dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu heakskiitmine

Rahandusministeerium · 26. oktoober 2022
Viit
15-3/6680-3
Registreeritud
26. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus, Vandeadvokaat Ljudmilla Tamar
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-36680-3 26.10.2022 Väljaminev kiri.asice489 KB

Sisu (failidest)

Pärnu linnas Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu arvamuste ärakuulamise protokoll 1- 05 - 10 -2022 Aeg ja koht: 5. oktoobril 2022 kell 1 3 .00- 13.50 , Pärnu, Pikk tn 16b II korruse saal. J uhatas : Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Tiiu Pärn. P rotokollis : Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna ruumilise planeerimise juhtivspetsialist Raine Viitas. Osalejad: Pärnu Linnavalitsuse esindaja Janno Poopuu , arendaja esindaja Toomas Nõmmik , Teamsi vahendusel Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna järelevalve valdkonna juht Külli Siim ja spetsialist Karl Künter Kaljuveer. Arvamuse esitaja kohale ei ilmunud. Pärnu Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile planeeringujärelevalve teostamiseks Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu materjalid. Nimetatud detailplaneeringu avalikustamise käigus ( 05.05-18.05.2022 ) esitati arvamusi, millega Pärnu Linnavalitsus planeeringulahenduses arvestanud ei ole. Vastavalt planeerimisseaduse § 138 lõikele 4 ja 5 on Rahandusministeeriumi pädevuses planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isiku ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine esitatud arvamuste kohta. ESITATUD SELGITUSED Üldplaneeringu muutmine Janno Poopuu : P ärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut linnavalitsuses toimunud arutelu l räägiti läbi kõik vaide teemad nende esitajatega. Arutelul jäi linnavalitsusele mulje, et pärast täpsustatud planeeringulahenduse ülevaatamist on nad nõus arvamustest loobuma, lisaks saatsime neile arutelu protokolli. OÜ Fund Ehitus leidis ki , et tema arvamused pole piisavalt põhjendatud ning teatas meile nende tagasivõtmisest. Ljudmilla Tamar oma arvamustest loobunud pole . Planeeringuala l ja naaberkinnistute l (Mai 75-101) kehtib 2004. aastal kehtestatud detailplaneering. P laneerin g nägi ette 2-korruselis te ridaelamu te ehitamist . Linnaruumiline kontseptsioon oli tol ajal , et Mai tänava ääres on kõrgemad hooned ja mere ääres madalamad. 20 21. aastal kehtestati Pärnu linna uu s üldplaneering. Selle koostamise raames kaaluti ja leiti, et selles elamu piirkonnas võiksid olla 3 -8 - korruselised kortermajad. Arendajad soovisid tulenevalt üldplaneeringus t mere äär de kavandatud hoonete korruselisus t tõsta. Ka linnavalitsus leidis, et on võimalik kavandada kuni 3-korruseli se d hooned nii, et säiliks detailplaneeringu visioon (tänava ääres kõrgemad ja mere pool madalamad hooned) . Kogu kehtiv detailplaneering läheb ülevaatamisele . Algatatud on vastav detailplaneering , millega nähakse ette kruntide liitmine ning kolme 3-korruselise kortermaja kavandamine. Detailplaneeringuga kavandatav lahendus sobitub piirkonda. Toomas Nõmmik: Mai tn 75 kinnistu omanik on nõus tunud Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu lahendusega. Haljastus Janno Poopuu : Detailplaneeringus on ette nähtud üld pla neeringu st tulenev nõue – krundi haljastus e osakaal on 30%. Hoonestuslaad Janno Poopuu : Hoonestuslaadi me detailplaneeringus pärast arutelu muutnud ei ole . Hoone peab olema t änapäevane ja kaasaegne, kolmas korrus mere poolt on tagasiastega . Probleemi tekitas eraldiseisev varjualune -panipaik . Linnavalitsus leiab, et see on vajalik ja praktiline. Varjualuse alla on kavandatud osad parkimiskohad. Parkimiskohtade taga vastu krundi piiri on kavandatud panipaik. Kui varjualune ehitatakse krundi piirile lähemale kui 4 m, siis tagatakse ehituslike võtetega seina tule kindlus . Piirdeaia asukohta me pärast arutelu täpsustasime detailplaneeringus. Piire on nö tagahoovi ümber, piirneb esifassaadiga. Katusele on kavandatud p äikesepaneelid, mis tänapäeval on linnas väga tervitatav lahendus. Mai tn 105 kortermaja asub kavandatavast hoonest ca 200 m kaugusel, vaate rikkumine ei saa olla põhjenduseks neist loobuda. Teisi tehnoseadmeid me oleme püüdnud varjata. Uuele elamule peab kavandama v entilatsioon i , see lahendatakse ehitusprojektiga. Häiringuid naaberkinnistute omanikele ei tule. Seletuskir ja peatükk 9 sisaldab ettepanekuid ja märkusi, mida peab arvestama tehnoseadmete ehitamisel ja paigaldamisel. Nt need ei tohi olla vaadeldavad tänavalt, paigaldamine peab vastama ettenähtud tehnilistele lahendustele, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamist. Pärast arutelu täpsustasime planeeringulahendust, tulime arvamuse esitajale vastu hoone kõrguse osas . Kavandatav kortermaja tuleb 10,6 m kõrgune (13,8 m abs ). Hoonet ümbritsev maapin d on 3,2 m , hoone esimese korruse põranda pind 3,5 m. Pidime arvestama ka Mai tänav T1 ehitusprojekt , milles oli ette nähtud tee kõrguseks 3,2 m. St krundi pind ei saanud olla madalam kui kavandatud tee , seepärast tuli suurendada planeeritava maapinna kõrgust . Elamu absoluutkõrgus jäi paika, vähendasime hoone kõrgust maapinnast. Kokkulepe: K una kavandatav hoone stusala asub vaid 4 m kaugusel Mai tn 75 kinnistu piirist ning panipaik-varjualune on kavandatud krundi piirile, siis linnavalitsus täpsustab kehtiva detailplaneeringuga kavandatud hoonestusala asukoha Mai tn 75 kinnistul. Vajadusel tuleb täiendada detailplaneeringut selleks, et pärast Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu kehtestamist oleks kehtima jäävas osas 2004. aastal kehtestatud Mai tn 59a krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneering detailplaneering ellu viidav. Liikluskoormuse suurenemine Janno Poopuu : Mai tn 73 hoone ehitamiseks on väljastatud lisaks kehtivale detailplaneeringule ka projekteerimistingimused, millega lubati 8 korteri ga kortermaja ehitami st . Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse 2 korterit rohkem. Me näeme, et liikluse intensiiv s use kasv on minimaalne. Juurdepääsutänavale on väljastatud juba ehitusluba , k ogu Mai tn T1 ehitatakse kuni planeeringuala ni välja. Raine Viitas /allkirjastatud digitaalselt/ Pärnu Linnavalitsus Teie 24.08.2022 nr 8-4/9610/2022-21 [email protected] Meie 26.10.2022 nr 15-3/6680-3 Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu heakskiitmine Pärnu Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 24.08.2022 kirjaga nr 8-4/9610/2022-21 taotluse Pärnus Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringule (edaspidi detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 lõike 1 alusel. Taotlusele on lisatud üldplaneeringu põhimõtetega kooskõlas olev detailplaneering, selle menetluse materjalid, sh avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud ja detailplaneeringu koostamise korraldaja selgitused nende arvestamata jätmise kohta. Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku pädevuses PlanS § 138 lõigete 4 ja 5 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta. 1. Asjaolud ja menetluse käik Mai tn 73 kinnistu, suurusega 1661 m2, paikneb Pärnu linnas Mai elamupiirkonna vahetus läheduses. Tegemist on hoonestamata elamumaa sihtotstarbega kinnistuga. Naabruses paiknevad Raja tänava lasteaed, koolid ja kauplused, piirkonnal on hea ühistranspordiühendus teiste linnaosadega. Planeeringualale juurdepääs on võimalik munitsipaalomandis olevalt Mai tänav T1 transpordimaa kinnistult. Planeeringualal kehtib Mai tn 59a krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.05.2004 otsusega nr 84; edaspidi kehtiv detailplaneering). Pärnu Linnavolikogu 21.12.2017 otsusega nr 39 on väljastatud detailplaneeringut täpsustavad projekteerimistingimused, millega lubati Mai tn 73 kinnistule kahepere elamu asemel kavandada 2-korruseline kuni 8 korteriga korterelamu tingimusel, et tagatud on nõuetekohane parkimine omal kinnistul ja haljastuse osakaal jääb vähemalt 30% kinnistu pinnast. Detailplaneeringuga kavandatakse Mai tn 73 kinnistule 3-korruseline kuni 10 korteriga korterelamu ja abihoone. Elamu suurim maapealne ehitisealune pind on 498,3 m², korterelamu suurim lubatud kõrgus 10,6 m (mõõdetakse kõrgusmärgist 3.20 m abs, hoone ±0,00 min 3,20 abs). Põhihoone 3. korruse merepoolne külg nähakse ette 2,5 m tagasiastega. Abihoone maksimaalne kõrgus (tulemüür kaasa arvatud) on 3,5 m. Krundi kuju tõttu on peahoone paigutatud krundi merepoolsesse külge. Krundi täiehituseks on 30%. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Hoone fassaadilahenduses arvestatakse piirkonna üldise arhitektuurikeskkonnaga ning kasutatakse elukeskkonda sobivaid fassaadimaterjale. Katustele võib paigaldada päikesepaneele nii, et need ei ole maapinnalt nähtavad. Parkimine on lahendatud omal krundil, planeeritud on 11 parkimiskohta. Projektiga antakse jalgrataste parkimise või hoiustamise lahendus, nähakse ette minimaalselt üks koht korteri kohta. Minimaalne haljastuse osakaal krundi pinnast on 30%. Krunti on lubatud piirata kuni 1,20 m kõrguse piirdeaiaga. Lubatud ei ole kavandada mitteläbipaistvat aeda (plankaed). Kortermaja soojavarustus lahendatakse kaugkütte baasil, veevarustus tagatakse linna ühisveevärgist ning reovesi suunatakse linna kanalisatsioonivõrku. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga 2025+ (kehtestatud 2021; edaspidi üldplaneering) on määratud ala korruselamute maa-alaks, mis võimaldab kavandada kolme- ja enamakorruselisi korterelamuid. Detailplaneeringut on koostatud üldplaneeringu põhimõtteid järgides. Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Pärnu Linnavalitsus. Detailplaneeringu on koostanud OÜ Linnak, arhitekt Karri Tiigisoon vastab PlanS § 6 punktis 10 esitatud nõuetele. Detailplaneeringu koostamine algatati Pärnu Linnavalitsuse 06.12.2021 korraldusega nr 864. Algatamisest on linnavalitsus teavitanud ajalehes Pärnu Postimees 22.12.2021 ning Ametlikes Teadaannetes 29.12.2021. Detailplaneeringu on kooskõlastanud märkusteta Päästeamet (28.02.2022 kiri nr 7.2-3.4/760-2, kooskõlastuse nr 2444-2022-2). Planeeringulahenduse kohta on võrguvaldajad esitanud arvamuse. Detailplaneering võeti vastu Pärnu Linnavalitsuse 11.04.2022 korraldusega nr 260. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 05.-18.05.2022, vastavasisuline teade avaldati Pärnu Postimehes 20.04.2022 ja linnavalitsuse veebilehel. Kirjad väljapaneku toimumise kohta saadeti riigiasutusele, kellega tehti koostööd ja kaasatud isikutele 19.04.2022. Planeeringumaterjalidega oli võimalik tutvuda Pärnu Linnavalitsuse veebilehel ja paberkandjal linnavalitsuses. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitasid planeeringulahenduse kohta arvamusi OÜ Fund Ehitus ja Mai tn 105 korteriühistu. Arvamuste esitajatele vastas Pärnu Linnavalitsus kirjalikult vastavalt 08.06.2022 kirjaga nr 8-4/9610-16 ja 08.06.2022 kirjaga nr 8-4/9610-17. Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 27.06.2022. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest teavitati Pärnu Postimehes 26.07.2022. Pärnu Linnavalitsus selgitas 24.08.2022 heakskiitmise taotluses, et arutelul osalenud mõlemad arvamuste esitajad leidsid, et planeeringu täiendamisel võivad vastuväited leida lahenduse. Linnavalitsus edastas planeeringulahenduse kohta arvamusi esitanud isikutele 25.07.2022 kirjaga nr 8-4/9610-19 üle vaatamiseks detailplaneeringu avaliku arutelu protokolli eelnõu ja täiendatud planeeringulahenduse. 24.08.2022 kirjaga nr 8-4/9610-23 teavitas Pärnu Linnavalitsus Rahandusministeeriumi, et OÜ Fund Ehitus loobus pärast eelpool nimetatud teate saamist esitatud arvamusest. Mai tn 105 korteriühistu linnavalitsust arvamuse loobumisest ei teavitanud. Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 toimus 05.10.2022 kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja linnavalitsuse esindajate ärakuulamine Rahandusministeeriumi Pärnu kontoris (protokoll 2 lisatud kirjale). Sellel osalesid Pärnu Linnavalitsuse esindaja Janno Poopuu ja arendaja esindaja Toomas Nõmmik. Mai tn 105 korteriühistu esindaja (edaspidi arvamuste esitaja) kohale ei ilmunud. Ärakuulamisel lepiti kokku, et kuna kavandatav hoonestusala asub vaid 4 m kaugusel Mai tn 75 kinnistu piirist ning panipaik-varjualune on kavandatud krundi piirile, siis linnavalitsus täpsustab kehtiva detailplaneeringuga kavandatud hoonestusala asukoha Mai tn 75 kinnistul. Vajadusel tuleb täiendada detailplaneeringut selleks, et pärast Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu kehtestamist oleks kehtima jäävas osas 2004. aastal kehtestatud Mai tn 59a krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneering ellu viidav. 11.10.2022 saatis Pärnu Linnavalitsus Rahandusministeeriumile kirjaga nr 8-4/9610-26 täpsustatud planeeringulahenduse. Mai tn 73 hoonestusala on vähendatud ja viidud Mai tn 75 ühisest krundi piirist 8 m kaugusele. Lähtuvalt esitatud detailplaneeringu materjalidest, esitatud arvamustest ja kohaliku omavalitsuse vastustest ning ärakuulamisel antud täiendavatest selgitustest esitab Rahandusministeerium PlanS § 138 lõike 5 alusel seisukoha arvestamata jäänud arvamuste osas. 2. Esitatud arvamused, kohaliku omavalituse vastused ja Rahandusministeeriumi seisukoht 2.1. Arvamuste esitaja on leidnud, et kehtiv detailplaneering lahendab kogu ala ühtse tervikuna ning ei ole põhjust seda vaid ühe krundi osas muuta. Tänaseks on Papiniidu tn - Mai tn - Raja tn - merekaldaga piiratud ala sisuliselt täis ehitatud/ehitatakse kehtivat detailplaneeringut järgides. Arvamuse esitaja asus seisukohale, et uue üldplaneeringu põhimõtted ei saa olla aluseks uue planeeringulahenduse koostamiseks. Pärnu Linnavalitsus on vastuskirjas arvamuste esitajale selgitanud, et kehtiv detailplaneering kehtib aastast 2004, linna seisukohad on piirkonna arendamisel muutunud. Üldplaneeringuga nähakse alale ette 3 kuni 8-korruseliste korterelamute rajamine. Mai tn 73 kinnistule on algatatud uue detailplaneeringu koostamine seepärast, et soovitakse ellu viia üldplaneeringuga seatud eesmärke ja selle suundumusi. Planeeringulahenduses on lähtutud nii üldplaneeringu suunistest kui ka kehtivast detailplaneeringust, arvestatud on kõikide isikute õiguste ja huvidega. Mai tn 73 kinnistule kavandatud hoonele korruse lisandumine võrreldes kehtiva detailplaneeringuga ei avalda naaberkinnistutele ülemääraseid kahjulikke mõjutusi ja on seega üldplaneeringu elluviimiseks võimalik. Mai tn 73 krunt oli kehtivas detailplaneeringus kavandatud teistest eraldiseisvana ning seda põhimõtet järgitakse ka koostatavas detailplaneeringus. Arvamuste ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et linnaruumiline kontseptsioon oli 2004. aastal selline, et Mai tänava ääres on kõrgemad hooned ja mere ääres madalamad. Uue üldplaneeringu koostamise raames kaaluti ja leiti, et selles elamupiirkonnas võiksid olla 3-8- korruselised kortermajad. Ka linnavalitsus leidis uue detailplaneeringu algatamisel, et alale on võimalik kavandada kuni 3-korruselist hoonet nii, et säiliks detailplaneeringu visioon (tänava ääres kõrgemad ja mere pool madalamad hooned). Kogu kehtiv detailplaneering läheb ülevaatamisele, algatatud on detailplaneering, millega nähakse ette kruntide liitmine ning 3 kolme 3-korruselise kortermaja kavandamine. Detailplaneeringuga kavandatav lahendus sobitub piirkonda. Rahandusministeerium on seisukohal, et PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Kehtiva detailplaneeringu alusel on planeeringuala küll jagatud kinnistuteks, kuid ehitustegevusega ei ole alustatud. Pärnu Linnavolikogu kehtestas 20.05.2021 otsusega nr 21 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+. PlanS § 74 lõike 5 kohaselt on üldplaneering detailplaneeringu koostamise alus. Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu koostamine algatati Pärnu Linnavalitsuse 06.12.2021 korraldusega nr 864 juba uue üldplaneeringu kohasena. Seega tulenevalt PlanS-st on linnavalitsuse kohustus uue üldplaneeringu põhimõtete järgmine detailplaneeringutes, linnaruumi kavandamisel. Kui kohalik omavalitsus leiab, et varasemalt kehtestatud detailplaneering ei vasta enam üldplaneeringule ja seeläbi linna ruumilise arengusuundadele, siis on see omavalitsuseüksuse kaalutlusotsus kas algatada uus detailplaneering või jätta see algatamata. PlanS § 140 lõige 8 näeb ette, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Antud juhul on Rahandusministeeriumi hinnangul kohalik omavalitsus piisavalt põhjendanud uue detailplaneeringu algatamise asjakohasust. 2.2 Arvamuste esitaja on leidnud, et detailplaneeringu põhijooniselt ei nähtu haljastuse osakaal krundi pindalast vähemalt 30%. Segaseks jääb kõrghaljastuse osakaal. Detailplaneeringus seatud tingimused peaksid olema kajastatud planeeringu joonisel. Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuste esitajale on selgitanud, et üldplaneeringuga määratult on väikseim lubatud haljastuse osakaal 3-5-korruseliste korterelamute puhul 30%, see tingimus on fikseeritud ka detailplaneeringus. Krundile nähakse ette kompaktne haljasala, mis on ette nähtud majaelanikele puhkealaks, samuti laste mänguväljak arvestades erinevas vanusegrupis laste vajadustega. Välialade täpsem lahendus antakse haljastusprojektiga. Detailplaneeringuga määratakse üldine raamistik, millest tuleb kinnistu omanikul kui ka projekteerijal lähtuda. Rahandusministeerium toob välja, et üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3.1.3 „Korruselamute maa-ala (Ek)“ on 3-5-korruseliste kortermajade puhul haljastuse minimaalseks osakaaluks määratud 30%. PlanS § 126 lõike 1 punkti 8 järgi on detailplaneeringu ülesanne haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 8 „Haljastus. Maastik, piirded“ on seatud järgmised tingimused: Koos hoone projektiga esitada hoonet ümbritsev maastiku- ja haljastuslahendus. Minimaalne haljastuse osakaal krundi pinnast on 30% (498,3 m2). Kõrghaljastuseks planeerida min 10 puud. Istutatavad puud peavad tulevikus omama kõrghaljastuslikku väärtust, mis tähendab, et puu saavutatav kõrgus peab olema vähemalt 10 m. Istiku kõrgus lehtpuul peab olema min 3,5 m ja okaspuul min 2,5 m. Istutatavate puude tüve läbimõõt peab olema min 4,0-5,0 cm. Väliala terviklik lahendus antakse haljastusprojektiga. Seega on detailplaneeringus PlanS-st tulenev nõue täidetud, detailplaneeringus on haljastuse põhimõtted määratud. Haljastuse osakaal vastab üldplaneeringus määratud tingimusele. 4 2.3 Arvamuste esitaja on leidnud, et kavandatav hoonestus krundil ei vasta piirkonna hoonestuslaadile. Piirkond on hoonestatud nn „betoonkarpidega“ aga Mai tn 73 kavandatud hoonel on tuulekoda ja kolmas korrus tagasiastega. Krundile on ette nähtud eraldiseisev abihoone/varjualune, mida teistel kruntidel ei ole. Krundile on ette nähtud 1,2 m kõrgune piirdeaed, mida teistel kinnistutel ei ole ja mis korterelamute piirkonda ei sobi. Seletuskirjas ei ole midagi räägitud hoone ventilatsioonilahendusest, arusaamatu on elektrisüsteem (katusele võib paigaldada päikesepaneele). Arusaamatu on ka kolmekorruselise hoone kavandatud kõrgus 12,5 m, mis on tavalisest kõrgusest 1-1,5 m kõrgem. Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuste esitajale on selgitanud, et planeeritava hoone näol on tegemist lamekatusega modernistliku hoonega, mis oma välimuselt on kooskõlas piirkonna hoonestuslaadiga. Eristumist tuleb soosida, et igal hoonel oleks oma erijooned, et vältida nn „Lasnamäe“ efekti, kus majad on sarnased ja anonüümsed. Mai tn 62 kinnistul on abihoone/varjualune, Mai tn 105 territooriumil asub prügimaja. Mai tn 73 kinnistule planeeritakse abihoone, mis projekteeritakse koos eluhoonega selliselt, et need sobiksid nii omavahel kui ka naaberhoonestusega. Tegemist on ka lahendusega, mis loob hoones elavatele inimestele paremad elutingimused ja ruumikasutuse. Piirkonnas on mitmeid kinnistuid, mis on piirdeaiaga piiratud. Lisaks on 1,2 m kõrgune piire piisavalt madal, et mitte mõjuda häirivalt. Piirde olemasolu on vajalik ka selleks, et kuna Mai tn 73 kinnistu kõrval asub haljasala, oleks selge eristus ühiskondliku ala ja korterelamule kuuluva maa vahel. Detailplaneeringu heakskiitmise taotluses (23.08.2022 kiri 8-4/9610-21) on Pärnu Linnavalitsus selgitanud, et pärast avalikku arutelu on detailplaneeringus täpsustatud planeeritava maapinna kõrgust ja hoone kõrgust. Planeeritavale kinnistule tagatakse juurdepääs Mai tänav T1 kinnistult. Selgunud on, et juurdepääsutee tasapind on projekteeritud kõrgusele, mis ühtlasi tingib planeeritava maapinna kõrguse täitmise täitepinnasega ja tõstmise kõrgusmärgini kuni 3,20 abs. Seega hakatakse ka hoone kõrgust mõõtma kõrgusmärgist 3,20 abs. Lubatud on kavandada hoone kõrgusega 10,6 m (13,80 abs). Lisaks on täpsustatud piirdeaia paiknemist. Arvamuste ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et hoone peab olema tänapäevane ja kaasaegne. Probleemi tekitas eraldiseisev varjualune-panipaik, mis aga on vajalik ja praktiline. Varjualuse alla on kavandatud osad parkimiskohad. Parkimiskohtade taga vastu krundi piiri on kavandatud panipaik. Katusele on kavandatud päikesepaneelid, mis tänapäeval on linnas väga tervitatav lahendus. Mai tn 105 kortermaja asub kavandatavast hoonest ca 200 m kaugusel, vaate rikkumine ei saa olla põhjenduseks neist loobuda. Seletuskirja peatükk 9 sisaldab ettepanekuid ja märkusi, mida peab arvestama tehnoseadmete ehitamisel ja paigaldamisel. Nt need ei tohi olla vaadeldavad tänavalt, paigaldamine peab vastama ettenähtud tehnilistele lahendustele, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamist. Uuele elamule peab kavandama ventilatsiooni, see lahendatakse ehitusprojektiga. Rahandusministeerium on seisukohal, et vastavalt PlanS §-le 10 peab kohalik omavalitsus planeeringu koostamisel tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Pärnu Linnavalitsus 11.04.2022 korraldusega nr 260 on detailplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on 5 linnavalitsus kinnitanud, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja linna ruumilise arengu eesmärkidele (PlanS § 134). Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega pole Rahandusministeeriumi pädevuses anda hinnangut planeeringu sisulise lahenduse kohta. Kohalik omavalitsus on põhjendanud, miks on valitud just niisugune planeeringulahendus. PlanS § 12 lõike 3 kohaselt tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Hoone katusel päiksepaneelide kasutamine on nimetatud põhimõtet toetav lahendus. PlanS § 124 lõike 4 kohaselt on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Konkreetne tehniline lahendus antakse ehitusprojektiga. 2.4 Arvamuste esitaja on leidnud, et hoonestusmahu suurendamine toob kaasa liikluskoormuse ja saaste kasvu Mai tänav T1 ümbritsevatel kinnistutel ja kogu arendusalal, samuti kasvab koormus kõrvalmajade mänguväljakutele ja puhkealadele. Sellega halvendatakse elanike elukeskkonda. Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuste esitajale on selgitanud, et Pärnu Linnavolikogu otsusega on väljastatud detailplaneeringu täpsustavad projekteerimistingimused, millega on lubatud kahepereelamu asemel kavandada 2-korruseline kuni kaheksa korteriga korterelamu. Kahe korteri lisandumine ei saa avaldada ümbritsevale linnaruumile halvendavat mõju olukorras, kus piirkonnas asub mitmeid mitmekorruselisi (sh 8-korruselisi) korruselamuid. Looduskeskkonna suhtes peetakse säästlikumaks seda, et inimesed elavad kompaktselt linnas ning kasutavad juba olemasolevat taristut, läheduses on palju erinevaid teenuseid ja transpordivõimalusi. Mai tn 73 kinnistu kõrvale on planeeritud suur roheala, lisaks on tänu mere lähedusele ka hulgaliselt rohealasid ja rekreatsioonivõimalusi. Arvamuste ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et liikluse intensiivsuse kasv on minimaalne. Rahandusministeerium on seisukohal, et linnakeskkonna tihendamine on üldplaneeringu seletuskirjas 4.3.1 „Elamute maa-ala (E)“ määratud põhimõte. Elamu maa-alade arendamise eesmärgiks on piirkonnale omase väljakujunenud elukeskkonna säilitamine ja optimeerimine; kesklinna lähedases piirkonnas elukeskkonna tihendamine; perekonna vajadusi arvestatavate elukohtade planeerimine läbi peresõbralike korterelamute kavandamiseks tingimuste loomise jmt. PlanS §-s 8 on toodud elukeskkonna parendamise põhimõte, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Pärnu Linnavalitsus on kaalunud ja põhjendanud, miks on piirkonda 3-korruselise kortermaja kavandamine mõistlik ning leidnud, et piirkonna elanike elukvaliteet selle kavandamise tõttu ei halvene. Rahandusministeerium nõustub linnavalitsuse põhjendusega. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5 „Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused“ on fikseeritud, et korruselamu krundile kavandatakse laste mänguväljak arvestades erinevas vanusegrupis laste vajadustega. Hoonestuse terviklahenduste korral on võimalik ka ühise 6 suurema mänguväljaku/puhkeala kavandamine. Välialade lahendus antakse haljastusprojektiga. Seega on kõrvalmajade puhkealadele ja mänguväljakutele lisakoormuse kasv ebatõenäoline, sest planeeringualale kavandatakse oma mänguväljak. Rahandusministeeriumi hinnangul on üldplaneeringuga piirkonda ette nähtud piisavalt puhekalasid. Planeeringuala piirneb munitsipaalomandis oleva lähipuhkealaga ning Pärnu rannaniidu ja väärtusliku maastikuga. Suhteliselt ligidal asub avalik mererand. 3. Õiguslikud järeldused Planeerimisalase tegevuse korraldamine on PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu lahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) hindamine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on arvamuste esitaja olnud teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamuste esitaja arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamuste esitaja saanud kasutada oma õigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud ehk detailplaneeringu menetlemine on viidud läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega (PlanS § 9). Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud kirjalikke arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud detailplaneeringu koostamise ja avaliku menetluse nõuetega ning täidetud on PlanS §-s 126 sätestatud kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased detailplaneeringu ülesanded. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutustega ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid. 7 4. Kokkuvõte Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul Pärnu Linnavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud arvamusi planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. Lähtuvalt heakskiidu andja pädevuse piiridest ja PlanS § 138 lõike 3 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga. Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler 1 RKHKo 3-3-1-39-07 2 RKHKo 3-3-1-37-04 8 Lisaadressaadid: Vandeadvokaat Ljudmilla Tamar Raine Viitas 715 5865 [email protected] 9
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel