedega kaldapromenaad vallikraavi ja Ringi tänavate vahelisele alale. Kvartali lõunaossa on planeeritud Ringi tänavaga lõikuv uus alleega kujundatud tänavalõiguke vallikraavi juurest kulgeva kõnnitee pikendusena. See kava on osaliselt realiseerunud – Ringi tänaval on kõrghaljastus osaliselt (kolledžist jõe poolses osas ühepoolne allee, Sadama ja kolledži vahelisel alal on alleed katkendliku rütmiga). Lootsi tänava kõnniteed on sõiduteest eraldatud kõrghaljastatud haljasribadega. Sadama tänavale on allee rajatud esmalt ühepoolsena, viimasel ajal on rajatud allee ka Sadama tänava Vallikääru poolsele osale. Kaldapoolses osas on Jahtklubi alal kõrghaljastus juhuslike lõikude/kooslustena ning jahtklubist Kapteni tänava poole on erineva istutustihedusega kõrghaljastus mõlemal pool Lootsi tänavat, kuid Kapteni tänavast kuni Sadama tänavani on allee ainult Lootsi tänava lõunapoolses küljes. Lootsi 1 krundil kõrghaljastus puudub ning muru leidub vaid krundi edelapoolses osal – bensiini tsisterni tagusel krundiosal. Pärnu vanasadama alale (jalakäijate sillast kuni Kesklinna sillani) on rannapromenaad kavandatud urbanistliku sillutatud platsi/hoonetevahelise ruumina, kuhu kõrghaljastust ei ole planeeritud. Ka olemasolev jõepromenaad Kesklinna sillast ida poole on kujundatud puitterrasside, sillutatud alade ning asfaltteena võrdlemisi avara ning teest jõe poole kõrghaljastusevaba alana. Promenaadi linnapoolset serva ilmestab olemasolev kõrghaljastus, kuid juurdeistutatavat kõrghaljastust ei ole. Sadama, jõe ja Ringi tänavaga piirneva kvartali kruntidest on haljastatud peamiselt elamukrundid (Sadama 1-13, Kapteni tn krundid, Lootis põik 6-10, Ringi 33), kus on suur nii kõrg- kui madalhaljastuse osakaal ning krundi kõrghaljastus on nähtav ka tänavalt ning mõjutab sellega ka tänavaruumi miljööd. Kvartali suurtest hoonestatud kruntidest – Viiking SPA (Sadama 15), Tartu Ülikooli Pärnu kolledž (Ringi 35), Ringi 37 kortermaja ning Pärnu jahtklubi (Lootsi 6//8) – on kõige enam haljastatud kolledži (valdavalt siiski murupind) ja jahtklubi krundid. Ülejäänud kruntidel domineerib hoovialal alfalteeritud parkla. 3.2.2. VAREM PLANEERITU JA VAREM KAVANDATU MÕJU PIIRKONNA ARENGULE Piirkonna dominandiks on kujunemas Pärnu vanasadama kvartal, kuhu kavandatakse reisisadamat nii kruiisilaevadele kui Ruhnu ja Kihnu sõitvatele laevadele. Samuti on kavandatud sadamasse atraktiivne kuni 6-korruseline elu- ja ärikvartal. Pärnu vanasadama kvartali osas on algatatud veebruaris 2015.a detailplaneering ning korraldatud 2016.a arhitektuurivõistlus (vt lisa 12). Pärnu jahtsadamale (Lootsi 6/8 kinnistud) on detailplaneering kehtestatud aprillis 2010, vt lisa 10). Jahtsadama detailplaneeringuga on lubatud rajada jõeäärsele alale kuni 2-korruselisi (8,1-11m maapinnast), väiksemastaabilisi (ehitusealuse pindalaga 51m2 kuni 269m2), avalikus kasutuses olevaid ehitisi. Lootsi 6//8 kinnistute ulatuses on detailplaneeringuga antud võimalus kujundada atraktiivne ja avalikult vabalt juurde pääsetav kaldapromenaad koos täiendavate ujuvkaidega. Promenaadist kvartali sissepoole jääv hoonestus on kavandatud 2-4-korruseline (7,5-14,8m maapinnast), mastaabilt suurem (ehitusalune pindalaga 393-2000m2). AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 9 3.2.3. VAATELISUS. Lootsi 1 kinnistu on hästi vaadeldav jõe paremkaldalt ja kesklinna sillalt. Lootsi kvartali, Vallikääru ja jahisadama sillapoolse osa kaugvaadetel domioneerib hoonestuse ees kõrghaljastus. Haljastus varjab hoonestust või hooned mõjuvad haljastuse kontekstis marginaalsetena. Lootsi kinnistu maa-ala paigutub kõigil kaugvaadetel Lootsi tänavat palistavate puuderivide ette. Head vaated avanevad ka kinnistult jõele ja jõe vastaskaldale, aga ka piki Lootsi ja Sadama tänavat ja Vallikääru aasa. Samas on Lootsi 1 kinnistu hästi vaadeldav ka Vallikääru bastionidelt. Lootsi 1 krundilt Pärnu jõele ja Vallikäärule avanevad vaated annavad perspektiivsele hoonestusele ja kaldapromenaadile olulise lisaväärtuse. 3.2.4. ELUKESKKOND. Elukeskkond on põhiolemuselt rahulik, kuid võib hooajaliselt ja eriti ürituste puhul oluliselt elavneda. Piirkond on haljastatud ning paikneb Pärnu hinnatuimate puhkealade vahetus naabruses. Piirkonna liiklus on pigem väikese tihedusega ja mürafoon ei ole suur. Korduva üleujutuse ala Pärnu linnas on 1.8 m samakõrgusjoon, millele lisandub ehituskeeluvööndi ulatus. Üleujutusohuga ala Pärnu linnas on 3.20m samakõrgusjoon. Lootsi 1 krundi kõrgusmärgid jäävad vahemikku 0.36 – 2.10abs, mis tähendab, et planeeringuala jääb osaliselt korduva üleujutuse alasse. 3.3. MAAKASUTUS JA HOONESTUS. 3.3.1. MAAKASUTUS. Lootsi 1 kinnistu sihtotstarve on käesolevalt 50% tootmismaa ja 50% ärimaa. Kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt paikneb kinnistu segahoonestusega maa-alalal (S). 3.3.2. HOONESTUS. Erinevatel andmetel on Lootsi 1 krunt hoonestatud aastatel 1930 – 1931. Pärnu sadama 1931.a plaanil on tänasel Lootsi tn 1 kinnistul paatide väljaüüri putka. 1996. aastast pärineb projekt kinnistule (ajutise) bensiinijaama ja müügipaviljoni ehitamiseks. 1999. a kinnistu plaanil kajastuvad juba nii tankla, müügikiosk kui tsistern. Betoonist kai kajastub 1978.a kinnistu plaanil. Varasemalt on kaldarajatis olnud puidust. EHR andmetel on tanklahoone ehitisealune maa 90m2, täisehitus on 5.2%. 3.4. LOODUSKESKKOND Planeeringuala asub Pärnu linnas ning alal puuduvad looduslikud taimekooslused ja loomadele lokaalselt olulised elupaigad. Alal on vähene haljastus ning osaliselt on ala murukattega. EELIS andmetel puuduvad projekteeritaval ala l kaitstavad taimeliigid. 3.4.1. KAITSEALUSED LIIGID Planeeringuala jääb Keskkonnaregistri andmetel II kategooria kaitsealuste liikide suurkõrv (KLO9114039) ja põhja-nahkhiir (KLO9114051) leiukohale. „Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava“ kohaselt on nahkhiirte kaitse pikaajaliseks eesmärgiks (15 aasta perspektiivis) nahkhiirte soodsa seisundi (liikide levila ei vähene ning populatsioonide trendid on stabiilsed või tõusvad) tagamine Eestis. Nahkhiiri ohustavateks teguriteks on talvitumispaikade hävimine ja kvaliteedi langus, suviste elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus, keskkonnamürgid, valgusreostus, looduslikud mõjutegurid. 3.4.2. PÄRNU JÕE KALASTIK Kavandatava tegevuse ala piirneb Pärnu jõega, mis kuulub Eesti liigirikkamate kalajõgede hulka. Jõe alamjooksul (Pärnu_4) ehk Sindi paisust suudmeni esinevad jõesilm, meri-, jõe- ja vikerforell, merisiig, meritint, haug, angerjas, vimb, ahven jt liigid. Jõgi on mitmete siirdekalade (forell, lõhe, vimb, silm, tint jt) kudemispaigaks. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 10 Pärnu jõgi Tarbja paisust kuni suubumiseni merre (VEE1123500) on määratletud lõhejõena vastavalt Keskkonnaministri 15. juuni 2004. aasta määrusele nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“. 3.4.3. NATURA 2000 Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293) pindala on 696,3 ha, millest 98% moodustab Pärnu jõe akvatoorium. Pärnu jõe hoiuala kattub planeeringuala piirkonnas Natura 2000 Pärnu jõe loodusalaga (joonis 4.6). Neil aladel ühtivad ka kaitse-eesmärgid. Natura eelhindamine Lootsi 1 ja Lootsi 6/8 kinnistutel osade kavandatavate tegevuste osas on juba läbi viidud (kaldakindlustuse rajamine). Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi ( Unio crassus) elupaikade kaitse. 3.5. HALJASTUS. Krundil kõrghaljastus puudub. Osaliselt murukatte all. 3.6. TEHNOVÕRGUD. Krundil on tehnovõrkudega kõik ühendused va olmereovee kanalisatsioon olemas. 4. ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG. 4.1. MAAKASUTUS. Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt asub Lootsi tn 1 kinnistu segahoonestusega maa-alal (S). 4.2. PIIRKONNA ARENGU ÜLDTINGIMUSED. Kehtestatud Pärnu linna üldplaneering 2025+ toob välja suunised linna ruumiliseks arenguks. Pärnut peetakse kuurortlinnaks, suvepealinnaks, merelinnaks, jõelinnaks, ajalooliseks linnaks, keskaegseks kindluslinnaks jne. Pärnu linna ruumilise arengu üheks eesmärgiks on avaliku linnaruumi kvaliteedi tõstmine ja ruumiliste võimaluste loomine turistide külastushooaja pikendamiseks ja külastuskoormuse hajutamiseks. Avaliku ruumi kujundamise ja arendamise eesmärkideks on tõsta avaliku ruumi kvaliteeti, luua tingimused linnaruumi aktiivseks ja mitmekülgseks kasutamiseks ning avaliku huvi objektide heakorrastamine. Nimetatud eesmärki täidab ka detailplaneeringuga kavandatav tegevus. Kehtivas üldplaneeringus käsitletakse piirkonda segahoonestusega maa-alana, kus ei ole välja kujunenud domineerivat maakasutust. Üldplaneeringuga määratud üleujutusohuga aladel detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata võimalikke riske. 5. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK JA PÕHJENDUS 5.1. ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING Vastavalt Planeerimisseaduse §142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on vastavalt lõike 1 punktidele 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse ulatuslik muutmine ja 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Käesoleval juhul on selleks ehituskeeluvööndi piiri muutmine. 5.2. ETTEPANEKU SISU. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata kinnistu ehituskeeluvööndi ulatuseks 0m. 5.3. MUUTMISE PÕHJENDUS. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 11 5.3.1. PIIRKONNA SOBIVUS KAVANDATUD TEGEVUSTEKS. Planeeringuala on täna hoonestatud ning alal asub tankla koos tanklapoega. Projektiga ettenähtud tegevustega projekteeritakse jahtidele ujuvkai ning tankur. Planeeringualale projekteeritakse lisaks avalik hoone (nt kohvik, turismiinfopunkt, väike keskkonnateemaline avastuskeskus). Olemasolev tankla säilitatakse. 5.3.2. SOBIVUS PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERINGUGA 5.3.2.1. Sobivus Pärnu kehtiva üldplaneeringuga “Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+” (Pärnu linnavolikogu 20.05.2021 otsus nr 21 Kavandatav planeeringulahendus on kooskõlas kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu eesmärkide ja seatud suunistega, kuid kuna kavandatava tegevuse hulka kuulub ka hoone rajamine, siis osutub vajalikuks ehituskeeluvööndi vähendamine. Üldplaneeringus käsitletakse Lootsi 1 kinnistut segahoonestusega maa-alal asuvana, kus ei ole välja kujunenud valitsevat maakasutust. Ehk, et üldplaneering ei pea vajalikuks Lootsi 1 kinnistule ühe kindla juhtotstarbe määramist. Piirkonnale iseloomuliku valikuna sobib ärimaa juhtotstarve hästi, arvestades sadamateenuste osutamise vajadusega on ka tootmismaa valik loomulik. Planeeringuala väljaarendamisel ei ole piirkonna maakasutusele ette näha olulist negatiivset muutust ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõju maakasutusele võib pidada ka positiivseks, kuna ala väärtustatakse Pärnu kesklinna sobiva kasutusotstarbega arenduse näol. 5.3.2.2. Kavandatava hoonestuse sobivus. Planeeringuga rajatakse kinnistule avalikult kasutatav hoone (nt restoran, kohvik, turismiinfopunkt, väike keskkonnateemaline avastuskeskus vms), säilitatakse sõiduautosid ja jahtlaevu ning kaatreid teenindav tankla. Eelnevalt nimetatud tegevustega kujundatakse Pärnu jahtklubi ja jalakäijate silla vaheline jõeäärne promenaad atraktiivsemaks. 5.3.2.3. Ehituskeeluvööndi vähendamine. Kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala ehituskeeluvöödisse, mille ulatus on 25m katastrikaardi järgsest veepiirist. Eelnevast tulenevalt tuleb taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist, mille täpne vähendamise ulatus selgub planeerimislaheduse valmimisel. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju. Kuna planeeringuala piirile ulatub üleujutusohuga ala, tuleks planeeringuga kavandatavad rajatised planeerida ja projekteerida selliselt, et need oleksid vastupidavad üleujutustele. 5.4. MUUDATUSTE MÕJU LINNARUUMIS Linnaehituslikult on oluline, et Pärnu jõe kalda äärne ala kavandatakse avalikuks kasutuseks, alal liikumine ja läbipääs oleks vaba. Kuna jõeäärne hoonestus on hästi vaadeldav, pole vähetähtis ka kavandatavate hoonete atraktiivsus. Vahetud kesklinna silla äärsed seni tühjad alad, on plaanis hoonestada tihedama ja kõrgema hoonestusega. Vallikraavi jalakäijate sillast kuni jahi sadama ja jahtklubini on plaanis vahetut jõeäärset ala kavandada rohkem puhke- ja rekreatsioonialaks, kus hoonestuse mastaap on väiksem ning hoonetevaheline ala on suurem. Hoonestustihedus ja kõrgus kasvab jälle Ringi tänava jõepoolses osas. Pärnu jahisadama detailplaneeringus on jõeäärse promenaadi elavdamiseks ette nähtud avalikult kasutatavale alale üksikud arhitektuurselt väiksemahulised (kuni 2-korrust) ehitised ja rajatised. Kuna Lootsi 1 kinnistu omandiõigus läks samuti MTÜ Pärnu Jahtklubi kätte ning Lootsi 1 kinnistul asub betoonist kai on tehniliselt halvas seisukorras ja vajab lähiajal kapitaalset uuendamist, on mõistlik enne kai kapitaalremondi kavandamist eelnevalt mõtestada, kas ja kuidas saab Lootsi 1 kinnistut kujundada osaks atraktiivsest jõepromenaadist koos avalikus kasutuses oleva atraktiivse ehitisega, millele avanevad vaated mitmelt poolt Pärnu linnast. Nii saaks kai kapitaalremondi projektis arvestada juba võimalike uusehitiste vundamentide ning promenaadi jaoks vajalike vundamentide rajamisega ning lahendada need tervikliku projektiga. Pärnu kuurordi ja vanalinna muinsuskaitseala piirangud uusehitistele tulenevad kehtivast põhimäärusest, mille kohaselt on eesmärgiks säilitada muinsuskaitseala kui ajalooliselt AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 12 väljakujunenud linnaehitusliku koosluse ja muinsuskaitseala kujundavate ehitiste, plaanistruktuuri, kultuurkihi, maastikuelementide, miljöölise eripära ning muinsuskaitsealale avanevate kaug- ja sisevaated. Lisaks on 2012. a koostatud muinsuskaitse eritingimustega Pärnu linna uuele üldplaneeringule tehtud ettepanek vähendada Pärnu muinsuskaitseala Ringi, Lootsi ja sadama tänavate piirkonnas kuna Sadama, Lootsi, Kapteni ja Lootsi põik piirkond haarati Pärnu muinsuskaitseala laiendusse ilma eelneva sisulise analüüsita. Ringi ja Sadama tänavate piirkonnas on toimunud ja kehtivate detailplaneeringutega täiendavalt lubatud pöördumatuid linnaruumilisi muudatusi, mis on kahandanud Ringi tänava jõe poolse osa väärtust muinsuskaitseala osana. Defineerides need alad ausalt arengualadeks, annab see võimaluse väärtuslike ajalooliste kihistuste ja uuema linnaehitusliku kihistuse ausaks võrdlemiseks ja arenguks. Koostamisel oleva Pärnu uue üldplaneeringuga 16 tehakse ettepanek muinsuskaitseala selles piirkonnas vähendada. 5.5. ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUTMISE ETTEPANEK. Käesolevast planeeringust tulenevalt üldplaneeringu teksti muuta ei ole vaja. Muuta tuleb piirangutsoonide kaarti. Lootsi 1 kinnistu kohal olev ehituskeeluvööndi piir tuleb kujutada vastavalt kehtestatavas planeeringulahenduses näidatule. Ehituskeeluvööndi piiri arvuline määratlus tuleb viia vastavusse kehtestatavas planeeringulahenduses näidatule. 6. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV. 6.1. ÜLDPLANEERINGU KOHASUS. Oma põhiolemuselt aitab käesolev Lootsi 1 detailplaneering otseselt ja vahetult kaasa Pärnu linna arengudokumentide eesmärkide saavutamiseks. Linnaruumi arendamise strateegiline eesmärk on avada juurdepääsud Pärnu jõe kallastele ning parendada avaliku ruumi kvaliteeti heakorrastatud kaldapromenaadide väljaehitamisega. Detailplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringus Lootsi 1 kinnistule seatud tingimusi eesmärgiga luua konkreetsed eeldused Vallikääru suudme ja jahisadama vahelisel kaldalõigul atraktiivse kaldapromenaadi rajamiseks ja seda teenindava ja sellega seotud hoonestuse väljaehitamiseks selliselt, et sellele kaldalõigu toimimine jahisadama osana oleks tagatud parimal võimalikul moel. Lootsi 1 kinnisu paikneb kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kontekstis segahoonestuse juhtotstarbega piirkonnas. Detailplaneeringuga nähakse ette võimalus olemasolevate kinnistu maakasutuse juhtotstarbe kohaste krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalude paindlikuks muutmiseks. Täpsemalt tehakse ettepanek muuta Lootsi tn 1 kinnistu maakasutuse sihttotstarvete osakaaluks 80% kuni 90% ärimaale (Ä) ja 10 kuni 20% tootmismaale(T). Detailplaneeringuga nähakse ette Lootsi 1 kinnistul ehituskeeluvööndi ulatuseks 25m asemel 0m. Äärmise ruumilise kitsikuse tingimustes annab see võimaluse kaldarajatistega integreeritud hoonestuse püstitamiseks, mis mahutab endas terviklahendusena kaldakindlustustele ehitatud avalikus kasutuses kallasraja, jahisadama kaid ja vesialuste tankla ning Pärnut tõmbekeskusena tugevdava avaliku funktsiooniga avastuskeskuse ja restorani. 6.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTUS. Lootsi tn 1 krundi piire ei muudeta. 6.3. KAVANDATAV EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED. Planeeringuga on määratud lubatud hoonete arv, hoonete maksimaalne ehitisealune pind ja võimalik hoonete paigutamise ala (hoonestusala) korruste kaupa, hoonete lubatud korruselisus ja suurim kõrgus. Hoonestuse tegelik paiknemine, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse lõplikult konkreetsete hoonete arhitektuur-ehituslike projektidega. Projekteerimisel lähtutakse täiendavalt muinsuskaitse eritingimustest (MKET). Ehitisealuse pinna hulka arvestatakse kõik kinnistule ehitatavad hooned (ka kuni 20m² väikehooned). Rajatised, kui need on hoone (mahulised) olulised arhitektuursed või konstruktiivsed AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 13 osad arvestatakse samuti ehitisealuse pinna sisse. Hoonestusalast välja poole võib paigutada pinnasele rajatud terrassid, sissekäikude kohale paigutatavad varikatused, katuseräästad, välistrepid, rambid jms. Hoone kaldapromenaadist kõrgemal olev suletud ehituslik maht (hoonestusala III) on ca 50% ulatuses läbipaistev. Külastajatele avatud ruumidest tuleb tagada panoraamsed vaated Pärnu jõele. Esimese korruse kohale tõstetud kaldapromenaadi terrassid on siseruumist teenindatavad ja kergliiklusteena läbitavad. Hoonel võib olla 1 maa-alune ja 3 maapealset korrust. Hoonestusala III katuslae välispind võib olla lahendatud päikesepaneelina kui see on integreeritav katuse kujusse ja ei lõhu katuse geomeetrilist vormi. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. Sellise lahenduse võimaldamiseks on planeeritud üleehitusservituut S1. 6.3.1. HOONESTUSALA -I. Maa-alune maksimaalne lubatud täisehitusprotsent on 100%, ehk maapinnast alla poole võib rajada korruse kogu krundi ulatuses. See osa kavandatavast hoonestusest on mõeldud nii tehniliste ja olmeruumide kui osaliselt ka avastuskeskuse väljapanekute ja atraktsioonide ruumideks. 6.3.2. HOONESTUSALA I. Detailplaneeringuga määratav maksimaalne maapealne krundi täisehitus on 69%. Sellesse hooneosasse on kavandatud avastuskeskuse ekspositsioonipinna põhiosa. Vajadusel paigutatakse sellessse hoonestusalasse ka restorani köök ja integreeritud elektrialajaam. Hoonestusala I katuslaele rajatakse kergliiklustee ja vabaõhukohviku terrassid. 6.3.3. HOONESTUSALA III. Maapealse 2. ja 3. korruse ehitusmahu ehitisealune pind on 300m2.Sellesse hooneosasse on kavandatud restorani põhiruumid, võimalusel köök. 6.3.4. SERVITUUDIALA S1. Krundipiiridest väljapoole, servituudialasse S1 paigutatakse rajatavad betoonkaid ja kallasrada kandev vee kohale ulatuv konsoolne terrass ning selle alla jääv esimese korruse suletud brutopind ning sildumisala kaldaäärne riba. 6.4. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSTEST TULENEVAD EHITUSLIKUD JA ARHITEKTUURSED NÕUDED (Väljavõte Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustest Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ „Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused“ töö nr: 391-18, märts 2018. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 33040, 11.07.2018..) Lootsi tn 1 kinnistu asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis, villade ala ja vanalinna vahetus läheduses. Kinnistu on hästi vaadeldav jõe paremkaldalt ja Kesklinna sillalt. Samuti avanevad kinnistult head vaated jõele ja jõe vastaskaldale. Sellest tulenevalt tuleb detailplaneeringu algatamisel ja koostamisel lähtuda järgmistest nõuetest. 6.4.1. REKONSTRUEERITAV BETOONIST KALDARAJATIS. Lubatud on rekonstrueerida olemasolev betoonist kaldarajatis (kaldakindlustus). Rekonstrueerimine tähendab senise amortiseerunud kaldarajatise lammutamist ning uue ehitamist. Uue kaldarajatisega võib ette näha ka senise kaldarajatise arhitektuurses disainis parendusi kasutajamugavuse suurendamiseks või üleujutuse ohu minimeerimiseks. Sh võib kaldarajatise kavandada senisest erinevas lahenduses, et laevadele ehitatavat tanklat oleks hõlbus jõelt kasutada jms põhjustel. Eritingimuste koostamise aluseks olnud eskiisis on kaldarajatise rekonstrueerimise ja kaldapromenaadi rajamisega (sh promenaadi aluse võimaliku maa-aluse korrusega) osaliselt mindud veidi väljapoole olemasoleva krundi piiri (vt MKET joonis 04). AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 14 Detailplaneerimise käigus tuleb selle soovi realiseerumiseks kas nihutada krundi piire või mahtuda kaldarajatise ja –promenaadiga omale kinnistule. 6.4.2. KALDAPROMENAAD. Kujundada kinnistule avalikult vabalt ja piiranguteta ligipääsetav erinevas tasapinnas atraktiivne ja inimkeskne kaldapromenaad, kus oleks mõnus aega veeta ning mis ühendaks linna erinevad promenaadid pikemaks terviserajaks. Kaldapromenaadina võib kavandada terrassidena kulgevana, ilmestades ja liigendades promenaadi disainlahendust. Terrasside alust pinda võib vajadusel kasutada linna külastajatele ning kaldapromenaadil liiklejatele vajalikke teenuste pakkumiseks (avalik tualett, restorani garderoob ja tualett vms). Kaldapromenaad kujundada terviklikult Pärnu jahtklubi esise promenaadialaga ning arvestaks ka vanasadama promenaadiga. 6.4.3. LUBATAV HOONESTUS Lootsi tn 1 kinnistule on lubatud kavandada täiendav avalikus kasutuses olev ehitis (nt kohvik, restoran, turismiinfopunkt, väike keskkonnateemaline avastuskeskus vms), mis on kuni kolme maapealse ja vajadusel täiendavate maapealsete tehniliste korrustega ehitise ülaosas. Vajadusel võib kavandada ehitisele ka maa-aluse korruse (vt MKET joonis 04). 6.4.4. -1. KORRUSE MAKSIMAALNE EHITISEALUNE PIND. -1. korrusele, ehk maa-alusele korrusele on lubatud rajada maa-alused ruumid kogu krundi pinna ulatuses. 6.4.5. 1. KORRUSE MAKSIMAALNE EHITISEALUNE PIND Kavandatava hoone maapealne ehitisealune pindala (1. korruse osas) võib olla maksimaalselt 1200m2, ning see sisaldaks ka kaldapromenaadi terrasside aluse pindala. Teisest korrusest alates võib kavandatava hoone maapealne pealne maht olla kuni 300m2 ehitusaluse pindalaga. 6.4.6. LUBATUD KÕRGUSED Kavandatava ehitise maapealse mahu kõrguseks planeerida maksimaalselt kuni 3 korrust, millele võivad lisanduda tehnilised korrused ventilatsioonikambri vms tarbeks. Hoonele võib vajadusel kavandada maa-aluse korruse, mis võib osaliselt mõjuda maapealse korrusena. Nt avastuskeskuse idee realiseerudes saaks siis jõe vett juhtida hoone maa-alusele korrusele, et seda „laboris“ vabalt vaadelda ja analüüsida. Hoone kavandatav kõrgus maapinnast (Lootsi tänava tasapinnast) võib olla kuni 11.0m, absoluutkõrgusega kuni 13.2m. Hoone kavandatav +/-0.00 võib jääda vahemikku 1.80 – 3.20 abs. kõrgust ning see täpsustatakse projektiga. Absoluutkõrgused kõik EH200 süsteemis. 6.4.7. ÜLDISED ARHITEKTUURSED NÕUDED Ehitis asub vaadeldavas asukohas, seega peab hoone arhitektuurne lahendus olema kaasaegne, piirkonda rikastav, ümbritseva konteksti ja planeeritavat kaldaäärset hoonestust arvestav. 6.4.8. NÕUDED VIIMISTLUSMATERJALIDELE Ehitise fassaadimaterjalina kasutada piirkonda sobivaid traditsioonilisi või sadama tööstusmaastiku miljööst inspireeritud materjale: puitlaudis, krohv, tellis, plekk- või vineertahveldis, klaasi, betooni, jms. Keelatud on imiteerivate fassaadimaterjalide (sh plastikakende, plastikvoodri, laudise imitatsiooniga plekktahvelduse, katusekivi imitatsiooniga pleki, trapetsprofiilpleki jms) kasutamine. 6.4.9. JUURDEPÄÄSUD KINNISTULE. Kinnistu asub avaliku tänava – Lootsi tn ääres. Kinnistul säilivad senised sisse- ja väljasõidud Lootsi tänavalt ja tänavale. Täiendavaid teid Lootsi tn 1 kinnistule ei kavandata, säilib juurdepääs tanklarajatistele. Kinnistule kavandatakse jalakäijate ja ratturitele kaldapromenaad (vt MKET punktid 6.2, 6.4). AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 15 6.4.10. HALJASTUS JA HEAKORD Lootsi tn 1 kinnistu haljastuse ja heakorralahendus lahendatakse detailplaneeringu või ehitusprojekti mahus kui on täpsemalt teada uushoonestuse paiknemine krundil. Kinnistul olemasolev kõrghaljastus sisuliselt puudub (üks juhuslikult kasvama hakanud kask on jalakäijate silla juures), tankla ümbrus on kaetud kivisillutise ja asfaldiga, kütuse tsisterni ja jõe vaheline ala on hooldatud muruplats, ülejäänud kaldaala on suhteliselt hooldamata ning laguneva kaldarajatise tõttu ka ohtlik. Uushoonestuse rajamisel kaaluda võimalust suurendada (kõrg)haljastuse osakaalu krundil. 6.4.11. NÕUDED TANKLALE Lubatud on uuendada sõiduautode tankla rajatist ja müügikioskit ning kavandada kinnistule tankla jahtide teenindamiseks. Kütuse tsisterni osas võib ette näha selle kessooniga maa alla viimist või teha suletava maapealse konteinerina. Tuleohutuse nõuetega kooskõlas, võib säilitada ka olemasoleva tsisterni. Sel juhul võib tsisterni disaini ajakohastada (nt hõbedaseks, kasutada tänavakunstilõuendina vms moodsal viisil). 6.4.12. ÜLEUJUTUSRISKIST TULENEVAD NÕUDED Lootsi tn 1 kinnistu asub Maa-ameti geoportaali andmetel üleujutusalas, kus üleujutuse esinemistõenäosus on üks kord 10 aasta jooksul (vt MKET joonis 02). Uusehitise ja jahtlaevade tankla rajamisel ning olemasoleva tankla rekonstrueerimisel arvestada üleujutusohuga. Ehitise ning rajatiste projektiga tuleb ette näha meetmed üleujutusohu minimeerimiseks, kombineerides lahendusi arhitektuurse projekteerimise käigus (nt võimalusel ehitiste ehitamist tõstetud nullile (nt 3.20abs) või ehitades osa ruume nn vanni või kasutada ehitamiseks üleujutuskindlaid konstruktsioone ning paigaldada elektriga seonduv üleujutuskõrgusest üles poole jms). Absoluutkõrgused kõik EH200 süsteemis. 6.4.13. SIHTOTSTARBED. Maakasutuse sihtotstarbena säilitada äri- ja tootmise sihtotstarve. Sihtotsarvete osakaalud täpsustatakse detailplaneerimise käigus, võttes arvesse kinnistule kavandatava ehitise ning (jaht)sadama funktsioonidest tulenevaid vajadusi. 6.4.14. KOOSKÕLASTUSNÕUE MKA-GA Muinsuskaitseala kaitsevööndis on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata keelatud ehitamine; teede, kraavide, trasside rajamine; muud mulla- ja kaevetööd; maaparandustööd ning kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine (Muinsuskaitseseaduse § 25). Seega tuleb detailplaneering ning ehitusprojektid kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 6.4.15. ARHEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHUSTUSLIKKUS. Kaldarajatise lammutamise ning Lootsi tn 1 kinnistu hoonestamisele eelnevalt on vajalik teostada arheoloogilised uuringud Lootsi 1 kinnistuga piirnevas jõe osas ning kinnistu kaldapoolses osas. Arheoloogilised uuringud antud alal võivad koosneda nii georadari uuringust, kaevandite kaevamisest kui ka uuringutega seotud analüüsidest (nt dendrokronoloogilised analüüsid puidu vanuse selgitamiseks). Saadud andmed, mis aitavad määratleda leiu ajaloolist väärtust, on aluseks edasistele ehitusprotsessi puudutavatele otsustele. Tööde tellijal tuleb arvestada, et kultuuriväärtuslike leidude esinemise korral võib tööde käigus ette tulla ajalisi viivitusi ning muudatusi senistes plaanides kuni projekti ümbertegemiseni. Samuti tuleb arvestada täiendavate rahaliste kulutustega näiteks juhul, kui kultuuriväärtusega leid nõuab konserveerimist või säilitamist praegusel asukohal. Vrakileide hoonete all säilitada ei saa. Eeltoodust lähtuvalt on soovituslik arheoloogilised uuringud läbi viia detailplaneeringu koostamise käigus, et võimalike leidudega oleks võimalik arvestada kaldarajatise lammutamisele ja uuendamisele tingimuste seadmisel ning samuti võimaliku ajaloolise vraki või vrakkide tehnilise seisukorra hindamisel ning sellest tulenevalt vraki või vrakkide säilitamiseks, konserveerimiseks, AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 16 eksponeerimiseks. Leiu või leidude avastamise ning uurimise järgselt saab vastu võtta otsuseid, mida võimalike leidudega edaspidi teha - kuidas säilitada, konserveerida ja (koha peal) eksponeerida või muul viisil kasutada linnaruumi eksponeerimiseks. 6.4.16. NÕUDED KAEVETÖÖDE TEOSTAMISELE. Mullatöid tehes tuleb arvestada, et tegemist on ajaloolise Uus-Pärnu ja Vana-Pärnu veetee ühenduskohaga, kus võib suure tõenäosusega leiduda arheoloogilisi leide. Juhul kui mulla- ja/või kaevetöödel avastatakse alal inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid vms, on tööde tegija kohustatud tööd seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile. 6.4.17. ERITINGIMUSTE KEHTIVUSAEG. Käesolevad eritingimused kehtivad viis aastat, alates nende kooskõlastamise päevast. Detailplaneeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse või huvitatud isiku taotluse alusel võib pikendada eritingimuste kooskõlastuse kehtivuse tähtaega ühe korra kuni viie aasta võrra. 6.5. PLANEERITAV EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED Kinnistu planeeritav ehitusõigus on kirjeldatud Tabelis 1, arhitektuursed tingimused on Tabelis 2. 6.5.1. PLANEERINGUGA KAVANDATAVAD TEGEVUSED Planeeringuga nähakse ette rajada kinnistule avalikult kasutatav hoone (nt kohvik või restoran, turismiinfopunkt, väike keskkonnateemaline avastuskeskus vms), säilitatakse sõiduautosid teenindav tankla ja lisatakse tankur ja ujuvkai jahtlaevade teenindamiseks. Kavandatud on kütusemahuti mahtudega 2x15m3 (bensiin 95 ja diisel) ja 2x10m3 (bensiin 98 ja diisel eri). Mahutid planeeritakse rajada maa-alusena. Planeeringuga nähakse ette võimalus paigutada krundile alajaam. Alajaama asukoht on näidatud tinglikult, see täpsustatakse hoone projektiga. Alajaam integreeritakse kavandatava hoone mahtu ja antakse sellele hoonestusega sobituv arhitektuurne lahendus. Eelnevalt nimetatud tegevustega on soov Pärnu jahtklubi ja jalakäijate silla vaheline jõeäärne kaldapealne kujundada atraktiivseks kõrge kvaliteediliselt välja ehitatud promenaadiks, millesse on ehitatava hoone näol integreeritud avalikkusele sh turismindusele ja keskkonnaharidusele suunatud teenused. Planeeringuga kavandatud kergliiklustee koridorid ühendavad omavahel Vanasadama ala kaudu kesklinna poolt ja Sadama tänava kaudu Ringi tänava poolt tuleva liikluse jahisadamat läbiva muuli ja taastusravikeskus Tervise suunalt tuleva liiklusega. Kaldapromenaadi paigutamine tavapärasest kõrgemale vee kohale tekitab jalutajatele elamusliku panoraamsete jõevaadetega meeliskoha. 6.5.2. PLANEERITAV AVALIK RUUM Käesolev Lootsi 1 krundi detailplaneeringu lahendus lähtub eeskätt vajadusest ja soovist täiendada Pärnu jõe kaldapealset avalikku ruumi funktsionaalselt, vaateliselt ja ehituslikult kvaliteetse komplekselt väljaarendatud linnaruumi objektiga. 6.5.2.1. Lootsi 1 krunt Pärnu sadama osana Oma asukohalt ja ajalooliselt kasutusviisilt on Lootsi 1 kinnistu Pärnu sadama, täna täpsemalt Pärnu Sadama väikesadama ehk jahisadama osa. Kinnistu veepiirile on rajatud kaid, krundi jõepoolsel nurgal on väikeste veealuste tankla. Väikealuste teenindamine on avalikkusele suunatud teenus. Planeeringulahendus näeb ette uute betoonkaide rajamise kogu krundi veepiiri ulatuses ja väikealuste tankla rekonstrueerimise rajatava hoonestuse osana, see tähendab, et krundi võimekus täita oma rolli jahisadama toimimises paraneb märgatavalt. 6.5.2.2. Lootsi 1 krunt Pärnu jõe vasakkalda promenaadi osana. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 17 Pärnu jõe vasakkalda kontekstis on planeeringuala unikaalne lüli kujunemisjärgus vasakkalda promenaadis Vanasadama kai, Vallikraavi (talvesadama) ja jahisadama vahel. Planeeringulahendus käsitleb Lootsi 1 krunti väikese kuid olulise osana sellest. Planeering arvestab kõigi varem Lootsi 6/8 (jahisadama) detailplaneeringuga Lootsi tänava kõrvale kavandatud liikumisteede ja sildumisala jätkamisega planeeringualal. Planeeringu elluviimisel, so konkreetsete projektide koostamisel tuleb arvestada Pärnu jõe Tallinna mnt sillast ülesvoolu jääva kaldapromenaadi, Vallikääru aasa ja Vanasadama arenduste materjali- ja tootevalikuid, mis ei tähenda küll kohustust kasutada täpselt samade tootjate täpselt samu materjale ja tooteid. 6.5.2.3. Vaatelisus Pärnu Jahtklubi on aastaid tegutsenud jahisadama territooriumi külastajatele avamise nimel. Peamiseks probleemiks on olnud riskid, mis tulenevad vajadusest üheaegselt tagada kai pealsel jalutavate inimeste sh laste ohutus ja väikealuste ning sadamataristu puutumatus. Kallasrada võiks kulgeda vahetult vee piiril, kuid just seal paikneb kõige tundlikum ja õrnem osa taristust ja just sealt pääseb ujuvkaidele ja sealt edasi jahtidele ka soovimatuid isikuid. Selle vastuolu lahendamiseks näeb planeering ette võimaluse tõsta kallasrada madala kaarena üle väikealuste tankla kai, rajatava hoone 1. korruselise hooneosa (hoonestusala I) katuslaele. Hoone 1. korruse veepoolsed küljed on kergliiklejaile aastaringselt avatud. Tõstetud ja vee kohale nihutatud kallasrajalt ehk katuseterrassilt avaneb panoraamvaade kogu Pärnu sadama akvatooriumile. Hoonestusala I ehitusliku mahu katuslagi hakkab tõusma olemasolevalt maapinnalt Sadama tänava poolselt piirilt ja langeb uuesti maapinnale Lootsi 6/8 poolsel piiril. Katuslae veepiiril kulgevalt kaldpinnalt pääseb horisontaalse põrandaga väiksematele astmetele, mis on mõeldud toitlustuse väliteenindusalaks. Need astmestikud pakuvad vaateid nii Vallikääru kui jahisadama suunal. Klaasist fassaadidega restorani osa (hoonestusala III 2. ja 3. korrus) võimaldab samuti jõele ja Vallikäärule avanevaid panoraamseid vaateid. Loodetavasti täiendab planeeringu elluviimine ka jõe vastaskaldalt, sildadelt ja liituvatelt promenaadidelt Lootsi 1 krundile avanevaid vaateid soodsal viisil. 6.5.2.4. Planeeritavad avalikud funktsioonid. Kõik planeeringuga kavandatavad funktsioonid – toitlustus (restoran, välikohvik), avastuskeskus, vee- ja maismaasõidukite tankla – on suunatud avalikele teenustele ja on kõigile vabalt juurdepääsetavad. Kõik kavandatavad funktsioonid on suunatud vasakkalda promenaadil linnamelu elavdamisele ja hooajalisuse vähendamisele. Eeldatavasti mõjub see soodsalt ka Pärnu linna külastatavusele. Väikealuste tankla säilitamine on jahisadama teenuste osutamiseks hädavajalik. Tänava poolne autotankla aitab kompenseerida jõetankla väikest käivet. Pärnu jõe ja lahe keskkonnatemaatikale keskendunud avastuskeskus on mõeldud tegelema jõe ja lahe keskkonnanäitajate professionaalse teadusliku seire ja analüüsiga igapäevaselt sellisel viisil, et külastajatel on võimalus vahetult teaduslikus uurimisprotsessis osaleda. Avastuskeskuse külastajal on võimalus atraktiivses teadusteatri vormis saada ülevaade üleilmsetest ja kohalikest keskkonnaprobleemidest, nende omavahelistest seostest, käimas oleva seire mõttest, meetoditest ja tulemustest ning osaleda konkreetsetes tegevustes. Sõita kaasa uurimisalusel, võtta proove ja näitusid, sisestada ja analüüsida andmeid ning võtta osa tulemuste mõtestamisest. Avastuskeskus peaks olema sarnaste keskkonnateadusi populariseerivate seirejaamade üleilmse võrgustiku osa. Avastuskeskus on võimalik luua koostöös piirkonna omavalitsuste, Eesti ja välismaiste ülikoolide vastava ala uurimisinstituutide, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Teaduste Akadeemia ja teiste asjast huvitatud institutsioonide ja organisatsioonidega. Projekti käivitaja ja opereerija peab tõenäoliselt olema mõni erakapitalil põhinev avastuskeskuste ja muuseumide temaatikat valdav äriühing. Avastuskeskuse ruumid on kavandatud esimesele maapealsele ja esimesele maa-alusele korrusele. Hoonemahu 2. ja 3. korrusele on kavandatud restoran. Restorani kasutuses on ka esimese korruse katuslaele rajatavad terrassid ja vajadusel mingi ruumiosa alumistel korrustel. Pääs restorani tagatakse nii ülevalt terrassilt kui alt 1. korruse kaudu. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 18 Restoran on keskendunud kohalikest vetest hangitud tooraine kasutamisele ja sellel restoranil on vähemalt 1 Michelini tärn. Restoran meelitab külastajaid väljastpoolt Pärnut ja Eestit hooajast hoolimata, aga menüüs leiab alati midagi, mida ka koolipoiss sööb ja jaksab osta. 6.5.2.5. Krundi ligipääsetavus Lootsi 1 krundil kohtuvad 3 põhilist kergliiklus suunda – Sadama tänav, Vallikraavi sild ja Vanasadam/ kesklinn ning jahisadama kaldapealne ja Lootsi tänav. Planeeringuga tagatakse juurdepääs krundile kõigist lähenemissuundadest ja kõigilt ühendusteedelt. Krundile pääseb ligi eeskätt Lootsi tänavalt autoga või jalgsi. Krundi Lootsi tänava poolsele küljele on planeeritud kõnnitee ja kergliiklustee. Krundi vee poolsel piiril piki katuseterrassi serva kulgeb tänavakattematerjalidega sillutatud jalg- ja kergliiklustee. Katuseterrassi alal kergliiklusteel liiklevale jalgratturile jalakäija ees eelisõigusi ei tagata. 6.5.2.6. Universaalne disain. Projekteerimise käigus tagatakse objekti kõigis osades ja elementides universaalse disaini reeglite rakendamine. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TABEL 1: EHITUSLIKUD NÕUDED KRUNDI KRUNDI NÄITAJAD EHITUSLIKUD NÕUDED NR TÖÖ F1905-DP PINDALA PLANEERITAV LUBATUD KORRUSELISUS HOONETE SUURIM MINI- MINIMAALNE MÄRKUSED /m2/ JUHT- MAKSI- MAKSIMAALNE LUBATUD MAALNE HALJASTUS OTSTARVE / MAALNE EHITISEALUNE KÕRGUS TULE- PROTSENT AB Riho Jagomägi, FIE SIHT-OTSTARVE HOONETE PIND/ TÄISEHI- ÜMBRITSEVA PÜSIVUS ARV TUSPRO-TSENT MAAPINNA KLASS PLANEERITAV AST KESKMISEST KÕRGUSEST Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald 2.20m ABS K1 1 738 SEGAHOONEST 1 hoone -1/3 -1. korrus: 11.00/ 13.20abs TP1 Kinnistu 1. Ehitisealuse pinna ja USEGA MAA Alajaam Tehnokorruste 1738/100% (EH2000) hoonestamata ja hoonete arvu hulka (S)/ integreeritak arv ei ole 1. korrus: teekatetega arvestatakse kõik ÄRIMAA (Ä) se hoone sillutamata kinnistule ehitatavad limiteeritud, kuid 1200/69% mahtu pinnad hooned (ka kuni 20m² /Kaubandus-, need on lubatud 2. korrus: 300/17% haljastatakse. väikehooned). toitlustus- ja vaid planeeritava 3. korrus: 300/17% Haljastuse 2. Rajatised, kui need teenindus-hoone maksimaalse 4. varikatus: osakaal krundi on hoone (mahulised) maa (ÄK) hoonemahu 700/ 40% pinnast peab olulised arhitektuursed 80 ... 90% sees. olema vähemalt või konstruktiivsed +372 5118021 Tankla ja 10%. 30%-st osad arvestatakse teenindus-hoone puudu jääv osa samuti ehitisealuse maa kompenseeritak- pinna sisse. MTR EP00287FIE-0001 (ÄH) se koostöös 3. Konstruktiivsetel ja PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING linna aednikuga ehitustehnilistel 5 … 10% asendusis- põhjustel on TOOTMISMAA istutusega. olemasolevate (T) betoonkaide Sadama maa rekonstrueerimine (LS) 10 võimalik uue ... 20% tarindiseina rajamisega Elektrienergia olemasoleva tootmise ja konstruktsiooni ette veekogu poole. Sellise jaotamise ehitise lahenduse maa (OE) 0 ... võimaldamiseks on 5% planeeritud üleehitusservituut S1. [email protected] www.jagomagi.ee Äriregistrikood 11684488 6.5.3. EHITUSLIKUD NÕUDED. LK 19 TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 20 6.5.4. ARHITEKTUURSED NÕUDED TABEL 2: ARHITEKTUURSED NÕUDED KATUSEKALLE, VÄLISVIIMISTLUS VÄLISAVATÄITED MÄRKUSED KATUSEKATE HOONE Lahendatakse Hoone ja kaldapromenaadi Uste- ja aknaraamide 1. Hoone projektiga viimistlus- ning kattematerjalidena, materjal puit või metall kaldapromenaadist aga samuti heakorrastuses (Al, Fe, Cu). kõrgemal olev suletud kasutatakse lahenduse kontekstis ehituslik maht on ca nö väärikana mõjuvaid materjale, 50% ulatuses läbi piirkonda sobivaid traditsioonilisi paistev. 2. või sadama tööstusmaastiku Külastajatele avatud miljööst inspireeritud materjale ruumist tuleb tagada nagu puitlaudis, krohv, tellis, plekk- panoraamsed vaated või vineertahveldis, klaasi, betooni, Pärnu jõele. Esimese loodusliku kivi, keraamilisi materjale korruse kohale jms. Keelatud on imiteerivate tõstetud fassaadimaterjalide (sh kaldapromenaadi plastikakende, plastikvoodri, terrassid on laudise imitatsiooniga siseruumist plekktahvelduse, katusekivi teenindatavad. imitatsiooniga pleki, 3. Vajadusel võib trapetsprofiilpleki jms) kasutamine. krundile paigutada Tankla varikatus lahendatakse elektrialajaama. hoone arhitektuurse projektiga. Alajaam Välistatud on tanklaketi tüüpsete integreeritakse reklaampindade ja valguskastide kavandatava hoone kasutamine. mahtu ja antakse sellele hoonestusega sobituv arhitektuurne lahendus. 6.6. HALJASTUS, HEAKORD, PIIRDED. 6.6.1. HALJASTUSE KONTSEPTSIOON. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (ÜP seletuskiri p.4.3.2.) näeb ette segahoonestusega aladele väikseimaks lubatud haljastuse osakaaluks 30% krundi pinnast (v.a. kesklinnas, miljööväärtuslikul alal, väärtuslikul üksikobjektil, kus haljastuse osakaal määratakse igakordselt eraldi). Põhjendatud juhul võib kohalik omavalitsus lubada haljastusprotsendi vähendamist. Haljastusprotsendi vähendamise eelduseks on reeglina kokkulepe, mille alusel puudujääv haljastuse osakaal kompenseeritakse mujal linna territooriumil (tänaval, avalikul haljasalal). Lootsi 1 kinnistu asub kesklinnas, muinsuskaitseala kaitsevööndis so väärtusliku miljööga alal ehk üldplaneeringu kohaselt saab krundi haljastusprotsendi määrata detailplaneeringuga. Väiksem haljastusprotsent on antud juhul põhjendatud krundi väiksuse ja selle erilise asukohaga. Just asukoha tõttu on oluline kinnistule läbi kvaliteetse ja läbimõeldud hoonestamise säilitada nii jahisadamale oluline funktsionaalsus kui anda linnaruumile maksimaalselt lisaväärtust kaldapromenaadi ja seda teenindava avalikkusele suunatud hoone väljaehitamisega. Avalikkuse teenindamisele suunatud ärifunktsioon eeldab piisava suurusega hoone olemasolu, samuti vajavad palju ruumi kergliiklusteed ja juurdepääsud hoonele, mis samuti kõik kinnistu maakasutust koormavad. Lootsi 1 kinnistu on jõe akvatooriumilt ja vastaskaldalt avanevatele vaadetele avatud ja Lootsi 1 kinnistult avanevad Pärnu jõele väärtuslikud vaated. Miljöö kujundamisel on oluline haljastuse olemasolu, aga ka avatud vaated, mis võimaldavad linnaruumi ja maastikku tajuda. Lootsi 1 krunt on ise küll kõrghaljastuseta, kuid naaberkrundil Lootsi 6/8 ja Lootsi tänaval Lootsi 1 krundi kõrval kasvavad suured puud koos Vallikääru pargi ja Sadama tänava puiesteega annavad AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 21 piirkonnale tervikuna pargiliku ilme ja kompenseerivad täielikult kõrghaljastuse puudumise väikesel maa-alal Lootsi 1 kinnistul. Käesolev detailplaneering näeb ette Lootsi tn 1 kinnistule 10% suuruse haljastuse kavandamise ja 30%-st puudujääva osa ulatuses nähakse ette asendusistutus. Kuidas ja kuhu asendusistutus rajada otsustatakse koostöös Pärnu linna haljastuse spetsialistidega. Planeeringu põhi- ja haljastusjoonisel näidatud haljastuse lahendus on tinglik. Haljastus lahendatakse eraldi haljastusprojektiga arhitektuurse projekti koosseisus. Haljastuse osakaalu suurendamiseks peab arhitektuurne lahendus ette nägema ka vertikaalhaljastuse, konteinerhaljastuse jms alternatiivsete haljastusvõtete kasutamist. 6.6.2. PIIRDED. Planeeringualale piirdeid ei kavandata. 6.7. LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS. 6.7.1. LIIKLUSKORRALDUS. Käesolev planeeringulahendus arvestab varem kehtestatud Lootsi 6/8 kinnistu detailplaneeringus kavandatud Lootsi tn äärse parkimislahenduse ja kergliiklusteedega. 6.7.1.1. Ühesuunaline liiklus Liikluslahenduses on arvestatud Pärnu linnavalitsuse planeerimisameti ettepanekuga muuta Lootsi tänav Sadama ja Kapteni tänava vahelises lõigus ühesuunaliseks sõidusuunaga Ringi tänava poole. 6.7.1.2. Sõidukid Juurdepääs kinnistule ja krundisisene sõiduala on planeeritud olemasoleva tankla sõidualale. Tanklasisene liiklus on ühesuunaline. Tankurite ja tankimiskohtade arv lahendatakse projektiga. 6.7.1.3. Veesõidukid Planeeringualaga külgnevale vee-alale on planeeritud sildumisala. Jahisadama ruuminappuse leevendamiseks on kavandatud paigutada sildumisalale ühe olemasolevatega samasugune ujuvkai. Vajadusel võib tanklasse pääsuks paigaldada kai äärde täiendava ujuvkai. Jahtide ja kaatrite tankurite ja tankimiskohtade arv lahendatakse projektiga. 6.7.1.4. Jalgratturid. Planeeringuga on ette nähtud kinnistu Lootsi tänava poolsele piirile 1.5m laiune jalgrattatee lõik, mis ühendab üle Vallikääru silla ja Sadama tänavalt tulevad jalgrattateed Lootsi tänava kõrvale Lootsi 6/8 kinnistule varem planeeritud jalgrattateega. Jahisadama alal katkeb jalgrattatee jalgratturile eesõigust andva tee tähenduses kuid läbib jahisadama territooriumi füüsilise teena õueala tähenduses. 6.7.1.5. Jalakäijad Jalakäijatele on planeeritud 2 kinnistut läbivat jalgtee marsruuti. Esimene kulgeb rööbiti rattateega Lootsi tänava ääres. Teine tõuseb krundi mõlemas kaugemas otsas veepiiriga rööbiti esimese korruse kohale rajatavale terrasskatusele. 6.7.2. PARKIMINE. 6.7.2.1. Parkimisvajadus. Arvestades piirkonna kesklinnalikku tihedust on parkimiskohtade arvutuse aluseks võetud piirkond kesklinn, keskuse klass 2 – 4, vastavalt parkimisstandardile EVS 843:2016, „Tänavad“. Restorani (ca 710m2) parkimisvajadus on (710x1/230) so 3 kohta, avastuskeskuse (ca 750m2) parkimisvajadus on (750x1/250) so 3 kohta ja tankla (ca 40m2) parkimisvajadus on (40x1/20) so 2 kohta. Kokku on Lootsi 1 krundi parkimisvajadus 8 kohta. 6.7.2.2. Parkimislahendus. Tankla alal on võimalik parkida 2 autot. Tankimisega seotud lühiajaline peatumine on võimalik Lootsi 1 krundi tankla alal kuni 4 autole. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 22 Lootsi tänavale lisanduvad Lootsi 1 krundiga külgneva tänavalõigu lõpliku heakorrastamise ja parkimiskorra ümberkorraldamisega täiendavad 5 parkimiskohta, aga Lootsi 6/8 krundi kõrvale lisandub sellega veel täiendavalt 2 parkimiskohta. Sadama tänava lõpuosal olevad 3 silla poolset parkimiskohta on reeglina tühjad ja saavad samuti üldistel alustel teenindada Lootsi 1 kinnistut. Kokku on Lootsi 1 kinnistu äärsel tänavalõigul 10 üldkasutatavat avalikku parkimiskohta. Arvestades, et sellel lõigul teisi avalikke parkimiskohti eeldavate funktsioonidega kinnistuid ei ole, on võimalik arvestada, et vähemalt 50% (5 kohta) neist on ikkagi Lootsi 1 „teenistuses“. Kuna Lootsi 1 kinnistu veealuste tankla teenindab esmajärjekorras Lootsi 6/8 asuva jahisadama vajadusi, siis on asjakohane tagada 3 parkimiskohta Lootsi 6/8 parkimisaladel. Ekskursioonibussi peatuskoht grupi välja laskmiseks ja peale võtmiseks on planeeritud Lootsi tänavale tankla kõrvale. Kokkuvõttes on Lootsi 1 krundi huvides võimalik kasutada selle vahetus läheduses 8 parkimiskohta autodele (+2 kohta lühiajaliseks peatumiseks) ja 1 lühipeatuse kohta bussile. Tänavapealsete parkimiskohtade planeerimine Lootsi 1 kinnistu teenindamiseks on põhjendatud Lootsi 1 ja Lootsi 6/8 kruntide pinna märkimisväärse osa kasutamisega kergliiklustee ja jalakäijate kõnnitee paigutamiseks. Tavapärase liikluskorralduse puhul oleks kergliiklustee pidanud paiknema linnale kuuluval tänavamaal ja kinnistut teenindavad parkimiskohad Lootsi 1 kinnistul. Tänava ja Lootsi 1 kinnistu ruumi efektiivsema kasutuse ning ohutuma ja sujuvama liikluskorralduse huvides on parkimise ja kergliiklusteede asukohad omavahel ära vahetatud. Arvesse on võetud, et kergliiklusteed planeeritud mahus Lootsi tänava maa-alale mahtunud ei oleks. Samuti oleks krundisisese parkimise korral tekkinud mitu täiendavat sõidutee ja kergliiklusteede ristumist, ühendusteede, manööverdamisala ja parkimiskohtade alla oleks tulnud võtta täiendavalt kaldapromenaadiks, kergliiklusteedeks või haljastamiseks sobivat maad, aga parkimiskohti ei oleks piirkonda ikkagi rohkem rajada saanud. Lootsi 6/8 kinnistul kehtiv detailplaneering näeb samuti ette parkimiskohad Lootsi tänava tänavamaale ja kergliiklusteed Lootsi 6/8 kinnistule. Seega jätkab Lootsi 1 kinnistudetailplaneeringu kergliiklusteede ja parkimise lahendus Lootsi 6/8 detailplaneeringuga kehtestatud lahendust. Külastajate sõidukite parkimiksvajadust teenindavad vajadusel ka kesklinna silla ja teatri juures olevad parklad. Suurema avaliku ürituse korraldamisel kehtestatakse ürituse ajaks selle iseloomule vastav parkimiskord. 6.7.2.3. Jalgrattaparkla. Planeeringualale projekteeritakse vähemalt 20 kohaline jalgrattaparkla (10 kohta avastuskeskusele ja 10 kohta restoranile). Töötajate jalgrattaste hoid lahendatakse projektiga hoonesiseselt. 6.7.3. TÄNAVA EHITUSLIK LAHENDUS. Lootsi tänav on planeeringuala ulatuses ühel pool paikneva kõnniteega asfalteeritud (kõnniteed äärekiviga) kõrvaltänav. Lootsi kvartali teedevõrgu eripära arvestades on tegemist osaga piirkonna peaaegu, et ainsast tänavast. Sadama, Lootsi ja Ringi tänav moodustavad Lootsi kvartalit läbiva ringtänava. Tänavamaa laius planeeringuala kõrval on ca 11.3m. Tänava asfaltkatte laius jõe poolsest piirist on 8.5m. 2.0m laiune suurte puudega haljasriba eraldab sõiduteed 0.8m laiusest asfaltkattega kõnniteest, mis kulgeb mööda vastaskülje elamumaa kruntide piire. Sõidutee on jaotatud 2.5m laiuseks parkimisrajaks ja 6m laiuseks kahesuunaliseks sõiduteeks. Tänava kaitsevöönd on 0m teemaa piirist. Kinnistutele sisse- kui väljasõidul tuleb arvestada, et Lootsi tänav on planeeringuala ulatuses kahesuunalise liiklusega. Juurdepääsude planeeritud asukohad on näidatud planeeringu põhijoonisel. 6.7.4. VEELIIKLUSE LAHENDUS. 6.7.4.1. Sildumisalad. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 23 Planeeringuga on ette nähtud jahisadama sildumisala laiendamine ülesvoolu 3 900m2 võrra. Sildumisalale paigutamiseks on planeeritud 1 ujuvkai jahtide sildumiseks ja sellele Lootsi 6/8 olevalt kaldakailt juurdepääsu tagamiseks ujuv kaatrite sildumist võimaldav ühenduskai. Pääs tangitavatelt ujuvalustelt tanklasse on planeeritud sildumisega tanklapääsu esiselt ujuvkailt rajatavale tankla betoonkaile maabumissilla kaudu. 6.7.4.2. Jõetankla. Tankla ruumid paiknevad kalllaraja alusel korrusel ja võimaldavad jõetanklale tänavalt teenindamiseks vajaliku juurdepääsu. Vajadusel võivad mõlemad tanklad olla iseteenindavad automaattanklad. Kütusemahuti projekteeritakse maapinda või kallasraja tõusvate terrasside muldkehasse. 6.8. TARISTU. 6.8.1. OLEMASOLEV OLUKORD. Lootsi tänaval kulgevate trasside haldajad on Lootsi 1 krundi kõik liitumised (väljaarvatud reoveekanalisatsioon) välja ehitanud. Fortum Eesti AS, Telia Eesti AS, Eesti Energia AS ja AS Pärnu Vesi on väljastanud detailplaneeringu koostamiseks tehnilised tingimused. Planeeringuga on ette nähtud kaugkütte ja olmereoveekanalisatsiooni kinnistuühenduste rajamine ja võimalus teiste kinnistuühenduste rekonstrueerimiseks. 6.8.2. TEHNILISED TINGIMUSED. 6.8.2.1. AS Pärnu vesi tehnilised tingimused TT-188039, 01.08.2019. 6.8.2.2. Eesti Energia AS tehnilised tingimused nr 330423, 08.08.2019. 6.8.2.3. Fortum Eesti AS tehnilised tingimused DPT-92/26, 14.08.2019. 6.8.2.4. Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 32382052, 05.08.2019. 6.8.2.5. Kõik trasside paigaldustingimused ja kaitsevööndid vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad”. 6.8.3. VEEVARUSTUS. Kinnistu on ühendatud ühisveevärgiga. Veeühenduse maakraan on veekaevus nr 505 krundipiiri ääres. Võimalike edaspidiste kinnistu veevärgi ümberehituste korral tuleb lähtuda Eesti Standardist: EVS 847-3:2003 „Ühisveevärk. Osa 3: Veevärgi projekteerimine“, EVS 835:2003 „Kinnistu veevärgi projekteerimine“, AS Pärnu Vesi Tehnilistest nõudetest, mis on saadavad kodulehelt www.parnuvesi.ee ja heast ehitustavast. Kinnistu peab olema varustatud veemõõdusõlmega. Veetorustiku rajamissügavus toru peale peab olema vähemalt 1.8m planeeritavast maapinnast. Sisendtorustikud varustada magistraaltrassist kuni maakraanini signaalkaabliga. Joogivee jaotustorustik rajatakse polüetüleentorudega (rõhuklass PN10). Torustiku läbimõõtude määramisel tuleb lähtuda arvutuslikust vooluhulgast. 6.8.4. REOVEE KANALISATSIOON. Reovee ärajuhtimiseks on planeeritud torustik piki Lootsi tänavat. Ühendus teha Lootsi tn ja Kapteni tn ristmikul kaevus nr 26 (5-G-10). Olmereoveekanalisatsiooni projekteerimisel ja väljaehitamisel tuleb lähtuda Eesti Standardist: EVS 847-3:2003 „Ühisveevärk. Osa 3: Veevärgi projekteerimine“, EVS 835:2003 „Kinnistu veevärgi projekteerimine“, AS Pärnu Vesi Tehnilistest nõudetest, mis on saadavad kodulehelt www.parnuvesi.ee ja heast ehitustavast. 6.8.5. SADEMEVETE KANALISATSIOON. Lootsi 1 tanklale on välja ehitatud nõuetekohane õli- ja liivapüüduriga sademevete kanalisatsioon, eesvooluga Pärnu jõgi. Tankla ümberehituse korral ehitatakse vastavalt ümber ka sademevee AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 24 süsteem. Puhuks kui sademevett ei saa juhtida filtrist otse jõkke on selleks vajaduseks planeeritud täiendavalt sademevee kanalisatsiooni trass piki Lootsi tänavat. Ühendus tehakse Lootsi tn kaevus nr 46 (5-G-10). Katustelt ja terrassidelt kogutud sademeveed juhitakse sademevee kanalisatsiooni või otse jõkke. 6.8.6. TULETÕRJE VEEVARUSTUS. Lähim tuletõrjehüdrant asub Lootsi tänaval, sõlmes nr 503 (5-G10), hüdrant nr 240, ID:14984 tüüp:Tallinn, läbimõõt:100, XY: 6471892.36, 528670.59; BL: 58.386548, 24.490175, BL: 58°23′11.571″, 24°29′24.631″, H: 2m. Teine lähim tuletõrjehüdrant asub Sadama tänaval, hüdrant nr 290, ID:5059, tüüp:Tallinn, läbimõõt:100, XY: 6471878.32, 528744.94; BL: 58.386417, 24.491444, BL: 58°23′11.100″, 24°29′29.200″, H: 2m Planeeringuala jääb mõlema hüdrandi 100m tööraadiusesse. 6.8.7. SIDEVARUSTUS Olemasolev sidevõrk on teostatud vaskkaabliga VMOHBU5x2 pinnases. Planeeringuga on ette nähtud olemasoleva ühenduse parendamiseks sideliini trassikoridor multitoru ehituseks lähtuvana Sadama tänav 3 juures asuvast sidekaevust F44S31_J01. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Projekteerimisel tuleb ette näha kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Optilise kaabliga liitumise valmidus sidekaevus F44S31_J01. Sisevõrkude projekteerimisel lähtuda Telia dokumendist: „LAN sisevõrkude ehitamine korter- ja ärimajades“. Geodeetilisele alusplaanile ja projektile esitatavad nõuded vastavalt Telia dokumendile "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4." Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Info järelevalve kohta telefoninumbril 4430700. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus (ehitusprojekt/planeering) tuleb esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/) kaudu. 6.8.8. GAASIVARUSTUS. Gaasitrassi piirkonnas väljaehitatud ei ole. Gaasitrassi ei planeerita. 6.8.9. ELEKTRIVARUSTUS. Lootsi 1 olemasolev elektri liitumispunkt on kinnistu piiril liitumiskilbis, liitumisjuhtmestiku klemmidel. Käesolevalt on kinnistu peakaitsme suurus 50A, mis on piisav esimese etapiga ümberehitatavate kaide ja tankla toimimiseks. Kinnistu eeldatav vajalik peakaitsme suurus on 315A, see aga eeldab elektrivarustuse tagamiseks toiteraadiusesse uue alajaama ehitamist. Varasemate detailplaneeringutega on lähipiirkonda kavandatud vähemalt 3 alajaama, mis olenevalt piirkonna arengust võivad olla kõik sobivad ka Lootsi 1 krundi vajaduste rahuldamiseks. Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneeringuga (Artes Terrae Maastikuarhitektid OÜ, töö nr 29DP14, 2019) on Kalda tänav T2 maa-alale ette nähtud uue komplektalajaama paigutamine. Juhul kui Kalda 2 ja Kalda 4 kruntide arendamisel jõutakse alajaama ehituseni enne Lootsi 1 kinnistu teise etapi arendamist, on võimalik tagada Lootsi 1 elektrivarustus juba uuest Kalda tänava alajaamast. 2008 aastal kehtestatud Ringi tn 35 (Pärnu Kolledži 2. etapp) detailplaneeringuga (AB Luhse & Tuhal, töö nr 0702 ja Pärnu EKE Projekt AS, töö nr 408004) on alajaama püstitamine ette nähtud Ringi 35 kinnistule, selle Lootsi tn põiktupiku kõrvale. Kolledži ehituse 2. järgu teostumisel enne Lootsi 1 kinnistu teise etapi arenduse algust tekib võimalus Lootsi 1 lõplik elektrivarustus lahendada Ringi 35 kinnistule planeeritud alajaamast. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 25 Vallikääru ala detailplaneeringuga on Sadama 2 kinnistule varasemalt planeeritud hoonestusmahtu integreeritud alajaam. Integreerimisvajaduse põhjenduseks on piirkonna eripära, mis seisneb ühelt poolt asukohas Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis, aga teiselt poolt piirkonna linnaruumi olemuses ja linna planeerimisdokumentides sõnastatud ambitsioonis kujundada Pärnu jõe kaldapealsetel välja terviklik kvaliteetne linnaruum. Kompleksalajaamade mudelite arhitektuursed lahendused ei sobitu selle ala miljöölise identiteediga. Kuna Sadama 2 hoonestamine ei ole täna päevakorral, siis arvestatakse käesolevas Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringus võimalusega, et alajaam püstitatakse Lootsi 1 kinnistule ja integreeritakse kavandatava hoone ehituslikku mahtu. Mõeldav on ka komplektalajaama kasutamine eeldusel, et sellele õnnestub lisada sobiv arhitektuurne dekoor. Alajaama asukoht ja ehituslik lahendus määratakse kavandatava hoone ehitusprojektiga. Alajaama eeldatav asukoht on näidatud liitumistrasside joonisel leht 6. Alajaama teenindamiseks on sellel asukohal tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide projekteeritakse 10kV maakaabelliiniga alates Ringi alajaamast jätkates Sadama tänava alguses juba maapinda paigaldatud elektrikanalisatsiooni torustikku. Lootsi 1 liitumiskilp on planeeritud kinnistu piirile. Liitumiskilbi võib paigaldada süvistatult ka kallasraja tõusvate terrasside tugimüüristikku. Võimaldamaks piirkonna objektide ringtoitele üle viimist on uuest alajaamast olemasolevate fiidriteni planeeritud 0,4 kV maakaabelliinid. Kõik planeeritavad liitumiskilbid on vabalt juurdepääsetavad ja vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilpidest objektideni on ette nähtud maakaabliga. Alajaama ja sellega seotud ühendus- ja toitekaablite paigutamiseks Sadama 2 kinnistule seatakse Elektrilevi OÜ kasuks tehnorajatiste maakasutusõigus tagamiseks servituut, alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustada. Elektrikaablid on planeeritud olemasolevate trasside sihtidele. Elektrikaablite kaitsetsoonidesse ei teisi kommunikatsioone ole planeeritud. Elektripaigaldiste vee- ja niiskustundlikud osad, samuti planeeritav alajaam tuleb üleujutusriskist tulenevalt paigaldada kõrgusmärgist 3.20abs (EH2000) kõrgemale. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Peale detailplaneeringui kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 6.8.10. SOOJUSVARUSTUS. Lootsi tn 1 kinnistu paikneb Pärnu linna kaugküttepiirkonnas; Planeeritava hoonestuse kaugkütte soojavarustus (T3) on planeeritud olemasolevast eelisoleeritud Sadama tänava DN350/560 kaugküttetorustikust. Põhimõttelise võimalusena on näidatud ka trassi pikendus (T3) olemasolevatest eelisoleeritud kaugküttetorustiku DN100/250 perspektiivsetest otstest Lootsi põik tänaval. Lootsi tänaval ühendub see varem Lootsi 6/8 detailplaneeringuga planeeritud Lootsi tänava kaugküttetrassiga (T2), mis omakorda liitub käesolevas planeeringus kavandatud Lootsi tänava kaugküttetrassiga (T3). Lootsi 1 kinnistu kavandatud liitumispunkti asukoht kaugkütte tänavatorustikuga on kinnistu piiril. Torustiku projekteerimisel arvestada, et kaugküttetorustiku paigaldusala laius on ca 0,6 m (lisandub kaitsetsoon 1m kummalegi poole torustikku); Kaugküttetorustiku asukohavalik peab võimaldama paigaldust termilist pikenemist kompenseeriva lahendusena. Hoonestuse sisendi asukoht täpsustatakse arhitektuurse projekteerimisega, sest hoonet projekteerimata ei ole võimalik teada soojasõlme täpset asukohta, et jälgida nõuet – kaugküttetorustik peab sisenema vahetult hoone soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed (hoonet läbivad) primaarparameetrilised torustikud ei ole lubatud. Kui arhitektuurse projekteerimise käigus, AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 26 selgub, et seda nõuet ei ole võimalik täita, siis tuleb see vältimatu erijuhuna kooskõlastada Fortum Eesti AS-iga. Liitumispunktiks s.t. omandipiiriks (teeninduspiiriks) on kinnistu piir. Torustikud tänava transpordimaal kuni Liitumispunktini kuuluvad Fortum Eesti AS-le, kinnistusisesed torustikud alates Liitumispunktist kuuluvad kinnistu omanikule; Detailplaneeringu kehtestamise järgselt, liitumiseks kaugküttevõrguga tuleb taotleda Võrguettevõtjalt projekteerimistingimused planeeringuga kavandatud kaugkütte primaartorustike- ja hoonestuse sisepaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks. Võrguettevõtjaga liitumislepingu sõlmimise aluseks, kaugküttepaigaldiste kuuluvuspiiride määramise aluseks, vajadusel torustike isikliku kasutusõiguse seadmise aluseks saavad üldjuhul olema planeeritud kinnistu(te)l ja planeeringu alas paikneva hoonestuse välisvõrkude- ja sisepaigaldiste ehitusprojektid. 6.8.11. VÄLISVALGUSTUS. Krundi välisvalgustus lahendatakse ehitusprojekti asendiplaaniga. Arvestada tuleb sissesõiduteed markeeriva valgustusega. Soovitav on anda arhitektuurse projektiga fassaadide ja haljastuse valgustuse lahendus. 6.9. VERTIKAALPLANEERIMINE. Kinnistu vertikaalplaneerimine lahendatakse arhitektuurse projektiga. Planeeringuala olemasolevad kõrgusmärgid jäävad vahemikku 0.36abs kuni 2.10abs (EH2000). Krundi maismaa piiridel olemasolevad kõrgusmärgid säilitatakse ja tagatakse astmete või järskude tõusudeta vaba liikumine kinnistu piire ületavatel kergliiklusteedel ja tänavatel. Tanklaalade sademeveed kogutakse ja juhitakse läbi liiva- ja õlipüüduri sademevee kanalisatsiooni või Pärnu jõkke. Katustelt ja terrassidelt kogutud sademeveed juhitakse sademevee kanalisatsiooni või otse jõkke. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 27 6.10. TULEOHUTUSE TAGAMINE. 6.10.1. NORMATIIVNE BAAS 6.10.1.1. “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. (23.02.2021 SM määrus nr.17). 6.10.1.2. “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord” (18.02.2021 SM määrus nr 10). 6.10.1.3. EVS 812-5:2014 „Ehitise tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ 6.10.1.4. EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ 6.10.2. EHITUSÕIGUSEGA REGULEERITAVAD TULEOHUTUSABINÕUD. 6.10.2.1. Asendiplaan Lootsi 1 kinnistu piirneb peamiselt tänavamaa ja veekogude maa kinnistutega (Pärnu jõgi ja Vallikraav), mis on hoonestamata ja mida ei hoonestata. Lootsi 6/8 krundi lähim hoone on ca 40m kaugusel. Lootsi 6/8 detailplaneeringuga on sellele kinnistule varem planeeritud hoonestusala kaugusega piirist 4.00m. Kinnistu on kustutustöödeks ligipääsetav Lootsi tänavalt, aga ka Pärnu jõelt. 6.10.2.2. Hoonestus. Krundile on lubatud püstitada 1 hoone: IV kasutusviis (tankla, avastuskeskus, restoran), 3 maapealset korrust, 1 maa-alune korrus, suurim lubatud kõrgus on 11.0m, TP1. Kütusemahutid paigaldatakse maa-alusena. 6.10.2.3. Kujad. Lootsi 1 krundile ei ole kavandatud tuletööde ja lahtise tule kasutamisega ruume, krundil puuduvad mets ja võsa. Arhitektuursel projekteerimisel tuleb arvestada järgmiste ehitiste ja seadmete kujadega. Tankur – tankla parkimisala: 6m, tankur – tankla hoone: 3m, tankur – ventilatsiooni sisse- ja väljatõmbeavad: 6m, tankur – väikelaevade kinnitamise koht: 25m, tankur – tänav ja avalikud parklad: 10m, tankur – I, II, IV ja V kasutusviisiga hoone: 30m, mahuti tuulutuspüstiku suue – tankla parkimisala: 6m, mahuti tuulutuspüstiku suue – Mahutite täitmiskoht: 6m, mahuti tuulutuspüstiku suue – tankla hoone: 6m, mahuti tuulutuspüstiku suue – ventilatsiooni sisse- ja väljatõmbeavad: 6m, mahuti tuulutuspüstiku suue – I, II, IV ja V kasutusviisiga hoone: 30m, tankla hoone (kauplus) – tankla parkimisala: 4m, tankla hoone (kauplus) – mahutite täitmiskoht: 6m, konteinertankla – vedelkütuse müügiga tegeleva kinnistu ehitis 8m, maa-alune mahuti – naaberkrundi piir: 5m. Kujade tagamiseks võib arhitektuurse projekteerimise käigus ette näha vastavat kuja tingivaid riske maandavad varje- ja tõkkekonstruktsioonid. 6.10.3. KUSTUTUSVESI. Lähim tuletõrjehüdrant asub Lootsi tänaval, sõlmes nr 503 (5-G10), hüdrant nr 240, ID:14984 tüüp:Tallinn, läbimõõt:100, XY: 6471892.36, 528670.59; BL: 58.386548, 24.490175, BL: 58°23′11.571″, 24°29′24.631″, H: 2m. Teine lähim tuletõrjehüdrant asub Sadama tänaval, hüdrant nr 290, ID:5059, tüüp:Tallinn, läbimõõt:100, XY: 6471878.32, 528744.94; BL: 58.386417, 24.491444, BL: 58°23′11.100″, 24°29′29.200″, H: 2m Planeeringuala jääb mõlema hüdrandi 100m tööraadiusesse. Kustutusvee vajadus on 30l/s 3h jooksul. 6.11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 28 Soovitusi kuritegevuse riskide vähendamiseks on käsitletud vastavalt Planeerimisseadusele (RTI 2002, 99, 579) ja Eesti Vabariigi standardile EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29.11.2002. a. Ärimaa sihtotstarve, hoonestusõigus, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted jne tagavad eeldused Lootsi 1 kinnistu maa-ala ümberkujundamiseks ja kasutuselevõtuks korrastatud ja turvalise linnakeskkonnana. Arhitektuurse projekteerimisega tagatakse, et rajatav keskkond vähendaks maksimaalselt võimalikke kuritegevuse riske st oleks kuriteohirmu välistav, turvatunnet tekitav, korrastatud, pimedal ajal piisavalt valgustatud, hõlpsasti orienteerutav jne. Arhitektuursel projekteerimisel tuleks jälgida olulisemate kuriteoriskide vähendamist konkreetselt. Kuriteohirmu all mõistetakse inimese hirmu sattuda isiklikult teatud tüüpi kuriteo ohvriks - sissemurdmised, vargused, röövimine jms. Ebaturvalisust tekitavad kohad võivad olla nõrga järelevalvega ja halva nähtavusega kohad, hirmutekitavate tunnustega paigad, kehvalt hooldatud paigad (nt tühjad ja rüüstatud hooned, mahajäetud või hoonestamata, pimedal ajal valgustamata krundid). Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras toimib turvaliselt ja seal on meeldiv viibida. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse lõppedes ehitusalad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ehitusala kiire koristamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine). Tahtliku kahjustamise tõenäosus on korrastatud territooriumitel palju väiksem. Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäeva-ja aastaringselt. Probleemiks võib olla äriettevõtete tööväline aeg, kuid tanklateenuse pakkumine eeldab hoonete ja maa-ala pidevat kontrolli teenuse pakkuja poolt. Tuleks vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt plankaiad) ning võimalike ründajate peidupaiku. Hea vaateväli akendest vähendab salajasi vargusi. Vajalik on piisav valgustus, hoov ja eesaed tuleb valgustada. Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleks hoonete tagumisi sissepääse, mis on tänavalt nähtamatud. Seal hakkab mõju avaldama uste ja akende vastupidavus aeg murdvarguste katsete suhtes. Tagumised uksed ja aknad tuleb muuta turvalisemaks ja tugevamaks (nt metalluksed ja turvaaknad), see vähendab sissemurdmise riski. 6.12. KESKKONNATINGIMUSED. 6.12.1. VÕIMALIKE MÕJUDE HINNANGUD. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja seetõttu on koostatud sellele MTÜ Pärnu Jahtklubi tellimusel Hendrekson ja KO poolt KSH eelhinnang töö nr 18003199, 11.12.2018, Tallinn, Pärnus Lootsi tn 1 kinnistu (Jahisadama) detailplaneering”. Ekspertidele esitatud info alusel jõuti käesolevas keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus järeldusele, et Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringuga kavandatud tegvuste elluviimisel ning keskkonnameetmete rakendamisel ei avaldu ebasoodsat keskkonnamõju, mis on oluline KeHJS-e mõistes, ning keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi algatamine ega läbiviimine ei ole vajalik. Lootsi tn 1 ja Lootsi tn 6/8 kinnistute planeerimine on vaadeldavad ühtse tervikuna. Käesolevas eelhinnangus on käsitletud ning hinnatud vaid täiendava tankuri rajamise ning avaliku hoone rajamisega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Kaldakindlustuse rajamise mõjude osas on koostatud eraldi eelhinnang. Arvestades käesolevas ja eelnevalt koostatud eelhinnangus toodud teavet ei ole kavandatava tegevuse kumulatiivse mõju avaldumine olulises ebasoodsas mahus tõenäoline kui arvestatakse toodud tingimuste ning nõuetega. 6.12.2. KSH EELHINNANGUS OSUTATUD KESKKONNAMEETMETE KÄSITLUS PLANEERINGUS 6.12.2.1. Eelhinnang juhib tähelepanu vajadusele vähendada üldplaneeringus Lootsi 1 kinnistu osas kehtestatud 25m ehituskeeluvööndit. Planeeringuga tehakse ettepanek vähendada ehituskeelu vööndit 0 meetrile põhjusel, et vähese ruumi parema kasutamise ning jahtide ja kaatrite tanklat teenindava ja kallasrajale planeeritud kergliikluse ohutuks lahutamiseks on kavandatud tõsta AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 29 kallasraja alune kaldapromenaad terrassidele, mille alla paigutatakse ka Pärnu jõe ja Pärnu lahe kekskonnateemadele pühendatud avastuskeskus. 6.12.2.2. Detailplaneeringuga nähakse ette, et projekteerimise algfaasis tuleb läbi viia geotehnilised uuringud ja nõlva stabiilsusarvutused. Tagamaks nõlva püsivusteguri säilimist, on igasugune süvendamine jõe kallastel ilma nõlvapüsivust kontrollimata keelatud. 6.12.2.3. Lokaalsete vajumiste vältimiseks on edasisel projekteerimisel vajalik arvestada ÜP-s toodud ehitustehniliste tingimustega: - Kuni 3-koruselised hooned on lubatud rajada madalvundamendile, kui vundamendi talla ja viirsavi kihi vahele jääb vähemalt 1,5m paksune liiva kiht; Kõrgemad hooned ja hooned, mis kavandatakse alusele, kus liiva kiht on väiksem kui 1,5m tuleb rajada vaivundamentidele; - Vaivundamentide rajamisel tuleb alumise korruse vaheseinad ja põrandad toetada vaialustele, et vältida hoone osade erinevat vajumist ning ära hoida nähtused, mis kaasneksid ka ajutise vee survekõrguse langusega; - Vaiad on soovitav süvistada tugevasse moreeni või liustikujõe liivadesse viirsavi all; - Ehitiste rajamisel tuleb rohkem kui 2m sügavused süvendid toestada, et vältida süvendite seinte ja kõrvalasuvate hoonete ohtlikke vajumisi; - Kui projekti koostamisel on hoone eeldatavad arvutuslikud vajumid üle 10cm, on soovitav näha ette hoone vajumisvaatlused ja määrata projektis vajumisreeperite asukohad. 6.12.2.4. Edasisel projekteerimisel tagada, et projektides oleks ühemõtteliselt kajastatud, et ehitajal on vastutus, et ehitustegevuse käigus tuleb vältida lekkeid ning selle tekkimise korral tuleb leke koheselt likvideerida. Reostunud pinnas tuleb eemaldada ning anda üle vastavat litsentsi omavatele ettevõtetele. 6.12.2.5. Kavandatava tegevusega kaasneva olulise ebasoodsa mõju vältimiseks põhja- ja pinnaveele näeb planeeringulahendus ette, et tankla teedelt ja platsidelt kogutav sademevesi suunatakse liiva- ja õlipüüdurisse enne kui see jõkke või ühiskanalisatsiooni juhitakse. Kavandatav kütusemahuti rajatakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 172 (Vastu võetud 16.05.2001) kohaselt. 6.12.2.6. Kuna planeeringuala jääb üleujutusohuga alale, tuleb järgneva projekteerimisega tagada, et kavandatavad rajatised oleksid üleujutustele vastupidavad. Kõik ehituskonstruktsioonid, eriosade paigaldised ja viimistlused tuleb valida selliselt, et merevee põhjustatav kahju oleks ajutine ja korrastamine võimalikult lihtne ja minimaalse kuluga. Insenertehnilise sisseseade vee- ja niiskustundlikud osad paigaldada kõrgusmärgist 3.20abs (EH2000). 6.12.2.7. Veekaitsevööndisse jäävate puu- ja põõsarinde raie teostamiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 29 lg 4 p 2). Lootsi 1 kinnistul põõsaid ja puid ei kasva. Lootsi 1 kinnistu on Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt sadamaala. 6.12.2.8. Tulenevalt sellest, et planeeringuala asub II kat nahkhiirte levikualal, on oluline raietöid vältida ajavahemikul 15.05.-31.07. Planeeringualal puid ja põõsaid ei kasva, seetõttu ei ole ka raietöödest tulenevat ohtu karta. 6.12.2.9. Vastavalt VeeS §187 punktidele 8, 10 11 ja 17 on vee erikasutuse keskkonnaloa kohustus, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist, paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist, kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist ja muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu. Juhul kui süvendamise, süvendipinnase veekogusse paigutamise, tahkete ainete uputamise ja kaadamise mahud jäävad 5-100 m3 piiresse, siis on VeeS §196 lõike 2 punktidele 2,3 ja 5 vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut. 6.12.2.10. Planeeritud tegevuste elluviimisel kaasneda võiva olulise negatiivse mõju vältimiseks Natura 2000 ala kaitse eesmärkidele on välistamiseks tuleb tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestada kõigi Hendrikson & Ko poolt aastal 2018 („Pärnu Jahtklubi kaldakindlustuste rajamine“, töö nr. 2891/17) koostatud Natura hindamise soovitustega. 6.12.2.11. Natura hindamine tuvastas, et kavandataval tegevusel puudub pikaajaline ebasoodne mõju Pärnu jõe loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele juhul kui rakendatakse loetletud meetmeid. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 30 Ajutise iseloomuga mõju seisneb süvendustööde poolt tekitatavas veekvaliteedi muutuses. Lähtudes ettevaatusprintsiibist on süvendustööde ellu viimisel vajalik rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid, millega tuleb kavandatava kaldakindlustuse projekti elluviimisel arvestada, eesmärgiga minimeerida võimalikku tegevusest tulenevat ebasoodsat keskkonnamõju:  Kavandatav kaldakindlustus jääb terves ulatuses kinnismälestise kaitsevööndi territooriumile. Tulenevalt sellest on vajalik arvestada Muinsuskaitseameti seisukohtadega ning muinsuskaitseseadusest tulenevate kitsendustega, mis peavad olema välja toodud ka kavandatavate kaldakindlustuste ehitusprojektis.  Heljumi leviku ja mõju minimeerimiseks on hea tavana soovituslik veekeskkonda puudutavad tööd (s.h süvendamine) teostada jõe vee suvisel madalveeperioodil, milleks on juuli-september, mis tagab heljumi kiireima settimise tingimused.  Välistada veekeskkonda otseselt puudutavad ehitustööd (s.h süvendamine) vahemikus 1. aprill- 15. juuli ning 15.september-15.detsember.  Veekaitsevööndisse jääva puu- ja põõsarinde raie teostamiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 29 lg 4 p 2).  Liigse heljumi sattumise takistamiseks jõe veesambasse tuleb kaldakindlustuse rajamisega kavandatud pinnasetööd eelistatult teostada suvisel madalvee perioodil (juuli teine pool – septembri esimene pool), mil enamik jões elavaid kalaliike on kudemise lõpetanud või pole seda veel alustanud ning madalamast veetasemest tingituna on heljumi sattumine jõkke väiksem.  Raietööd ajastada ajavahemikku 1.august - 14.mai, et vältida raie teostamisest tulenevaid häiringuid nahkhiirte peamisel sigimise ja poegade üleskasvatamise ajal. 6.12.2.12. Kavandatava tegevuse eskiisprojektikohase lahenduse elluviimisel koos siinses töös toodud soovituste järgmisega on tagatud Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkide saavutamine ning ala terviklikkuse säilimine. Enne ehitustegevust tuleb kaitseala valitsejaga kooskõlastada ehitusprojekt, kus on käesoleva töö soovitustega arvestatud ning millega on välistatud pikaajalised mõjud Natura 2000 ala kaitse - eesmärkidele. Juhul kui ehitusprojekti lahendus(ed) peaks(id) oluliselt muutuma käesolevas töös käsitletud lahendusest ja kirjeldustest, siis on vajalik Natura hindamise uuendamine uue lahenduse valguses ning lahenduse kooskõlastamine kaitseala valitsejaga (Keskkonnaamet). 6.12.2.13. Planeeringus on arvestatud kõigi muinsuskaitse eritingimustes sätestatud tingimustega. 6.12.3. KINNISTU JÄÄTMEKORRALDUS. Kinnistu jäätmekorraldus on reguleeritud Pärnu linna heakorraeeskirjaga. Prügiurnide paigutus oma maatüki piiridesse lahendatakse arhitektuurse projektiga. Omanik peab tagama prügi vajaliku regulaarsusega äraveo. 6.13. PIIRANGUD. 6.13.1. SERVITUUDID. Kinnistul ei ole servituute. Planeeringuga on kavandatud 4 servituuti. 6.13.1.1. S1: Üleehituse servituut Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. Arhitektuurselt mõjusama tulemuse saavutamiseks on kavandatud kuni 3m laiune kallasrada teenindav kaldapromenaad tõsta krundi nurgal jõe kohale 2. korruse tasapinda, kus see liitub kavandatava restorani väliterrassiga. Tõstetud promenaadi osa alla on 1. korrusel võimalik anda lisapinda väikealuste tanklat, avastuskeskust ja restorani teenindavatele ruumidele. Sellise lahenduse võimaldamiseks on planeeritud üleehituse servituut S1. Servituut S1 seatakse Lootsi 1 kinnistu kasuks kinnistule Pärnu jõgi L1 (62520:001:0004). 6.13.1.2. S2: Elektrialajaama ja ühenduskaablite paigutamise servituut. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 31 Alajaama ja sellega seotud ühendus- ja toitekaablite paigutamiseks Lootsi 1 kinnistule seatakse Elektrilevi OÜ kasuks tehnorajatiste maakasutusõigus tagamiseks servituut, alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustada. 6.13.1.3. S3: Planeering näeb ette jalakäijate vaba läbipääsu Lootsi 1 kinnistult veepiiri kohale rajatava promenaadi kaudu. Läbipääsu tagamiseks seatakse promenaadile Pärnu linna kasuks läbipääsu servituut S3 6.13.1.4. S4: Planeering näeb ette Lootsi tänava kõnnitee ja kergliiklusraja paigutamise Lootsi 1 krundile ja vahetusena Lootsi 1 kinnistu 6 parkimiskoha paigutamise Lootsi tänavale. Läbipääsu tagamiseks seatakse Lootsi 1 kinnistule Pärnu linna kasuks 3m laiune läbipääsuservituut S4. 6.13.2. TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖNDID. Kõik trasside kaitsevööndid vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”, trasside valdajate tehnilistele tingimustele ja tehnilistele normidele. 6.13.3. TEEDE JA TÄNAVATE KAITSEVÖÖNDID. Lootsi tänava kaitsevööndi ulatus on 0m. 6.13.4. GEODEETILISED MÄRGID. Lootsi tänaval Lootsi 1 krundi kõrval asub geodeetiline märk pp5717, kaitsetsooniga 3m märgi tsentrist. Geodeetilised märgid on riikliku kaitse all. Geodeetilise võrgu märkide kahjustamine on karistatav vastavalt Haldusõigusseaduse §48-le ja Katastriseaduse §22-le ja Karistusseadustiku §371-le. (KS§ 371. Maakasutuse ja geodeetilise võrgu märkide kahjustamine Maakasutuse piirimärkide, kohaliku omavalitsuse või riikliku plaanilise, kõrguselise ja gravimeetrilise võrgu märkide rikkumise, hävitamise või omavolilise teisaldamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga.) Tehnotrasside rajamisel lähemale kui 3m märgist kooskõlastatakse märgi kaitsmiseks vajalikud meetmed edasise projekteerimise käigus Pärnu LV Planeerimisameti Geodeesiateenistusega (Suur- Sepa 16). Enne kaevetööde algust informeeritakse kavandatavatest töödest Pärnu LV Planeerimisosakonda. 6.13.5. LOODUSKAITSE. Pärnu jõgi on avalikus kasutuses vooluveekogu. Lähim looduskaitsealune Valli park jääb planeeringualast enam kui 100m kaugusele. Looduskaitsealuseid üksikobjekte planeeringualal ei leidu. 6.13.5.1. Kaitsealused liigid Pärnu jões. Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO9102675 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Cottus gobio (võldas). Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO2000293 Pärnu jõe hoiuala (Pärnu). Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO9102674 Cobitis taenia (hink). 6.13.5.2. Piiranguvöönd Looduskaitseseaduse §34-37 ja 41 alusel on Pärnu jõe kaldal 100m ulatuses veekogu ranna või kalda piiranguvöönd. 6.13.5.3. Kallasrada Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §38 alusel (ka Asjaõigusseadus §161, Meresõiduohutuse seadus §2) on Pärnu jõe kallasrada 4-10m laiune. Laevatatavas ulatuses, seega ka Lootsi 1 kinnistul on kallasraja ulatus 10m. Planeeringulahendus näeb ette kallasraja funktsioonide tagamiseks kaldaga seotud ujuvkaid, vahetult veepiiri kohale tõstetava 3 – 6m laiuse kaldapromenaadi ja Lootsi tänava ääres kulgeva ca 3m laiuse jalakäijate ja kergliiklustee. 6.13.5.4. Veekaitsevöönd. Veeseaduse §118-123 alusel on Pärnu jõel 10m ulatuses katastrikaardi kohasest veepiirist veekogu kalda veekaitsevöönd. Lootsi 1 kinnistul puud ja põõsad puuduvad, tegemist on kaipealse sadamaalaga. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 32 6.13.5.5. Ehituskeeluvöönd. Ehituskeeluvööndi ulatus Pärnu jõel on 50m katastrikaardi kohasest veepiirist (Looduskaitseseadus §34-36, 38, 40). Planeeringualal on kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi ulatus 25m; Pärnu jõe ehituskeelu vööndit vähendatakse kaldapromenaadi ja selle aluste ruumide väljaehitamiseks 0 meetrini. Olemasoleva kai rekonstrueerimisel tekib tõenäoliselt vajadus muuta väljakujunenud kaldajoont, sest ehitustehnilistel ja konstruktiivsetel põhjustel tuleb uus kai konstruktsioon rajada olemasolevast veekogu poole. 6.13.5.6. Põhjavee kaitstus. Vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile jääb Pärnu piirkond, sh ka planeeringuala, suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. 6.13.6. MUINSUSKAITSE. Planeeringuala paikneb Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitse ala (nr 27007) kaitsevööndis. Piirangud vastavalt põhimäärusele ja muinsuskaitse eritingimustele vt Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ „Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused“ töö nr: 391-18, märts 2018. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 33040, 11.07.2018..), seletuskirja peatükk 6.4. 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE. Planeeringu elluviimine toimub 5 etapis. 7.1. ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE Peale planeeringu kehtestamist vähendab Pärnu linnavalitsus linna üldplaneeringus krundi ehituskeeluvööndit. 7.2. SERVITUUTIDE SEADMINE Üleehitusservituut S1 seatakse Lootsi 1 kinnistu kasuks kinnistule Pärnu jõgi L1 (62520:001:0004). Servituut S1 on vajalik kui betoonkaide rekonstrueerimiseks tuleb uus tarindisein rajada olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole või kui kallasraja alune kandev konstruktsioon on vaja paigutada üle olemasoleva veepiiri (krundi piiri) veeala kohale. Enne ehitusloa väljastamist seatakse Lootsi 1 kinnistule Pärnu Linnavalitsuse kasuks kallasraja servituut S3. 7.3. UURINGUD Projekteerimise algfaasis tuleb läbi viia geotehnilised uuringud ja nõlva stabiilsusarvutused. Tagamaks nõlva püsivusteguri säilimist, on igasugune süvendamine jõe kallastel ilma nõlvapüsivust kontrollimata keelatud. Enne ehituse algust tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud vt p 6.4.15. 7.4. PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE Planeeringu kehtestamisega omandab Lootsi 1 kinnistu uue ehitusõiguse, mis võimaldab soovitud hoonestust ja kaldapromenaadi projekteerida. Projekteerimis- ja ehitustööd võib teostada etapiviisiliselt. Iga ehitusetapi elluviimisel tagatakse, et peale ehitustööde lõppu krunt heakorrastatakse ja haljastatakse. Planeeritud ehitusõigus võimaldab rajada esmalt uued kaid ja rekonstrueerida väikealuste tankla ning seejärel võtta ette avastuskeskus ja restoran. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 33 Planeeringulahenduse elluviimiseks vajalike põhiliste tööde loetelu: 1. Sildumisalale ujuvkaide paigutamine. 2. Kaldakindlustuste ja kaide rajamine vajadusel koos tankla rekonstrueerimisega. 3. Tankla ümberehitamine ning avastuskeskuse ja restorani ehitamine koos kallasrada teenindavate liikumisteede ja terrassidega. 4. Lootsi tn jõe poolse ääre ümberehitus täiendavate parkimiskohtade kujundamiseks. Lõplikult valminud objekt haljastatakse vastavalt haljastusprojektile. Igakordsed vaheetapid heakorrastatakse ja haljastatakse. Vajadusel võib ehitusetappe ühitada või nende järjekorda muuta eeldusel, et iga etapi lõppedes valmib iseseisvalt kasutatav tervik, millele on võimalik taotleda kasutusluba. Kõik varasemad etapid tuleb projekteerida ja ehitada viisil, mis ei saa takistuseks hilisemate etappide elluviimisel. Ehituslubade taotlemiseks tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele püstitada kavatsetavate ehitiste ehitusprojektid. Lootsi 1 hoonestuse parima arhitektuurse tulemuse saavutamiseks tuleb läbi viia EAL-i nõuetele vastav arhitektuurikonkurss. Ehitusprojektid tuleb eskiisi staadiumis kooskõlastada Pärnu linnaarhitektiga ning põhiprojekti staadiumis Muinsuskaitseametiga. Projekteerimise käigus tuleb hinnata ehitusele vee erikasutuse keskkonnaloa või veekeskkonna riskiga tegevuse registreeringu taotlemise vajalikkust. Vastavalt VeeS §187 punktidele 8, 10 11 ja 17 on vee erikasutuse keskkonnaloa kohustus, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist, paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist, kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist ja muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu. Juhul kui süvendamise, süvendipinnase veekogusse paigutamise, tahkete ainete uputamise ja kaadamise mahud jäävad 5-100m3 piiresse, siis on VeeS §196 lõike 2 punktidele 2, 3 ja 5 vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut. Juhul kui projekteerimise käigus selgub, et vee erikasutuse keskkonnaloa vajadusega tegevuste maht osutub suuremaks kui 500m3, tuleb projektile algatada KMH menetlus. Ehitada võib vastavalt ehitusloale. 7.5. KASUTUSLOAD. Valmis ehitistele tuleb võtta kasutusload. Kasutusluba saab taotleda vaid terviklahenduse valmimisel. Terviklahenduseks saab lugeda igat lõpule viidud ehitusetappi, mille tulemusena on Lootsi 1 krunt tervikuna heakorrastatud või hoonestatud ja heakorrastatud ning avalikuks kasutuseks avatud. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 34 B. JOONISTE LOETELU JOONISE NR. JOONISE NIMETUS MÕÕTKAVA 1 SITUATSIOONIJOONIS ORTOFOTO TAUSTAL 1 : 5000 2 SITUATSIOONIJOONIS ÜLDPLANEERINGU TAUSTAL 1 : 5000 3 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK 1 : 5000 4 TUGIJOONIS 1 : 500 5 PLANEERINGUJOONIS 1 : 250 6 EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE 1 : 500 7 ILLUSTREERIV JOONIS 1 : 500 8 TARISTUJOONIS 1 : 500 9 LIITUMISTRASSIDE JOONIS 1 : 500 10 HALJASTUSE JA LIIKLUSJOONIS 1 : 500 11 EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE A 1 : 200 12 EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE B 1 : 200 13 EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE C 1 : 200 14 EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE D 1 : 200 15 ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE LINNULENNULT SILLA KOHALT 3D 16 KOHALT ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE VALLIKRAAVI SILLALT 3D 17 ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE SILDUVA KRUIISILAEVA TEKILT 3D 18 ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE LOOTSI TÄNAVALT 3D 19 ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE JAHISADAMA PROMENAADILE RESTORANI 3D TERRASSILT AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee ARHITEKTIBÜROO RIHO JAGOMÄGI 2022 TÖÖ NR F1905-DP TÖÖ NIMETUS PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING OBJEKTI AADRESS Pärnu linn Pärnu linn Lootsi 1 Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala nr 27007 Kaitsevöönd TÖÖ OSA DETAILPLANEERING TÖÖ STAADIUM PROJEKT KÖIDE NR 1 TÖÖ VÄLJAANDMISE AEG 13.08.2022 KINNISTU OMANIK MTÜ Pärnu Jahtklubi (RK 80058516) Lootsi 6 Pärnu 80012 Pärnu, +372 447 1750, [email protected] ETTEPANEKU TEGIJA MTÜ Pärnu Jahtklubi (RK 80058516) Lootsi 6 Pärnu 80012 Pärnu, +372 447 1750, [email protected] VASTUTAVAD SPETSIALISTID: ARHITEKTUURNE OSA Arhitekt Riho Jagomägi, EAL TKÜ MTR EP00287FIE-0001 PÄRNU 2022 AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 2 KAUSTA KOOSSEIS: A. SELETUSKIRI B. JOONISED AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 3 A. SELETUSKIRI SISUKORD 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED. ............................................................................................................... 4 1.1. TELLIJA ANDMED. ....................................................................................................................................................... 4 1.2. ETTEPANEKU TEGIJA ANDMED. .......................................................................................................................................... 4 1.3. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHT. ......................................................................................................................... 4 1.4. KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE (KSH) ALGATAMATA JÄTMINE. .................................................................... 4 1.5. PLANEERINGU ALGATAMISDOKUMENDID. .............................................................................................................. 4 1.6. KOOSTÖÖ- JA KOOSKÕLASTUSDOKUMENDID. ...................................................................................................... 5 1.7. GEODEETILINE ALUSPLAAN. ..................................................................................................................................... 5 1.8. KASUTATUD ABIMATERJALID JA DOKUMENDID. ..................................................................................................... 5 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED......................................................................................................... 7 2.1. PÕHILINE ÜLESANNE, PLANEERINGU ALGATAMISE PÕHJENDUS. ....................................................................... 7 2.2. PLANEERINGUGA KÄSITLETAVAD TEEMAD. ............................................................................................................ 7 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS. ........................................................................................................................ 7 3.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT LINNARUUMIS. ...................................................................................................................... 7 3.2. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS JA OLULISED LINNAEHITUSLIKUD MÕJUTEGURID. ........... 7 3.3. MAAKASUTUS JA HOONESTUS. ......................................................................................................................................... 9 3.4. LOODUSKESKKOND ......................................................................................................................................................... 9 3.5. HALJASTUS. .................................................................................................................................................................. 10 3.6. TEHNOVÕRGUD. ............................................................................................................................................................ 10 4. ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG. ....................................................................................................... 10 4.1. MAAKASUTUS................................................................................................................................................................ 10 4.2. PIIRKONNA ARENGU ÜLDTINGIMUSED. ............................................................................................................................. 10 5. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK JA PÕHJENDUS ..................................................................................... 10 5.1. ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING .............................................................................................................. 10 5.2. ETTEPANEKU SISU.......................................................................................................................................................... 10 5.3. MUUTMISE PÕHJENDUS. ................................................................................................................................................ 10 5.4. MUUDATUSTE MÕJU LINNARUUMIS .................................................................................................................................. 11 5.5. ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUTMISE ETTEPANEK. ......................................................................................... 12 6. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV......................................................................................................................... 12 6.1. ÜLDPLANEERINGU KOHASUS. ......................................................................................................................................... 12 6.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTUS. ........................................................................................................................ 12 6.3. KAVANDATAV EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED. .......................................................................................... 12 6.4. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSTEST TULENEVAD EHITUSLIKUD JA ARHITEKTUURSED NÕUDED (Väljavõte Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustest Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ „Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused“ töö nr: 391-18, märts 2018. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 33040, 11.07.2018..) ......................................................................................................................................................... 13 6.5. PLANEERITAV EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED ........................................................................................... 16 6.6. HALJASTUS, HEAKORD, PIIRDED. ..................................................................................................................................... 20 6.7. LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS. ................................................................................................................................... 21 6.8. TARISTU. ....................................................................................................................................................................... 23 6.9. VERTIKAALPLANEERIMINE. .............................................................................................................................................. 26 6.10. TULEOHUTUSE TAGAMINE............................................................................................................................................. 27 6.11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED. ......................................................................................... 27 6.12. KESKKONNATINGIMUSED. ............................................................................................................................................. 28 6.13. PIIRANGUD.................................................................................................................................................................. 30 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE. ............................................................................................................................. 32 7.1. ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE ......................................................................................................................................... 32 7.2. SERVITUUTIDE SEADMINE ............................................................................................................................................... 32 7.3. UURINGUD.................................................................................................................................................................... 32 7.4. PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE..................................................................................................................................... 32 7.5. KASUTUSLOAD. ............................................................................................................................................................. 33 AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 4 SELETUSKIRI 1.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED. 1.1. TELLIJA ANDMED. Projekti tellija on Pärnu Linnavalitsus (RK 75000064) Pärnu linn, Pärnu linn, Suur-Sepa tn 16, 80098, +372 444 8332, [email protected]. 1.2. ETTEPANEKU TEGIJA ANDMED. Planeeringuettepaneku tegija on MTÜ Pärnu Jahtklubi (RK 80058516) Lootsi 6 Pärnu 80012 Pärnu, +372 447 1750, [email protected]. 1.3. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHT. Planeeritav Lootsi tn 1 kinnistu (katastriüksuse tunnus 62510:002:0008) suurusega 1 738 m² asub Pärnu linnas, jõe vasakkaldal, Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 06. veebruari 2006 määrusega nr.32). Kinnistul paikneb bensiinijaam ja sadamakai. Kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on tootmismaa 50%, ärimaa 50%. Kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt asub kinnistu segahoonestusega (S) maa-alal. (kehtestatud Pärnu LInnavolikogu poolt otsusega nr 21, 20.05.2021). Planeeritav ala paikneb Sadama tänava lõpus ja Lootsi tänava alguses, tänava jõe poolsel küljel. Lõunas piirneb planeeritav kinnistu Lootsi tänavaga (katastriüksuse tunnus 62510:002:0005), läänes Lootsi tn 6/8 kinnistuga (katastriüksuse tunnus 62510:002:2860), loodes Pärnu jõega (katastriüksuse tunnus 62520:001:0004), kirdes Vallikraaviga (katastriüksuse tunnus 62520:001:0019) ja kagus Sadama tänavaga (katastriüksuse tunnus 62510:001:0001). 1.4. KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE (KSH) ALGATAMATA JÄTMINE. Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu tegevustele koostatud KSH eelhinnang (Henrikson ja Ko OÜ, töö nr 18003199, 11.12.2018) käsitleb ainult Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringuga maismaa osas kavandatavaid tegevusi (avaliku kasutusega hoone rajamine, täiendava tankuri lisandumisega seonduv). Ekspertidele esitatud info alusel jõutakse selles KSH eelhinnangus järeldusele, et detailplaneeringuga kavandatud tegvuste elluviimisel ning keskkonnameetmete rakendamisel ei avaldu ebasoodsat keskkonnamõju, mis on oluline KeHJS-e mõistes, ning keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi algatamine ega läbiviimine ei ole vajalik. 1.5. PLANEERINGU ALGATAMISDOKUMENDID. Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneering on algatatud Pärnu Linnavolikogu 21.03.2019 otsusega nr 26. Otsuse p.2-s on sõnastatud planeeringu koostamise lähteseisukohad: 2.1 Planeeringulahendus peab lähtuma muinsuskaitse eritingimustest, olema kooskõlas hea ehitustavaga ning arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega. 2.2 Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat linnaruumi. Arvestades planeeringuala asumist üleujutusohuga alal, tuleb kavandatavad hooned, rajatised planeerida ja projekteerida üleujutustele vastupidavalt. 2.3 Määrata vajadusel ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus. 2.4 Ehitamisel kaldajoonele lähemal kui 50m tuleb teostada geoloogilised ja geotehnilised uuringud ning nõlva stabiilsusarvutused. 2.5 Kinnistul tagada vähemalt 20% ulatuses haljastust, võimalusel kavandada heakorrastatud puhkeala rajamine koos jalgrattahoiuvõimalusega. Näha ette nõuetekohane kallasrada jõekaldal liikumiseks. 2.6 Parkimine lahendada kehtiva standardi kohaselt omal kinnistul. 2.7 Tankla rajada inimese elule ja tervisele ning keskkonnale ohutult, kavandatav kütusemahuti vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele, arvestades Päästeameti 29.01.2019 kirjas nr 7.2-3.4/685-2 esitatud nõuetega. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 5 2.8 Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas linnaruumis. Alal täiendavate tegevuste planeerimisel on oluline uuesti hinnata tegevuste mõju tervikuna ning vajadusel ette näha leevendavad meetmed (tegevuste ajastamine, maht jms) selliselt, et avalduv mõju oleks minimaalne. 1.6. KOOSTÖÖ- JA KOOSKÕLASTUSDOKUMENDID. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Keskkonnaametiga, Muinsuskaitseametiga ja Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Planeering kooskõlastatakse enne avalikustamisele vastu võtmist Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti, Päästeameti ja taristu valdajatega. 1.7. GEODEETILINE ALUSPLAAN. Detailplaneeringu põhijooniste aluseks on Tippgeo OÜ poolt koostatud maa – ala ja tehnovõrkude geodeetiline alusplaan, töö nr 2018TG012, 31.01.2018. Käesolevas planeeringuköites on kõik kõrguslikud määratlused esitatud EH2000 süsteemis. 1.8. KASUTATUD ABIMATERJALID JA DOKUMENDID. 1.8.1. KESKONNAMÕJUDE HINDAMINE Henrikson ja Ko OÜ poolt Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringuga kavandatavatele tegevustele koostatud keskkonnamõjude hindamise (KSH) eelhinnang, töö nr 18003199, 11.12.2018. Kaldakindlustuse rajamisel tekkiv keskkonnamõju ning mõju Natura 2000 aladele Hendrikson & Ko, töö nr 2891/17, 2018. 1.8.2. GEODEETILINE ALUSPLAAN. Tippgeo OÜ poolt koostatud maa – ala ja tehnovõrkude geodeetiline alusplaan, töö nr 2018TG012, 31.01.2018. 1.8.3. NORMID JA STANDARDID. EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ EVS 812-5:2014 „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ EVS 843:2016 „Linnatänavad” 1.8.4. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED (MKET). Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ koostatud Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused töö nr: 391-18, märts 2018. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 33040, 11.07.2018. 1.8.5. ARENGUKAVAD, ÜLD- JA TEEMAPLANEERINGUD. 1.8.5.1. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (Pärnu linnavolikogu 20.05.2021 otsus nr 21), 1.8.5.2. Pärnu arengukava aastani 2035 (14.10.2018, VK määrus nr 43), 1.8.5.3. Pärnu maakonna planeering 29.03.2018, 1.8.5.4. Pärnu jõe vasakkalda ja Vallikraavi ala detailplaneering 2010, 1.8.5.5. Vallikääru pargi kinnistu ja Vallikraavi veeala detailplaneering. 1.8.6. SEADUSED, MÄÄRUSED. 1.8.6.1. Planeerimisseadus RTI, 26.02.2015, 3, jõustunud 01.07.2015 1.8.6.2. Ehitusseadustik RTI, 05.03.2015, 1 1.8.6.3. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus RT I, 23.03.2015, 3 1.8.6.4. Muinsuskaitseseadus (MuKS) RT I, 19.03.2019, 13. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 6 1.8.6.5. “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. (23.02.2021 SM määrus nr.17). 1.8.6.6. “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord” (18.02.2021 SM määrus nr 10). 1.8.6.7. Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitse ala (nr 27007) põhimäärus. 1.8.6.8. Pärnu linnavalitsus: “Detailplaneeringu koosseis ja vormistamise juhend” 01.09.2017 https://parnu.ee/failid/DP/Detailplaneeringute_vormistamise_juhend2019.pdf 1.8.7. PÄDEVATE AMETITE KIRJALIKULT AVALDATUD SEISUKOHAD KSH ALGATAMATA JÄTMISEGA NÕUSTUMISEST JA PLANEERINGU KOOSTAMISEST. 1.8.7.1. Terviseamet (11.02.2019 kiri nr 9.3-1/19/493), 1.8.7.2. Keskkonnaamet (23.01.2019 kiri nr 6-2/19/969-2), 1.8.7.3. Rahandusministeerium (11.02.2019 kiri nr 14-11/429-2), 1.8.7.4. Muinsuskaitseamet (27.02.2019 kiri nr 5.1-17.5/4-1), 1.8.7.5. Päästeamet (29.01.2019 kiri nr 7.2-3.4/685-2) 1.8.7.6. Keskonnaamet (08.10.2020 kiri nr 6-2/20/9008-4 ja 1.8.7.7. Päästeamet (11.08.2021 kiri nr 7.2-3.4/6592-2). AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 7 2.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED. 2.1. PÕHILINE ÜLESANNE, PLANEERINGU ALGATAMISE PÕHJENDUS. Detailplaneeringu koostamise peamine põhjendus on vajadus muuta krundi üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvete osakaalu, vähendada ehituskeelu vööndit, määratleda linnaehituslikud tingimused. 2.2. PLANEERINGUGA KÄSITLETAVAD TEEMAD. Planeeringuga korrigeeritakse juhtotstarvete osakaalu, määratakse ehitusõigus, arhitektuursed nõuded hoonestusele, krundi piiretele ja haljastusele ning heakorrastusele. Planeeringu elluviimisel kahjulike keskkonnamõjude minimaliseerimiseks ja soodsate keskkonnamõjude maksimeerimiseks vajalike keskkonnameetmete kavandamine. 3.OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS. 3.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT LINNARUUMIS. 3.1.1. PAIKNEMINE TÄNAVAVÕRGUSTIKUS. Planeeritav ala paikneb Sadama tänava lõpus ja Lootsi tänava alguses, tänava jõe poolsel küljel. 3.1.2. KAUGUSED LINNA MAAMÄRKIDEST. Krunt külgneb läänes Pärnu jahisadama maa-alaga (Lootsi 6/8 kinnistu) ja idas Vällikääru suudmega. Üle Vallikääru jalakäijate silla Kesklinna sillani on ca 300m. 3.1.3. ÜHENDUS ÜHISTRANSPORDIGA. Lähimad ühistranspordiga tänavad on Pikk ja Vee (peatänavad), seal asuvad ka lähimad bussipeatused, ca 500m kaugusel. 3.1.4. KAUGLIINIDE BUSSIJAAM Pikal tänaval asuv kaugliinide bussijaam jääb 1.1km kaugusele. 3.2. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS JA OLULISED LINNAEHITUSLIKUD MÕJUTEGURID. 3.2.1. OLULISEMAD STRUKTUURSED TEGURID, PIIRKONNA PÕHIKARAKTER. Lootsi tn 1 kinnistu asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis, villade ala ja vanalinna vahetus läheduses. Lootsi tn 1 kinnistu paikneb ajaloolise sadamakoha naabruses Vallikraavi (Talvesadama), Ringi tänava ja Pärnu jõega piirneval alal. Lootsi 1 kinnistu on vahelüliks ja sõlmpunktiks Pärnu jõe Pärnu jahtklubi ja Pärnu vanasadama vahel. 3.2.1.1. Hoonstuse kujunemine. Sadama, Pärnu jõe ning Ringi tänavaga piirnevas kvartalis eristuvad selgelt kaks linnaruumilist kihistust: kuni 1940. aastani ehitatud 1-2-korruselised puidust eluhooned ning 1980.ndatest tänapäevani ehitatud mastaapsemad kivist ja betoonist 3-6-korruselised majutusasutused ja kortermajad. Vanem kihistus, valdavalt lahtise ehitusviisiga ja väiksemastaabiline, asub Lootsi kvartali kirde- ja idaosas. Lootsi tn 1 kinnistust lõunas üle Lootsi tänava asub 1929. a ehitatud tüüpiline 1,5- korruseline puitelamu, Lootsi 2a kinnistul asub 1970-ndate arhitektuurile iseloomulik 1-korruseline puidust teenindushoone. Kapteni tänavast Pärnu jahtklubi (Lootsi 6//8) poole on jõeäärsed hooned juba kõrgemad (kuni 4-korruselised) nii lahtise kui kinnise ehitusviisiga (Ringi tänava ja jõe ääres). Näiteks on Lootsi 4 1890 kasutusele võetud kivielamu oma kõrgele soklile püstitatud tavapärasest kõrgema 2 täiskorruse ja madalakaldelise pööninguga ruumimõjult vähemalt 3 korruseline. Hiljem on algsele mahule lisatud veel üks täiskorrus. Lootsi 1 kinnistu on vahelüliks ja sõlmpunktiks Pärnu jõe Pärnu Jahtklubi ja Pärnu vanasadama vahel. Läbi Lootsi 1 kinnistu ühendatakse tulevikus vanasadam jahisadama ja sanatoorium Tervise kaldapromenaadi ning sealt edasi mereäärse rannapromenaadiga. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 8 3.2.1.2. Tänavavõrgu kujunemine. Teede ja tänavate võrk on Ringi tänava, jõe ja Vallikääru vahelisel alal on kujunenud vallikraavi rajamise järgsena ning põhitänavad (Ringi ja Sadama) selliselt ka säilinud. Lootsi tänavat on kaardil tähistatud erinevas asukohas. Algselt on tänava koridor vabakujuliselt kulgenud rannajoonest pisut eemal. Hilisemalt juba, kas paralleelselt kaldaga või Ringi tänava poolt kulgenud kaldaäärsete hoonete tagant. Tänapäeval kannab Lootsi tänava hoonestuse tagant kulgev tänavalõik nimetust Lootsi põik. Kvartalis on erinevatel aegadel olnud ka sisetänavad, millest säilinud on Kapteni tänav. Kvartalit algselt poolitavast sisetänavast – Sadama/Lootsi põiktänavast – on säilinud vaid kaardilt loetavad eraldi krunditud krundisiilud, mis aja möödudes on liidetud naaberkruntidega. 3.2.1.3. Piirkonna haljastus. 1948. a vertikaalplaneerimise kaart näitab, et kvartali tänavatevõrku on soovitud sel ajal ümber kujundada Pärnule omase alleedega kujundatud tänavate võtmesse – alleed on planeeritud nii Ringi, Sadama kui Muuli tänavatele. Samuti on kavandatud alleedega kaldapromenaad vallikraavi ja Ringi tänavate vahelisele alale. Kvartali lõunaossa on planeeritud Ringi tänavaga lõikuv uus alleega kujundatud tänavalõiguke vallikraavi juurest kulgeva kõnnitee pikendusena. See kava on osaliselt realiseerunud – Ringi tänaval on kõrghaljastus osaliselt (kolledžist jõe poolses osas ühepoolne allee, Sadama ja kolledži vahelisel alal on alleed katkendliku rütmiga). Lootsi tänava kõnniteed on sõiduteest eraldatud kõrghaljastatud haljasribadega. Sadama tänavale on allee rajatud esmalt ühepoolsena, viimasel ajal on rajatud allee ka Sadama tänava Vallikääru poolsele osale. Kaldapoolses osas on Jahtklubi alal kõrghaljastus juhuslike lõikude/kooslustena ning jahtklubist Kapteni tänava poole on erineva istutustihedusega kõrghaljastus mõlemal pool Lootsi tänavat, kuid Kapteni tänavast kuni Sadama tänavani on allee ainult Lootsi tänava lõunapoolses küljes. Lootsi 1 krundil kõrghaljastus puudub ning muru leidub vaid krundi edelapoolses osal – bensiini tsisterni tagusel krundiosal. Pärnu vanasadama alale (jalakäijate sillast kuni Kesklinna sillani) on rannapromenaad kavandatud urbanistliku sillutatud platsi/hoonetevahelise ruumina, kuhu kõrghaljastust ei ole planeeritud. Ka olemasolev jõepromenaad Kesklinna sillast ida poole on kujundatud puitterrasside, sillutatud alade ning asfaltteena võrdlemisi avara ning teest jõe poole kõrghaljastusevaba alana. Promenaadi linnapoolset serva ilmestab olemasolev kõrghaljastus, kuid juurdeistutatavat kõrghaljastust ei ole. Sadama, jõe ja Ringi tänavaga piirneva kvartali kruntidest on haljastatud peamiselt elamukrundid (Sadama 1-13, Kapteni tn krundid, Lootis põik 6-10, Ringi 33), kus on suur nii kõrg- kui madalhaljastuse osakaal ning krundi kõrghaljastus on nähtav ka tänavalt ning mõjutab sellega ka tänavaruumi miljööd. Kvartali suurtest hoonestatud kruntidest – Viiking SPA (Sadama 15), Tartu Ülikooli Pärnu kolledž (Ringi 35), Ringi 37 kortermaja ning Pärnu jahtklubi (Lootsi 6//8) – on kõige enam haljastatud kolledži (valdavalt siiski murupind) ja jahtklubi krundid. Ülejäänud kruntidel domineerib hoovialal alfalteeritud parkla. 3.2.2. VAREM PLANEERITU JA VAREM KAVANDATU MÕJU PIIRKONNA ARENGULE Piirkonna dominandiks on kujunemas Pärnu vanasadama kvartal, kuhu kavandatakse reisisadamat nii kruiisilaevadele kui Ruhnu ja Kihnu sõitvatele laevadele. Samuti on kavandatud sadamasse atraktiivne kuni 6-korruseline elu- ja ärikvartal. Pärnu vanasadama kvartali osas on algatatud veebruaris 2015.a detailplaneering ning korraldatud 2016.a arhitektuurivõistlus (vt lisa 12). Pärnu jahtsadamale (Lootsi 6/8 kinnistud) on detailplaneering kehtestatud aprillis 2010, vt lisa 10). Jahtsadama detailplaneeringuga on lubatud rajada jõeäärsele alale kuni 2-korruselisi (8,1-11m maapinnast), väiksemastaabilisi (ehitusealuse pindalaga 51m2 kuni 269m2), avalikus kasutuses olevaid ehitisi. Lootsi 6//8 kinnistute ulatuses on detailplaneeringuga antud võimalus kujundada atraktiivne ja avalikult vabalt juurde pääsetav kaldapromenaad koos täiendavate ujuvkaidega. Promenaadist kvartali sissepoole jääv hoonestus on kavandatud 2-4-korruseline (7,5-14,8m maapinnast), mastaabilt suurem (ehitusalune pindalaga 393-2000m2). AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 9 3.2.3. VAATELISUS. Lootsi 1 kinnistu on hästi vaadeldav jõe paremkaldalt ja kesklinna sillalt. Lootsi kvartali, Vallikääru ja jahisadama sillapoolse osa kaugvaadetel domioneerib hoonestuse ees kõrghaljastus. Haljastus varjab hoonestust või hooned mõjuvad haljastuse kontekstis marginaalsetena. Lootsi kinnistu maa-ala paigutub kõigil kaugvaadetel Lootsi tänavat palistavate puuderivide ette. Head vaated avanevad ka kinnistult jõele ja jõe vastaskaldale, aga ka piki Lootsi ja Sadama tänavat ja Vallikääru aasa. Samas on Lootsi 1 kinnistu hästi vaadeldav ka Vallikääru bastionidelt. Lootsi 1 krundilt Pärnu jõele ja Vallikäärule avanevad vaated annavad perspektiivsele hoonestusele ja kaldapromenaadile olulise lisaväärtuse. 3.2.4. ELUKESKKOND. Elukeskkond on põhiolemuselt rahulik, kuid võib hooajaliselt ja eriti ürituste puhul oluliselt elavneda. Piirkond on haljastatud ning paikneb Pärnu hinnatuimate puhkealade vahetus naabruses. Piirkonna liiklus on pigem väikese tihedusega ja mürafoon ei ole suur. Korduva üleujutuse ala Pärnu linnas on 1.8 m samakõrgusjoon, millele lisandub ehituskeeluvööndi ulatus. Üleujutusohuga ala Pärnu linnas on 3.20m samakõrgusjoon. Lootsi 1 krundi kõrgusmärgid jäävad vahemikku 0.36 – 2.10abs, mis tähendab, et planeeringuala jääb osaliselt korduva üleujutuse alasse. 3.3. MAAKASUTUS JA HOONESTUS. 3.3.1. MAAKASUTUS. Lootsi 1 kinnistu sihtotstarve on käesolevalt 50% tootmismaa ja 50% ärimaa. Kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt paikneb kinnistu segahoonestusega maa-alalal (S). 3.3.2. HOONESTUS. Erinevatel andmetel on Lootsi 1 krunt hoonestatud aastatel 1930 – 1931. Pärnu sadama 1931.a plaanil on tänasel Lootsi tn 1 kinnistul paatide väljaüüri putka. 1996. aastast pärineb projekt kinnistule (ajutise) bensiinijaama ja müügipaviljoni ehitamiseks. 1999. a kinnistu plaanil kajastuvad juba nii tankla, müügikiosk kui tsistern. Betoonist kai kajastub 1978.a kinnistu plaanil. Varasemalt on kaldarajatis olnud puidust. EHR andmetel on tanklahoone ehitisealune maa 90m2, täisehitus on 5.2%. 3.4. LOODUSKESKKOND Planeeringuala asub Pärnu linnas ning alal puuduvad looduslikud taimekooslused ja loomadele lokaalselt olulised elupaigad. Alal on vähene haljastus ning osaliselt on ala murukattega. EELIS andmetel puuduvad projekteeritaval ala l kaitstavad taimeliigid. 3.4.1. KAITSEALUSED LIIGID Planeeringuala jääb Keskkonnaregistri andmetel II kategooria kaitsealuste liikide suurkõrv (KLO9114039) ja põhja-nahkhiir (KLO9114051) leiukohale. „Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava“ kohaselt on nahkhiirte kaitse pikaajaliseks eesmärgiks (15 aasta perspektiivis) nahkhiirte soodsa seisundi (liikide levila ei vähene ning populatsioonide trendid on stabiilsed või tõusvad) tagamine Eestis. Nahkhiiri ohustavateks teguriteks on talvitumispaikade hävimine ja kvaliteedi langus, suviste elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus, keskkonnamürgid, valgusreostus, looduslikud mõjutegurid. 3.4.2. PÄRNU JÕE KALASTIK Kavandatava tegevuse ala piirneb Pärnu jõega, mis kuulub Eesti liigirikkamate kalajõgede hulka. Jõe alamjooksul (Pärnu_4) ehk Sindi paisust suudmeni esinevad jõesilm, meri-, jõe- ja vikerforell, merisiig, meritint, haug, angerjas, vimb, ahven jt liigid. Jõgi on mitmete siirdekalade (forell, lõhe, vimb, silm, tint jt) kudemispaigaks. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 10 Pärnu jõgi Tarbja paisust kuni suubumiseni merre (VEE1123500) on määratletud lõhejõena vastavalt Keskkonnaministri 15. juuni 2004. aasta määrusele nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“. 3.4.3. NATURA 2000 Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293) pindala on 696,3 ha, millest 98% moodustab Pärnu jõe akvatoorium. Pärnu jõe hoiuala kattub planeeringuala piirkonnas Natura 2000 Pärnu jõe loodusalaga (joonis 4.6). Neil aladel ühtivad ka kaitse-eesmärgid. Natura eelhindamine Lootsi 1 ja Lootsi 6/8 kinnistutel osade kavandatavate tegevuste osas on juba läbi viidud (kaldakindlustuse rajamine). Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi ( Unio crassus) elupaikade kaitse. 3.5. HALJASTUS. Krundil kõrghaljastus puudub. Osaliselt murukatte all. 3.6. TEHNOVÕRGUD. Krundil on tehnovõrkudega kõik ühendused va olmereovee kanalisatsioon olemas. 4. ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG. 4.1. MAAKASUTUS. Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt asub Lootsi tn 1 kinnistu segahoonestusega maa-alal (S). 4.2. PIIRKONNA ARENGU ÜLDTINGIMUSED. Kehtestatud Pärnu linna üldplaneering 2025+ toob välja suunised linna ruumiliseks arenguks. Pärnut peetakse kuurortlinnaks, suvepealinnaks, merelinnaks, jõelinnaks, ajalooliseks linnaks, keskaegseks kindluslinnaks jne. Pärnu linna ruumilise arengu üheks eesmärgiks on avaliku linnaruumi kvaliteedi tõstmine ja ruumiliste võimaluste loomine turistide külastushooaja pikendamiseks ja külastuskoormuse hajutamiseks. Avaliku ruumi kujundamise ja arendamise eesmärkideks on tõsta avaliku ruumi kvaliteeti, luua tingimused linnaruumi aktiivseks ja mitmekülgseks kasutamiseks ning avaliku huvi objektide heakorrastamine. Nimetatud eesmärki täidab ka detailplaneeringuga kavandatav tegevus. Kehtivas üldplaneeringus käsitletakse piirkonda segahoonestusega maa-alana, kus ei ole välja kujunenud domineerivat maakasutust. Üldplaneeringuga määratud üleujutusohuga aladel detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata võimalikke riske. 5. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK JA PÕHJENDUS 5.1. ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING Vastavalt Planeerimisseaduse §142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on vastavalt lõike 1 punktidele 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse ulatuslik muutmine ja 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Käesoleval juhul on selleks ehituskeeluvööndi piiri muutmine. 5.2. ETTEPANEKU SISU. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata kinnistu ehituskeeluvööndi ulatuseks 0m. 5.3. MUUTMISE PÕHJENDUS. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 11 5.3.1. PIIRKONNA SOBIVUS KAVANDATUD TEGEVUSTEKS. Planeeringuala on täna hoonestatud ning alal asub tankla koos tanklapoega. Projektiga ettenähtud tegevustega projekteeritakse jahtidele ujuvkai ning tankur. Planeeringualale projekteeritakse lisaks avalik hoone (nt kohvik, turismiinfopunkt, väike keskkonnateemaline avastuskeskus). Olemasolev tankla säilitatakse. 5.3.2. SOBIVUS PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERINGUGA 5.3.2.1. Sobivus Pärnu kehtiva üldplaneeringuga “Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+” (Pärnu linnavolikogu 20.05.2021 otsus nr 21 Kavandatav planeeringulahendus on kooskõlas kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu eesmärkide ja seatud suunistega, kuid kuna kavandatava tegevuse hulka kuulub ka hoone rajamine, siis osutub vajalikuks ehituskeeluvööndi vähendamine. Üldplaneeringus käsitletakse Lootsi 1 kinnistut segahoonestusega maa-alal asuvana, kus ei ole välja kujunenud valitsevat maakasutust. Ehk, et üldplaneering ei pea vajalikuks Lootsi 1 kinnistule ühe kindla juhtotstarbe määramist. Piirkonnale iseloomuliku valikuna sobib ärimaa juhtotstarve hästi, arvestades sadamateenuste osutamise vajadusega on ka tootmismaa valik loomulik. Planeeringuala väljaarendamisel ei ole piirkonna maakasutusele ette näha olulist negatiivset muutust ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõju maakasutusele võib pidada ka positiivseks, kuna ala väärtustatakse Pärnu kesklinna sobiva kasutusotstarbega arenduse näol. 5.3.2.2. Kavandatava hoonestuse sobivus. Planeeringuga rajatakse kinnistule avalikult kasutatav hoone (nt restoran, kohvik, turismiinfopunkt, väike keskkonnateemaline avastuskeskus vms), säilitatakse sõiduautosid ja jahtlaevu ning kaatreid teenindav tankla. Eelnevalt nimetatud tegevustega kujundatakse Pärnu jahtklubi ja jalakäijate silla vaheline jõeäärne promenaad atraktiivsemaks. 5.3.2.3. Ehituskeeluvööndi vähendamine. Kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala ehituskeeluvöödisse, mille ulatus on 25m katastrikaardi järgsest veepiirist. Eelnevast tulenevalt tuleb taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist, mille täpne vähendamise ulatus selgub planeerimislaheduse valmimisel. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju. Kuna planeeringuala piirile ulatub üleujutusohuga ala, tuleks planeeringuga kavandatavad rajatised planeerida ja projekteerida selliselt, et need oleksid vastupidavad üleujutustele. 5.4. MUUDATUSTE MÕJU LINNARUUMIS Linnaehituslikult on oluline, et Pärnu jõe kalda äärne ala kavandatakse avalikuks kasutuseks, alal liikumine ja läbipääs oleks vaba. Kuna jõeäärne hoonestus on hästi vaadeldav, pole vähetähtis ka kavandatavate hoonete atraktiivsus. Vahetud kesklinna silla äärsed seni tühjad alad, on plaanis hoonestada tihedama ja kõrgema hoonestusega. Vallikraavi jalakäijate sillast kuni jahi sadama ja jahtklubini on plaanis vahetut jõeäärset ala kavandada rohkem puhke- ja rekreatsioonialaks, kus hoonestuse mastaap on väiksem ning hoonetevaheline ala on suurem. Hoonestustihedus ja kõrgus kasvab jälle Ringi tänava jõepoolses osas. Pärnu jahisadama detailplaneeringus on jõeäärse promenaadi elavdamiseks ette nähtud avalikult kasutatavale alale üksikud arhitektuurselt väiksemahulised (kuni 2-korrust) ehitised ja rajatised. Kuna Lootsi 1 kinnistu omandiõigus läks samuti MTÜ Pärnu Jahtklubi kätte ning Lootsi 1 kinnistul asub betoonist kai on tehniliselt halvas seisukorras ja vajab lähiajal kapitaalset uuendamist, on mõistlik enne kai kapitaalremondi kavandamist eelnevalt mõtestada, kas ja kuidas saab Lootsi 1 kinnistut kujundada osaks atraktiivsest jõepromenaadist koos avalikus kasutuses oleva atraktiivse ehitisega, millele avanevad vaated mitmelt poolt Pärnu linnast. Nii saaks kai kapitaalremondi projektis arvestada juba võimalike uusehitiste vundamentide ning promenaadi jaoks vajalike vundamentide rajamisega ning lahendada need tervikliku projektiga. Pärnu kuurordi ja vanalinna muinsuskaitseala piirangud uusehitistele tulenevad kehtivast põhimäärusest, mille kohaselt on eesmärgiks säilitada muinsuskaitseala kui ajalooliselt AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 12 väljakujunenud linnaehitusliku koosluse ja muinsuskaitseala kujundavate ehitiste, plaanistruktuuri, kultuurkihi, maastikuelementide, miljöölise eripära ning muinsuskaitsealale avanevate kaug- ja sisevaated. Lisaks on 2012. a koostatud muinsuskaitse eritingimustega Pärnu linna uuele üldplaneeringule tehtud ettepanek vähendada Pärnu muinsuskaitseala Ringi, Lootsi ja sadama tänavate piirkonnas kuna Sadama, Lootsi, Kapteni ja Lootsi põik piirkond haarati Pärnu muinsuskaitseala laiendusse ilma eelneva sisulise analüüsita. Ringi ja Sadama tänavate piirkonnas on toimunud ja kehtivate detailplaneeringutega täiendavalt lubatud pöördumatuid linnaruumilisi muudatusi, mis on kahandanud Ringi tänava jõe poolse osa väärtust muinsuskaitseala osana. Defineerides need alad ausalt arengualadeks, annab see võimaluse väärtuslike ajalooliste kihistuste ja uuema linnaehitusliku kihistuse ausaks võrdlemiseks ja arenguks. Koostamisel oleva Pärnu uue üldplaneeringuga 16 tehakse ettepanek muinsuskaitseala selles piirkonnas vähendada. 5.5. ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUTMISE ETTEPANEK. Käesolevast planeeringust tulenevalt üldplaneeringu teksti muuta ei ole vaja. Muuta tuleb piirangutsoonide kaarti. Lootsi 1 kinnistu kohal olev ehituskeeluvööndi piir tuleb kujutada vastavalt kehtestatavas planeeringulahenduses näidatule. Ehituskeeluvööndi piiri arvuline määratlus tuleb viia vastavusse kehtestatavas planeeringulahenduses näidatule. 6. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV. 6.1. ÜLDPLANEERINGU KOHASUS. Oma põhiolemuselt aitab käesolev Lootsi 1 detailplaneering otseselt ja vahetult kaasa Pärnu linna arengudokumentide eesmärkide saavutamiseks. Linnaruumi arendamise strateegiline eesmärk on avada juurdepääsud Pärnu jõe kallastele ning parendada avaliku ruumi kvaliteeti heakorrastatud kaldapromenaadide väljaehitamisega. Detailplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringus Lootsi 1 kinnistule seatud tingimusi eesmärgiga luua konkreetsed eeldused Vallikääru suudme ja jahisadama vahelisel kaldalõigul atraktiivse kaldapromenaadi rajamiseks ja seda teenindava ja sellega seotud hoonestuse väljaehitamiseks selliselt, et sellele kaldalõigu toimimine jahisadama osana oleks tagatud parimal võimalikul moel. Lootsi 1 kinnisu paikneb kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu kontekstis segahoonestuse juhtotstarbega piirkonnas. Detailplaneeringuga nähakse ette võimalus olemasolevate kinnistu maakasutuse juhtotstarbe kohaste krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalude paindlikuks muutmiseks. Täpsemalt tehakse ettepanek muuta Lootsi tn 1 kinnistu maakasutuse sihttotstarvete osakaaluks 80% kuni 90% ärimaale (Ä) ja 10 kuni 20% tootmismaale(T). Detailplaneeringuga nähakse ette Lootsi 1 kinnistul ehituskeeluvööndi ulatuseks 25m asemel 0m. Äärmise ruumilise kitsikuse tingimustes annab see võimaluse kaldarajatistega integreeritud hoonestuse püstitamiseks, mis mahutab endas terviklahendusena kaldakindlustustele ehitatud avalikus kasutuses kallasraja, jahisadama kaid ja vesialuste tankla ning Pärnut tõmbekeskusena tugevdava avaliku funktsiooniga avastuskeskuse ja restorani. 6.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTUS. Lootsi tn 1 krundi piire ei muudeta. 6.3. KAVANDATAV EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED. Planeeringuga on määratud lubatud hoonete arv, hoonete maksimaalne ehitisealune pind ja võimalik hoonete paigutamise ala (hoonestusala) korruste kaupa, hoonete lubatud korruselisus ja suurim kõrgus. Hoonestuse tegelik paiknemine, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse lõplikult konkreetsete hoonete arhitektuur-ehituslike projektidega. Projekteerimisel lähtutakse täiendavalt muinsuskaitse eritingimustest (MKET). Ehitisealuse pinna hulka arvestatakse kõik kinnistule ehitatavad hooned (ka kuni 20m² väikehooned). Rajatised, kui need on hoone (mahulised) olulised arhitektuursed või konstruktiivsed AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 13 osad arvestatakse samuti ehitisealuse pinna sisse. Hoonestusalast välja poole võib paigutada pinnasele rajatud terrassid, sissekäikude kohale paigutatavad varikatused, katuseräästad, välistrepid, rambid jms. Hoone kaldapromenaadist kõrgemal olev suletud ehituslik maht (hoonestusala III) on ca 50% ulatuses läbipaistev. Külastajatele avatud ruumidest tuleb tagada panoraamsed vaated Pärnu jõele. Esimese korruse kohale tõstetud kaldapromenaadi terrassid on siseruumist teenindatavad ja kergliiklusteena läbitavad. Hoonel võib olla 1 maa-alune ja 3 maapealset korrust. Hoonestusala III katuslae välispind võib olla lahendatud päikesepaneelina kui see on integreeritav katuse kujusse ja ei lõhu katuse geomeetrilist vormi. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. Sellise lahenduse võimaldamiseks on planeeritud üleehitusservituut S1. 6.3.1. HOONESTUSALA -I. Maa-alune maksimaalne lubatud täisehitusprotsent on 100%, ehk maapinnast alla poole võib rajada korruse kogu krundi ulatuses. See osa kavandatavast hoonestusest on mõeldud nii tehniliste ja olmeruumide kui osaliselt ka avastuskeskuse väljapanekute ja atraktsioonide ruumideks. 6.3.2. HOONESTUSALA I. Detailplaneeringuga määratav maksimaalne maapealne krundi täisehitus on 69%. Sellesse hooneosasse on kavandatud avastuskeskuse ekspositsioonipinna põhiosa. Vajadusel paigutatakse sellessse hoonestusalasse ka restorani köök ja integreeritud elektrialajaam. Hoonestusala I katuslaele rajatakse kergliiklustee ja vabaõhukohviku terrassid. 6.3.3. HOONESTUSALA III. Maapealse 2. ja 3. korruse ehitusmahu ehitisealune pind on 300m2.Sellesse hooneosasse on kavandatud restorani põhiruumid, võimalusel köök. 6.3.4. SERVITUUDIALA S1. Krundipiiridest väljapoole, servituudialasse S1 paigutatakse rajatavad betoonkaid ja kallasrada kandev vee kohale ulatuv konsoolne terrass ning selle alla jääv esimese korruse suletud brutopind ning sildumisala kaldaäärne riba. 6.4. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSTEST TULENEVAD EHITUSLIKUD JA ARHITEKTUURSED NÕUDED (Väljavõte Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustest Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ „Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused“ töö nr: 391-18, märts 2018. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 33040, 11.07.2018..) Lootsi tn 1 kinnistu asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis, villade ala ja vanalinna vahetus läheduses. Kinnistu on hästi vaadeldav jõe paremkaldalt ja Kesklinna sillalt. Samuti avanevad kinnistult head vaated jõele ja jõe vastaskaldale. Sellest tulenevalt tuleb detailplaneeringu algatamisel ja koostamisel lähtuda järgmistest nõuetest. 6.4.1. REKONSTRUEERITAV BETOONIST KALDARAJATIS. Lubatud on rekonstrueerida olemasolev betoonist kaldarajatis (kaldakindlustus). Rekonstrueerimine tähendab senise amortiseerunud kaldarajatise lammutamist ning uue ehitamist. Uue kaldarajatisega võib ette näha ka senise kaldarajatise arhitektuurses disainis parendusi kasutajamugavuse suurendamiseks või üleujutuse ohu minimeerimiseks. Sh võib kaldarajatise kavandada senisest erinevas lahenduses, et laevadele ehitatavat tanklat oleks hõlbus jõelt kasutada jms põhjustel. Eritingimuste koostamise aluseks olnud eskiisis on kaldarajatise rekonstrueerimise ja kaldapromenaadi rajamisega (sh promenaadi aluse võimaliku maa-aluse korrusega) osaliselt mindud veidi väljapoole olemasoleva krundi piiri (vt MKET joonis 04). AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 14 Detailplaneerimise käigus tuleb selle soovi realiseerumiseks kas nihutada krundi piire või mahtuda kaldarajatise ja –promenaadiga omale kinnistule. 6.4.2. KALDAPROMENAAD. Kujundada kinnistule avalikult vabalt ja piiranguteta ligipääsetav erinevas tasapinnas atraktiivne ja inimkeskne kaldapromenaad, kus oleks mõnus aega veeta ning mis ühendaks linna erinevad promenaadid pikemaks terviserajaks. Kaldapromenaadina võib kavandada terrassidena kulgevana, ilmestades ja liigendades promenaadi disainlahendust. Terrasside alust pinda võib vajadusel kasutada linna külastajatele ning kaldapromenaadil liiklejatele vajalikke teenuste pakkumiseks (avalik tualett, restorani garderoob ja tualett vms). Kaldapromenaad kujundada terviklikult Pärnu jahtklubi esise promenaadialaga ning arvestaks ka vanasadama promenaadiga. 6.4.3. LUBATAV HOONESTUS Lootsi tn 1 kinnistule on lubatud kavandada täiendav avalikus kasutuses olev ehitis (nt kohvik, restoran, turismiinfopunkt, väike keskkonnateemaline avastuskeskus vms), mis on kuni kolme maapealse ja vajadusel täiendavate maapealsete tehniliste korrustega ehitise ülaosas. Vajadusel võib kavandada ehitisele ka maa-aluse korruse (vt MKET joonis 04). 6.4.4. -1. KORRUSE MAKSIMAALNE EHITISEALUNE PIND. -1. korrusele, ehk maa-alusele korrusele on lubatud rajada maa-alused ruumid kogu krundi pinna ulatuses. 6.4.5. 1. KORRUSE MAKSIMAALNE EHITISEALUNE PIND Kavandatava hoone maapealne ehitisealune pindala (1. korruse osas) võib olla maksimaalselt 1200m2, ning see sisaldaks ka kaldapromenaadi terrasside aluse pindala. Teisest korrusest alates võib kavandatava hoone maapealne pealne maht olla kuni 300m2 ehitusaluse pindalaga. 6.4.6. LUBATUD KÕRGUSED Kavandatava ehitise maapealse mahu kõrguseks planeerida maksimaalselt kuni 3 korrust, millele võivad lisanduda tehnilised korrused ventilatsioonikambri vms tarbeks. Hoonele võib vajadusel kavandada maa-aluse korruse, mis võib osaliselt mõjuda maapealse korrusena. Nt avastuskeskuse idee realiseerudes saaks siis jõe vett juhtida hoone maa-alusele korrusele, et seda „laboris“ vabalt vaadelda ja analüüsida. Hoone kavandatav kõrgus maapinnast (Lootsi tänava tasapinnast) võib olla kuni 11.0m, absoluutkõrgusega kuni 13.2m. Hoone kavandatav +/-0.00 võib jääda vahemikku 1.80 – 3.20 abs. kõrgust ning see täpsustatakse projektiga. Absoluutkõrgused kõik EH200 süsteemis. 6.4.7. ÜLDISED ARHITEKTUURSED NÕUDED Ehitis asub vaadeldavas asukohas, seega peab hoone arhitektuurne lahendus olema kaasaegne, piirkonda rikastav, ümbritseva konteksti ja planeeritavat kaldaäärset hoonestust arvestav. 6.4.8. NÕUDED VIIMISTLUSMATERJALIDELE Ehitise fassaadimaterjalina kasutada piirkonda sobivaid traditsioonilisi või sadama tööstusmaastiku miljööst inspireeritud materjale: puitlaudis, krohv, tellis, plekk- või vineertahveldis, klaasi, betooni, jms. Keelatud on imiteerivate fassaadimaterjalide (sh plastikakende, plastikvoodri, laudise imitatsiooniga plekktahvelduse, katusekivi imitatsiooniga pleki, trapetsprofiilpleki jms) kasutamine. 6.4.9. JUURDEPÄÄSUD KINNISTULE. Kinnistu asub avaliku tänava – Lootsi tn ääres. Kinnistul säilivad senised sisse- ja väljasõidud Lootsi tänavalt ja tänavale. Täiendavaid teid Lootsi tn 1 kinnistule ei kavandata, säilib juurdepääs tanklarajatistele. Kinnistule kavandatakse jalakäijate ja ratturitele kaldapromenaad (vt MKET punktid 6.2, 6.4). AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 15 6.4.10. HALJASTUS JA HEAKORD Lootsi tn 1 kinnistu haljastuse ja heakorralahendus lahendatakse detailplaneeringu või ehitusprojekti mahus kui on täpsemalt teada uushoonestuse paiknemine krundil. Kinnistul olemasolev kõrghaljastus sisuliselt puudub (üks juhuslikult kasvama hakanud kask on jalakäijate silla juures), tankla ümbrus on kaetud kivisillutise ja asfaldiga, kütuse tsisterni ja jõe vaheline ala on hooldatud muruplats, ülejäänud kaldaala on suhteliselt hooldamata ning laguneva kaldarajatise tõttu ka ohtlik. Uushoonestuse rajamisel kaaluda võimalust suurendada (kõrg)haljastuse osakaalu krundil. 6.4.11. NÕUDED TANKLALE Lubatud on uuendada sõiduautode tankla rajatist ja müügikioskit ning kavandada kinnistule tankla jahtide teenindamiseks. Kütuse tsisterni osas võib ette näha selle kessooniga maa alla viimist või teha suletava maapealse konteinerina. Tuleohutuse nõuetega kooskõlas, võib säilitada ka olemasoleva tsisterni. Sel juhul võib tsisterni disaini ajakohastada (nt hõbedaseks, kasutada tänavakunstilõuendina vms moodsal viisil). 6.4.12. ÜLEUJUTUSRISKIST TULENEVAD NÕUDED Lootsi tn 1 kinnistu asub Maa-ameti geoportaali andmetel üleujutusalas, kus üleujutuse esinemistõenäosus on üks kord 10 aasta jooksul (vt MKET joonis 02). Uusehitise ja jahtlaevade tankla rajamisel ning olemasoleva tankla rekonstrueerimisel arvestada üleujutusohuga. Ehitise ning rajatiste projektiga tuleb ette näha meetmed üleujutusohu minimeerimiseks, kombineerides lahendusi arhitektuurse projekteerimise käigus (nt võimalusel ehitiste ehitamist tõstetud nullile (nt 3.20abs) või ehitades osa ruume nn vanni või kasutada ehitamiseks üleujutuskindlaid konstruktsioone ning paigaldada elektriga seonduv üleujutuskõrgusest üles poole jms). Absoluutkõrgused kõik EH200 süsteemis. 6.4.13. SIHTOTSTARBED. Maakasutuse sihtotstarbena säilitada äri- ja tootmise sihtotstarve. Sihtotsarvete osakaalud täpsustatakse detailplaneerimise käigus, võttes arvesse kinnistule kavandatava ehitise ning (jaht)sadama funktsioonidest tulenevaid vajadusi. 6.4.14. KOOSKÕLASTUSNÕUE MKA-GA Muinsuskaitseala kaitsevööndis on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata keelatud ehitamine; teede, kraavide, trasside rajamine; muud mulla- ja kaevetööd; maaparandustööd ning kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine (Muinsuskaitseseaduse § 25). Seega tuleb detailplaneering ning ehitusprojektid kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 6.4.15. ARHEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHUSTUSLIKKUS. Kaldarajatise lammutamise ning Lootsi tn 1 kinnistu hoonestamisele eelnevalt on vajalik teostada arheoloogilised uuringud Lootsi 1 kinnistuga piirnevas jõe osas ning kinnistu kaldapoolses osas. Arheoloogilised uuringud antud alal võivad koosneda nii georadari uuringust, kaevandite kaevamisest kui ka uuringutega seotud analüüsidest (nt dendrokronoloogilised analüüsid puidu vanuse selgitamiseks). Saadud andmed, mis aitavad määratleda leiu ajaloolist väärtust, on aluseks edasistele ehitusprotsessi puudutavatele otsustele. Tööde tellijal tuleb arvestada, et kultuuriväärtuslike leidude esinemise korral võib tööde käigus ette tulla ajalisi viivitusi ning muudatusi senistes plaanides kuni projekti ümbertegemiseni. Samuti tuleb arvestada täiendavate rahaliste kulutustega näiteks juhul, kui kultuuriväärtusega leid nõuab konserveerimist või säilitamist praegusel asukohal. Vrakileide hoonete all säilitada ei saa. Eeltoodust lähtuvalt on soovituslik arheoloogilised uuringud läbi viia detailplaneeringu koostamise käigus, et võimalike leidudega oleks võimalik arvestada kaldarajatise lammutamisele ja uuendamisele tingimuste seadmisel ning samuti võimaliku ajaloolise vraki või vrakkide tehnilise seisukorra hindamisel ning sellest tulenevalt vraki või vrakkide säilitamiseks, konserveerimiseks, AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 16 eksponeerimiseks. Leiu või leidude avastamise ning uurimise järgselt saab vastu võtta otsuseid, mida võimalike leidudega edaspidi teha - kuidas säilitada, konserveerida ja (koha peal) eksponeerida või muul viisil kasutada linnaruumi eksponeerimiseks. 6.4.16. NÕUDED KAEVETÖÖDE TEOSTAMISELE. Mullatöid tehes tuleb arvestada, et tegemist on ajaloolise Uus-Pärnu ja Vana-Pärnu veetee ühenduskohaga, kus võib suure tõenäosusega leiduda arheoloogilisi leide. Juhul kui mulla- ja/või kaevetöödel avastatakse alal inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid vms, on tööde tegija kohustatud tööd seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile. 6.4.17. ERITINGIMUSTE KEHTIVUSAEG. Käesolevad eritingimused kehtivad viis aastat, alates nende kooskõlastamise päevast. Detailplaneeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse või huvitatud isiku taotluse alusel võib pikendada eritingimuste kooskõlastuse kehtivuse tähtaega ühe korra kuni viie aasta võrra. 6.5. PLANEERITAV EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURSED TINGIMUSED Kinnistu planeeritav ehitusõigus on kirjeldatud Tabelis 1, arhitektuursed tingimused on Tabelis 2. 6.5.1. PLANEERINGUGA KAVANDATAVAD TEGEVUSED Planeeringuga nähakse ette rajada kinnistule avalikult kasutatav hoone (nt kohvik või restoran, turismiinfopunkt, väike keskkonnateemaline avastuskeskus vms), säilitatakse sõiduautosid teenindav tankla ja lisatakse tankur ja ujuvkai jahtlaevade teenindamiseks. Kavandatud on kütusemahuti mahtudega 2x15m3 (bensiin 95 ja diisel) ja 2x10m3 (bensiin 98 ja diisel eri). Mahutid planeeritakse rajada maa-alusena. Planeeringuga nähakse ette võimalus paigutada krundile alajaam. Alajaama asukoht on näidatud tinglikult, see täpsustatakse hoone projektiga. Alajaam integreeritakse kavandatava hoone mahtu ja antakse sellele hoonestusega sobituv arhitektuurne lahendus. Eelnevalt nimetatud tegevustega on soov Pärnu jahtklubi ja jalakäijate silla vaheline jõeäärne kaldapealne kujundada atraktiivseks kõrge kvaliteediliselt välja ehitatud promenaadiks, millesse on ehitatava hoone näol integreeritud avalikkusele sh turismindusele ja keskkonnaharidusele suunatud teenused. Planeeringuga kavandatud kergliiklustee koridorid ühendavad omavahel Vanasadama ala kaudu kesklinna poolt ja Sadama tänava kaudu Ringi tänava poolt tuleva liikluse jahisadamat läbiva muuli ja taastusravikeskus Tervise suunalt tuleva liiklusega. Kaldapromenaadi paigutamine tavapärasest kõrgemale vee kohale tekitab jalutajatele elamusliku panoraamsete jõevaadetega meeliskoha. 6.5.2. PLANEERITAV AVALIK RUUM Käesolev Lootsi 1 krundi detailplaneeringu lahendus lähtub eeskätt vajadusest ja soovist täiendada Pärnu jõe kaldapealset avalikku ruumi funktsionaalselt, vaateliselt ja ehituslikult kvaliteetse komplekselt väljaarendatud linnaruumi objektiga. 6.5.2.1. Lootsi 1 krunt Pärnu sadama osana Oma asukohalt ja ajalooliselt kasutusviisilt on Lootsi 1 kinnistu Pärnu sadama, täna täpsemalt Pärnu Sadama väikesadama ehk jahisadama osa. Kinnistu veepiirile on rajatud kaid, krundi jõepoolsel nurgal on väikeste veealuste tankla. Väikealuste teenindamine on avalikkusele suunatud teenus. Planeeringulahendus näeb ette uute betoonkaide rajamise kogu krundi veepiiri ulatuses ja väikealuste tankla rekonstrueerimise rajatava hoonestuse osana, see tähendab, et krundi võimekus täita oma rolli jahisadama toimimises paraneb märgatavalt. 6.5.2.2. Lootsi 1 krunt Pärnu jõe vasakkalda promenaadi osana. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 17 Pärnu jõe vasakkalda kontekstis on planeeringuala unikaalne lüli kujunemisjärgus vasakkalda promenaadis Vanasadama kai, Vallikraavi (talvesadama) ja jahisadama vahel. Planeeringulahendus käsitleb Lootsi 1 krunti väikese kuid olulise osana sellest. Planeering arvestab kõigi varem Lootsi 6/8 (jahisadama) detailplaneeringuga Lootsi tänava kõrvale kavandatud liikumisteede ja sildumisala jätkamisega planeeringualal. Planeeringu elluviimisel, so konkreetsete projektide koostamisel tuleb arvestada Pärnu jõe Tallinna mnt sillast ülesvoolu jääva kaldapromenaadi, Vallikääru aasa ja Vanasadama arenduste materjali- ja tootevalikuid, mis ei tähenda küll kohustust kasutada täpselt samade tootjate täpselt samu materjale ja tooteid. 6.5.2.3. Vaatelisus Pärnu Jahtklubi on aastaid tegutsenud jahisadama territooriumi külastajatele avamise nimel. Peamiseks probleemiks on olnud riskid, mis tulenevad vajadusest üheaegselt tagada kai pealsel jalutavate inimeste sh laste ohutus ja väikealuste ning sadamataristu puutumatus. Kallasrada võiks kulgeda vahetult vee piiril, kuid just seal paikneb kõige tundlikum ja õrnem osa taristust ja just sealt pääseb ujuvkaidele ja sealt edasi jahtidele ka soovimatuid isikuid. Selle vastuolu lahendamiseks näeb planeering ette võimaluse tõsta kallasrada madala kaarena üle väikealuste tankla kai, rajatava hoone 1. korruselise hooneosa (hoonestusala I) katuslaele. Hoone 1. korruse veepoolsed küljed on kergliiklejaile aastaringselt avatud. Tõstetud ja vee kohale nihutatud kallasrajalt ehk katuseterrassilt avaneb panoraamvaade kogu Pärnu sadama akvatooriumile. Hoonestusala I ehitusliku mahu katuslagi hakkab tõusma olemasolevalt maapinnalt Sadama tänava poolselt piirilt ja langeb uuesti maapinnale Lootsi 6/8 poolsel piiril. Katuslae veepiiril kulgevalt kaldpinnalt pääseb horisontaalse põrandaga väiksematele astmetele, mis on mõeldud toitlustuse väliteenindusalaks. Need astmestikud pakuvad vaateid nii Vallikääru kui jahisadama suunal. Klaasist fassaadidega restorani osa (hoonestusala III 2. ja 3. korrus) võimaldab samuti jõele ja Vallikäärule avanevaid panoraamseid vaateid. Loodetavasti täiendab planeeringu elluviimine ka jõe vastaskaldalt, sildadelt ja liituvatelt promenaadidelt Lootsi 1 krundile avanevaid vaateid soodsal viisil. 6.5.2.4. Planeeritavad avalikud funktsioonid. Kõik planeeringuga kavandatavad funktsioonid – toitlustus (restoran, välikohvik), avastuskeskus, vee- ja maismaasõidukite tankla – on suunatud avalikele teenustele ja on kõigile vabalt juurdepääsetavad. Kõik kavandatavad funktsioonid on suunatud vasakkalda promenaadil linnamelu elavdamisele ja hooajalisuse vähendamisele. Eeldatavasti mõjub see soodsalt ka Pärnu linna külastatavusele. Väikealuste tankla säilitamine on jahisadama teenuste osutamiseks hädavajalik. Tänava poolne autotankla aitab kompenseerida jõetankla väikest käivet. Pärnu jõe ja lahe keskkonnatemaatikale keskendunud avastuskeskus on mõeldud tegelema jõe ja lahe keskkonnanäitajate professionaalse teadusliku seire ja analüüsiga igapäevaselt sellisel viisil, et külastajatel on võimalus vahetult teaduslikus uurimisprotsessis osaleda. Avastuskeskuse külastajal on võimalus atraktiivses teadusteatri vormis saada ülevaade üleilmsetest ja kohalikest keskkonnaprobleemidest, nende omavahelistest seostest, käimas oleva seire mõttest, meetoditest ja tulemustest ning osaleda konkreetsetes tegevustes. Sõita kaasa uurimisalusel, võtta proove ja näitusid, sisestada ja analüüsida andmeid ning võtta osa tulemuste mõtestamisest. Avastuskeskus peaks olema sarnaste keskkonnateadusi populariseerivate seirejaamade üleilmse võrgustiku osa. Avastuskeskus on võimalik luua koostöös piirkonna omavalitsuste, Eesti ja välismaiste ülikoolide vastava ala uurimisinstituutide, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Teaduste Akadeemia ja teiste asjast huvitatud institutsioonide ja organisatsioonidega. Projekti käivitaja ja opereerija peab tõenäoliselt olema mõni erakapitalil põhinev avastuskeskuste ja muuseumide temaatikat valdav äriühing. Avastuskeskuse ruumid on kavandatud esimesele maapealsele ja esimesele maa-alusele korrusele. Hoonemahu 2. ja 3. korrusele on kavandatud restoran. Restorani kasutuses on ka esimese korruse katuslaele rajatavad terrassid ja vajadusel mingi ruumiosa alumistel korrustel. Pääs restorani tagatakse nii ülevalt terrassilt kui alt 1. korruse kaudu. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 18 Restoran on keskendunud kohalikest vetest hangitud tooraine kasutamisele ja sellel restoranil on vähemalt 1 Michelini tärn. Restoran meelitab külastajaid väljastpoolt Pärnut ja Eestit hooajast hoolimata, aga menüüs leiab alati midagi, mida ka koolipoiss sööb ja jaksab osta. 6.5.2.5. Krundi ligipääsetavus Lootsi 1 krundil kohtuvad 3 põhilist kergliiklus suunda – Sadama tänav, Vallikraavi sild ja Vanasadam/ kesklinn ning jahisadama kaldapealne ja Lootsi tänav. Planeeringuga tagatakse juurdepääs krundile kõigist lähenemissuundadest ja kõigilt ühendusteedelt. Krundile pääseb ligi eeskätt Lootsi tänavalt autoga või jalgsi. Krundi Lootsi tänava poolsele küljele on planeeritud kõnnitee ja kergliiklustee. Krundi vee poolsel piiril piki katuseterrassi serva kulgeb tänavakattematerjalidega sillutatud jalg- ja kergliiklustee. Katuseterrassi alal kergliiklusteel liiklevale jalgratturile jalakäija ees eelisõigusi ei tagata. 6.5.2.6. Universaalne disain. Projekteerimise käigus tagatakse objekti kõigis osades ja elementides universaalse disaini reeglite rakendamine. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TABEL 1: EHITUSLIKUD NÕUDED KRUNDI KRUNDI NÄITAJAD EHITUSLIKUD NÕUDED NR TÖÖ F1905-DP PINDALA PLANEERITAV LUBATUD KORRUSELISUS HOONETE SUURIM MINI- MINIMAALNE MÄRKUSED /m2/ JUHT- MAKSI- MAKSIMAALNE LUBATUD MAALNE HALJASTUS OTSTARVE / MAALNE EHITISEALUNE KÕRGUS TULE- PROTSENT AB Riho Jagomägi, FIE SIHT-OTSTARVE HOONETE PIND/ TÄISEHI- ÜMBRITSEVA PÜSIVUS ARV TUSPRO-TSENT MAAPINNA KLASS PLANEERITAV AST KESKMISEST KÕRGUSEST Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald 2.20m ABS K1 1 738 SEGAHOONEST 1 hoone -1/3 -1. korrus: 11.00/ 13.20abs TP1 Kinnistu 1. Ehitisealuse pinna ja USEGA MAA Alajaam Tehnokorruste 1738/100% (EH2000) hoonestamata ja hoonete arvu hulka (S)/ integreeritak arv ei ole 1. korrus: teekatetega arvestatakse kõik ÄRIMAA (Ä) se hoone sillutamata kinnistule ehitatavad limiteeritud, kuid 1200/69% mahtu pinnad hooned (ka kuni 20m² /Kaubandus-, need on lubatud 2. korrus: 300/17% haljastatakse. väikehooned). toitlustus- ja vaid planeeritava 3. korrus: 300/17% Haljastuse 2. Rajatised, kui need teenindus-hoone maksimaalse 4. varikatus: osakaal krundi on hoone (mahulised) maa (ÄK) hoonemahu 700/ 40% pinnast peab olulised arhitektuursed 80 ... 90% sees. olema vähemalt või konstruktiivsed +372 5118021 Tankla ja 10%. 30%-st osad arvestatakse teenindus-hoone puudu jääv osa samuti ehitisealuse maa kompenseeritak- pinna sisse. MTR EP00287FIE-0001 (ÄH) se koostöös 3. Konstruktiivsetel ja PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING linna aednikuga ehitustehnilistel 5 … 10% asendusis- põhjustel on TOOTMISMAA istutusega. olemasolevate (T) betoonkaide Sadama maa rekonstrueerimine (LS) 10 võimalik uue ... 20% tarindiseina rajamisega Elektrienergia olemasoleva tootmise ja konstruktsiooni ette veekogu poole. Sellise jaotamise ehitise lahenduse maa (OE) 0 ... võimaldamiseks on 5% planeeritud üleehitusservituut S1. [email protected] www.jagomagi.ee Äriregistrikood 11684488 6.5.3. EHITUSLIKUD NÕUDED. LK 19 TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 20 6.5.4. ARHITEKTUURSED NÕUDED TABEL 2: ARHITEKTUURSED NÕUDED KATUSEKALLE, VÄLISVIIMISTLUS VÄLISAVATÄITED MÄRKUSED KATUSEKATE HOONE Lahendatakse Hoone ja kaldapromenaadi Uste- ja aknaraamide 1. Hoone projektiga viimistlus- ning kattematerjalidena, materjal puit või metall kaldapromenaadist aga samuti heakorrastuses (Al, Fe, Cu). kõrgemal olev suletud kasutatakse lahenduse kontekstis ehituslik maht on ca nö väärikana mõjuvaid materjale, 50% ulatuses läbi piirkonda sobivaid traditsioonilisi paistev. 2. või sadama tööstusmaastiku Külastajatele avatud miljööst inspireeritud materjale ruumist tuleb tagada nagu puitlaudis, krohv, tellis, plekk- panoraamsed vaated või vineertahveldis, klaasi, betooni, Pärnu jõele. Esimese loodusliku kivi, keraamilisi materjale korruse kohale jms. Keelatud on imiteerivate tõstetud fassaadimaterjalide (sh kaldapromenaadi plastikakende, plastikvoodri, terrassid on laudise imitatsiooniga siseruumist plekktahvelduse, katusekivi teenindatavad. imitatsiooniga pleki, 3. Vajadusel võib trapetsprofiilpleki jms) kasutamine. krundile paigutada Tankla varikatus lahendatakse elektrialajaama. hoone arhitektuurse projektiga. Alajaam Välistatud on tanklaketi tüüpsete integreeritakse reklaampindade ja valguskastide kavandatava hoone kasutamine. mahtu ja antakse sellele hoonestusega sobituv arhitektuurne lahendus. 6.6. HALJASTUS, HEAKORD, PIIRDED. 6.6.1. HALJASTUSE KONTSEPTSIOON. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (ÜP seletuskiri p.4.3.2.) näeb ette segahoonestusega aladele väikseimaks lubatud haljastuse osakaaluks 30% krundi pinnast (v.a. kesklinnas, miljööväärtuslikul alal, väärtuslikul üksikobjektil, kus haljastuse osakaal määratakse igakordselt eraldi). Põhjendatud juhul võib kohalik omavalitsus lubada haljastusprotsendi vähendamist. Haljastusprotsendi vähendamise eelduseks on reeglina kokkulepe, mille alusel puudujääv haljastuse osakaal kompenseeritakse mujal linna territooriumil (tänaval, avalikul haljasalal). Lootsi 1 kinnistu asub kesklinnas, muinsuskaitseala kaitsevööndis so väärtusliku miljööga alal ehk üldplaneeringu kohaselt saab krundi haljastusprotsendi määrata detailplaneeringuga. Väiksem haljastusprotsent on antud juhul põhjendatud krundi väiksuse ja selle erilise asukohaga. Just asukoha tõttu on oluline kinnistule läbi kvaliteetse ja läbimõeldud hoonestamise säilitada nii jahisadamale oluline funktsionaalsus kui anda linnaruumile maksimaalselt lisaväärtust kaldapromenaadi ja seda teenindava avalikkusele suunatud hoone väljaehitamisega. Avalikkuse teenindamisele suunatud ärifunktsioon eeldab piisava suurusega hoone olemasolu, samuti vajavad palju ruumi kergliiklusteed ja juurdepääsud hoonele, mis samuti kõik kinnistu maakasutust koormavad. Lootsi 1 kinnistu on jõe akvatooriumilt ja vastaskaldalt avanevatele vaadetele avatud ja Lootsi 1 kinnistult avanevad Pärnu jõele väärtuslikud vaated. Miljöö kujundamisel on oluline haljastuse olemasolu, aga ka avatud vaated, mis võimaldavad linnaruumi ja maastikku tajuda. Lootsi 1 krunt on ise küll kõrghaljastuseta, kuid naaberkrundil Lootsi 6/8 ja Lootsi tänaval Lootsi 1 krundi kõrval kasvavad suured puud koos Vallikääru pargi ja Sadama tänava puiesteega annavad AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 21 piirkonnale tervikuna pargiliku ilme ja kompenseerivad täielikult kõrghaljastuse puudumise väikesel maa-alal Lootsi 1 kinnistul. Käesolev detailplaneering näeb ette Lootsi tn 1 kinnistule 10% suuruse haljastuse kavandamise ja 30%-st puudujääva osa ulatuses nähakse ette asendusistutus. Kuidas ja kuhu asendusistutus rajada otsustatakse koostöös Pärnu linna haljastuse spetsialistidega. Planeeringu põhi- ja haljastusjoonisel näidatud haljastuse lahendus on tinglik. Haljastus lahendatakse eraldi haljastusprojektiga arhitektuurse projekti koosseisus. Haljastuse osakaalu suurendamiseks peab arhitektuurne lahendus ette nägema ka vertikaalhaljastuse, konteinerhaljastuse jms alternatiivsete haljastusvõtete kasutamist. 6.6.2. PIIRDED. Planeeringualale piirdeid ei kavandata. 6.7. LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS. 6.7.1. LIIKLUSKORRALDUS. Käesolev planeeringulahendus arvestab varem kehtestatud Lootsi 6/8 kinnistu detailplaneeringus kavandatud Lootsi tn äärse parkimislahenduse ja kergliiklusteedega. 6.7.1.1. Ühesuunaline liiklus Liikluslahenduses on arvestatud Pärnu linnavalitsuse planeerimisameti ettepanekuga muuta Lootsi tänav Sadama ja Kapteni tänava vahelises lõigus ühesuunaliseks sõidusuunaga Ringi tänava poole. 6.7.1.2. Sõidukid Juurdepääs kinnistule ja krundisisene sõiduala on planeeritud olemasoleva tankla sõidualale. Tanklasisene liiklus on ühesuunaline. Tankurite ja tankimiskohtade arv lahendatakse projektiga. 6.7.1.3. Veesõidukid Planeeringualaga külgnevale vee-alale on planeeritud sildumisala. Jahisadama ruuminappuse leevendamiseks on kavandatud paigutada sildumisalale ühe olemasolevatega samasugune ujuvkai. Vajadusel võib tanklasse pääsuks paigaldada kai äärde täiendava ujuvkai. Jahtide ja kaatrite tankurite ja tankimiskohtade arv lahendatakse projektiga. 6.7.1.4. Jalgratturid. Planeeringuga on ette nähtud kinnistu Lootsi tänava poolsele piirile 1.5m laiune jalgrattatee lõik, mis ühendab üle Vallikääru silla ja Sadama tänavalt tulevad jalgrattateed Lootsi tänava kõrvale Lootsi 6/8 kinnistule varem planeeritud jalgrattateega. Jahisadama alal katkeb jalgrattatee jalgratturile eesõigust andva tee tähenduses kuid läbib jahisadama territooriumi füüsilise teena õueala tähenduses. 6.7.1.5. Jalakäijad Jalakäijatele on planeeritud 2 kinnistut läbivat jalgtee marsruuti. Esimene kulgeb rööbiti rattateega Lootsi tänava ääres. Teine tõuseb krundi mõlemas kaugemas otsas veepiiriga rööbiti esimese korruse kohale rajatavale terrasskatusele. 6.7.2. PARKIMINE. 6.7.2.1. Parkimisvajadus. Arvestades piirkonna kesklinnalikku tihedust on parkimiskohtade arvutuse aluseks võetud piirkond kesklinn, keskuse klass 2 – 4, vastavalt parkimisstandardile EVS 843:2016, „Tänavad“. Restorani (ca 710m2) parkimisvajadus on (710x1/230) so 3 kohta, avastuskeskuse (ca 750m2) parkimisvajadus on (750x1/250) so 3 kohta ja tankla (ca 40m2) parkimisvajadus on (40x1/20) so 2 kohta. Kokku on Lootsi 1 krundi parkimisvajadus 8 kohta. 6.7.2.2. Parkimislahendus. Tankla alal on võimalik parkida 2 autot. Tankimisega seotud lühiajaline peatumine on võimalik Lootsi 1 krundi tankla alal kuni 4 autole. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 22 Lootsi tänavale lisanduvad Lootsi 1 krundiga külgneva tänavalõigu lõpliku heakorrastamise ja parkimiskorra ümberkorraldamisega täiendavad 5 parkimiskohta, aga Lootsi 6/8 krundi kõrvale lisandub sellega veel täiendavalt 2 parkimiskohta. Sadama tänava lõpuosal olevad 3 silla poolset parkimiskohta on reeglina tühjad ja saavad samuti üldistel alustel teenindada Lootsi 1 kinnistut. Kokku on Lootsi 1 kinnistu äärsel tänavalõigul 10 üldkasutatavat avalikku parkimiskohta. Arvestades, et sellel lõigul teisi avalikke parkimiskohti eeldavate funktsioonidega kinnistuid ei ole, on võimalik arvestada, et vähemalt 50% (5 kohta) neist on ikkagi Lootsi 1 „teenistuses“. Kuna Lootsi 1 kinnistu veealuste tankla teenindab esmajärjekorras Lootsi 6/8 asuva jahisadama vajadusi, siis on asjakohane tagada 3 parkimiskohta Lootsi 6/8 parkimisaladel. Ekskursioonibussi peatuskoht grupi välja laskmiseks ja peale võtmiseks on planeeritud Lootsi tänavale tankla kõrvale. Kokkuvõttes on Lootsi 1 krundi huvides võimalik kasutada selle vahetus läheduses 8 parkimiskohta autodele (+2 kohta lühiajaliseks peatumiseks) ja 1 lühipeatuse kohta bussile. Tänavapealsete parkimiskohtade planeerimine Lootsi 1 kinnistu teenindamiseks on põhjendatud Lootsi 1 ja Lootsi 6/8 kruntide pinna märkimisväärse osa kasutamisega kergliiklustee ja jalakäijate kõnnitee paigutamiseks. Tavapärase liikluskorralduse puhul oleks kergliiklustee pidanud paiknema linnale kuuluval tänavamaal ja kinnistut teenindavad parkimiskohad Lootsi 1 kinnistul. Tänava ja Lootsi 1 kinnistu ruumi efektiivsema kasutuse ning ohutuma ja sujuvama liikluskorralduse huvides on parkimise ja kergliiklusteede asukohad omavahel ära vahetatud. Arvesse on võetud, et kergliiklusteed planeeritud mahus Lootsi tänava maa-alale mahtunud ei oleks. Samuti oleks krundisisese parkimise korral tekkinud mitu täiendavat sõidutee ja kergliiklusteede ristumist, ühendusteede, manööverdamisala ja parkimiskohtade alla oleks tulnud võtta täiendavalt kaldapromenaadiks, kergliiklusteedeks või haljastamiseks sobivat maad, aga parkimiskohti ei oleks piirkonda ikkagi rohkem rajada saanud. Lootsi 6/8 kinnistul kehtiv detailplaneering näeb samuti ette parkimiskohad Lootsi tänava tänavamaale ja kergliiklusteed Lootsi 6/8 kinnistule. Seega jätkab Lootsi 1 kinnistudetailplaneeringu kergliiklusteede ja parkimise lahendus Lootsi 6/8 detailplaneeringuga kehtestatud lahendust. Külastajate sõidukite parkimiksvajadust teenindavad vajadusel ka kesklinna silla ja teatri juures olevad parklad. Suurema avaliku ürituse korraldamisel kehtestatakse ürituse ajaks selle iseloomule vastav parkimiskord. 6.7.2.3. Jalgrattaparkla. Planeeringualale projekteeritakse vähemalt 20 kohaline jalgrattaparkla (10 kohta avastuskeskusele ja 10 kohta restoranile). Töötajate jalgrattaste hoid lahendatakse projektiga hoonesiseselt. 6.7.3. TÄNAVA EHITUSLIK LAHENDUS. Lootsi tänav on planeeringuala ulatuses ühel pool paikneva kõnniteega asfalteeritud (kõnniteed äärekiviga) kõrvaltänav. Lootsi kvartali teedevõrgu eripära arvestades on tegemist osaga piirkonna peaaegu, et ainsast tänavast. Sadama, Lootsi ja Ringi tänav moodustavad Lootsi kvartalit läbiva ringtänava. Tänavamaa laius planeeringuala kõrval on ca 11.3m. Tänava asfaltkatte laius jõe poolsest piirist on 8.5m. 2.0m laiune suurte puudega haljasriba eraldab sõiduteed 0.8m laiusest asfaltkattega kõnniteest, mis kulgeb mööda vastaskülje elamumaa kruntide piire. Sõidutee on jaotatud 2.5m laiuseks parkimisrajaks ja 6m laiuseks kahesuunaliseks sõiduteeks. Tänava kaitsevöönd on 0m teemaa piirist. Kinnistutele sisse- kui väljasõidul tuleb arvestada, et Lootsi tänav on planeeringuala ulatuses kahesuunalise liiklusega. Juurdepääsude planeeritud asukohad on näidatud planeeringu põhijoonisel. 6.7.4. VEELIIKLUSE LAHENDUS. 6.7.4.1. Sildumisalad. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 23 Planeeringuga on ette nähtud jahisadama sildumisala laiendamine ülesvoolu 3 900m2 võrra. Sildumisalale paigutamiseks on planeeritud 1 ujuvkai jahtide sildumiseks ja sellele Lootsi 6/8 olevalt kaldakailt juurdepääsu tagamiseks ujuv kaatrite sildumist võimaldav ühenduskai. Pääs tangitavatelt ujuvalustelt tanklasse on planeeritud sildumisega tanklapääsu esiselt ujuvkailt rajatavale tankla betoonkaile maabumissilla kaudu. 6.7.4.2. Jõetankla. Tankla ruumid paiknevad kalllaraja alusel korrusel ja võimaldavad jõetanklale tänavalt teenindamiseks vajaliku juurdepääsu. Vajadusel võivad mõlemad tanklad olla iseteenindavad automaattanklad. Kütusemahuti projekteeritakse maapinda või kallasraja tõusvate terrasside muldkehasse. 6.8. TARISTU. 6.8.1. OLEMASOLEV OLUKORD. Lootsi tänaval kulgevate trasside haldajad on Lootsi 1 krundi kõik liitumised (väljaarvatud reoveekanalisatsioon) välja ehitanud. Fortum Eesti AS, Telia Eesti AS, Eesti Energia AS ja AS Pärnu Vesi on väljastanud detailplaneeringu koostamiseks tehnilised tingimused. Planeeringuga on ette nähtud kaugkütte ja olmereoveekanalisatsiooni kinnistuühenduste rajamine ja võimalus teiste kinnistuühenduste rekonstrueerimiseks. 6.8.2. TEHNILISED TINGIMUSED. 6.8.2.1. AS Pärnu vesi tehnilised tingimused TT-188039, 01.08.2019. 6.8.2.2. Eesti Energia AS tehnilised tingimused nr 330423, 08.08.2019. 6.8.2.3. Fortum Eesti AS tehnilised tingimused DPT-92/26, 14.08.2019. 6.8.2.4. Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 32382052, 05.08.2019. 6.8.2.5. Kõik trasside paigaldustingimused ja kaitsevööndid vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad”. 6.8.3. VEEVARUSTUS. Kinnistu on ühendatud ühisveevärgiga. Veeühenduse maakraan on veekaevus nr 505 krundipiiri ääres. Võimalike edaspidiste kinnistu veevärgi ümberehituste korral tuleb lähtuda Eesti Standardist: EVS 847-3:2003 „Ühisveevärk. Osa 3: Veevärgi projekteerimine“, EVS 835:2003 „Kinnistu veevärgi projekteerimine“, AS Pärnu Vesi Tehnilistest nõudetest, mis on saadavad kodulehelt www.parnuvesi.ee ja heast ehitustavast. Kinnistu peab olema varustatud veemõõdusõlmega. Veetorustiku rajamissügavus toru peale peab olema vähemalt 1.8m planeeritavast maapinnast. Sisendtorustikud varustada magistraaltrassist kuni maakraanini signaalkaabliga. Joogivee jaotustorustik rajatakse polüetüleentorudega (rõhuklass PN10). Torustiku läbimõõtude määramisel tuleb lähtuda arvutuslikust vooluhulgast. 6.8.4. REOVEE KANALISATSIOON. Reovee ärajuhtimiseks on planeeritud torustik piki Lootsi tänavat. Ühendus teha Lootsi tn ja Kapteni tn ristmikul kaevus nr 26 (5-G-10). Olmereoveekanalisatsiooni projekteerimisel ja väljaehitamisel tuleb lähtuda Eesti Standardist: EVS 847-3:2003 „Ühisveevärk. Osa 3: Veevärgi projekteerimine“, EVS 835:2003 „Kinnistu veevärgi projekteerimine“, AS Pärnu Vesi Tehnilistest nõudetest, mis on saadavad kodulehelt www.parnuvesi.ee ja heast ehitustavast. 6.8.5. SADEMEVETE KANALISATSIOON. Lootsi 1 tanklale on välja ehitatud nõuetekohane õli- ja liivapüüduriga sademevete kanalisatsioon, eesvooluga Pärnu jõgi. Tankla ümberehituse korral ehitatakse vastavalt ümber ka sademevee AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 24 süsteem. Puhuks kui sademevett ei saa juhtida filtrist otse jõkke on selleks vajaduseks planeeritud täiendavalt sademevee kanalisatsiooni trass piki Lootsi tänavat. Ühendus tehakse Lootsi tn kaevus nr 46 (5-G-10). Katustelt ja terrassidelt kogutud sademeveed juhitakse sademevee kanalisatsiooni või otse jõkke. 6.8.6. TULETÕRJE VEEVARUSTUS. Lähim tuletõrjehüdrant asub Lootsi tänaval, sõlmes nr 503 (5-G10), hüdrant nr 240, ID:14984 tüüp:Tallinn, läbimõõt:100, XY: 6471892.36, 528670.59; BL: 58.386548, 24.490175, BL: 58°23′11.571″, 24°29′24.631″, H: 2m. Teine lähim tuletõrjehüdrant asub Sadama tänaval, hüdrant nr 290, ID:5059, tüüp:Tallinn, läbimõõt:100, XY: 6471878.32, 528744.94; BL: 58.386417, 24.491444, BL: 58°23′11.100″, 24°29′29.200″, H: 2m Planeeringuala jääb mõlema hüdrandi 100m tööraadiusesse. 6.8.7. SIDEVARUSTUS Olemasolev sidevõrk on teostatud vaskkaabliga VMOHBU5x2 pinnases. Planeeringuga on ette nähtud olemasoleva ühenduse parendamiseks sideliini trassikoridor multitoru ehituseks lähtuvana Sadama tänav 3 juures asuvast sidekaevust F44S31_J01. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Projekteerimisel tuleb ette näha kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Optilise kaabliga liitumise valmidus sidekaevus F44S31_J01. Sisevõrkude projekteerimisel lähtuda Telia dokumendist: „LAN sisevõrkude ehitamine korter- ja ärimajades“. Geodeetilisele alusplaanile ja projektile esitatavad nõuded vastavalt Telia dokumendile "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4." Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Info järelevalve kohta telefoninumbril 4430700. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus (ehitusprojekt/planeering) tuleb esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/) kaudu. 6.8.8. GAASIVARUSTUS. Gaasitrassi piirkonnas väljaehitatud ei ole. Gaasitrassi ei planeerita. 6.8.9. ELEKTRIVARUSTUS. Lootsi 1 olemasolev elektri liitumispunkt on kinnistu piiril liitumiskilbis, liitumisjuhtmestiku klemmidel. Käesolevalt on kinnistu peakaitsme suurus 50A, mis on piisav esimese etapiga ümberehitatavate kaide ja tankla toimimiseks. Kinnistu eeldatav vajalik peakaitsme suurus on 315A, see aga eeldab elektrivarustuse tagamiseks toiteraadiusesse uue alajaama ehitamist. Varasemate detailplaneeringutega on lähipiirkonda kavandatud vähemalt 3 alajaama, mis olenevalt piirkonna arengust võivad olla kõik sobivad ka Lootsi 1 krundi vajaduste rahuldamiseks. Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneeringuga (Artes Terrae Maastikuarhitektid OÜ, töö nr 29DP14, 2019) on Kalda tänav T2 maa-alale ette nähtud uue komplektalajaama paigutamine. Juhul kui Kalda 2 ja Kalda 4 kruntide arendamisel jõutakse alajaama ehituseni enne Lootsi 1 kinnistu teise etapi arendamist, on võimalik tagada Lootsi 1 elektrivarustus juba uuest Kalda tänava alajaamast. 2008 aastal kehtestatud Ringi tn 35 (Pärnu Kolledži 2. etapp) detailplaneeringuga (AB Luhse & Tuhal, töö nr 0702 ja Pärnu EKE Projekt AS, töö nr 408004) on alajaama püstitamine ette nähtud Ringi 35 kinnistule, selle Lootsi tn põiktupiku kõrvale. Kolledži ehituse 2. järgu teostumisel enne Lootsi 1 kinnistu teise etapi arenduse algust tekib võimalus Lootsi 1 lõplik elektrivarustus lahendada Ringi 35 kinnistule planeeritud alajaamast. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 25 Vallikääru ala detailplaneeringuga on Sadama 2 kinnistule varasemalt planeeritud hoonestusmahtu integreeritud alajaam. Integreerimisvajaduse põhjenduseks on piirkonna eripära, mis seisneb ühelt poolt asukohas Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis, aga teiselt poolt piirkonna linnaruumi olemuses ja linna planeerimisdokumentides sõnastatud ambitsioonis kujundada Pärnu jõe kaldapealsetel välja terviklik kvaliteetne linnaruum. Kompleksalajaamade mudelite arhitektuursed lahendused ei sobitu selle ala miljöölise identiteediga. Kuna Sadama 2 hoonestamine ei ole täna päevakorral, siis arvestatakse käesolevas Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringus võimalusega, et alajaam püstitatakse Lootsi 1 kinnistule ja integreeritakse kavandatava hoone ehituslikku mahtu. Mõeldav on ka komplektalajaama kasutamine eeldusel, et sellele õnnestub lisada sobiv arhitektuurne dekoor. Alajaama asukoht ja ehituslik lahendus määratakse kavandatava hoone ehitusprojektiga. Alajaama eeldatav asukoht on näidatud liitumistrasside joonisel leht 6. Alajaama teenindamiseks on sellel asukohal tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide projekteeritakse 10kV maakaabelliiniga alates Ringi alajaamast jätkates Sadama tänava alguses juba maapinda paigaldatud elektrikanalisatsiooni torustikku. Lootsi 1 liitumiskilp on planeeritud kinnistu piirile. Liitumiskilbi võib paigaldada süvistatult ka kallasraja tõusvate terrasside tugimüüristikku. Võimaldamaks piirkonna objektide ringtoitele üle viimist on uuest alajaamast olemasolevate fiidriteni planeeritud 0,4 kV maakaabelliinid. Kõik planeeritavad liitumiskilbid on vabalt juurdepääsetavad ja vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilpidest objektideni on ette nähtud maakaabliga. Alajaama ja sellega seotud ühendus- ja toitekaablite paigutamiseks Sadama 2 kinnistule seatakse Elektrilevi OÜ kasuks tehnorajatiste maakasutusõigus tagamiseks servituut, alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustada. Elektrikaablid on planeeritud olemasolevate trasside sihtidele. Elektrikaablite kaitsetsoonidesse ei teisi kommunikatsioone ole planeeritud. Elektripaigaldiste vee- ja niiskustundlikud osad, samuti planeeritav alajaam tuleb üleujutusriskist tulenevalt paigaldada kõrgusmärgist 3.20abs (EH2000) kõrgemale. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Peale detailplaneeringui kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 6.8.10. SOOJUSVARUSTUS. Lootsi tn 1 kinnistu paikneb Pärnu linna kaugküttepiirkonnas; Planeeritava hoonestuse kaugkütte soojavarustus (T3) on planeeritud olemasolevast eelisoleeritud Sadama tänava DN350/560 kaugküttetorustikust. Põhimõttelise võimalusena on näidatud ka trassi pikendus (T3) olemasolevatest eelisoleeritud kaugküttetorustiku DN100/250 perspektiivsetest otstest Lootsi põik tänaval. Lootsi tänaval ühendub see varem Lootsi 6/8 detailplaneeringuga planeeritud Lootsi tänava kaugküttetrassiga (T2), mis omakorda liitub käesolevas planeeringus kavandatud Lootsi tänava kaugküttetrassiga (T3). Lootsi 1 kinnistu kavandatud liitumispunkti asukoht kaugkütte tänavatorustikuga on kinnistu piiril. Torustiku projekteerimisel arvestada, et kaugküttetorustiku paigaldusala laius on ca 0,6 m (lisandub kaitsetsoon 1m kummalegi poole torustikku); Kaugküttetorustiku asukohavalik peab võimaldama paigaldust termilist pikenemist kompenseeriva lahendusena. Hoonestuse sisendi asukoht täpsustatakse arhitektuurse projekteerimisega, sest hoonet projekteerimata ei ole võimalik teada soojasõlme täpset asukohta, et jälgida nõuet – kaugküttetorustik peab sisenema vahetult hoone soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed (hoonet läbivad) primaarparameetrilised torustikud ei ole lubatud. Kui arhitektuurse projekteerimise käigus, AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 26 selgub, et seda nõuet ei ole võimalik täita, siis tuleb see vältimatu erijuhuna kooskõlastada Fortum Eesti AS-iga. Liitumispunktiks s.t. omandipiiriks (teeninduspiiriks) on kinnistu piir. Torustikud tänava transpordimaal kuni Liitumispunktini kuuluvad Fortum Eesti AS-le, kinnistusisesed torustikud alates Liitumispunktist kuuluvad kinnistu omanikule; Detailplaneeringu kehtestamise järgselt, liitumiseks kaugküttevõrguga tuleb taotleda Võrguettevõtjalt projekteerimistingimused planeeringuga kavandatud kaugkütte primaartorustike- ja hoonestuse sisepaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks. Võrguettevõtjaga liitumislepingu sõlmimise aluseks, kaugküttepaigaldiste kuuluvuspiiride määramise aluseks, vajadusel torustike isikliku kasutusõiguse seadmise aluseks saavad üldjuhul olema planeeritud kinnistu(te)l ja planeeringu alas paikneva hoonestuse välisvõrkude- ja sisepaigaldiste ehitusprojektid. 6.8.11. VÄLISVALGUSTUS. Krundi välisvalgustus lahendatakse ehitusprojekti asendiplaaniga. Arvestada tuleb sissesõiduteed markeeriva valgustusega. Soovitav on anda arhitektuurse projektiga fassaadide ja haljastuse valgustuse lahendus. 6.9. VERTIKAALPLANEERIMINE. Kinnistu vertikaalplaneerimine lahendatakse arhitektuurse projektiga. Planeeringuala olemasolevad kõrgusmärgid jäävad vahemikku 0.36abs kuni 2.10abs (EH2000). Krundi maismaa piiridel olemasolevad kõrgusmärgid säilitatakse ja tagatakse astmete või järskude tõusudeta vaba liikumine kinnistu piire ületavatel kergliiklusteedel ja tänavatel. Tanklaalade sademeveed kogutakse ja juhitakse läbi liiva- ja õlipüüduri sademevee kanalisatsiooni või Pärnu jõkke. Katustelt ja terrassidelt kogutud sademeveed juhitakse sademevee kanalisatsiooni või otse jõkke. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 27 6.10. TULEOHUTUSE TAGAMINE. 6.10.1. NORMATIIVNE BAAS 6.10.1.1. “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. (23.02.2021 SM määrus nr.17). 6.10.1.2. “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord” (18.02.2021 SM määrus nr 10). 6.10.1.3. EVS 812-5:2014 „Ehitise tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ 6.10.1.4. EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ 6.10.2. EHITUSÕIGUSEGA REGULEERITAVAD TULEOHUTUSABINÕUD. 6.10.2.1. Asendiplaan Lootsi 1 kinnistu piirneb peamiselt tänavamaa ja veekogude maa kinnistutega (Pärnu jõgi ja Vallikraav), mis on hoonestamata ja mida ei hoonestata. Lootsi 6/8 krundi lähim hoone on ca 40m kaugusel. Lootsi 6/8 detailplaneeringuga on sellele kinnistule varem planeeritud hoonestusala kaugusega piirist 4.00m. Kinnistu on kustutustöödeks ligipääsetav Lootsi tänavalt, aga ka Pärnu jõelt. 6.10.2.2. Hoonestus. Krundile on lubatud püstitada 1 hoone: IV kasutusviis (tankla, avastuskeskus, restoran), 3 maapealset korrust, 1 maa-alune korrus, suurim lubatud kõrgus on 11.0m, TP1. Kütusemahutid paigaldatakse maa-alusena. 6.10.2.3. Kujad. Lootsi 1 krundile ei ole kavandatud tuletööde ja lahtise tule kasutamisega ruume, krundil puuduvad mets ja võsa. Arhitektuursel projekteerimisel tuleb arvestada järgmiste ehitiste ja seadmete kujadega. Tankur – tankla parkimisala: 6m, tankur – tankla hoone: 3m, tankur – ventilatsiooni sisse- ja väljatõmbeavad: 6m, tankur – väikelaevade kinnitamise koht: 25m, tankur – tänav ja avalikud parklad: 10m, tankur – I, II, IV ja V kasutusviisiga hoone: 30m, mahuti tuulutuspüstiku suue – tankla parkimisala: 6m, mahuti tuulutuspüstiku suue – Mahutite täitmiskoht: 6m, mahuti tuulutuspüstiku suue – tankla hoone: 6m, mahuti tuulutuspüstiku suue – ventilatsiooni sisse- ja väljatõmbeavad: 6m, mahuti tuulutuspüstiku suue – I, II, IV ja V kasutusviisiga hoone: 30m, tankla hoone (kauplus) – tankla parkimisala: 4m, tankla hoone (kauplus) – mahutite täitmiskoht: 6m, konteinertankla – vedelkütuse müügiga tegeleva kinnistu ehitis 8m, maa-alune mahuti – naaberkrundi piir: 5m. Kujade tagamiseks võib arhitektuurse projekteerimise käigus ette näha vastavat kuja tingivaid riske maandavad varje- ja tõkkekonstruktsioonid. 6.10.3. KUSTUTUSVESI. Lähim tuletõrjehüdrant asub Lootsi tänaval, sõlmes nr 503 (5-G10), hüdrant nr 240, ID:14984 tüüp:Tallinn, läbimõõt:100, XY: 6471892.36, 528670.59; BL: 58.386548, 24.490175, BL: 58°23′11.571″, 24°29′24.631″, H: 2m. Teine lähim tuletõrjehüdrant asub Sadama tänaval, hüdrant nr 290, ID:5059, tüüp:Tallinn, läbimõõt:100, XY: 6471878.32, 528744.94; BL: 58.386417, 24.491444, BL: 58°23′11.100″, 24°29′29.200″, H: 2m Planeeringuala jääb mõlema hüdrandi 100m tööraadiusesse. Kustutusvee vajadus on 30l/s 3h jooksul. 6.11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 28 Soovitusi kuritegevuse riskide vähendamiseks on käsitletud vastavalt Planeerimisseadusele (RTI 2002, 99, 579) ja Eesti Vabariigi standardile EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29.11.2002. a. Ärimaa sihtotstarve, hoonestusõigus, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted jne tagavad eeldused Lootsi 1 kinnistu maa-ala ümberkujundamiseks ja kasutuselevõtuks korrastatud ja turvalise linnakeskkonnana. Arhitektuurse projekteerimisega tagatakse, et rajatav keskkond vähendaks maksimaalselt võimalikke kuritegevuse riske st oleks kuriteohirmu välistav, turvatunnet tekitav, korrastatud, pimedal ajal piisavalt valgustatud, hõlpsasti orienteerutav jne. Arhitektuursel projekteerimisel tuleks jälgida olulisemate kuriteoriskide vähendamist konkreetselt. Kuriteohirmu all mõistetakse inimese hirmu sattuda isiklikult teatud tüüpi kuriteo ohvriks - sissemurdmised, vargused, röövimine jms. Ebaturvalisust tekitavad kohad võivad olla nõrga järelevalvega ja halva nähtavusega kohad, hirmutekitavate tunnustega paigad, kehvalt hooldatud paigad (nt tühjad ja rüüstatud hooned, mahajäetud või hoonestamata, pimedal ajal valgustamata krundid). Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras toimib turvaliselt ja seal on meeldiv viibida. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse lõppedes ehitusalad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ehitusala kiire koristamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine). Tahtliku kahjustamise tõenäosus on korrastatud territooriumitel palju väiksem. Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäeva-ja aastaringselt. Probleemiks võib olla äriettevõtete tööväline aeg, kuid tanklateenuse pakkumine eeldab hoonete ja maa-ala pidevat kontrolli teenuse pakkuja poolt. Tuleks vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt plankaiad) ning võimalike ründajate peidupaiku. Hea vaateväli akendest vähendab salajasi vargusi. Vajalik on piisav valgustus, hoov ja eesaed tuleb valgustada. Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleks hoonete tagumisi sissepääse, mis on tänavalt nähtamatud. Seal hakkab mõju avaldama uste ja akende vastupidavus aeg murdvarguste katsete suhtes. Tagumised uksed ja aknad tuleb muuta turvalisemaks ja tugevamaks (nt metalluksed ja turvaaknad), see vähendab sissemurdmise riski. 6.12. KESKKONNATINGIMUSED. 6.12.1. VÕIMALIKE MÕJUDE HINNANGUD. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja seetõttu on koostatud sellele MTÜ Pärnu Jahtklubi tellimusel Hendrekson ja KO poolt KSH eelhinnang töö nr 18003199, 11.12.2018, Tallinn, Pärnus Lootsi tn 1 kinnistu (Jahisadama) detailplaneering”. Ekspertidele esitatud info alusel jõuti käesolevas keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus järeldusele, et Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringuga kavandatud tegvuste elluviimisel ning keskkonnameetmete rakendamisel ei avaldu ebasoodsat keskkonnamõju, mis on oluline KeHJS-e mõistes, ning keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi algatamine ega läbiviimine ei ole vajalik. Lootsi tn 1 ja Lootsi tn 6/8 kinnistute planeerimine on vaadeldavad ühtse tervikuna. Käesolevas eelhinnangus on käsitletud ning hinnatud vaid täiendava tankuri rajamise ning avaliku hoone rajamisega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Kaldakindlustuse rajamise mõjude osas on koostatud eraldi eelhinnang. Arvestades käesolevas ja eelnevalt koostatud eelhinnangus toodud teavet ei ole kavandatava tegevuse kumulatiivse mõju avaldumine olulises ebasoodsas mahus tõenäoline kui arvestatakse toodud tingimuste ning nõuetega. 6.12.2. KSH EELHINNANGUS OSUTATUD KESKKONNAMEETMETE KÄSITLUS PLANEERINGUS 6.12.2.1. Eelhinnang juhib tähelepanu vajadusele vähendada üldplaneeringus Lootsi 1 kinnistu osas kehtestatud 25m ehituskeeluvööndit. Planeeringuga tehakse ettepanek vähendada ehituskeelu vööndit 0 meetrile põhjusel, et vähese ruumi parema kasutamise ning jahtide ja kaatrite tanklat teenindava ja kallasrajale planeeritud kergliikluse ohutuks lahutamiseks on kavandatud tõsta AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 29 kallasraja alune kaldapromenaad terrassidele, mille alla paigutatakse ka Pärnu jõe ja Pärnu lahe kekskonnateemadele pühendatud avastuskeskus. 6.12.2.2. Detailplaneeringuga nähakse ette, et projekteerimise algfaasis tuleb läbi viia geotehnilised uuringud ja nõlva stabiilsusarvutused. Tagamaks nõlva püsivusteguri säilimist, on igasugune süvendamine jõe kallastel ilma nõlvapüsivust kontrollimata keelatud. 6.12.2.3. Lokaalsete vajumiste vältimiseks on edasisel projekteerimisel vajalik arvestada ÜP-s toodud ehitustehniliste tingimustega: - Kuni 3-koruselised hooned on lubatud rajada madalvundamendile, kui vundamendi talla ja viirsavi kihi vahele jääb vähemalt 1,5m paksune liiva kiht; Kõrgemad hooned ja hooned, mis kavandatakse alusele, kus liiva kiht on väiksem kui 1,5m tuleb rajada vaivundamentidele; - Vaivundamentide rajamisel tuleb alumise korruse vaheseinad ja põrandad toetada vaialustele, et vältida hoone osade erinevat vajumist ning ära hoida nähtused, mis kaasneksid ka ajutise vee survekõrguse langusega; - Vaiad on soovitav süvistada tugevasse moreeni või liustikujõe liivadesse viirsavi all; - Ehitiste rajamisel tuleb rohkem kui 2m sügavused süvendid toestada, et vältida süvendite seinte ja kõrvalasuvate hoonete ohtlikke vajumisi; - Kui projekti koostamisel on hoone eeldatavad arvutuslikud vajumid üle 10cm, on soovitav näha ette hoone vajumisvaatlused ja määrata projektis vajumisreeperite asukohad. 6.12.2.4. Edasisel projekteerimisel tagada, et projektides oleks ühemõtteliselt kajastatud, et ehitajal on vastutus, et ehitustegevuse käigus tuleb vältida lekkeid ning selle tekkimise korral tuleb leke koheselt likvideerida. Reostunud pinnas tuleb eemaldada ning anda üle vastavat litsentsi omavatele ettevõtetele. 6.12.2.5. Kavandatava tegevusega kaasneva olulise ebasoodsa mõju vältimiseks põhja- ja pinnaveele näeb planeeringulahendus ette, et tankla teedelt ja platsidelt kogutav sademevesi suunatakse liiva- ja õlipüüdurisse enne kui see jõkke või ühiskanalisatsiooni juhitakse. Kavandatav kütusemahuti rajatakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 172 (Vastu võetud 16.05.2001) kohaselt. 6.12.2.6. Kuna planeeringuala jääb üleujutusohuga alale, tuleb järgneva projekteerimisega tagada, et kavandatavad rajatised oleksid üleujutustele vastupidavad. Kõik ehituskonstruktsioonid, eriosade paigaldised ja viimistlused tuleb valida selliselt, et merevee põhjustatav kahju oleks ajutine ja korrastamine võimalikult lihtne ja minimaalse kuluga. Insenertehnilise sisseseade vee- ja niiskustundlikud osad paigaldada kõrgusmärgist 3.20abs (EH2000). 6.12.2.7. Veekaitsevööndisse jäävate puu- ja põõsarinde raie teostamiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 29 lg 4 p 2). Lootsi 1 kinnistul põõsaid ja puid ei kasva. Lootsi 1 kinnistu on Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt sadamaala. 6.12.2.8. Tulenevalt sellest, et planeeringuala asub II kat nahkhiirte levikualal, on oluline raietöid vältida ajavahemikul 15.05.-31.07. Planeeringualal puid ja põõsaid ei kasva, seetõttu ei ole ka raietöödest tulenevat ohtu karta. 6.12.2.9. Vastavalt VeeS §187 punktidele 8, 10 11 ja 17 on vee erikasutuse keskkonnaloa kohustus, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist, paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist, kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist ja muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu. Juhul kui süvendamise, süvendipinnase veekogusse paigutamise, tahkete ainete uputamise ja kaadamise mahud jäävad 5-100 m3 piiresse, siis on VeeS §196 lõike 2 punktidele 2,3 ja 5 vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut. 6.12.2.10. Planeeritud tegevuste elluviimisel kaasneda võiva olulise negatiivse mõju vältimiseks Natura 2000 ala kaitse eesmärkidele on välistamiseks tuleb tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestada kõigi Hendrikson & Ko poolt aastal 2018 („Pärnu Jahtklubi kaldakindlustuste rajamine“, töö nr. 2891/17) koostatud Natura hindamise soovitustega. 6.12.2.11. Natura hindamine tuvastas, et kavandataval tegevusel puudub pikaajaline ebasoodne mõju Pärnu jõe loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele juhul kui rakendatakse loetletud meetmeid. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 30 Ajutise iseloomuga mõju seisneb süvendustööde poolt tekitatavas veekvaliteedi muutuses. Lähtudes ettevaatusprintsiibist on süvendustööde ellu viimisel vajalik rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid, millega tuleb kavandatava kaldakindlustuse projekti elluviimisel arvestada, eesmärgiga minimeerida võimalikku tegevusest tulenevat ebasoodsat keskkonnamõju:  Kavandatav kaldakindlustus jääb terves ulatuses kinnismälestise kaitsevööndi territooriumile. Tulenevalt sellest on vajalik arvestada Muinsuskaitseameti seisukohtadega ning muinsuskaitseseadusest tulenevate kitsendustega, mis peavad olema välja toodud ka kavandatavate kaldakindlustuste ehitusprojektis.  Heljumi leviku ja mõju minimeerimiseks on hea tavana soovituslik veekeskkonda puudutavad tööd (s.h süvendamine) teostada jõe vee suvisel madalveeperioodil, milleks on juuli-september, mis tagab heljumi kiireima settimise tingimused.  Välistada veekeskkonda otseselt puudutavad ehitustööd (s.h süvendamine) vahemikus 1. aprill- 15. juuli ning 15.september-15.detsember.  Veekaitsevööndisse jääva puu- ja põõsarinde raie teostamiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 29 lg 4 p 2).  Liigse heljumi sattumise takistamiseks jõe veesambasse tuleb kaldakindlustuse rajamisega kavandatud pinnasetööd eelistatult teostada suvisel madalvee perioodil (juuli teine pool – septembri esimene pool), mil enamik jões elavaid kalaliike on kudemise lõpetanud või pole seda veel alustanud ning madalamast veetasemest tingituna on heljumi sattumine jõkke väiksem.  Raietööd ajastada ajavahemikku 1.august - 14.mai, et vältida raie teostamisest tulenevaid häiringuid nahkhiirte peamisel sigimise ja poegade üleskasvatamise ajal. 6.12.2.12. Kavandatava tegevuse eskiisprojektikohase lahenduse elluviimisel koos siinses töös toodud soovituste järgmisega on tagatud Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkide saavutamine ning ala terviklikkuse säilimine. Enne ehitustegevust tuleb kaitseala valitsejaga kooskõlastada ehitusprojekt, kus on käesoleva töö soovitustega arvestatud ning millega on välistatud pikaajalised mõjud Natura 2000 ala kaitse - eesmärkidele. Juhul kui ehitusprojekti lahendus(ed) peaks(id) oluliselt muutuma käesolevas töös käsitletud lahendusest ja kirjeldustest, siis on vajalik Natura hindamise uuendamine uue lahenduse valguses ning lahenduse kooskõlastamine kaitseala valitsejaga (Keskkonnaamet). 6.12.2.13. Planeeringus on arvestatud kõigi muinsuskaitse eritingimustes sätestatud tingimustega. 6.12.3. KINNISTU JÄÄTMEKORRALDUS. Kinnistu jäätmekorraldus on reguleeritud Pärnu linna heakorraeeskirjaga. Prügiurnide paigutus oma maatüki piiridesse lahendatakse arhitektuurse projektiga. Omanik peab tagama prügi vajaliku regulaarsusega äraveo. 6.13. PIIRANGUD. 6.13.1. SERVITUUDID. Kinnistul ei ole servituute. Planeeringuga on kavandatud 4 servituuti. 6.13.1.1. S1: Üleehituse servituut Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. Arhitektuurselt mõjusama tulemuse saavutamiseks on kavandatud kuni 3m laiune kallasrada teenindav kaldapromenaad tõsta krundi nurgal jõe kohale 2. korruse tasapinda, kus see liitub kavandatava restorani väliterrassiga. Tõstetud promenaadi osa alla on 1. korrusel võimalik anda lisapinda väikealuste tanklat, avastuskeskust ja restorani teenindavatele ruumidele. Sellise lahenduse võimaldamiseks on planeeritud üleehituse servituut S1. Servituut S1 seatakse Lootsi 1 kinnistu kasuks kinnistule Pärnu jõgi L1 (62520:001:0004). 6.13.1.2. S2: Elektrialajaama ja ühenduskaablite paigutamise servituut. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 31 Alajaama ja sellega seotud ühendus- ja toitekaablite paigutamiseks Lootsi 1 kinnistule seatakse Elektrilevi OÜ kasuks tehnorajatiste maakasutusõigus tagamiseks servituut, alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustada. 6.13.1.3. S3: Planeering näeb ette jalakäijate vaba läbipääsu Lootsi 1 kinnistult veepiiri kohale rajatava promenaadi kaudu. Läbipääsu tagamiseks seatakse promenaadile Pärnu linna kasuks läbipääsu servituut S3 6.13.1.4. S4: Planeering näeb ette Lootsi tänava kõnnitee ja kergliiklusraja paigutamise Lootsi 1 krundile ja vahetusena Lootsi 1 kinnistu 6 parkimiskoha paigutamise Lootsi tänavale. Läbipääsu tagamiseks seatakse Lootsi 1 kinnistule Pärnu linna kasuks 3m laiune läbipääsuservituut S4. 6.13.2. TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖNDID. Kõik trasside kaitsevööndid vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”, trasside valdajate tehnilistele tingimustele ja tehnilistele normidele. 6.13.3. TEEDE JA TÄNAVATE KAITSEVÖÖNDID. Lootsi tänava kaitsevööndi ulatus on 0m. 6.13.4. GEODEETILISED MÄRGID. Lootsi tänaval Lootsi 1 krundi kõrval asub geodeetiline märk pp5717, kaitsetsooniga 3m märgi tsentrist. Geodeetilised märgid on riikliku kaitse all. Geodeetilise võrgu märkide kahjustamine on karistatav vastavalt Haldusõigusseaduse §48-le ja Katastriseaduse §22-le ja Karistusseadustiku §371-le. (KS§ 371. Maakasutuse ja geodeetilise võrgu märkide kahjustamine Maakasutuse piirimärkide, kohaliku omavalitsuse või riikliku plaanilise, kõrguselise ja gravimeetrilise võrgu märkide rikkumise, hävitamise või omavolilise teisaldamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga.) Tehnotrasside rajamisel lähemale kui 3m märgist kooskõlastatakse märgi kaitsmiseks vajalikud meetmed edasise projekteerimise käigus Pärnu LV Planeerimisameti Geodeesiateenistusega (Suur- Sepa 16). Enne kaevetööde algust informeeritakse kavandatavatest töödest Pärnu LV Planeerimisosakonda. 6.13.5. LOODUSKAITSE. Pärnu jõgi on avalikus kasutuses vooluveekogu. Lähim looduskaitsealune Valli park jääb planeeringualast enam kui 100m kaugusele. Looduskaitsealuseid üksikobjekte planeeringualal ei leidu. 6.13.5.1. Kaitsealused liigid Pärnu jões. Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO9102675 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Cottus gobio (võldas). Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO2000293 Pärnu jõe hoiuala (Pärnu). Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO9102674 Cobitis taenia (hink). 6.13.5.2. Piiranguvöönd Looduskaitseseaduse §34-37 ja 41 alusel on Pärnu jõe kaldal 100m ulatuses veekogu ranna või kalda piiranguvöönd. 6.13.5.3. Kallasrada Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §38 alusel (ka Asjaõigusseadus §161, Meresõiduohutuse seadus §2) on Pärnu jõe kallasrada 4-10m laiune. Laevatatavas ulatuses, seega ka Lootsi 1 kinnistul on kallasraja ulatus 10m. Planeeringulahendus näeb ette kallasraja funktsioonide tagamiseks kaldaga seotud ujuvkaid, vahetult veepiiri kohale tõstetava 3 – 6m laiuse kaldapromenaadi ja Lootsi tänava ääres kulgeva ca 3m laiuse jalakäijate ja kergliiklustee. 6.13.5.4. Veekaitsevöönd. Veeseaduse §118-123 alusel on Pärnu jõel 10m ulatuses katastrikaardi kohasest veepiirist veekogu kalda veekaitsevöönd. Lootsi 1 kinnistul puud ja põõsad puuduvad, tegemist on kaipealse sadamaalaga. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 32 6.13.5.5. Ehituskeeluvöönd. Ehituskeeluvööndi ulatus Pärnu jõel on 50m katastrikaardi kohasest veepiirist (Looduskaitseseadus §34-36, 38, 40). Planeeringualal on kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi ulatus 25m; Pärnu jõe ehituskeelu vööndit vähendatakse kaldapromenaadi ja selle aluste ruumide väljaehitamiseks 0 meetrini. Olemasoleva kai rekonstrueerimisel tekib tõenäoliselt vajadus muuta väljakujunenud kaldajoont, sest ehitustehnilistel ja konstruktiivsetel põhjustel tuleb uus kai konstruktsioon rajada olemasolevast veekogu poole. 6.13.5.6. Põhjavee kaitstus. Vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile jääb Pärnu piirkond, sh ka planeeringuala, suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. 6.13.6. MUINSUSKAITSE. Planeeringuala paikneb Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitse ala (nr 27007) kaitsevööndis. Piirangud vastavalt põhimäärusele ja muinsuskaitse eritingimustele vt Anne Strati Arhitektuuribüroo OÜ „Pärnu Lootsi 1 kinnistu detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused“ töö nr: 391-18, märts 2018. Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 33040, 11.07.2018..), seletuskirja peatükk 6.4. 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE. Planeeringu elluviimine toimub 5 etapis. 7.1. ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE Peale planeeringu kehtestamist vähendab Pärnu linnavalitsus linna üldplaneeringus krundi ehituskeeluvööndit. 7.2. SERVITUUTIDE SEADMINE Üleehitusservituut S1 seatakse Lootsi 1 kinnistu kasuks kinnistule Pärnu jõgi L1 (62520:001:0004). Servituut S1 on vajalik kui betoonkaide rekonstrueerimiseks tuleb uus tarindisein rajada olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole või kui kallasraja alune kandev konstruktsioon on vaja paigutada üle olemasoleva veepiiri (krundi piiri) veeala kohale. Enne ehitusloa väljastamist seatakse Lootsi 1 kinnistule Pärnu Linnavalitsuse kasuks kallasraja servituut S3. 7.3. UURINGUD Projekteerimise algfaasis tuleb läbi viia geotehnilised uuringud ja nõlva stabiilsusarvutused. Tagamaks nõlva püsivusteguri säilimist, on igasugune süvendamine jõe kallastel ilma nõlvapüsivust kontrollimata keelatud. Enne ehituse algust tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud vt p 6.4.15. 7.4. PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE Planeeringu kehtestamisega omandab Lootsi 1 kinnistu uue ehitusõiguse, mis võimaldab soovitud hoonestust ja kaldapromenaadi projekteerida. Projekteerimis- ja ehitustööd võib teostada etapiviisiliselt. Iga ehitusetapi elluviimisel tagatakse, et peale ehitustööde lõppu krunt heakorrastatakse ja haljastatakse. Planeeritud ehitusõigus võimaldab rajada esmalt uued kaid ja rekonstrueerida väikealuste tankla ning seejärel võtta ette avastuskeskus ja restoran. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 33 Planeeringulahenduse elluviimiseks vajalike põhiliste tööde loetelu: 1. Sildumisalale ujuvkaide paigutamine. 2. Kaldakindlustuste ja kaide rajamine vajadusel koos tankla rekonstrueerimisega. 3. Tankla ümberehitamine ning avastuskeskuse ja restorani ehitamine koos kallasrada teenindavate liikumisteede ja terrassidega. 4. Lootsi tn jõe poolse ääre ümberehitus täiendavate parkimiskohtade kujundamiseks. Lõplikult valminud objekt haljastatakse vastavalt haljastusprojektile. Igakordsed vaheetapid heakorrastatakse ja haljastatakse. Vajadusel võib ehitusetappe ühitada või nende järjekorda muuta eeldusel, et iga etapi lõppedes valmib iseseisvalt kasutatav tervik, millele on võimalik taotleda kasutusluba. Kõik varasemad etapid tuleb projekteerida ja ehitada viisil, mis ei saa takistuseks hilisemate etappide elluviimisel. Ehituslubade taotlemiseks tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele püstitada kavatsetavate ehitiste ehitusprojektid. Lootsi 1 hoonestuse parima arhitektuurse tulemuse saavutamiseks tuleb läbi viia EAL-i nõuetele vastav arhitektuurikonkurss. Ehitusprojektid tuleb eskiisi staadiumis kooskõlastada Pärnu linnaarhitektiga ning põhiprojekti staadiumis Muinsuskaitseametiga. Projekteerimise käigus tuleb hinnata ehitusele vee erikasutuse keskkonnaloa või veekeskkonna riskiga tegevuse registreeringu taotlemise vajalikkust. Vastavalt VeeS §187 punktidele 8, 10 11 ja 17 on vee erikasutuse keskkonnaloa kohustus, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist, paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist, kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist ja muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu. Juhul kui süvendamise, süvendipinnase veekogusse paigutamise, tahkete ainete uputamise ja kaadamise mahud jäävad 5-100m3 piiresse, siis on VeeS §196 lõike 2 punktidele 2, 3 ja 5 vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut. Juhul kui projekteerimise käigus selgub, et vee erikasutuse keskkonnaloa vajadusega tegevuste maht osutub suuremaks kui 500m3, tuleb projektile algatada KMH menetlus. Ehitada võib vastavalt ehitusloale. 7.5. KASUTUSLOAD. Valmis ehitistele tuleb võtta kasutusload. Kasutusluba saab taotleda vaid terviklahenduse valmimisel. Terviklahenduseks saab lugeda igat lõpule viidud ehitusetappi, mille tulemusena on Lootsi 1 krunt tervikuna heakorrastatud või hoonestatud ja heakorrastatud ning avalikuks kasutuseks avatud. AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee TÖÖ F1905-DP PÄRNU LOOTSI 1 DETAILPLANEERING LK 34 B. JOONISTE LOETELU JOONISE NR. JOONISE NIMETUS MÕÕTKAVA 1 SITUATSIOONIJOONIS ORTOFOTO TAUSTAL 1 : 5000 2 SITUATSIOONIJOONIS ÜLDPLANEERINGU TAUSTAL 1 : 5000 3 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK 1 : 5000 4 TUGIJOONIS 1 : 500 5 PLANEERINGUJOONIS 1 : 250 6 EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE 1 : 500 7 ILLUSTREERIV JOONIS 1 : 500 8 TARISTUJOONIS 1 : 500 9 LIITUMISTRASSIDE JOONIS 1 : 500 10 HALJASTUSE JA LIIKLUSJOONIS 1 : 500 11 EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE A 1 : 200 12 EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE B 1 : 200 13 EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE C 1 : 200 14 EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE D 1 : 200 15 ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE LINNULENNULT SILLA KOHALT 3D 16 KOHALT ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE VALLIKRAAVI SILLALT 3D 17 ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE SILDUVA KRUIISILAEVA TEKILT 3D 18 ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE LOOTSI TÄNAVALT 3D 19 ILLUSTREERIV JOONIS: VAADE JAHISADAMA PROMENAADILE RESTORANI 3D TERRASSILT AB Riho Jagomägi, FIE MTR EP00287FIE-0001 Äriregistrikood 11684488 Pulga tee 7 Reiu küla Tahkuranna vald +372 5118021 [email protected] www.jagomagi.ee PLANEERINGUALA JAHISADAM PÄRNU KOLLEDŽ D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_sit-skeemid_190825.dwg, E-1_Situatsiooniskeem, 22.02.2021 12:16:21, ISO full bleed A4 (210.00 x 297.00 MM) Ri ng i tn tn ama Sad tn uli Mu Rin gi t n Se ed ri tn TERVISE TAASTUSRAVIKESKUS KOMPLEKS VIIKING MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING JOONIS ON VORMISTATUD MAA-AMETI SITUATSIOONIJOONIS ORTOFOTO TAUSTAL KODULEHEKÜLJE KAARDISERVERI ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 4.02.2021 KITSENDUSTE KAARDIL. TÖÖ NR F1905DP AB RIHO JAGOMÄGI FIE EP000287-0001 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:5000 [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 1 D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_sit-skeemid_190825.dwg, E-2_Väljavõte üldplaneeringust, 22.02.2021 12:16:28, ISO full bleed A4 (210.00 x 297.00 MM) PLANEERITAV MAA-ALA: LOOTSI 1 KINNISTU MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING JOONIS ON VORMISTATUD PÄRNU LINNA SITUATSIOONIJOONIS ÜLDPLANEERINGU TAUSTAL ÜLDPLANEERINGU MAAKASUTUSE ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 4.02.2021 JUHTOTSTARVETE KAARDIL SEISUGA NOVEMBER 2017 TÖÖ NR F1905DP AB RIHO JAGOMÄGI FIE EP000287-0001 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:5000 [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 2 Lootsi 1 krundi kaldajoone ulatuses vähendatud ehituskeelu vöönd 0m Ä/T D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_sit-skeemid_190825.dwg, E-3_ÜP muutmise ettepanek, 22.02.2021 12:16:38, ISO full bleed A4 (210.00 x 297.00 MM) Ä Lootsi 1 krundi kaldajoone ulatuses vähendatud ehituskeelu vöönd 0m PLANEERITAV MAA-ALA: LOOTSI 1 KINNISTU. Ä/T DETAILPLANEERINGUGA TEHAKSE ETTEPANEK VÄHENDADA PÄRNU JÕE EHITUSKEELU VÖÖNDIT LOOTSI 1 KINNISTU KALDAJOONE ULATUSES 0 MEETRINI. MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING JOONIS ON VORMISTATUD PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK ÜLDPLANEERINGU MAAKASUTUSE ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 4.02.2021 JUHTOTSTARVETE KAARDIL SEISUGA NOVEMBER 2017 TÖÖ NR F1905DP AB RIHO JAGOMÄGI FIE EP000287-0001 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:5000 [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 3 LEPPEMÄRGID: PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR OL.OLEVAD KRUNDIPIIRID OL.OLEV KALLASRAJA ULATUS OL.OLEV EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR MUINSUSKAITSEALA PIIR MUINSUSKAITSEALA VILLADE ALA MUINSUSKAITSEALA KESKLINNA ALA MUINSUSKAITSEALA KAITSEVÖÖND Geodeetiline märk pp5717, kaitsetsoon 3m märgi tsentrist PI A DI EAL IR PÄRNU JÕGI L1 ÖN TS VÖ AI 62520:001:0004 SE SK 552 548m² IT SU KA IN VEEKOGUDE MAA U M 100% VEE1123500 VALLIKRAAV Vallikraav 62520:001:0019 62520:001:0019 25 777m² MUINSUSKAITSEALA VEEKOGUDE MAA KAITSEVÖÖND 100% Pärnu jõgi L1 62520:001:0004 LOOTSI TN 1 62510:002:0008 1 738m² TOOTMISMAA 50% IIR LAP ÄRIMAA 50% Lootsi tn 1 S EA 62510:002:0008 K AIT SUS IN LOOTSI TN 6/8 MU 62510:002:2860 MUINSUSKAITSEALA 14 373m² KESKLINNA ALA Sa 510: 62 ÄRIMAA 50% da 00 SOTSIAALMAA 50% ma 1:0 D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_DP.dwg, 4 Tugijoonis, 21.02.2021 21:24:42, ISO full bleed A2 (420.00 x 594.00 MM) tän 001 LOOTSI TÄNAV av 62510:002:0005 av Lootsi tn 6 // 8 i tän 0005 1 516m² 62510:002:2860 ot s 2: Lootsi tn 2 // Sadama tn 1 Lo 0:00 TRANSPORDIMAA 51 62510:002:0010 62 100% MUINSUSKAITSEALA LOOTSI 2/SADAMA 1 SADAMA TÄNAV VILLADE ALA 62510:002:0010 62510:001:0001 MUINSUSKAITSEALA Lootsi tn 2a 62510:002:2960 714m² 8 502m² KAITSEVÖÖND ELAMUMAA 100% TRANSPORDIMAA 100% R PII ALA SE AIT USK Kapteni tänav INS 62510:002:0007 MU LOOTSI 2A 62510:002:2960 653m² ÜHISKONDLIKE Objekt: KAPTENI TÄNAV Lootsi tn 1 topo-geodeetiline HOONETE MAA 62510:001:0007 100% mõõdistamine 709m² Joonis: Mõõtkava: Leht / lehti: TRANSPORDIMAA TIPPGEO OÜ MAA-ALA PLAAN KOOS TEHNOVÕRGDEGA 1:500 1/1 100% Papiniidu 5, 80010 PÄRNU tel. 4434160 fax 4435183 GSM 50 12 795 Aadress / asukoht: Tellija: Registrikood 11949457 Lootsi tn 1 Litsentsid: 714 MA, 589 MA-k (Indrek Sauväli) Väino Hallikmägi EMTAK 71122, MTR-i reg. nr. EEG000210 Kesklinna linnaosa, Pärnu linn Mõõdistas 9. jaanuar 2018 Raiko Kimmel Töö nr: 2018TG012 Plaani koostas 31. jaanuar 2018 Triin Toode Kaardileht: Vastutab Indrek Sauväli Fail: 2018TG012.dgn MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING 1. Planeeringuala piir kulgeb mööda Lootsi 1 krundi piire kuid on joonise loetavuse huvides kujutatud planeeritava ´ Lootsi 1 krundi piirist 2m väljaspool. 2. Planeeritav Lootsi 1 kinnistu paikneb Pärnu jõe piiranguvööndis ja Pärnu vanalinna ja kuurordi TUGIJOONIS muinsuskaitseala nr 27007 kaitsevööndis. ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.02.2021 3. Pärnu jõgi kuulub Natura 2000 alade võrgustikku. 4. Pärnu jõel on moodustatud Pärnu jõe hoiuala KLO2000293. 5. Pärnu jõel on moodustatud Cobiis taenia (hink) III kategooria kaitseala KLO9120983. 6. Pärnu jõel on moodustatud Cottos gobio (võldas) III kategooria kaitseala KLO9102675. AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP EP 00287FIE - 0001 Suur-Sepa 16 M 1:500 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 4 TABEL 1: DETAILPLANEERINGU ALA NÄITAJAD DETAILPLANEERINGU ALA SUURUS 1 738m² 1 SH KRUNDITUD ALA 1 738m² N 2 KAVANDATAV KRUNTIDE ARV OLEMASOLEV: ÄRIMAA (Ä) 50% / TOOTMISMAA (T) 50% 1 KRUNDITUD MAA BILANSS 3 1 738m²/ 100.0% (KAT.ÜKSUSTE LIIKIDE KAUPA) PLANEERITAV: ÄRIMAA (Ä) 80 ... 90% / TOOTMISMAA (T) 10 ... 20% TABEL 2: EHITUSLIKUD JA ARHITEKTUURSED NÕUDED KR KINNISTUTE NÄITAJAD EHITUSLIKUD NÕUDED ARHITEKTUURSED NÕUDED NR PIND- AADRESS PLANEERITAV LUBATUD KORRUSE- HOONETE SUURIM MIN. TULE- MINIMAALNE MÄRKUSED HOONETE VÄLISVIIMISTLUS MÄRKUSED ALA m² JUHTOTSTARVE/ Sihtotstarve MAKS. LISUS MAKSIMAALNE LUBATUD PÜSIVUS- HALJASTUS KATUSE- HOONETE EHITISEALUNE KÕRGUS /m/ KLASS PROTSENT KALLE ARV PIND m²/ KESKMISEST TÄISEHITUSE % ÜMBRITSEVAST MAAPINNAST K-1 1 738 LOOTSI 1 SEGAHOONESTUSEGA MAA (S)/ 1 hoone -1/3 -1. korrus: / 1738/ 100% 11.00/ 13.20abs (EH2000) TP1 Kinnistu hoonestamata 1. Ehitisealuse pinna hulka arvestatakse kõik kinnistule Lahendatakse projektiga Hoone ja kaldapromenaadi viimistlus- ning kattematerjalidena, aga samuti 1. Hoone kaldapromenaadist kõrgemal olev suletud ÄRIMAA (Ä) Alajaam Tehnokorruste arv 1. korrus: 1200/ 69% ja teekatetega ehitatavad hooned (ka kuni 20m² väikehooned). heakorrastuses kasutatakse lahenduse kontekstis nö väärikana mõjuvaid materjale, ehituslik maht on ca 50% ulatuses läbi paistev. Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK) integreeritakse ei ole limiteeritud, 2. korrus: 300/ 17% sillutamata pinnad 2. Rajatised, kui need on hoone (mahulised) olulised piirkonda sobivaid traditsioonilisi või sadama tööstusmaastiku miljööst inspireeritud 2. Külastajatele avatud ruumist tuleb tagada 80 ... 90% hoone mahtu kuid need on 3. korrus: 300/ 17% haljastatakse. arhitektuursed või konstruktiivsed osad arvestatakse samuti materjale nagu puitlaudis, krohv, tellis, plekk- või vineertahveldis, klaasi, betooni, panoraamsed vaated Pärnu jõele. Esimese korruse Tankla ja teenindus-hoone maa (ÄH) 5 … 10% lubatud vaid 4. varikatus: 700/ 40% Haljastuse osakaal ehitisealuse pinna sisse. 3. Konstruktiivsetel ja loodusliku kivi, keraamilisi materjale jms. Keelatud on imiteerivate fassaadimaterjalide kohale tõstetud kaldapromenaadi terrassid on TOOTMISMAA (T) planeeritava krundi pinnast peab ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide (sh plastikakende, plastikvoodri, laudise imitatsiooniga plekktahvelduse, katusekivi siseruumist teenindatavad. Sadama maa (LS) 10 ... 20% Planeeritav uus Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa maksimaalse olema vähemalt 10%. rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega imitatsiooniga pleki, trapetsprofiilpleki jms) kasutamine. Tankla varikatus lahendatakse 3. Vajadusel võib krundile paigutada elektrialajaama. jahisadama ujuvkai (OE) 0 ... 5% hoonemahu sees. 30%-st puudu jääv osa olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. Sellise hoone arhitektuurse projektiga. Välistatud on tanklaketi tüüpsete reklaampindade ja Alajaam integreeritakse kavandatava hoone mahtu. kompenseeritakse lahenduse võimaldamiseks on planeeritud üleehitusservituut valguskastide kasutamine. 4.Projekteerimise käigus tagatakse objekti kõigis koostöös linna S1. osades ja elementides universaalse disaini reeglite aednikuga rakendamine. asendusisistutusega. Krundi piirile olemasoleva kai konstruktsiooni ette jõe poole rajatakse uus betoonkai LEPPEMÄRGID: PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR Ujuvkai vesialuste tankla juurdepääsuks OL.OLEVAD KRUNDIPIIRID OL.OLEV KALLASRAJA ULATUS PLANEERITAV EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR MUINSUSKAITSEALA PIIR MUINSUSKAITSEALA VILLADE ALA MUINSUSKAITSEALA KESKLINNA ALA Üleehitusservituudi nurk 0 varikatuse nurgale .0 00 MUINSUSKAITSEALA KAITSEVÖÖND R1 PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX S PI A KORRUSELISUS -/1, MAX H 7.2m ABS DI EAL IR Krundi piirile olemasoleva kai konstruktsiooni I PLANEERITAV HOONESTUSALA ÖN TS ette jõe poole rajatakse uus betoonkai KORRUSELISUS -1/1, MAX H 7.2m ABS VÖ AI III PLANEERITAV HOONESTUSALA SE SK KORRUSELISUS -1/3, MAX H 13.2m ABS IT SU C VK PLANEERITAV VARIKATUSE KA IN PAIGUTAMISE ALA, MAX H 13.2m ABS U M VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA VK S1 8.34 3.00 VAREM PLANEERITUD SILDUMISALA B S3 Planeeringuga nähakse ette võimalus paigutada krundile alajaam. Alajaama asukoht on näidatud tinglikult, see täpsustatakse hoone projektiga. Alajaam integreeritakse kavandatava hoone mahtu või antakse sellele hoonestusega sobituv arhitektuurne lahendus. PLANEERITAV SILDUMISALA S3 S1 Vallikraav PLANEERITAVA KRUNDI NR K1 3.00 S 62520:001:0019 S S3S1 SÄILITATAVAD PUUD JA PÕÕSAD MUINSUSKAITSEALA S1 S3 KAITSEVÖÖND Pärnu jõgi L1 III ISTUTATAVAD PUUD JA PÕÕSAD 62520:001:0004 S3 0 D K1 0 2. PARKIMISKOHAD S3 PLANEERITAV ÜLEEHITUSSERVITUUT S1 S1 S1 3. 00 S1 R OLEMASOLEV HÜDRANT PII H A S4 A LA Lootsi tn 1 S3 S E VESIALUSTE JA SÕIDUAUTODE AIT JUURDEPÄÄS KRUNDILE 62510:002:0008 K S3 US S2 PLANEERITAV LÄBIPÄÄSU SERVITUUT S IN S4 MU MUINSUSKAITSEALA MÄRKUSED: S1 KESKLINNA ALA 1. Planeeritav Lootsi 1 kinnistu paikneb Pärnu jõe piiranguvööndis ja Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala nr 27007 kaitsevööndis. 2. Pärnu jõgi on avalikus kasutuses vooluveekogu. Sa 510: 3. Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO9102675 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Cottus gobio (võldas). 62 4. Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO2000293 Pärnu jõe hoiuala (Pärnu). S4 da 001 5. Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO9102674 Cobitis taenia (hink). S3 I 6. Kallasraja laius on 10m katastrikaardi kohasest Pärnu jõe veepiirist. (Asjaõigusseadus §161, Veeseadus §5, 10, Meresõiduohutuse seadus §2.). Lootsi 1 kinnistu jõepoolsel kaldal on kallasraja laius 10m, Vallikääru poolsel kaldal 4m. ma :0 7. Veekaitsevööndi piir on 10m katastrikaardi kohasest Pärnu jõe veepiirist. (Veeseadus §29). Lootsi 1 kinnistu on Pärnu sadama osa, sadama alal veekaitsevööndit ei ole. Kinnsitul olemasolevalt haljastus puudub. 8. Ehituskeeluvööndi ulatus on 50m katastrikaardi kohasest Pärnu jõe veepiirist.(Looduskaitseseadus §34-36, 38, 40.) Pärnu linna üldplaneeringuga on Lootsi 1 kinnistu ehituskeelu vöönd vähendatud üldiselt 25 meetrini ja hoonestuse tän 001 kohal vähendatud vastavalt hoonestusele. 9. Piiranguvööndi ulatus on 100m katastrikaardi kohasest Pärnu jõe veepiirist. (Looduskaitseseadus §34-37, 41.) 0 av 4.0 10. Planeeringuga tehakse ettepanek vähendada Pärnu jõe ehituskeelu vööndit Lootsi 1 krundi kogu kinnistu veepiiri ulatuses 0 meetrini. 11. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 3m ulatuses vee kohale, kui promenaadi tariindite paigutamiseks on see vajalik. Lootsi tn 6 // 8 S4 n av 5 12. Planeeringuga antakse ehitusõiguslikud eeldused kaldapromenaadiga integreeritud vesialuste ja sõiduautode tankla, äri ja ühiskondliku funktsiooniga hoonestuse püstitamiseks. i t :000 ä 13. Kallasrada viiakse Lootsi 1 krundi ulatuses hoonestuse 1. korruse kohale tõstetud terrassile. 62510:002:2860 o ts 2 Lootsi tn 2 // Sadama tn 1 14. Turvalisuse huvides varustatakse paadisildade juurdepääsusillad väravatega, mis on tavaolukorras möödakäijatele suletud. Lo 0:00 15. Kinnistu K-1 hoonestust ümbritseva maapinna keskmiseks planeeritavaks kõrguseks on arvestatud 2.20 abs. 16. Planeeritava hoone ±0.000=1.80 ... 3.20abs täpsustatakse projektiga. 51 62510:002:0010 17. Krundil kõrghaljastus puudub. Kinnistu hoonestamata ja teekatetega sillutamata pinnad haljastatakse. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ näeb ette planeeringualadele haljastuse osakaaluks (va kesklinnas ja 62 miljööväärtuslikel aladel) 30% krundi pindalast. Käesolev detailplaneering näeb ette Lootsi tn 1 kinnistule 10% suuruse haljastuse kavandamist ja 30%-st puudujääva osa ulatuses nähakse ette asendusistutus. Asendusistutuse lahendus, kuidas ja kuhu asendusistutus rajada, siis see otsustatakse koostöös Pärnu linna haljastuse spetsialistidega. Lootsi tänava lõiku Sadama tänava ja Kapteni tänava vahel on käsitletud ühesuunalisena. 18. Planeeringu põhi- ja haljastusjoonisel näidatud haljastuse lahendus on tinglik. Haljastus lahendatakse eraldi haljastusprojektiga arhitektuurse projekti koosseisus. Geodeetiline märk pp5717, kaitsetsoon 3m märgi tsentrist 19. Haljastuse osakaalu suurendamiseks peab arhitektuurne lahendus ette nägema ka vertikaalhaljastuse, konteinerhaljastuse jms alternatiivsete haljastusvõtete kasutamist. 20. Varemplaneeritud Lootsi tn äärsetele parkimiskohtadele lisandub käesoleva planeeringuga 5 täiendavat tänavaäärset parkimiskohta, kokku on kohti 15. Varem planeeritud (Lootsi 6/8 DP) hoonestusala. MUINSUSKAITSEALA 21. Lootsi 1 kinnistu standardi nõudeid ületavat parkimisvajadust teenindab kesklinna silla juures asuv parkla. Ehitusõigus: TP3, 2 korrust, 1 hoone, 51m², 2k kõrgus 8.2m (9.70abs), 22. Tanklasse sisse- ja välja sõidul on lubatud nii parem-kui vasakpöörded. soojustamata osad 11m (nt varikatus lahtise terrassi kohal) VILLADE ALA 23. Hoonete kontuurid, parkimis-, haljastus- ja heakorra lahendus on näidatud tinglikult. Lahendused antakse ehitusprojektiga. MUINSUSKAITSEALA H Lootsi tn 2a 62510:002:2960 24. Krundile piirdeid ei planeerita. 25. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. 26. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 3m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "S"), kui see on promenaadi tarindite paigutamiseks vajalik. KAITSEVÖÖND TULEOHUTUSKUJAD: 27. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 8.34m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "III" ja "VK"), kui see on hoonestusmahtu III katva varikatuse VK tariindite paigutamiseks vajalik. Arhitektuursel projekteerimisel tuleb arvestada järgmiste ehitiste ja seadmete kujadega. 28. Planeering näeb ette jalakäijate vaba läbipääsu Lootsi 1 kinnistult veepiiri kohale rajatava promenaadi kaudu. Läbipääsu tagamiseks seatakse promenaadile Pärnu linna kasuks läbipääsu servituut S3. Tankur - tankla parkimisala: 6m, 29. Planeering näeb ette Lootsi tänava kõnnitee ja kergliiklusraja paigutamise Lootsi 1 krundile ja vahetusena Lootsi 1 kinnistu 6 parkimiskoha paigutamise Lootsi tänavale. Läbipääsu tagamiseks seatakse Lootsi 1 kinnistule Pärnu linna PIIR tankur - tankla hoone: 3m, kasuks 3m laiune läbipääsuservituut S4. LA tankur - ventilatsiooni sisse- ja väljatõmbeavad: 6m, EA tankur - väikelaevade kinnitamise koht: 25m, S tankur - tänav ja avalikud parklad: 10m, AIT PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING tankur - I, II, IV ja V kasutusviisiga hoone: 30m, SK Kapteni tänav mahuti tuulutuspüstiku suue - tankla parkimisala: 6m, ´ PLANEERINGUJOONIS U H mahuti tuulutuspüstiku suue - Mahutite täitmiskoht: 6m, INS 62510:002:0007 mahuti tuulutuspüstiku suue - tankla hoone: 6m, ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 05.05.2021 MU mahuti tuulutuspüstiku suue - ventilatsiooni sisse- ja väljatõmbeavad: mahuti tuulutuspüstiku suue - I, II, IV ja V kasutusviisiga hoone: 6m, 30m, tankla hoone (kauplus) - tankla parkimisala: 4m, tankla hoone (kauplus) - mahutite täitmiskoht: 6m, konteinertankla - vedelkütuse müügiga tegeleva kinnistu ehitis 8m, AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP maa-alune mahuti - naaberkrundi piir: 5m. EP 00287FIE - 0001 Suur-Sepa 16 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:250 Kujade tagamiseks võib arhitektuurse projekteerimise käigus ette näha vastavat kuja tingivaid riske maandavad varje- ja tõkkekonstruktsioonid. [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 5 LEPPEMÄRGID: OL.OLEVAD KRUNDIPIIRID Olemasolev väikealuste tankla OL.OLEV EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR Olemasolev tankla PLANEERITAV EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR PLANEERITAV LISANDUV EHITUSALA S1 8.34 3.00 S1 Vallikraav PLANEERITAVA KRUNDI NR K1 3.00 62520:001:0019 331 S1 S1 D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_DP.dwg, 6 Ehituskeeluvööndi muut, 30.05.2021 12:49:02, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM) Pärnu jõgi L1 62520:001:0004 S1 PLANEERITAV ÜLEEHITUS SERVITUUT 00 3. S1 K1 2. S1 00 Lootsi tn 1 62510:002:0008 S1 Sa 510: 62 da 00 ma 1:0 tän 001 av v Lootsi tn 6 // 8 na 5 62510:002:2860 ts i tä :000 o 2 Lootsi tn 2 // Sadama tn 1 Lo 0:00 2 51 62510:002:0010 6 522 Lootsi tn 2a 62510:002:2960 Kapteni tänav 62510:002:0007 MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING 1. Ehituskeeluvööndi ulatus on 50m Pärnu jõe katastripiirist.(Looduskaitseseadus §34-36, 38, 40.) 2. Pärnu linna üldplaneeringuga on Lootsi 1 kinnistu ehituskeelu vöönd vähendatud üldiselt 25 meetrini ja hoonestuse kohal vähendatud vastavalt hoonestusele. EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE 3. Planeeringuga tehakse ettepanek vähendada Lootsi 1 krundi hoonestusala kohal ehituskeelu vööndit 0 meetrini. 4. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 3m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "S"), kui see on promenaadi tarindite paigutamiseks vajalik. ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 20.03.2020 5. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 8.34m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "III" ja "VK"), kui see on hoonestusmahtu III katva varikatuse VK tariindite paigutamiseks vajalik. 6. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. 7. Üleehituste võimaldamiseks on planeeritud üleehitusservituut S1. AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP EP 00287FIE - 0001 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:500 [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 6 N LEPPEMÄRGID: Varem planeeritud (Lootsi 6/8 DP) hoonestusala. Ehitusõigus: TP3, 2 korrust, 1 hoone, 51m², 2k kõrgus 8.2m (9.70abs), soojustamata osad 11m (nt varikatus lahtise terrassi kohal) ´ PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR OL.OLEVAD KRUNDIPIIRID Ujuvkai vesialuste tankla juurdepääsuks, täpsustatakse projektiga Krundi piirile rajatakse uus betoonkai Krundi piirile rajatakse uus betoonkai Planeeritav uus jahisadama ujuvkai PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX Tõenäoline tankuri asukoht, S KORRUSELISUS -/1, MAX H 7.2m ABS täpsustatakse projektiga PLANEERITAV HOONESTUSALA Kergliiklustee Suur-Sepa 16 I KORRUSELISUS -1/1, MAX H 7.2m ABS 1.k hoonemahu katuslael PLANEERITAV HOONESTUSALA III KORRUSELISUS -1/3, MAX H 13.2m ABS PLANEERITAV VARIKATUSE VK PAIGUTAMISE ALA, MAX H 13.2m ABS VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA Väliterrassid 1.k hoonemahu katuslael VAREM PLANEERITUD SILDUMISALA PLANEERITAV SILDUMISALA C VK K1 PLANEERITAVA KRUNDI NR 8.34 3.00 HOONESTUSE TINGLIK PAIGUTUS Kergliiklustee 1.k hoonemahu katuslael B Vallikraav Planeeringuga nähakse ette võimalus paigutada krundile alajaam. Alajaama asukoht on näidatud tinglikult, see täpsustatakse hoone projektiga. HOONESTUSALAS I 3.00 S 62520:001:0019 Alajaam integreeritakse kavandatava hoone mahtu. S HOONESTUSE TINGLIK PAIGUTUS Väliterrassid 1.k hoonemahu katuslael HOONESTUSALAS III Pärnu jõgi L1 278m² III 62520:001:0004 00 D PLANEERITUD ALAJAAM 3. K1 2. LISANDUVAD HALJASPINNAD 00 A 1135m² SÄILITATAVAD PUUD JA PÕÕSAD Lootsi tn 1 62510:002:0008 ISTUTATAVAD PUUD JA PÕÕSAD PARKIMISKOHAD, LOOTSI TÄNAVAL ON Sa 510: 62 VÕIMALIK LUUA 15 PARKIMISKOHTA da 001 I ma :0 D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_DP.dwg, 7 Illustreeriv joonis, 21.02.2021 21:25:12, ISO full bleed A2 (420.00 x 594.00 MM) PLANEERITAV TÄNAVAKIVISILLUTISEGA tän 001 0 TEE av 4.0 av Lootsi tn 6 // 8 tän 005 KAVANDATAVA HOONE tsi 02:0 62510:002:2860 o Lo 0:0 Lootsi tn 2 // Sadama tn 1 258m² EHITISEALUNE PIND KOOS 51 62510:002:0010 NÄIDATUD KONTUURI PINDALAGA 62 Maa-aluse kütusemahuti paigutamise ligikaudne asukoht, täpsustatakse projektiga. KERGLIIKLUSTEE Varem Sadama 2 kinnistule planeeritud alajaam Lootsi tn 2a Alajaamale antakse arhitektuurselt sobiv erilahendus. JALAKÄIJATE PÕHILINE LIIKLUSVOOG 62510:002:2960 Vallikääru ala detailplaneering VESIALUSTE JA SÕIDUAUTODE Varem planeeritud hoonestusala Vallikääru ala DP 2007 JUURDEPÄÄS KRUNDILE MÄRKUSED: Kapteni tänav 1. Planeeritav Lootsi 1 kinnistu paikneb Pärnu jõe piiranguvööndis ja Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala nr 27007 kaitsevööndis. 62510:002:0007 2. Pärnu jõgi on avalikus kasutuses vooluveekogu. 3. Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO9102675 III kategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid Cottus gobio (võldas). 4. Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO2000293 Pärnu jõe hoiuala (Pärnu). 5. Pärnu jõe alal kehtiv kitsendus KLO9102674 Cobitis taenia (hink). 6. Kallasraja laius on 10m Pärnu jõe katastripiirist. (Asjaõigusseadus §161, Veeseadus §5, 10, Meresõiduohutuse seadus §2.). Lootsi 1 kinnistu jõepoolsel kaldal on kallasraja laius 10m, Vallikääru poolsel kaldal 4m. 7. Veekaitsevööndi piir on 10m Pärnu jõe katastripiirist. (Veeseadus §29). Lootsi 1 kinnistu on Pärnu sadama osa, sadama alal veekaitsevööndit ei ole. Kinnsitul olemasolevalt haljastus puudub. 8. Ehituskeeluvööndi ulatus on 50m Pärnu jõe katastripiirist.(Looduskaitseseadus §34-36, 38, 40.) Pärnu linna üldplaneeringuga on Lootsi 1 kinnistu ehituskeelu vöönd vähendatud üldiselt 25 meetrini ja hoonestuse kohal vähendatud vastavalt hoonestusele. 9. Piiranguvööndi ulatus on 100m Pärnu jõe katastripiirist. (Looduskaitseseadus §34-37, 41.) 10. Planeeringuga tehakse ettepanek vähendada planeeritava krundi kohal ehituskeelu vööndit 0 meetrini. 11. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 3m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "S" ja "VK"), kui promenaadi või hoonestusmahtu III katva varikatuse tariindite paigutamiseks on see vajalik. 12. Planeeringuga antakse ehitusõiguslikud eeldused kaldapromenaadiga integreeritud vesialuste ja sõiduautode tankla, äri ja ühiskondliku funktsiooniga hoonestuse püstitamiseks. 13. Kallasrada viiakse Lootsi 1 krundi ulatuses hoonestuse 1. korruse kohale tõstetud terrassile. 14. Turvalisuse huvides varustatakse paadisildade juurdepääsusillad väravatega, mis on tavaolukorras möödakäijatele suletud. 15. Kinnistu K-1 hoonestust ümbritseva maapinna keskmiseks planeeritavaks kõrguseks on arvestatud 2.10 abs. 16. Planeeritava hoone ±0.000=1.60 ... 3.00abs täpsustatakse projektiga. 17. Kinnistu hoonestamata ja teekatetega sillutamata pinnad haljastatakse. 18. Krundil kõrghaljastus puudub. 19. Lootsi tänava lõiku Sadama tänava ja Kapteni tänava vahel on käsitletud ühesuunalisena. 20. Varemplaneeritud Lootsi tn äärsetele parkimiskohtadele lisandub käesoleva planeeringuga 5 täiendavat tänavaäärset parkimiskohta, kokku on kohti 15. 21. Lootsi 1 kinnistu standardi nõudeid ületavat parkimisvajadust teenindab kesklinna silla juures asuv parkla. 22. Tanklasse sisse- ja välja sõidul on lubatud nii parem-kui vasakpöörded. 23. Hoonete kontuurid, parkimis-, haljastus- ja heakorra lahendus on näidatud tinglikult. Lahendused antakse ehitusprojektiga. 24. Krudile piirdeid ei planeerita. 25. Haljastus on näidatud tinglikult. Lõplik lahendus antakse projektiga. PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING ILLUSTREERIV JOONIS ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.02.2021 AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP EP 00287FIE - 0001 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:500 [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 7 LEPPEMÄRGID: PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR N OL.OLEVAD KRUNDIPIIRID PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX S KORRUSELISUS -/1, MAX H 7.2m ABS PLANEERITAV HOONESTUSALA I KORRUSELISUS -1/1, MAX H 7.2m ABS PLANEERITAV HOONESTUSALA III KORRUSELISUS -1/3, MAX H 13.2m ABS PLANEERITAV VARIKATUSE VK PAIGUTAMISE ALA, MAX H 13.2m ABS VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA T2 T2 VAREMPLANEERITUD KAUGKÜTTETRASS Tankla ala sajuveed kogutakse kokku ja suunatakse läbi liiva- ja õlipüüduri Pärnu jõkke 0 Krundi K1 veeühenduse maakraan T3 T3 PLANEERITAVKAUGKÜTTETRASS .0 00 Kinnistu K1 kanalisatsiooni liitumine R1 Pärnu Vesi olmereovee kanalisatsiooniga planeeritavas kaevus KP2 KP2 VAREM PLANEERITUD KESKPINGE TRASS Planeeritav kinnistu K1 kaugkütteühendus KP3 PLANEERITAV KESKPINGE TRASS Planeeritav kinnistu K1 sideühendus Vajadusel integreeritakse hoone välispiirdesse MP3 PLANEERITAV MADALPINGE TRASS S3 S3 PLANEERITAV SIDEKAABLI TRASS 0 .0 00 Planeeritav kinnistu K1 liitumiskilp. R1 Vajadusel integreeritakse hoone välispiirdesse KO3 KO3 PLANEERITAV OLMEREOVEE VK 8.34 3.00 KANALISATSIOONITRASS Planeeringuga nähakse ette võimalus OLEMASOLEV HÜDRANT Vallikraav paigutada krundile alajaam. Alajaama asukoht on näidatud tinglikult, see täpsustatakse H 3.00 S 62520:001:0019 Lootsi 1 kinnistu olemasolev liiva ja õlipüdur Pärnu jõgi L1 S III hoone projektiga. Alajaam integreeritakse kavandatava hoone mahtu või antakse sellele hoonestusega sobituv arhitektuurne lahendus. K1 PLANEERITAVA KRUNDI NR PLANEERITAVA KAUGKÜTTEÜHENDUSE SIIBER Lootsi 1 kinnistu olemasolev 62520:001:0004 0 PLANEERITUD ALAJAAM K1 sademevee eesvool 0 2. T3: Planeeritav kaugküttetrassi koridor Kinnistu K1 planeeritav kanalisatsiooni liitumine Pärnu Vesi olmereovee kanalisatsiooniga planeeritavas kaevus 3. 00 Lootsi tn 1 62510:002:0008 SK T3 S3 K T3 MPP3 3 3 T3 3 S3 KO Sa 510: T 62 T3 da 0013 D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_DP.dwg, 8 Taristu, 30.05.2021 12:48:05, ISO full bleed A2 (420.00 x 594.00 MM) I ma :0 3 KO tän 001 3 T3 SK av S v Geodeetiline märk pp5717, Lootsi tn 6 // 8 na 5 3 kaitsetsoon 3m märgi tsentrist* i tä :0300 ts3 KO ooT 00S2K 62510:002:2860 3 Lootsi tn 2 // Sadama tn 1 L 0: 51 62510:002:0010 62 3 Planeeritav Lootsi 1 kinnistu KO sademevee kanalisatsiooni liitumiskaev T2 K3 T3 Varemplaneeritud hoonestusala S S3 Lootsi 6/8 kinnistu DP 2010 Varemplaneeritud kanalisatsiooni liitumine T2 K3 H Lootsi tn 2a 62510:002:2960 Lootsi 6/8 kinnistu DP 2010 S K T2 Sademevee kanalisatsiooni MPP33 T3 ühendus kaevus nr 46 T2 3 SK Kapteni tänav T3: Planeeritav kaugküttetrass T2 62510:002:0007 H T2 Hüdrant nr 290, ID:5059 T2 KP MP33 T2: varemplaneeritud kaugkütte trassid T2 Lootsi 6/8 kinnistu DP 2010 T3 T3 Sidekaev F44S31_J01 Liitumine teostada optilise kaabliga liitumist võimadavalt Kanalisatsiooniühendus kaevus K26 Hüdrant nr 240, ID:14984 T3 MP3: planeeritav madalpinge maakaabli trass algusega varem Sadama 2 kinnistule planeeritud alajaamast. MÄRKUSED: T3: Ühendus olemasoleva Sadama tänava kaugkütte trassiga 1. Planeeritav Lootsi 1 kinnistu paikneb Pärnu jõe piiranguvööndis ja Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala nr 27007 KP3: planeeritav keskpinge maakaabli trass algusega varem Sadama 2 kinnistule planeeritud alajaamast. kaitsevööndis. 2. Kinnistu K-1 hoonestust ümbritseva maapinna keskmiseks planeeritavaks kõrguseks on arvestatud 2.00 abs. T3 Vallikääru ala detailplaneering 3. Planeeritava hoone ±0.000=1.60 ... 3.00abs täpsustatakse projektiga. 4. Planeeringuga on käsitletud vaid krundiväliseid trasse. Krundisisesed ühendused on markeeritud lähtuvalt tinglikult näidatud hoonete asukohtadst, need täpsustatakse ehitusprojektidega. 5. Trasside, nende liitumis- ja käänupunktide asukohad täpsustatakse vastavate trasside projektidega. 6. Trasside liitumised on lahendatud vastavalt trasside valdajate väljastatud tehnilistele tingimustele. PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING TARISTUJOONIS ´ ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.03.2021 AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP Suur-Sepa 16 EP 00287FIE - 0001 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:500 [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 8 LEPPEMÄRGID: PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR OL.OLEVAD KRUNDIPIIRID Tankla ala sajuveed kogutakse kokku ja suunatakse läbi liiva- ja õlipüüduri Pärnu jõkke Krundi K1 veeühenduse maakraan PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX 0 S .0 KORRUSELISUS -/1, MAX H 7.2m ABS 00 Kinnistu K1 kanalisatsiooni liitumine R1 Pärnu Vesi olmereovee kanalisatsiooniga planeeritavas kaevus PLANEERITAV HOONESTUSALA I KORRUSELISUS -1/1, MAX H 7.2m ABS Planeeritav kinnistu K1 kaugkütteühendus Planeeritav kinnistu K1 sideühendus PLANEERITAV HOONESTUSALA T3: Planeeritav kaugküttetrassi koridor III KORRUSELISUS -1/3, MAX H 13.2m ABS Vajadusel integreeritakse hoone välispiirdesse Kinnistu K1 planeeritav kanalisatsiooni liitumine 00 Pärnu Vesi olmereovee kanalisatsiooniga planeeritavas kaevus Planeeritav kinnistu K1 liitumiskilp. 0. PLANEERITAV VARIKATUSE 0 Vajadusel integreeritakse hoone välispiirdesse VK PAIGUTAMISE ALA, MAX H 13.2m ABS R1 VK Planeeringuga nähakse ette võimalus paigutada krundile alajaam. Alajaama asukoht on näidatud tinglikult, see täpsustatakse hoone projektiga. Alajaam integreeritakse kavandatava hoone mahtu või antakse sellele hoonestusega sobituv arhitektuurne lahendus. VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA Vallikraav S 62520:001:0019 S T2 T2 VAREMPLANEERITUD KAUGKÜTTETRASS OLEMASOLEV HÜDRANT Pärnu jõgi L1 III T3 T3 PLANEERITAVKAUGKÜTTETRASS LOOTSI TÄNAVAL 62520:001:0004 KP2 KP2 K1 VAREM PLANEERITUD KESKPINGE TRASS KP3 PLANEERITAV KESKPINGE TRASS MP3 PLANEERITAV MADALPINGE TRASS Lootsi tn 1 S3 S3 PLANEERITAV SIDEKAABLI TRASS 62510:002:0008 KO3 KO3 PLANEERITAV OLMEREOVEE SK T3 S3 K KANALISATSIOONITRASS T3 MPP 3 Varemplaneeritud kanalisatsiooni liitumine 33 OLEMASOLEV HÜDRANT Lootsi 6/8 kinnistu DP 2010 T3 H 3 S3 KO K1 Sa 510: T 62 Kanalisatsiooniühendus kaevus K26 T3 da 0013 Planeeritav 0.4kV trass olemasolevate PLANEERITAVA KRUNDI NR I ma :0 madalpinge liinide ringtoitele viimiseks Varemplaneeritud hoonestusala 3 KO tän 001 3 PLANEERITAVA KAUGKÜTTEÜHENDUSE Lootsi 6/8 kinnistu DP 2010 T3 SK av S SIIBER T2: varemplaneeritud kaugkütte trassid v Lootsi tn 6 // 8 na 5 3 PLANEERITUD ALAJAAM Lootsi 6/8 kinnistu DP 2010 i tä :0300 ts3 KO 62510:002:2860 T 3 o Lo 0:00S 2K Lootsi tn 2 // Sadama tn 1 51 62510:002:0010 62 3 KO T2 K 3 T3 S S3 T2 K3 H Lootsi tn 2a 62510:002:2960 S K T2 MPP33 D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_DP.dwg, 9 Trasside ühendused, 30.05.2021 12:50:39, ISO full bleed A2 (420.00 x 594.00 MM) T3 T2 3 SK Kapteni tänav T2 62510:002:0007 H T2 T2 T3: Planeeritav kaugküttetrass KP MP33 T2 Planeeritav 0.4kV trass olemasolevate T3 madalpinge liinide ringtoitele viimiseks T3 Sidekaev F44S31_J01 Liitumine teostada optilise kaabliga liitumist võimadavalt T3 MP3: planeeritav madalpinge maakaabli trass algusega varem Sadama 2 kinnistule planeeritud alajaamast. KP3: planeeritav keskpinge maakaabli trass T3 algusega varem Sadama 2 kinnistule planeeritud alajaamast. Vallikääru ala detailplaneering T3: Ühendus olemasoleva Sadama tänava kaugkütte trassiga M KPP33 Varem planeeritud hoonestusala Vallikääru ala DP 2007 Varem Sadama 2 kinnistule planeeritud alajaam T3 Alajaamale antakse arhitektuurselt sobiv erilahendus. Vallikääru ala detailplaneering KP2: Elektrikanalisatsiooni torustik varem planeeritaud keskpinge maakaabli trassil algusega Ringi tänava keskpinge maakaablist. T3 Vallikääru ala detailplaneering MÄRKUSED: 1. Planeeritav Lootsi 1 kinnistu paikneb Pärnu jõe piiranguvööndis ja Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala nr 27007 kaitsevööndis. T3 KP2 2. Kinnistu K-1 hoonestust ümbritseva maapinna keskmiseks planeeritavaks kõrguseks on arvestatud 2.00 abs. 3. Planeeritava hoone ±0.000=1.60 ... 3.00abs täpsustatakse projektiga. 4. Planeeringuga on käsitletud vaid krundiväliseid trasse. Krundisisesed ühendused on markeeritud lähtuvalt tinglikult näidatud hoonete asukohtadst, need täpsustatakse ehitusprojektidega. T3 5. Trasside, nende liitumis- ja käänupunktide asukohad täpsustatakse vastavate trasside projektidega. 6. Trasside liitumised on lahendatud vastavalt trasside valdajate väljastatud tehnilistele tingimustele. KP2 T3 PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING LIITUMISTRASSIDE JOONIS ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.02.2021 KP2 AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP EP 00287FIE - 0001 KP2 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:500 T3: Ühendus olemasoleva Sadama tänava kaugkütte trassiga [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 9 LEPPEMÄRGID: N PLANEERITAVA MAA-ALA PIIR Varem planeeritud (Lootsi 6/8 DP) hoonestusala. Ehitusõigus: TP3, 2 korrust, 1 hoone, 51m², 2k kõrgus 8.2m (9.70abs), soojustamata osad 11m (nt varikatus lahtise terrassi kohal) OL.OLEVAD KRUNDIPIIRID PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX Krundi piirile rajatakse uus betoonkai S KORRUSELISUS -/1, MAX H 7.2m ABS Planeeritav uus jahisadama ujuvkai PLANEERITAV HOONESTUSALA I KORRUSELISUS -1/1, MAX H 7.2m ABS PLANEERITAV HOONESTUSALA III KORRUSELISUS -1/3, MAX H 13.2m ABS Ujuvkai vesialuste tankla juurdepääsuks Tanklal võib olla haljas varikatus PLANEERITAV VARIKATUSE VK PAIGUTAMISE ALA, MAX H 13.2m ABS Krundi piirile rajatakse uus betoonkai VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA 221 413 VAREM PLANEERITUD SILDUMISALA PLANEERITAV SILDUMISALA K1 PLANEERITAVA KRUNDI NR LISANDUVAD HALJASPINNAD VK S3 Vallikraav SÄILITATAVAD PUUD JA PÕÕSAD S3 S 62520:001:0019 331 S S3 ISTUTATAVAD PUUD JA PÕÕSAD S3 Pärnu jõgi L1 278m² III 62520:001:0004 S3 PARKIMISKOHAD, LOOTSI TÄNAVAL ON K1 S3 Lootsi tänav muudetakse alates Sadama tänava ja Kapteni tänava vahelisel lõigul ühesuunaliseks lubatud sõidusuunaga Ringi tänava poole. VÕIMALIK LUUA 15 PARKIMISKOHTA PLANEERITAV TÄNAVAKIVISILLUTISEGA TEE KAVANDATAVA HOONE 1135m² S4 S3 Lootsi tn 1 62510:002:0008 258m² EHITISEALUNE PIND KOOS NÄIDATUD KONTUURI PINDALAGA S3 S4 KERGLIIKLUSTEE JALAKÄIJATE PÕHILINE LIIKLUSVOOG Sa 510: 62 S4 da 001 S3 I VESIALUSTE JA SÕIDUAUTODE ma :0 JUURDEPÄÄS KRUNDILE 521 tän 001 0 av 4.0 LUBATUD SÕIDUSUUNAD S4 av Lootsi tn 6 // 8 si tän 0005 62510:002:2860 ot 2: Lootsi tn 2 // Sadama tn 1 Lo 0:00 5 1 62510:002:0010 62 KONTEINERHALJASTUSE TSOONID 522 PLANEERITAV LÄBIPÄÄSU SERVITUUT Lootsi tn 2a 62510:002:2960 S3 MÄRKUSED: 1. Planeeringuga antakse ehitusõiguslikud eeldused kaldapromenaadiga integreeritud vesialuste ja sõiduautode tankla, äri ja ühiskondliku funktsiooniga hoonestuse püstitamiseks. Kapteni tänav 2. Kallasrada viiakse Lootsi 1 krundi ulatuses hoonestuse 1. korruse kohale tõstetud terrassile. 62510:002:0007 3. Planeering näeb ette jalakäijate vaba läbipääsu Lootsi 1 kinnistult veepiiri kohale rajatava promenaadi kaudu. Läbipääsu tagamiseks seatakse promenaadile Pärnu linna kasuks läbipääsu servituut S3. 4. Planeering näeb ette Lootsi tänava kõnnitee ja kergliiklusraja paigutamise Lootsi 1 krundile ja vahetusena Lootsi 1 kinnistu 6 parkimiskoha paigutamise Lootsi tänavale. Läbipääsu tagamiseks seatakse Lootsi 1 kinnistule Pärnu linna kasuks 3m laiune läbipääsuservituut S4. 331 5. Turvalisuse huvides varustatakse paadisildade juurdepääsusillad väravatega, mis on tavaolukorras möödakäijatele suletud. 6. Kinnistu hoonestamata ja teekatetega sillutamata pinnad haljastatakse. 7. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ näeb ette planeeringualadele (va kesklinnas ja miljööväärtuslikel aladel) haljastuse osakaaluks 30% krundi pindalast. Käesolev detailplaneering näeb ette Lootsi tn 1 kinnistule 10% suuruse haljastuse kavandamist ja 30%-st puudujääva osa ulatuses nähakse ette asendusistutus. Asendusistutuse lahendus, kuidas ja kuhu asendusistutus rajada, siis see otsustatakse koostöös Pärnu linna haljastuse spetsialistidega. 8. Planeeringu põhi- ja haljastusjoonisel näidatud haljastuse lahendus on tinglik. Haljastus lahendatakse eraldi haljastusprojektiga arhitektuurse projekti koosseisus. 9. Haljastuse osakaalu suurendamiseks peab arhitektuurne lahendus ette nägema ka vertikaalhaljastuse, konteinerhaljastuse jms alternatiivsete haljastusvõtete kasutamist. 10. Krundil kõrghaljastus puudub. 11. Planeeringu liikluslahendus lähtub Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna ettepanekust muuta Lootsi tänav osaliselt Lootsi tänav muudetakse alates Sadama tänava ja Kapteni tänava vahelisel ühesuunaliseks. lõigul ühesuunaliseks lubatud sõidusuunaga Ringi tänava poole. 12. Lootsi tänava lõiku Sadama tänava ja Kapteni tänava vahel on käsitletud ühesuunalisena. 13. Varemplaneeritud Lootsi tn äärsetele parkimiskohtadele lisandub käesoleva planeeringuga 8 täiendavat tänavaäärset parkimiskohta, kokku on kohti 15. 14. Lootsi 1 kinnistu standardi nõudeid ületavat parkimisvajadust teenindab kesklinna silla juures asuv parkla.Tanklast väljasõiduks on lubatud parempööre. 15. Hoonete kontuurid, parkimis-, haljastus- ja heakorra lahendus on näidatud tinglikult. Lahendused antakse ehitusprojektiga. 16. Krundile piirdeid ei planeerita. PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING HALJASTUSE JA LIIKLUSJOONIS ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.02.2021 AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP EP 00287FIE - 0001 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:500 [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 10 HOONESTUSALADE TÄHISTUSED: KRUNDIPIIR KRUNDIPIIR 15,00 14,00 Lõikesse jääv muutuvkõrgusega kergliiklusteed ja PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX KORRUSELISUS -/1, 13,00 terrasse kandev ning hoonestusala I kattev katuslagi S MAX H 7.2m ABS 12,00 Hoonestuse rajamisel on võimalik injektsiooniankrute 11,00 asendamine ankurdusega rajatavatele PLANEERITAV HOONESTUSALA KORRUSELISUS -1/1, 10,00 kandekonstruktsioonidele I -I MAX H 7.0m ABS Avastuskeskuse ekspositsioonipind 9,00 ja tehnoruumid Eeldatav suurima üleujutuse kõrgus 1x50a jooksul 3.20m abs EH2000 PLANEERITAV HOONESTUSALA KORRUSELISUS -1/3, 8,00 7.20 Lootsi tänava III MAX H 13.2m ABS PLANEERITAV ÜLEEHITUSSERVITUUT 7,00 tänavaruum 6,00 Sissepääsu esine 5,00 avatud ruum PLANEERITAV VARIKATUSE PAIGUTAMISE ALA, 4,00 3.20 S VK MAX H 13.2m ABS 3,00 I 2.20 D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_LÕIKED.dwg, PROFIIL A, 21.02.2021 21:33:54, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM) Pärnu jõe 2.00 2,00 veeala 995 1.70 1,00 0.20 1.20 1 3600 2800 0,00 -I 2a 600 -1,00 -1.60 -1.60 -2,00 2b 600 -3,00 2c -4,00 -5,00 -6,00 -7,00 -8,00 3a -9,00 -10,00 -11,00 -12,00 3b -13,00 -14,00 4 -15,00 Olemasolev nõlva profiil Ujuvsild Planeeritav betoonkai TINGMÄRGID: Sulundsein Perspektiivsed rostvärgid PLANEERITUD TÄITEPINNAS KESKLIIV Planeeritava hoone soojustatud 2c ja isoleeritud betoonkeha Hoonet kandev perspektiivne Vajadusel on võimalik betoonkaide rajamise vaiasüsteem VOOLAV SAVI ASFALTKATE etapil paigaldada injektsioonankrud 1 TÄIDE 3a JÄMETOLMLIIV PLASTNE SAVILIIV 2a 3b JÄMETOLMLIIV, SUURE SAVILIIVMOREEN 2b ORGAANIKASISALDUSEGA 4 MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING 1. Joonisel kujutatu on skemaatiline lõige kaldarajatiste paigutusest ja planeeritavast ehitusõigusest. 2. Kalda geoloogiline profiil kirjeldab piirkonnale iseloomulikku kihtide paigutust, kuid ei pruugi vastata olukorrale konkreetse lõike asukohas. EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE A 3. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 3m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "S" ja "VK"), kui promenaadi või hoonestusmahtu III katva varikatuse tariindite paigutamiseks on see vajalik. ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.02.2021 4. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. 5. Betoonkaid on võimalik rajada planeeringu elluviimise esimesel etapil sõltumatult edasise hoonestamise ajakavast. AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP EP 00287FIE - 0001 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:200 [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 11 Hoonestuse rajamisel on võimalik injektsiooniankrute asendamine Hoonestusala III varikatuse paigutamise ala VK ankurdusega rajatavatele kandekonstruktsioonidele Ruumiosa, mis jagatakse avastuskeskuse Ruumiosa planeeritavale restoranile ja restorani ruumide vahel Lõikesse jääv muutuvkõrgusega kergliiklusteed ja HOONESTUSALADE TÄHISTUSED: terrasse kandev ning hoonestusala I kattev katuslagi Hoonestusala III varikatuse paigutamise ala VK KRUNDIPIIR KRUNDIPIIR 15,00 PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX KORRUSELISUS -/1, 14,00 13.20 S MAX H 7.2m ABS 13,00 PLANEERITAV HOONESTUSALA KORRUSELISUS -1/1, 12,00 12.25 I -I MAX H 7.0m ABS 11,00 450 3100 VK VK Sissepääsu esine 10,00 9.15 avatud ruum PLANEERITAV HOONESTUSALA KORRUSELISUS -1/3, 9,00 Eeldatav suurima üleujutuse kõrgus III MAX H 13.2m ABS 8.70 1x50a jooksul 3.20m abs EH2000 8,00 7.20 III 2700 PLANEERITAV ÜLEEHITUSSERVITUUT 7,00 6.00 Lootsi tänava 6,00 tänavaruum PLANEERITAV VARIKATUSE PAIGUTAMISE ALA, 5,00 VK MAX H 13.2m ABS 5.10 600 2900 900 D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_LÕIKED.dwg, PROFIIL B, 21.02.2021 21:34:05, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM) S I 2600 4,00 3.20 2.50 1000 3,00 2.20 Pärnu jõe 2.00 2,00 veeala 1.95 1.70 1.60 600 320010267 1,00 0.20 1.20 1 -I 600 2800 0,00 2a -1,00 -1.60 -2,00 2b -3,00 2c -4,00 -5,00 -6,00 -7,00 -8,00 3a -9,00 -10,00 -11,00 -12,00 3b -13,00 -14,00 4 -15,00 Olemasolev nõlva profiil Avastuskeskuse ekspositsioonipind Ujuvsild ja tehnoruumid TINGMÄRGID: Planeeritav betoonkai Perspektiivsed rostvärgid PLANEERITUD TÄITEPINNAS KESKLIIV 2c Sulundsein Planeeritava hoone soojustatud ASFALTKATE VOOLAV SAVI ja isoleeritud betoonkeha 1 3a TÄIDE Vajadusel on võimalik betoonkaide rajamise etapil paigaldada injektsioonankrud JÄMETOLMLIIV PLASTNE SAVILIIV 2a 3b Hoonet kandev perspektiivne vaiasüsteem JÄMETOLMLIIV, SUURE SAVILIIVMOREEN 2b ORGAANIKASISALDUSEGA 4 MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING 1. Joonisel kujutatu on skemaatiline lõige kaldarajatiste paigutusest ja planeeritavast ehitusõigusest. 2. Kalda geoloogiline profiil kirjeldab piirkonnale iseloomulikku kihtide paigutust, kuid ei pruugi vastata olukorrale konkreetse lõike asukohas. EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE B 3. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 3m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "S" ja "VK"), kui promenaadi või hoonestusmahtu III katva varikatuse tariindite paigutamiseks on see vajalik. ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.02.2021 4. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. 5. Betoonkaid on võimalik rajada planeeringu elluviimise esimesel etapil sõltumatult edasise hoonestamise ajakavast. AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP EP 00287FIE - 0001 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:200 [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 12 Ruumiosa, mis jagatakse avastuskeskuse ja restorani ruumide vahel Lõikesse jääv muutuvkõrgusega kergliiklusteed ja HOONESTUSALADE TÄHISTUSED: terrasse kandev ning hoonestusala I kattev katuslagi Ruumiosa planeeritavale restoranile Hoonestusala III varikatuse paigutamise ala VK KRUNDIPIIR KRUNDIPIIR 15,00 Hoonestusala III varikatuse PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX KORRUSELISUS -/1, 14,00 950 13.20 paigutamise ala VK 13,00 Tankla varikatus S MAX H 7.2m ABS 12,00 12.25 Sissepääsu esine 11,00 III avatud ruum, tankimisala I -I PLANEERITAV HOONESTUSALA KORRUSELISUS -1/1, 450 3100 VK VK MAX H 7.0m ABS 10,00 Eeldatav suurima üleujutuse kõrgus 7200 9.15 1x50a jooksul 3.20m abs EH2000 9,00 PLANEERITAV HOONESTUSALA KORRUSELISUS -1/3, 8,00 8.70 7.20 III MAX H 13.2m ABS 2700 Hoonestuse rajamisel on võimalik injektsiooniankrute asendamine 7,00 PLANEERITAV ÜLEEHITUSSERVITUUT 6.00 ankurdusega rajatavatele 6,00 kandekonstruktsioonidele 900 PLANEERITAV VARIKATUSE PAIGUTAMISE ALA, 5,00 5.10 Lootsi tänava VK MAX H 13.2m ABS tänavaruum 4,00 S I 2900 3.20 2.50 1000 D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_LÕIKED.dwg, PROFIIL C, 21.02.2021 21:34:15, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM) 3,00 2.20 Pärnu jõe 2.00 600 2,00 veeala 1.60 1,00 0.20 1.20 1 600 2800 600 3200 0,00 Vana -I -1.60 2a -1,00 betoonkai -2,00 2b -3,00 2c -4,00 -5,00 -6,00 -7,00 -8,00 3a -9,00 -10,00 -11,00 -12,00 3b -13,00 -14,00 4 -15,00 Olemasolev nõlva profiil Avastuskeskuse ekspositsioonipind Ujuvsild ja tehnoruumid Planeeritav betoonkai TINGMÄRGID: Sulundsein PLANEERITUD TÄITEPINNAS KESKLIIV Planeeritava hoone soojustatud 2c ja isoleeritud betoonkeha ASFALTKATE VOOLAV SAVI Perspektiivsed rostvärgid 1 TÄIDE 3a Vajadusel on võimalik betoonkaide rajamise etapil paigaldada injektsioonankrud JÄMETOLMLIIV PLASTNE SAVILIIV 2a 3b Hoonet kandev perspektiivne vaiasüsteem JÄMETOLMLIIV, SUURE SAVILIIVMOREEN 2b ORGAANIKASISALDUSEGA 4 MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING 1. Joonisel kujutatu on skemaatiline lõige kaldarajatiste paigutusest ja planeeritavast ehitusõigusest. 2. Kalda geoloogiline profiil kirjeldab piirkonnale iseloomulikku kihtide paigutust, kuid ei pruugi vastata olukorrale konkreetse lõike asukohas. EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE A 3. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 3m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "S" ja "VK"), kui promenaadi või hoonestusmahtu III katva varikatuse tariindite paigutamiseks on see vajalik. ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.02.2021 4. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. 5. Betoonkaid on võimalik rajada planeeringu elluviimise esimesel etapil sõltumatult edasise hoonestamise ajakavast. AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP EP 00287FIE - 0001 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:200 [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 13 HOONESTUSALADE TÄHISTUSED: KRUNDIPIIR KRUNDIPIIR 15,00 PLANEERITAV HOONESTUSALA MAX KORRUSELISUS -/1, 14,00 S MAX H 7.2m ABS 13,00 12,00 Hoonestuse rajamisel on võimalik injektsiooniankrute asendamine PLANEERITAV HOONESTUSALA KORRUSELISUS -1/1, ankurdusega rajatavatele kandekonstruktsioonidele I -I MAX H 7.0m ABS 11,00 Lõikesse jääv muutuvkõrgusega kergliiklusteed ja 10,00 terrasse kandev ning hoonestusala I kattev katuslagi PLANEERITAV HOONESTUSALA KORRUSELISUS -1/3, 9,00 Avastuskeskuse ekspositsioonipind ja tehnoruumid III MAX H 13.2m ABS 8,00 7.20 PLANEERITAV ÜLEEHITUSSERVITUUT 7,00 Eeldatav suurima üleujutuse kõrgus 6,00 1x50a jooksul 3.20m abs EH2000 PLANEERITAV VARIKATUSE PAIGUTAMISE ALA, 5,00 VK MAX H 13.2m ABS S I Lootsi tänava D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_LÕIKED.dwg, PROFIIL D, 21.02.2021 21:34:25, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM) 4,00 3.20 tänavaruum 3,00 Vallikraavi 2.00 2,00 veeala 1.20 1,00 0.20 -I 1 600 3300 0,00 2a -1,00 -1.60 -2,00 2b -3,00 2c -4,00 -5,00 -6,00 -7,00 -8,00 3a -9,00 -10,00 -11,00 -12,00 3b -13,00 -14,00 4 -15,00 Olemasolev nõlva profiil TINGMÄRGID: Planeeritav betoonkai PLANEERITUD TÄITEPINNAS KESKLIIV 2c Sulundsein Perspektiivsed rostvärgid Planeeritava hoone soojustatud ASFALTKATE VOOLAV SAVI ja isoleeritud betoonkeha Hoonet kandev perspektiivne 1 TÄIDE 3a Vajadusel on võimalik betoonkaide rajamise vaiasüsteem etapil paigaldada injektsioonankrud JÄMETOLMLIIV PLASTNE SAVILIIV 2a 3b JÄMETOLMLIIV, SUURE SAVILIIVMOREEN 2b ORGAANIKASISALDUSEGA 4 MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING 1. Joonisel kujutatu on skemaatiline lõige kaldarajatiste paigutusest ja planeeritavast ehitusõigusest. 2. Kalda geoloogiline profiil kirjeldab piirkonnale iseloomulikku kihtide paigutust, kuid ei pruugi vastata olukorrale konkreetse lõike asukohas. EHITUSÕIGUSE SKEMAATILINE LÕIGE D 3. Planeeringuga tehakse ettepanek lubada ehitada vajadusel kuni 3m ulatuses vee kohale (üleehitusservituut S1, ehitusõiguse hoonestusmaht "S" ja "VK"), kui promenaadi või hoonestusmahtu III katva varikatuse tariindite paigutamiseks on see vajalik. ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 04.02.2021 4. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasolevate betoonkaide rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. 5. Betoonkaid on võimalik rajada planeeringu elluviimise esimesel etapil sõltumatult edasise hoonestamise ajakavast. AB RIHO JAGOMÄGI TÖÖ NR F1905DP EP 00287FIE - 0001 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA M 1:200 [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 14 D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_ILLU.dwg, 15_Linnulennult, 18.02.2021 18:22:09, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM) MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING ILLUSTREERIV JOONIS "VAADE LINNULENNULT SILLA KOHALT" ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 25.08.2019 ARHITEKT JAAN JAGOMÄGI 22.07.2018 TÖÖ NR F1905DP AB RIHO JAGOMÄGI FIE EP000287-0001 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA 3D [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 15 D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_ILLU.dwg, 16_Vallikraavi sillalt, 18.02.2021 18:21:50, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM) 3 AB RIHO JAGOMÄGI MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING ILLUSTREERIV JOONIS "VAADE VALLIKRAAVI SILLALT" ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 25.08.2019 ARHITEKT JAAN JAGOMÄGI 22.07.2018 TÖÖ NR F1905DP AB RIHO JAGOMÄGI FIE EP000287-0001 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA 3D [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 16 D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_ILLU.dwg, 17_Kruiisilaeva tekilt, 18.02.2021 18:21:32, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM) 2 AB RIHO JAGOMÄGI MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING ILLUSTREERIV JOONIS "VAADE SILDUVA KRUIISILAEVA TEKILT" ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 25.08.2019 ARHITEKT JAAN JAGOMÄGI 22.07.2018 TÖÖ NR F1905DP AB RIHO JAGOMÄGI FIE EP000287-0001 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA 3D [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 17 D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_ILLU.dwg, 18_Lootsist, 18.02.2021 18:21:18, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM) MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING ILLUSTREERIV JOONIS "VAADE LOOTSI TÄNAVALT" ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 25.08.2019 ARHITEKT JAAN JAGOMÄGI 22.07.2018 TÖÖ NR F1905DP AB RIHO JAGOMÄGI FIE EP000287-0001 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA 3D [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 18 D:\Dropbox\Projects\PÄRNU\DP Pärnu Lootsi 1\DETAILPLANEERINGU PROJEKT\DWG\DP Pärnu Lootsi 1_ILLU.dwg, 19_Terrassilt, 18.02.2021 18:21:03, ISO full bleed A3 (297.00 x 420.00 MM) MÄRKUSED: PÄRNU LINN LOOTSI 1 KINNISTU DETAILPLANEERING ILLUSTREERIV JOONIS "VAADE JAHISADAMA PROMENAADILE RESTORANI TERRASSILT" ARHITEKT RIHO JAGOMÄGI 25.08.2019 ARHITEKT JAAN JAGOMÄGI 22.07.2018 TÖÖ NR F1905DP AB RIHO JAGOMÄGI FIE EP000287-0001 PULGA TEE 7, REIU KÜLA TAHKURANNA VALD , 86508 PÄRNUMAA 3D [email protected] www.jagomagi.ee +372511 8021 DP DP LEHT 19 Pärnu linnas Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamise koondtabel Päästeamet 20.09.2021 kiri nr 7.2-3.4/6592-4 kooskõlastus nr 2233-2021-2 Terviseamet 22.09.2020 kiri nr 9.3-1/19/493-6 Keskkonnaamet 28.09.2021 kiri nr 6-2/21/16791-3 Transpordiamet 31.08.2021 kiri nr 6.3-1/18931-2 Muinsuskaitseamet 03.06.2021 kiri nr 5.1-17.5/4-8 03.06.2021 kooskõlastus nr 40609. Pärnu Vesi AS 15.09.2020 kooskõlastus nr 188039 Elektrilevi OÜ 17.08.2020 kooskõlastus nr 9598038147 Fortum Eesti AS 14.08. 2020 kooskõlastus nr 105 FE Telia Eesti AS Kooskõlastus nr 34127973 Saatja: "Merike Lille" <[email protected]> Saaja: "RAM Info" <[email protected]>, [email protected] Teema: Lootsi 1 Kuupäev: 2022-10-24 11:57 Tere Edastan teile Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 otsuse nr 67 „Pärnu linnas Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ <https://parnu-my.sharepoint.com/:u:/g/personal/merike_lille_parnu_ee/EWFJ 67e_mLJBjp-dFG7bdx8BHQzKrG6Qms9SguO3qUihfA?e=ALczCc> o_67_Lootsi_1 (1).asice Lugupidamisega Merike Lille volikogu nõunik 5561 5956
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel