Pärnu linnas Kuninga tn 30a kinnistu detailplaneeringu arvamuste ärakuulamise protokoll 1- 13-09 -2022 Aeg ja koht: 13. septembril 2022 kell 14.00- 15.50 , Pärnu, Pikk tn 16b II korruse saal. J uhatas : Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Tiiu Pärn. P rotokollis : Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna ruumilise planeerimise juhtivs petsialist Raine Viitas. Osalejad : arvamuste esitaja Lii Kurg esindaja Jüri Kukk , Pärnu Linnavalitsuse esindajad Kaido Koppel ja Janno Poopuu , Muinsuskaitseameti esindaja Helle-Triin Hansumäe, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna piirkonnajuht Kalev Kaljuste , Teamsi vahendusel ruumilise planeerimise osakonna nõunik Kadi-Kaisa Kaljuveer . Pärnu Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile planeeringujärelevalve teostamiseks Kuninga tn 30a kinnistu detailplaneeringu materjalid. Nimetatud detailplaneeringu avalikustamise käigus ( 18.-31.03.2022 ) esitati arvamusi, millega Pärnu Linnavalitsus planeeringulahenduses arvestanud ei ole. Vastavalt planeerimisseaduse § 138 lõikele 4 ja 5 on Rahandus ministeeriumi pädevuses planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isiku ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine esitatud arvamuste kohta. ESITATUD SELGITUSED Kaido Koppel : Kuninga tn 30 kinnistu omanikud omandasid ka Kuninga tn 30a kinnistu. Omanikud soovivad Kuninga tn 30a kinnistul asuva hoone rekonstrueerida , seda laiendada ning ühendada Kuninga tn 30 kinnistul asuva hoonega. Ümberehitatav hoone annaks uut ilmet piirkon nale , kavandatud h oone sobitu b piirkonda. Ka Muinsuskaitseametiga on hoone väljanägemine kooskõlastatud, vajadus hoone järele on olemas. O lemasoleva olukorra kirjeldus e õiguspärasus , linnavolikogu otsuse kehtivus Jüri Kukk : Pärnu Linnavolikogu 18.10.2007 otsuse ga nr 107 kehtestati detailplaneering osale planeeringualast , mitte praegusele planeering u alale. Selles kehtestamise otsuses on aga fikseeritud katlamaja olemasolu ja selle kõrgus , seepärast on see otsus oluline . Olemasolev hoone ei ole seaduslik, sellel puudub kasutusluba. O lul i sed on ehitusregistri andmed. Oleme seisukohal, et planeeringu lahenduse koostamisel tuleb lähtud a katlamaja kõrgusest - k atlamaja kõrgus oli 4,8 m . Oleme teinud kompromissettepaneku – olemasolev a hoone kubatuur säilib, tulemüür säilib. 2019 . aastal saime ka Punase R istiga kokkuleppele, et tulemüürist on võimalik loobuda, kui aknad ei ole Lia Kure hoonele nii ligidale. Kaido Koppel : On olemas kohtuotsus, mis ütleb, et Punase Risti hoone on seaduslikult ehitatud aga puudub kasutusluba. Kasutusl oa saab anda vaid läbi detailplaneeringu protsessi. Seda me nüüd koostamegi. Planeeringu koostamisel ei ole niivõrd oluline olemasolev olukord vaid kavandatav. Planeeringualal enam k atlamaja ei ole ja sellega arvestada ei saa. Punase Risti hoone on olemasolev. Planeeringu koostamisel h indame uue planeeritud hoone mõju naabritele, piirkonnale. Kui seletuskirjas on puudu tõesed alusandmed, siis need tuleb lisada. P laneeringu seletuskirjas me ei saa lahti kirjutada planeeringualaga seotud kohtulahendeid . Janno Poopuu : D etailplaneeringus on lühidalt kajastanud , mis andmed on ehitusregistris ja missugune on olukord tegelikult . Ka see on fikseeritud, et olemasoleval hoonel puudub kasutusluba. Jüri Kukk : Seletuskirjas tuleb fikseerida, et Kuninga tn 30a kinnistul pole s eaduslikku hoonet. Punane Rist taotles detailplaneeringu osalist tühistamist. Pärnu Linnavolikogu 18.10.2007 otsust nr 107 pole kusagil seletuskirjas märgitud, seda pole tühistatud. Kaido Koppel : Tegemist on 2021. aastal algatatud detailplaneeringuga. Nimetatud kohtuotsus ei mõjuta lahendust. Tulemüür , u ue hoone mõjud naaberkinnistu omanikule Jüri Kukk : N aabrite vahelisi suhteid on võimalik reguleerida avalik-õiguslikult. Linnavalitsus ei tunnista olemasolevat hoonet piirirajatisena , p iirirajatise küsimused saab ja tuleb lahendada detailplaneeringuga. Detailplaneering ei räägi midagi naabriõigustest aga peaks . Hoone on piirirajatis, see on naabrite ühiskasutuses. Piirirajatist s aab ümber ehitada vaid siis , kui on naabri kooskõlastus (vahetada katusematerjal jms) . Lia Kurg detailplaneeringule kooskõlastust andnud pole. Lia Kure elamu abihoone - kuur ja Kuninga tn 30a hoone on ehitatud koos, kuuri tagumine sein on endise katlamaja sei n, sein on ka kinnistu piiriks . Kaido Koppel: P laneeringu seletuskirjas on fikseeritud, et uue hoone ehitamisel tuleb tagada kuuride säilimine . Janno Poopuu : Hoone ümberehitamisega n aaberkinnistul asuva i d hooneid , samuti abihooneid kahjustada ei tohi. Planeeringus on eraldi peatükk 5.3 ja peatükis toodud tingimused , mida tuleb täita hoone ümberehitamisel. Peatükis on viidatud e kspertiis ile, mille on koostanud vastava pädevus ega ekspert . Planeeringulahenduses on eksperdi ettepanekud fikseeritud selleks, et naaberkinnistu hooned ei saaks kahjustada . Antud teemat oleme väga põhjalikult käsitlenud. Jüri Kukk : Hoone on piirirajatis, hoone katused peavad olema samas tulepüsivusklassis . Kui kuuri omanik ei soovi katust vahetada, siis ta ei pea. E ttepanek on jätta hoone kubatuur samaks . H oovi poole kavandatud aknad ei tohiks olla seest läbipaistvad , st Lia Kure poole uue hoone seest ei tohiks vaadet avaneda. Kaido Koppel: P rojektile ettenähtud tingimusi planeeringus ei fikseerita . Planeeringus on kõike analüüsitud – insolatsioon i , vaatelisus t ja leitud, et mitte ühtegi riivet naabrile ei ole . Ka tuleohutust on seletuskirja peatükis 5.7 analüüsitud. Seletuskirjas on fikseeritud, et võimalik on tulemüür i rajada . Janno Poopuu : P laneeringulahendus kehtestatakse vaid Kuninga tn 30a kinnistule. Kuuri omanik ei pea ühtegi kulutust tegema, temale ühtegi kohustust planeeringu kehtestamisega ei kaasne. Kaido Koppel: Me oleme kõik Lia Kure murekohad arvesse võtnud, neid analüüsinud ning planeeringus sätestanud t ingimused , et tema õigus i ei kahjustataks. Planeeringulahendus ei kahjusta Lia Kure huve. Jüri Kukk : Va r jutamine üle krundi piiri on oluline. A rvestus on tehtud olemasoleva ebaseadusliku hoone ja uue hoone võrdluses. Aluseks tuleb võtta katlamaja kõrgus. Kaido Koppel: Insolatsioonianalüüsi koostamiseks on metoodika ja seda on linnavalitsus arvestanud. S tandardis on seatud tingimused v aid eluruumide varjutusele. Uuringu tulemusel on minimaalne standardikohane insolatsioon tagatud igas naabermaja korteris. Seletuskirjas on tingimuseks seatud, et e hitusprojektiga tuleb tagada insolatsiooninõuded . Linnavalitsuse kohustus on seda tingimuse täitmist järgida. Analüüs on tehtud uue planeeritud hoone kohta, seetõttu pole oluline kinnistul asunud kunagise katlamaja kõrgus. Kinnistu s ihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks Jüri Kukk: O saliselt peaks kinnistul säilima endine sihtotstarve, maad peaks kasutada saama sotsiaalsetel eesmärkidel. Kaido Koppel : Kuna kinnistule kavandatakse majutusasutus- spa -d , siis Pärnu Linnavalitsus peab õigeks ala määrata ärimaa ks . Janno Poopuu : Linnavolikogu on üldplaneeringu 2021. aastal kehtestanud, piirkonda on ette nähtu d ka ärimaa võimalus . Detailplaneeringu l ahendus järgib üldpla n eering ut . Uue planeeritud h oone kõrgus ja krundi täisehitus , sobivus piirkonda Jüri Kukk : Uus hoone kavandatakse oluliselt kõrgem kui seda oli katlamaja . Kavandatava hoone nii suur kõrgus tekitab negatiivseid m õjutus i naabritele. Janno Poopuu : Hoonele kavandatakse kolm korrust ning lisaks maa - alune korrus. H oone kõrgus oluliselt ei muutu. Detailplaneeringu koostamisel on uue hoone kavandamise mõjudega tegele t ud . Leitud on, et mõjutusi naabritele üle normide ei kaasne. Hoonele on kavandatud nii viilkatus kui ka lamekatus. Tingimused selleks seadis osaliselt muinsuskaitse eritingimused. Helle-Triin Hansumäe : Kinnistul oli kunagi katlamaja kuid Muinsuskaitseamet lähtu b olemasolevast olukorrast , katlamaja ei olnud kultuuriväärtuslik. Selleks, et vanalinn säiliks, me teatud muudatusi lubame. Planeeringu koostamise aluseks on ko ostatud muinsuskaitse eritingimused. Detailplaneeringu m enetlus on olnud korrektne. Juba enne planeeringu algatamist räägiti läbi, lepiti kokku, et uus hoone peab olema eristatav ja kaasaegne. Eritingimustes analüüsiti nii hoone kõrgust kui täisehitatust . Leidsime, et u us hoone ei tohiks olla oluliselt kõrgem olemasolevast. Kuninga tn 30 kinnistul asuv hoone on mälestis, me analüüsisime ka galerii ehitamist. Amet kooskõlastas nii eritingimused kui ka planeeringu. Muinsuskaitseamet annab kooskõlastused k omisjoni otsustega. Jüri Kukk : Muinsuskaitseliselt pole põhjendatud suurem täisehitatus ega lamekatus ega kõrg em hoone antud asukohas . On antud planeeringule tingimuslik kooskõlastus – lisada põhjendus täisehitusprotsendi kohta. Linnas on teatud kohtades kinnistu täisehitus suur, kuid seal on omad põhjendused. Helle-Triin Hansumäe : Me tegime seoses kaitsekorra uuendamisega vanalinnas analüüsi ja leidsime, et Pärnu vanalinnale on krundi suur täi s ehitus loomuomane . Seega on antud asukohas suurem krundi täisehitus põhjend atud . Pärnu linnas Olev Siinmaa tõttu aktsepteerime ka lamekatust, meil on vanalinnas neid teisigi ja need on muinsuskaitsealale oma sed . Me näeme, et kõrgus ei domineeri üle ajaloolise hoonestuse. Sissesõidutee ei ole ajalooline, seega lubas amet selle liita Kuninga tn 30a kinnistu ga ja mitte Kuninga 30 kinnistuga. Jüri Kukk : Linn müüb juurde kinnistule linna tänavat, et siis saada kinnistu täi s ehitus t väiksemaks . Oluline ja tähtis on olemasoleva kinnistu suurus. Kaido Koppel: K avandatav hoone on väiksem kui Kuninga tn 30 kinnistul asuv hoone . Planeeringuga kavandatakse juba uut kinnistut, mis moodustub Kuninga tn 30a kinnistust ja osaliselt tänavamaa kinnistust. Täisehitusprotsendi määramisel on lähtutud uuest krundi pindalast – 432 m 2 , s t krundi täi s ehitatus on 82%. Linnavalitsus on lubanud vanalinnas suuremat krundi täiehitust, et elu käiks. L inna jaoks on oluline, et sinna tuleks just ärihoone. H oone lõplik väljanägemine kavandatakse e hitusprojektiga, see peab sobituma piirkonda. Selleks on tingimused detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.3 ka sätestatud. Eskiisprojekt tuleb kooskõlastada linnaarhitektiga, põhiprojekt linna arhitekti ja Muinsuskaitseametiga. Ehitusprojekti kooskõlastab ka Päästeamet. Janno Poopuu : Planeeringuala asub ühe kvartali keskel vanalinnas , hoone on selgelt eristuv ja vaadeldav kõikidest külgedest. Kavandatav hoone sobib vanalinna. Üheski esitatud arvamuses kokkulepet vaidlevad osapooled ei saavutanud. Pärast arvamuste ärakuulamist, 15.09.2022 edastas Jüri Kukk Rahandusministeeriumile täiendavalt oma teesid (lisatud protokollile) . Protokollija Raine Viitas /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa: Jüri Kuke teesid.
1
Rahandusministeerium
Lia Kurg (eluk. Pärnu, Pühavaimu 16) esindaja Jüri Kukk seisukohad „Kinnisasja Kuninga 30a ja
lähiala detailplaneeringu“ (DP) järelevalvemenetluses ärakuulamisel 13.09.2022.a. – teesid,
13.september 2022.a.
Sissejuhatuseks
Oleme selle DP menetluse käigus oma seisukohti korduvalt selgitanud (s.h. avalikustamisel kirjalikult
– 29.03.2022.a.); teeme siin kokkuvõtte meie vastuväidete kaalukamatest argumentidest.
Täiendavalt peame vajalikuks selgitada ka, et DP koostamise korraldaja korduvalt esitatud seisukoht
– nagu saaks EPR-lt kinnisasja Kuninga 30a omandanud Valgetalli arenduse OÜ taotlusel DP
koostamine alata „valgelt lehelt“, kus varasemad kohtute ja Pärnu Linnavolikogu otsused seoses
kinnisasja Kuninga 30a kasutamise ja seal ehitamisega tuleb kõrvale jätta, ei ole kooskõlas ei
seadusega ega hea halduse tavaga.
Käesoleva DP menetluse käigus on kinnisasja Pühavaimu 16 omanik Lia Kurg (Kuninga 30a
piirinaaber), avaldanud seisukohti erinevates õiguslikes ja konkreetsetes ehituslikes küsimustes.
L.Kurg poolt esitatud käsitlusega ei ole menetluse korraldaja nõustunud. Kaalutlusotsusena (sisulise
põhjendusega) käsitletavat otsustust nende seisukohtade ja ettepanekute suhtes Pärnu
Linnavalitsuse poolt tehtud ei ole.
Juhime tähelepanu sellele, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsuse
kohaselt (16.01.2007.a.) kohtuasjas nr 3-4-1-9-06 p. 32 „…peab kohalik omavalitsusüksus igal
konkreetsel juhul detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise üle otsustades kaaluma,
missugune on avalikes huvides otsustuse mõju isiku põhiõigustele ja huvidele, kas seonduvad
õiguste riived on proportsionaalsed ning kas see otsus vastab ühetaolise kohtlemise põhimõttele.“
Antud juhul Pärnu Linnavalitsus seda teinud ei ole ja DP kehtestamine selliselt ei ole seega
seaduslik.
Alljärgnevalt käsitleme kokkuvõtlikult neid peamisi küsimusi, milliste suhtes jäime oponendi ja DP
menetluse korraldajaga eriarvamusele:
1. Ümberehitamisele mineva (või lammutatava ?) ehitise kõrgus ja krundi täisehitus peab olema
otsustatud eelkõige aluseks võttes ehitise Ehitisregistri registreeringu ja Pärnu Linnavolikogu
18.10.2007.a. otsuse nr 107. (Lia Kurg 29.03.2022.a. seisukoha p-d 2 -4; küsimused nr-d 2-4).
Kuna tegemist on muinsuskaitsealal ja väljakujunenud hoonestusega ehitiste hoovialal paikneva
ehitisega, siis selle täiendav lubatud kõrguse suurendamine mõjutab otseselt ümbritseva
hoonestuse kasutajaid, eriti kinnisasjade ühisel piiril paikneva ehitise korral, nagu on seda käsitletav
ümberehitus. Pärnu Linnavalitsus on sellest probleemist otsustanud „lahti saada“ nii, et on asunud
Tallinna Ringkonnakohtu (TRK) kohtuotsust haldusasja nr 3-08-1855 – selle resolutsiooni, käsitlema
kui kohtuotsust, millega on tühistatud ka Pärnu Linnavolikogu 18.10.2007.a. otsus nr 107 Rüütli –
Hospidali – Kuninga – Pühavaimu kvartali DP osalise kehtestamise kohta, kus oli selgelt fikseeritud
ka 16.09.2004.a. Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 121 algatatud DP jätkamisel arvestamisele tulev
katlamaja kõrgus – vastavalt Ehitisregistri andmetele (seda registreeringut registris ei ole muudetud
tänaseni). Seejuures ei ole keegi kunagi kohtus kogu kvartali DP algatamist ja osalist kehtestamist
18.10.2007.a. vaidlustanud. Vaidlust selles, et EPR omandas Pärnu linnalt just selle - 5 m kõrguse
katlamaja, mille tänasele omanikule seaduslike muudatusteta võõrandas, pole. Pärnu Linnavalitsus
on haldusasja 3-08-1855 käsitlemisel lähtunud sellest, nagu oleks olnud tegemist haldusakti andja
poolt kaalutlusveaga (haldusakti ettevalmistajaks ja DP koostajaks oli Pärnu Linnavalitsus ise).
Tegelikult on ju dokumentaalselt tõendatud, et tegemist oli lihtsalt vormiveaga (v.t. kohtuotsuse nr
2
3-08-1855 p. 13) – üld-teadaolevaid asjaolud jäid osaliselt haldusaktis (Pärnu Linnavolikogu otsus nr
50) endas kajastamata.
Oleme seisukohal, et kavandatud uusehitise võimaliku kõrguse käsitlemisel tuleb lähtuda ehitise
seaduslikust kõrgusest - 5 m. Selle kõrguse suurendamisel DP–ga on igal juhul oluline mõju
piirinaabri L.Kurg õigustele, s.h nii kinnisasja kasutamisel miljööle kui omandiõigusele jne. (vt. ka
Riigikohtu 28.12.2021 kohtuotsus haldusajas nr 3-17-2023 p 22).
Selline mõjutus vajab kaalumist ja arvestamist, sest kavandatud on uusehitis 3 maapealse korruse
ja keldrikorrusega ning akendega vähem kui 8 m kaugusel asuvast pere-elamust ning piiril kokku
ehitatud Pühavaimu 16 majandushoonega. Kuninga 30a krundi täisehitamise küsimust käsitleme
täiendavalt seoses Muinsuskaitseameti poolt (väidetavalt seaduslikult) kooskõlastatud muinsuskaitse
eritingimustega.
2. Naabrusõigus kui avalik õiguslik suhe ja AÕS § 151 rakendamine. (Lia Kurg 29.03.2022
seisukoht nr 5-6; käsimused nr-d 5-7)
Pärnu Linnavalitsus on korduvalt meile seoses naabrusõiguse käsitlusega AÕS § 151 alusel vastanud,
et suhe, mida käsitletakse AÕS alusel, s.h. naabrusõiguslik, ei ole avalik – õiguslik suhe ja seetõttu DP
koostamisel ja menetlemisel käsitlemisele ei tule. Meie sellega ei nõustu. Õiguskirjanduses (s.h.
Juriidica VIII/2010 lk 598) on autorid Sandra Mikli ja Holger Nõmm oma kirjutises (p 3.1.) viidanud
sellele, et haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele ning et avalikud huvid võivad
individuaalhuvidega täielikult või osaliselt ka kattuda. Ka on juhitud tähelepanu Põhiseaduse §-le
32 (2. lõik) – mille rakendamisel tuleb arvestada, et „Põhiseaduse § 14 kehtestab, et õiguste ja
vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste
kohustus, milles väljendub muuhulgas üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele.“
Seega on Pärnu Linnavalitsuse seisukoht, et tema asi pole DP menetluses see, kuidas rakendub AÕS
§ 151, vastuolus PS §-ga 14. Seoses naabrusõigusega on ilmselt kohane viidata ka Saksa õigusele, kus
on kohtupraktika käigus välja kujundatud ka naabri-avalik õiguslik kaitse ja selle suhtenurga viis
põhimõtet (naaber on kolmas; kaitsele on õigus ainult kinnistu omanikul; naabri kaitse aluseks
saavad olla ainult subjektiivsed avalikud õigused; kaitsenormi teooria otsustab naabrusõiguste üle
ja kaitsenormi teooria otsustab naabrusõiguste üle). Siin on nimelt rõhutatud, et esmaselt tuleb
neid põhimõtteid rakendada just planeerimisõiguses ja seejärel ehitusõiguses.
Kuna ei saa olla vaidlust, et AÕS § 151 lg 3 kohaselt: „Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või
seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada, ega muuta.“, siis tähendab see, et Kuninga 30a ehitise –
katlamaja, kõrvaldamine või muutmine saab toimuda ainult kokkuleppel Lia Kurg´iga. Juhime
tähelepanu ka sellele, et toetudes Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusele haldusasjas nr 3-08-1855,
tuli Pärnu linnavalitsuse arvestada ka sellega, et Riigikohtu varasema praktika kohaselt (s.h.
13.03.1998.a. nr. 3-3-1-9-98 p 6) tuli kohtuotsuse mõistmiseks silmas pidada ka seda, et halduskohus
ei saa otsustada planeerimisotsuse otstarbekuse üle (millele ka linnavalitsus samas ise teistes asjades
on korduvalt tähelepanu juhtinud).
Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2020 kohtuotsuses nr 2-16-18152 p-de 35-38 kohaselt on selgitatud,
et „…kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta“.
Samas on ka leitud, et „piirirajatis on AÕS § 151 lg 1 järgi alati naabrite ühiskasutuses.“ ja
„piirirajatise kasutamisel tekib poolte vahel võlasuhe, mille sisuks on piirirajatise otstarbekohane
kasutamine naabrite poolt ja hoidumine naabrit kahjustamast…“ Ilmselt on siia asjakohane lisada
ka, et juba 1939. aasta Eesti Vabariigi ehitusseaduse § 91 kohaselt oli kehtestatud kohustus, et kui
hoone ehitatakse naaberkrundi piirile, siis peab selle piiripoolne külg olema ehitatud tulemüüriks.
Nii oli seda otsustatud teha ka näiteks 2012.a. samas Pühavaimu 20 rekonstrueerimisel ; ühetaolises
olukorras tuleks naaberkinnistu omanikke käsitleda võrdselt ja keeldumine tulemüüri püstitamisest
Kuninga 30a ja Pühavaimu 16 ühisele piirile seda ei ole; pealegi on ju ka tegemist kaalutlusveaga (vt.
3
Kaire Pikamäe „Kaalutlusvigadest“ Juridica 2006, 2, lk 75-83), sest mingit kaalumist pole tegelikult
toimunud.
3.. DIVI Projekt poolt oli käsitletava DP kehtestamiseks koostatud „Muinsuskaitse eritingimused
Kuninga 30a Pärnu krundile detailplaneeringu koostamiseks“ (juuli 2021) Vt ka Lia Kurg
29.03.2022.a. seisukoha p 11.6 ja küsimused 40 – 42.
Kui DP kehtestatakse Pärnu Linnavalitsuse poolt nende muinsuskaitse eritingimuste kohaselt, siis
oleme sunnitud need (koos haldusaktiga DP kehtestamise kohta) vaidlustama kohtus. Eelkõige on
siis vaidlustamise formaalseks aluseks see, et muinsuskaitse eritingimused ei vasta
Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 29.06.2021 otsusele nr 456, kus kooskõlastus oli
antud tingimusel, et: „10.1. lisada põhjendus, miks kinnistule kavandatav täisehitusprotsent on
antud linnaruumilises asukohas munsuskaitseliselt põhjendatud.“
Seda Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni tingimust ei ole täidetud.
Muinsuskaitseameti poolt viidatud eritingimuste kooskõlastamise järel 13.08.2021.a. oleme
Muinsuskaitseametiga tihedalt suhelnud – esitanud selgitustaotlusi ja omapoolseid selgitusi, kuid
tulemuseta. Ka jäi meile algul arusaamatuks, miks käsitletavad eritingimused koostati juba enne, kui
DP oli Pärnu Linnavalitsuse poolt üldse algatatud; pealegi oli ju OÜ Valgetalli Arenduse taotlusest DP
algatamiseks möödunud tunduvalt suurem ajavahemik, kui seda näeb ette seadus - max 90 päeva.
Toimunusse süvenedes sai meile aga selgeks, et tegemist oli ju DP koostamise korraldaja, DP taotluse
esitaja ja Muinsuskaitseameti kohaliku esindaja poolt koos kavandatud taktikaga - jõudsid ju
selliselt koostatud eritingimused vahetult ka juba DP algatamise dokumenti – Pärnu Linnavalitsuse
16.08.2021 korraldusse nr 531. See kinnitab, et neid toiminguid kavandasid koos nii DP koostamise
taotluse esitaja, Pärnu Linnavalitsus kui Muinsuskaitseameti Pärnu esindaja - juba enne DP
algatamist. Asjast huvitatud isikuid sellesse siis ei kaasatud. Küsimus millele me
Muinsuskaitseametilt vastust ei saanudki - kuigi esitasime seda korduvalt, oli krundi täisehituse
osatähtsuse küsimus ja ka 3-nda korruse mahu suurendamise, s.t. lamekatuse küsimus, millele oli
viidatud ka juba Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 25.05.2021.a. protokollis nr 454,
selle punktis 4.4 „.. analüüsida, miks olemasolevast hoonest osaliselt mahuliselt kõrgema hoone
kavandamine (eriti lamekatusega hoone osades) on muinsuskaitseliselt põhjendatud ja kaalutav.“
Selline analüüs puudub.
Ka on meie arvates käesoleval juhul lausa absurdne Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõuniku Helle-
Triin Hansumäe põhjendus vastuses meie 03.02.2022.a. selgitustaotlusele (18.03.2022 nr 1.1.-7/230-
3), et kavandatava ehitisega väärindatakse ajaloolist keskkonda kvaliteetse kaasaegse arhitektuuriga
– seda põhjendusega: „Muinsuskaitsealale uute, keskkonda sobivate hoonete rajamine tagabki
antud muinsuskaitseala säilimise.“
Kuidas selline „säilitamine“ kui muinsuskaitse üks põhiline eesmärk, läheb kokku Pärnu vanalinna ja
kuurordi muinsuskaitseala põhimääruse §-ga 6 Muinsukaitseala eesmärk, eriti § 6 lg 2 p 5
(vanalinnas elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine) - seoses „säilitamisega“ pereelamus
Pühavaimu 16, ei ole samuti kuidagi mõistetav.
Vale ja alusetu on ka järeldus, nagu oleks muinsuskaitse eritingimused ja neist lähtuv DP kooskõlas
Pärnu linna üldplaneeringuga 2025+.
Ei saa ju kuidagi väita, et kvartali hoovialale püstitatud hotell, kui avalikult kasutatav ehitis oleks
kavandatud linnaruumiga sidusalt (ÜP 2025+ p 3.1), või kavandatu vastaks üldistele kasutus- ja
eritingimustele või antud kohas väljakujunenud katusemaatikule (p.4.1). Kuna peamiseks
eesmärgiks oli aga võetud muinsuskaitse Pärnumaa esindaja ja Pärnu Linnavalitsuse poolt OÜ
Valgetalli Arendus taotlusele vastava uue hoone püstitamine, siis lisaks naabrite huvide
4
arvestamisele (millest mööda vaadati) tulnuks järgida ka ÜP-s 2025+, punktis 6.2. sätestatut – seoses
piirkonnaga D. Kuidas kavandatud ehitis „.. mahuliselt ja kõrguslikult sulandub olemasolevasse
ajalooliselt väärtuslikku linnakihistusse….“, ei ole mõistetav. Ka kavandatu vastavus miljööväärtuse
nõuetele (ÜP 2025+ p. 7.1), mis kohustuvad järgima piirkonna hoonestusele omaseid proportsioone,
on ju vaieldamatult rikutud; nagu on rikutud ka nõuet, et ehitised paigutatakse naaberkinnistust 4 m
kaugusele (p 4.1.); tehes erandliku otsuse ja paigutades ehitise lähemale kui 4 m, tuleb seda
põhjalikult kaaluda ja seda koos Kuninga 30a piirinaabritega.
4..Arvestusliku insolatsiooni arvestusest. Vt. ka L.Kurg 29.03.2022 p 11.4; küsimused nr-d 33 – 36.
Pärnu Linnavalitsus on seoses insolatsiooniga vastanud meie poolt esitatud küsimusele nr 33, et
vaidlus selles ei ole linnavalitsuse arvates mõistlik. Kas see on argument kaalumisel?
Oleme oma seisukoha selles küsimuses DP avalikul väljapanekul esitanud ja jääme selle juurde.
Rõhutame veelkord, et käsitletav standard EVS 894:2008+A2:2015 on koostatud uute ehitite
projekteerimiseks; käesoleval juhul on aga peamiseks küsimuseks see, kuivõrd ja kuidas 5 meetrist
kõrgemana kavandatud ehitis mõjutab Pühavaimu 16 piirinaabrit. Seda tehtud ei ole.
