dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Rahandusministeerium · 21. oktoober 2022
Viit
15-3/6562-2
Registreeritud
21. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tapa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-36562-2 21.10.2022 Väljaminev kiri.asice439 KB

Sisu (failidest)

Hr Valdo Helmelaid Teie 17.08.2022 nr 7-1/22/23-1 Tapa Vallavalitsus [email protected] Meie 21.10.2022 nr 15-3/6562-2 Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneering Austatud vallavanem Tapa Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 17.08.2022 kirjaga nr 7-1/22/23-1 Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (AB Artes Terrae OÜ töö nr 21006DP3) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Menetlusdokumendid edastati 15.09.2022 elektroonilisel andmekandjal. Planeeritav maa-ala, suurusega ca 2,8 ha, asub Tapa linna kaguosas riigitee 5 Pärnu-Rakvere- Sõmeru tee (edaspidi Rakvere tee) ja riigitee 17148 Tapa-Koigi (edaspidi Pikk tänav) ristmiku idapoolses nurgas. Detailplaneering hõlmab järgmisi maaüksuseid: Liblika (katastritunnus 79101:015:0562, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 21753 m²) ning osaliselt Vilgutametsa (katastritunnus 79201:001:0127, maatulundusmaa) ja lähiala. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus Liblika maaüksusele tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamiseks. Lisaks nähakse ette võimalus teis(t)e kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone(t)e rajamiseks, mille mahus on lubatud ka kontori ja büroopinnad. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, hoonestusala, liikluskorraldus, haljastus ja heakorraldus, kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, servituutide seadmise vajadus ning seatakse keskkonnatingimused. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Tapa linna generaalplaani (Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud üldplaneeringuna) muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas, muutes detailplaneeringu alal pereelamute- ja väärtusliku metsamaa maakasutuse juhtotstarve ärimaaks. Detailplaneering võeti vastu Tapa Vallavolikogu 26.05.2022 otsusega nr 40. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 17.06.2022 kuni 16.07.2022, mille kestel ühtegi ettepanekut ei esitatud ning seega avalikku arutelu ei korraldatud. PlanS § 90 lõike 3 punkti 1 kohaselt on Rahandusministeeriumi pädevuses kontrollida detailplaneeringu vastavust õigusaktidele. Tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega, märgin: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt rakendatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Seega tuleb üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud koostöö ja kaasamise osas. Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (eskiisi) avaliku väljapaneku (PlanS § 82 lg 1). Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist (PlanS § 82 lg 1). Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus ajavahemikul 29.03.2021 kuni 29.04.2021, mille kestel esitati detailplaneeringu kohta neli arvamust, millest kahe kohta on märgitud detailplaneeringu vastuvõtmise otsuses ja Rahandusministeeriumile saadetud kaaskirjas, et ettepanekuga on arvestatud ja et ettepanekuga saab arvestada. Kaks ettepanekut oli tankla ehituse vastu, kuna see rikub praegust elukeskkonda- need seisukohad jäävad lahendada avalikul arutelul. Esitatud menetlusmaterjalidest ei selgu, et arvamusi esitanud isikutele oleks antud põhjendatud seisukoht arvamuste kohta. Tapa Vallavalitsuse 11.06.2021 kirjas nr 7-1/55-3 on selgitatud detailplaneeringu edasist menetlusprotsessi, sh võimalust avaldada arvamust pärast detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal ja avaliku arutelu käigus. PlanS § 82 lõikes 8 on muuhulgas sätestatud, et üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Seega on PlanS-i mõistes arvamusi esitanud isikutele vastamine ning avaliku arutelu korraldamine, sh suuliselt selgituste andmine, kaks erinevat menetlusetappi. PlanS § 83 lõike 1 kohaselt tuleb 45 päeva jooksul pärast üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku lõppemist korraldada avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Esitatud materjalidest ei nähtu, et Liblika kinnistu detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku järgselt oleks vastavat arutelu korraldatud. Eeltoodust tulenevalt palume lisada planeeringumaterjalidele kohaliku omavalitsuse kirjalikult põhjendatud vastused detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele. Lisaks esitada dokumendid, mis tõendavad detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku järgse avaliku arutelu toimumist, või põhjendada nende puudumist. 2. PlanS § 127 lg 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib detailplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Eeltoodut toetab ka Haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 3, mis määratleb, et menetlusosaliseks on teiste hulgas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik isikud, kelle õiguseid või huve planeeringulahendus 2 võib puudutada, samuti kõik teised isikud, kes soovivad planeeringu koostamises kaasa rääkida. Tapa Vallavalitsuse 17.08.2022 kaaskirjast nr 7-1/22/23-1 nähtuvalt on detailplaneeringu avalikust väljapanekust teavitatud puudutatud isikuid 02.06.2022 kirjaga nr 7-1/22/15, ent ei selgu kirja sisu ega konkreetsed isikud, kellele kiri oli adresseeritud. Palume kohalikul omavalitsusel lisada detailplaneeringu materjalide hulka kõik menetluses tähtsust omavad dokumendid ning tagada, et kõik PlanS mõistes puudutatud isikud saaksid detailplaneeringu koostamisse kaasatud. 3. Rahandusministeerium on 16.04.2021 kirja nr 14-11/2358-2 punktis 6 juhtinud tähelepanu, et tulenevalt PlanS § 130 lõikest 1 võib planeerimisalast tegevust korraldav kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. PlanS § 130 lõike 2 punkt 2 sätestab, et PlanS § 130 lõiget 1 ei kohaldata, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Detailplaneeringu seletuskirjas ja joonistel on märgitud vaid planeeringust huvitatud isik aktsiaselts AQUA MARINA, mitte detailplaneeringu tellijaks olev Tapa Vallavalitsus. Seetõttu jääb jätkuvalt selgusetuks, kas kohalik omavalitsus on detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga halduslepingu sõlminud. Juhul, kui vastav leping on sõlmitud, tuleb see lõpetada, kuna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu tellijaks saab olla ainult kohalik omavalitsus. Kuigi Tapa valla uus üldplaneering on tänaseks kehtestatud, menetleti detailplaneeringut Tapa linna generaalplaani kehtivuse ajal, mistõttu tuli detailplaneeringu koostamisel juhinduda PlanS § 130 lõike 2 punktist 2. Seega palume tellija nimi lisada detailplaneeringu seletuskirja ja joonistele. 4. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut ning lõike 7 kohaselt kuulub sel juhul detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Antud juhul jooniste vastava osa ettepanek puudub. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 2.1 „Üldplaneeringu muutmise põhjendus“ on välja toodud, et 29.09.2022 kehtestatud (01.11.2022 jõustuva) Tapa valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala määratud väiketootmise alaks ning detailplaneering on kooskõlas 2022. a kehtestatud Tapa valla üldplaneeringuga. PlanS § 142 lõige 7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Palume lisada väljavõtted üldplaneeringust ja selle muudatusettepanekust. 5. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva esteetilise miljöö arenguks (PlanS § 8). Antud juhul ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul eelnimetatud väärtustele piisavalt tähelepanu pööratud. 3 Piirkonna elanike jaoks on eeldatavalt oluline avaliku ruumi sisu ja ligipääsetavus planeeritud kaubandus-, toitlustus- ja teenindusettevõttele. Palume veenduda, et oleks planeeritud kvaliteetne avalik ruum ja tagatud turvalised liikumisvõimalused kõikidele liiklejatele. Palume täiendada planeeringu seletuskirja ligipääsetavuse osas, sh kasutades universaaldisaini põhimõtteid (https://vv.riigikantselei.ee/et/ligipaasetavus). 6. PlanS § 126 lõike 1 punktide 7 ja 8 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks liikluskorralduse ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Jõustuvas Tapa valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.5 „Äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtete hoonete planeerimine, projekteerimine ja ehitamine“ on muuhulgas märgitud, et minimaalne haljastusprotsent on üldjuhul 10% ja et parkla tuleb liigendada haljastusega. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 2.6. „Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine“ ei ole haljastusprotsenti määratud. Kõrghaljastus on planeeritud puudereana Pika tänava äärde ja parklate äärde. Krundi põhjakülge on kavandatud madalad (kuni 1,0 m kõrged) põõsad. Joonisel nr 3 „Põhijoonis“ on planeeritud ulatuslikud asfaltpinnad 112 sõiduauto ja 8 veoauto parkimiseks. Ulatuslike parkimisalade tekke vältimiseks ja varjude loomiseks soovitame kohalikul omavalitsusel liigendada parklaala haljastusega. Lisaks palume kohalikul omavalitsusel detailplaneeringut täiendada ning tuua välja haljastuse minimaalne haljastusprotsent, sh kõrghaljastuse protsent. 7. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku (PlanS § 3 lõige 2). Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Antud juhul vajab detailplaneering täpsustamist.  Esitatud materjalidest nähtub, et detailplaneeringu eskiisi avalikustamise ajal, 28.04.2021, esitas arvamuskirja detailplaneeringu kohta A. Palmsalu, milles üks ettepanek oli, et planeeritud tankla ja Pika tn vahelisele haljasalale rajatakse igihaljas hekk (näiteks elupuuhekk). Rahandusministeeriumile saadetud kirjas on märgitud, et selle ettepanekuga on arvestatud. Detailplaneeringus ei ole igihaljast hekki märgitud. Palume teha vastav täpsustus planeeringusse.  Seletuskirja punktis 2.5 „Liikluskorralduse põhimõtete määramine“ on märgitud, et uue juurdepääsu ehitamisel tuleb olemasolev juurdepääs sulgeda. Joonisel nr 2 „Olemasolev olukord“ olemasolev juurdepääs puudub. Palume täpsustada, milline olemasolev juurdepääs on kavas sulgeda. Eelpool esitatud esialgsete märkuste arvestamise järgselt saame otsustada detailplaneeringu menetluse edasise jätkamise, sh planeeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle vastavalt PlanS § 90 lõikes 2 sätestatud korrale. Juhime tähelepanu, et juhul, kui detailplaneeringu kehtestamine toimub peale uue üldplaneeringu jõustumist (ehk pärast 1. novembrit 2022), siis ei ole tegemist enam üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kuna detailplaneering kehtestatakse haldusaktiga, laienevad sellele haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevad nõuded. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kuna ka üldplaneeringu puhul on tegemist kehtiva haldusaktiga 4 (üldkorraldusega), tuleb detailplaneeringu kehtestamisel sellega arvestada ehk detailplaneeringu kehtestamine peab olema üldplaneeringuga kooskõlas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lea Teeääre 715 5802; [email protected] Loona Kangur 715 5803; [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →