Saatja: Anu Müürsepp <
[email protected]>
Saadetud: 21.10.2022 15:04
Adressaat: Pille Lehis <
[email protected]>; Merili Koppel
<
[email protected]>
Koopia: Lea Danilson-Järg <
[email protected]>; Annely Akkermann
<
[email protected]>; Evelyn Liivamägi <
[email protected]>;
Siiri Tõniste <
[email protected]>; Thomas Auväärt
<
[email protected]>; Kilvar Kessler <
[email protected]>;
<
[email protected]>; AKI info <
[email protected]>; JM info Shared MB
<
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>; Finantsinspektsioon
<
[email protected]>; Kaido Saar <
[email protected]>; Martin Länts
<
[email protected]>
Teema: FinanceEstonia päring seoses Andmekaitse Inspektsiooni juhendiga
„Maksehäirete avaldamine“
Tere!
Edastan FinanceEstonia seisukohad ja ettepanekud seoses Andmekaitse
Inspektsiooni juhendiga „Maksehäirete avaldamine (edaspidi juhend).
Soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et juhendi väljatöötamise protsessi
ei saa pidada hea õigusloome tavaga kooskõlas olevaks. FinanceEstonia
teeb ettepaneku peatada juhendi rakendamine seniks, kuni juhendi
täitmise osas on saavutatud täielik õ
igusselgus ning on saadud
sisulised vastused FinanceEstonia poolt 04.07. esitatud küsimustele ja
kommentaaridele (lisatud kirjale). Samuti teeme ettepaneku korraldada
mitmepoolne kohtumine Andmekaitse Inspektsiooni, Justiitsministeeriumi,
Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni, FinanceEstonia ja teiste
turuosaliste esindajatega pidamaks sisulisi arutelusid maksehäirete
avaldamise paremaks korraldamiseks ja andmaks turuosalistele võimaluse
oma seisukohtade ja praktiliste murekohtade selgitamiseks.
Oleme avatud aruteludeks ja jääme tagasisidet ootama.
Heade soovidega
Anu MüürseppFinanceEstoniategevjuhtmobiil: +372 50 11107
FinanceEstonia
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39, 10134 Tallinn
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Finantsinspektsioon
Sakala 4, Tallinn 15030
4. juuli 2022
FinanceEstonia kommentaarid Maksehäirete avaldamise juhendile
FinanceEstonia on Eesti finantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada Eesti
finantsvaldkonna arengut, innovatsiooni ja teenuste eksporti. FinanceEstonia seisab selle eest, et
Eestisse tekiks uusi finantsvaldkonna ettevõtteid, loodaks uusi kõrge lisaväärtusega töökohti ning
kohalik kapitaliturg areneks ja pakuks väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele täiendavaid
finantseerimisvõimalusi. Praeguseks koondab FinanceEstonia üle 90 liikme.
FinanceEstonia pöördus Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi Inspektsioon) poole paludes enese
kaasamist Maksehäirete avaldamise juhendi (edaspidi Juhend) koostamise protsessi ning on tänulik
selleks saadud võimaluse eest. Käesolevaga esitab FinanceEstonia esialgsed kommentaarid
Juhendi osas. Juhendiga tutvumiseks ja selle kommenteerimiseks antud lühike tähtaeg, mis hõlmas
ka puhkuste ja pühade perioodi, ei võimaldanud FinanceEstonial pidada sisulisi arutelusid ja
koondada laiapõhjalist tagasisidet. Pöörame tähelepanu, et Juhendiga soovitakse kehtestada olulisi
muudatusi kehtivas praktikas ning esitada kehtiva õiguse uusi tõlgendusi, mistõttu ei saa nii lühikest
tagasiside tähtaega pidada hea õigusloome tavaga kooskõlas olevaks. Juhendiga planeeritavad
P
MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu
2
muudatused mõjutaksid väga oluliselt krediidiandjatele pandud kohustuste täitmist vastutustundliku
laenamise sh krediidivõimelisuse hindamise osas, kuna maksehäireregister omab väga olulist osa
tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku andmeallikana. Läbi vastavate muudatuste saavad
ka eeldatavalt negatiivselt mõjutatud tarbijad. Ühelt poolt need, kellel ei esine ega ei ole esinenud
maksehäireid, kuna toodud asjaolu tõendamine vajab täiendavaid kontrolle. Teiselt poolt need kellel
on või on olnud maksehäired, kuna info varjamise korral ei ole võimalik krediidiandjal hinnata täielikult
tarbija maksevõimet, mis võib omada tarbija jaoks negatiivset mõju (nt täiendava krediidi saamise
näol, mis süvendab tema makseraskuseid veelgi). Krediidiandjate poolt alternatiivsete meetodite
kasutusele võtmine tähendaks olulisi muudatusi krediidivõimelisuse hindamise protsessides. Samuti
saaksid mõjutatud võlgnevuste menetlemisega seotud protsessid.
FinanceEstonia teeb ettepaneku pikendada tagasiside andmise tähtaega sügiseni ning korraldada
peale puhkusteperioodi lõppu mitmepoolne kohtumine Andmekaitse Inspektsiooni,
Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni, FinanceEstonia ja teiste
turuosaliste esindajatega pidamaks sisulisi arutelusid maksehäirete avaldamise paremaks
korraldamiseks ja andmaks turuosalistele võimalus oma seisukohtade selgitamiseks.
Üldine kommentaar Juhendi struktuuri ja ülesehituse osas on, et Juhend on läbivalt raskesti jälgitav
ning arusaamatu on millised on maksehäire info edastaja kohustused ja millised on maksehäire
avaldaja kohustused. Samuti on Juhendis kasutatud erinevaid mõisteid, mis teeb üheselt
mõistetamatuks, et kelle tegevust reguleeritakse. Ettepanek on korrigeerida Juhendi struktuuri ja
ülesehitust ning Juhendisse selgelt kirja panna ja edaspidises Juhendi tekstis ühetaoliselt kasutada
vajalikke mõisteid.
Alljärgnevalt toome välja omapoolsed kommentaarid ja ettepanekud Juhendi punktide lõikes.
Punkt 1. Juhendi eesmärk ja ulatus
Ettepanek lisada maksehäire andmete koosseisu isikukood. Reeglina päringu tegemise aluseks on
isikukood ning seda kasutatakse maksehäireandmetega koos, sõltumata asjaolust, et see ei pruugi
olla alati avalikustatud. Samuti teadaolevalt kontrollib maksehäireregister enne võla avaldamist
maksehäirena isiku isikukoodi kasutades vastu rahvastikuregistrit, kas selline isik on
rahvastikuregistris registreeritud ja kas ta elab.
Ettepanek täiendada kolmanda lõigu esimese lause teist poolt sõnaga „rikkumine“ järgmiselt: / ehk
võlasuhte rikkumise all peetakse silmas üksnes lepingulisi rikkumisi./ Nimelt isikuandmete kaitse
seaduse (IKS) § 10 mõttes tuleb võlasuhte rikkumiseks pidada üksnes lepingulisi rikkumisi. Samuti
ettepanek, et lõiku täiendatakse täpsustusega, et lepingulise suhte alusel tekkinud viivised kuuluvad
samuti IKS § 10 mõjualasse.
3
Juhend on maksehäire avaldamise eesmärgina välja toonud isiku finantsilise usaldusväärsuse ehk
krediidivõimelisuse hindamise eesmärgi. Selgitame, et see ei saa olla ainukeseks eesmärgiks. IKS §
10 sätestab, et maksehäireid võib avaldada ka „muul samasugusel eesmärgil“. Viimatinimetatud
eesmärgi alla kvalifitseerub näiteks maksehäirete pärimine taustakontrolli tegemise eesmärgil.
Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse eelnõu teise lugemise seletuskirjale (edaspidi Seletuskiri),
siis: „Praktikas kasutatakse võlasuhte rikkumisega seotud infot lisaks krediidivõimelisuse hindamisele
ka muudel juhtudel, näiteks isiku usaldusväärsuse hindamiseks tööle kandideerimisel või enne
temaga lepingulistesse suhetesse astumist, samuti laenusaajate maksehäirete või üürnike
maksevõime kontrollimiseks. Krediidivõimelisuse hindamine on oluline ja kaitseb avalikku huvi, kuid
ka muud eelnevalt toodud näited lähtuvad avalikust huvist ning on seetõttu sama kaaluka
eesmärgiga.“
Juhend kirjeldab, et on suunatud mh maksehäireandmete avaldajatele (andmetöötlejatele). Palume
täpsustada, keda siin mõeldakse avaldaja/andmetöötleja all? Selgitame, et maksehäireandmete
avaldajaks on nii võlausaldaja kui ka maksehäireregister. Edaspidi nimetatakse Juhendis
maksehäireandmete avaldajat pigem maksehäireregistriks.
Seoses sellega, et hetkel tegutsevad maksehäireregistrid on maksehäirena defineerinud üksnes kas
juriidilise või füüsilise isiku võla juriidilise isiku ees ehk ei avaldata ühe eraisiku võlga teisele eraisikule,
siis ettepanek, et Juhendis selguse huvides toodud asjaolu välja toodaks ka juhul, kui Juhendi
eesmärgiks on ka reguleerida ühe eraisiku võlga teise eraisiku ees. Samuti teeme ettepaneku
täpsustada Juhendi punktis 1, et kas ka eraisikust võlausaldajal on võimalik võlasuhte rikkumise
andmeid avaldada.
Punkt 2. Maksehäirete avaldamise alused
Toodud punktis väljendub kasutatavate mõistete segadus. Ettepanek on mõistete ühtlustamine, et
oleks üheselt arusaadav, kas räägitakse “päringu tegijast” või nagu eespool öeldud “andmete küsijast-
saajast”? Edaspidises tekstis on kasutusel ka „andmete pärija“. Samuti ettepanek lisada mõistete
hulka maksehäireregister ja maksehäireregistri pidaja.
Juhendi punkti 2.1 osas näeme vajadust sätestada, et Inspektsioon eeldab ja käsitleb edastust
õiguspäraseks õigustatud huvi alusel. Sealhulgas esitada näiteid, millisel juhul ei ole Inspektsiooni
jaoks õigustatud andmete edastus ning mis on võimalikud ulatuslikud ja intensiivsed riived.
Juhendis on toodud, et maksehäireregistri poolt andmete avaldamine päringu tegijale toimub IKS §
10 alusel. Isikuandmete töötlemise alused defineerib isikuandmete kaitse üldmäärus. IKS § 10
4
sisustab isikuandmete töötlemise tingimused, kuid ei anna iseseisvat alust lisaks isikuandmete
töötlemise üldmäärusele. Sellest tulenevalt palume täpsustada Juhendi 2.2 pealkirja.
Punkt 2.3. Andmete avaldamine krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil
Punktis käsitletakse andmete avaldamist nii krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kui ka muudel
sarnastel eesmärkidel, seega on ettepanek viia pealkiri sisuga vastavusse.
Juhendis on hetkel rõhutatult esitatud, et maksehäire avaldamisega ei ole lubatud võlgnikku
survestada. Praeguse Juhendi versiooni korral võib tekkida aga hoopis vastupidine olukord, mil
võlgnikul tekib võimalus võlausaldaja survestamiseks võlaandmeid mitte avaldama, kokkulepete
tegemiseks.
Samuti Juhendi punkti 2.3 viimane lõik kirjeldab, et tööandjad ei või kõigi tööle kandideerijate
maksehäireid kontrollida; kõne alla võivad tulla töötajad ametikohtadel, kus on rahaline vastutus.
Igasugused uudishimust ja isiklikust huvist kantud päringud ei ole lubatud. Selgitame, et
finantsasutused müüvad usaldust. Seega on teatud juhtudel ka nendel ametikohtadel, millistega ei
seondu otsene rahaline või materiaalne vastutus, põhjendatud taustakontrolli tegemine. Teatud
juhtudel on selline taustakontroll ette nähtud ka seadusega, nt krediidiasutuste seadus,
kindlustustegevuse seadus jmt. Tööandja vastutava töötlejana saab igakordselt ise hinnata, kas
maksehäireandmete pärimine taustakontrollis on põhjendatud või ei. Selliste andmete pärimine võib
teatud juhtudel toimuda ka töötaja nõusoleku alusel. Samuti pöörame tähelepanu, et uudishimu ja
isiklikust huvist ajendatud päringute tegemise keeld kohaldub mitte üksnes töösuhtes või enne
töösuhet maksehäirepäringute tegemisele.
Nagu eelnevalt viitasime, siis Seletuskiri sisustab täiendavalt “muud sarnast eesmärki”. Seletuskiri
selgitab täiendavalt, et “muu sarnase eesmärgi” välja jätmine seadusest mõjutaks oluliselt paljude
ettevõtete tegevust. Juhendis esitatud keeld tööle kandideerija maksehäire kontrollimiseks on
vastuolus Seletuskirjas tooduga. Ettepanek on käsitleda Juhendis põhjalikumalt muid sarnaseid
eesmärke, sh lähtudes seadusandja tahtest. Samuti toome välja, et võlaandmeid töödeldakse ka
erinevates seadustes (krediidiandjate ja -vahendajate seadus, kindlustustegevuse seadus,
makseasutuste ja e-raha asutuste seadus jmt) ettenähtud sobivusmenetlustes juhtide ja töötajate
sobivuse hindamise eesmärgil.
Lisaks lepingu eelsetele päringutele kasutatakse võlaandmeid ka lepingu kestel võimalike
makseraskuste korral kliendi nõustamisel olulise infoallikana ja maksevõimehindamisel
restruktureerimismeetmete rakendamisel.
5
Punkt 2.4. Andmete edastamise õigusliku aluse kontrollimine
Ettepanek täpsustada, kas andmetöötleja selles kontekstis on a) võlausaldaja, kes edastab
võlaandmed kolmandale isikule, kes soovib võlgniku kohta maksehäireinfot ja kelleks ei ole
maksehäireregister või b) maksehäireregister või c) mõlemad? Kuna edaspidi räägitakse käesoleva
punkti all üksnes maksehäireregistrist, siis tekib arusaamatus. Kui peetakse silmas üksnes
maksehäireregistrit, siis ettepanek toodu üheselt mõistetavalt kirja panna.
Juhendi käesolev punkt kirjeldab, et lisaks on oluline, et IKS § 10 nõuete täidetust kontrollib
maksehäireregister enne iga üksikut päringut. See tähendab, et piisavaks kontrollmeetmeks ei saa
lugeda seda, kui maksehäireregister palub andmete pärijal juba enne päringute tegemist (nt
kasutajakonto loomisel) päringute tegemise eesmärki selgitada. Sellisel juhul ei ole tegemist
üksikjuhtumi kontrolliga. Siinkohal toome välja, et peaks arvestama mh asjaoluga, et andmete pärijal
kui andmete saajal (data recipient), kes on iseseisev vastutav töötleja, on samuti IKÜM-st tulenev
kohustus andmeid, sh maksehäireandmeid koguda üksnes sobiva õigusliku aluse olemasolul ja
kindlal eesmärgil. Eeltoodut arvestades peaks olema mõistlik tugineda poolte vahel lepingus
fikseeritud andmete pärimise eesmärgile ja õiguslikule alusele, mis ühe ja sama majandustegevuse
käigus eeldatavalt igakordselt ei muutu.
Samuti toome välja, et krediidiandjad avaldavad maksehäire andmeid massiliselt. Iga üksiku
maksehäire õigusliku aluse täiendav kontrollimine ja hindamine ei ole praktikas võimalik, ratsionaalne
ega vajalik.
Selgitame, et meie hinnangul isikuandmete kaitse seisukohalt ei anna see mingit lisandväärtust, kui
maksehäireregister saab krediiditaotluse numbri ja kuupäeva, sest lepingute saatmiseta ei ole
võimalik maksehäireregistril neid andmeid millegi vastu kontrollida. Samuti selleks, et hinnata lepingu
sõlmimise õiguspärasust on vajalik ka ettevõtte protsesside põhjalik tundmine. Ulatuslike lepingu
sõlmimise aluseks olevate isikuandmete edastamine oleks vastuolus isikuandmete töötlemisel
nõutava minimaalsuse printsiibiga, kui maksehäireregister peab isikuandmete töötlemiseks hakkama
veel rohkem isikuandmeid töötlema. Samuti selgitame, et igasugune täiendav teave kliendi kohta on
käsitletav pangasaladusena. Eraldi küsimus on selles, kuidas saab üks andmetöötleja sisuliselt
hinnata, kas teise andmetöötleja poolt määratud õiguslik alus andmete töötlemiseks on õige või mitte?
Sellist hinnangut saab meie hinnangul anda üksnes järelevalveasutus ehk Andmekaitse Inspektsioon.
Samuti maksehäireregistri pidajalt ei saa eeldada, et tal oleks pädevus võlgnevuse alusdokumente
hinnata. Lisaks on see tohutult koormav arvestades, et hetkel edastatakse võlgnevuse informatsiooni
massedastusena. Juhendis kirjeldatu on manuaalne tegevus, kuid enamus andmepäringuid toimub
6
automaatselt. Selliselt tõuseks maksehäireregistri teenuse kasutamise hind märgatavalt ning seetõttu
eeldatavalt ka krediidi hind lõpptarbijale.
Ettepanek on, et krediidiasutuste, krediidiandjate ja -vahendajate puhul seisneks õigusliku aluse
kontroll kohustus ega andmete pärijal suuta tõendada, et õiguslik alus (ja veelgi enam kohustus)
andmete pärimiseks on olemas (nt logide ja süsteemis olevate taotluste näol) ning nõue reguleerida
andmete edastusprotsess pooltevahelises lepingus.
Punkt 2.5. Andmete õigsuse kontrollimine
Üldiselt oleme arvamusel, et käesolevas Juhendi punktis toodud niivõrd laiaulatuslik
tõendamiskoormise panemine andmete avaldajale ei ole meie hinnangul põhjendatud. Registripidaja
ei ole kohus, kel on õigus tõendite pinnalt hinnata nõude olemasolu. Samuti laiaulatuslik andmete
avaldamine võib kahjustada ning riivata kolmandate asjasse mittepuutuvate isikute õigusi.
Antud punkti esimeses lõigus on kasutusel mõiste võlaandmete avaldaja. Eelnevalt toodud mõistet
Juhendis kasutusel ei ole. Võlaandmete avaldajaks saab olla nii võlausaldaja ise kui ka
maksehäireregister, samuti võib võlaandmeid avaldada volitatud töötleja, kes tegutseb võlausaldaja
nimel. Kui toodud punktis on silmas peetud ka võlausaldaja poolt võlaandmete edastamist
maksehäireregistrile, siis palume see välja tuua, kuna praktikas räägitakse pigem võlausaldaja poolt
maksehäireregistrile võlaandmete edastamisest, mitte võlaandmete avaldamisest
maksehäireregistrile.
Juhend selgitab, et maksehäireregister võib pangasaladuse saada vaid siis, kui lepingus on punkt
maksehäireregistrile kui kolmandale isikule edastamise kohta (KAS § 88 lg 3 p 2). Selgitame, et KAS
§ 88 lg 3 p 2 sätestab, et krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus
kolmandale isikule, kui klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku. Selgusetuks jääb,
mida on mõeldud „kui lepingus on punkt maksehäireregistrile kui kolmandale isikule edastamise
kohta“? Millist isikute vahelist lepingut siin silmas peetakse? Pangasaladust saab avaldada
krediidiasutus üksnes kliendi selgesõnalise nõusoleku alusel ja seda nõusolekut ei saa võtta ühe
punktina lepingus.
Juhend toob välja, et kui võlasuhe on kaetud pangasaladusega, siis ei võiks maksehäireregistrile
üldse infot selle võlasuhtega seonduvalt edastada. Selgitame, et KAS § 88 lg 2 p 4 sätestab, et
pangasaladusena ei käsitleta teavet kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse
ees. Seega sellise info edastamine maksehäireregistrile on õigustatud ega riku seadust.
7
Juhendi kohaselt, kui maksehäireregistril siiski pole õigust pangasaladusele juurde pääseda, st
võlgnikuga sõlmitud lepingut saada, siis peab ta vähemalt kontrollima ja fikseerima, mis kuupäeval
leping sõlmiti, lepingu nr jms. Meie hinnangul ei ole lepingu sõlmimise kuupäeva avaldamine
asjakohane info. Pangasaladuse kontekstis on ka antud info käsitletav pangasaladusena.
Silmas tuleb pidada, et kui vaidlus jõuab Andmekaitse Inspektsiooni, siis võib inspektsioon IKÜM-i
ülimuslikkusest artikli 58 lg 1 p e alusel ka pangasaladusele juurde pääseda. Lähtudes toodust, siis
on Inspektsioonil õigus pangasaladusena käsitletavat infot pärida krediidiasutuselt, mitte
registripidajalt.
Punkt 2.6. Andmete avaldamise aeg
Oleme arvamusel, et Juhendi toodud osa ja selgitus ei ole kooskõlas IKS § 10 toodud õigusega
maksehäireandmeid töödelda kuni viis aastat. Tuleks lähtuda, et selle punkti alusel on õigus kuni 5
aastat töödelda, kui tegemist ei ole isikut liigselt kahjustava andmetöötlusega. Ebakorrektne on võtta
eeldus, et maksehäire avaldamine de facto on koheselt isikut kahjustav tegevus, see ei ole kooskõlas
sätte mõttega. Sellisel juhul ei oleks võimalik põhimõtteliselt ühtegi maksehäiret avaldada seaduses
sätestatud 5 aastase perioodi p uhul. Alternatiivselt, kui Inspektsioon on siiski seisukohal, et
maksehäire avaldamine koheselt on kahjustav tegevus ning igakordselt tuleb kaaluda iga maksehäire
puhul, tuleks näha ette detailsem juhend õiguste hindamiseks, mis näitlustaks komponentide olulisust
võrrandis kui ka tooks välja nendega seotud avaldamise tähtajad. See aitab vältida hilisemaid
vaidlustusi.
Krediidiandjad avaldavad maksehäirete andmeid massiliselt. Iga üksiku maksehäire avaldamise aja
hindamine lähtuvalt Juhendis kirjeldatust ei ole praktikas võimalik. Samuti ei ole selge, kelle ülesanne
selline hindamine oleks – kas andmete edastaja või andmete avaldaja.
Selgitame, et aegumise osas tuleb kindlasti arvestada ka sellega, et aegumine võib teatud perioodiks
peatuda, sellest tulenevalt pole põhjendatud Juhendis „reeglite“ nimetamine ja kirjeldamine. Reegel
peaks kohalduma kõigi analoogsete juhtumite osas, maksehäire aegumine sõltub aga väga mitmetest
asjaoludest, mistõttu selle pikkus võib olla väga erinev. Kuna aegumist reguleerib tsiviilseadustiku
üldosa seaduse 10.ptk (TsÜS) ning Juhend ise aegumist reguleerida ei saa, siis ettepanek, et
Juhendis oleks üksnes kirjas, et ilmselgelt aegunud nõuet ei tohi avaldada. Aegumistähtaegade puhul
on palju erisusi ning aegumisega seonduvaid asjaolusid hinnata või aegumise kohaldamise vaidlusi
saab lahendada kohtus – see on kohtu pädevuses. Teeme ettepaneku aegumise selgitamisel
juhendis viidata üksnes seadusele ning vältida võlgnike koormamist erinevate linkidega, mis võivad
ajas muutuda.
8
Selgitame, et sissenõutavaks muutumisega (võlgnevuse alguse kuupäev), võib juhtuda, et
võlausaldaja saab õiguslikult tagatud nõuet maksma panna oluliselt kauem.
Lisaks tekitavad küsimusi Juhendis välja toodud kriteeriumid, näiteks millal on võlausaldaja
ponnistused ja aktiivsed sammud võla sissenõudmiseks piisavad, kas näiteks kirjade saatmine ja
helistamine on piisav. Juhendis on nimetatud, et maksimaalses määras võlaandmete avaldamine on
lubatud vaid kõige tõsisemate võlakohustuste rikkumiste korral. Tegemist on äärmiselt subjektiivse
määratlusega, mis ei anna praktikas selget toimimise juhist.
Eraldi pöörame veel tähelepanu antud punkti üksikutele osadele.
Juhend ütleb, et kuna kohustuse rikkumine ei ole isikut püsivalt negatiivselt iseloomustav fakt, siis ei
tohi selle kohaseid isikuandmeid töödelda (sh koguda, säilitada ja edastada) tähtajatult. Lühike viivitus
võlakohustuste täitmisel võib tuleneda mõjuvatest põhjustest ning olukorras, kus rikkumine koheselt
heastatakse, oleks isiku järgmise viie aasta jooksul ebausaldusväärse lepingupartnerina kajastamine
ilmselt ebamõistlikult kahjustav. Isiku ülemäärane kahjustamine tuleb kõne alla, kui tegemist on
ühekordse lühikese viivitusega. Kui aga isikul on selliseid viivitusi mitmeid, võib hinnata, et ka selliste
maksehäireandmete avaldamine on põhjendatud.
Seetõttu on IKS-s sätestatud võlaandmete töötlemise tähtaeg, ehk keelatud on töödelda andmeid,
kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud vähem kui 30 päeva või rohkem kui viis aastat.
Kuna IKS mõte on juhendis eksitavalt sõnastatud, siis ettepanek muuta sõnastust järgnevalt:
„Seetõttu on IKS-is sätestatud võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete (edaspidi: võlaandmed)
kolmandatele isikutele avaldamise aeg – keelatud on töödelda andmeid, kui lepingu rikkumisest on
möödunud vähem kui 30 päeva ning kohustuse rikkumise lõppemisest (võla tasumine) on möödunud
rohkem kui viis aastat.“
- Võlaandmete avaldamine, kui võlg on tasumata ning nõue pole aegunud
Mida pikema aja jooksul toimub isikuandmete töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab
see andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema
andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus (vt RKHKo, 21.12.2011, nr 3-3-1-70-11, p-d 21-
22). Võlaandmete töötlemise näol ei ole tegemist mitte ainult majanduslike, vaid ka andmesubjekti
eraelu puutumatuse seisukohalt kaalukate asjaoludega. Välistatud ei ole siinjuures see, et ka enne
võlaandmete maksimaalse tähtaja saabumist võib andmete edastamine olla andmesubjekti
õigustatud huve ülemäära kahjustav. Selgitame, et kõnealuses punktis räägitakse võlaandmete
avaldamisest sellisel juhul, kui võlg on tasumata. IKS sätestab võlaandmete maksimaalse ehk 5
aastase avaldamise tähtaja üksnes selliseks puhuks, kui kohustuse rikkumine on lõppenud.
9
Asjakohasteks kriteeriumiteks osutuvad tavaliselt maksehäire suurus, selle tekkimise aeg, isiku
üldine maksekäitumine ehk tema ülejäänud maksehäirete arv, võlgniku suhtlus võlausaldajaga
nõude sissenõudmise ajal (püüdlus teha osamakseid, jõuda kompromissile või vastupidi võlgnevuse
tasumisest kõrvalehoidmine), aga ka võlausaldaja ponnistused võla sissenõudmiseks (vt täpsemalt
alapeatükki 2.7). Selgitame, et “selle tekkimise aeg” kriteeriumina arvestamine ei ole ajakohane, kuna
võlg tekib siis, kui isik ei täida tähtajaks oma lepingulist/rahalist kohustust. Seega tuleb iga
maksehäire avaldamise aeg määrata konkreetse rikkumise ja andmesubjekti üldiselt kirjeldavate
omaduste pinnalt, kusjuures andmetöötleja peab olema valmis andmete avaldamise pikkust
põhjendama.
Võlaandmete avaldamine maksimaalses määras viie aasta jooksul on lubatud vaid kõige tõsisemate
võlakohustuste rikkumiste korral. Selgitame, et selline piirang ei täida vastutustundliku laenamise
kohustuse põhimõtet. Palume selgitada, milline on Inspektsiooni hinnangul “kõige tõsisem
võlakohustuse rikkumine”?
- Võlaandmete avaldamine, kui võlg jäeti tasumata, kuid nõue aegus 3 aasta jooksul
Oleme arvamusel, et siinkohal ei saa antud kohustust panna üksnes kande avaldajale, kuivõrd ka
isik ise peab vastutama ja huvituma oma täitmata kohustuste eest, see aitaks kaasa võlgnike
poolsele vastutustundlikumale käitumisele ning oma krediidivõime õigemale hindamisele. Olles
teadlik võimalikest võlgnevusse jäämise riskidest ja tagajärgedest soodustaks see kergekäeliselt
kohustuste võtmise vältimist.
Kuna IKS § 10 kontekstis kuuluvad avaldamisele lepingulised nõuded, on nende aegumistähtajaks
reeglina kolm aastat (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1). Seega olukorras, kus võlg
jäeti tasumata, kuid nõue aegus kolme aasta jooksul, on võlaandmeid IKS § 10 kohaselt õigustatud
avalikustada aegumise tähtaja jooksul, millele võib IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt lisanduda maksimaalselt
viis aastat (nn 3 + 5 reegel). Meie hinnangul, kui isik ei ole 3 aasta jooksul (tahtliku rikkumise korral
10 aasta jooksul) oma võlga tasunud, siis võiks hinnata, et sellise võla avaldamine maksimaalse
võimaliku tähtaja jooksul on reeglina põhjendatud ega kahjusta isikut ülemäära.
Punkt 2.7. Andmesubjekti ülemäärase kahjustamise keeld
Terves kõnealuses punktis ei ole arvestatud sellega, et enamikel juhtudel edastatakse maksehäired
maksehäireregistrisse automaatse masinliidestuse kaudu, mistõttu ei ole iga üksiku maksehäire
puhul ülemäärase kahjustamise hindamine praktiliselt võimalik. Arvestades maksehäireregistris
avaldatud andmete mahtu muutuks iga üksiku maksehäire hindamine ka ebamõistlikult kulukaks, mis
10
avalduks registri teenuseid kasutavale kliendile (vt ka krediiditeabe seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsus).
Juhendi kohaselt tuleb maksehäire avaldada igal juhul nii, et selgelt on eristatud ja välja toodud iga
põhivõla suurus. Juhendis ei ole põhjendatud, miks tuleb eristada põhivõlga ja kõrvalnõudeid.
Krediidivõimelisuse hindamisel võetakse arvesse võlgnevuse rahalist suurust tervikuna ja võlgnevuse
olemasolu fakti. Seega ei ole selge, millist eesmärki kannab põhivõla ja võlgnevuste eristamine. Nii
põhiosa kui kõrvalnõuded tekivad lepingu või seaduse alusel olles täpselt samavõrra legitiimsed
nõuded. Kui andmesubjekt on jäänud võlgu, siis ei ole teda kuidagi enam kahjustav see, kui
avaldatakse kogu võlgnevuse summa. Pigem avaldatakse rohkem ja detailsemaid andmeid, mis
omakorda ei ole kooskõlas andmete töötlemise minimaalsuse põhimõttega.
Samuti võib võlgnevuse osade eristamine kahjustada vastutustundliku laenamise põhimõtte
rakendamist saates võlgnikule ja ka krediidivõime hindajatele ja teistele huvitatud osapooltele vastaka
sõnumi võlgnevuse olemusest, jättes mulje, et kõrvalnõuded on kuidagi vähem tähtsad.
Punkt 2.7.1 Võlga iseloomustavad asjaolud – võlgnevuse piirmäär
Inspektsiooni hinnangul ei peaks sarnaselt maksuvõlgade regulatsiooniga (MKS § 14 lg 5)
maksehäireregistrisse jõudma väiksemad kui 100 euro suuruse põhivõlaga võlgnevused. Palume
selgitada, millel see Inspektsiooni hinnang tugineb – ehk miks Inspektsioon arvab, et põhjendatud on
üksnes 100 eurose põhivõlaga maksehäirete avaldamine? Selgitame, et 100 euro piirmäär põhivõla
avalikustamisele ei ole põhjendatud, arvestades seda, et paljude krediidiasutuste, krediidiandjate ja
-vahendajate poolt pakutavate krediiditoodete kuumaksete põhiosad võivad olla oluliselt alla 100
euro. Selle piirmäära alt jäävad näiteks välja väga paljud keskmise või väiksema suurusega laenude
osamaksed, mida tasutakse annuiteetgraafiku alusel. Graafiku esimeses pooles on tasutav põhiosa
suurus väiksem, mistõttu läheb ka rohkem aega, et see 100 eurone põhiosa võlgnevus koguneks.
Samuti võivad väiksema põhiosa kuumaksega olla väikelaenud, krediitkaardid, järelmaks jms. Nii
kõrge piirmäära korral tekib olukord, kus võlausaldajal on võlgnetavate osamaksete arvu tõttu õigus
leping üles öelda, kuid võlgnevuse info avaldamiseks maksehäireregistris veel õigust ei ole. Ühtlasi
ei ole Juhendis põhjendanud, miks tõmmatakse paralleele maksuvõlgade regulatsiooniga, kuivõrd
vastutustundlik laenamine ja krediidivõimelisuse hindamine on oma olemuselt maksuvõlgade
sissenõudmisest erinevad.
Kokkuvõtlikult – kui tegemist on aastate taguse väikese võlaga ning see on ainus võlgniku võlg, siis
seda suurem on riive võlgniku õigusele ja ülemäärane kahjustamine on väga tõenäoline. Pöörame
tähelepanu, et antud juhul tuleb kindlasti vaadata ka seda, kui pikka aega see võlg eksisteeris. Kui
isik ei ole seda väikest võlga aastate kaupa tagasi maksnud ja pigem tema käitumine näitab, et ta on
11
võla tasumisest eemale hoidnud ega pole teinud koostööd võlausaldajaga, siis sellisel juhul saab
asjaolusid arvestades hinnata, et ka sellise väikese ühekordse, kuid pikka aega tasumata võla
avaldamine teatud aastate jooksul on põhjendatud.
Ettepanek on jätkata maksehäirete avaldamist täna turul kehtivate parameetrite alusel, milleks on :
• võlgnevus on vähemalt 30 eurot;
• võlgnevus võib koosneda põhinõudest ja kõrvalnõuetest, mis avaldatakse ühe võlasummana;
• lepingu rikkumine on kestnud vähemalt 45 päeva (s.t. ei kehti eeldus, et minimaalselt
piirmääraks kehtestatud summa peab olema olnud võlgnevuses 45 päeva);
• võlgnevuse esimeseks päevaks on maksepäevale, millal makse jäi tasumata, järgnev päev.
Punkt 2.7.1. Võlga iseloomustavad asjaolud - võlgnevuste arv
Ülemäärase kahjustamise hindamisel on oluline ka võlgnevuste arv – kui ühes maksehäireregistris
on inimese kohta vaid üks võlgnevus, on tõenäoline, et võlgu jäämine ei ole seda inimest püsivalt
iseloomustav käitumine ja maksehäire avaldamine või aastaid avaldamine on inimest sellisel juhul
ülemäära kahjustav. Juhime tähelepanu, et see on olemuslikult vastuoluline lähenemine. Jättes
maksehäire avaldamata põhjendusel, et rohkem maksehäireid isikul ei ole, siis ei olegi võimalik ühtegi
maksehäiret avaldada, rääkimata sellest, et moodustuks ülevaade inimese mitmetest võlgnevustest
ja seeläbi ka maksekäitumisest. See võlgnevus võib olla väga suures summas või väga pikka aega
kestnud.
Punkt 2.7.2. – Võlgnikku iseloomustavad asjaolud
Võla tasumise aeg – inimene maksis võla kohe peale maksehäire avalikustamist ära, sest sai
võlgnevusest teada alles maksehäire avalikustamisel või uue laenu taotlemisel, kus selgus, et tal on
maksehäire. Käesoleval juhul jääb selgusetuks põhjendus, et võlgnik saab võlast teada alles
maksehäire avalikustamisel? Kui isik jätab tähtaegselt oma rahalise kohustuse täitmata, siis ta ka
mõistab, et tekib võlg. Kui siin peetakse silmas sellist olukorda, kus võlgnik on näiteks ekslikult
tasunud väiksema summa, siis võiks siin sellise näite ka tuua. Vastupidisel juhul võib siit jääda mulje,
nagu tegemist oleks üsna tavalise olukorraga. Tegelikult on tegemist praktikas pigem väga erandliku
olukorraga. Samuti toome välja, et antud punktis toodud kriteeriumite hindamine lähtub käsitsi
teostatavatest protsessidest vastupidiselt sellele, et reaalselt toimub maksehäirete avalikustamine
automaatsete protsessidena. Iga maksehäire igakordne sisuline hindamine ei ole praktikas võimalik.
Samuti jääb selgusetuks, kuidas võtta maksehäire andmete avalikustamise hetkel arvesse võla
tasumise aega, kui see ei ole teada (kuivõrd maksehäiret avaldatakse võla kohta).
12
Võlgniku käitumine – kas ta on teinud võlausaldajaga koostööd ja pakkunud välja võimalusi võla
tasumiseks, sh püüdnud võlga osamaksetena tasuda. Ettepanek lisada „või aktsepteerinud
võlausaldaja poolt tehtud ettepanekuid võla osade kaupa tasumiseks“.
Punkt 2.7.3. Võlausaldajat iseloomustavad asjaolud
Käesoleva Juhendi punkti osas selgitame, et jõupingutuse kriteeriumiks ei saaks alati olla kohtusse
pöördumine, kuna iga asja puhul ei pruugi see olla finantsiliselt mõistlik. Samas see ei tohiks pärssida
võlgnevuse avaldamist, kui kohtuväliselt on üritatud nõuet sisse nõuda, nt nõudekirja, inkasso vms
viisil.
Juhendi punkt kirjeldab, et samuti on oluline, kas võlausaldaja on eksinud võlgniku andmetega nii, et
võlgnik ei ole võlausaldaja teateid võlausaldajast tulenevatel põhjustel kätte saanud (nt vigased
kontaktandmed). Kui Inspektsioon peab põhjendatuks tuua siin välja selline võlausaldajaga seotud
asjaolu, siis tuleb ka võlgniku juures märkida, et arvestada tuleb ka sellise situatsiooniga, kus võlgnik
on võlausaldajale teadlikult esitanud ebaõiged kontaktandmed või jätnud võlausaldajale
teavitamata kontaktandmete muutumisest, millisel juhul ei olegi võlausaldajal võimalik võlgnikuga
kontakteeruda.
Punkt 2.8. Andmesubjekti teavitamine võlaandmete avaldamisest
Käesoleva juhendi punkti alusel on kohustus, et võlaandmete avaldamise teavitusele tuleb lisada ka
vastava maksehäireregistri andmekaitsetingimused. Leiame, et kuivõrd maksehäireregistri pidaja on
ise vastutav töötleja ning on ise kohustatud täitma subjekti teavitamise kohustuse. Seejuures ei pruugi
võlausaldajal olla vahetut ligipääsu maksehäireregistri ajakohastatud andmekaitsetingimustele.
Andmekaitsetingimuste edastamise koormuse panemine krediidiandjatele on ebaproportsionaalne ja
kätkeb endas muu hulgas riski, et andmesubjekt saab mitteajakohased andmekaitsetingimused, sest
ajakohastatud tingimused ei ole veel krediidiandjani jõudnud.
Punkt 2.9. Täiendavad kaitsemeetmed
Juhendis on ühe võimaliku kaitsemeetmena nimetatud andmesubjekti üldine ja tingimusteta
nõudeõigus töötlemise lõpetamiseks. Maksehäire andmete kontekstis ei ole tegemist asjakohase
meetmega. Võlaandmete puhul on tegemist andmetega mille avaldamist eeldatavalt andmesubjekt
ei soovi. Kui nende andmete eemaldamine oleks väga lihtne siis muutuks kogu register
ebausaldusväärseks, kasutamatuks ning kaotaks oma eesmärgi, milleks on muu hulgas ka
vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmine. Ühiskonna vaatest on tegemist olulise ja kaaluka
huviga, mille kaitse peab olema tagatud. Ka Juhendis on välja toodud, et teiste isikute kaitset halbade
tehingute eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset.
13
Punkt 3. Andmesubjekti õigused ja andmetöötleja kohustused maksehäire avaldamise
ajal
Juhendis sisaldub väide, et isikuandmetega seotud taotlusi saab esitada vaid enda andmete kohta.
Palume selgitada kas see tähendab, et volituse alusel taotluste esitamine ei ole võimalik?
Ettepanek on lisada Juhendisse viide või soovitus pöörduda vastuväidetega esmajärjekorras
võlausaldaja poole. Vaid võlausaldajal on täielikud andmed võlgniku ja võla kohta ning võimalus
maksehäire avaldamise õiguspärasust hinnata. Praktikas pöördub ka registripidaja pärast vastuväite
saamist võlausaldaja poole.
Lugupidamisega
/allkirjad digitaalselt/
Kaido Saar
FinanceEstonia juhatuse esimees
Martin Länts
FinanceEstonia krediidiandjate töögrupijuht
Anu Müürsepp
FinanceEstonia tegevjuht
FinanceEstonia
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39, 10134 Tallinn
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Finantsinspektsioon
Sakala 4, Tallinn 15030
20. oktoober 2022
FinanceEstonia päring seoses avaldatud Maksehäirete avaldamise juhendiga
Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi Inspektsioon) kinnitas 03.10.2022 juhendi Maksehäirete
avaldamine (edaspidi Juhend). Juhendi väljaandmisest teavitas Inspektsioon enda veebilehe
vahendusel 06.10.2022 (https://www.aki.ee/et/uudised/andmekaitse-inspektsioon-andis-valja-
maksehairete-avaldamise-juhendi).
Käesolevaga soovib FinanceEstonia esitada enda seisukohad, mis puudutavad vastuvõetud
Juhendit.
1. FinanceEstonia kaasamine
FinanceEstonia on seisukohal, et kuigi Inspektsioon on nii enda pressiteates kui ka Juhendis
viidanud, et “Juhendi valmimisse oli kaasatud muu hulgas MTÜ FinanceEstonia, kes aitas seisukohti
ühtsemaks kujundada ning selgesõnalisemalt esitada,” ei ole FinanceEstoniat tegelikkuses sisuliselt
kaasatud.
P
MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu
2
Selgitame, et FinanceEstonia pöördus ise Inspektsiooni poole paludes enese kaasamist Juhendi
koostamise protsessi ning edastas omapoolsed esmased kommentaarid Juhendi osas
Inspektsioonile 04.07.2022. FinanceEstonia pööras omapoolses seisukohas tähelepanu asjaolule, et
Juhendiga tutvumiseks ja selle kommenteerimiseks antud lühikese tähtaja tõttu – 10 tööpäeva suvisel
puhkuste perioodil - ei olnud võimalik pidada sisulisi arutelusid ja koondada laiapõhjalist tagasisidet.
Samuti tõime välja, et kuna Juhendiga sooviti kehtestada olulisi muudatusi kehtivas praktikas ning
esitada kehtiva õiguse uusi tõlgendusi, ei saa pidada hea õigusloome tavaga kooskõlas olevaks nii
lühikese tagasiside tähtaja andmist.
FinanceEstonia tegi ettepaneku pikendada tagasiside andmise tähtaega sügiseni ning korraldada
peale puhkusteperioodi lõppu mitmepoolne kohtumine Andmekaitse Inspektsiooni,
Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni, FinanceEstonia ja teiste
turuosaliste esindajatega pidamaks sisulisi arutelusid maksehäirete avaldamise paremaks
korraldamiseks ja andmaks turuosalistele võimalus oma seisukohtade selgitamiseks.
Inspektsiooni poolt toodud ettepanekule tagasisidet ei saadud. Samuti ei pärinud Inspektsioon
täiendavat infot ega selgitusi FinanceEstonia poolt Juhendi kommentaaride osas.
Siinkohal ei saa FinanceEstonia nõustuda Inspektsiooni poolse väitega, et FinanceEstonia oleks
olnud kaasatud Juhendi valmimisse, millest tulenevalt ei saa täita Juhend oma eesmärki, kuna
FinanceEstonia poolt esitatud kommentaarid ning seisukohad ei ole saanud sisulisi vastuseid, sh ei
loo avalikustatud Juhend ka vastavat selgust. Veelgi enam, FinanceEstonia on arvamusel, et sellisel
kooskõlastamata viisil Juhendi kehtestamine võib viia oluliste mittevastavusteni kohustatud isikute
andmetöötlusprotsessides, kuivõrd Juhendi implementeerimine avaldatud kujul ei ole mõistlik,
proportsionaalne, praktikas teostatav, ega kohati kooskõlas ka kehtiva seadusandlusega. Juhendiga
on Inspektsioon püüdnud välistada igasuguse riive andmesubjektide isikuandmetele arvestamata
sealjuures teisi riske, mida Juhendiga pandud kohustused ja piirangud võivad kaasa tuua.
2. Juhendi jõustumine
Inspektsioon on omapoolses teates viidanud muu hulgas Juhendi üleminekuperioodile. Juhendist ei
nähtu, et ettevõtjatele oleks antud täiendav periood viia oma tegevus kooskõlla Juhendis tooduga.
Märgime, et Juhendiga on kehtestatud maksehäireregistritele kui ka võlausaldajatele uusi kohustusi,
mille täitmiseks on vaja välja töötada uusi suuniseid, koolitada töötajaid ning teha arvestatavaid IT
arendusi, seda nii andmete edastaja kui maksehäireregistri poolt, mistõttu ei saa Juhendi
üleminekuperiood olla ebamõistlikult lühike või sootuks selgusetu. Ühtlasi on vajalik üle vaadata ning
muuta andmetöötluslepinguid, mille jaoks peaks turuosalistel jääma samuti mõistlik aeg.
3
FinanceEstonia peab vajalikuks selgitada, et Juhendi avalikustamisega ilma kohustatud osapooltega
konsulteerimata, nende sisendit arvestamata ning juhendi jõustumise kuupäeva märkimata, on
Andmekaitse Inspektsioon loonud riski, mis seab ohtu võlausaldajate võimaluse piisavate ja
usaldusväärsete andmete põhjal hinnata krediidi väljastamisel isikute krediidivõimelisust, mis on
krediidiandjate seadusest tulenev kohustus.
Ühiskonnas on leidnud laia kõlapinda asjaolu justkui ei teeks krediidiandjad piisavalt põhjalikku
analüüsi tuvastamaks isiku tõenäoline sattumine krediidikohustuste tasumisel makseraskustesse.
Märgime siinjuures, et sageli teevad isikud ise olulisi jõupingutusi varjamaks krediidi taotlemisel oma
tegelikku majanduslikku seisu ning finantskohustuste hulka. Kuivõrd Eestis puudub krediidiandjatel
võimalus kontrollida registrist informatsiooni isikute kõigi aktiivsete krediidikohustuste kohta, on
maksehäireregistrid sisuliselt ainus allikas, mis võimaldab kontrollida isikute varasemat
maksekäitumist, aktiivseid võlgnevusi ning hinnata isiku võimalikku sattumist makseraskustesse
tulevikus. Juhendiga ebaproportsionaalsete, laialt tõlgendatavate ning kohati praktikas mõistlikult
rakendamatute kohustuste loomisega on tekitatud olukord, kus võlgnikel on Juhendi põhjal võimalik
vaidlustada võlgnevuste avalikustamine maksehäireregistris, muutes selle kasutamise
vastutustundliku laenamise nõuete ja krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil sisutühjaks.
3. Juhendi vastuvõtmisest teavitamine
FinanceEstonia juhib tähelepanu asjaolule, et Juhendi valmimisse kaasatud isikute ringi (kes on
Juhendi adressaadid) ei teavitatud Juhendi vastuvõtmisest. Olukorras, kus Juhendis ei ole jõustumise
tähtajaks märgitud mõistlikku perioodi, tähendab see, et turuosalised, kes ei jälgi pidevalt
Inspektsiooni kodulehte, võivad enda teadmata Juhendit rikkuda, kuivõrd nad ei ole Juhendi
vastuvõtmisest üleüldse teadlikud.
4. Juhendi õiguslik tähendus
Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 2 punktile 1 võib Inspektsioon anda välja
soovituslikke juhiseid selleks, et suurendada üldsuse, vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate
teadlikkust ning arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise kohta
kehtivatest normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest. Antud
juhul puudub Juhendis viide, mille alusel Juhend on välja antud. Ühtlasi puudub Juhendis selgitus,
kas see on täitmiseks kohustuslik või soovituslik ning rakendatakse “täidan või selgitan” põhimõtet.
Juhul kui Juhendi väljaandmise õigusliku alusena on silmas peetud IKS § 56 lg 2 p 1 tulenevat
pädevust, juhib FinanceEstonia tähelepanu, et Inspektsioon on oluliselt volitusnormi ületanud, kuivõrd
Juhendis on kehtestatud õigusaktidega võrreldes täiendavaid nõudeid ning kitsendusi. Ühe näitena
4
toob FinanceEstonia välja, et vastavalt Juhendile ei peaks Inspektsiooni hinnangul
maksehäireregistrisse jõudma väiksemad kui 100 euro suurused põhivõlaga võlgnevused. Sellist
piirangut õigusaktidest ei tulene. Seejuures rõhutab FinanceEstonia, et kõnealuse piirmäära
kehtestamisel ei ole Inspektsioon esitanud analüüsi, kuidas sellisele tulemusele on jõutud või kuidas
see mõjutab vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist.
FinanceEstonia on seoses juhendi rakendamisega suhelnud mõlema Eestis tegutseva maksehäirete
haldajaga (AS Creditinfo ja OÜ Krediidiregister) ning saanud tagasisidet, et antud juhend on väga
suures osas ebamõistlik ning ei arvesta tegelikku olukorda turul. Isegi kui selle rakendamine senisel
kujul viidaks ellu, muutuks maksehäirete avaldamine sedavõrd ebamugavaks ja kulukaks, et
tõenäoliselt kõik krediidi andmisega tegelevad ettevõtted on sunnitud loobuma maksehäirete
avaldamisest.
Juhime Andmekaitse Inspektsiooni tähelepanu, et kui maksehäirete avaldamine Eestis lõppeb, siis ei
ole võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine ning kogu Eesti krediiditurgu võib tabada
väga suur tagasilöök.
FinanceEstonia ettepanekud
1. Tulenevalt eeltoodust edastame Inspektsioonile uuesti FinanceEstonia poolsed kommentaarid
ja seisukohad seoses Juhendiga. Palume Inspektsiooni tagasisidet esitatud kommentaaridele
ja ettepanekutele.
2. Samuti teeme ettepaneku peatada Juhendi rakendamine seniks, kuni Juhendi täitmise osas
on saavutatud täielik õigusselgus ning on saadud sisulised vastused FinanceEstonia poolt
esitatud küsimustele ja kommentaaridele.
3. Näeme siiski vajadust, et Juhendi praktilise rakendamise võimalikkuse osas oleks vajalik
mitmepoolne kohtumine Andmekaitse Inspektsiooni, Justiitsministeeriumi,
Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni, FinanceEstonia ja teiste turuosaliste
esindajatega. Kohtumisel saaksime pidada sisulisi arutelusid maksehäirete avaldamise
paremaks korraldamiseks ja osapooled saaksid võimaluse oma seisukohtade ning praktiliste
murekohtade selgitamiseks.
4. Ühe alternatiivse lahendusena näeme negatiivse krediidiinfo avaldamisega seonduv temaatika
reguleerida krediiditeabe seaduses. Sel viisil oleks tagatud laiapõhjalisem arutelu, terviklik
lähenemine sektorile ja õigusloome hea tava järgimine.
5
Lugupidamisega
/allkirjad digitaalselt/
Kaido Saar
FinanceEstonia juhatuse esimees
Martin Länts
FinanceEstonia krediidiandjate töögrupijuht
Anu Müürsepp
FinanceEstonia tegevjuht