Täielikult arusaamatu on aga ignoreerida selle standardi punktis 4.2. toodud nõudeid (s.h. p-s
4.2.2 Väisvaate analüüs), millise kohaelt tulnuks arvesse võtta ka vaadet „väljast sisse“. Teadagi oli
just see peamiseks probleemiks piirinaabrite vahel varem ja olukorras, kus kavandatakse kolme
maapealse korrusega hotelli ehitust vähem kui 8 m kaugusele elamu akendest. Oli just vaade hotelli
külastajale akendest Pühavaimu 16 elamu akendesse, näit. „köögi laul supitaldrikusse“. See on
tingimus, millest tulenevalt meie arvates sellist hotelli sellele kohale projekteerida ei saa ja seda
tuleb fikseerida juba DP-s.
Sellist lähenemist toetab ka tsitaat standardi sissejuhatusest: „Hoone parim projektlahendus ei
tähenda alati parimat lahendust hoone iga üksiku funktsiooni suhtes. Seetõttu tuleb olla väga
ettevaatlik, enne kui standardis toodud kriteeriume kasutatakse mingil muul otstarbel, eelkõige
linnaplaneerimise juhtimisel.“ Siit küsimus linnavalitsusele – kas ka standardi koostajad olid seda
osundust koostades ja nii väljendudes, asunud ebamõistlikule seisukohale?
DP koostamise korraldaja on oma vastuses meie poolt DP avalikustamise käigus esitatud küsimusele
nr 36 - vastanud nagu oleks selle arvestuse ainsaks eesmärgiks selgitada (seoses uue majutushoone
ja SPA rajamisega naaberkinnistule), kas naaberkinnistule tagatakse normatiivne valgushulk.
Arvestuse aluseks võetud standardi kohaselt sellest ei piisa. Kas ei olnud siin DP koostamise
korraldaja ülesandeks ka piirinaabrite huvide kaalumine ja ühetaoline käsitlemine ning kaitse?
Kinnitame veelkord, et isegi kui järgida rangelt standardis toodud normatiive ja arvestada
piirinaabrite võrdse kohtlemise kohustust, tuleb arvestustes lähtuda Kuninga 30a kinnistul
seaduslikult püstitatud ehitise kõrgusest – 5 m, millega Pärnu Linnavalitsus ei ole nõustunud.
Selleks, mis kinnisajal Kuninga 30a on toimunud Kuninga 30a ehitise kõrgusega peale seda, kui
endisele omanikule Lia Kurg tagastati Pühavaimu 16 kinnisasi ja 1996.a. moodustati kinnisasi, mille
piiriks jäi Kuninga 30a välissein, tema kooskõlastused või nõusolekud kõrguse muutmiseks
puuduvad; nagu puuduvad ka igasugused õigusaktid, mis toimunu seaduslikkust kinnitaks.
Käsitletavas standardis paremaks orienteerumiseks tsiteerime siin ka selle punkti 5.2.2.2
„Varjutamine üle krundi piiride“:
„Tuleb arvesse võtta üle krundipiiride ulatuva varjutuse mõju. Kõrvalasuvate hoonete fassaade ei
tohi ilma jätta päikesevalgusest sellisel määral, et jaotises 4.3.3 toodud nõudeid ei ole seal enam
võimalik täita. Kõigis hoonestuskavades tuleb austada ümbritseva keskkonna valgustamise
vajadust ning leida uute ja olemasolevate hoonete päevavalgusvajaduse vahel vastuvõetav
kompromiss.“ Ei DP koostaja ega Pärnu Lnnavalitsus seda kompromissi otsinud ei ole.
5
5.. Tuleohutuse tagamine planeeringualal. Vt. ka Lia Kurg 29.03.2022 punkt 11.5 ja küsimused nr-d
37 - 39.
Meie jaoks on kavandatud DP koostamise alg-olukorrana (lähtekohana) oluline kinnistul Kuninga
30a seaduslikult paiknev ehitis. Peamine küsimus siin ei ole aga seotud Päästeameti
kooskõlastusega, kus parimaks lahenduseks on pakutud just lahendust tulemüüriga – millega igati
nõustume. Ei nõustu me aga sellega, et lahenduste valik on jäetud projekti koostajale; seda
olukorras, kus on teada, et just tulemüüri püstitamise vajadus on peamine piirinaabrite
vaidlusküsimus.
Riigikohtu poolt on korduvalt rõhutatud, et sellised piirinaabrite vaidlusküsimused tuleb lahendada
DP-ga (Riigikohtu 13.06.2003 kohtuotsus nr 3-3-1-42-03 p 19 ja 31.01.2017 kohtuotsus haldusasjas
nr 3-3-1-69-16 p 26). Nii tuleb need, s.h. tulemüüri püstitamise küsimus, lahendada ka käesolevas
asjas, s.t. käsitletava DP-ga.
Kuna lahendus seoses tulemüüriga nõuab kavandatu olulist muutmist, siis on meie ettepanekuks DP
saatmine tagasi koostajale – lahendamaks küsimuse nii, et piirinaabrite võrdseks kohtlemiseks
kavandatakse juba DP-ga tulemüüri püstitamine – nii, nagu seda oli tehtud ka 2009.a. kehtestatud
DP-s - millise kehtestamise otsus siis viitega vormiveale tühistati. Ka rõhutame, et HMS § 56
kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud (Riigikohtu 11.10.2019 nr 3-15-2232
p 9) ning „Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades
hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve.“ - Riigikohtu erikogu
20.12.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-8-01.
Õiguskindlus on õigusriigi üks olulisemaid põhimõtteid ja isegi hoolimata sellest, millisel alusel ja
millises osas tühistas Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Linnavolikogu 18.01.2011 otsuse nr 50, kus
peamine asjaolu, millega tulemüüri püstitamist põhjendati, oli just tulekaitse vajadusest lähtuv ning
selle põhjenduse aktuaalsus on ju säilinud. Nii Pärnu Linnavalitsus DP koostajana, Pärnu
Linnavolikogu DP kehtestajana kui maavanem järelevalve teostajana, samuti Tallinna Halduskohus
leidsid 2009.a., olles tänasega samas olukorras, et tulemüür on vajalik. Tallinna Ringkonnakohtu
halduskolleegium DP sisulisi küsimusi ei käsitlenud – nii on kohus seda otsesõnu väljendanud ka oma
kohtuotsuse põhjenduses – selle punktis 13 ja meile pole selge, millest tuleneb nüüd Pärnu
Linnavalitsuse seisukoha muutus - et tulemüür pole vajalik.
6. Küsimused, millistele DP avalikustamisel meie 29.03.2022.a. avaldatud seisukohtadele vastates,
ei ole Pärnu Linnavalitsus oma seisukohti piisavalt põhjendanud.
Kuivõrd nii meie seisukoht DP avalikustamisel kui Pärnu Linnavalitsuse vastused esitatud küsimustele,
on ilmselt Rahandusministeeriumile edastatud, siis teeme siinkohal lühi-viited ainult järgides Pärnu
Linnavalitsuse 28.04.2022 vastust nr 8-4/211-90; puudutame küsimusi millistele antud vastustega
me ei nõustu.
1) P. 1 18.05.2001.a. Pärnu Halduskohtu kohtuotsus nr 3-31/2001 käsitles Kuninga 30a ehitist.
2) P. 2 Sisuline vastus puudub sest osaotsus DP kehtestamisel 2007.a. ei ole tühistatud.
3) P. 3. Kohus tühistas volikogu otsuse osas, millises oli EPR poolt kohtule taotlusena esitatud.
4) P. 4 Varasemad haldusaktid, mida ei ole tühistatud, kehtivad.
5) P-d 5-8. DP-ga nähakse ette Kuninga 30a kasutamine - mitte „senisel viisil ja mahus“.
6) P-d 9-11. DP-d, mida ei ole lõpetatud vastavalt seadusele, tuleb lõpule viia või lõpetada.
7) P-d 12-13. Üldplaneering annab küll võimaluse, kuid ei otsusta, et sinna tuleb ärihoone.
8) P.14. Ei saa nõustuda, et meie ettepanekud ei ole aktuaalsed; neid tuleb kaaluda.
9) P.15. Täisehituse osatähtsust käsitleme seoses muinsuskaitse küsimustega (oluline).
10) P.16. Millised olid need „teatavad põhjused“, mis lubasid rikkuda seadust, pole selgitatud?
11) P.17. Viited ehitusloale, mis on peataud ja mis nagunii läheb tühistamisele, ei ole vajalikud.
12) P.18. Et alla viia täisehituse %, sunniti DP käigus arendajat omandama osa linna tänavast!
6
13) P.19. Kinnistul asub hoone, mis registri kohaselt on katlamaja; seal ei ole büroohoonet.
14) P.20. Lubatav ei ole üksnes ärihoone, vaid ka kõik muud hooned, s.h. sotsiaalobjektid.
15) P. 21-22. Kas see, et tegemist on muinsuskaitsealaga ei muuda midagi?
16) P.23. Katuselahendusega ei olnud nõus ka kooskõlastamise komisjonis.
17) P.24. See kinnisasi alles moodustatakse; siin vaja täisehitust Kuninga 30a kohta.
18) P.25. „Vana“ lahenduse algatamist ei ole ka keegi tühistanud.
19) P.26. See lahendus paistab „sobiv olema“ ainult arendajale ja linnavalitsusele.
20) P.27. Linnavara võõrandamine (T3) oli tehtud ühel eesmärgil – et täisehituse % vähendada.
21) P.28. Naaberkinnistute täisehitusel olid teised põhjused – selgitatud Muinsuskaitseametile.
22) P.29. Kuidas ei oma relevantsust, kui L.Kurg toetab jätkuvalt 2009.a. vastuvõetud lahendust.
23) P-d 30-31. Seda DP-d ei ole võimalik elu viia ilma Pühavaimu 16 omanikule kahju tekitamata.
24) P.32. Millistele uuringutele eksperthinnang tugineb; pinnase süvendamine ei võimalda seda.
25) P.33. Miks „ilmselgelt ebaõige“, kui linn müüs EPR-le katlamaja ja midagi pole muutunud?
26) P.34. 28.01.2011 tühistati volikogu otsus vormivea tõttu; kaalutlusotsus selles pole tehtud.
27) P.36. Pole kaalutud ka, kas võtta tegelikku või arvestuslikku insolatsiooni (aluseks katlamaja).
28) P.37-39. Tulemüüri varianti pole kaalutud. Variant tuleb otsustada detailplaneeringuga.
29) P.40-42. Muinsuskaitseamet on kooskõlastanud aga vastuolus kooskõlastamise komisjoniga.
7.Kokkuvõteks
Kui käsitletav DP saab kõik vajalikud kooskõlastused ja see Pärnu Linnavalitsuse poolt kehtestatakse,
siis leiab see DP kehtestamine meie poolt kohtus vaidlustamist.
Kindlasti vaidlustame koos DP kehtestamise vaidlustamisega ka Munsuskaitseameti kooskõlastused
(vastuolu tõttu Muinsuskaitseameti enda kooskõlastamise komisjoni 29.06.2021 otsusega protokolliis
nr. 456 p.10.1)- täisehituse küsimuses ja AÕS § 151 käsitlemata jätmise Pärnu Linnavalitsuse poolt -
kui avalikku naabrusõigust rikkuva õigusnormi mitterakendamist haldusmenetluses; vaidlustame
DP kehtestamise ka mitmete menetlusnormide rikkumise tõttu – s.h. kaalutlusotsuste põhjenduste
puudumise aga ka selle tõttu, et DP-ga on jäetud otsustamata mitmete olulist tähtsust omavate
vaidlusküsimuste osas; ka on DP vastuolus nii Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala
põhimäärusega kui Pärnu linna üldplaneeringuga 2025+, samuti planeerimisseadusega.
Seisukohad esitas l.Kurg esindaja J.Kukk 13.09.2022.a.
Pärnu Linnavalitsus Teie 06.06.2022 nr 8-4/211/2022-100
[email protected] Meie 21.10.2022 nr 15-3/4938-3
Kuninga tn 30a kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu heakskiitmine
Pärnu Linnavalitsus esitas 06.06.2022 Rahandusministeeriumile taotluse Pärnus Kuninga tn
30a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 2021-04-
14 DP; edaspidi detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 138 lõike 1 alusel. Taotlusele on lisatud detailplaneering, selle menetluse materjalid, sh
avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei
arvestatud ja detailplaneeringu koostamise korraldaja seisukohad nende arvestamata jätmise
kohta.
Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud
ametniku pädevuses PlanS § 138 lõigete 4 ja 5 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele
vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja
planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha
andmine arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel
kokkulepet ei saavuta.
1. Asjaolud ja menetluse käik
Planeeringuala paikneb Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal
Kuninga-Pühavaimu-Rüütli-Hospidali tänavate vahelise kvartali keskosas ning hõlmab
järgmisi kinnistuid: Kuninga tn 30a (pindala 366 m², katastriüksuse tunnus 62510:106:8540,
sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%); Kuninga tn 30 (pindala 491 m², katastriüksuse
tunnus 62510:106:0002, sihtotstarve ärimaa 100%); Kuninga tänav T3 kinnistu (pindala 1744
m2, katastritunnus 62510:107:0002, sihtotstarve transpordimaa 100%).
Detailplaneeringuga Kuninga tn 30 kinnistu piire ei muudeta. Kuninga tn 30a kinnistuga
(pindala 366 m²) liidetakse Kuninga tänav T3 kinnistust huvitatud isikule võõrandatud 66 m²
suurune osa, mille tulemusel moodustub uus krunt Kuninga tn 30a pindalaga 432 m².
Detailplaneeringuga soovitakse Kuninga tn 30a kinnistu sihtotstarve muuta ärimaaks ja
kinnistule rajada majutushoone. Kavandatud on kolme maapealse (2 täis- ja katusekorrus)
ning ühe maa-aluse korrusega majutushoone, mis ühendatakse teise korruse galerii kaudu
olemasoleva majutushoonega Kuninga tn 30 kinnistul. Kuninga tn 30a krundi täisehituseks
kujuneb 82% (353 m2) maapealsel osal ja 250 m2 miinuskorrusel; põhihoone maksimaalne
kõrgus maapinnast on 10,1 m (abs kõrgus 15,11 m). Kuninga tn 30 krundi täisehitus on
vastavalt 80% (395 m2) maapealsel osal ja 70 m2 miinuskorrusel, hoonel on kaks maapealset
korrust ja üks maa-alune korrus. Hoone kõrgus maapinnast on 10,9 m (abs kõrgus 15,4 m).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Hooneid ühendava galerii ehitisealune pind on liidetud mõlema krundi ehitisealuse pinna
sisse.
Planeeringualal sõidukite parkimist ei kavandata. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule
2025+ (kehtestatud 2021, edaspidi üldplaneering) vastavalt on kohalikul omavalitsusel õigus
parkimiskohtade arvu kaalutlusotsuse aluse vähendada muinsuskaitsealal, selle kaitsevööndis
ja miljööväärtuslikul alal, kus juba väljakujunenud väärtuslik hoonestus ja õueala ei võimalda
krundile mõistlikku juurdepääsu parkimiseks või krundile kavandatav parkimislahendus
vähendab ala või üksikobjekti eripära ja väärtust. Detailplaneeringuga kavandatud
majutushoone külastajate sõiduautode parkimine lahendatakse üldkasutatavates
parkimismajades. Planeeringualale on kavandatud kokku kaheksa jalgratta parkimiskohta ‒
Kuninga tn 30a kinnistul kuus ja Kuninga tn 30 kinnistul kaks kohta.
Planeeringualal kõrghaljastust ei paikne. Detailplaneeringuga nähakse ette Kuninga tn 30a
kinnistule haljastuse osakaaluks 7%, planeeringuala puudujääv haljastuse osakaal teostatakse
asendusistutusena koostöös Pärnu Linnavalitsusega. Detailplaneeringuga on määratud
hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste
asukohad.
Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala segahoonestuse maa-alal. Maa-ala valdav
otstarve on ametiasutused, kultuuri-, spordi-, haridus- ja meelelahutusasutused, kaubandus-,
toitlustus-, teenindus- ja majutusasutused, elamud, väikeettevõtluse ja büroohooned,
transpordi kasutust teenindavad hooned, riigikaitsehooned ja muud keskusesse sobiva
maakasutuse juhtotstarbega alad. Detailplaneeringut koostatakse üldplaneeringu kohasena.
Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Pärnu Linnavalitsus. Detailplaneeringu on
koostanud Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ, arhitekt Raivo Tabri vastab PlanS § 6 punktis
10 esitatud nõuetele. Detailplaneeringu koostamise aluseks on muinsuskaitse eritingimused.
Detailplaneeringu koostamine algatati Pärnu Linnavalitsuse 16.08.2021 korraldusega nr 531.
Algatamisest on linnavalitsus teavitanud ajalehes Pärnu Postimees 24.08.2021 ning Ametlikes
Teadaannetes 19.08.2021. Detailplaneering võeti vastu Pärnu Linnavalitsuse 28.02.2022
korraldusega nr 153. Detailplaneeringu on enne selle vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut
kooskõlastanud Terviseamet (22.02.2022 kiri nr 9.3-1/22/2256-2), Muinsuskaitseamet
(21.01.2022 kiri nr 5-1-17.5/2.1, kooskõlastuse nr 42575) ja Päästeamet (16.02.2022 kiri nr
7.2-3.4/548-2). Planeeringulahenduse kohta on võrguvaldajad esitanud arvamused.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 18.-31.03.2022, teade avaldati
Pärnu Postimehes 03.03.2022 ja linnavalitsuse veebilehel. Kirjad avaliku väljapaneku
toimumise kohta saadeti riigiasutustele, kellega tehti koostööd ja kaasatud isikutele
03.03.2022. Planeeringumaterjalidega oli võimalik tutvuda Pärnu Linnavalitsuse veebilehel
ja paberkandjal linnavalitsuses.
Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitas planeeringulahenduse kohta arvamusi
naaberkinnistu omanik Lia Kurg, keda volituse alusel esindab Jüri Kukk. Arvamuste esitajale
vastas Pärnu Linnavalitsus 08.04.2022 kirjaga nr 8-4/190-30. Detailplaneeringu avalik arutelu
toimus 11.05.2022, arvamuste esitaja oma arvamustest ei loobunud ja linnavalitsuse
selgitustega ei nõustunud. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest teavitati Pärnu
Postimehes 08.06.2022.
2
Jüri Kukk saatis Rahandusministeeriumile, lisaks detailplaneeringu avalikul väljapanekul
esitatud arvamustele, veel täiendavad kirjalikud selgitused 25.05.2022, 09.06.2022,
17.06.2022, 28.06.2022, 19.07.2022 ja 09.08.2022.
Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 toimus 13.09.2022 osapoolte ̶ kirjalikke arvamusi
esitanud isiku ja linnavalitsuse esindajate, ärakuulamine Rahandusministeeriumi Pärnu
kontoris. Sellel osalesid arvamuste esitaja Lia Kurg esindaja Jüri Kukk (edaspidi arvamuste
esitaja), Pärnu Linnavalitsuse esindajad Kaido Koppel ja Janno Poopuu ning
Muinsuskaitseameti esindaja Helle-Triin Hansumäe. Üheski arvamustena esitatud küsimuses
vaidlevad osapooled kokkulepet ei saavutanud. Pärast arvamuste ärakuulamist saatis
arvamuste esitaja teesid, mis on lisatud ärakuulamise protokollile (Lisa 1).
Lähtuvalt esitatud detailplaneeringu materjalidest, esitatud arvamustest ja kohaliku
omavalitsuse vastustest ning ärakuulamise tulemustest annab Rahandusministeerium PlanS
§ 138 lõike 5 alusel seisukohad arvestamata jäänud arvamustele sisuteemade kaupa.
2. Esitatud arvamused, kohaliku omavalituse vastused ja Rahandusministeeriumi
seisukoht
2.1. Arvamuste esitaja leiab, et Pärnu Linnavolikogu 18.10.2007 otsus nr 107 (edaspidi
volikogu 18.10.2007 otsus) on kehtiv ning sellega tuleb planeeringulahenduses arvestada.
Volikogu 18.10.2007 otsuse kohaselt peab Kuninga tn 30a ehitise seisundist lähtuma Kuninga
tn 30a rekonstrueerimisel. Volikogu 18.10.2007 otsuses on kirjeldatud kokkulepe, et
menetluse jätkamisel tuleb Kuninga tn 30a ümberehitamisel algseisuna käsitleda ehituse
seisundit boilerjaamana (endine katlamaja). Arvamuste esitaja leiab, et kinnisasjal asuv ehitis
on ebaseaduslik, planeeringu aluseks tuleb võtta katlamaja olemasolu ja selle kõrgus.
Arvamuste esitaja leiab, et linnavalitsus oleks pidanud 2004. aastal algatatud
detailplaneeringut edasi menetlema, mitte algatama uue.
Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuste esitajale on selgitanud, et Pühavaimu tn, Kuninga
tn ja Hospidali tn vahelise kvartali detailplaneering algatati Pärnu Linnavolikogu 16.09.2004
otsusega nr 121, kehtestati osaliselt volikogu 18.10.2007 otsusega nr 107 ja kogumahus Pärnu
Linnavolikogu 18.06.2009 otsusega nr 50. Tegemist on sama planeeringuga, mis kehtestati
etapiviisiliselt. Pärast seda, kui planeering oli Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsusega
tühistatud, muutusid tühiseks ka selle kõik varasemad osad. Seega tühistati Pühavaimu tn,
Kuninga tn ja Hospidali tn vahelise kvartali detailplaneeringu kehtestamine kogumahus, mitte
osaliselt.
Lisaks selgitab linnavalitsus, et volikogu 18.10.2007 otsusega jäeti Kuninga tn 30a ja
Pühavaimu tn 16 kinnistud planeeringualast välja, mis tähendas, et kirjeldatud tingimus (võtta
aluseks endise katlamaja situatsioon) planeeringu seletuskirjas ei kajastunud. Varasemaid
haldusakte detailplaneeringuga eraldi ei käsitleta, kuivõrd nendest ei nähtud detailplaneeringu
koostamisel sisulist tähendust.
Pärnu Linnavolikogu poolt 16.09.2004 algatatud detailplaneeringu koostamise jätkamine
osutus võimatuks, kuna Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsusega on planeering
tühistatud.
Ärakuulamisel selgitas arvamuste esitaja, et volikogu 18.10.2007 otsust pole kusagil
seletuskirjas märgitud, seda pole ka tühistatud. Volikogu 18.10.2007 otsuses on kirjas
3
katlamaja olemasolu ja toodud katlamaja kõrgus, millega tuleb planeeringu koostamisel
arvestada. Seletuskirjas tuleb fikseerida, et Kuninga tn 30a kinnistul pole seaduslikku hoonet.
Pärnu Linnavalitsuse esindaja Kaido Koppel selgitas, et planeeringualal enam katlamaja ei ole
ja sellega arvestada ei saa. Punase Risti hoone on seaduslikult ehitatud aga sellel puudub
kasutusluba. Kohtuotsuses on fikseeritud, et kasutusloa saab anda vaid läbi detailplaneeringu
protsessi, mida nüüd koostataksegi.
Rahandusministeeriumi seisukoht: heakskiitmiseks esitatud detailplaneering on algatatud
Pärnu Linnavalitsuse 16.08.2021 korraldusega nr 531. Planeerimisalase tegevuse
korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-
alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu
koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Seega on kohaliku omavalitsuse
kaalutlusotsus, kas ta menetleb edasi varasemalt algatatud detailplaneeringut või algatab
vajadusel uue detailplaneeringu koostamise. Samas arvestades ka kohaliku omavalitsuse poolt
välja toodut, ei ole kohtu poolt tühistatud planeeringu puhul selle menetluse jätkamine
üldreeglina võimalik. Antud juhul on linnavalitsus Kuninga tn 30a ja lähialale algatanud 2021.
aastal detailplaneeringu koostamise. Rahandusministeerium saab kaaluda vaid temale esitatud
detailplaneeringu heakskiitmise üle, mistõttu ei saa Rahandusministeerium käesolevalt anda
hinnangut 2004. aastal algatatud ja tänaseks kohtu poolt tühistatud detailplaneeringu osas.
Pärast arvamuste ärakuulamist linnavalitsuse poolt täiendatud ja Rahandusministeeriumile
22.09.2022 saadetud seletuskirja peatükis 2 on detailplaneeringu lähteülesandeks toodud
Kuninga 30a kinnistule majutushoone rajamine. Ehitusregistri andmete järgi asub kinnistul
soojussõlm (endine katlamaja), reg. koodi alla 103016791 ning millele on
koostatud ümberehitusprojekt Punase Risti Seltsi büroohooneks, ehitusluba nr 115,
15.05.2000 (kehtivus peatatud). Detailplaneeringus on toodud märge, et olemasoleva hoone
ehitusloa kehtivus on peatatud. Seega on Punase Risti Seltsi büroohoone puhul tegemist
olemasoleva hoonega, millel puudub kasutusluba, kuid mis detailplaneeringu kohaselt
võidakse lammutada.
Detailplaneeringuga kavandatakse kunagise katlamaja (mida täna enam pole) ja täna seal
asuva Punase Risti büroohoone asemele uut lahendust, uut hoonet – majutusasutust.
Detailplaneeringus selgitatakse ja põhjendatakse uue kavandatava hoone piirkonda sobivust
ning hinnatakse uue hoone mõjusid ümbritsevale keskkonnale. Insolatsioonianalüüsi
koostamisel on aluseks võetud ka endise katlamaja kõrgus.
PlanS § 134 kohaselt planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsus, et
planeering vastab õigusaktidele ning et planeering on koostatud vastavuses linna ruumilise
arengu eesmärkidega. Ka Muinsuskaitseamet on detailplaneeringu kooskõlastanud, st ka
valitsusasutus on kinnitanud oma kooskõlastusega, et uus kavandatud hoone sinna sobib.
Pühavaimu tn, Kuninga tn ja Hospidali tn vahelise kvartali detailplaneering algatati Pärnu
Linnavolikogu 16.09.2004 otsusega nr 121, kehtestati osaliselt Pärnu Linnavolikogu
18.10.2007 otsusega nr 107. Kogumahus kehtestati detailplaneering Pärnu Linnavolikogu
18.06.2009 otsusega nr 50, kusjuures planeeringuala hõlmas varasemalt volikogu otsusega nr
107 kehtestatud planeeringuala. Planeeringu tervikuna kehtestamise otsuse tegemise ajal ehk
18.06.2009 kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni § 24 lõige 6 nägi ette, et planeeringu
kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering.
Sama põhimõte on sätestatud ka täna kehtivas PlanS-s (§ 140 lg 8). Seega muutus 18.06.2009
otsusega nr 50 detailplaneeringu kehtestamisel volikogu 18.10.2007 otsusega 107 kehtestatud
4
detailplaneering kehtetuks. Seda on ka Pärnu Linnavalitsus arvamuste esitajale 28.04.2022
vastuskirjas nr 8-4/211-90 selgitanud. Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsusega
haldusasjas nr 3-08-1855 tühistati Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsus nr 50 tervikuna.
2.2 Arvamuste esitaja leiab, et Pühavaimu tn 16 omaniku õigusi planeeringulahenduses ei
arvestata. Katlamaja on piirirajatis ja selle lammutamise või ümberehitamisega peab
nõustuma ka Lia Kurg. Pühavaimu tn 16 kõrvalhoone tulekindlus peab olema tagatud sellega,
et naabrite ühisele piirile rajatakse tulemüür. Tuleohutuse küsimused tuleb lahendada
detailplaneeringuga ja mitte ehitusprojektiga. Insolatsiooni analüüsi järelduste, arvutuste ja
seisukohtadega ei saa samuti nõustuda, sest analüüsi aluseks on võetud ebaseadusliku hoone
kõrgus.
Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuste esitajale on selgitanud, et tuleohutuse tagamine
tulemüüri abil on küll efektiivne, kuid mitte ainuvõimalik moodus. Asjakohast regulatsiooni
arvestades on tuleohutus tagatav ka muude ehituslike meetmetega.
Pühavaimu tn 16 kuuri katusepaneelid on paigutatud otsapidi Kuninga tn 30a kinnistu
olemasoleva hoone silikaattellisest seina sisse. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevalt
koostatakse projekt, mille käigus selgitatakse välja ka täpsemad ehitustehnilised ja
konstruktiivsed lahendused. Planeeringulahendusega ei ole lubatud halvendada ühegi isiku
võimalusi tema omandi kasutamiseks senisel viisil ja mahus. Detailplaneeringu koostamisega
ei lahendata naaberkinnisasjade omanike omavahelisi tsiviilõiguslikke suhteid või küsimusi.
Valgustingimusi hinnatakse kavandatava hoone kõrgusest lähtuvalt. Tiheasustusega
linnaruumis ei ole võimalik tagada keskkonna säilimist ja kõikidel Kuninga tn 30a kinnistuga
puutumuses olevatel isikutel tuleb taluda muutusi, kui need jäävad lubatavatesse piiridesse ja
ei ole ülemäärased. Detailplaneeringuga kavandatav ei mõjuta Pühavaimu tn 16 kinnistu
elamu tingimusi määras, mida ei tuleks linnaruumis taluda.
Ärakuulamisel tõi arvamuste esitaja välja, et piirirajatise küsimused saab ja tuleb lahendada
detailplaneeringuga. Hoone on piirirajatis, see on naabrite ühiskasutuses. Ettepanek on jätta
hoone kubatuur samaks ning hoovi poole mitte kavandada läbipaistvad aknaid, st Pühavaimu
tn 16 hoone poole uue hoone seest ei tohiks vaadet avaneda.
Linnavalitsuse esindajad selgitasid, et kõik arvamuste esitaja murekohad on detailplaneeringu
koostamisel arvesse võetud, võimalikke mõjusid on analüüsitud ning planeeringus sätestanud
tingimused, et tema õigusi ei kahjustataks. Hoone ümberehitamisega naaberkinnistul asuvaid
hooneid kahjustada ei tohi. Planeeringus on eraldi peatükis toodud tingimused, mida tuleb
täita hoone ümberehitamisel. Peatükis on viidatud ekspertiisile, mille on koostanud vastava
pädevusega ekspert. Ka tuleohutust on seletuskirja peatükis 5.7 analüüsitud. Seletuskirjas on
fikseeritud, et võimalik on rajada tulemüür.
Insolatsioonianalüüsi koostamiseks on kindel metoodika ja ettenähtud metoodikat on
linnavalitsus ka analüüsi koostamisel arvestanud. Standardis on seatud tingimused vaid
eluruumide varjutusele. Analüüsi tulemusel on minimaalne standardikohane insolatsioon
tagatud igas naabermaja korteris. Seletuskirjas on tingimuseks seatud, et ehitusprojektiga
tuleb tagada insolatsiooninõuded. Analüüsi koostamisel on arvestatud ka endise katlamaja
kõrgusega.
Rahandusministeerium märgib, et seletuskirja peatükis 5.3 „Krundi kavandatav ehitusõigus ja
arhitektuursed tingimused“ (lk 5-8) on fikseeritud, et planeeritav majutushoone tuleb
5
kavandada nii, et Kuninga tn 30a krundil oleva mahu rekonstrueerimisel kuurid säiliksid.
Lubatud on lammutada olemasolev hoone Kuninga tn 30a krundil, aga nii, et ei saaks
kahjustatud olemasolevad naaberkinnistute hooned ja kuurid. Fikseeritud on, et Kuninga tn
30a kinnistule kavandatav majutushoone välisseina pindade hooldus ja korrashoid toimub
kooskõlastatult naaberkinnistute omanikega. Tule leviku tõkestamine kõrvalkinnistute
hoonetele tuleb lahendada ehituslike meetmetega.
Peatükis on rõhutatult välja toodud alapeatükid (lk 8) „Detailplaneeringu alal, Kuninga tn 30a
kinnistul paikneva olemasoleva hoone ühistarindite käsitlus“ ja „Lahendused Pühavaimu tn
16 ja Pühavaimu 20 kuuri katusepaneelide üleehitusega Kuninga tn 30a kinnistule“, kus
seatakse tingimused selleks, et naabrite (Pühavaimu tn 16 omaniku) õigused ei saaks hoone
ehitamisel kuidagi rikutud. Probleemi vältimiseks ning lahenduse leidmiseks on
detailplaneeringu koostamisel tellitud ekspertarvamus „Ekspertarvamus hoone
konstruktsioonide kohta, Kuninga 30a, Pärnu“ (koostaja Ehitusinsener OÜ, Tanel Seppel).
Seletuskirjas toodud tingimused tuginevad eksperdi ettepanekutele.
Varjutuse küsimuse täpsustamiseks on planeeringu koostaja tellinud insolatsioonianalüüsi
„Kuninga tn 30a, Pärnu asuva hoone mõju analüüs Pühavaimu 16, Pärnu asuvale naaberhoone
insolatsiooniolukorrale“ (TIB OÜ, Tõnu Tamm). Heakskiitmiseks esitatud materjalides
leitava analüüsi peatükis 3 „Lähteandmed ja eeldused“ on fikseeritud, et kavandatava
analüüsi läbiviimisel vajaliku arvutusmudeli loomisel lähtuti tellija poolt edastatud Kuninga
30a kinnistu detailplaneeringu eskiisjoonisest, Pärnu LV planeeringuosakonna arhiivis
asuvast Pühavaimu 16 hoone 2004. a fassaadi rekonstrueerimisprojekti joonistest (tutvutud
seisuga 04.04.2017), 2021. aastal koostatud Kuninga 30a hoone rekonstrueerimisprojekti
jooniste (Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 2021-04-14DP) alusel ehitatud hoone
ning varem sellel kinnistul asunud katlamaja gabariitide kohta ning täiendavast infost
analüüsitava piirkonna lähiala info maa-ameti kaardi- ja satelliidiandmete põhjal.
Täiendavalt kontrolliti Maa-ameti kaardirakenduse abil 2017 aastal koostatud insolatsiooni
analüüsi mudeli ja Tabri Arhitektuuribüroo OÜ poolt koostatud mudeli täpsust.
Analüüsi tulemusena on leitud, et Kuninga tn 30a hoone rekonstrueerimise järgses olukorras
minimaalne normatiivne insolatsiooni kestus on tagatud kõikides Pühavaimu tn 16 korterites.
Seletuskirja peatüks 5.7 „Tuleohutuse tagamine planeeringualal“ (lk 13) on ette nähtud
võimalus rajada Kuninga tn 30a ja Pühavaimu tn 16 kinnistute piirile tulemüür ning seatud
selle rajamiseks tingimused. Seega on detailplaneeringus sätestatud tingimused selleks, et
naaberkinnistute hooned ei saaks kahjustada. Detailplaneeringus on käsitletud
naabrusõiguseid ning seatud tingimused nende tagamiseks. Analüüsi tulemusena on leitud, et
ülenormatiivseid varjutusi uus kavandatud hoone Pühavaimu tn 16 hoones asuvatele
korteritele ei tekita, ka võrdluses katlamajaga.
Heakskiidu andja nõustub, et kavandatava hoone puhul on mõju suurem kui ühekorruselise
hoone puhul, kuid vastavalt analüüsile jääb mõjutus ikkagi normide piiridesse. Vaatelisust ja
vaatekoridore on analüüsitud muinsuskaitse eritingimustes, kokkuvõte on toodud ka
seletuskirja peatükis 5.1 „Muinsuskaitse eritingimused“.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet 16.02.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/548-2 ja
Terviseamet 22.02.2022 kirjaga nr 9.3-1/22/2256-2. Seega on valitsusasutused
kooskõlastamisega kinnitanud, et detailplaneeringu lahendus vastab tervisekaitsenõuetele ja
tagatud on tuleohutusnõuded. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus
6
võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule detailplaneeringu, mille vastavust õigusaktidele
ja üldisele huvile on kinnitanud vastava valdkonna valitsusasutus.
Oluline on lisada, et PlanS § 124 lõike 4 kohaselt on detailplaneering ehitusprojekti
koostamise alus. Ehitusseadustiku § 38 kohaselt annab ehitusprojekti alusel väljastatud
ehitusluba õiguse ehitada. Detailplaneeringul ning ehitusprojektil on erinevad ülesanded.
Nõuded ehitusprojektile on määratud majandus- ja taristuministri 17.07.2015 nr 97
määrusega. Hoone ümberehitamine ja lammutamine toimub küll detailplaneeringu alusel,
kuid sellest eraldiseisva menetlusena, arvestades eelkõige ehitusseadustikus ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides ettenähtud tingimustega.
2.3 Arvamuste esitaja leiab, et Kuninga tn 30a kinnistu sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks
ei ole põhjendatud. Talle jääb selgusetuks, miks sotsiaalsetel eesmärkidel kasutatava
kinnisasja sihtotstarvet on vajalik muuta ja seda vaid maaomaniku soovil. Miks linnale ei ole
ühiskondlike ehitiste maad enam vaja. Ta leiab, et sihtotstarbe muutmine ei saa olla
detailplaneeringu koostamise eesmärk.
Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuste esitajale on selgitanud, et planeeringuala paikneb
üldplaneeringuga määratud segahoonestuse maa-alal, kus ärihoonestuse kavandamine on
lubatav. Seega tuleneb planeeringualale ärihoonestuse kavandamise võimalus otseselt
üldplaneeringust. Antud tüüpi ettevõtluse edendamine on piirkonda sobilik ja seotud ka
olemasoleva majutushoone kasutusvõimaluste laiendamisega.
Rahandusministeerium nõustub linnavalitsuse selgitusega. Planeeringuala asub
üldplaneeringu kohaselt segahoonestusega maa-alal. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis
4.3.2 „Segahoonestuse maa-ala“ on toodud, et maa-ala on funktsionaalselt mitmekülgne
piirkond, kus erinevad otstarbed on omavahel läbi põimunud luues aktiivses kasutuses oleva
ja mitmekülgse linnakeskkonna. Maa-ala arendamise eesmärgiks on muu hulgas seatud
aktiivses kasutuses oleva, mitmekülgse ning atraktiivse linnakeskkonna arendamine,
erinevate kokkusobivate funktsioonide koosmõju abil linnakeskkonna elavdamine.
Fikseeritud on, et maa-alale sobivad ametiasutused, kultuuri-, spordi-, haridus- ja
meelelahutusasutused, kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutusasutused, elamud,
väikeettevõtluse ja büroohooned, transpordi kasutust teenindavad hooned, riigikaitsehooned
ja muud keskusesse sobiva maakasutuse juhtotstarbega alad. Seega Pärnu linna
üldplaneeringu kohaselt on alale majutusasutuste kavandamine lubatud.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus kaalutlenud ja põhjendanud
detailplaneeringu lahenduse valikut, samuti vastab detailplaneeringuga kavandatu
üldplaneeringus ettenähtule (üldplaneeringu kohaselt sobivad segahoonestusega alale
majutusasutused).
Pärnu Linnavalitsus 28.02.2022 korraldusega nr 153 on detailplaneeringu vastu võtnud ja
sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on
linnavalitsus kinnitanud, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja linna ruumilise arengu
eesmärkidele (PlanS § 134). Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on
kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise
planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine.
7
2.4 Arvamuste esitaja leiab, et uus kavandatud hoone on liiga kõrge ja krundi
täisehitusprotsent piirkonda sobimatult suur. Kvartali tänavaäärse hoonestuse hoovialale,
ajaloolise hoonestusega kvartali keskele ei ole põhjendatud 4-kordse hoone kavandamine.
Uuele hoonele osaliselt lamekatuse ehitamine ei sobitu piirkonda. Tema hinnangul ei ole ka
õige, et linnale kuuluv juurdepääsutee liidetakse Kuninga tn 30a kinnistuga. Nii saadakse
täisehitatuseks 82%, kuigi krundi tegelik täiehitus on olemasoleval Kuninga tn 30a krundil
96,5%. Planeeringulahendus ei vasta muinsuskaitse eritingimustele, ka muinsuskaitseliselt
pole niisugune lahendus põhjendatud.
Samuti leiab arvamuste esitaja, et detailplaneering ei vasta üldplaneeringule, kuna planeeritav
uushoonestus mahuliselt ja kõrguslikult ei sulandu olemaseolevasse ajalooliselt väärtuslikku
linnakihistusse.
Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuste esitajale on selgitanud, et planeeringuala
täisehituseks ei kavandata 96,5%, Kuninga tn 30a krundi täisehitus on 82% ja Kuninga tn 30
krundi täisehitus on 80%. Hoonele on lubatud kavandada kaldkatus ja lamekatus. Suuremale
osale katusemahust tuleb kavandada kaldkatus, kuna see aitab uut hoonet siduda ümbritseva
hoonestusega. Hoone arhitektuurist lähtuvalt võivad katuseuugid tekitada räästajoones
katkestusi, kuid räästa kõrgus maapinnast lähtuvalt seetõttu ei muutu. Kavandatava
majutushoone räästa kõrgus maapinnast on 5,5 m. Kaldkatus on koos katuseväljaehitistega
üsna levinud arhitektuurne lahendus.
Planeeringualaga sarnast täisehitust võib leida ka naaberkinnistute puhul, näiteks Pühavaimu
tn 20 (94%) ja Rüütli tn 37 (96%). Muinsuskaitse eritingimused on detailplaneeringu
koostamisel üks olulistest alusdokumentidest, mis on koostatud enne detailplaneeringu
algatamist ja millega analüüsitakse võimaliku ehitusmahu sobivust.
Kuninga tänav T3 kinnistu osa liitmine planeeringuala ühe kinnistuga on põhjendatud, sest
annab võimaluse planeeringualal tegevuste paremaks koordineerimiseks ja orgaaniliselt
seotud terviku loomiseks. Kuninga tänav T3 soovitud kujul jagamine ja otsustuskorras
võõrandamine on lubatav, sellega ei rikuta külgnevate kinnisasja omanike huve ega piirata
Kuninga tänaval väljakujunenud avalikku kasutust.
Ärakuulamisel tõi arvamuste esitaja veelkord välja, et uus hoone kavandatakse oluliselt
kõrgem kui seda oli katlamaja. Põhjendatud pole suurem krundi täisehitus ega lamekatusega
kõrgem hoone antud asukohas. Linnas on teatud kohtades kinnistute täisehitus suur, kuid seal
on omad kindlad põhjendused.
Muinsuskaitseameti esindaja Helle-Triin Hansumäe selgitas, et kinnistul oli kunagi katlamaja,
kuid see ei olnud kultuuriväärtuslik. Selleks, et vanalinn säiliks, tuleb teatud muudatusi
lubada. Juba enne detailplaneeringu algatamist räägiti läbi ja lepiti kokku, et uus hoone peab
olema eristatav ja kaasaegne. Planeeringu koostamise aluseks on muinsuskaitse
eritingimused. Seal analüüsiti nii hoone kõrgust kui täisehitust. Muinsuskaitseamet leidis, et
uus hoone ei tohiks olla oluliselt kõrgem olemasolevast. Muinsuskaitseamet kooskõlastas nii
eritingimused kui ka detailplaneeringu. Kaitsekorra uuendamisega seotud analüüsid on
näidanud, et Pärnu vanalinnale on kinnistute suur täisehitus loomuomane. Seega antud
asukohas suurem krundi täisehitusprotsent on põhjendatud. Uue hoone kõrgus ei domineeri
ajaloolise hoonestuse üle. Sissesõidutee ei ole ajalooline, seega lubab Muinsuskaitseamet liita
selle Kuninga tn 30a kinnistuga ja mitte Kuninga tn 30 kinnistuga.
8
Pärnu Linnavalitsuse esindaja Kaido Koppel lisas, et kavandatav hoone on väiksem kui
Kuninga tn 30 kinnistul asuv hoone. Planeeringuga kavandatakse juba uut kinnistut, mis
moodustub Kuninga tn 30a kinnistust ja osaliselt tänavamaa kinnistust. Täisehitusprotsendi
määramisel on lähtutud uuest krundi pindalast – 432 m2, st krundi täisehitus on 82%.
Linnavalitsus on lubanud vanalinnas suuremat täiehitust. Linna jaoks on oluline, et sinna
tuleks just ärihoone.
Hoone lõplik väljanägemine kavandatakse ehitusprojektiga, see peab sobituma piirkonda.
Selleks on tingimused detailplaneeringus sätestatud. Eskiisprojekt tuleb kooskõlastada
linnaarhitektiga, põhiprojekt linnaarhitekti ja Muinsuskaitseametiga. Ehitusprojekti
kooskõlastab ka Päästeamet.
Rahandusministeerium selgitab, et PlanS § 126 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt on
detailplaneeringu ülesanneteks planeeringuala kruntideks jaotamine ning krundi ehitusõiguse
määramine. PlanS § 6 punkti 8 kohaselt on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, mille
on antud ehitusõigus. Seega annab detailplaneering võimaluse senisest erineva keskkonna
loomiseks. Planeeringualal on krundid määratud, kruntide liitmine ning jagamine on kohaliku
omavalitsuse kaalutlusotsus. Antud juhul on juurdepääsutee otsustatud liita Kuninga tn 30a
kinnistuga.
Detailplaneeringu seletuskirjas, algatamise korralduses ning vastuvõtmise otsuses on
fikseeritud, et planeeringuala hõlmab Kuninga tn 30a, Kuninga tn 30 ja Kuninga tänav T3
kinnistuid. Seega planeeringualal kruntide moodustamiseks ettepaneku tegemine on
detailplaneeringu ülesanne, juurdepääsutee liitmine Kuninga tn 30a kinnistuga on
põhjendatud ja arusaadav.
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.3 „Krundi kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed
tingimused“ (lk 7) on tingimuseks seatud, et Kuninga tn 30a krundile kavandatav
majutushoone peab arvestama kesklinna hoonestuslaadi ja arhitektuurset üldpilti ning
sobituma Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealale. Hoonete projektid tuleb
kooskõlastada linnaarhitekti ja Muinsuskaitseametiga. Seega on detailplaneeringus lähtutud
üldplaneeringus määratud tingimusest, mille kohaselt hoone peab sobituma olemasoleva
hoonestusega. Hoone arhitektuurne lahendus selgub ehitusprojekti koostamise käigus,
projekti kooskõlastab Muinsuskaitseamet.
PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk üldplaneeringu elluviimine ja
planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate
ehitustegevuse alus. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et ruumiline planeerimine kohaliku
omavalitsuse territooriumil on eelkõige kohaliku omavalitsuse pädevuses, on kohaliku
omavalitsuse otsustada, kui kõrget hoonet ta kuhu kavandab ja kui suur on krundi
täisehitusprotsent, kui seejuures on lähtutud õigusaktides toodust ja tagatud üldplaneeringus
seatud nõuete täitmine.
Detailplaneeringu seletuskirjas on selgitatud, et detailplaneeringut koostatakse
üldplaneeringus toodud tingimusi ja põhimõtteid järgides, detailplaneeringus on seatud
tingimused selliselt, et hoone sobituks piirkonda. Seda arvamust on toetanud ka
Muinsuskaitseamet, kes on detailplaneeringu kooskõlastanud 21.01.2022 kirjaga nr 5-1-
17.5/2.1 (kooskõlastuse nr 42575). Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik
omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule planeeringu, mille vastavust
õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud vastava valdkonna valitsusasutus. Kui
9
Muinsuskaitseamet on muinsuskaitsealal detailplaneeringu kooskõlastanud, siis saab
heakskiidu andja lugeda detailplaneeringu vastavaks muinsuskaitse nõuetele. Peame oluliseks
rõhutada valitsusasutusega planeeringu kooskõlastamist kui instrumenti planeeringu
õiguspärasuse tagamisel.
3. Õiguslikud järeldused
Planeerimisalase tegevuse korraldamine on PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt on
kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute
olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on
kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse
korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid
vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on
kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise,
iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole
vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel
ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu
lahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh
piirkonna keskkonda sobivuse) hindamine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohalik
omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega vältima planeeringulahenduse
kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt õiguste riivamist.
Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on kogu valla või linna
territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, siis on
paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest
huvitatud isikute soovidega. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on
arvamuste esitaja olnud teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma
seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine
detailplaneeringu avalikul väljapanekul. Arvamuste esitaja arvamuste arvesse võtmise kohta
on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamuste esitaja saanud kasutada
oma õigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud
ehk detailplaneeringu menetlemine on viidud läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja
teavitamise põhimõttega (PlanS § 9).
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
arvamuste esitaja seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt
tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud detailplaneeringu
koostamise ja avaliku menetluse nõuetega ning täidetud on PlanS §-s 126 sätestatud
kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased detailplaneeringu ülesanded. Detailplaneering
vastab õigusaktidele, see on kooskõlastatud asjakohaste valitsusasutustega ning
detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud puudutatud
isikuid.
4. Kokkuvõte
Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab
antud juhul Pärnu Linnavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude
10
ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise.
Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab
õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks
olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt
haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on
haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid,
millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud
arvamusi planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu
kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise
põhimõtetega.
Lähtuvalt heakskiidu andja pädevuse piiridest ja PlanS § 138 lõike 3 alusel ning
arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust,
annan heakskiidu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule
omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa(d): Protokoll nr 1-13-09-2022 lisaga (Jüri Kukk teesid)
1
RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
11
Lisaadressaadid:
J. Kukk
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
12