Hr Valdo Helmelaid Teie 17.08.2022 nr 7-1/22/23-1
Tapa Vallavalitsus
[email protected] Meie 21.10.2022 nr 15-3/6562-2
Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse
ja lähiala detailplaneering
Austatud vallavanem
Tapa Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 17.08.2022 kirjaga nr 7-1/22/23-1 Tapa
linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (AB Artes Terrae OÜ töö nr
21006DP3) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel
heakskiidu saamiseks. Menetlusdokumendid edastati 15.09.2022 elektroonilisel
andmekandjal.
Planeeritav maa-ala, suurusega ca 2,8 ha, asub Tapa linna kaguosas riigitee 5 Pärnu-Rakvere-
Sõmeru tee (edaspidi Rakvere tee) ja riigitee 17148 Tapa-Koigi (edaspidi Pikk tänav) ristmiku
idapoolses nurgas. Detailplaneering hõlmab järgmisi maaüksuseid: Liblika (katastritunnus
79101:015:0562, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 21753 m²) ning osaliselt Vilgutametsa
(katastritunnus 79201:001:0127, maatulundusmaa) ja lähiala.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus Liblika maaüksusele tankla
ja seda teenindavate rajatiste ehitamiseks. Lisaks nähakse ette võimalus teis(t)e kaubandus-,
toitlustus- ja teenindushoone(t)e rajamiseks, mille mahus on lubatud ka kontori ja
büroopinnad. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, hoonestusala, liikluskorraldus,
haljastus ja heakorraldus, kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, servituutide seadmise
vajadus ning seatakse keskkonnatingimused. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Tapa
linna generaalplaani (Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud
üldplaneeringuna) muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas, muutes detailplaneeringu alal
pereelamute- ja väärtusliku metsamaa maakasutuse juhtotstarve ärimaaks.
Detailplaneering võeti vastu Tapa Vallavolikogu 26.05.2022 otsusega nr 40.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 17.06.2022 kuni 16.07.2022, mille
kestel ühtegi ettepanekut ei esitatud ning seega avalikku arutelu ei korraldatud.
PlanS § 90 lõike 3 punkti 1 kohaselt on Rahandusministeeriumi pädevuses kontrollida
detailplaneeringu vastavust õigusaktidele.
Tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega, märgin:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
1. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt rakendatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud
menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud
nõudeid. Seega tuleb üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu
üldplaneeringut, välja arvatud koostöö ja kaasamise osas.
Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu (eskiisi) avaliku väljapaneku (PlanS § 82 lg 1). Üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult
arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud
seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast
avaliku väljapaneku lõppemist (PlanS § 82 lg 1).
Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus ajavahemikul 29.03.2021 kuni
29.04.2021, mille kestel esitati detailplaneeringu kohta neli arvamust, millest kahe kohta on
märgitud detailplaneeringu vastuvõtmise otsuses ja Rahandusministeeriumile saadetud
kaaskirjas, et ettepanekuga on arvestatud ja et ettepanekuga saab arvestada. Kaks ettepanekut
oli tankla ehituse vastu, kuna see rikub praegust elukeskkonda- need seisukohad jäävad
lahendada avalikul arutelul.
Esitatud menetlusmaterjalidest ei selgu, et arvamusi esitanud isikutele oleks antud
põhjendatud seisukoht arvamuste kohta. Tapa Vallavalitsuse 11.06.2021 kirjas nr 7-1/55-3 on
selgitatud detailplaneeringu edasist menetlusprotsessi, sh võimalust avaldada arvamust pärast
detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal ja avaliku arutelu
käigus. PlanS § 82 lõikes 8 on muuhulgas sätestatud, et üldplaneeringu eelnõu avaliku
väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise
korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja
koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Seega on PlanS-i mõistes
arvamusi esitanud isikutele vastamine ning avaliku arutelu korraldamine, sh suuliselt
selgituste andmine, kaks erinevat menetlusetappi.
PlanS § 83 lõike 1 kohaselt tuleb 45 päeva jooksul pärast üldplaneeringu eelnõu avaliku
väljapaneku lõppemist korraldada avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Esitatud
materjalidest ei nähtu, et Liblika kinnistu detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku
järgselt oleks vastavat arutelu korraldatud.
Eeltoodust tulenevalt palume lisada planeeringumaterjalidele kohaliku omavalitsuse
kirjalikult põhjendatud vastused detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele. Lisaks esitada dokumendid, mis tõendavad detailplaneeringu eelnõu avaliku
väljapaneku järgse avaliku arutelu toimumist, või põhjendada nende puudumist.
2. PlanS § 127 lg 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata isikud, kelle õigusi
võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Sama paragrahvi
lg 3 kohaselt võib detailplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib
puudutada. Eeltoodut toetab ka Haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 3, mis määratleb, et
menetlusosaliseks on teiste hulgas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või
toiming võib puudutada. PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse
kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku
väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid
planeeringulahenduse kohta esitada kõik isikud, kelle õiguseid või huve planeeringulahendus
2
võib puudutada, samuti kõik teised isikud, kes soovivad planeeringu koostamises kaasa
rääkida.
Tapa Vallavalitsuse 17.08.2022 kaaskirjast nr 7-1/22/23-1 nähtuvalt on detailplaneeringu
avalikust väljapanekust teavitatud puudutatud isikuid 02.06.2022 kirjaga nr 7-1/22/15, ent ei
selgu kirja sisu ega konkreetsed isikud, kellele kiri oli adresseeritud.
Palume kohalikul omavalitsusel lisada detailplaneeringu materjalide hulka kõik menetluses
tähtsust omavad dokumendid ning tagada, et kõik PlanS mõistes puudutatud isikud saaksid
detailplaneeringu koostamisse kaasatud.
3. Rahandusministeerium on 16.04.2021 kirja nr 14-11/2358-2 punktis 6 juhtinud tähelepanu,
et tulenevalt PlanS § 130 lõikest 1 võib planeerimisalast tegevust korraldav kohalik
omavalitsus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu
planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase
tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja
planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. PlanS § 130 lõike 2 punkt 2
sätestab, et PlanS § 130 lõiget 1 ei kohaldata, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud
üldplaneeringut.
Detailplaneeringu seletuskirjas ja joonistel on märgitud vaid planeeringust huvitatud isik
aktsiaselts AQUA MARINA, mitte detailplaneeringu tellijaks olev Tapa Vallavalitsus.
Seetõttu jääb jätkuvalt selgusetuks, kas kohalik omavalitsus on detailplaneeringu
koostamisest huvitatud isikuga halduslepingu sõlminud. Juhul, kui vastav leping on sõlmitud,
tuleb see lõpetada, kuna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu tellijaks saab olla ainult
kohalik omavalitsus. Kuigi Tapa valla uus üldplaneering on tänaseks kehtestatud, menetleti
detailplaneeringut Tapa linna generaalplaani kehtivuse ajal, mistõttu tuli detailplaneeringu
koostamisel juhinduda PlanS § 130 lõike 2 punktist 2. Seega palume tellija nimi lisada
detailplaneeringu seletuskirja ja joonistele.
4. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut ning lõike 7 kohaselt
kuulub sel juhul detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa
muudatuste ettepanek. Antud juhul jooniste vastava osa ettepanek puudub.
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 2.1 „Üldplaneeringu muutmise põhjendus“ on välja
toodud, et 29.09.2022 kehtestatud (01.11.2022 jõustuva) Tapa valla üldplaneeringu kohaselt
on planeeringuala määratud väiketootmise alaks ning detailplaneering on kooskõlas 2022. a
kehtestatud Tapa valla üldplaneeringuga.
PlanS § 142 lõige 7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu
teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Palume lisada väljavõtted
üldplaneeringust ja selle muudatusettepanekust.
5. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja
kogukondlikke väärtusi kandva esteetilise miljöö arenguks (PlanS § 8). Antud juhul ei ole
Rahandusministeeriumi hinnangul eelnimetatud väärtustele piisavalt tähelepanu pööratud.
3
Piirkonna elanike jaoks on eeldatavalt oluline avaliku ruumi sisu ja ligipääsetavus planeeritud
kaubandus-, toitlustus- ja teenindusettevõttele. Palume veenduda, et oleks planeeritud
kvaliteetne avalik ruum ja tagatud turvalised liikumisvõimalused kõikidele liiklejatele.
Palume täiendada planeeringu seletuskirja ligipääsetavuse osas, sh kasutades
universaaldisaini põhimõtteid (https://vv.riigikantselei.ee/et/ligipaasetavus).
6. PlanS § 126 lõike 1 punktide 7 ja 8 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks
liikluskorralduse ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.
Jõustuvas Tapa valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.5 „Äri-, kaubandus- ja
teenindusettevõtete hoonete planeerimine, projekteerimine ja ehitamine“ on muuhulgas
märgitud, et minimaalne haljastusprotsent on üldjuhul 10% ja et parkla tuleb liigendada
haljastusega.
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 2.6. „Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete
määramine“ ei ole haljastusprotsenti määratud. Kõrghaljastus on planeeritud puudereana Pika
tänava äärde ja parklate äärde. Krundi põhjakülge on kavandatud madalad (kuni 1,0 m kõrged)
põõsad. Joonisel nr 3 „Põhijoonis“ on planeeritud ulatuslikud asfaltpinnad 112 sõiduauto ja 8
veoauto parkimiseks. Ulatuslike parkimisalade tekke vältimiseks ja varjude loomiseks
soovitame kohalikul omavalitsusel liigendada parklaala haljastusega. Lisaks palume kohalikul
omavalitsusel detailplaneeringut täiendada ning tuua välja haljastuse minimaalne
haljastusprotsent, sh kõrghaljastuse protsent.
7. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis
täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku (PlanS § 3 lõige 2). Haldusmenetluse
seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Antud juhul
vajab detailplaneering täpsustamist.
Esitatud materjalidest nähtub, et detailplaneeringu eskiisi avalikustamise ajal,
28.04.2021, esitas arvamuskirja detailplaneeringu kohta A. Palmsalu, milles üks
ettepanek oli, et planeeritud tankla ja Pika tn vahelisele haljasalale rajatakse igihaljas
hekk (näiteks elupuuhekk). Rahandusministeeriumile saadetud kirjas on märgitud, et
selle ettepanekuga on arvestatud. Detailplaneeringus ei ole igihaljast hekki märgitud.
Palume teha vastav täpsustus planeeringusse.
Seletuskirja punktis 2.5 „Liikluskorralduse põhimõtete määramine“ on märgitud, et
uue juurdepääsu ehitamisel tuleb olemasolev juurdepääs sulgeda. Joonisel nr 2
„Olemasolev olukord“ olemasolev juurdepääs puudub. Palume täpsustada, milline
olemasolev juurdepääs on kavas sulgeda.
Eelpool esitatud esialgsete märkuste arvestamise järgselt saame otsustada detailplaneeringu
menetluse edasise jätkamise, sh planeeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle vastavalt
PlanS § 90 lõikes 2 sätestatud korrale.
Juhime tähelepanu, et juhul, kui detailplaneeringu kehtestamine toimub peale uue
üldplaneeringu jõustumist (ehk pärast 1. novembrit 2022), siis ei ole tegemist enam
üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kuna detailplaneering kehtestatakse
haldusaktiga, laienevad sellele haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevad nõuded. HMS §
54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise
hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning
vastab vorminõuetele. Kuna ka üldplaneeringu puhul on tegemist kehtiva haldusaktiga
4
(üldkorraldusega), tuleb detailplaneeringu kehtestamisel sellega arvestada ehk
detailplaneeringu kehtestamine peab olema üldplaneeringuga kooskõlas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lea Teeääre 715 5802;
[email protected]
Loona Kangur 715 5803;
[email protected]
5