Värner Lootsman Teie 10.10.2022 nr 7-2/1191/2022
Loksa Linnavalitsus Meie 24.10.2022 nr 15-3/8097-2
[email protected]
Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e,
36f ja Staadioni tn 3 kinnistute
detailplaneering
Loksa Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 10.10.2022 kirjaga nr 7-2/1191/2022
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 alusel ettepanekute saamiseks Loksa Linnavolikogu
otsuse eelnõu „Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistute
detailplaneeringu, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise
algatamata jätmine“ (edaspidi eelnõu). Eelnõu lisadeks on „Lähteseisukohad
detailplaneeringu koostamiseks Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3
kinnistutel Loksa linnas“ (edaspidi lähteseisukohad) ja „Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f
ja Staadioni tn 3 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
vajalikkuse hinnang“ (edaspidi KSH eelhinnang).
Detailplaneeringu eesmärgiks on maa-ala väikeelamu kruntideks jaotamine, ehitusõiguse
määramine elamute rajamiseks, tehnorajatiste ja -võrkude planeerimine, haljastuse ja heakorra
põhimõtete ning servituutide vajaduse määramine.
Planeeringuala hõlmab Loksa linnas Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistuid.
Loksa linna üldplaneeringu (kehtestatud 14. mai 2009 Loksa Linnavolikogu otsusega nr 38,
edaspidi üldplaneering) kohaselt paiknevad planeeritavad kinnistud Männi tn 1a ja 1b
parkmetsaga integreeritavate kuurordiehitiste arengualal. Üldplaneeringus on ala
(juhtotstarbega AH) ette nähtud sanatooriumite, puhkekodude või tervisekeskuste ehitamiseks
tingimusel, et krundi minimaalsuurus on 1 ha ja kõrghaljastuse osakaal 70 %. Männi tn 36e ja
36f ning lähialale on kavandatud rohealaga integreeritavate spordiehitiste maa (juhtotstarbega
HSP). Vastavalt kehtivale Loksa linna üldplaneeringule on uute moodustatavate väikeelamu
kruntide suuruseks lubatud minimaalselt 1500 m2 . Hooneid võib rajada maksimaalselt
ehitisealuse pinnaga kokku 250 m2, maksimaalse lubatud kõrgusega kuni 11 m.
Kõrghaljastusega kruntidel tuleb säilitada selle osakaal 30% krundi pindalast. Algatatava
detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtiva üldplaneeringu põhilahendust
üldplaneeringus määratud juhtotstarvete osas.
Tutvunud esitatud materjalidega märgime:
1. Planeeritavad kinnistud Männi tn 1a ja 1b asuvad üldplaneeringu kohaselt parkmetsaga
integreeritavate kuurordiehitiste arengualal, kus ehitustegevus on lubatud tingimusel, et
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
krundi minimaalsuurus on 1 ha ja kõrghaljastuse osakaal 70 %. Männi tn 36e ja 36f kinnistud
asuvad rohealaga integreeritavate spordiehitiste maal, mis üldplaneeringu kohaselt on
haljasmaa, millega on võimalik integreerida sobivaid spordirajatisi, mis ei kahjusta loodusliku
ala terviklikkust.
Juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu, et PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib
detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduste muutmise ettepanekut. Ent detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid
väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast ning selle menetlemisel ei ole võimalik
samaväärselt arvesse võtta kogu linna territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks
üldplaneeringu muutmine jääma rangelt erandiks, mis tagab paindlikuma
reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele, ning selle vajadust tuleb põhjalikult
motiveerida. Haldusmenetluse seaduse § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel
antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti
andmisel lähtunud. Seega on haldusakti motiveerimine haldusakti õiguspärasuse oluline
eeldus.
Rahandusministeerium ei poolda reeglina uue hoonestuse planeerimist selleks
üldplaneeringuga mitteettenähtud kohta (eriti kõrghaljastuse säilitamise kohustustega,
haljasalade ja rohevõrgustiku aladele) ning üldplaneeringuga kehtestatud maakasutus- ja
ehitustingimuste eiramist. Kohalik omavalitsus ei ole antud juhul veenvalt põhjendanud, miks
on vajalik üldplaneeringus ettenähtud elamumaa alalt väljapoole uusi elamumaa krunte
kavandada, selle asemel, et suunata need üldplaneeringus reserveeritud vastavaks otstarbeks
ettenähtud aladele (planeeringuala naabruses). Loksa üldplaneeringu kohaselt on planeeritav
ala ennekõike ette nähtud valdavas osas avalikuks kasutamiseks, kuhu võib rajada
avalikkusele suunatud kuurordi- ning üksikuid väiksemaid spordi- ja puhkeehitisi. Kui Männi
tn 1a ja 1b kinnistutele on üldplaneeringuga lubatud hoonestus, siis Männi tn 36e ja 36f
kinnistute osas on üldplaneeringus ala hoonestamine välistatud.
Detailplaneeringu algamise eelnõust ei selgu, millist ehitusõigust (milliseid elamuid ja mis
tingimustel) valdavalt metsaga kaetud kinnistutele kavatsetakse planeerida. Lisaks on KSH
eelhinnangus viidatud Loksa linna arengukavale, mille kohaselt seisneb Loksa linnaehituslik
väärtus unikaalses loodusmiljöö ja linnamiljöö maastikulises põimumises, mis loob eeldused
kuurordilaadse linnakeskkonna arendamiseks. Rahandusministeeriumile esitatud algatamise
eelnõu materjalidest ei selgu kavandatava tegevuse ruumiline ulatus ja kavandatavad
meetmed loodusmiljöö ja linnamiljöö maastikuliseks põimumiseks, seetõttu palume kohalikul
omavalitsusel eelnõud täiendada ning täpsustada lähteseisukohti kavandatava ehitusõiguse
osas ning veelkord põhjalikult hinnata üldplaneeringu muutmise vajadust ja seda eriti Männi
tn 36e ja 36f kinnistute osas.
2. Lähteseisukohtade punktis 10.4 on toodud, et vajadusel tuleb korrigeeritud
detailplaneeringu eskiis esitada Loksa Linnavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu
korraldamiseks. Märgime, et detailplaneeringuga soovitatakse teha ettepanek Loksa linna
üldplaneeringu muutmiseks. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt rakendatakse üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele
üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse
detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Seega tuleb üldplaneeringut muutvat
detailplaneeringut menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud koostöö ja kaasamise osas.
2
PlanS § 82 lõikest 1 tulenevalt korraldab üldplaneeringu koostamise korraldaja
üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse
üksuse keskuses ja planeeringuala asulas. Üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku kestus
on vähemalt 30 päeva (PlanS § 82 lõige 3). PlanS § 83 lõike 1 kohaselt tuleb üldplaneeringu
avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldada 45 päeva jooksul pärast avaliku
väljapaneku lõppemist. Eeltoodust lähtuvalt palume kohalikul omavalitsusel lähteseisukohti
täiendada ning lisada, et detailplaneeringu eelnõu tuleb enne planeeringu vastu võtmist esitada
avalikule väljapanekule ja tuleb korraldada eskiislahenduse avalikustamise tulemuste
tutvustamiseks avalik arutelu.
3. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi
võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
Tulenevalt PlanS § 127 lõikest 3 võib detailplaneeringu koostamisse kaasata ka isiku, kelle
huve võib planeering puudutada. Sellest tulenevalt palume tagada, et kõik puudutatud isikud
(sealhulgas planeeritava ala piirinaabrid) oleksid kaasatud detailplaneeringu koostamisse.
Kuna tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, palume enne vastuvõtmist
esitada detailplaneering koos lisamaterjalidega Rahandusministeeriumile arvamuse
avaldamiseks ning tulevalt PlanS § 142 lõikest 4 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate
isikute ning asutute määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Helen Madison 611 3135
[email protected]
3