Rahandusministeerium Meie 21.10.2022 nr 6-5/024618
[email protected]
Selgitustaotlus
hasartmänguseaduse sätete kohaldamise kohta
(korraldusloa nõue õnnemänguturniiri läbiviimisel
ajutises mängukohas)
Siinne selgitustaotlus tugineb märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 p-le 2 koostoimes sama seaduse §-ga 3 ning lähtub
asjaolust, et Maksu- ja Tolliamet soovib õigusalast selgitust seonduvalt
hasartmänguseadusega, millise seaduse väljatöötaja on Rahandusministeerium.
Konkreetsemalt on siinne pöördumine ajendatud asjaolust, et Rahandusministeeriumi
rahandusteabe poliitika osakond on 26.09.2022 andnud vastuse ettevõtte XX teabenõudele
õnnemänguturniiride korraldamisel korraldusloa nõude küsimuses. Ettevõte edastas vastuse
teadmiseks Maksu- ja Tolliametile.
Eelmainitud vastuse kohaselt peab õnnemänguturniiri korraldajal olema nii tegevusluba kui
korraldusluba. Selle seisukoha õigusliku alusena on vastuses esitatud HasMS § 40 lg 1 ja
HasMS § 22 lg 1 p 1 või 4.
Tutvunud eelmainitud vastusega, on Maksu- ja Tolliametil küsimus:
Kas korraldusloa nõue kehtib ka sellise õnnemänguturniiri puhul, mida korraldatakse
ajutises mängukohas (s.o väljaspool tavapäraseid mängusaale – pubis, rahvamajas,
hotelli konverentsisaalis vmt)?
Maksu- ja Tolliameti senine käsitlus – tuginedes seaduse tekstile ja HasMS eelnõu
seletuskirjale1 – on ülaltoodud aspektis olnud eitav.
Esmalt sedastame vaidluse puudumist alljärgnevas:
a) õnnemänguturniir ei ole üks õnnemängu liike, vaid on õnnemängu korraldamise
vorm;
b) õnnemängu korraldamisel õnnemänguturniiri vormis alalises mängukohas (s.o
paigas, kus järjekestvalt korraldatakse õnnemänge) eeldatakse tegevusluba ja
korraldusluba.
Korraldusloa instituut sisaldub HasMS §-s 22. Sellest asjaolust tulenevalt – kehtestades
HasMS § 22, mida on pidanud seaduseandja silmas (mida reguleerib) HasMS § 40?
1 Kättesaadav Riigikogu veebilehel, eelnõu 216 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9ed55e52-
de24-a938-6ab7-21a30023bd22/Hasartm%C3%A4nguseadus.
Vt täpsemalt https://www.riigikogu.ee/download/4c3ae9f6-1767-f7b1-3506-2c9a9d98bd3f.
Lõõtsa 8a / 15176 Tallinn / Eraklientide nõustamine +372 880 0811 / Äriklientide nõustamine +372 880 0812
[email protected] / www.emta.ee / Registrikood 70000349
HasMS eelnõu seletuskirja lk 10, kus on öeldud, et Õnnemänguturniiri korraldamist
reguleerib § 40, ning lk 32, kust nähtub, et õnnemänguturniiri korraldamisele kehtestatakse
“minimaalne regulatsioon”, viivad arusaamani, et HasMS § 40 „Õnnemänguturniiri
korraldamine“ käib väljaspool alalisi mängukohti korraldatavate õnnemänguturniiride kohta.
Siit edasi ning võttes arvesse, et:
1. HasMS § 40 lg 1 esimeses lauses on toodud vaid tegevusloa nõue (Õnnemänguturniiri
korraldamise õigus on isikul, kellele on väljastatud õnnemängude korraldamise tegevusluba)
ning seal ei ole nimetatud korraldusluba,
2. HasMS § 40 paikneb HasMS 3.peatüki 2.jao 1.jaotises. Vastava jao pealkiri on „Eri liiki
hasartmängude korraldamisel järgitavad erisused“. Vastava jaotise pealkiri on „Erinõuded
õnnemängude, osavusmängude ja loteriide korraldamisele”,
siis Maksu- ja Tolliameti hinnangul õnnemänguturniiri korraldamiseks väljaspool alalist
mängukohta korraldusluba vaja ei ole, st eeldatavate lubade küsimuses on tegemist erisuse
(erinõudega) võrreldes õnnemängu(turniiri) korraldamisega alalises mängukohas.
Lisaks toetavad eeltoodud järeldust järgmised asjaolud:
3. HasMS § 40 lg 2 kohaselt peab korraldaja enne õnnemänguturniiri korraldamist (üldjuhul)
esitama Maksu- ja Tolliametile kirjalikult taasesitatavas vormis teate, millest selguvad:
1) õnnemänguturniiri korraldamise aeg ja koht; 2) millises õnnemängus õnnemänguturniiril
osalejad võistlevad; 3) õnnemänguturniiri reeglid ning võitja väljaselgitamise kord;
4) osavõtutasu suurus; 5) võidufondi suurus, selle arvulise väljendamise võimatuse korral
võidufondi kindlaksmääramise reeglid.
Maksu- ja Tolliameti hinnangul tähendab eeltoodu, et seaduseandja on teadlikult eelistanud
(korraldus)loa instituudile teatamiskohustust, mis ei ole tänases õigusruumis sugugi harv
nähtus. Teisalt vrdl MSÜS § 14 lg 3 p 1, mille kohaselt ei ole teatamiskohustust ettevõtjal,
kelle suhtes kehtib samal tegevusalal loakohustus.
4. Arvestades, et pubis, rahvamajas, hotelli konverentsisaalis vmt toimuv õnnemänguturniir
on valdavalt ühekordne ettevõtmine – viiakse läbi kas konkreetsel õhtul või nädalavahetusel
–, samas kui:
4.1. korraldusluba väljastatakse üldjuhul kuni 20 aastaks (HasMS § 22 lg 3);
4.2. korraldusloa väljastamise taotlust on lubatud menetleda kuni 4 kuud (HasMS § 22 lg 4);
4.3. koos korraldusloa väljastamise taotlusega on vaja esitada valla- või linnavalitsuse kirjalik
nõusolek mängukoha avamiseks (HasMS § 23 lg 2 p 1);
4.4. korraldusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu (HasMS § 23 lg 1 p 8);
4.5. riigilõiv korraldusloa taotluse läbivaatamise eest on 3200 eurot (RLS § 261 lg 1),
siis saab teha järelduse, et korraldusloa instituut on olemuslikult kohane alaliste (püsivate)
mängukohtade suhtes ehk neile, mis paiknevad nn kindlal aadressil – mitte aga
rakendamiseks ajutiste mängukohtade puhul.
Palume siinkohal Rahandusministeeriumilt õigusalast selgitust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Marilin Mihkelson
juriidilise osakonna juhataja
Eero Kosk
[email protected]
2 (2)