Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 30-sept-2022
1. Üldinfo
1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 423 319 103
Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -3 024 319
Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -7 787 668
Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: -6 819 957
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR)
Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 920 466
Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/-
Tulusus 90 päeva (aasta baasil) -2,81% -2,15% -0,65%
Tulusus 12 kuud (aasta baasil) -2,02% -1,17% -0,84%
Tulusus aasta algusest (aasta baasil) -2,39% -1,34% -1,05%
Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 0,74 0,50 0,23
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/-Turuväärtus (EUR)
Investeeringud sektorite alusel
valitsus 69,91% 100% 295 948 971
krediidiasutus 27,86% 117 918 739
35% 4,91%
ettevõte 2,23% 9 451 394
Investeeringud reitingu alusel
Aaa 11,50% 48 677 085
Aa2 1,13% 4 776 666
Aa3 13,14% 55 635 733
P-1 74,23% 314 229 619
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes
Belgia 19,45% 20% 0,55% 82 322 040
Bpifrance Financement SA 17,61% 20% 2,39% 74 562 016
Prantsusmaa 12,36% 20% 7,64% 52 317 300
Region ile de France 6,50% 20% 13,50% 27 527 088
CPPIB Capital Inc. 6,07% 20% 13,93% 25 701 906
Investeeringud instrumentide alusel
võlakiri 99,74% 422 210 081
hoius 0,00% 0
kontojääk 0,26% 1 109 022
Investeeringud valuuta alusel
EUR 100,00% 100% 0,00% 423 319 103
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes
seisuga 30.09.2022 seisuga 30.09.2022
Bpifrance
Financement
Belgia SA P-1
19% 18%
74%
Prantsusmaa
12%
Aaa
Region ile de 12%
France
7% Aa2
muud
38% CPPIB Capital 1%
Inc. Aa3
6% 13%
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus,
tulusus aasta baasil on portfellil 1,49% ja normportfellil 1,36% Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
145 600,0 9,00%
8,00%
140 500,0 7,00%
6,00%
135 400,0 5,00%
4,00%
130 300,0 3,00%
2,00%
125 200,0 1,00%
0,00%
120 100,0 -1,00%
-2,00%
115 0,0 -3,00%
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022 9 kuud
110
105
100
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
portfell normportfell
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30.09.2022.
Sissejuhatus
Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel.
Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna
peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 611 3302,
[email protected]).
Aruande eesmärk, sisu ja mõjud
Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust
ja väärtusest seisuga 30. september 2022.
Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika
30. septembri 2022 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 423,3
miljonit eurot. Reservi maht on kahanenud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 3,0
miljoni euro võrra. 2022. aasta jooksul on reservi laekunud Eesti Panga 2021. aasta
kasumieraldis summas 0,9 miljonit eurot. 2021. aastal laekus reservi 0,9 miljonit
eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2020. aasta kasumieraldis.
Reservi haldamine
Seadusega on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks sätestatud varade säilivuse
ja likviidsuse tagamine ja kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu teenimine
(tänastes turutingimustes varade haldamise kulu minimeerimine). Investeerimis-
strateegia töötatakse välja kooskõlas valitsuse määruses kehtestatud investeerimis-
piirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi
riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses
hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest ning
rahaturuinstrumentidest.
Reservi paigutused
2022. aasta III kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga
madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (69,9% paigutuste
struktuurist), krediidiasutuste võlakirjadesse ning kontojääki (27,9%) ja ettevõtete
võlakirjadesse (2,2%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Belgia (19,5%),
Bpifrance Financement’i (17,6%) ja Prantsusmaa (12,4%) võlakirjad. Reservi
investeeringutest moodustavad võlakirjad 99,7% ning kontojääk 0,3%. Reservi
vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 85,7% reservi mahust investeeringud
kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja
Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard &
Poor’s AAA) emitentidesse.
Reservi tulusus
Euroala võlakirjade tootlused on III kvartalis oluliselt tõusnud. Peamiseks põhjuseks
on kõrge inflatsioon, mis on pannud keskpankasid inflatsiooni ohjeldamiseks
baasintressimäärasid tõstma. Kui juulis võlakirjade hinnad tõusid majanduslanguse
kartuses, siis augustis ja septembris võlakirjade hinnad langesid. Reservi 2022. aasta
III kvartali tulusus oli -2,81% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli -2,15%.
1
Reservi tulusus aasta algusest oli 2022. aasta septembri lõpu seisuga -2,39%,
normportfelli vastava perioodi tulusus oli -1,34%.
Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel
Euroopa Keskpank (EKP) alustas juulis toimunud nõukogu koosolekul
intressimäärade normaliseerimist, tõstes kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti
(bp) võrra, et saavutada keskpikas perspektiivis 2% inflatsioonieesmärk. Samal
koosolekul kiideti heaks rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument ehk TPI
(Transmission Protection Instrument). TPI kasutusele võtmise eesmärk on tagada, et
EKP rahapoliitilise kursi mõju avaldub sujuvalt kõigis euroala riikides. TPI täiendab
EKP kasutada olevaid instrumente ja selle eesmärk on ohjeldada põhjendamatut ja/või
korrapäratut turudünaamikat. Septembris toimunud nõukogu koosolekul tõsteti
baasintressimäärasid 75 bp võrra, sest inflatsioon oli endiselt liiga hoogne ja püsib
nõukogu seatud 2% eesmärgist kiirem tõenäoliselt pikema aja jooksul. EKP nõukogu
kavatseb baasintressimäärasid järgnevate istungite jooksul veelgi tõsta, et pärssida
nõudlust ja pakkuda kaitset inflatsiooniootuste pideva tõusu vastu. Lisaks otsustas
EKP nõukogu kaotada ajutiselt kuni 2023. aasta aprillini avalike hoiuste 0%
ülempiiri, mis tähendab, et valitsuste hoiuseid tasustatakse kas €STR või deposiidi
baasintressimääraga, olenevalt sellest, kumb on madalam. Septembris hindasid EKP
eksperdid, et inflatsioon on euroalal 2022. aastal keskmiselt 8,1%, 2023. aastal 5,5%
ja 2024. aastal 2,3%. EKP värskeima majandusprognoosi kohaselt peaks euroala
majandus kasvama 2022. aastal 3,1%, 2023. aastal 0,9% ja 2024. aastal 1,9%.
USA Föderaalreserv (FED) on tõstnud nii juulis kui ka septembris baas-
intressimäärasid 75 bp võrra, jõudes intressimäärade vahemikuni 3,00% kuni 3,25%.
Olulist baasintressimäärade tõstmist on oodata ka järgnevatel koosolekutel. FED on
ilmselt valmis leppima majanduslangusega, kui see on kõrge inflatsiooniga
võitlemiseks vajalik.
14. oktoober 2022.
2
Riigikontroll Meie 21.10.2022 nr 7-4.1/8436-1
[email protected]
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse
aruanne Riigikontrollile seisuga 30.09.2022
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 30.09.2022. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Lisad:
1. stabiliseerimisreservi_aruanne_30.09.2022.pdf 1 lehel;
2. seletuskiri_aruande_juurde_30.09.2022.pdf 2 lehel.
Sama: Riigikogu Rahanduskomisjon
Tarmo Ibrus 6113302
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272