HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium Teie 12.10.2022 nr 15-3/6769-2
[email protected]
Meie 20.10.2022 nr 6-1/18-7
Arvamuse küsimine
Häädemeeste Vallavalitsus esitas 25.08.2022 kirjaga nr 6-1/18-1 Rahandusministeeriumile
arvamuse avaldamiseks „Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute detailplaneeringu
algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja KSH algatamata jätmine“ otsuse eelnõu.
12.10.2022 kirjaga nr 15-3/6769-2 esitas Rahandusministeerium oma seisukohad, mille põhjal on
eelnõud ja selle juurde kuuluvaid lähteseisukohtasid ja KSH eelhinnangut täiendatud.
Palume Rahandusministeeriumil esitada oma seisukoht Kabli külas asuvate Salu, Sõeru-Lepa ja
Sõeru-Männi kinnistute detailplaneeringu KSH vajalikkuse kohta hiljemalt 30 päeva jooksul.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Helve Reisenbuk
abivallavanem vallavanema ülesannetes
Lisad:
1. Kabli külas Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja KSH algatamata jätmine otsuse eelnõu;
2. Lähteseisukohad;
3. KSH eelhinnang.
Marie Reinson
planeerimis- ja maanõunik
[email protected]
tel. 5788 0015
___________________________________________________________________________________
Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank
Pargi tee 1 Telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004
Uulu küla 86502 E-post
[email protected] Swedbank
Pärnumaa https://haademeestevald.kovtp.ee/ EE672200001120086893
Lisa 2 Häädemeeste Vallavolikogu Otsuse nr juurde Häädemeeste vallas Kabli külas Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Kabli külas Salu (katastritunnus 21303:002:0507), Sõeru-Lepa (katastritunnus 21303:002:0506) ja Sõeru-Männi (katastritunnus 21303:002:0315) kinnistute detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte. KSH algatamise või mittealgatamise kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. 1. Osapooled Planeeringust huvitatud isik on Häädemeeste vallas Kabli külas Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistu omanik OÜ Päidre Põllud. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Uulu küla, Häädemeeste vald). 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord Huvitatud isik on esitanud Häädemeeste Vallavalitsusele 15.07.2022 avaldus (dokumendiregistri nr 6-3/1118) detailplaneeringu algatamiseks Häädemeeste vallas Kabli külas Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistutel. Planeeringuala suurus on 65 799 m 2 . Kinnistud on hoonestamata. Salu kinnistu on 100% maatulundusmaa, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Lepa on 100% elamumaa. Maakatastri andmetel on Salu katastriüksusel: looduslik rohumaa 3,78 ha; metsamaa 0,9 ha; muu maa 0,18 ha. Maakatastri andmetel on Sõeru-Lepa katastriüksusel: looduslik rohumaa 1411 m 2 ; metsamaa 2734 m 2 ; muu maa 484 m 2 . Maakatastri andmetel on Sõeru-Männi katastriüksusel: looduslik rohumaa 3387 m 2 ; metsamaa 9183 m 2 . Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistud piirnevad põhja ja lõuna suunal hoonestatud kinnistutega. Sõeru-Lepa kinnistust põhjas asub Lepanina (katastritunnus 21303:002:0031), millel asub Lepanina hotell. Vahetus läheduses asub Metsaluige Turismitalu. Planeeringualast lõunas asuvad Merelaane tee äärde jäävad ca 1200-3000m 2 suurused elamumaa sihtotstarbega hoonestatud krundid. DP koostamise eesmärk on jagada kinnistu kruntideks ning anda ehitusõigus ühe elamu ja ühe abihoone püstitamiseks kummalegi krundile. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringut minimaalse krundisuuruse osas. Idaküljel on Riigimetsa Majandamise Keskuse haldusalasse jääv riigi omandis olev hoonestamata Surju metskond 15 kinnistu (katastritunnus 21303:002:0477). Läänest piirneb planeeringuala hoonestamata Merelaane tee 24 kinnistuga (katastritunnus 21303:002:0572). Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu alusel asub planeeringuala osaliselt looduslikul puhkehaljasmaal, rohevõrgustiku alal ja elamu maa-alal. Looduslikul puhkehaljasmaal (planeeringualast 13 600 m 2 ) on ehitamine lubatud ainult juhtfunktsiooni teenindaval otstarbel (näiteks loomade varjualused, puhkekohad, piirded jm rajatised). Rohevõrgustiku alale jääb ligikaudu 12 200 m 2 , kus kinnistu jagamisel tekkiv minimaalne elamukrunt on vähemalt 3 ha. Ligikaudu 39 999m 2 ala jääb elamu maa-alale, kus minimaalne krundisuurus on 2500 m 2 . Joonis 1. Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu väljavõte (rohelised täpid – looduslik puhkehaljasmaa, kollased täpid – elamu maa-ala, roheline ruudustik – rohevõrgustiku ala, punane katkendjoon – ehituskeeluvöönd, helesinine katkendjoon – piiranguvöönd) Eelöeldust tulenevalt teeb detailplaneering ettepaneku muuta alal kehtivat üldplaneeringut minimaalse krundisuuruse osas rohevõrgustiku alal. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud krundi minimaalsuurust. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõikele 2 rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistutel on määratud osaliselt metsamaa kõlvik, mis vastab metsaseaduse § 3 lõike 2 tingimustele, seega ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini. Metsaseaduse § 3 lõike 2 kohaselt on metsamaa maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1. on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse; 2. on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Sama paragrahvi lõike 3 alusel ei loeta metsamaaks õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. Sõeru-Lepa Sõeru-Männi katastriüksuste sihtotstarve on elamumaa 100%, seega looduskaitseseaduse § 38 lõige 2 ei kehti. Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistutel on toimunud 2021.-2022. aastal metsa majandamine vastavalt Keskkonnaameti väljastatud metsateatistele, mistõttu on metsamaa kõlviku ulatus planeeritavatel kinnistutel oluliselt muutunud. Keskkonnaamet toob oma 15.09.2022 kirjas nr 6-5/22/16611-2 „Seisukoht Kabli külas Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute detailplaneeringu algatamisele, lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ välja järgmist: „Planeeringualale ulatub ranna EKV, mille ulatus on 100 meetrit korduva üleujutusega ala piirist (looduskaitseseadus (LKS) § 35 lg 3 1 ja § 38 lg 1 p 2). Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringuga on korduva üleujutusega ala piiriks määratud 1 m kõrgusjoon. Planeeringuga on kavandatud teha ettepanek EKV vähendamiseks, sest Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistutel on valdavalt metsamaa kõlvik, mis vastab metsaseaduse § 3 lg 2 tingimustele ja sellest tulenevalt ulatub EKV ranna piiranguvööndi piirini (LKS § 38 lg 2). Märgime siiski, et antud juhul ei ulatu EKV piiranguvööndi piirini, kuna planeeringualal on Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistutel teostatud osaline raadamine, mis on kõlvikulist koosseisu muutnud. Keskkonnaamet lähtub reaalselt olukorrast ja paikvaatlusel nähtust paikvaatlus teostatud 31. augustil 2022). Arvestades muutunud olukorda, on EKV ulatus 100 meetrit korduva üleujutusega ala piirist . Eskiisjoonise järgi ei ole ehituskeelualale hoonestust ette nähtud ja sellisel juhul ei ole EKV vähendamise ettepanek hoonestusalade ulatuses vajalik.“ . Maakonnaplaneeringus on sätestatud, et rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute ehituskeeluvööndi osa käsitleda detailplaneeringu koostamisel seega rohelise võrgustiku koridorina. Planeeringu koostamisel tuleb järgida maakonna planeeringu peatükis 3.3.1. toodud tingimusi. Tingimusi täites ei teki vastuolu kehtiva maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku ala eesmärgiga. Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2): ranna või kalda veekaitsevöönd (sinine viirutus); ranna või kalda ehituskeeluvöönd (sinine viirutus); ranna või kalda piiranguvöönd (sinine viirutus); veehaarde sanitaarkaitseala (helesinine viirutus). Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal) 3. Võimalikud keskkonnamõjud 3.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus ja kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega seonduvad keskkonnaprobleemid Planeeringuala piirneb kehtestatud Merelaane detailplaneeringualaga, mille alusel on moodustatud 16 elamumaa krunti. Enamus kruntidest on tänaseks hoonestatud. Kruntide suurused jäävad ca 1200-3000 m 2 vahemikku. Juurdepääsuks kasutatakse 19331 Rannametsa-Ikla teed ja 2130421 Merelaane teed. Merelaane tee algus (Orajõe metskon 15 ja Meretee kinnistu osas) on avalik tee, Merelaane tee katastriüksuse osas on tegu erateega. Merelaane detailplaneeringu alast lõunasse jääb Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringuala, mille menetluse käigus tekkis piirkonna elanikel/suvitajatel küsimus juurdepääsuteega. Nimelt on Merelaane tee pinnastee, mille laius on ca 3-3,5 m. Uute planeeringute kehtestamisel ja elamukruntide moodustamisel tee liikluskoormus suureneb oluliselt. See omakorda võib omakorda põhjustada liiklusohtlike olukordade tekke. Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute detailplaneeringuga kavandatavate 15 uue elamukrundi moodustamisel liikluskoormus suureneb veelgi. Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu alusel asub planeeringuala osaliselt looduslikul puhkehaljasmaal, rohevõrgustiku alal ja elamu maa-alal. Looduslikul puhkehaljasmaal ei ole lubatud elamute ehitus, lubatud on ainult juhtfunktsiooni teenindaval otstarbel (näiteks loomade varjualused, puhkekohad, piirded jm rajatised). Rohevõrgustiku alal kinnistu jagamisel tekkiv minimaalne elamukrunt on soovituslikult vähemalt 3 ha. Elamu maa-alal on minimaalne krundisuurus 2500 m 2 . Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringus on rohealade säilimiseks seatud tingimustes toodud välja järgmist: „Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore, rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi õueala moodustada enam kui 10% moodustatavast katastriüksusest. Nii tagatakse hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine.“ . Pärnu maakonna planeeringus toodud rohevõrgustiku tingimustes on sätestatud järgmist: „ - tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust; /--/ - vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele;“ . Arvestades detailplaneeringuala mõõtmeid on võimalik elamualad planeerida selliselt, et rohevõrgustiku alale avaldub minimaalset mõju. Hoonestusalade valimisel tuleb jätta rohevõrgustiku koridori ala kõrghaljastusega alaks, kus metsa raadamine ja hoonete ehitamine on keelatud. Lisaks on keelatud planeeringalal piirdeaedade rajamine, et tagada loomade vaba liikumine. Rohevõrgustiku alasse ulatuvate kruntide planeerimisel tuleb arvestada, et õueala ei või ületada 10 % moodustatava katastriüksuse pindalast. Eeltoodud tingimuste arvestamisel ei kahjustaks elamukruntide planeerimine rohevõrgustiku koridori tomimist ning seeläbi säiliksid üldplaneeringu eesmärgid. Alternatiivina kaaluda rohevõrgustiku alasse jääva osa eraldi ehitusõiguseta katastriüksusena (maatulundusmaa või üldkasutatav maa) moodustamist. Seeläbi ei saaks õuemaa kõlvik tulevikus laieneda rohevõrgustiku koridori alale. Sellise lahenduse puhul oleks negatiivne mõju puuduks. Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu rannaalade üldistes hoonestamistingimustes on sätestatud: „Hajaasustuses elamu ehitamiseks lähemale kui 50 m teisest elamust tuleb võtta hoone projektile naaberkinnistu omanike nõusolek.“ . Maakonnaplaneeringuga on kavandatud ranna ehituskeeluvöönd rohelise võrgustiku koridoriks. Sellega tagatakse olemasoleva loodusliku keskkonna säilimine ja loomade vaba liikumine rohevõrgustiku tuumalade vahel. Rohelise võrgustiku planeerimine omab positiivset keskkonnamõju. 3.2. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele Planeeringualal ei asu kaitsealuseid liike, elupaigatüüpe ega teisi loodusobjekte. Samuti ei asu planeeringuala Natura 2000 võrgustiku alal. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala Kabli linnuala (RAH0000083) asub ca 350 m kaugusel planeeringualast. Planeeringuala piirkonnas rannikualal kulgeb oluline nahkhiirte rändekoridor (lennuala). Seetõttu on nahkhiirte elupaigaks määratud vahetult planeeringuala kõrval (vähese kattumisega) paralleelselt Rannametsa-Ikla maanteega paiknev ca 2,9 km pikkune ala. 1 Liigid, kelle elupaik nimetatud alal on määratud, on: põhja-nahkhiir ( Eptesicus nilssonii ), kääbus-nahkhiir ( Pipistrellus pipistrellus ), pargi-nahkhiir ( Pipistrellus nathusii ), tõmmu- ehk habelendlane ( Myotis brandtii/mystacinus ) ja tiigilendlane ( Myotis dasycneme ). Põhja-nahkhiire jaoks on see ala ka suviseks varjepaigaks. Planeeringualast 210 m kaugusel on registreeritud hõbe-nahkhiire ( Vespertilio murinus ) elupaik. Pargi-nahkhiirt on vaadeldud ka lähedal asuval Mihkli kinnistul. 2008. a nahkhiireuuringute käigus kohati planeeringuala piirkonnas söötis põllualal III kaitsekategooria linnuliiki nõmmekiuru ( Lullula arborea ), kelle ärev käitumine viitas pesitsemisele. Luitemännikute ja avamaastike servaaladel on see liik Edela-Eestis suhteliselt laialt levinud. 2 Planeeringualast ca 230 m kaugusel idas (teisel pool Rannametsa-Ikla teed) on III kategooria kaitstava samblikuliigi hariliku poorsambliku ( Menegazzia terebrata ) leiukoht. Planeeringualast ca 230 m kaugusel idas (teisel pool Rannametsa-Ikla teed) on roomav öövilge (Goodyera repens) Seni valdavalt loodusliku rohumaa ja metsamaaga kaetud kinnistule hoonestuse planeerimisel on oht, et nahkhiired võivad lennata vastu aknaid ja seeläbi hukkuda. Hoonestuse planeerimisel metsaga kaetud aladele tekib oht, et hävinevad olemasolevad varjepaigad. Olulise negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks tuleb p laneeringu koostamisel võtta arvesse järgmisi meetmeid: 1. säilitada olemasolevat looduslikku haljastust (k.a kõrghaljastus); 2. hoonete rajamisel kasutada looduslikke ehitusmaterjale; 3. kavandada tuleks võimalikult madalad hooned; 4. kokkupõrkeohu vähendamiseks vältida suurte akende või klaaspindadega kasutamist. 1 Allikas: EELIS 2 Allikas: Allikas: Eksperthinnang Küllise maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõjule. Koostaja: Mati Kose, Häädemeeste 2008 3.3. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Loodusvaradest kasutatakse pinnast. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste Vallavolikogu 27.06.2019 määruse nr 14 „Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. 3.4. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus Planeeringuala asub suhteliselt kaitsmata põhjaveega alal. Planeeringuala ei ole hõlmatud reoveekogumisalaga. Detailplaneeringu eskiisi kohaselt planeeritakse reoveesüsteemid naaberkinnistu (Lepanina kinnistu) kaudu. Samuti on näidatud eskiisjoonisel veetorustikud Lepanina kinnistul asuvast puurkaevust. Lepanina kinnistu omanik ei anna nõusolekut vee- ja kanalisatsioonitorustike liitmiseks neile kuuluvasse puurkaevu ja biopuhastisse. Seega tuleb planeeringuga kavandada uus puurkaev ja reoveesüsteem selliselt, et need jääksid väljapoole olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala. Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistutele tuleb kavandada lokaalne reovesüsteem (biopuhasti). Reovesüsteemi kavandamisel peab arvestama Lepanina kinnistul (katastritunnus 21303:002:0031) asuva puurkaevuga, et tehnovõrkude kujad ei kattuks (puurkaevu sanitaarkaitsevöönd 10 m ja omapuhasti kaitsevöönd 50 m). Toimiva ning korrektse kohtkäitlussüsteemi olemasolu omab eeldatavalt vähest keskkonnamõju ning ebasoodne mõju piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt minimaalne. Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist. Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole keskkonnaohtlikke rajatisi. Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon. Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas keskkonnale olulist mõju. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada asjaoluga, et moodustatavad krundid asuvad Lepanina hotelli ja Metsaluige puhketalu vahetus läheduses. Mõlema ettevõtte territooriumil toimuvad suvepäevad, pulma, sünnipäevad jms üritused, mille tulemusel tekiv müra kandub ka planeeringualale. Võimaliku häiringu leevendamiseks tuleb ette näha kõrghaljastuse rajamine Lepanina kinnistu poolsele planeeringuala piirile. Kõrghaljastus aitab võimalikku müra summutada ning vähendab visuaalset häiringut. Hoonete asukoha valikul tuleb kaaluda hoonete paigutamist selliselt, et rohkem kasutatav sisehoov/õu jääks krundi lõuna või kirde ossa. Elamutel tuleb ette näha müra isoleerivate materjalide kasutamine, et vältida müra kandumist tuppa. Detailplaneeringu realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist. Erosiooni ohu vältimiseks tuleb säilitada Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistutel kõrghaljastus . 3.5. Mõju kultuuriväärtusetele Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele puudub. 3.6. Visuaalne mõju Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid. Küll aga peab arvestama asjaoluga, et metsaga kaetud aladel tuleb ÜP kohaselt säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus. Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne. 3.7. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu, põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui Detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 3.8. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik. 3.9. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik. 3.10. Sotsiaalmajanduslik mõju Planeeringuala vahetus läheduses asuvad turismi-/majutusettevõtted Lepanina hotell ja Metsaluige puhkemaja. Mõlemad ettevõtted on suunatud peamiselt suvepäevade ja muude sarnaste ürituste korraldamisele, mistõttu tekib nendel kinnistutel suvehooajal müra. See omakorda võib avaldada olulist negatiivset mõju elamumaa sihtotstarbega kruntide kasutamisele. Lepanina hotell on viimastel aastatel korraldanud oma kinnistul muusikafestivale, millele on antud avaliku ürituse korraldamise luba kuni kella 3.00ni öösel. Detailplaneeringu elluviimisel on ette näha oluline negatiivne mõju müra näol, mis tekib olemasolevatest naaberkinnistutel asuvatest ärimaa sihtotstarbega kinnistutelt. Samuti on ette näha, et elamukruntide planeerimine omab seeläbi omakorda negatiivset mõju turismi- ja majutusettevõtetele, sest varasemalt korraldatud üritusi ei ole võimalik nii tihedalt hoonestatud piirkonnas läbi viia. See omakorda võib põhjustada olemasolevate ettevõtete poolt pakutavate töökohtade arvu vähenemise. Negatiivse mõju leevendamiseks tuleb detailplaneeringus võtta arvesse järgmisi leevendavaid meetmeid: 1. kõrghaljastuse rajamine planeeringuala põhjapiirile, et leevendada majutusasutustest tekkiva müra kandumist elamukruntidele; 2. planeeritavate kruntide õuealad planeerida lõuna- ja kirde ossa; 3. detailplaneeringuga ette näha hoonete arhitektuursete nõuete osas heli isoleerivate materjalide kasutamine, et võimalik negatiivne mõju ei satuks hoonetess. Leevendavate meetmetega arvestamisel on negatiivne mõju minimaalne. 4. Ettepanek KSH algatamatamise kohta Lähtudes asjaomaste asutuste seisukohad on Häädemeeste Vallavalitsus seisukohal, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1. Detailplaneeringu algatamisel on ette näha liiklusohtlike olukordade tekkimise võimalust olemasoleval avalikul Merelaane teel. Liiklusohtlike olukordade vähendamiseks on eelhinnangus välja toodud leevendavad meetmed. 2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, kaitsealustele liigitele ja Natura 2000 linnualale. 3 . Detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib omada negatiivset majanduslikku mõju naaberkinnistutel asuvatele turismi- ja majutusettevõtetele, mis pakuvad hooajalist tööd piirkonna elanikele. Negatiivse mõju vähendamiseks on eelhinnangus välja toodud leevendavad meetmed. 4 . Planeeritava tegevusega ei kaasne mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist. Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelhinnangu koostaja: Häädemeeste Vallavalitsus
Rahandusministeerium Teie 12.10.2022 nr 15-3/6769-2
[email protected] Meie 20.10.2022 nr 6-1/18-7 Arvamuse küsimine Häädemeeste Vallavalitsus esitas 25.08.2022 kirjaga nr 6-1/18-1 Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks „Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja KSH algatamata jätmine“ otsuse eelnõu. 12.10.2022 kirjaga nr 15-3/6769-2 esitas Rahandusministeerium oma seisukohad, mille põhjal on eelnõud ja selle juurde kuuluvaid lähteseisukohtasid ja KSH eelhinnangut täiendatud. Palume Rahandusministeeriumil esitada oma seisukoht Kabli külas asuvate Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute detailplaneeringu KSH vajalikkuse kohta hiljemalt 30 päeva jooksul. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Helve Reisenbuk abi vallavanem vallavanema ülesannetes Lisad: 1. Kabli külas Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja KSH algatamata jätmine otsuse eelnõu; 2. Lähteseisukohad; 3. KSH eelhinnang. Marie Reinson planeerimis- ja maanõunik marie.reinson @haademeeste.ee tel. 5788 0015