dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikantseleile seisuga 30.09.2022

Rahandusministeerium · 21. oktoober 2022
Viit
7-4.1/8438-1
Registreeritud
21. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
7 RIIGI FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE HALDAMINE
Sari
7-4.1 Kirjavahetus finantsvarade ja -kohustuste korraldamise osas
Toimik
7-4.1/2022
Vastutaja
Tarmo Ibrus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigikassa osakond)

Failid

  • 📎7-4.18438-1 21.10.2022 Väljaminev kiri.asice1359 KB

Sisu (failidest)

Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta Seisuga: 30-sept-2022 1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR) Reservi maht turuväärtuses: 423 319 103 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -3 024 319 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -7 787 668 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: -6 819 957 1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 920 466 Väljamaksed aasta algusest: 0 1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) -2,81% -2,15% -0,65% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) -2,02% -1,17% -0,84% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) -2,39% -1,34% -1,05% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 0,74 0,50 0,23 1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/-Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel valitsus 69,91% 100% 295 948 971 krediidiasutus 27,86% 117 918 739 35% 4,91% ettevõte 2,23% 9 451 394 Investeeringud reitingu alusel Aaa 11,50% 48 677 085 Aa2 1,13% 4 776 666 Aa3 13,14% 55 635 733 P-1 74,23% 314 229 619 Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Belgia 19,45% 20% 0,55% 82 322 040 Bpifrance Financement SA 17,61% 20% 2,39% 74 562 016 Prantsusmaa 12,36% 20% 7,64% 52 317 300 Region ile de France 6,50% 20% 13,50% 27 527 088 CPPIB Capital Inc. 6,07% 20% 13,93% 25 701 906 Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 99,74% 422 210 081 hoius 0,00% 0 kontojääk 0,26% 1 109 022 Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 423 319 103 Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 30.09.2022 seisuga 30.09.2022 Bpifrance Financement Belgia SA P-1 19% 18% 74% Prantsusmaa 12% Aaa Region ile de 12% France 7% Aa2 muud 38% CPPIB Capital 1% Inc. Aa3 6% 13% Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,49% ja normportfellil 1,36% Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus 145 600,0 9,00% 8,00% 140 500,0 7,00% 6,00% 135 400,0 5,00% 4,00% 130 300,0 3,00% 2,00% 125 200,0 1,00% 0,00% 120 100,0 -1,00% -2,00% 115 0,0 -3,00% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 9 kuud 110 105 100 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 portfell normportfell turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil Seletuskiri Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30.09.2022. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 611 3302, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 30. september 2022. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 30. septembri 2022 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 423,3 miljonit eurot. Reservi maht on kahanenud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 3,0 miljoni euro võrra. 2022. aasta jooksul on reservi laekunud Eesti Panga 2021. aasta kasumieraldis summas 0,9 miljonit eurot. 2021. aastal laekus reservi 0,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2020. aasta kasumieraldis. Reservi haldamine Seadusega on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks sätestatud varade säilivuse ja likviidsuse tagamine ja kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu teenimine (tänastes turutingimustes varade haldamise kulu minimeerimine). Investeerimis- strateegia töötatakse välja kooskõlas valitsuse määruses kehtestatud investeerimis- piirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2022. aasta III kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (69,9% paigutuste struktuurist), krediidiasutuste võlakirjadesse ning kontojääki (27,9%) ja ettevõtete võlakirjadesse (2,2%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia (19,5%), Bpifrance Financement’i (17,6%) ja Prantsusmaa (12,4%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 99,7% ning kontojääk 0,3%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 85,7% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse. Reservi tulusus Euroala võlakirjade tootlused on III kvartalis oluliselt tõusnud. Peamiseks põhjuseks on kõrge inflatsioon, mis on pannud keskpankasid inflatsiooni ohjeldamiseks baasintressimäärasid tõstma. Kui juulis võlakirjade hinnad tõusid majanduslanguse kartuses, siis augustis ja septembris võlakirjade hinnad langesid. Reservi 2022. aasta III kvartali tulusus oli -2,81% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli -2,15%. 1 Reservi tulusus aasta algusest oli 2022. aasta septembri lõpu seisuga -2,39%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli -1,34%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpank (EKP) alustas juulis toimunud nõukogu koosolekul intressimäärade normaliseerimist, tõstes kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti (bp) võrra, et saavutada keskpikas perspektiivis 2% inflatsioonieesmärk. Samal koosolekul kiideti heaks rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument ehk TPI (Transmission Protection Instrument). TPI kasutusele võtmise eesmärk on tagada, et EKP rahapoliitilise kursi mõju avaldub sujuvalt kõigis euroala riikides. TPI täiendab EKP kasutada olevaid instrumente ja selle eesmärk on ohjeldada põhjendamatut ja/või korrapäratut turudünaamikat. Septembris toimunud nõukogu koosolekul tõsteti baasintressimäärasid 75 bp võrra, sest inflatsioon oli endiselt liiga hoogne ja püsib nõukogu seatud 2% eesmärgist kiirem tõenäoliselt pikema aja jooksul. EKP nõukogu kavatseb baasintressimäärasid järgnevate istungite jooksul veelgi tõsta, et pärssida nõudlust ja pakkuda kaitset inflatsiooniootuste pideva tõusu vastu. Lisaks otsustas EKP nõukogu kaotada ajutiselt kuni 2023. aasta aprillini avalike hoiuste 0% ülempiiri, mis tähendab, et valitsuste hoiuseid tasustatakse kas €STR või deposiidi baasintressimääraga, olenevalt sellest, kumb on madalam. Septembris hindasid EKP eksperdid, et inflatsioon on euroalal 2022. aastal keskmiselt 8,1%, 2023. aastal 5,5% ja 2024. aastal 2,3%. EKP värskeima majandusprognoosi kohaselt peaks euroala majandus kasvama 2022. aastal 3,1%, 2023. aastal 0,9% ja 2024. aastal 1,9%. USA Föderaalreserv (FED) on tõstnud nii juulis kui ka septembris baas- intressimäärasid 75 bp võrra, jõudes intressimäärade vahemikuni 3,00% kuni 3,25%. Olulist baasintressimäärade tõstmist on oodata ka järgnevatel koosolekutel. FED on ilmselt valmis leppima majanduslangusega, kui see on kõrge inflatsiooniga võitlemiseks vajalik. 14. oktoober 2022. 2 Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 21.10.2022 nr 7-4.1/8438-1 [email protected] Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikantseleile seisuga 30.09.2022 Austatud härra riigisekretär “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande seisuga 30.09.2022. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Lisad: 1. stabiliseerimisreservi_aruanne_30.09.2022.pdf 1 lehel; 2. seletuskiri_aruande_juurde_30.09.2022.pdf 2 lehel; 3. valitsuse_otsuse_eelnõu.docx 1 lehel. Tarmo Ibrus 6113302 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 17.10.2022 ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja Päevakorrapunkt nr. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30.09.2022. a. Võtta teadmiseks Rahandusministeeriumi esitatud stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30.09.2022. a. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel