Hr Rainer Vakra
Keskkonnaamet Meie 24.10.2022 nr 15-3/2341-10
[email protected]
Andineeme küla Vaino ja Taneli
kinnistute detailplaneeringust
Kuusalu Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile Andineeme küla Vaino ja Taneli
kinnistute detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 138 alusel heakskiidu saamiseks.
Detailplaneering algatati ning keskkonnamõjude strateegiline hinnang (edaspidi KSH) jäeti
algatamata Kuusalu Vallavalitsuse 27.08.2020 korraldusega nr 519. Detailplaneeringuga
tehakse ettepanek Vaino ja Taneli kinnistute vahelise piiri muutmiseks ning moodustuvatele
kruntidele hoonestusalade ja ehitusõiguse määramiseks koos elamumaa sihtotstarbe ja osalise
ärimaa võimalusega. Peale kinnistute piiride muutmist jääb alale kaks ca 2,1 ha suurust krunti.
Vaino kinnistu on hoonestatud 2 põhihoone (elamu ning majutushoone) ning abihoonetega.
Osade abihoonete ehitus on toimunud ilma seadusliku aluseta. Kinnistuga on seotud ka kaks
muuli ning paadisild. Kinnistu osas kehtib Vaino II kinnistu detailplaneering. Taneli kinnistul
asub olemasolev elamu. Juurdepääs kinnistutele on Loo-Andineeme teelt.
Detailplaneering võeti vastu Kuusalu Vallavalitsuse 14.10.2021 korraldusega nr 655.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 03.11-24.11.2021, mille kestel laekus viis
arvamuskirja. Kuusalu Vallavalitsus korraldas 10.01.2022 avaliku väljapaneku tulemuste
avalik arutelu, lahenduseta jäi kaks esitatud arvamuskirja.
Kuivõrd planeeringuala paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluval linnu- ja loodusalal ning
Lahemaa Rahvuspargi ala piiranguvööndis palume Keskkonnaametilt, kui kaitseala
valitsejalt, täiendavaid selgitusi lähtudes järgmistest küsimustest:
1. Planeeringumaterjalidest nähtuvalt on detailplaneering korduvalt esitatud
Keskkonnaametile kooskõlastuse saamiseks. Keskkonnaamet on 30.09.2021 kirjaga nr 6-
2/21/12417-10 kooskõlastanud planeeringu tingimusel, et kavandataval Taneli kinnistul ei
kavandata hoonestusala veekaitsevööndisse ja seda ka mitte tingimuslikult. Hilisemalt (7
päeva hiljem) on Keskkonnaamet detailplaneeringulahenduse kooskõlastanud 07.10.2021
kirjaga nr 6-2/21/12417-12 tingimusteta. Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks
esitatud planeeringu põhijooniselt (04.10.2021 versioon, lisa 1) nähtuvalt ulatub kavandatava
Taneli kinnistul (krunt pos 2) lubatud hoonestusala, sh olemasolev hoone, ranna
veekaitsevööndisse. Palume Keskkonnaameti seisukohta, kas Rahandusministeeriumile
esitatud 04.10.2021 planeeringulahenduse versioon ühtib Keskkonnaameti poolt
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kooskõlastatud lahendusega ning kas kavandatava krundi pos 2 hoonestusala vastab
Keskkonnaameti 30.09.2021 kirjas nr 6-2/21/12417-10 toodud tingimusele.
2. Detailplaneeringu põhijoonisele on kantud ranna 20 meetrine veekaitsevöönd, mis läbib
osaliselt kavandatava Taneli kinnistul (krunt pos 2) olemasolevat hoonet (EHR andmeil
paadikuur, kood 120578794, õigusliku aluseta laiendatud ja ümberehitatud külalistemajaks).
Maa-ameti kaardirakenduse kitsenduste kaardilt nähtub, et ranna 20 meetrine kaitsevöönd
kulgeb olulisemal määral maismaa poolt ning nimetatud hoone ulatub suuremas osas ranna
veekaitsevööndis. Palume Keskkonnaameti hinnangut, kas detailplaneeringu joonisele kantud
veekaitsevööndi ulatus on korrektne.
3. Detailplaneeringule on koostatud planeeringust huvitatud isiku, OÜ Magister Morum,
tellimusel „Andineeme küla Vaino ja Taneli maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ (edaspidi KSH eelhinnang, lisa 2). KSH
eelhinnangu peatüki 5.3 kohaselt kattub nii Vaino kui Taneli kinnistul hoonestusala Natura
2000 elupaigatüüpidega, sh esmatähtsa elupaigatüübiga 9080. Ehitustegevust elupaigatüüpide
aladel tuleb vältida.
3.1 KSH eelhinnangu peatükis 5.1 on toodud, et „Kui oluline mõju ei ole teada ja pole
piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb
oluline mõju, siis tuleb jätkata asjakohase hindamise etapiga. DP staadiumis on asjakohast
hindamist võimalik läbi viia juhul, kui eelhindamise tulemusena tuvastatud kavandatavate
ebasoodsat mõjuga tegevuste kohta on piisava täpsusega informatsiooni mõju määratlemiseks
ja hindamiseks. Kui DP staadiumis puudub kavandatava eeldatavalt ebasoodsa mõjuga
tegevuse kohta piisav teave Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks, siis märgitakse
eelhindamise järeldustes ära, et asjakohase hindamisega tuleb liikuda DP-le järgnevasse
projekteerimise etappi“.
Märgime, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) § 33 punkti 4 kohaselt on KSH algatamine kohustuslik, kui strateegiline
planeerimisdokument (konkreetsel juhul detailplaneering) on aluseks tegevusele, mille korral
ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude
tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-
eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt
vajalik. Seda mõtet, et juhul kui objektiivsete asjaolude alusel ei saa negatiivset mõju välistada
(ehk põhjendatud kahtlused ei ole hajutatud), puudub KSH algatamise suhtes kaalutlusruum,
on korduvalt järeldanud ka Euroopa Kohus (vt nt C-127/02) ja Riigikohus (vt nt 3-3-1-56-12;
3-3-1-88-15, p 32 ja p 35). Lisaks sellele on kinnitust kohtute tasandil leidnud ka asjaolu, et
piisava teabe puudumine tegevuse iseloomu kohta, ei ole piisav argument lükkamaks edasi
Natura hindamise tegemist (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-18-529).
3.2 KSH eelhinnangu peatükis 5.1.5 on toodud, et detailplaneeringu algatamistaotluse
materjalide kohaselt ei ole Natura 2000 elupaigatüüpide alale hooneid ega rajatisi ette nähtud,
kuid elupaigatüüpide alale on määratud hoonestusala. Hoonete või rajatiste ehitamine
elupaigatüüpide alale killustaks Natura ala terviklikkust ja mõjutaks ala kaitse-eesmärke
negatiivselt. KSH eelhinnangu peatükis 2 on toodud, et planeeritaval alal olemasolevate
hoonete ehitistealune pind on umbes 1723m2 (täpselt ei ole teada, sest osa hooneid ei kajastu
EHRis), planeeringuga nähakse ette Vaino ja Taneli kinnistule kokku ehitusõigust kuni
2500m2.
2
Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on Vainu katastriüksus hoonestatud 11 ehitisega,
planeeringuga määratakse lubatud ehitiste arvuks kokku 12, millest 4 põhihoonet (elamu- ja
majutushooned) ning ülejäänud neid teenindavad abihooned. Moodustuval Taneli maaüksusel
asub praegu 2 ehitist ning võimaldamaks ühtse kompleksi loomist alal, on kavandatavale
krundile lubatud kokku kuni 6 ehitist, millest 1 põhihoone, 1 suurem abihoone ning 4
väiksemat abihoonet. Detailplaneeringuga on kogu lubatud ehitiste alune pind krundil pos
1 1500 m2 ja krundil pos 2 600 m2. See tähendab, et planeeringulahenduses on kavas näha ette
täiendavat hoonestust, mis põhimõtteliselt võib ulatuda ka elupaigatüüp 9080 alale. Märgime,
et tulenevalt PlanS § 6 p-st 5 on krundi hoonestusala puhul tegemist planeeringus määratud
krundi piiritletud osaga, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi.
KSH eelhinnangus on aga jõutud järeldusele, et arvestades, et kinnistutel on olemasolev
hoonestus ja ehitusõigus, on planeeringulahenduse koostamisel võimalik ebasoodsat mõju
Natura 2000 kaitse eesmärkideks olevate liikide ja ökosüsteemidele vältida. Kõigi
seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja kaitseala valitseja ettekirjutuste
täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ette
näha. Rahandusministeerium märgib, et kehtiva kohtupraktika (vt nt Riigikohtu lahendid 3-3-
1-56-12, p 14 ja 3-3-1-88-15, p 32) kohaselt, võib igasugune tegevus Natura alal, sh ka
konkreetse Natura ala sees asuva elupaiga kõrval toimuv tegevus mõjutada negatiivselt Natura
ala kaitse-eesmärke. Seetõttu peab eelhinnangust (ja selle alusel kujundatavast
planeeringulahendusest) selguma, millist mõju võib nii olemasolev (ebaseaduslik) hoonestus
kui ka planeeritav hoonestus Natura ala kaitse-eesmärkidele avaldada ja kuhu täpselt ning
millistel tingimustel võib täiendavat hoonestust ilma Natura ala kaitse-eesmärke kahjustamata
rajada.
3.3 Detailplaneeringuga moodustatav krunt pos 2 ja sellele määratud hoonestusala jääb suures
osas ka ranna ehituskeeluvööndisse ning valdavas osas metsamaa kõlvikule. Lahemaa
rahvuspargi kaitse-eeskirja § 23 lõike 1 punkti 1 kohaselt on piiranguvööndis keelatud hoonete
püstitamine metsamaal. Keskkonnaamet on selgitanud oma 30.07.2021 nr 6-2/21/12417-3
kirjas, et lähtuvalt kaitse-eeskirja § 23 lõige 1 punktist 1 ei saa hoonestusala kavandada
metsamaa kõlvikule. Keskkonnaamet lisas, et maakatastri andmetel esineb Vainu maaüksusel
metsamaad 1,21 ha ja Taneli maaüksusel 5119 m2. Keskkonnaamet on leidnud välitöö käigus
piiritletud alal (1,34 ha) kasvamas metsa. Lõunaosas (endise vana takseeri järgi eraldise 2 ja
3 vahel) on looduslik metsata häil, kus kasvavavad üksikud noored puud. Keskkonnaamet on
30.07.2021 kirjas nr 6-2/21/12417-3 joonisel tähistanud vaatluse tulemusena leitud metsaala,
kuhu ei saa hoonestusala planeerida.
Eeltoodust tulenevalt palume Keskkonnaameti hinnangut, kas Rahandusministeeriumile
esitatud planeeringulahenduses lubatud hoonestusala paiknemine vastab planeeringualal
kehtivate looduskaitselistele piirangutele, sh õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning kas
KSH eelhinnangus toodud järeldus, et planeeringuga kavandatav ei põhjusta ebasoodsat mõju
Natura ala kaitse-eesmärkidele ja konkreetse elupaigatüüpidele on asjakohane ja piisav.
4. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 2.1. on toodud, et Vainu kinnistul asub Vainu
väikesadam, mille koosseisu jäävad muulid, paadisild, slipp, ujuvkaid ja poomid. Vainu
väikesadama koosseisu kuuluvate sildumisrajatiste välja ehitamine on toimunud Kuusalu
Vallavolikogu 18.12.2003.a otsuse nr 100 "Detailplaneeringu kehtestamine Vaino II
kinnistul" alusel.
3
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1.2. on märgitud, et Vainu kinnistul on registreeritud
sadam. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 391 lõike 1 kohaselt puudub
sadamas veekogu kallasrada. Lähtudes eelnevast katkeb Vainu kinnistu juures kallasrada ning
möödapääs sadamast on võimaldatud juba olemasolevalt jalgrajalt, mis kulgeb paralleelselt
Taneli kinnistuga, jäädes riigile kuuluvale Männiala kinnistule.
Märgime, et tulenevalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 118 lõike 5 punktist 1 puudub
veekaitsevöönd veekogu kalda- või rannaaladel õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda-
või rannakindlustuse alal. VeeS eelnõu seletuskiri lk 25 selgitab, et sadamaala, kalda- või
rannakindlustuse ala, supelrand ja supluskoht on piirkonnad, kus inimtegevus veepiiril on
vältimatu, ja inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju veele on vähendatud muul viisil kui
veekaitsevööndis majandustegevust piirates. Õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või
rannakindlustuse ala, supelranna või supluskoha all mõeldakse ala, mis on sellisena
määratletud planeerimisprotsessis.
Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 23 lõike 5 kohaselt ei laiene ranna ja kalda
ehituskeeluvööndi ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud
üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele.
Hetkel kehtiva Vainu II detailplaneeringu on antud ehitusõigus teisaldavata ujuvsilla
rajamiseks (lisa 3). Vainu kinnistu sadama rajamiseks on algatatud Kuusalu Vallavolikogu
12.05.2021 otsusega nr 19 Andineeme küla Vaino ja selle lähiala detailplaneering. Kuivõrd
Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla
üldplaneeringuga ei ole planeeritavale alale sadamat või sadamarajatisi kavandatud,
menetletakse Vaino ja selle lähiala planeeringut kui üldplaneeringut muutvat
detailplaneeringut.
Eeltoodust tulenevalt palume Keskkonnaameti hinnangut, kas Vainu kinnistul olevate
sadamarajatiste olemasolu, mis on püstitatud eelneva planeerimisprotsessita tähendab
automaatselt, et Vainu kinnistul asub sadam, mistõttu tulenevalt VeeS § 118 lõike 5 punktist
11 puudub veekaitsevööndit ja KeÜS ) § 391 lõikest 1 kallasrada või kas Vainu maaüksusel
olevaid sadamarajatisi saab lugeda sadamaks VeeS ja KeÜS tähenduses peale Vaino ja selle
lähiala detailplaneeringu kehtestamist.
5. Täiendavalt eelnevale märgime, et Rahandusministeeriumile heakskiidu andmiseks esitatud
detailplaneeringulahenduse algatamisel ja KSH eelhinnangu koostamisel hõlmas esialgu ka
tänaseks päevaks eraldi (12.05.2021 otsusega nr 19) algatatud Vainu kinnistu ja selle lähiala
detailplaneeringu ala, ehk Vainu kinnistul olevaid sadamarajatisi ja selle juures olevat
mereala. Kehtiva kohtupraktika kohaselt (vt nt Euroopa Kohtu otsuseid asjades C-404/09 ja
C-142/07 ning Riigikohtu otsust asjas nr 3-3-1-88-15, p 35, 36.2) tuleb kindlaks tuleb teha
kõik kava või projekti aspektid, mis kas eraldi või koos muude kavade või projektidega
(kumulatiivne mõju) võivad avaldada mõju kaitse-eesmärkidele. Keelatud on nn „salami-
slicing“ – otsuse jagamine väiksemateks osadeks, et vältida mõjude hindamist. Lisaks on ka
Riigikohus rõhutanud, et mitme samaaegse planeerimismenetluse puhul tuleb korrektseks
kaalumiseks teises asjakohases planeeringus sisalduvat silmas pidada (vt Riigikohtu otsus nr
3-3-1-88-15, p 23).
Palume Keskkonnaameti hinnangut, kas selline ühe projekti osadeks jagamine on käesoleval
juhul õiguspärane. Juhul kui Keskkonnaamet peab sellist osadeks jagamist õiguspäraseks,
palume täiendavalt hinnangut sellele, kas kõnealuse heakskiidu andmiseks esitatud
4
detailplaneeringu raames on asjakohaselt arvestatud samaaegselt menetletava Vainu kinnistu
ja selle lähiala detailplaneeringus sisalduvat.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisad:
Lisa 1 – põhijoonis
Lisa 2 – KSH eelhinnang
Lisa 3 – Vainu II DP joonis
Teadmiseks: Kuusalu Vallavalitsus, MTÜ Andineeme Rannad, Magister Morum OÜ
Helen Madison 611 3135
[email protected]
5