Saaremaa Vallavalitsus Teie 26.09.2022 nr 5-2/5395-1
[email protected] Meie 24.10.2022 nr 15-3/7723-2
Arvamus Maasi külas Vahe ja Mere
detailplaneeringu osalise kehtetuks
tunnistamise otsuse eelnõule
Saaremaa Vallavalitsus esitas 26.09.2022 kirjaga nr 5-2/5395-1 Rahandusministeeriumile
arvamuse andmiseks Maasi külas Vahe ja Mere detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering)
osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu Mere katastriüksuse osas.
Detailplaneering kehtestati Orissaare Vallavolikogu 14.08.2007. a otsusega nr 157.
Planeeringuala hõlmas praeguseid Vahe (55001:007:0180), Vahemere (71401:001:2686) ja
Mere (55001:007:0318) katastriüksuseid. Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksuste
jagamine neljaks kinnistuks, tekkivatele kinnistutele hoonestuse asukoha ja
hoonestustingimuste määramine, juurdepääsutee, elektrivõrgu ja veevarustuse lahendamine
ning katastriüksuste sihtotstarvete muutmine elamumaaks. Detailplaneering on Vahemere
katastriüksuse osas omaniku soovi alusel Saaremaa Vallavolikogu 23.05.2019. a otsuse nr 1-
3/73 alusel kehtetuks tunnistatud.
Detailplaneeringuga on Mere katastriüksusel määratud väike hoonestusala vahetult
olemasolevate hoonete juurde ja antud ehitusõigus maksimaalselt kolme hoone ehitamiseks
(elamu ja 2 abihoonet), suurima ehitisealuse pinnaga 200 m2. Planeeringualasse kuuluva Mere
katastriüksuse omanik esitas 14.09.2022 Saaremaa Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu
osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Mere katastriüksuse osas, kuna soovib püstitada hoone
detailplaneeringuga määratud hoonestusalast välja.
Mere katastriüksusel kehtib Orissaare valla rannaalade üldplaneering, mille kohaselt Mere
katastriüksus asub reserveeritud elamualal, mis on ühtlasi ka detailplaneeringu koostamise
kohustusega ala. Ranna ehituskeeluvööndit on piirkonnas vähendatud 50 meetrini.
Vallavalitsus on seisukohal, et kuna naaberkinnistu Lahe on hoonestatud ning Vahemere
katastriüksusele on väljastatud ehitusluba üksikelamu püstitamiseks, on eeldatavalt võimalik
Mere katastriüksusele väljastada planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõike 5 alusel
projekteerimistingimused elamu ehitamiseks väljaspoole ranna ehituskeeluvööndit.
Selgitame, et PlanS § 125 lõige 5 annab erandina võimaluse loobuda detailplaneeringu
koostamise kohustusest ja asendada see projekteerimistingimustega juhul, kui tegemist on
juba hoonestatud kinnistute vahele jääva kinnisasjaga ning seda vaid eeldusel, et on täidetud
PlanS § 125 lõike 5 punktides 1 ja 2 toodud nõuded, sh peavad üldplaneeringus olema toodud
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, samuti ei tohi ehitise
püstitamine olla vastuolus üldplaneeringus toodud nõuetega. Käesoleval juhul näeb
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
üldplaneering alale ette detailplaneeringu koostamise kohustuse (samuti ei ole tegemist juba
hoonestatud kinnistute vahele jääva kinnistuga, kuna väljastatud ehitusluba ei ole võrdsustatav
olemasoleva hoonestusega), mistõttu ei pruugi tulevikus PlanS § 125 lõike 5 alusel
projekteerimistingimuste väljastamine olla kooskõlas sätte mõttega.
Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõus tuuakse aluseks PlanS § 140
lõike 1 punkt 2, mille alusel võib detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada, kui
planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Samas on
Ehitistregistrist ja Maa-ameti fotolaost näha, et krundil asuvad olemasolevad hooned, st on
toimunud ehitustegevus. Seega ei loobu maaomanik detailplaneeringu elluviimisest, vaid
soovib ehitusõigust erinevalt detailplaneeringuga määratust. PlanS § 6 punkt 11 sätestab, et
planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine
ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu
asutuse ülesanne. See tähendab, et elluviimine on pidev protsess, mille kestel avalik võim
jätkuvalt hoiab kinni planeeringus seatud eesmärgist ja tingimustest.
Detailplaneering on ühiskondlik kokkulepe, mille tulemus on saavutatud kaasates erinevaid
osapooli. Juhul kui detailplaneeringut ei soovita ellu viia vastavalt planeeringus esitatud
tingimustele, on võimalus koostada osaliselt uus detailplaneering, mille menetlemisse
kaasatakse planeeringuala kruntide omanikud ja laiem üldsus. Kui detailplaneeringu lahendus
ei ole elluviidav ja soovitakse kehtivast detailplaneeringust erinevat lahendust, siis on vajalik
kaaluda uue detailplaneeringu algatamist. PlanS § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue
detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud
detailplaneering kehtetuks.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse puhul on tegemist haldusaktiga, millele
kehtivad haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) tulenevad nõuded, sh nõue haldusakti
põhjendamiseks vastavalt HMS §-le 56. Kuna tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava
haldusaktiga, tuleb põhjenduses märkida kaalutlused, millest kohalik omavalitsus lähtub.
Palume otsuse eelnõud eeltoodust lähtudes täiendada tuues mh välja, millest lähtuvalt ei saa
omavalitsuse hinnangul rakendada ehitusseadustiku §-s 27 toodud võimalust vananenud
planeeringu täpsustamiseks või miks ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul vajalik uue
detailplaneeringu koostamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Katrin Kuusk 6113155
[email protected]
2