dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kuninga tn 30a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu heakskiitmine

Rahandusministeerium · 21. oktoober 2022
Viit
15-3/4938-3
Registreeritud
21. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus, J. Kukk
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-34938-3 21.10.2022 Väljaminev kiri.asice1186 KB

Sisu (failidest)

Pärnu linnas Kuninga tn 30a kinnistu detailplaneeringu arvamuste ärakuulamise protokoll 1- 13-09 -2022 Aeg ja koht: 13. septembril 2022 kell 14.00- 15.50 , Pärnu, Pikk tn 16b II korruse saal. J uhatas : Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Tiiu Pärn. P rotokollis : Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna ruumilise planeerimise juhtivs petsialist Raine Viitas. Osalejad : arvamuste esitaja Lii Kurg esindaja Jüri Kukk , Pärnu Linnavalitsuse esindajad Kaido Koppel ja Janno Poopuu , Muinsuskaitseameti esindaja Helle-Triin Hansumäe, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna piirkonnajuht Kalev Kaljuste , Teamsi vahendusel ruumilise planeerimise osakonna nõunik Kadi-Kaisa Kaljuveer . Pärnu Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile planeeringujärelevalve teostamiseks Kuninga tn 30a kinnistu detailplaneeringu materjalid. Nimetatud detailplaneeringu avalikustamise käigus ( 18.-31.03.2022 ) esitati arvamusi, millega Pärnu Linnavalitsus planeeringulahenduses arvestanud ei ole. Vastavalt planeerimisseaduse § 138 lõikele 4 ja 5 on Rahandus ministeeriumi pädevuses planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isiku ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine esitatud arvamuste kohta. ESITATUD SELGITUSED Kaido Koppel : Kuninga tn 30 kinnistu omanikud omandasid ka Kuninga tn 30a kinnistu. Omanikud soovivad Kuninga tn 30a kinnistul asuva hoone rekonstrueerida , seda laiendada ning ühendada Kuninga tn 30 kinnistul asuva hoonega. Ümberehitatav hoone annaks uut ilmet piirkon nale , kavandatud h oone sobitu b piirkonda. Ka Muinsuskaitseametiga on hoone väljanägemine kooskõlastatud, vajadus hoone järele on olemas. O lemasoleva olukorra kirjeldus e õiguspärasus , linnavolikogu otsuse kehtivus Jüri Kukk : Pärnu Linnavolikogu 18.10.2007 otsuse ga nr 107 kehtestati detailplaneering osale planeeringualast , mitte praegusele planeering u alale. Selles kehtestamise otsuses on aga fikseeritud katlamaja olemasolu ja selle kõrgus , seepärast on see otsus oluline . Olemasolev hoone ei ole seaduslik, sellel puudub kasutusluba. O lul i sed on ehitusregistri andmed. Oleme seisukohal, et planeeringu lahenduse koostamisel tuleb lähtud a katlamaja kõrgusest - k atlamaja kõrgus oli 4,8 m . Oleme teinud kompromissettepaneku – olemasolev a hoone kubatuur säilib, tulemüür säilib. 2019 . aastal saime ka Punase R istiga kokkuleppele, et tulemüürist on võimalik loobuda, kui aknad ei ole Lia Kure hoonele nii ligidale. Kaido Koppel : On olemas kohtuotsus, mis ütleb, et Punase Risti hoone on seaduslikult ehitatud aga puudub kasutusluba. Kasutusl oa saab anda vaid läbi detailplaneeringu protsessi. Seda me nüüd koostamegi. Planeeringu koostamisel ei ole niivõrd oluline olemasolev olukord vaid kavandatav. Planeeringualal enam k atlamaja ei ole ja sellega arvestada ei saa. Punase Risti hoone on olemasolev. Planeeringu koostamisel h indame uue planeeritud hoone mõju naabritele, piirkonnale. Kui seletuskirjas on puudu tõesed alusandmed, siis need tuleb lisada. P laneeringu seletuskirjas me ei saa lahti kirjutada planeeringualaga seotud kohtulahendeid . Janno Poopuu : D etailplaneeringus on lühidalt kajastanud , mis andmed on ehitusregistris ja missugune on olukord tegelikult . Ka see on fikseeritud, et olemasoleval hoonel puudub kasutusluba. Jüri Kukk : Seletuskirjas tuleb fikseerida, et Kuninga tn 30a kinnistul pole s eaduslikku hoonet. Punane Rist taotles detailplaneeringu osalist tühistamist. Pärnu Linnavolikogu 18.10.2007 otsust nr 107 pole kusagil seletuskirjas märgitud, seda pole tühistatud. Kaido Koppel : Tegemist on 2021. aastal algatatud detailplaneeringuga. Nimetatud kohtuotsus ei mõjuta lahendust. Tulemüür , u ue hoone mõjud naaberkinnistu omanikule Jüri Kukk : N aabrite vahelisi suhteid on võimalik reguleerida avalik-õiguslikult. Linnavalitsus ei tunnista olemasolevat hoonet piirirajatisena , p iirirajatise küsimused saab ja tuleb lahendada detailplaneeringuga. Detailplaneering ei räägi midagi naabriõigustest aga peaks . Hoone on piirirajatis, see on naabrite ühiskasutuses. Piirirajatist s aab ümber ehitada vaid siis , kui on naabri kooskõlastus (vahetada katusematerjal jms) . Lia Kurg detailplaneeringule kooskõlastust andnud pole. Lia Kure elamu abihoone - kuur ja Kuninga tn 30a hoone on ehitatud koos, kuuri tagumine sein on endise katlamaja sei n, sein on ka kinnistu piiriks . Kaido Koppel: P laneeringu seletuskirjas on fikseeritud, et uue hoone ehitamisel tuleb tagada kuuride säilimine . Janno Poopuu : Hoone ümberehitamisega n aaberkinnistul asuva i d hooneid , samuti abihooneid kahjustada ei tohi. Planeeringus on eraldi peatükk 5.3 ja peatükis toodud tingimused , mida tuleb täita hoone ümberehitamisel. Peatükis on viidatud e kspertiis ile, mille on koostanud vastava pädevus ega ekspert . Planeeringulahenduses on eksperdi ettepanekud fikseeritud selleks, et naaberkinnistu hooned ei saaks kahjustada . Antud teemat oleme väga põhjalikult käsitlenud. Jüri Kukk : Hoone on piirirajatis, hoone katused peavad olema samas tulepüsivusklassis . Kui kuuri omanik ei soovi katust vahetada, siis ta ei pea. E ttepanek on jätta hoone kubatuur samaks . H oovi poole kavandatud aknad ei tohiks olla seest läbipaistvad , st Lia Kure poole uue hoone seest ei tohiks vaadet avaneda. Kaido Koppel: P rojektile ettenähtud tingimusi planeeringus ei fikseerita . Planeeringus on kõike analüüsitud – insolatsioon i , vaatelisus t ja leitud, et mitte ühtegi riivet naabrile ei ole . Ka tuleohutust on seletuskirja peatükis 5.7 analüüsitud. Seletuskirjas on fikseeritud, et võimalik on tulemüür i rajada . Janno Poopuu : P laneeringulahendus kehtestatakse vaid Kuninga tn 30a kinnistule. Kuuri omanik ei pea ühtegi kulutust tegema, temale ühtegi kohustust planeeringu kehtestamisega ei kaasne. Kaido Koppel: Me oleme kõik Lia Kure murekohad arvesse võtnud, neid analüüsinud ning planeeringus sätestanud t ingimused , et tema õigus i ei kahjustataks. Planeeringulahendus ei kahjusta Lia Kure huve. Jüri Kukk : Va r jutamine üle krundi piiri on oluline. A rvestus on tehtud olemasoleva ebaseadusliku hoone ja uue hoone võrdluses. Aluseks tuleb võtta katlamaja kõrgus. Kaido Koppel: Insolatsioonianalüüsi koostamiseks on metoodika ja seda on linnavalitsus arvestanud. S tandardis on seatud tingimused v aid eluruumide varjutusele. Uuringu tulemusel on minimaalne standardikohane insolatsioon tagatud igas naabermaja korteris. Seletuskirjas on tingimuseks seatud, et e hitusprojektiga tuleb tagada insolatsiooninõuded . Linnavalitsuse kohustus on seda tingimuse täitmist järgida. Analüüs on tehtud uue planeeritud hoone kohta, seetõttu pole oluline kinnistul asunud kunagise katlamaja kõrgus. Kinnistu s ihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks Jüri Kukk: O saliselt peaks kinnistul säilima endine sihtotstarve, maad peaks kasutada saama sotsiaalsetel eesmärkidel. Kaido Koppel : Kuna kinnistule kavandatakse majutusasutus- spa -d , siis Pärnu Linnavalitsus peab õigeks ala määrata ärimaa ks . Janno Poopuu : Linnavolikogu on üldplaneeringu 2021. aastal kehtestanud, piirkonda on ette nähtu d ka ärimaa võimalus . Detailplaneeringu l ahendus järgib üldpla n eering ut . Uue planeeritud h oone kõrgus ja krundi täisehitus , sobivus piirkonda Jüri Kukk : Uus hoone kavandatakse oluliselt kõrgem kui seda oli katlamaja . Kavandatava hoone nii suur kõrgus tekitab negatiivseid m õjutus i naabritele. Janno Poopuu : Hoonele kavandatakse kolm korrust ning lisaks maa - alune korrus. H oone kõrgus oluliselt ei muutu. Detailplaneeringu koostamisel on uue hoone kavandamise mõjudega tegele t ud . Leitud on, et mõjutusi naabritele üle normide ei kaasne. Hoonele on kavandatud nii viilkatus kui ka lamekatus. Tingimused selleks seadis osaliselt muinsuskaitse eritingimused. Helle-Triin Hansumäe : Kinnistul oli kunagi katlamaja kuid Muinsuskaitseamet lähtu b olemasolevast olukorrast , katlamaja ei olnud kultuuriväärtuslik. Selleks, et vanalinn säiliks, me teatud muudatusi lubame. Planeeringu koostamise aluseks on ko ostatud muinsuskaitse eritingimused. Detailplaneeringu m enetlus on olnud korrektne. Juba enne planeeringu algatamist räägiti läbi, lepiti kokku, et uus hoone peab olema eristatav ja kaasaegne. Eritingimustes analüüsiti nii hoone kõrgust kui täisehitatust . Leidsime, et u us hoone ei tohiks olla oluliselt kõrgem olemasolevast. Kuninga tn 30 kinnistul asuv hoone on mälestis, me analüüsisime ka galerii ehitamist. Amet kooskõlastas nii eritingimused kui ka planeeringu. Muinsuskaitseamet annab kooskõlastused k omisjoni otsustega. Jüri Kukk : Muinsuskaitseliselt pole põhjendatud suurem täisehitatus ega lamekatus ega kõrg em hoone antud asukohas . On antud planeeringule tingimuslik kooskõlastus – lisada põhjendus täisehitusprotsendi kohta. Linnas on teatud kohtades kinnistu täisehitus suur, kuid seal on omad põhjendused. Helle-Triin Hansumäe : Me tegime seoses kaitsekorra uuendamisega vanalinnas analüüsi ja leidsime, et Pärnu vanalinnale on krundi suur täi s ehitus loomuomane . Seega on antud asukohas suurem krundi täisehitus põhjend atud . Pärnu linnas Olev Siinmaa tõttu aktsepteerime ka lamekatust, meil on vanalinnas neid teisigi ja need on muinsuskaitsealale oma sed . Me näeme, et kõrgus ei domineeri üle ajaloolise hoonestuse. Sissesõidutee ei ole ajalooline, seega lubas amet selle liita Kuninga tn 30a kinnistu ga ja mitte Kuninga 30 kinnistuga. Jüri Kukk : Linn müüb juurde kinnistule linna tänavat, et siis saada kinnistu täi s ehitus t väiksemaks . Oluline ja tähtis on olemasoleva kinnistu suurus. Kaido Koppel: K avandatav hoone on väiksem kui Kuninga tn 30 kinnistul asuv hoone . Planeeringuga kavandatakse juba uut kinnistut, mis moodustub Kuninga tn 30a kinnistust ja osaliselt tänavamaa kinnistust. Täisehitusprotsendi määramisel on lähtutud uuest krundi pindalast – 432 m 2 , s t krundi täi s ehitatus on 82%. Linnavalitsus on lubanud vanalinnas suuremat krundi täiehitust, et elu käiks. L inna jaoks on oluline, et sinna tuleks just ärihoone. H oone lõplik väljanägemine kavandatakse e hitusprojektiga, see peab sobituma piirkonda. Selleks on tingimused detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.3 ka sätestatud. Eskiisprojekt tuleb kooskõlastada linnaarhitektiga, põhiprojekt linna arhitekti ja Muinsuskaitseametiga. Ehitusprojekti kooskõlastab ka Päästeamet. Janno Poopuu : Planeeringuala asub ühe kvartali keskel vanalinnas , hoone on selgelt eristuv ja vaadeldav kõikidest külgedest. Kavandatav hoone sobib vanalinna. Üheski esitatud arvamuses kokkulepet vaidlevad osapooled ei saavutanud. Pärast arvamuste ärakuulamist, 15.09.2022 edastas Jüri Kukk Rahandusministeeriumile täiendavalt oma teesid (lisatud protokollile) . Protokollija Raine Viitas /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa: Jüri Kuke teesid. 1 Rahandusministeerium Lia Kurg (eluk. Pärnu, Pühavaimu 16) esindaja Jüri Kukk seisukohad „Kinnisasja Kuninga 30a ja lähiala detailplaneeringu“ (DP) järelevalvemenetluses ärakuulamisel 13.09.2022.a. – teesid, 13.september 2022.a. Sissejuhatuseks Oleme selle DP menetluse käigus oma seisukohti korduvalt selgitanud (s.h. avalikustamisel kirjalikult – 29.03.2022.a.); teeme siin kokkuvõtte meie vastuväidete kaalukamatest argumentidest. Täiendavalt peame vajalikuks selgitada ka, et DP koostamise korraldaja korduvalt esitatud seisukoht – nagu saaks EPR-lt kinnisasja Kuninga 30a omandanud Valgetalli arenduse OÜ taotlusel DP koostamine alata „valgelt lehelt“, kus varasemad kohtute ja Pärnu Linnavolikogu otsused seoses kinnisasja Kuninga 30a kasutamise ja seal ehitamisega tuleb kõrvale jätta, ei ole kooskõlas ei seadusega ega hea halduse tavaga. Käesoleva DP menetluse käigus on kinnisasja Pühavaimu 16 omanik Lia Kurg (Kuninga 30a piirinaaber), avaldanud seisukohti erinevates õiguslikes ja konkreetsetes ehituslikes küsimustes. L.Kurg poolt esitatud käsitlusega ei ole menetluse korraldaja nõustunud. Kaalutlusotsusena (sisulise põhjendusega) käsitletavat otsustust nende seisukohtade ja ettepanekute suhtes Pärnu Linnavalitsuse poolt tehtud ei ole. Juhime tähelepanu sellele, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsuse kohaselt (16.01.2007.a.) kohtuasjas nr 3-4-1-9-06 p. 32 „…peab kohalik omavalitsusüksus igal konkreetsel juhul detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise üle otsustades kaaluma, missugune on avalikes huvides otsustuse mõju isiku põhiõigustele ja huvidele, kas seonduvad õiguste riived on proportsionaalsed ning kas see otsus vastab ühetaolise kohtlemise põhimõttele.“ Antud juhul Pärnu Linnavalitsus seda teinud ei ole ja DP kehtestamine selliselt ei ole seega seaduslik. Alljärgnevalt käsitleme kokkuvõtlikult neid peamisi küsimusi, milliste suhtes jäime oponendi ja DP menetluse korraldajaga eriarvamusele: 1. Ümberehitamisele mineva (või lammutatava ?) ehitise kõrgus ja krundi täisehitus peab olema otsustatud eelkõige aluseks võttes ehitise Ehitisregistri registreeringu ja Pärnu Linnavolikogu 18.10.2007.a. otsuse nr 107. (Lia Kurg 29.03.2022.a. seisukoha p-d 2 -4; küsimused nr-d 2-4). Kuna tegemist on muinsuskaitsealal ja väljakujunenud hoonestusega ehitiste hoovialal paikneva ehitisega, siis selle täiendav lubatud kõrguse suurendamine mõjutab otseselt ümbritseva hoonestuse kasutajaid, eriti kinnisasjade ühisel piiril paikneva ehitise korral, nagu on seda käsitletav ümberehitus. Pärnu Linnavalitsus on sellest probleemist otsustanud „lahti saada“ nii, et on asunud Tallinna Ringkonnakohtu (TRK) kohtuotsust haldusasja nr 3-08-1855 – selle resolutsiooni, käsitlema kui kohtuotsust, millega on tühistatud ka Pärnu Linnavolikogu 18.10.2007.a. otsus nr 107 Rüütli – Hospidali – Kuninga – Pühavaimu kvartali DP osalise kehtestamise kohta, kus oli selgelt fikseeritud ka 16.09.2004.a. Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 121 algatatud DP jätkamisel arvestamisele tulev katlamaja kõrgus – vastavalt Ehitisregistri andmetele (seda registreeringut registris ei ole muudetud tänaseni). Seejuures ei ole keegi kunagi kohtus kogu kvartali DP algatamist ja osalist kehtestamist 18.10.2007.a. vaidlustanud. Vaidlust selles, et EPR omandas Pärnu linnalt just selle - 5 m kõrguse katlamaja, mille tänasele omanikule seaduslike muudatusteta võõrandas, pole. Pärnu Linnavalitsus on haldusasja 3-08-1855 käsitlemisel lähtunud sellest, nagu oleks olnud tegemist haldusakti andja poolt kaalutlusveaga (haldusakti ettevalmistajaks ja DP koostajaks oli Pärnu Linnavalitsus ise). Tegelikult on ju dokumentaalselt tõendatud, et tegemist oli lihtsalt vormiveaga (v.t. kohtuotsuse nr 2 3-08-1855 p. 13) – üld-teadaolevaid asjaolud jäid osaliselt haldusaktis (Pärnu Linnavolikogu otsus nr 50) endas kajastamata. Oleme seisukohal, et kavandatud uusehitise võimaliku kõrguse käsitlemisel tuleb lähtuda ehitise seaduslikust kõrgusest - 5 m. Selle kõrguse suurendamisel DP–ga on igal juhul oluline mõju piirinaabri L.Kurg õigustele, s.h nii kinnisasja kasutamisel miljööle kui omandiõigusele jne. (vt. ka Riigikohtu 28.12.2021 kohtuotsus haldusajas nr 3-17-2023 p 22). Selline mõjutus vajab kaalumist ja arvestamist, sest kavandatud on uusehitis 3 maapealse korruse ja keldrikorrusega ning akendega vähem kui 8 m kaugusel asuvast pere-elamust ning piiril kokku ehitatud Pühavaimu 16 majandushoonega. Kuninga 30a krundi täisehitamise küsimust käsitleme täiendavalt seoses Muinsuskaitseameti poolt (väidetavalt seaduslikult) kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimustega. 2. Naabrusõigus kui avalik õiguslik suhe ja AÕS § 151 rakendamine. (Lia Kurg 29.03.2022 seisukoht nr 5-6; käsimused nr-d 5-7) Pärnu Linnavalitsus on korduvalt meile seoses naabrusõiguse käsitlusega AÕS § 151 alusel vastanud, et suhe, mida käsitletakse AÕS alusel, s.h. naabrusõiguslik, ei ole avalik – õiguslik suhe ja seetõttu DP koostamisel ja menetlemisel käsitlemisele ei tule. Meie sellega ei nõustu. Õiguskirjanduses (s.h. Juriidica VIII/2010 lk 598) on autorid Sandra Mikli ja Holger Nõmm oma kirjutises (p 3.1.) viidanud sellele, et haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele ning et avalikud huvid võivad individuaalhuvidega täielikult või osaliselt ka kattuda. Ka on juhitud tähelepanu Põhiseaduse §-le 32 (2. lõik) – mille rakendamisel tuleb arvestada, et „Põhiseaduse § 14 kehtestab, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus, milles väljendub muuhulgas üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele.“ Seega on Pärnu Linnavalitsuse seisukoht, et tema asi pole DP menetluses see, kuidas rakendub AÕS § 151, vastuolus PS §-ga 14. Seoses naabrusõigusega on ilmselt kohane viidata ka Saksa õigusele, kus on kohtupraktika käigus välja kujundatud ka naabri-avalik õiguslik kaitse ja selle suhtenurga viis põhimõtet (naaber on kolmas; kaitsele on õigus ainult kinnistu omanikul; naabri kaitse aluseks saavad olla ainult subjektiivsed avalikud õigused; kaitsenormi teooria otsustab naabrusõiguste üle ja kaitsenormi teooria otsustab naabrusõiguste üle). Siin on nimelt rõhutatud, et esmaselt tuleb neid põhimõtteid rakendada just planeerimisõiguses ja seejärel ehitusõiguses. Kuna ei saa olla vaidlust, et AÕS § 151 lg 3 kohaselt: „Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada, ega muuta.“, siis tähendab see, et Kuninga 30a ehitise – katlamaja, kõrvaldamine või muutmine saab toimuda ainult kokkuleppel Lia Kurg´iga. Juhime tähelepanu ka sellele, et toetudes Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusele haldusasjas nr 3-08-1855, tuli Pärnu linnavalitsuse arvestada ka sellega, et Riigikohtu varasema praktika kohaselt (s.h. 13.03.1998.a. nr. 3-3-1-9-98 p 6) tuli kohtuotsuse mõistmiseks silmas pidada ka seda, et halduskohus ei saa otsustada planeerimisotsuse otstarbekuse üle (millele ka linnavalitsus samas ise teistes asjades on korduvalt tähelepanu juhtinud). Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2020 kohtuotsuses nr 2-16-18152 p-de 35-38 kohaselt on selgitatud, et „…kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta“. Samas on ka leitud, et „piirirajatis on AÕS § 151 lg 1 järgi alati naabrite ühiskasutuses.“ ja „piirirajatise kasutamisel tekib poolte vahel võlasuhe, mille sisuks on piirirajatise otstarbekohane kasutamine naabrite poolt ja hoidumine naabrit kahjustamast…“ Ilmselt on siia asjakohane lisada ka, et juba 1939. aasta Eesti Vabariigi ehitusseaduse § 91 kohaselt oli kehtestatud kohustus, et kui hoone ehitatakse naaberkrundi piirile, siis peab selle piiripoolne külg olema ehitatud tulemüüriks. Nii oli seda otsustatud teha ka näiteks 2012.a. samas Pühavaimu 20 rekonstrueerimisel ; ühetaolises olukorras tuleks naaberkinnistu omanikke käsitleda võrdselt ja keeldumine tulemüüri püstitamisest Kuninga 30a ja Pühavaimu 16 ühisele piirile seda ei ole; pealegi on ju ka tegemist kaalutlusveaga (vt. 3 Kaire Pikamäe „Kaalutlusvigadest“ Juridica 2006, 2, lk 75-83), sest mingit kaalumist pole tegelikult toimunud. 3.. DIVI Projekt poolt oli käsitletava DP kehtestamiseks koostatud „Muinsuskaitse eritingimused Kuninga 30a Pärnu krundile detailplaneeringu koostamiseks“ (juuli 2021) Vt ka Lia Kurg 29.03.2022.a. seisukoha p 11.6 ja küsimused 40 – 42. Kui DP kehtestatakse Pärnu Linnavalitsuse poolt nende muinsuskaitse eritingimuste kohaselt, siis oleme sunnitud need (koos haldusaktiga DP kehtestamise kohta) vaidlustama kohtus. Eelkõige on siis vaidlustamise formaalseks aluseks see, et muinsuskaitse eritingimused ei vasta Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 29.06.2021 otsusele nr 456, kus kooskõlastus oli antud tingimusel, et: „10.1. lisada põhjendus, miks kinnistule kavandatav täisehitusprotsent on antud linnaruumilises asukohas munsuskaitseliselt põhjendatud.“ Seda Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni tingimust ei ole täidetud. Muinsuskaitseameti poolt viidatud eritingimuste kooskõlastamise järel 13.08.2021.a. oleme Muinsuskaitseametiga tihedalt suhelnud – esitanud selgitustaotlusi ja omapoolseid selgitusi, kuid tulemuseta. Ka jäi meile algul arusaamatuks, miks käsitletavad eritingimused koostati juba enne, kui DP oli Pärnu Linnavalitsuse poolt üldse algatatud; pealegi oli ju OÜ Valgetalli Arenduse taotlusest DP algatamiseks möödunud tunduvalt suurem ajavahemik, kui seda näeb ette seadus - max 90 päeva. Toimunusse süvenedes sai meile aga selgeks, et tegemist oli ju DP koostamise korraldaja, DP taotluse esitaja ja Muinsuskaitseameti kohaliku esindaja poolt koos kavandatud taktikaga - jõudsid ju selliselt koostatud eritingimused vahetult ka juba DP algatamise dokumenti – Pärnu Linnavalitsuse 16.08.2021 korraldusse nr 531. See kinnitab, et neid toiminguid kavandasid koos nii DP koostamise taotluse esitaja, Pärnu Linnavalitsus kui Muinsuskaitseameti Pärnu esindaja - juba enne DP algatamist. Asjast huvitatud isikuid sellesse siis ei kaasatud. Küsimus millele me Muinsuskaitseametilt vastust ei saanudki - kuigi esitasime seda korduvalt, oli krundi täisehituse osatähtsuse küsimus ja ka 3-nda korruse mahu suurendamise, s.t. lamekatuse küsimus, millele oli viidatud ka juba Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 25.05.2021.a. protokollis nr 454, selle punktis 4.4 „.. analüüsida, miks olemasolevast hoonest osaliselt mahuliselt kõrgema hoone kavandamine (eriti lamekatusega hoone osades) on muinsuskaitseliselt põhjendatud ja kaalutav.“ Selline analüüs puudub. Ka on meie arvates käesoleval juhul lausa absurdne Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõuniku Helle- Triin Hansumäe põhjendus vastuses meie 03.02.2022.a. selgitustaotlusele (18.03.2022 nr 1.1.-7/230- 3), et kavandatava ehitisega väärindatakse ajaloolist keskkonda kvaliteetse kaasaegse arhitektuuriga – seda põhjendusega: „Muinsuskaitsealale uute, keskkonda sobivate hoonete rajamine tagabki antud muinsuskaitseala säilimise.“ Kuidas selline „säilitamine“ kui muinsuskaitse üks põhiline eesmärk, läheb kokku Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimääruse §-ga 6 Muinsukaitseala eesmärk, eriti § 6 lg 2 p 5 (vanalinnas elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine) - seoses „säilitamisega“ pereelamus Pühavaimu 16, ei ole samuti kuidagi mõistetav. Vale ja alusetu on ka järeldus, nagu oleks muinsuskaitse eritingimused ja neist lähtuv DP kooskõlas Pärnu linna üldplaneeringuga 2025+. Ei saa ju kuidagi väita, et kvartali hoovialale püstitatud hotell, kui avalikult kasutatav ehitis oleks kavandatud linnaruumiga sidusalt (ÜP 2025+ p 3.1), või kavandatu vastaks üldistele kasutus- ja eritingimustele või antud kohas väljakujunenud katusemaatikule (p.4.1). Kuna peamiseks eesmärgiks oli aga võetud muinsuskaitse Pärnumaa esindaja ja Pärnu Linnavalitsuse poolt OÜ Valgetalli Arendus taotlusele vastava uue hoone püstitamine, siis lisaks naabrite huvide 4 arvestamisele (millest mööda vaadati) tulnuks järgida ka ÜP-s 2025+, punktis 6.2. sätestatut – seoses piirkonnaga D. Kuidas kavandatud ehitis „.. mahuliselt ja kõrguslikult sulandub olemasolevasse ajalooliselt väärtuslikku linnakihistusse….“, ei ole mõistetav. Ka kavandatu vastavus miljööväärtuse nõuetele (ÜP 2025+ p. 7.1), mis kohustuvad järgima piirkonna hoonestusele omaseid proportsioone, on ju vaieldamatult rikutud; nagu on rikutud ka nõuet, et ehitised paigutatakse naaberkinnistust 4 m kaugusele (p 4.1.); tehes erandliku otsuse ja paigutades ehitise lähemale kui 4 m, tuleb seda põhjalikult kaaluda ja seda koos Kuninga 30a piirinaabritega. 4..Arvestusliku insolatsiooni arvestusest. Vt. ka L.Kurg 29.03.2022 p 11.4; küsimused nr-d 33 – 36. Pärnu Linnavalitsus on seoses insolatsiooniga vastanud meie poolt esitatud küsimusele nr 33, et vaidlus selles ei ole linnavalitsuse arvates mõistlik. Kas see on argument kaalumisel? Oleme oma seisukoha selles küsimuses DP avalikul väljapanekul esitanud ja jääme selle juurde. Rõhutame veelkord, et käsitletav standard EVS 894:2008+A2:2015 on koostatud uute ehitite projekteerimiseks; käesoleval juhul on aga peamiseks küsimuseks see, kuivõrd ja kuidas 5 meetrist kõrgemana kavandatud ehitis mõjutab Pühavaimu 16 piirinaabrit. Seda tehtud ei ole. Täielikult arusaamatu on aga ignoreerida selle standardi punktis 4.2. toodud nõudeid (s.h. p-s 4.2.2 Väisvaate analüüs), millise kohaelt tulnuks arvesse võtta ka vaadet „väljast sisse“. Teadagi oli just see peamiseks probleemiks piirinaabrite vahel varem ja olukorras, kus kavandatakse kolme maapealse korrusega hotelli ehitust vähem kui 8 m kaugusele elamu akendest. Oli just vaade hotelli külastajale akendest Pühavaimu 16 elamu akendesse, näit. „köögi laul supitaldrikusse“. See on tingimus, millest tulenevalt meie arvates sellist hotelli sellele kohale projekteerida ei saa ja seda tuleb fikseerida juba DP-s. Sellist lähenemist toetab ka tsitaat standardi sissejuhatusest: „Hoone parim projektlahendus ei tähenda alati parimat lahendust hoone iga üksiku funktsiooni suhtes. Seetõttu tuleb olla väga ettevaatlik, enne kui standardis toodud kriteeriume kasutatakse mingil muul otstarbel, eelkõige linnaplaneerimise juhtimisel.“ Siit küsimus linnavalitsusele – kas ka standardi koostajad olid seda osundust koostades ja nii väljendudes, asunud ebamõistlikule seisukohale? DP koostamise korraldaja on oma vastuses meie poolt DP avalikustamise käigus esitatud küsimusele nr 36 - vastanud nagu oleks selle arvestuse ainsaks eesmärgiks selgitada (seoses uue majutushoone ja SPA rajamisega naaberkinnistule), kas naaberkinnistule tagatakse normatiivne valgushulk. Arvestuse aluseks võetud standardi kohaselt sellest ei piisa. Kas ei olnud siin DP koostamise korraldaja ülesandeks ka piirinaabrite huvide kaalumine ja ühetaoline käsitlemine ning kaitse? Kinnitame veelkord, et isegi kui järgida rangelt standardis toodud normatiive ja arvestada piirinaabrite võrdse kohtlemise kohustust, tuleb arvestustes lähtuda Kuninga 30a kinnistul seaduslikult püstitatud ehitise kõrgusest – 5 m, millega Pärnu Linnavalitsus ei ole nõustunud. Selleks, mis kinnisajal Kuninga 30a on toimunud Kuninga 30a ehitise kõrgusega peale seda, kui endisele omanikule Lia Kurg tagastati Pühavaimu 16 kinnisasi ja 1996.a. moodustati kinnisasi, mille piiriks jäi Kuninga 30a välissein, tema kooskõlastused või nõusolekud kõrguse muutmiseks puuduvad; nagu puuduvad ka igasugused õigusaktid, mis toimunu seaduslikkust kinnitaks. Käsitletavas standardis paremaks orienteerumiseks tsiteerime siin ka selle punkti 5.2.2.2 „Varjutamine üle krundi piiride“: „Tuleb arvesse võtta üle krundipiiride ulatuva varjutuse mõju. Kõrvalasuvate hoonete fassaade ei tohi ilma jätta päikesevalgusest sellisel määral, et jaotises 4.3.3 toodud nõudeid ei ole seal enam võimalik täita. Kõigis hoonestuskavades tuleb austada ümbritseva keskkonna valgustamise vajadust ning leida uute ja olemasolevate hoonete päevavalgusvajaduse vahel vastuvõetav kompromiss.“ Ei DP koostaja ega Pärnu Lnnavalitsus seda kompromissi otsinud ei ole. 5 5.. Tuleohutuse tagamine planeeringualal. Vt. ka Lia Kurg 29.03.2022 punkt 11.5 ja küsimused nr-d 37 - 39. Meie jaoks on kavandatud DP koostamise alg-olukorrana (lähtekohana) oluline kinnistul Kuninga 30a seaduslikult paiknev ehitis. Peamine küsimus siin ei ole aga seotud Päästeameti kooskõlastusega, kus parimaks lahenduseks on pakutud just lahendust tulemüüriga – millega igati nõustume. Ei nõustu me aga sellega, et lahenduste valik on jäetud projekti koostajale; seda olukorras, kus on teada, et just tulemüüri püstitamise vajadus on peamine piirinaabrite vaidlusküsimus. Riigikohtu poolt on korduvalt rõhutatud, et sellised piirinaabrite vaidlusküsimused tuleb lahendada DP-ga (Riigikohtu 13.06.2003 kohtuotsus nr 3-3-1-42-03 p 19 ja 31.01.2017 kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-69-16 p 26). Nii tuleb need, s.h. tulemüüri püstitamise küsimus, lahendada ka käesolevas asjas, s.t. käsitletava DP-ga. Kuna lahendus seoses tulemüüriga nõuab kavandatu olulist muutmist, siis on meie ettepanekuks DP saatmine tagasi koostajale – lahendamaks küsimuse nii, et piirinaabrite võrdseks kohtlemiseks kavandatakse juba DP-ga tulemüüri püstitamine – nii, nagu seda oli tehtud ka 2009.a. kehtestatud DP-s - millise kehtestamise otsus siis viitega vormiveale tühistati. Ka rõhutame, et HMS § 56 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud (Riigikohtu 11.10.2019 nr 3-15-2232 p 9) ning „Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve.“ - Riigikohtu erikogu 20.12.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-8-01. Õiguskindlus on õigusriigi üks olulisemaid põhimõtteid ja isegi hoolimata sellest, millisel alusel ja millises osas tühistas Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Linnavolikogu 18.01.2011 otsuse nr 50, kus peamine asjaolu, millega tulemüüri püstitamist põhjendati, oli just tulekaitse vajadusest lähtuv ning selle põhjenduse aktuaalsus on ju säilinud. Nii Pärnu Linnavalitsus DP koostajana, Pärnu Linnavolikogu DP kehtestajana kui maavanem järelevalve teostajana, samuti Tallinna Halduskohus leidsid 2009.a., olles tänasega samas olukorras, et tulemüür on vajalik. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium DP sisulisi küsimusi ei käsitlenud – nii on kohus seda otsesõnu väljendanud ka oma kohtuotsuse põhjenduses – selle punktis 13 ja meile pole selge, millest tuleneb nüüd Pärnu Linnavalitsuse seisukoha muutus - et tulemüür pole vajalik. 6. Küsimused, millistele DP avalikustamisel meie 29.03.2022.a. avaldatud seisukohtadele vastates, ei ole Pärnu Linnavalitsus oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Kuivõrd nii meie seisukoht DP avalikustamisel kui Pärnu Linnavalitsuse vastused esitatud küsimustele, on ilmselt Rahandusministeeriumile edastatud, siis teeme siinkohal lühi-viited ainult järgides Pärnu Linnavalitsuse 28.04.2022 vastust nr 8-4/211-90; puudutame küsimusi millistele antud vastustega me ei nõustu. 1) P. 1 18.05.2001.a. Pärnu Halduskohtu kohtuotsus nr 3-31/2001 käsitles Kuninga 30a ehitist. 2) P. 2 Sisuline vastus puudub sest osaotsus DP kehtestamisel 2007.a. ei ole tühistatud. 3) P. 3. Kohus tühistas volikogu otsuse osas, millises oli EPR poolt kohtule taotlusena esitatud. 4) P. 4 Varasemad haldusaktid, mida ei ole tühistatud, kehtivad. 5) P-d 5-8. DP-ga nähakse ette Kuninga 30a kasutamine - mitte „senisel viisil ja mahus“. 6) P-d 9-11. DP-d, mida ei ole lõpetatud vastavalt seadusele, tuleb lõpule viia või lõpetada. 7) P-d 12-13. Üldplaneering annab küll võimaluse, kuid ei otsusta, et sinna tuleb ärihoone. 8) P.14. Ei saa nõustuda, et meie ettepanekud ei ole aktuaalsed; neid tuleb kaaluda. 9) P.15. Täisehituse osatähtsust käsitleme seoses muinsuskaitse küsimustega (oluline). 10) P.16. Millised olid need „teatavad põhjused“, mis lubasid rikkuda seadust, pole selgitatud? 11) P.17. Viited ehitusloale, mis on peataud ja mis nagunii läheb tühistamisele, ei ole vajalikud. 12) P.18. Et alla viia täisehituse %, sunniti DP käigus arendajat omandama osa linna tänavast! 6 13) P.19. Kinnistul asub hoone, mis registri kohaselt on katlamaja; seal ei ole büroohoonet. 14) P.20. Lubatav ei ole üksnes ärihoone, vaid ka kõik muud hooned, s.h. sotsiaalobjektid. 15) P. 21-22. Kas see, et tegemist on muinsuskaitsealaga ei muuda midagi? 16) P.23. Katuselahendusega ei olnud nõus ka kooskõlastamise komisjonis. 17) P.24. See kinnisasi alles moodustatakse; siin vaja täisehitust Kuninga 30a kohta. 18) P.25. „Vana“ lahenduse algatamist ei ole ka keegi tühistanud. 19) P.26. See lahendus paistab „sobiv olema“ ainult arendajale ja linnavalitsusele. 20) P.27. Linnavara võõrandamine (T3) oli tehtud ühel eesmärgil – et täisehituse % vähendada. 21) P.28. Naaberkinnistute täisehitusel olid teised põhjused – selgitatud Muinsuskaitseametile. 22) P.29. Kuidas ei oma relevantsust, kui L.Kurg toetab jätkuvalt 2009.a. vastuvõetud lahendust. 23) P-d 30-31. Seda DP-d ei ole võimalik elu viia ilma Pühavaimu 16 omanikule kahju tekitamata. 24) P.32. Millistele uuringutele eksperthinnang tugineb; pinnase süvendamine ei võimalda seda. 25) P.33. Miks „ilmselgelt ebaõige“, kui linn müüs EPR-le katlamaja ja midagi pole muutunud? 26) P.34. 28.01.2011 tühistati volikogu otsus vormivea tõttu; kaalutlusotsus selles pole tehtud. 27) P.36. Pole kaalutud ka, kas võtta tegelikku või arvestuslikku insolatsiooni (aluseks katlamaja). 28) P.37-39. Tulemüüri varianti pole kaalutud. Variant tuleb otsustada detailplaneeringuga. 29) P.40-42. Muinsuskaitseamet on kooskõlastanud aga vastuolus kooskõlastamise komisjoniga. 7.Kokkuvõteks Kui käsitletav DP saab kõik vajalikud kooskõlastused ja see Pärnu Linnavalitsuse poolt kehtestatakse, siis leiab see DP kehtestamine meie poolt kohtus vaidlustamist. Kindlasti vaidlustame koos DP kehtestamise vaidlustamisega ka Munsuskaitseameti kooskõlastused (vastuolu tõttu Muinsuskaitseameti enda kooskõlastamise komisjoni 29.06.2021 otsusega protokolliis nr. 456 p.10.1)- täisehituse küsimuses ja AÕS § 151 käsitlemata jätmise Pärnu Linnavalitsuse poolt - kui avalikku naabrusõigust rikkuva õigusnormi mitterakendamist haldusmenetluses; vaidlustame DP kehtestamise ka mitmete menetlusnormide rikkumise tõttu – s.h. kaalutlusotsuste põhjenduste puudumise aga ka selle tõttu, et DP-ga on jäetud otsustamata mitmete olulist tähtsust omavate vaidlusküsimuste osas; ka on DP vastuolus nii Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärusega kui Pärnu linna üldplaneeringuga 2025+, samuti planeerimisseadusega. Seisukohad esitas l.Kurg esindaja J.Kukk 13.09.2022.a. Pärnu Linnavalitsus Teie 06.06.2022 nr 8-4/211/2022-100 [email protected] Meie 21.10.2022 nr 15-3/4938-3 Kuninga tn 30a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu heakskiitmine Pärnu Linnavalitsus esitas 06.06.2022 Rahandusministeeriumile taotluse Pärnus Kuninga tn 30a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 2021-04- 14 DP; edaspidi detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 lõike 1 alusel. Taotlusele on lisatud detailplaneering, selle menetluse materjalid, sh avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud ja detailplaneeringu koostamise korraldaja seisukohad nende arvestamata jätmise kohta. Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku pädevuses PlanS § 138 lõigete 4 ja 5 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta. 1. Asjaolud ja menetluse käik Planeeringuala paikneb Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal Kuninga-Pühavaimu-Rüütli-Hospidali tänavate vahelise kvartali keskosas ning hõlmab järgmisi kinnistuid: Kuninga tn 30a (pindala 366 m², katastriüksuse tunnus 62510:106:8540, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%); Kuninga tn 30 (pindala 491 m², katastriüksuse tunnus 62510:106:0002, sihtotstarve ärimaa 100%); Kuninga tänav T3 kinnistu (pindala 1744 m2, katastritunnus 62510:107:0002, sihtotstarve transpordimaa 100%). Detailplaneeringuga Kuninga tn 30 kinnistu piire ei muudeta. Kuninga tn 30a kinnistuga (pindala 366 m²) liidetakse Kuninga tänav T3 kinnistust huvitatud isikule võõrandatud 66 m² suurune osa, mille tulemusel moodustub uus krunt Kuninga tn 30a pindalaga 432 m². Detailplaneeringuga soovitakse Kuninga tn 30a kinnistu sihtotstarve muuta ärimaaks ja kinnistule rajada majutushoone. Kavandatud on kolme maapealse (2 täis- ja katusekorrus) ning ühe maa-aluse korrusega majutushoone, mis ühendatakse teise korruse galerii kaudu olemasoleva majutushoonega Kuninga tn 30 kinnistul. Kuninga tn 30a krundi täisehituseks kujuneb 82% (353 m2) maapealsel osal ja 250 m2 miinuskorrusel; põhihoone maksimaalne kõrgus maapinnast on 10,1 m (abs kõrgus 15,11 m). Kuninga tn 30 krundi täisehitus on vastavalt 80% (395 m2) maapealsel osal ja 70 m2 miinuskorrusel, hoonel on kaks maapealset korrust ja üks maa-alune korrus. Hoone kõrgus maapinnast on 10,9 m (abs kõrgus 15,4 m). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Hooneid ühendava galerii ehitisealune pind on liidetud mõlema krundi ehitisealuse pinna sisse. Planeeringualal sõidukite parkimist ei kavandata. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule 2025+ (kehtestatud 2021, edaspidi üldplaneering) vastavalt on kohalikul omavalitsusel õigus parkimiskohtade arvu kaalutlusotsuse aluse vähendada muinsuskaitsealal, selle kaitsevööndis ja miljööväärtuslikul alal, kus juba väljakujunenud väärtuslik hoonestus ja õueala ei võimalda krundile mõistlikku juurdepääsu parkimiseks või krundile kavandatav parkimislahendus vähendab ala või üksikobjekti eripära ja väärtust. Detailplaneeringuga kavandatud majutushoone külastajate sõiduautode parkimine lahendatakse üldkasutatavates parkimismajades. Planeeringualale on kavandatud kokku kaheksa jalgratta parkimiskohta ‒ Kuninga tn 30a kinnistul kuus ja Kuninga tn 30 kinnistul kaks kohta. Planeeringualal kõrghaljastust ei paikne. Detailplaneeringuga nähakse ette Kuninga tn 30a kinnistule haljastuse osakaaluks 7%, planeeringuala puudujääv haljastuse osakaal teostatakse asendusistutusena koostöös Pärnu Linnavalitsusega. Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad. Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala segahoonestuse maa-alal. Maa-ala valdav otstarve on ametiasutused, kultuuri-, spordi-, haridus- ja meelelahutusasutused, kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutusasutused, elamud, väikeettevõtluse ja büroohooned, transpordi kasutust teenindavad hooned, riigikaitsehooned ja muud keskusesse sobiva maakasutuse juhtotstarbega alad. Detailplaneeringut koostatakse üldplaneeringu kohasena. Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Pärnu Linnavalitsus. Detailplaneeringu on koostanud Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ, arhitekt Raivo Tabri vastab PlanS § 6 punktis 10 esitatud nõuetele. Detailplaneeringu koostamise aluseks on muinsuskaitse eritingimused. Detailplaneeringu koostamine algatati Pärnu Linnavalitsuse 16.08.2021 korraldusega nr 531. Algatamisest on linnavalitsus teavitanud ajalehes Pärnu Postimees 24.08.2021 ning Ametlikes Teadaannetes 19.08.2021. Detailplaneering võeti vastu Pärnu Linnavalitsuse 28.02.2022 korraldusega nr 153. Detailplaneeringu on enne selle vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut kooskõlastanud Terviseamet (22.02.2022 kiri nr 9.3-1/22/2256-2), Muinsuskaitseamet (21.01.2022 kiri nr 5-1-17.5/2.1, kooskõlastuse nr 42575) ja Päästeamet (16.02.2022 kiri nr 7.2-3.4/548-2). Planeeringulahenduse kohta on võrguvaldajad esitanud arvamused. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 18.-31.03.2022, teade avaldati Pärnu Postimehes 03.03.2022 ja linnavalitsuse veebilehel. Kirjad avaliku väljapaneku toimumise kohta saadeti riigiasutustele, kellega tehti koostööd ja kaasatud isikutele 03.03.2022. Planeeringumaterjalidega oli võimalik tutvuda Pärnu Linnavalitsuse veebilehel ja paberkandjal linnavalitsuses. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitas planeeringulahenduse kohta arvamusi naaberkinnistu omanik Lia Kurg, keda volituse alusel esindab Jüri Kukk. Arvamuste esitajale vastas Pärnu Linnavalitsus 08.04.2022 kirjaga nr 8-4/190-30. Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 11.05.2022, arvamuste esitaja oma arvamustest ei loobunud ja linnavalitsuse selgitustega ei nõustunud. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest teavitati Pärnu Postimehes 08.06.2022. 2 Jüri Kukk saatis Rahandusministeeriumile, lisaks detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustele, veel täiendavad kirjalikud selgitused 25.05.2022, 09.06.2022, 17.06.2022, 28.06.2022, 19.07.2022 ja 09.08.2022. Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 toimus 13.09.2022 osapoolte ̶ kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja linnavalitsuse esindajate, ärakuulamine Rahandusministeeriumi Pärnu kontoris. Sellel osalesid arvamuste esitaja Lia Kurg esindaja Jüri Kukk (edaspidi arvamuste esitaja), Pärnu Linnavalitsuse esindajad Kaido Koppel ja Janno Poopuu ning Muinsuskaitseameti esindaja Helle-Triin Hansumäe. Üheski arvamustena esitatud küsimuses vaidlevad osapooled kokkulepet ei saavutanud. Pärast arvamuste ärakuulamist saatis arvamuste esitaja teesid, mis on lisatud ärakuulamise protokollile (Lisa 1). Lähtuvalt esitatud detailplaneeringu materjalidest, esitatud arvamustest ja kohaliku omavalitsuse vastustest ning ärakuulamise tulemustest annab Rahandusministeerium PlanS § 138 lõike 5 alusel seisukohad arvestamata jäänud arvamustele sisuteemade kaupa. 2. Esitatud arvamused, kohaliku omavalituse vastused ja Rahandusministeeriumi seisukoht 2.1. Arvamuste esitaja leiab, et Pärnu Linnavolikogu 18.10.2007 otsus nr 107 (edaspidi volikogu 18.10.2007 otsus) on kehtiv ning sellega tuleb planeeringulahenduses arvestada. Volikogu 18.10.2007 otsuse kohaselt peab Kuninga tn 30a ehitise seisundist lähtuma Kuninga tn 30a rekonstrueerimisel. Volikogu 18.10.2007 otsuses on kirjeldatud kokkulepe, et menetluse jätkamisel tuleb Kuninga tn 30a ümberehitamisel algseisuna käsitleda ehituse seisundit boilerjaamana (endine katlamaja). Arvamuste esitaja leiab, et kinnisasjal asuv ehitis on ebaseaduslik, planeeringu aluseks tuleb võtta katlamaja olemasolu ja selle kõrgus. Arvamuste esitaja leiab, et linnavalitsus oleks pidanud 2004. aastal algatatud detailplaneeringut edasi menetlema, mitte algatama uue. Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuste esitajale on selgitanud, et Pühavaimu tn, Kuninga tn ja Hospidali tn vahelise kvartali detailplaneering algatati Pärnu Linnavolikogu 16.09.2004 otsusega nr 121, kehtestati osaliselt volikogu 18.10.2007 otsusega nr 107 ja kogumahus Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsusega nr 50. Tegemist on sama planeeringuga, mis kehtestati etapiviisiliselt. Pärast seda, kui planeering oli Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsusega tühistatud, muutusid tühiseks ka selle kõik varasemad osad. Seega tühistati Pühavaimu tn, Kuninga tn ja Hospidali tn vahelise kvartali detailplaneeringu kehtestamine kogumahus, mitte osaliselt. Lisaks selgitab linnavalitsus, et volikogu 18.10.2007 otsusega jäeti Kuninga tn 30a ja Pühavaimu tn 16 kinnistud planeeringualast välja, mis tähendas, et kirjeldatud tingimus (võtta aluseks endise katlamaja situatsioon) planeeringu seletuskirjas ei kajastunud. Varasemaid haldusakte detailplaneeringuga eraldi ei käsitleta, kuivõrd nendest ei nähtud detailplaneeringu koostamisel sisulist tähendust. Pärnu Linnavolikogu poolt 16.09.2004 algatatud detailplaneeringu koostamise jätkamine osutus võimatuks, kuna Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsusega on planeering tühistatud. Ärakuulamisel selgitas arvamuste esitaja, et volikogu 18.10.2007 otsust pole kusagil seletuskirjas märgitud, seda pole ka tühistatud. Volikogu 18.10.2007 otsuses on kirjas 3 katlamaja olemasolu ja toodud katlamaja kõrgus, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Seletuskirjas tuleb fikseerida, et Kuninga tn 30a kinnistul pole seaduslikku hoonet. Pärnu Linnavalitsuse esindaja Kaido Koppel selgitas, et planeeringualal enam katlamaja ei ole ja sellega arvestada ei saa. Punase Risti hoone on seaduslikult ehitatud aga sellel puudub kasutusluba. Kohtuotsuses on fikseeritud, et kasutusloa saab anda vaid läbi detailplaneeringu protsessi, mida nüüd koostataksegi. Rahandusministeeriumi seisukoht: heakskiitmiseks esitatud detailplaneering on algatatud Pärnu Linnavalitsuse 16.08.2021 korraldusega nr 531. Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa- alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Seega on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, kas ta menetleb edasi varasemalt algatatud detailplaneeringut või algatab vajadusel uue detailplaneeringu koostamise. Samas arvestades ka kohaliku omavalitsuse poolt välja toodut, ei ole kohtu poolt tühistatud planeeringu puhul selle menetluse jätkamine üldreeglina võimalik. Antud juhul on linnavalitsus Kuninga tn 30a ja lähialale algatanud 2021. aastal detailplaneeringu koostamise. Rahandusministeerium saab kaaluda vaid temale esitatud detailplaneeringu heakskiitmise üle, mistõttu ei saa Rahandusministeerium käesolevalt anda hinnangut 2004. aastal algatatud ja tänaseks kohtu poolt tühistatud detailplaneeringu osas. Pärast arvamuste ärakuulamist linnavalitsuse poolt täiendatud ja Rahandusministeeriumile 22.09.2022 saadetud seletuskirja peatükis 2 on detailplaneeringu lähteülesandeks toodud Kuninga 30a kinnistule majutushoone rajamine. Ehitusregistri andmete järgi asub kinnistul soojussõlm (endine katlamaja), reg. koodi alla 103016791 ning millele on koostatud ümberehitusprojekt Punase Risti Seltsi büroohooneks, ehitusluba nr 115, 15.05.2000 (kehtivus peatatud). Detailplaneeringus on toodud märge, et olemasoleva hoone ehitusloa kehtivus on peatatud. Seega on Punase Risti Seltsi büroohoone puhul tegemist olemasoleva hoonega, millel puudub kasutusluba, kuid mis detailplaneeringu kohaselt võidakse lammutada. Detailplaneeringuga kavandatakse kunagise katlamaja (mida täna enam pole) ja täna seal asuva Punase Risti büroohoone asemele uut lahendust, uut hoonet – majutusasutust. Detailplaneeringus selgitatakse ja põhjendatakse uue kavandatava hoone piirkonda sobivust ning hinnatakse uue hoone mõjusid ümbritsevale keskkonnale. Insolatsioonianalüüsi koostamisel on aluseks võetud ka endise katlamaja kõrgus. PlanS § 134 kohaselt planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsus, et planeering vastab õigusaktidele ning et planeering on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega. Ka Muinsuskaitseamet on detailplaneeringu kooskõlastanud, st ka valitsusasutus on kinnitanud oma kooskõlastusega, et uus kavandatud hoone sinna sobib. Pühavaimu tn, Kuninga tn ja Hospidali tn vahelise kvartali detailplaneering algatati Pärnu Linnavolikogu 16.09.2004 otsusega nr 121, kehtestati osaliselt Pärnu Linnavolikogu 18.10.2007 otsusega nr 107. Kogumahus kehtestati detailplaneering Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsusega nr 50, kusjuures planeeringuala hõlmas varasemalt volikogu otsusega nr 107 kehtestatud planeeringuala. Planeeringu tervikuna kehtestamise otsuse tegemise ajal ehk 18.06.2009 kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni § 24 lõige 6 nägi ette, et planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering. Sama põhimõte on sätestatud ka täna kehtivas PlanS-s (§ 140 lg 8). Seega muutus 18.06.2009 otsusega nr 50 detailplaneeringu kehtestamisel volikogu 18.10.2007 otsusega 107 kehtestatud 4 detailplaneering kehtetuks. Seda on ka Pärnu Linnavalitsus arvamuste esitajale 28.04.2022 vastuskirjas nr 8-4/211-90 selgitanud. Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsusega haldusasjas nr 3-08-1855 tühistati Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsus nr 50 tervikuna. 2.2 Arvamuste esitaja leiab, et Pühavaimu tn 16 omaniku õigusi planeeringulahenduses ei arvestata. Katlamaja on piirirajatis ja selle lammutamise või ümberehitamisega peab nõustuma ka Lia Kurg. Pühavaimu tn 16 kõrvalhoone tulekindlus peab olema tagatud sellega, et naabrite ühisele piirile rajatakse tulemüür. Tuleohutuse küsimused tuleb lahendada detailplaneeringuga ja mitte ehitusprojektiga. Insolatsiooni analüüsi järelduste, arvutuste ja seisukohtadega ei saa samuti nõustuda, sest analüüsi aluseks on võetud ebaseadusliku hoone kõrgus. Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuste esitajale on selgitanud, et tuleohutuse tagamine tulemüüri abil on küll efektiivne, kuid mitte ainuvõimalik moodus. Asjakohast regulatsiooni arvestades on tuleohutus tagatav ka muude ehituslike meetmetega. Pühavaimu tn 16 kuuri katusepaneelid on paigutatud otsapidi Kuninga tn 30a kinnistu olemasoleva hoone silikaattellisest seina sisse. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevalt koostatakse projekt, mille käigus selgitatakse välja ka täpsemad ehitustehnilised ja konstruktiivsed lahendused. Planeeringulahendusega ei ole lubatud halvendada ühegi isiku võimalusi tema omandi kasutamiseks senisel viisil ja mahus. Detailplaneeringu koostamisega ei lahendata naaberkinnisasjade omanike omavahelisi tsiviilõiguslikke suhteid või küsimusi. Valgustingimusi hinnatakse kavandatava hoone kõrgusest lähtuvalt. Tiheasustusega linnaruumis ei ole võimalik tagada keskkonna säilimist ja kõikidel Kuninga tn 30a kinnistuga puutumuses olevatel isikutel tuleb taluda muutusi, kui need jäävad lubatavatesse piiridesse ja ei ole ülemäärased. Detailplaneeringuga kavandatav ei mõjuta Pühavaimu tn 16 kinnistu elamu tingimusi määras, mida ei tuleks linnaruumis taluda. Ärakuulamisel tõi arvamuste esitaja välja, et piirirajatise küsimused saab ja tuleb lahendada detailplaneeringuga. Hoone on piirirajatis, see on naabrite ühiskasutuses. Ettepanek on jätta hoone kubatuur samaks ning hoovi poole mitte kavandada läbipaistvad aknaid, st Pühavaimu tn 16 hoone poole uue hoone seest ei tohiks vaadet avaneda. Linnavalitsuse esindajad selgitasid, et kõik arvamuste esitaja murekohad on detailplaneeringu koostamisel arvesse võetud, võimalikke mõjusid on analüüsitud ning planeeringus sätestanud tingimused, et tema õigusi ei kahjustataks. Hoone ümberehitamisega naaberkinnistul asuvaid hooneid kahjustada ei tohi. Planeeringus on eraldi peatükis toodud tingimused, mida tuleb täita hoone ümberehitamisel. Peatükis on viidatud ekspertiisile, mille on koostanud vastava pädevusega ekspert. Ka tuleohutust on seletuskirja peatükis 5.7 analüüsitud. Seletuskirjas on fikseeritud, et võimalik on rajada tulemüür. Insolatsioonianalüüsi koostamiseks on kindel metoodika ja ettenähtud metoodikat on linnavalitsus ka analüüsi koostamisel arvestanud. Standardis on seatud tingimused vaid eluruumide varjutusele. Analüüsi tulemusel on minimaalne standardikohane insolatsioon tagatud igas naabermaja korteris. Seletuskirjas on tingimuseks seatud, et ehitusprojektiga tuleb tagada insolatsiooninõuded. Analüüsi koostamisel on arvestatud ka endise katlamaja kõrgusega. Rahandusministeerium märgib, et seletuskirja peatükis 5.3 „Krundi kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused“ (lk 5-8) on fikseeritud, et planeeritav majutushoone tuleb 5 kavandada nii, et Kuninga tn 30a krundil oleva mahu rekonstrueerimisel kuurid säiliksid. Lubatud on lammutada olemasolev hoone Kuninga tn 30a krundil, aga nii, et ei saaks kahjustatud olemasolevad naaberkinnistute hooned ja kuurid. Fikseeritud on, et Kuninga tn 30a kinnistule kavandatav majutushoone välisseina pindade hooldus ja korrashoid toimub kooskõlastatult naaberkinnistute omanikega. Tule leviku tõkestamine kõrvalkinnistute hoonetele tuleb lahendada ehituslike meetmetega. Peatükis on rõhutatult välja toodud alapeatükid (lk 8) „Detailplaneeringu alal, Kuninga tn 30a kinnistul paikneva olemasoleva hoone ühistarindite käsitlus“ ja „Lahendused Pühavaimu tn 16 ja Pühavaimu 20 kuuri katusepaneelide üleehitusega Kuninga tn 30a kinnistule“, kus seatakse tingimused selleks, et naabrite (Pühavaimu tn 16 omaniku) õigused ei saaks hoone ehitamisel kuidagi rikutud. Probleemi vältimiseks ning lahenduse leidmiseks on detailplaneeringu koostamisel tellitud ekspertarvamus „Ekspertarvamus hoone konstruktsioonide kohta, Kuninga 30a, Pärnu“ (koostaja Ehitusinsener OÜ, Tanel Seppel). Seletuskirjas toodud tingimused tuginevad eksperdi ettepanekutele. Varjutuse küsimuse täpsustamiseks on planeeringu koostaja tellinud insolatsioonianalüüsi „Kuninga tn 30a, Pärnu asuva hoone mõju analüüs Pühavaimu 16, Pärnu asuvale naaberhoone insolatsiooniolukorrale“ (TIB OÜ, Tõnu Tamm). Heakskiitmiseks esitatud materjalides leitava analüüsi peatükis 3 „Lähteandmed ja eeldused“ on fikseeritud, et kavandatava analüüsi läbiviimisel vajaliku arvutusmudeli loomisel lähtuti tellija poolt edastatud Kuninga 30a kinnistu detailplaneeringu eskiisjoonisest, Pärnu LV planeeringuosakonna arhiivis asuvast Pühavaimu 16 hoone 2004. a fassaadi rekonstrueerimisprojekti joonistest (tutvutud seisuga 04.04.2017), 2021. aastal koostatud Kuninga 30a hoone rekonstrueerimisprojekti jooniste (Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 2021-04-14DP) alusel ehitatud hoone ning varem sellel kinnistul asunud katlamaja gabariitide kohta ning täiendavast infost analüüsitava piirkonna lähiala info maa-ameti kaardi- ja satelliidiandmete põhjal. Täiendavalt kontrolliti Maa-ameti kaardirakenduse abil 2017 aastal koostatud insolatsiooni analüüsi mudeli ja Tabri Arhitektuuribüroo OÜ poolt koostatud mudeli täpsust. Analüüsi tulemusena on leitud, et Kuninga tn 30a hoone rekonstrueerimise järgses olukorras minimaalne normatiivne insolatsiooni kestus on tagatud kõikides Pühavaimu tn 16 korterites. Seletuskirja peatüks 5.7 „Tuleohutuse tagamine planeeringualal“ (lk 13) on ette nähtud võimalus rajada Kuninga tn 30a ja Pühavaimu tn 16 kinnistute piirile tulemüür ning seatud selle rajamiseks tingimused. Seega on detailplaneeringus sätestatud tingimused selleks, et naaberkinnistute hooned ei saaks kahjustada. Detailplaneeringus on käsitletud naabrusõiguseid ning seatud tingimused nende tagamiseks. Analüüsi tulemusena on leitud, et ülenormatiivseid varjutusi uus kavandatud hoone Pühavaimu tn 16 hoones asuvatele korteritele ei tekita, ka võrdluses katlamajaga. Heakskiidu andja nõustub, et kavandatava hoone puhul on mõju suurem kui ühekorruselise hoone puhul, kuid vastavalt analüüsile jääb mõjutus ikkagi normide piiridesse. Vaatelisust ja vaatekoridore on analüüsitud muinsuskaitse eritingimustes, kokkuvõte on toodud ka seletuskirja peatükis 5.1 „Muinsuskaitse eritingimused“. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet 16.02.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/548-2 ja Terviseamet 22.02.2022 kirjaga nr 9.3-1/22/2256-2. Seega on valitsusasutused kooskõlastamisega kinnitanud, et detailplaneeringu lahendus vastab tervisekaitsenõuetele ja tagatud on tuleohutusnõuded. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus 6 võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule detailplaneeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud vastava valdkonna valitsusasutus. Oluline on lisada, et PlanS § 124 lõike 4 kohaselt on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Ehitusseadustiku § 38 kohaselt annab ehitusprojekti alusel väljastatud ehitusluba õiguse ehitada. Detailplaneeringul ning ehitusprojektil on erinevad ülesanded. Nõuded ehitusprojektile on määratud majandus- ja taristuministri 17.07.2015 nr 97 määrusega. Hoone ümberehitamine ja lammutamine toimub küll detailplaneeringu alusel, kuid sellest eraldiseisva menetlusena, arvestades eelkõige ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud tingimustega. 2.3 Arvamuste esitaja leiab, et Kuninga tn 30a kinnistu sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks ei ole põhjendatud. Talle jääb selgusetuks, miks sotsiaalsetel eesmärkidel kasutatava kinnisasja sihtotstarvet on vajalik muuta ja seda vaid maaomaniku soovil. Miks linnale ei ole ühiskondlike ehitiste maad enam vaja. Ta leiab, et sihtotstarbe muutmine ei saa olla detailplaneeringu koostamise eesmärk. Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuste esitajale on selgitanud, et planeeringuala paikneb üldplaneeringuga määratud segahoonestuse maa-alal, kus ärihoonestuse kavandamine on lubatav. Seega tuleneb planeeringualale ärihoonestuse kavandamise võimalus otseselt üldplaneeringust. Antud tüüpi ettevõtluse edendamine on piirkonda sobilik ja seotud ka olemasoleva majutushoone kasutusvõimaluste laiendamisega. Rahandusministeerium nõustub linnavalitsuse selgitusega. Planeeringuala asub üldplaneeringu kohaselt segahoonestusega maa-alal. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3.2 „Segahoonestuse maa-ala“ on toodud, et maa-ala on funktsionaalselt mitmekülgne piirkond, kus erinevad otstarbed on omavahel läbi põimunud luues aktiivses kasutuses oleva ja mitmekülgse linnakeskkonna. Maa-ala arendamise eesmärgiks on muu hulgas seatud aktiivses kasutuses oleva, mitmekülgse ning atraktiivse linnakeskkonna arendamine, erinevate kokkusobivate funktsioonide koosmõju abil linnakeskkonna elavdamine. Fikseeritud on, et maa-alale sobivad ametiasutused, kultuuri-, spordi-, haridus- ja meelelahutusasutused, kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutusasutused, elamud, väikeettevõtluse ja büroohooned, transpordi kasutust teenindavad hooned, riigikaitsehooned ja muud keskusesse sobiva maakasutuse juhtotstarbega alad. Seega Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on alale majutusasutuste kavandamine lubatud. Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus kaalutlenud ja põhjendanud detailplaneeringu lahenduse valikut, samuti vastab detailplaneeringuga kavandatu üldplaneeringus ettenähtule (üldplaneeringu kohaselt sobivad segahoonestusega alale majutusasutused). Pärnu Linnavalitsus 28.02.2022 korraldusega nr 153 on detailplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on linnavalitsus kinnitanud, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja linna ruumilise arengu eesmärkidele (PlanS § 134). Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. 7 2.4 Arvamuste esitaja leiab, et uus kavandatud hoone on liiga kõrge ja krundi täisehitusprotsent piirkonda sobimatult suur. Kvartali tänavaäärse hoonestuse hoovialale, ajaloolise hoonestusega kvartali keskele ei ole põhjendatud 4-kordse hoone kavandamine. Uuele hoonele osaliselt lamekatuse ehitamine ei sobitu piirkonda. Tema hinnangul ei ole ka õige, et linnale kuuluv juurdepääsutee liidetakse Kuninga tn 30a kinnistuga. Nii saadakse täisehitatuseks 82%, kuigi krundi tegelik täiehitus on olemasoleval Kuninga tn 30a krundil 96,5%. Planeeringulahendus ei vasta muinsuskaitse eritingimustele, ka muinsuskaitseliselt pole niisugune lahendus põhjendatud. Samuti leiab arvamuste esitaja, et detailplaneering ei vasta üldplaneeringule, kuna planeeritav uushoonestus mahuliselt ja kõrguslikult ei sulandu olemaseolevasse ajalooliselt väärtuslikku linnakihistusse. Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuste esitajale on selgitanud, et planeeringuala täisehituseks ei kavandata 96,5%, Kuninga tn 30a krundi täisehitus on 82% ja Kuninga tn 30 krundi täisehitus on 80%. Hoonele on lubatud kavandada kaldkatus ja lamekatus. Suuremale osale katusemahust tuleb kavandada kaldkatus, kuna see aitab uut hoonet siduda ümbritseva hoonestusega. Hoone arhitektuurist lähtuvalt võivad katuseuugid tekitada räästajoones katkestusi, kuid räästa kõrgus maapinnast lähtuvalt seetõttu ei muutu. Kavandatava majutushoone räästa kõrgus maapinnast on 5,5 m. Kaldkatus on koos katuseväljaehitistega üsna levinud arhitektuurne lahendus. Planeeringualaga sarnast täisehitust võib leida ka naaberkinnistute puhul, näiteks Pühavaimu tn 20 (94%) ja Rüütli tn 37 (96%). Muinsuskaitse eritingimused on detailplaneeringu koostamisel üks olulistest alusdokumentidest, mis on koostatud enne detailplaneeringu algatamist ja millega analüüsitakse võimaliku ehitusmahu sobivust. Kuninga tänav T3 kinnistu osa liitmine planeeringuala ühe kinnistuga on põhjendatud, sest annab võimaluse planeeringualal tegevuste paremaks koordineerimiseks ja orgaaniliselt seotud terviku loomiseks. Kuninga tänav T3 soovitud kujul jagamine ja otsustuskorras võõrandamine on lubatav, sellega ei rikuta külgnevate kinnisasja omanike huve ega piirata Kuninga tänaval väljakujunenud avalikku kasutust. Ärakuulamisel tõi arvamuste esitaja veelkord välja, et uus hoone kavandatakse oluliselt kõrgem kui seda oli katlamaja. Põhjendatud pole suurem krundi täisehitus ega lamekatusega kõrgem hoone antud asukohas. Linnas on teatud kohtades kinnistute täisehitus suur, kuid seal on omad kindlad põhjendused. Muinsuskaitseameti esindaja Helle-Triin Hansumäe selgitas, et kinnistul oli kunagi katlamaja, kuid see ei olnud kultuuriväärtuslik. Selleks, et vanalinn säiliks, tuleb teatud muudatusi lubada. Juba enne detailplaneeringu algatamist räägiti läbi ja lepiti kokku, et uus hoone peab olema eristatav ja kaasaegne. Planeeringu koostamise aluseks on muinsuskaitse eritingimused. Seal analüüsiti nii hoone kõrgust kui täisehitust. Muinsuskaitseamet leidis, et uus hoone ei tohiks olla oluliselt kõrgem olemasolevast. Muinsuskaitseamet kooskõlastas nii eritingimused kui ka detailplaneeringu. Kaitsekorra uuendamisega seotud analüüsid on näidanud, et Pärnu vanalinnale on kinnistute suur täisehitus loomuomane. Seega antud asukohas suurem krundi täisehitusprotsent on põhjendatud. Uue hoone kõrgus ei domineeri ajaloolise hoonestuse üle. Sissesõidutee ei ole ajalooline, seega lubab Muinsuskaitseamet liita selle Kuninga tn 30a kinnistuga ja mitte Kuninga tn 30 kinnistuga. 8 Pärnu Linnavalitsuse esindaja Kaido Koppel lisas, et kavandatav hoone on väiksem kui Kuninga tn 30 kinnistul asuv hoone. Planeeringuga kavandatakse juba uut kinnistut, mis moodustub Kuninga tn 30a kinnistust ja osaliselt tänavamaa kinnistust. Täisehitusprotsendi määramisel on lähtutud uuest krundi pindalast – 432 m2, st krundi täisehitus on 82%. Linnavalitsus on lubanud vanalinnas suuremat täiehitust. Linna jaoks on oluline, et sinna tuleks just ärihoone. Hoone lõplik väljanägemine kavandatakse ehitusprojektiga, see peab sobituma piirkonda. Selleks on tingimused detailplaneeringus sätestatud. Eskiisprojekt tuleb kooskõlastada linnaarhitektiga, põhiprojekt linnaarhitekti ja Muinsuskaitseametiga. Ehitusprojekti kooskõlastab ka Päästeamet. Rahandusministeerium selgitab, et PlanS § 126 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt on detailplaneeringu ülesanneteks planeeringuala kruntideks jaotamine ning krundi ehitusõiguse määramine. PlanS § 6 punkti 8 kohaselt on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, mille on antud ehitusõigus. Seega annab detailplaneering võimaluse senisest erineva keskkonna loomiseks. Planeeringualal on krundid määratud, kruntide liitmine ning jagamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Antud juhul on juurdepääsutee otsustatud liita Kuninga tn 30a kinnistuga. Detailplaneeringu seletuskirjas, algatamise korralduses ning vastuvõtmise otsuses on fikseeritud, et planeeringuala hõlmab Kuninga tn 30a, Kuninga tn 30 ja Kuninga tänav T3 kinnistuid. Seega planeeringualal kruntide moodustamiseks ettepaneku tegemine on detailplaneeringu ülesanne, juurdepääsutee liitmine Kuninga tn 30a kinnistuga on põhjendatud ja arusaadav. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.3 „Krundi kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused“ (lk 7) on tingimuseks seatud, et Kuninga tn 30a krundile kavandatav majutushoone peab arvestama kesklinna hoonestuslaadi ja arhitektuurset üldpilti ning sobituma Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealale. Hoonete projektid tuleb kooskõlastada linnaarhitekti ja Muinsuskaitseametiga. Seega on detailplaneeringus lähtutud üldplaneeringus määratud tingimusest, mille kohaselt hoone peab sobituma olemasoleva hoonestusega. Hoone arhitektuurne lahendus selgub ehitusprojekti koostamise käigus, projekti kooskõlastab Muinsuskaitseamet. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et ruumiline planeerimine kohaliku omavalitsuse territooriumil on eelkõige kohaliku omavalitsuse pädevuses, on kohaliku omavalitsuse otsustada, kui kõrget hoonet ta kuhu kavandab ja kui suur on krundi täisehitusprotsent, kui seejuures on lähtutud õigusaktides toodust ja tagatud üldplaneeringus seatud nõuete täitmine. Detailplaneeringu seletuskirjas on selgitatud, et detailplaneeringut koostatakse üldplaneeringus toodud tingimusi ja põhimõtteid järgides, detailplaneeringus on seatud tingimused selliselt, et hoone sobituks piirkonda. Seda arvamust on toetanud ka Muinsuskaitseamet, kes on detailplaneeringu kooskõlastanud 21.01.2022 kirjaga nr 5-1- 17.5/2.1 (kooskõlastuse nr 42575). Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule planeeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud vastava valdkonna valitsusasutus. Kui 9 Muinsuskaitseamet on muinsuskaitsealal detailplaneeringu kooskõlastanud, siis saab heakskiidu andja lugeda detailplaneeringu vastavaks muinsuskaitse nõuetele. Peame oluliseks rõhutada valitsusasutusega planeeringu kooskõlastamist kui instrumenti planeeringu õiguspärasuse tagamisel. 3. Õiguslikud järeldused Planeerimisalase tegevuse korraldamine on PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu lahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) hindamine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on arvamuste esitaja olnud teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine detailplaneeringu avalikul väljapanekul. Arvamuste esitaja arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamuste esitaja saanud kasutada oma õigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud ehk detailplaneeringu menetlemine on viidud läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega (PlanS § 9). Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud arvamuste esitaja seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud detailplaneeringu koostamise ja avaliku menetluse nõuetega ning täidetud on PlanS §-s 126 sätestatud kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased detailplaneeringu ülesanded. Detailplaneering vastab õigusaktidele, see on kooskõlastatud asjakohaste valitsusasutustega ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid. 4. Kokkuvõte Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul Pärnu Linnavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude 10 ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud arvamusi planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. Lähtuvalt heakskiidu andja pädevuse piiridest ja PlanS § 138 lõike 3 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga. Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa(d): Protokoll nr 1-13-09-2022 lisaga (Jüri Kukk teesid) 1 RKHKo 3-3-1-39-07 2 RKHKo 3-3-1-37-04 11 Lisaadressaadid: J. Kukk Raine Viitas 715 5865 [email protected] 12
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel