dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Andineeme küla Vaino ja Taneli kinnistute detailplaneeringust

Rahandusministeerium · 24. oktoober 2022
Viit
15-3/2341-10
Registreeritud
24. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet, Kuusalu Vallavalitsus, MTÜ Andineeme Rannad, Magister Morum OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-32341-10 24.10.2022 Väljaminev kiri.asice435 KB

Sisu (failidest)

Hr Rainer Vakra Keskkonnaamet Meie 24.10.2022 nr 15-3/2341-10 [email protected] Andineeme küla Vaino ja Taneli kinnistute detailplaneeringust Kuusalu Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile Andineeme küla Vaino ja Taneli kinnistute detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel heakskiidu saamiseks. Detailplaneering algatati ning keskkonnamõjude strateegiline hinnang (edaspidi KSH) jäeti algatamata Kuusalu Vallavalitsuse 27.08.2020 korraldusega nr 519. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Vaino ja Taneli kinnistute vahelise piiri muutmiseks ning moodustuvatele kruntidele hoonestusalade ja ehitusõiguse määramiseks koos elamumaa sihtotstarbe ja osalise ärimaa võimalusega. Peale kinnistute piiride muutmist jääb alale kaks ca 2,1 ha suurust krunti. Vaino kinnistu on hoonestatud 2 põhihoone (elamu ning majutushoone) ning abihoonetega. Osade abihoonete ehitus on toimunud ilma seadusliku aluseta. Kinnistuga on seotud ka kaks muuli ning paadisild. Kinnistu osas kehtib Vaino II kinnistu detailplaneering. Taneli kinnistul asub olemasolev elamu. Juurdepääs kinnistutele on Loo-Andineeme teelt. Detailplaneering võeti vastu Kuusalu Vallavalitsuse 14.10.2021 korraldusega nr 655. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 03.11-24.11.2021, mille kestel laekus viis arvamuskirja. Kuusalu Vallavalitsus korraldas 10.01.2022 avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu, lahenduseta jäi kaks esitatud arvamuskirja. Kuivõrd planeeringuala paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluval linnu- ja loodusalal ning Lahemaa Rahvuspargi ala piiranguvööndis palume Keskkonnaametilt, kui kaitseala valitsejalt, täiendavaid selgitusi lähtudes järgmistest küsimustest: 1. Planeeringumaterjalidest nähtuvalt on detailplaneering korduvalt esitatud Keskkonnaametile kooskõlastuse saamiseks. Keskkonnaamet on 30.09.2021 kirjaga nr 6- 2/21/12417-10 kooskõlastanud planeeringu tingimusel, et kavandataval Taneli kinnistul ei kavandata hoonestusala veekaitsevööndisse ja seda ka mitte tingimuslikult. Hilisemalt (7 päeva hiljem) on Keskkonnaamet detailplaneeringulahenduse kooskõlastanud 07.10.2021 kirjaga nr 6-2/21/12417-12 tingimusteta. Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks esitatud planeeringu põhijooniselt (04.10.2021 versioon, lisa 1) nähtuvalt ulatub kavandatava Taneli kinnistul (krunt pos 2) lubatud hoonestusala, sh olemasolev hoone, ranna veekaitsevööndisse. Palume Keskkonnaameti seisukohta, kas Rahandusministeeriumile esitatud 04.10.2021 planeeringulahenduse versioon ühtib Keskkonnaameti poolt Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kooskõlastatud lahendusega ning kas kavandatava krundi pos 2 hoonestusala vastab Keskkonnaameti 30.09.2021 kirjas nr 6-2/21/12417-10 toodud tingimusele. 2. Detailplaneeringu põhijoonisele on kantud ranna 20 meetrine veekaitsevöönd, mis läbib osaliselt kavandatava Taneli kinnistul (krunt pos 2) olemasolevat hoonet (EHR andmeil paadikuur, kood 120578794, õigusliku aluseta laiendatud ja ümberehitatud külalistemajaks). Maa-ameti kaardirakenduse kitsenduste kaardilt nähtub, et ranna 20 meetrine kaitsevöönd kulgeb olulisemal määral maismaa poolt ning nimetatud hoone ulatub suuremas osas ranna veekaitsevööndis. Palume Keskkonnaameti hinnangut, kas detailplaneeringu joonisele kantud veekaitsevööndi ulatus on korrektne. 3. Detailplaneeringule on koostatud planeeringust huvitatud isiku, OÜ Magister Morum, tellimusel „Andineeme küla Vaino ja Taneli maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ (edaspidi KSH eelhinnang, lisa 2). KSH eelhinnangu peatüki 5.3 kohaselt kattub nii Vaino kui Taneli kinnistul hoonestusala Natura 2000 elupaigatüüpidega, sh esmatähtsa elupaigatüübiga 9080. Ehitustegevust elupaigatüüpide aladel tuleb vältida. 3.1 KSH eelhinnangu peatükis 5.1 on toodud, et „Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, siis tuleb jätkata asjakohase hindamise etapiga. DP staadiumis on asjakohast hindamist võimalik läbi viia juhul, kui eelhindamise tulemusena tuvastatud kavandatavate ebasoodsat mõjuga tegevuste kohta on piisava täpsusega informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks. Kui DP staadiumis puudub kavandatava eeldatavalt ebasoodsa mõjuga tegevuse kohta piisav teave Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks, siis märgitakse eelhindamise järeldustes ära, et asjakohase hindamisega tuleb liikuda DP-le järgnevasse projekteerimise etappi“. Märgime, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 punkti 4 kohaselt on KSH algatamine kohustuslik, kui strateegiline planeerimisdokument (konkreetsel juhul detailplaneering) on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Seda mõtet, et juhul kui objektiivsete asjaolude alusel ei saa negatiivset mõju välistada (ehk põhjendatud kahtlused ei ole hajutatud), puudub KSH algatamise suhtes kaalutlusruum, on korduvalt järeldanud ka Euroopa Kohus (vt nt C-127/02) ja Riigikohus (vt nt 3-3-1-56-12; 3-3-1-88-15, p 32 ja p 35). Lisaks sellele on kinnitust kohtute tasandil leidnud ka asjaolu, et piisava teabe puudumine tegevuse iseloomu kohta, ei ole piisav argument lükkamaks edasi Natura hindamise tegemist (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-18-529). 3.2 KSH eelhinnangu peatükis 5.1.5 on toodud, et detailplaneeringu algatamistaotluse materjalide kohaselt ei ole Natura 2000 elupaigatüüpide alale hooneid ega rajatisi ette nähtud, kuid elupaigatüüpide alale on määratud hoonestusala. Hoonete või rajatiste ehitamine elupaigatüüpide alale killustaks Natura ala terviklikkust ja mõjutaks ala kaitse-eesmärke negatiivselt. KSH eelhinnangu peatükis 2 on toodud, et planeeritaval alal olemasolevate hoonete ehitistealune pind on umbes 1723m2 (täpselt ei ole teada, sest osa hooneid ei kajastu EHRis), planeeringuga nähakse ette Vaino ja Taneli kinnistule kokku ehitusõigust kuni 2500m2. 2 Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on Vainu katastriüksus hoonestatud 11 ehitisega, planeeringuga määratakse lubatud ehitiste arvuks kokku 12, millest 4 põhihoonet (elamu- ja majutushooned) ning ülejäänud neid teenindavad abihooned. Moodustuval Taneli maaüksusel asub praegu 2 ehitist ning võimaldamaks ühtse kompleksi loomist alal, on kavandatavale krundile lubatud kokku kuni 6 ehitist, millest 1 põhihoone, 1 suurem abihoone ning 4 väiksemat abihoonet. Detailplaneeringuga on kogu lubatud ehitiste alune pind krundil pos 1 1500 m2 ja krundil pos 2 600 m2. See tähendab, et planeeringulahenduses on kavas näha ette täiendavat hoonestust, mis põhimõtteliselt võib ulatuda ka elupaigatüüp 9080 alale. Märgime, et tulenevalt PlanS § 6 p-st 5 on krundi hoonestusala puhul tegemist planeeringus määratud krundi piiritletud osaga, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. KSH eelhinnangus on aga jõutud järeldusele, et arvestades, et kinnistutel on olemasolev hoonestus ja ehitusõigus, on planeeringulahenduse koostamisel võimalik ebasoodsat mõju Natura 2000 kaitse eesmärkideks olevate liikide ja ökosüsteemidele vältida. Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja kaitseala valitseja ettekirjutuste täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ette näha. Rahandusministeerium märgib, et kehtiva kohtupraktika (vt nt Riigikohtu lahendid 3-3- 1-56-12, p 14 ja 3-3-1-88-15, p 32) kohaselt, võib igasugune tegevus Natura alal, sh ka konkreetse Natura ala sees asuva elupaiga kõrval toimuv tegevus mõjutada negatiivselt Natura ala kaitse-eesmärke. Seetõttu peab eelhinnangust (ja selle alusel kujundatavast planeeringulahendusest) selguma, millist mõju võib nii olemasolev (ebaseaduslik) hoonestus kui ka planeeritav hoonestus Natura ala kaitse-eesmärkidele avaldada ja kuhu täpselt ning millistel tingimustel võib täiendavat hoonestust ilma Natura ala kaitse-eesmärke kahjustamata rajada. 3.3 Detailplaneeringuga moodustatav krunt pos 2 ja sellele määratud hoonestusala jääb suures osas ka ranna ehituskeeluvööndisse ning valdavas osas metsamaa kõlvikule. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 23 lõike 1 punkti 1 kohaselt on piiranguvööndis keelatud hoonete püstitamine metsamaal. Keskkonnaamet on selgitanud oma 30.07.2021 nr 6-2/21/12417-3 kirjas, et lähtuvalt kaitse-eeskirja § 23 lõige 1 punktist 1 ei saa hoonestusala kavandada metsamaa kõlvikule. Keskkonnaamet lisas, et maakatastri andmetel esineb Vainu maaüksusel metsamaad 1,21 ha ja Taneli maaüksusel 5119 m2. Keskkonnaamet on leidnud välitöö käigus piiritletud alal (1,34 ha) kasvamas metsa. Lõunaosas (endise vana takseeri järgi eraldise 2 ja 3 vahel) on looduslik metsata häil, kus kasvavavad üksikud noored puud. Keskkonnaamet on 30.07.2021 kirjas nr 6-2/21/12417-3 joonisel tähistanud vaatluse tulemusena leitud metsaala, kuhu ei saa hoonestusala planeerida. Eeltoodust tulenevalt palume Keskkonnaameti hinnangut, kas Rahandusministeeriumile esitatud planeeringulahenduses lubatud hoonestusala paiknemine vastab planeeringualal kehtivate looduskaitselistele piirangutele, sh õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning kas KSH eelhinnangus toodud järeldus, et planeeringuga kavandatav ei põhjusta ebasoodsat mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ja konkreetse elupaigatüüpidele on asjakohane ja piisav. 4. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 2.1. on toodud, et Vainu kinnistul asub Vainu väikesadam, mille koosseisu jäävad muulid, paadisild, slipp, ujuvkaid ja poomid. Vainu väikesadama koosseisu kuuluvate sildumisrajatiste välja ehitamine on toimunud Kuusalu Vallavolikogu 18.12.2003.a otsuse nr 100 "Detailplaneeringu kehtestamine Vaino II kinnistul" alusel. 3 Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1.2. on märgitud, et Vainu kinnistul on registreeritud sadam. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 391 lõike 1 kohaselt puudub sadamas veekogu kallasrada. Lähtudes eelnevast katkeb Vainu kinnistu juures kallasrada ning möödapääs sadamast on võimaldatud juba olemasolevalt jalgrajalt, mis kulgeb paralleelselt Taneli kinnistuga, jäädes riigile kuuluvale Männiala kinnistule. Märgime, et tulenevalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 118 lõike 5 punktist 1 puudub veekaitsevöönd veekogu kalda- või rannaaladel õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse alal. VeeS eelnõu seletuskiri lk 25 selgitab, et sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala, supelrand ja supluskoht on piirkonnad, kus inimtegevus veepiiril on vältimatu, ja inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju veele on vähendatud muul viisil kui veekaitsevööndis majandustegevust piirates. Õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala, supelranna või supluskoha all mõeldakse ala, mis on sellisena määratletud planeerimisprotsessis. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 23 lõike 5 kohaselt ei laiene ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele. Hetkel kehtiva Vainu II detailplaneeringu on antud ehitusõigus teisaldavata ujuvsilla rajamiseks (lisa 3). Vainu kinnistu sadama rajamiseks on algatatud Kuusalu Vallavolikogu 12.05.2021 otsusega nr 19 Andineeme küla Vaino ja selle lähiala detailplaneering. Kuivõrd Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringuga ei ole planeeritavale alale sadamat või sadamarajatisi kavandatud, menetletakse Vaino ja selle lähiala planeeringut kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut. Eeltoodust tulenevalt palume Keskkonnaameti hinnangut, kas Vainu kinnistul olevate sadamarajatiste olemasolu, mis on püstitatud eelneva planeerimisprotsessita tähendab automaatselt, et Vainu kinnistul asub sadam, mistõttu tulenevalt VeeS § 118 lõike 5 punktist 11 puudub veekaitsevööndit ja KeÜS ) § 391 lõikest 1 kallasrada või kas Vainu maaüksusel olevaid sadamarajatisi saab lugeda sadamaks VeeS ja KeÜS tähenduses peale Vaino ja selle lähiala detailplaneeringu kehtestamist. 5. Täiendavalt eelnevale märgime, et Rahandusministeeriumile heakskiidu andmiseks esitatud detailplaneeringulahenduse algatamisel ja KSH eelhinnangu koostamisel hõlmas esialgu ka tänaseks päevaks eraldi (12.05.2021 otsusega nr 19) algatatud Vainu kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu ala, ehk Vainu kinnistul olevaid sadamarajatisi ja selle juures olevat mereala. Kehtiva kohtupraktika kohaselt (vt nt Euroopa Kohtu otsuseid asjades C-404/09 ja C-142/07 ning Riigikohtu otsust asjas nr 3-3-1-88-15, p 35, 36.2) tuleb kindlaks tuleb teha kõik kava või projekti aspektid, mis kas eraldi või koos muude kavade või projektidega (kumulatiivne mõju) võivad avaldada mõju kaitse-eesmärkidele. Keelatud on nn „salami- slicing“ – otsuse jagamine väiksemateks osadeks, et vältida mõjude hindamist. Lisaks on ka Riigikohus rõhutanud, et mitme samaaegse planeerimismenetluse puhul tuleb korrektseks kaalumiseks teises asjakohases planeeringus sisalduvat silmas pidada (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-88-15, p 23). Palume Keskkonnaameti hinnangut, kas selline ühe projekti osadeks jagamine on käesoleval juhul õiguspärane. Juhul kui Keskkonnaamet peab sellist osadeks jagamist õiguspäraseks, palume täiendavalt hinnangut sellele, kas kõnealuse heakskiidu andmiseks esitatud 4 detailplaneeringu raames on asjakohaselt arvestatud samaaegselt menetletava Vainu kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringus sisalduvat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisad: Lisa 1 – põhijoonis Lisa 2 – KSH eelhinnang Lisa 3 – Vainu II DP joonis Teadmiseks: Kuusalu Vallavalitsus, MTÜ Andineeme Rannad, Magister Morum OÜ Helen Madison 611 3135 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel