dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Rahandusministeerium · 21. oktoober 2022
Viit
1.4-1/8441-1
Registreeritud
21. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ FinanceEstonia
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2022
Vastutaja
Siiri Tõniste (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
10. november 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf72 KB
  • 📎finance_estonia.png
  • 📎FinanceEstonia arvamus_Maksehairete avaldamise juhend_4.7.22.asice404 KB
  • 📎FinanceEstonia pa?ring_Makseha?irete avaldamise juhend_20.10.2022. asice.asice340 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Anu Müürsepp <[email protected]> Saadetud: 21.10.2022 15:04 Adressaat: Pille Lehis <[email protected]>; Merili Koppel <[email protected]> Koopia: Lea Danilson-Järg <[email protected]>; Annely Akkermann <[email protected]>; Evelyn Liivamägi <[email protected]>; Siiri Tõniste <[email protected]>; Thomas Auväärt <[email protected]>; Kilvar Kessler <[email protected]>; <[email protected]>; AKI info <[email protected]>; JM info Shared MB <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; Finantsinspektsioon <[email protected]>; Kaido Saar <[email protected]>; Martin Länts <[email protected]> Teema: FinanceEstonia päring seoses Andmekaitse Inspektsiooni juhendiga „Maksehäirete avaldamine“ Tere! Edastan FinanceEstonia seisukohad ja ettepanekud seoses Andmekaitse Inspektsiooni juhendiga „Maksehäirete avaldamine (edaspidi juhend). Soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et juhendi väljatöötamise protsessi ei saa pidada hea õigusloome tavaga kooskõlas olevaks. FinanceEstonia teeb ettepaneku peatada juhendi rakendamine seniks, kuni juhendi täitmise osas on saavutatud täielik õ igusselgus ning on saadud sisulised vastused FinanceEstonia poolt 04.07. esitatud küsimustele ja kommentaaridele (lisatud kirjale). Samuti teeme ettepaneku korraldada mitmepoolne kohtumine Andmekaitse Inspektsiooni, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni, FinanceEstonia ja teiste turuosaliste esindajatega pidamaks sisulisi arutelusid maksehäirete avaldamise paremaks korraldamiseks ja andmaks turuosalistele võimaluse oma seisukohtade ja praktiliste murekohtade selgitamiseks. Oleme avatud aruteludeks ja jääme tagasisidet ootama. Heade soovidega Anu MüürseppFinanceEstoniategevjuhtmobiil: &#43;372 50 11107 FinanceEstonia Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39, 10134 Tallinn Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Finantsinspektsioon Sakala 4, Tallinn 15030 4. juuli 2022 FinanceEstonia kommentaarid Maksehäirete avaldamise juhendile FinanceEstonia on Eesti finantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada Eesti finantsvaldkonna arengut, innovatsiooni ja teenuste eksporti. FinanceEstonia seisab selle eest, et Eestisse tekiks uusi finantsvaldkonna ettevõtteid, loodaks uusi kõrge lisaväärtusega töökohti ning kohalik kapitaliturg areneks ja pakuks väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Praeguseks koondab FinanceEstonia üle 90 liikme. FinanceEstonia pöördus Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi Inspektsioon) poole paludes enese kaasamist Maksehäirete avaldamise juhendi (edaspidi Juhend) koostamise protsessi ning on tänulik selleks saadud võimaluse eest. Käesolevaga esitab FinanceEstonia esialgsed kommentaarid Juhendi osas. Juhendiga tutvumiseks ja selle kommenteerimiseks antud lühike tähtaeg, mis hõlmas ka puhkuste ja pühade perioodi, ei võimaldanud FinanceEstonial pidada sisulisi arutelusid ja koondada laiapõhjalist tagasisidet. Pöörame tähelepanu, et Juhendiga soovitakse kehtestada olulisi muudatusi kehtivas praktikas ning esitada kehtiva õiguse uusi tõlgendusi, mistõttu ei saa nii lühikest tagasiside tähtaega pidada hea õigusloome tavaga kooskõlas olevaks. Juhendiga planeeritavad P MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu 2 muudatused mõjutaksid väga oluliselt krediidiandjatele pandud kohustuste täitmist vastutustundliku laenamise sh krediidivõimelisuse hindamise osas, kuna maksehäireregister omab väga olulist osa tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku andmeallikana. Läbi vastavate muudatuste saavad ka eeldatavalt negatiivselt mõjutatud tarbijad. Ühelt poolt need, kellel ei esine ega ei ole esinenud maksehäireid, kuna toodud asjaolu tõendamine vajab täiendavaid kontrolle. Teiselt poolt need kellel on või on olnud maksehäired, kuna info varjamise korral ei ole võimalik krediidiandjal hinnata täielikult tarbija maksevõimet, mis võib omada tarbija jaoks negatiivset mõju (nt täiendava krediidi saamise näol, mis süvendab tema makseraskuseid veelgi). Krediidiandjate poolt alternatiivsete meetodite kasutusele võtmine tähendaks olulisi muudatusi krediidivõimelisuse hindamise protsessides. Samuti saaksid mõjutatud võlgnevuste menetlemisega seotud protsessid. FinanceEstonia teeb ettepaneku pikendada tagasiside andmise tähtaega sügiseni ning korraldada peale puhkusteperioodi lõppu mitmepoolne kohtumine Andmekaitse Inspektsiooni, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni, FinanceEstonia ja teiste turuosaliste esindajatega pidamaks sisulisi arutelusid maksehäirete avaldamise paremaks korraldamiseks ja andmaks turuosalistele võimalus oma seisukohtade selgitamiseks. Üldine kommentaar Juhendi struktuuri ja ülesehituse osas on, et Juhend on läbivalt raskesti jälgitav ning arusaamatu on millised on maksehäire info edastaja kohustused ja millised on maksehäire avaldaja kohustused. Samuti on Juhendis kasutatud erinevaid mõisteid, mis teeb üheselt mõistetamatuks, et kelle tegevust reguleeritakse. Ettepanek on korrigeerida Juhendi struktuuri ja ülesehitust ning Juhendisse selgelt kirja panna ja edaspidises Juhendi tekstis ühetaoliselt kasutada vajalikke mõisteid. Alljärgnevalt toome välja omapoolsed kommentaarid ja ettepanekud Juhendi punktide lõikes. Punkt 1. Juhendi eesmärk ja ulatus Ettepanek lisada maksehäire andmete koosseisu isikukood. Reeglina päringu tegemise aluseks on isikukood ning seda kasutatakse maksehäireandmetega koos, sõltumata asjaolust, et see ei pruugi olla alati avalikustatud. Samuti teadaolevalt kontrollib maksehäireregister enne võla avaldamist maksehäirena isiku isikukoodi kasutades vastu rahvastikuregistrit, kas selline isik on rahvastikuregistris registreeritud ja kas ta elab. Ettepanek täiendada kolmanda lõigu esimese lause teist poolt sõnaga „rikkumine“ järgmiselt: / ehk võlasuhte rikkumise all peetakse silmas üksnes lepingulisi rikkumisi./ Nimelt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 mõttes tuleb võlasuhte rikkumiseks pidada üksnes lepingulisi rikkumisi. Samuti ettepanek, et lõiku täiendatakse täpsustusega, et lepingulise suhte alusel tekkinud viivised kuuluvad samuti IKS § 10 mõjualasse. 3 Juhend on maksehäire avaldamise eesmärgina välja toonud isiku finantsilise usaldusväärsuse ehk krediidivõimelisuse hindamise eesmärgi. Selgitame, et see ei saa olla ainukeseks eesmärgiks. IKS § 10 sätestab, et maksehäireid võib avaldada ka „muul samasugusel eesmärgil“. Viimatinimetatud eesmärgi alla kvalifitseerub näiteks maksehäirete pärimine taustakontrolli tegemise eesmärgil. Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse eelnõu teise lugemise seletuskirjale (edaspidi Seletuskiri), siis: „Praktikas kasutatakse võlasuhte rikkumisega seotud infot lisaks krediidivõimelisuse hindamisele ka muudel juhtudel, näiteks isiku usaldusväärsuse hindamiseks tööle kandideerimisel või enne temaga lepingulistesse suhetesse astumist, samuti laenusaajate maksehäirete või üürnike maksevõime kontrollimiseks. Krediidivõimelisuse hindamine on oluline ja kaitseb avalikku huvi, kuid ka muud eelnevalt toodud näited lähtuvad avalikust huvist ning on seetõttu sama kaaluka eesmärgiga.“ Juhend kirjeldab, et on suunatud mh maksehäireandmete avaldajatele (andmetöötlejatele). Palume täpsustada, keda siin mõeldakse avaldaja/andmetöötleja all? Selgitame, et maksehäireandmete avaldajaks on nii võlausaldaja kui ka maksehäireregister. Edaspidi nimetatakse Juhendis maksehäireandmete avaldajat pigem maksehäireregistriks. Seoses sellega, et hetkel tegutsevad maksehäireregistrid on maksehäirena defineerinud üksnes kas juriidilise või füüsilise isiku võla juriidilise isiku ees ehk ei avaldata ühe eraisiku võlga teisele eraisikule, siis ettepanek, et Juhendis selguse huvides toodud asjaolu välja toodaks ka juhul, kui Juhendi eesmärgiks on ka reguleerida ühe eraisiku võlga teise eraisiku ees. Samuti teeme ettepaneku täpsustada Juhendi punktis 1, et kas ka eraisikust võlausaldajal on võimalik võlasuhte rikkumise andmeid avaldada. Punkt 2. Maksehäirete avaldamise alused Toodud punktis väljendub kasutatavate mõistete segadus. Ettepanek on mõistete ühtlustamine, et oleks üheselt arusaadav, kas räägitakse “päringu tegijast” või nagu eespool öeldud “andmete küsijast- saajast”? Edaspidises tekstis on kasutusel ka „andmete pärija“. Samuti ettepanek lisada mõistete hulka maksehäireregister ja maksehäireregistri pidaja. Juhendi punkti 2.1 osas näeme vajadust sätestada, et Inspektsioon eeldab ja käsitleb edastust õiguspäraseks õigustatud huvi alusel. Sealhulgas esitada näiteid, millisel juhul ei ole Inspektsiooni jaoks õigustatud andmete edastus ning mis on võimalikud ulatuslikud ja intensiivsed riived. Juhendis on toodud, et maksehäireregistri poolt andmete avaldamine päringu tegijale toimub IKS § 10 alusel. Isikuandmete töötlemise alused defineerib isikuandmete kaitse üldmäärus. IKS § 10 4 sisustab isikuandmete töötlemise tingimused, kuid ei anna iseseisvat alust lisaks isikuandmete töötlemise üldmäärusele. Sellest tulenevalt palume täpsustada Juhendi 2.2 pealkirja. Punkt 2.3. Andmete avaldamine krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil Punktis käsitletakse andmete avaldamist nii krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kui ka muudel sarnastel eesmärkidel, seega on ettepanek viia pealkiri sisuga vastavusse. Juhendis on hetkel rõhutatult esitatud, et maksehäire avaldamisega ei ole lubatud võlgnikku survestada. Praeguse Juhendi versiooni korral võib tekkida aga hoopis vastupidine olukord, mil võlgnikul tekib võimalus võlausaldaja survestamiseks võlaandmeid mitte avaldama, kokkulepete tegemiseks. Samuti Juhendi punkti 2.3 viimane lõik kirjeldab, et tööandjad ei või kõigi tööle kandideerijate maksehäireid kontrollida; kõne alla võivad tulla töötajad ametikohtadel, kus on rahaline vastutus. Igasugused uudishimust ja isiklikust huvist kantud päringud ei ole lubatud. Selgitame, et finantsasutused müüvad usaldust. Seega on teatud juhtudel ka nendel ametikohtadel, millistega ei seondu otsene rahaline või materiaalne vastutus, põhjendatud taustakontrolli tegemine. Teatud juhtudel on selline taustakontroll ette nähtud ka seadusega, nt krediidiasutuste seadus, kindlustustegevuse seadus jmt. Tööandja vastutava töötlejana saab igakordselt ise hinnata, kas maksehäireandmete pärimine taustakontrollis on põhjendatud või ei. Selliste andmete pärimine võib teatud juhtudel toimuda ka töötaja nõusoleku alusel. Samuti pöörame tähelepanu, et uudishimu ja isiklikust huvist ajendatud päringute tegemise keeld kohaldub mitte üksnes töösuhtes või enne töösuhet maksehäirepäringute tegemisele. Nagu eelnevalt viitasime, siis Seletuskiri sisustab täiendavalt “muud sarnast eesmärki”. Seletuskiri selgitab täiendavalt, et “muu sarnase eesmärgi” välja jätmine seadusest mõjutaks oluliselt paljude ettevõtete tegevust. Juhendis esitatud keeld tööle kandideerija maksehäire kontrollimiseks on vastuolus Seletuskirjas tooduga. Ettepanek on käsitleda Juhendis põhjalikumalt muid sarnaseid eesmärke, sh lähtudes seadusandja tahtest. Samuti toome välja, et võlaandmeid töödeldakse ka erinevates seadustes (krediidiandjate ja -vahendajate seadus, kindlustustegevuse seadus, makseasutuste ja e-raha asutuste seadus jmt) ettenähtud sobivusmenetlustes juhtide ja töötajate sobivuse hindamise eesmärgil. Lisaks lepingu eelsetele päringutele kasutatakse võlaandmeid ka lepingu kestel võimalike makseraskuste korral kliendi nõustamisel olulise infoallikana ja maksevõimehindamisel restruktureerimismeetmete rakendamisel. 5 Punkt 2.4. Andmete edastamise õigusliku aluse kontrollimine Ettepanek täpsustada, kas andmetöötleja selles kontekstis on a) võlausaldaja, kes edastab võlaandmed kolmandale isikule, kes soovib võlgniku kohta maksehäireinfot ja kelleks ei ole maksehäireregister või b) maksehäireregister või c) mõlemad? Kuna edaspidi räägitakse käesoleva punkti all üksnes maksehäireregistrist, siis tekib arusaamatus. Kui peetakse silmas üksnes maksehäireregistrit, siis ettepanek toodu üheselt mõistetavalt kirja panna. Juhendi käesolev punkt kirjeldab, et lisaks on oluline, et IKS § 10 nõuete täidetust kontrollib maksehäireregister enne iga üksikut päringut. See tähendab, et piisavaks kontrollmeetmeks ei saa lugeda seda, kui maksehäireregister palub andmete pärijal juba enne päringute tegemist (nt kasutajakonto loomisel) päringute tegemise eesmärki selgitada. Sellisel juhul ei ole tegemist üksikjuhtumi kontrolliga. Siinkohal toome välja, et peaks arvestama mh asjaoluga, et andmete pärijal kui andmete saajal (data recipient), kes on iseseisev vastutav töötleja, on samuti IKÜM-st tulenev kohustus andmeid, sh maksehäireandmeid koguda üksnes sobiva õigusliku aluse olemasolul ja kindlal eesmärgil. Eeltoodut arvestades peaks olema mõistlik tugineda poolte vahel lepingus fikseeritud andmete pärimise eesmärgile ja õiguslikule alusele, mis ühe ja sama majandustegevuse käigus eeldatavalt igakordselt ei muutu. Samuti toome välja, et krediidiandjad avaldavad maksehäire andmeid massiliselt. Iga üksiku maksehäire õigusliku aluse täiendav kontrollimine ja hindamine ei ole praktikas võimalik, ratsionaalne ega vajalik. Selgitame, et meie hinnangul isikuandmete kaitse seisukohalt ei anna see mingit lisandväärtust, kui maksehäireregister saab krediiditaotluse numbri ja kuupäeva, sest lepingute saatmiseta ei ole võimalik maksehäireregistril neid andmeid millegi vastu kontrollida. Samuti selleks, et hinnata lepingu sõlmimise õiguspärasust on vajalik ka ettevõtte protsesside põhjalik tundmine. Ulatuslike lepingu sõlmimise aluseks olevate isikuandmete edastamine oleks vastuolus isikuandmete töötlemisel nõutava minimaalsuse printsiibiga, kui maksehäireregister peab isikuandmete töötlemiseks hakkama veel rohkem isikuandmeid töötlema. Samuti selgitame, et igasugune täiendav teave kliendi kohta on käsitletav pangasaladusena. Eraldi küsimus on selles, kuidas saab üks andmetöötleja sisuliselt hinnata, kas teise andmetöötleja poolt määratud õiguslik alus andmete töötlemiseks on õige või mitte? Sellist hinnangut saab meie hinnangul anda üksnes järelevalveasutus ehk Andmekaitse Inspektsioon. Samuti maksehäireregistri pidajalt ei saa eeldada, et tal oleks pädevus võlgnevuse alusdokumente hinnata. Lisaks on see tohutult koormav arvestades, et hetkel edastatakse võlgnevuse informatsiooni massedastusena. Juhendis kirjeldatu on manuaalne tegevus, kuid enamus andmepäringuid toimub 6 automaatselt. Selliselt tõuseks maksehäireregistri teenuse kasutamise hind märgatavalt ning seetõttu eeldatavalt ka krediidi hind lõpptarbijale. Ettepanek on, et krediidiasutuste, krediidiandjate ja -vahendajate puhul seisneks õigusliku aluse kontroll kohustus ega andmete pärijal suuta tõendada, et õiguslik alus (ja veelgi enam kohustus) andmete pärimiseks on olemas (nt logide ja süsteemis olevate taotluste näol) ning nõue reguleerida andmete edastusprotsess pooltevahelises lepingus. Punkt 2.5. Andmete õigsuse kontrollimine Üldiselt oleme arvamusel, et käesolevas Juhendi punktis toodud niivõrd laiaulatuslik tõendamiskoormise panemine andmete avaldajale ei ole meie hinnangul põhjendatud. Registripidaja ei ole kohus, kel on õigus tõendite pinnalt hinnata nõude olemasolu. Samuti laiaulatuslik andmete avaldamine võib kahjustada ning riivata kolmandate asjasse mittepuutuvate isikute õigusi. Antud punkti esimeses lõigus on kasutusel mõiste võlaandmete avaldaja. Eelnevalt toodud mõistet Juhendis kasutusel ei ole. Võlaandmete avaldajaks saab olla nii võlausaldaja ise kui ka maksehäireregister, samuti võib võlaandmeid avaldada volitatud töötleja, kes tegutseb võlausaldaja nimel. Kui toodud punktis on silmas peetud ka võlausaldaja poolt võlaandmete edastamist maksehäireregistrile, siis palume see välja tuua, kuna praktikas räägitakse pigem võlausaldaja poolt maksehäireregistrile võlaandmete edastamisest, mitte võlaandmete avaldamisest maksehäireregistrile. Juhend selgitab, et maksehäireregister võib pangasaladuse saada vaid siis, kui lepingus on punkt maksehäireregistrile kui kolmandale isikule edastamise kohta (KAS § 88 lg 3 p 2). Selgitame, et KAS § 88 lg 3 p 2 sätestab, et krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus kolmandale isikule, kui klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku. Selgusetuks jääb, mida on mõeldud „kui lepingus on punkt maksehäireregistrile kui kolmandale isikule edastamise kohta“? Millist isikute vahelist lepingut siin silmas peetakse? Pangasaladust saab avaldada krediidiasutus üksnes kliendi selgesõnalise nõusoleku alusel ja seda nõusolekut ei saa võtta ühe punktina lepingus. Juhend toob välja, et kui võlasuhe on kaetud pangasaladusega, siis ei võiks maksehäireregistrile üldse infot selle võlasuhtega seonduvalt edastada. Selgitame, et KAS § 88 lg 2 p 4 sätestab, et pangasaladusena ei käsitleta teavet kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees. Seega sellise info edastamine maksehäireregistrile on õigustatud ega riku seadust. 7 Juhendi kohaselt, kui maksehäireregistril siiski pole õigust pangasaladusele juurde pääseda, st võlgnikuga sõlmitud lepingut saada, siis peab ta vähemalt kontrollima ja fikseerima, mis kuupäeval leping sõlmiti, lepingu nr jms. Meie hinnangul ei ole lepingu sõlmimise kuupäeva avaldamine asjakohane info. Pangasaladuse kontekstis on ka antud info käsitletav pangasaladusena. Silmas tuleb pidada, et kui vaidlus jõuab Andmekaitse Inspektsiooni, siis võib inspektsioon IKÜM-i ülimuslikkusest artikli 58 lg 1 p e alusel ka pangasaladusele juurde pääseda. Lähtudes toodust, siis on Inspektsioonil õigus pangasaladusena käsitletavat infot pärida krediidiasutuselt, mitte registripidajalt. Punkt 2.6. Andmete avaldamise aeg Oleme arvamusel, et Juhendi toodud osa ja selgitus ei ole kooskõlas IKS § 10 toodud õigusega maksehäireandmeid töödelda kuni viis aastat. Tuleks lähtuda, et selle punkti alusel on õigus kuni 5 aastat töödelda, kui tegemist ei ole isikut liigselt kahjustava andmetöötlusega. Ebakorrektne on võtta eeldus, et maksehäire avaldamine de facto on koheselt isikut kahjustav tegevus, see ei ole kooskõlas sätte mõttega. Sellisel juhul ei oleks võimalik põhimõtteliselt ühtegi maksehäiret avaldada seaduses sätestatud 5 aastase perioodi p uhul. Alternatiivselt, kui Inspektsioon on siiski seisukohal, et maksehäire avaldamine koheselt on kahjustav tegevus ning igakordselt tuleb kaaluda iga maksehäire puhul, tuleks näha ette detailsem juhend õiguste hindamiseks, mis näitlustaks komponentide olulisust võrrandis kui ka tooks välja nendega seotud avaldamise tähtajad. See aitab vältida hilisemaid vaidlustusi. Krediidiandjad avaldavad maksehäirete andmeid massiliselt. Iga üksiku maksehäire avaldamise aja hindamine lähtuvalt Juhendis kirjeldatust ei ole praktikas võimalik. Samuti ei ole selge, kelle ülesanne selline hindamine oleks – kas andmete edastaja või andmete avaldaja. Selgitame, et aegumise osas tuleb kindlasti arvestada ka sellega, et aegumine võib teatud perioodiks peatuda, sellest tulenevalt pole põhjendatud Juhendis „reeglite“ nimetamine ja kirjeldamine. Reegel peaks kohalduma kõigi analoogsete juhtumite osas, maksehäire aegumine sõltub aga väga mitmetest asjaoludest, mistõttu selle pikkus võib olla väga erinev. Kuna aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse 10.ptk (TsÜS) ning Juhend ise aegumist reguleerida ei saa, siis ettepanek, et Juhendis oleks üksnes kirjas, et ilmselgelt aegunud nõuet ei tohi avaldada. Aegumistähtaegade puhul on palju erisusi ning aegumisega seonduvaid asjaolusid hinnata või aegumise kohaldamise vaidlusi saab lahendada kohtus – see on kohtu pädevuses. Teeme ettepaneku aegumise selgitamisel juhendis viidata üksnes seadusele ning vältida võlgnike koormamist erinevate linkidega, mis võivad ajas muutuda. 8 Selgitame, et sissenõutavaks muutumisega (võlgnevuse alguse kuupäev), võib juhtuda, et võlausaldaja saab õiguslikult tagatud nõuet maksma panna oluliselt kauem. Lisaks tekitavad küsimusi Juhendis välja toodud kriteeriumid, näiteks millal on võlausaldaja ponnistused ja aktiivsed sammud võla sissenõudmiseks piisavad, kas näiteks kirjade saatmine ja helistamine on piisav. Juhendis on nimetatud, et maksimaalses määras võlaandmete avaldamine on lubatud vaid kõige tõsisemate võlakohustuste rikkumiste korral. Tegemist on äärmiselt subjektiivse määratlusega, mis ei anna praktikas selget toimimise juhist. Eraldi pöörame veel tähelepanu antud punkti üksikutele osadele. Juhend ütleb, et kuna kohustuse rikkumine ei ole isikut püsivalt negatiivselt iseloomustav fakt, siis ei tohi selle kohaseid isikuandmeid töödelda (sh koguda, säilitada ja edastada) tähtajatult. Lühike viivitus võlakohustuste täitmisel võib tuleneda mõjuvatest põhjustest ning olukorras, kus rikkumine koheselt heastatakse, oleks isiku järgmise viie aasta jooksul ebausaldusväärse lepingupartnerina kajastamine ilmselt ebamõistlikult kahjustav. Isiku ülemäärane kahjustamine tuleb kõne alla, kui tegemist on ühekordse lühikese viivitusega. Kui aga isikul on selliseid viivitusi mitmeid, võib hinnata, et ka selliste maksehäireandmete avaldamine on põhjendatud. Seetõttu on IKS-s sätestatud võlaandmete töötlemise tähtaeg, ehk keelatud on töödelda andmeid, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud vähem kui 30 päeva või rohkem kui viis aastat. Kuna IKS mõte on juhendis eksitavalt sõnastatud, siis ettepanek muuta sõnastust järgnevalt: „Seetõttu on IKS-is sätestatud võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete (edaspidi: võlaandmed) kolmandatele isikutele avaldamise aeg – keelatud on töödelda andmeid, kui lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva ning kohustuse rikkumise lõppemisest (võla tasumine) on möödunud rohkem kui viis aastat.“ - Võlaandmete avaldamine, kui võlg on tasumata ning nõue pole aegunud Mida pikema aja jooksul toimub isikuandmete töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus (vt RKHKo, 21.12.2011, nr 3-3-1-70-11, p-d 21- 22). Võlaandmete töötlemise näol ei ole tegemist mitte ainult majanduslike, vaid ka andmesubjekti eraelu puutumatuse seisukohalt kaalukate asjaoludega. Välistatud ei ole siinjuures see, et ka enne võlaandmete maksimaalse tähtaja saabumist võib andmete edastamine olla andmesubjekti õigustatud huve ülemäära kahjustav. Selgitame, et kõnealuses punktis räägitakse võlaandmete avaldamisest sellisel juhul, kui võlg on tasumata. IKS sätestab võlaandmete maksimaalse ehk 5 aastase avaldamise tähtaja üksnes selliseks puhuks, kui kohustuse rikkumine on lõppenud. 9 Asjakohasteks kriteeriumiteks osutuvad tavaliselt maksehäire suurus, selle tekkimise aeg, isiku üldine maksekäitumine ehk tema ülejäänud maksehäirete arv, võlgniku suhtlus võlausaldajaga nõude sissenõudmise ajal (püüdlus teha osamakseid, jõuda kompromissile või vastupidi võlgnevuse tasumisest kõrvalehoidmine), aga ka võlausaldaja ponnistused võla sissenõudmiseks (vt täpsemalt alapeatükki 2.7). Selgitame, et “selle tekkimise aeg” kriteeriumina arvestamine ei ole ajakohane, kuna võlg tekib siis, kui isik ei täida tähtajaks oma lepingulist/rahalist kohustust. Seega tuleb iga maksehäire avaldamise aeg määrata konkreetse rikkumise ja andmesubjekti üldiselt kirjeldavate omaduste pinnalt, kusjuures andmetöötleja peab olema valmis andmete avaldamise pikkust põhjendama. Võlaandmete avaldamine maksimaalses määras viie aasta jooksul on lubatud vaid kõige tõsisemate võlakohustuste rikkumiste korral. Selgitame, et selline piirang ei täida vastutustundliku laenamise kohustuse põhimõtet. Palume selgitada, milline on Inspektsiooni hinnangul “kõige tõsisem võlakohustuse rikkumine”? - Võlaandmete avaldamine, kui võlg jäeti tasumata, kuid nõue aegus 3 aasta jooksul Oleme arvamusel, et siinkohal ei saa antud kohustust panna üksnes kande avaldajale, kuivõrd ka isik ise peab vastutama ja huvituma oma täitmata kohustuste eest, see aitaks kaasa võlgnike poolsele vastutustundlikumale käitumisele ning oma krediidivõime õigemale hindamisele. Olles teadlik võimalikest võlgnevusse jäämise riskidest ja tagajärgedest soodustaks see kergekäeliselt kohustuste võtmise vältimist. Kuna IKS § 10 kontekstis kuuluvad avaldamisele lepingulised nõuded, on nende aegumistähtajaks reeglina kolm aastat (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1). Seega olukorras, kus võlg jäeti tasumata, kuid nõue aegus kolme aasta jooksul, on võlaandmeid IKS § 10 kohaselt õigustatud avalikustada aegumise tähtaja jooksul, millele võib IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt lisanduda maksimaalselt viis aastat (nn 3 + 5 reegel). Meie hinnangul, kui isik ei ole 3 aasta jooksul (tahtliku rikkumise korral 10 aasta jooksul) oma võlga tasunud, siis võiks hinnata, et sellise võla avaldamine maksimaalse võimaliku tähtaja jooksul on reeglina põhjendatud ega kahjusta isikut ülemäära. Punkt 2.7. Andmesubjekti ülemäärase kahjustamise keeld Terves kõnealuses punktis ei ole arvestatud sellega, et enamikel juhtudel edastatakse maksehäired maksehäireregistrisse automaatse masinliidestuse kaudu, mistõttu ei ole iga üksiku maksehäire puhul ülemäärase kahjustamise hindamine praktiliselt võimalik. Arvestades maksehäireregistris avaldatud andmete mahtu muutuks iga üksiku maksehäire hindamine ka ebamõistlikult kulukaks, mis 10 avalduks registri teenuseid kasutavale kliendile (vt ka krediiditeabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus). Juhendi kohaselt tuleb maksehäire avaldada igal juhul nii, et selgelt on eristatud ja välja toodud iga põhivõla suurus. Juhendis ei ole põhjendatud, miks tuleb eristada põhivõlga ja kõrvalnõudeid. Krediidivõimelisuse hindamisel võetakse arvesse võlgnevuse rahalist suurust tervikuna ja võlgnevuse olemasolu fakti. Seega ei ole selge, millist eesmärki kannab põhivõla ja võlgnevuste eristamine. Nii põhiosa kui kõrvalnõuded tekivad lepingu või seaduse alusel olles täpselt samavõrra legitiimsed nõuded. Kui andmesubjekt on jäänud võlgu, siis ei ole teda kuidagi enam kahjustav see, kui avaldatakse kogu võlgnevuse summa. Pigem avaldatakse rohkem ja detailsemaid andmeid, mis omakorda ei ole kooskõlas andmete töötlemise minimaalsuse põhimõttega. Samuti võib võlgnevuse osade eristamine kahjustada vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamist saates võlgnikule ja ka krediidivõime hindajatele ja teistele huvitatud osapooltele vastaka sõnumi võlgnevuse olemusest, jättes mulje, et kõrvalnõuded on kuidagi vähem tähtsad. Punkt 2.7.1 Võlga iseloomustavad asjaolud – võlgnevuse piirmäär Inspektsiooni hinnangul ei peaks sarnaselt maksuvõlgade regulatsiooniga (MKS § 14 lg 5) maksehäireregistrisse jõudma väiksemad kui 100 euro suuruse põhivõlaga võlgnevused. Palume selgitada, millel see Inspektsiooni hinnang tugineb – ehk miks Inspektsioon arvab, et põhjendatud on üksnes 100 eurose põhivõlaga maksehäirete avaldamine? Selgitame, et 100 euro piirmäär põhivõla avalikustamisele ei ole põhjendatud, arvestades seda, et paljude krediidiasutuste, krediidiandjate ja -vahendajate poolt pakutavate krediiditoodete kuumaksete põhiosad võivad olla oluliselt alla 100 euro. Selle piirmäära alt jäävad näiteks välja väga paljud keskmise või väiksema suurusega laenude osamaksed, mida tasutakse annuiteetgraafiku alusel. Graafiku esimeses pooles on tasutav põhiosa suurus väiksem, mistõttu läheb ka rohkem aega, et see 100 eurone põhiosa võlgnevus koguneks. Samuti võivad väiksema põhiosa kuumaksega olla väikelaenud, krediitkaardid, järelmaks jms. Nii kõrge piirmäära korral tekib olukord, kus võlausaldajal on võlgnetavate osamaksete arvu tõttu õigus leping üles öelda, kuid võlgnevuse info avaldamiseks maksehäireregistris veel õigust ei ole. Ühtlasi ei ole Juhendis põhjendanud, miks tõmmatakse paralleele maksuvõlgade regulatsiooniga, kuivõrd vastutustundlik laenamine ja krediidivõimelisuse hindamine on oma olemuselt maksuvõlgade sissenõudmisest erinevad. Kokkuvõtlikult – kui tegemist on aastate taguse väikese võlaga ning see on ainus võlgniku võlg, siis seda suurem on riive võlgniku õigusele ja ülemäärane kahjustamine on väga tõenäoline. Pöörame tähelepanu, et antud juhul tuleb kindlasti vaadata ka seda, kui pikka aega see võlg eksisteeris. Kui isik ei ole seda väikest võlga aastate kaupa tagasi maksnud ja pigem tema käitumine näitab, et ta on 11 võla tasumisest eemale hoidnud ega pole teinud koostööd võlausaldajaga, siis sellisel juhul saab asjaolusid arvestades hinnata, et ka sellise väikese ühekordse, kuid pikka aega tasumata võla avaldamine teatud aastate jooksul on põhjendatud. Ettepanek on jätkata maksehäirete avaldamist täna turul kehtivate parameetrite alusel, milleks on : • võlgnevus on vähemalt 30 eurot; • võlgnevus võib koosneda põhinõudest ja kõrvalnõuetest, mis avaldatakse ühe võlasummana; • lepingu rikkumine on kestnud vähemalt 45 päeva (s.t. ei kehti eeldus, et minimaalselt piirmääraks kehtestatud summa peab olema olnud võlgnevuses 45 päeva); • võlgnevuse esimeseks päevaks on maksepäevale, millal makse jäi tasumata, järgnev päev. Punkt 2.7.1. Võlga iseloomustavad asjaolud - võlgnevuste arv Ülemäärase kahjustamise hindamisel on oluline ka võlgnevuste arv – kui ühes maksehäireregistris on inimese kohta vaid üks võlgnevus, on tõenäoline, et võlgu jäämine ei ole seda inimest püsivalt iseloomustav käitumine ja maksehäire avaldamine või aastaid avaldamine on inimest sellisel juhul ülemäära kahjustav. Juhime tähelepanu, et see on olemuslikult vastuoluline lähenemine. Jättes maksehäire avaldamata põhjendusel, et rohkem maksehäireid isikul ei ole, siis ei olegi võimalik ühtegi maksehäiret avaldada, rääkimata sellest, et moodustuks ülevaade inimese mitmetest võlgnevustest ja seeläbi ka maksekäitumisest. See võlgnevus võib olla väga suures summas või väga pikka aega kestnud. Punkt 2.7.2. – Võlgnikku iseloomustavad asjaolud Võla tasumise aeg – inimene maksis võla kohe peale maksehäire avalikustamist ära, sest sai võlgnevusest teada alles maksehäire avalikustamisel või uue laenu taotlemisel, kus selgus, et tal on maksehäire. Käesoleval juhul jääb selgusetuks põhjendus, et võlgnik saab võlast teada alles maksehäire avalikustamisel? Kui isik jätab tähtaegselt oma rahalise kohustuse täitmata, siis ta ka mõistab, et tekib võlg. Kui siin peetakse silmas sellist olukorda, kus võlgnik on näiteks ekslikult tasunud väiksema summa, siis võiks siin sellise näite ka tuua. Vastupidisel juhul võib siit jääda mulje, nagu tegemist oleks üsna tavalise olukorraga. Tegelikult on tegemist praktikas pigem väga erandliku olukorraga. Samuti toome välja, et antud punktis toodud kriteeriumite hindamine lähtub käsitsi teostatavatest protsessidest vastupidiselt sellele, et reaalselt toimub maksehäirete avalikustamine automaatsete protsessidena. Iga maksehäire igakordne sisuline hindamine ei ole praktikas võimalik. Samuti jääb selgusetuks, kuidas võtta maksehäire andmete avalikustamise hetkel arvesse võla tasumise aega, kui see ei ole teada (kuivõrd maksehäiret avaldatakse võla kohta). 12 Võlgniku käitumine – kas ta on teinud võlausaldajaga koostööd ja pakkunud välja võimalusi võla tasumiseks, sh püüdnud võlga osamaksetena tasuda. Ettepanek lisada „või aktsepteerinud võlausaldaja poolt tehtud ettepanekuid võla osade kaupa tasumiseks“. Punkt 2.7.3. Võlausaldajat iseloomustavad asjaolud Käesoleva Juhendi punkti osas selgitame, et jõupingutuse kriteeriumiks ei saaks alati olla kohtusse pöördumine, kuna iga asja puhul ei pruugi see olla finantsiliselt mõistlik. Samas see ei tohiks pärssida võlgnevuse avaldamist, kui kohtuväliselt on üritatud nõuet sisse nõuda, nt nõudekirja, inkasso vms viisil. Juhendi punkt kirjeldab, et samuti on oluline, kas võlausaldaja on eksinud võlgniku andmetega nii, et võlgnik ei ole võlausaldaja teateid võlausaldajast tulenevatel põhjustel kätte saanud (nt vigased kontaktandmed). Kui Inspektsioon peab põhjendatuks tuua siin välja selline võlausaldajaga seotud asjaolu, siis tuleb ka võlgniku juures märkida, et arvestada tuleb ka sellise situatsiooniga, kus võlgnik on võlausaldajale teadlikult esitanud ebaõiged kontaktandmed või jätnud võlausaldajale teavitamata kontaktandmete muutumisest, millisel juhul ei olegi võlausaldajal võimalik võlgnikuga kontakteeruda. Punkt 2.8. Andmesubjekti teavitamine võlaandmete avaldamisest Käesoleva juhendi punkti alusel on kohustus, et võlaandmete avaldamise teavitusele tuleb lisada ka vastava maksehäireregistri andmekaitsetingimused. Leiame, et kuivõrd maksehäireregistri pidaja on ise vastutav töötleja ning on ise kohustatud täitma subjekti teavitamise kohustuse. Seejuures ei pruugi võlausaldajal olla vahetut ligipääsu maksehäireregistri ajakohastatud andmekaitsetingimustele. Andmekaitsetingimuste edastamise koormuse panemine krediidiandjatele on ebaproportsionaalne ja kätkeb endas muu hulgas riski, et andmesubjekt saab mitteajakohased andmekaitsetingimused, sest ajakohastatud tingimused ei ole veel krediidiandjani jõudnud. Punkt 2.9. Täiendavad kaitsemeetmed Juhendis on ühe võimaliku kaitsemeetmena nimetatud andmesubjekti üldine ja tingimusteta nõudeõigus töötlemise lõpetamiseks. Maksehäire andmete kontekstis ei ole tegemist asjakohase meetmega. Võlaandmete puhul on tegemist andmetega mille avaldamist eeldatavalt andmesubjekt ei soovi. Kui nende andmete eemaldamine oleks väga lihtne siis muutuks kogu register ebausaldusväärseks, kasutamatuks ning kaotaks oma eesmärgi, milleks on muu hulgas ka vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmine. Ühiskonna vaatest on tegemist olulise ja kaaluka huviga, mille kaitse peab olema tagatud. Ka Juhendis on välja toodud, et teiste isikute kaitset halbade tehingute eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset. 13 Punkt 3. Andmesubjekti õigused ja andmetöötleja kohustused maksehäire avaldamise ajal Juhendis sisaldub väide, et isikuandmetega seotud taotlusi saab esitada vaid enda andmete kohta. Palume selgitada kas see tähendab, et volituse alusel taotluste esitamine ei ole võimalik? Ettepanek on lisada Juhendisse viide või soovitus pöörduda vastuväidetega esmajärjekorras võlausaldaja poole. Vaid võlausaldajal on täielikud andmed võlgniku ja võla kohta ning võimalus maksehäire avaldamise õiguspärasust hinnata. Praktikas pöördub ka registripidaja pärast vastuväite saamist võlausaldaja poole. Lugupidamisega /allkirjad digitaalselt/ Kaido Saar FinanceEstonia juhatuse esimees Martin Länts FinanceEstonia krediidiandjate töögrupijuht Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht FinanceEstonia Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39, 10134 Tallinn Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Finantsinspektsioon Sakala 4, Tallinn 15030 20. oktoober 2022 FinanceEstonia päring seoses avaldatud Maksehäirete avaldamise juhendiga Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi Inspektsioon) kinnitas 03.10.2022 juhendi Maksehäirete avaldamine (edaspidi Juhend). Juhendi väljaandmisest teavitas Inspektsioon enda veebilehe vahendusel 06.10.2022 (https://www.aki.ee/et/uudised/andmekaitse-inspektsioon-andis-valja- maksehairete-avaldamise-juhendi). Käesolevaga soovib FinanceEstonia esitada enda seisukohad, mis puudutavad vastuvõetud Juhendit. 1. FinanceEstonia kaasamine FinanceEstonia on seisukohal, et kuigi Inspektsioon on nii enda pressiteates kui ka Juhendis viidanud, et “Juhendi valmimisse oli kaasatud muu hulgas MTÜ FinanceEstonia, kes aitas seisukohti ühtsemaks kujundada ning selgesõnalisemalt esitada,” ei ole FinanceEstoniat tegelikkuses sisuliselt kaasatud. P MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu 2 Selgitame, et FinanceEstonia pöördus ise Inspektsiooni poole paludes enese kaasamist Juhendi koostamise protsessi ning edastas omapoolsed esmased kommentaarid Juhendi osas Inspektsioonile 04.07.2022. FinanceEstonia pööras omapoolses seisukohas tähelepanu asjaolule, et Juhendiga tutvumiseks ja selle kommenteerimiseks antud lühikese tähtaja tõttu – 10 tööpäeva suvisel puhkuste perioodil - ei olnud võimalik pidada sisulisi arutelusid ja koondada laiapõhjalist tagasisidet. Samuti tõime välja, et kuna Juhendiga sooviti kehtestada olulisi muudatusi kehtivas praktikas ning esitada kehtiva õiguse uusi tõlgendusi, ei saa pidada hea õigusloome tavaga kooskõlas olevaks nii lühikese tagasiside tähtaja andmist. FinanceEstonia tegi ettepaneku pikendada tagasiside andmise tähtaega sügiseni ning korraldada peale puhkusteperioodi lõppu mitmepoolne kohtumine Andmekaitse Inspektsiooni, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni, FinanceEstonia ja teiste turuosaliste esindajatega pidamaks sisulisi arutelusid maksehäirete avaldamise paremaks korraldamiseks ja andmaks turuosalistele võimalus oma seisukohtade selgitamiseks. Inspektsiooni poolt toodud ettepanekule tagasisidet ei saadud. Samuti ei pärinud Inspektsioon täiendavat infot ega selgitusi FinanceEstonia poolt Juhendi kommentaaride osas. Siinkohal ei saa FinanceEstonia nõustuda Inspektsiooni poolse väitega, et FinanceEstonia oleks olnud kaasatud Juhendi valmimisse, millest tulenevalt ei saa täita Juhend oma eesmärki, kuna FinanceEstonia poolt esitatud kommentaarid ning seisukohad ei ole saanud sisulisi vastuseid, sh ei loo avalikustatud Juhend ka vastavat selgust. Veelgi enam, FinanceEstonia on arvamusel, et sellisel kooskõlastamata viisil Juhendi kehtestamine võib viia oluliste mittevastavusteni kohustatud isikute andmetöötlusprotsessides, kuivõrd Juhendi implementeerimine avaldatud kujul ei ole mõistlik, proportsionaalne, praktikas teostatav, ega kohati kooskõlas ka kehtiva seadusandlusega. Juhendiga on Inspektsioon püüdnud välistada igasuguse riive andmesubjektide isikuandmetele arvestamata sealjuures teisi riske, mida Juhendiga pandud kohustused ja piirangud võivad kaasa tuua. 2. Juhendi jõustumine Inspektsioon on omapoolses teates viidanud muu hulgas Juhendi üleminekuperioodile. Juhendist ei nähtu, et ettevõtjatele oleks antud täiendav periood viia oma tegevus kooskõlla Juhendis tooduga. Märgime, et Juhendiga on kehtestatud maksehäireregistritele kui ka võlausaldajatele uusi kohustusi, mille täitmiseks on vaja välja töötada uusi suuniseid, koolitada töötajaid ning teha arvestatavaid IT arendusi, seda nii andmete edastaja kui maksehäireregistri poolt, mistõttu ei saa Juhendi üleminekuperiood olla ebamõistlikult lühike või sootuks selgusetu. Ühtlasi on vajalik üle vaadata ning muuta andmetöötluslepinguid, mille jaoks peaks turuosalistel jääma samuti mõistlik aeg. 3 FinanceEstonia peab vajalikuks selgitada, et Juhendi avalikustamisega ilma kohustatud osapooltega konsulteerimata, nende sisendit arvestamata ning juhendi jõustumise kuupäeva märkimata, on Andmekaitse Inspektsioon loonud riski, mis seab ohtu võlausaldajate võimaluse piisavate ja usaldusväärsete andmete põhjal hinnata krediidi väljastamisel isikute krediidivõimelisust, mis on krediidiandjate seadusest tulenev kohustus. Ühiskonnas on leidnud laia kõlapinda asjaolu justkui ei teeks krediidiandjad piisavalt põhjalikku analüüsi tuvastamaks isiku tõenäoline sattumine krediidikohustuste tasumisel makseraskustesse. Märgime siinjuures, et sageli teevad isikud ise olulisi jõupingutusi varjamaks krediidi taotlemisel oma tegelikku majanduslikku seisu ning finantskohustuste hulka. Kuivõrd Eestis puudub krediidiandjatel võimalus kontrollida registrist informatsiooni isikute kõigi aktiivsete krediidikohustuste kohta, on maksehäireregistrid sisuliselt ainus allikas, mis võimaldab kontrollida isikute varasemat maksekäitumist, aktiivseid võlgnevusi ning hinnata isiku võimalikku sattumist makseraskustesse tulevikus. Juhendiga ebaproportsionaalsete, laialt tõlgendatavate ning kohati praktikas mõistlikult rakendamatute kohustuste loomisega on tekitatud olukord, kus võlgnikel on Juhendi põhjal võimalik vaidlustada võlgnevuste avalikustamine maksehäireregistris, muutes selle kasutamise vastutustundliku laenamise nõuete ja krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil sisutühjaks. 3. Juhendi vastuvõtmisest teavitamine FinanceEstonia juhib tähelepanu asjaolule, et Juhendi valmimisse kaasatud isikute ringi (kes on Juhendi adressaadid) ei teavitatud Juhendi vastuvõtmisest. Olukorras, kus Juhendis ei ole jõustumise tähtajaks märgitud mõistlikku perioodi, tähendab see, et turuosalised, kes ei jälgi pidevalt Inspektsiooni kodulehte, võivad enda teadmata Juhendit rikkuda, kuivõrd nad ei ole Juhendi vastuvõtmisest üleüldse teadlikud. 4. Juhendi õiguslik tähendus Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 2 punktile 1 võib Inspektsioon anda välja soovituslikke juhiseid selleks, et suurendada üldsuse, vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate teadlikkust ning arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise kohta kehtivatest normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest. Antud juhul puudub Juhendis viide, mille alusel Juhend on välja antud. Ühtlasi puudub Juhendis selgitus, kas see on täitmiseks kohustuslik või soovituslik ning rakendatakse “täidan või selgitan” põhimõtet. Juhul kui Juhendi väljaandmise õigusliku alusena on silmas peetud IKS § 56 lg 2 p 1 tulenevat pädevust, juhib FinanceEstonia tähelepanu, et Inspektsioon on oluliselt volitusnormi ületanud, kuivõrd Juhendis on kehtestatud õigusaktidega võrreldes täiendavaid nõudeid ning kitsendusi. Ühe näitena 4 toob FinanceEstonia välja, et vastavalt Juhendile ei peaks Inspektsiooni hinnangul maksehäireregistrisse jõudma väiksemad kui 100 euro suurused põhivõlaga võlgnevused. Sellist piirangut õigusaktidest ei tulene. Seejuures rõhutab FinanceEstonia, et kõnealuse piirmäära kehtestamisel ei ole Inspektsioon esitanud analüüsi, kuidas sellisele tulemusele on jõutud või kuidas see mõjutab vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. FinanceEstonia on seoses juhendi rakendamisega suhelnud mõlema Eestis tegutseva maksehäirete haldajaga (AS Creditinfo ja OÜ Krediidiregister) ning saanud tagasisidet, et antud juhend on väga suures osas ebamõistlik ning ei arvesta tegelikku olukorda turul. Isegi kui selle rakendamine senisel kujul viidaks ellu, muutuks maksehäirete avaldamine sedavõrd ebamugavaks ja kulukaks, et tõenäoliselt kõik krediidi andmisega tegelevad ettevõtted on sunnitud loobuma maksehäirete avaldamisest. Juhime Andmekaitse Inspektsiooni tähelepanu, et kui maksehäirete avaldamine Eestis lõppeb, siis ei ole võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine ning kogu Eesti krediiditurgu võib tabada väga suur tagasilöök. FinanceEstonia ettepanekud 1. Tulenevalt eeltoodust edastame Inspektsioonile uuesti FinanceEstonia poolsed kommentaarid ja seisukohad seoses Juhendiga. Palume Inspektsiooni tagasisidet esitatud kommentaaridele ja ettepanekutele. 2. Samuti teeme ettepaneku peatada Juhendi rakendamine seniks, kuni Juhendi täitmise osas on saavutatud täielik õigusselgus ning on saadud sisulised vastused FinanceEstonia poolt esitatud küsimustele ja kommentaaridele. 3. Näeme siiski vajadust, et Juhendi praktilise rakendamise võimalikkuse osas oleks vajalik mitmepoolne kohtumine Andmekaitse Inspektsiooni, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni, FinanceEstonia ja teiste turuosaliste esindajatega. Kohtumisel saaksime pidada sisulisi arutelusid maksehäirete avaldamise paremaks korraldamiseks ja osapooled saaksid võimaluse oma seisukohtade ning praktiliste murekohtade selgitamiseks. 4. Ühe alternatiivse lahendusena näeme negatiivse krediidiinfo avaldamisega seonduv temaatika reguleerida krediiditeabe seaduses. Sel viisil oleks tagatud laiapõhjalisem arutelu, terviklik lähenemine sektorile ja õigusloome hea tava järgimine. 5 Lugupidamisega /allkirjad digitaalselt/ Kaido Saar FinanceEstonia juhatuse esimees Martin Länts FinanceEstonia krediidiandjate töögrupijuht Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel