Pärnu linnas Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu arvamuste ärakuulamise protokoll 1- 05 - 10 -2022 Aeg ja koht: 5. oktoobril 2022 kell 1 3 .00- 13.50 , Pärnu, Pikk tn 16b II korruse saal. J uhatas : Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Tiiu Pärn. P rotokollis : Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna ruumilise planeerimise juhtivspetsialist Raine Viitas. Osalejad: Pärnu Linnavalitsuse esindaja Janno Poopuu , arendaja esindaja Toomas Nõmmik , Teamsi vahendusel Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna järelevalve valdkonna juht Külli Siim ja spetsialist Karl Künter Kaljuveer. Arvamuse esitaja kohale ei ilmunud. Pärnu Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile planeeringujärelevalve teostamiseks Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu materjalid. Nimetatud detailplaneeringu avalikustamise käigus ( 05.05-18.05.2022 ) esitati arvamusi, millega Pärnu Linnavalitsus planeeringulahenduses arvestanud ei ole. Vastavalt planeerimisseaduse § 138 lõikele 4 ja 5 on Rahandusministeeriumi pädevuses planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isiku ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine esitatud arvamuste kohta. ESITATUD SELGITUSED Üldplaneeringu muutmine Janno Poopuu : P ärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut linnavalitsuses toimunud arutelu l räägiti läbi kõik vaide teemad nende esitajatega. Arutelul jäi linnavalitsusele mulje, et pärast täpsustatud planeeringulahenduse ülevaatamist on nad nõus arvamustest loobuma, lisaks saatsime neile arutelu protokolli. OÜ Fund Ehitus leidis ki , et tema arvamused pole piisavalt põhjendatud ning teatas meile nende tagasivõtmisest. Ljudmilla Tamar oma arvamustest loobunud pole . Planeeringuala l ja naaberkinnistute l (Mai 75-101) kehtib 2004. aastal kehtestatud detailplaneering. P laneerin g nägi ette 2-korruselis te ridaelamu te ehitamist . Linnaruumiline kontseptsioon oli tol ajal , et Mai tänava ääres on kõrgemad hooned ja mere ääres madalamad. 20 21. aastal kehtestati Pärnu linna uu s üldplaneering. Selle koostamise raames kaaluti ja leiti, et selles elamu piirkonnas võiksid olla 3 -8 - korruselised kortermajad. Arendajad soovisid tulenevalt üldplaneeringus t mere äär de kavandatud hoonete korruselisus t tõsta. Ka linnavalitsus leidis, et on võimalik kavandada kuni 3-korruseli se d hooned nii, et säiliks detailplaneeringu visioon (tänava ääres kõrgemad ja mere pool madalamad hooned) . Kogu kehtiv detailplaneering läheb ülevaatamisele . Algatatud on vastav detailplaneering , millega nähakse ette kruntide liitmine ning kolme 3-korruselise kortermaja kavandamine. Detailplaneeringuga kavandatav lahendus sobitub piirkonda. Toomas Nõmmik: Mai tn 75 kinnistu omanik on nõus tunud Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu lahendusega. Haljastus Janno Poopuu : Detailplaneeringus on ette nähtud üld pla neeringu st tulenev nõue – krundi haljastus e osakaal on 30%. Hoonestuslaad Janno Poopuu : Hoonestuslaadi me detailplaneeringus pärast arutelu muutnud ei ole . Hoone peab olema t änapäevane ja kaasaegne, kolmas korrus mere poolt on tagasiastega . Probleemi tekitas eraldiseisev varjualune -panipaik . Linnavalitsus leiab, et see on vajalik ja praktiline. Varjualuse alla on kavandatud osad parkimiskohad. Parkimiskohtade taga vastu krundi piiri on kavandatud panipaik. Kui varjualune ehitatakse krundi piirile lähemale kui 4 m, siis tagatakse ehituslike võtetega seina tule kindlus . Piirdeaia asukohta me pärast arutelu täpsustasime detailplaneeringus. Piire on nö tagahoovi ümber, piirneb esifassaadiga. Katusele on kavandatud p äikesepaneelid, mis tänapäeval on linnas väga tervitatav lahendus. Mai tn 105 kortermaja asub kavandatavast hoonest ca 200 m kaugusel, vaate rikkumine ei saa olla põhjenduseks neist loobuda. Teisi tehnoseadmeid me oleme püüdnud varjata. Uuele elamule peab kavandama v entilatsioon i , see lahendatakse ehitusprojektiga. Häiringuid naaberkinnistute omanikele ei tule. Seletuskir ja peatükk 9 sisaldab ettepanekuid ja märkusi, mida peab arvestama tehnoseadmete ehitamisel ja paigaldamisel. Nt need ei tohi olla vaadeldavad tänavalt, paigaldamine peab vastama ettenähtud tehnilistele lahendustele, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamist. Pärast arutelu täpsustasime planeeringulahendust, tulime arvamuse esitajale vastu hoone kõrguse osas . Kavandatav kortermaja tuleb 10,6 m kõrgune (13,8 m abs ). Hoonet ümbritsev maapin d on 3,2 m , hoone esimese korruse põranda pind 3,5 m. Pidime arvestama ka Mai tänav T1 ehitusprojekt , milles oli ette nähtud tee kõrguseks 3,2 m. St krundi pind ei saanud olla madalam kui kavandatud tee , seepärast tuli suurendada planeeritava maapinna kõrgust . Elamu absoluutkõrgus jäi paika, vähendasime hoone kõrgust maapinnast. Kokkulepe: K una kavandatav hoone stusala asub vaid 4 m kaugusel Mai tn 75 kinnistu piirist ning panipaik-varjualune on kavandatud krundi piirile, siis linnavalitsus täpsustab kehtiva detailplaneeringuga kavandatud hoonestusala asukoha Mai tn 75 kinnistul. Vajadusel tuleb täiendada detailplaneeringut selleks, et pärast Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu kehtestamist oleks kehtima jäävas osas 2004. aastal kehtestatud Mai tn 59a krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneering detailplaneering ellu viidav. Liikluskoormuse suurenemine Janno Poopuu : Mai tn 73 hoone ehitamiseks on väljastatud lisaks kehtivale detailplaneeringule ka projekteerimistingimused, millega lubati 8 korteri ga kortermaja ehitami st . Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse 2 korterit rohkem. Me näeme, et liikluse intensiiv s use kasv on minimaalne. Juurdepääsutänavale on väljastatud juba ehitusluba , k ogu Mai tn T1 ehitatakse kuni planeeringuala ni välja. Raine Viitas /allkirjastatud digitaalselt/
Pärnu Linnavalitsus Teie 24.08.2022 nr 8-4/9610/2022-21
[email protected] Meie 26.10.2022 nr 15-3/6680-3
Mai tn 73 kinnistu
detailplaneeringu heakskiitmine
Pärnu Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 24.08.2022 kirjaga nr 8-4/9610/2022-21
taotluse Pärnus Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringule (edaspidi detailplaneering) heakskiidu
saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 lõike 1 alusel. Taotlusele on lisatud
üldplaneeringu põhimõtetega kooskõlas olev detailplaneering, selle menetluse materjalid, sh
avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei
arvestatud ja detailplaneeringu koostamise korraldaja selgitused nende arvestamata jätmise
kohta.
Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud
ametniku pädevuses PlanS § 138 lõigete 4 ja 5 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele
vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja
planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha
andmine arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel
kokkulepet ei saavuta.
1. Asjaolud ja menetluse käik
Mai tn 73 kinnistu, suurusega 1661 m2, paikneb Pärnu linnas Mai elamupiirkonna vahetus
läheduses. Tegemist on hoonestamata elamumaa sihtotstarbega kinnistuga. Naabruses
paiknevad Raja tänava lasteaed, koolid ja kauplused, piirkonnal on hea ühistranspordiühendus
teiste linnaosadega. Planeeringualale juurdepääs on võimalik munitsipaalomandis olevalt Mai
tänav T1 transpordimaa kinnistult.
Planeeringualal kehtib Mai tn 59a krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneering (kehtestatud
Pärnu Linnavolikogu 20.05.2004 otsusega nr 84; edaspidi kehtiv detailplaneering). Pärnu
Linnavolikogu 21.12.2017 otsusega nr 39 on väljastatud detailplaneeringut täpsustavad
projekteerimistingimused, millega lubati Mai tn 73 kinnistule kahepere elamu asemel
kavandada 2-korruseline kuni 8 korteriga korterelamu tingimusel, et tagatud on nõuetekohane
parkimine omal kinnistul ja haljastuse osakaal jääb vähemalt 30% kinnistu pinnast.
Detailplaneeringuga kavandatakse Mai tn 73 kinnistule 3-korruseline kuni 10 korteriga
korterelamu ja abihoone. Elamu suurim maapealne ehitisealune pind on 498,3 m², korterelamu
suurim lubatud kõrgus 10,6 m (mõõdetakse kõrgusmärgist 3.20 m abs, hoone ±0,00 min 3,20
abs). Põhihoone 3. korruse merepoolne külg nähakse ette 2,5 m tagasiastega. Abihoone
maksimaalne kõrgus (tulemüür kaasa arvatud) on 3,5 m. Krundi kuju tõttu on peahoone
paigutatud krundi merepoolsesse külge. Krundi täiehituseks on 30%.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Hoone fassaadilahenduses arvestatakse piirkonna üldise arhitektuurikeskkonnaga ning
kasutatakse elukeskkonda sobivaid fassaadimaterjale. Katustele võib paigaldada
päikesepaneele nii, et need ei ole maapinnalt nähtavad.
Parkimine on lahendatud omal krundil, planeeritud on 11 parkimiskohta. Projektiga antakse
jalgrataste parkimise või hoiustamise lahendus, nähakse ette minimaalselt üks koht korteri
kohta.
Minimaalne haljastuse osakaal krundi pinnast on 30%. Krunti on lubatud piirata kuni 1,20 m
kõrguse piirdeaiaga. Lubatud ei ole kavandada mitteläbipaistvat aeda (plankaed).
Kortermaja soojavarustus lahendatakse kaugkütte baasil, veevarustus tagatakse linna
ühisveevärgist ning reovesi suunatakse linna kanalisatsioonivõrku.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga 2025+ (kehtestatud 2021; edaspidi
üldplaneering) on määratud ala korruselamute maa-alaks, mis võimaldab kavandada kolme-
ja enamakorruselisi korterelamuid. Detailplaneeringut on koostatud üldplaneeringu
põhimõtteid järgides.
Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Pärnu Linnavalitsus. Detailplaneeringu on
koostanud OÜ Linnak, arhitekt Karri Tiigisoon vastab PlanS § 6 punktis 10 esitatud nõuetele.
Detailplaneeringu koostamine algatati Pärnu Linnavalitsuse 06.12.2021 korraldusega nr 864.
Algatamisest on linnavalitsus teavitanud ajalehes Pärnu Postimees 22.12.2021 ning Ametlikes
Teadaannetes 29.12.2021. Detailplaneeringu on kooskõlastanud märkusteta Päästeamet
(28.02.2022 kiri nr 7.2-3.4/760-2, kooskõlastuse nr 2444-2022-2). Planeeringulahenduse
kohta on võrguvaldajad esitanud arvamuse.
Detailplaneering võeti vastu Pärnu Linnavalitsuse 11.04.2022 korraldusega nr 260.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 05.-18.05.2022, vastavasisuline
teade avaldati Pärnu Postimehes 20.04.2022 ja linnavalitsuse veebilehel. Kirjad väljapaneku
toimumise kohta saadeti riigiasutusele, kellega tehti koostööd ja kaasatud isikutele
19.04.2022. Planeeringumaterjalidega oli võimalik tutvuda Pärnu Linnavalitsuse veebilehel
ja paberkandjal linnavalitsuses.
Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitasid planeeringulahenduse kohta arvamusi OÜ
Fund Ehitus ja Mai tn 105 korteriühistu. Arvamuste esitajatele vastas Pärnu Linnavalitsus
kirjalikult vastavalt 08.06.2022 kirjaga nr 8-4/9610-16 ja 08.06.2022 kirjaga nr 8-4/9610-17.
Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 27.06.2022. Avaliku väljapaneku ja arutelu
tulemustest teavitati Pärnu Postimehes 26.07.2022.
Pärnu Linnavalitsus selgitas 24.08.2022 heakskiitmise taotluses, et arutelul osalenud
mõlemad arvamuste esitajad leidsid, et planeeringu täiendamisel võivad vastuväited leida
lahenduse. Linnavalitsus edastas planeeringulahenduse kohta arvamusi esitanud isikutele
25.07.2022 kirjaga nr 8-4/9610-19 üle vaatamiseks detailplaneeringu avaliku arutelu
protokolli eelnõu ja täiendatud planeeringulahenduse. 24.08.2022 kirjaga nr 8-4/9610-23
teavitas Pärnu Linnavalitsus Rahandusministeeriumi, et OÜ Fund Ehitus loobus pärast eelpool
nimetatud teate saamist esitatud arvamusest. Mai tn 105 korteriühistu linnavalitsust arvamuse
loobumisest ei teavitanud.
Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 toimus 05.10.2022 kirjalikke arvamusi esitanud isiku
ja linnavalitsuse esindajate ärakuulamine Rahandusministeeriumi Pärnu kontoris (protokoll
2
lisatud kirjale). Sellel osalesid Pärnu Linnavalitsuse esindaja Janno Poopuu ja arendaja
esindaja Toomas Nõmmik. Mai tn 105 korteriühistu esindaja (edaspidi arvamuste esitaja)
kohale ei ilmunud.
Ärakuulamisel lepiti kokku, et kuna kavandatav hoonestusala asub vaid 4 m kaugusel Mai tn
75 kinnistu piirist ning panipaik-varjualune on kavandatud krundi piirile, siis linnavalitsus
täpsustab kehtiva detailplaneeringuga kavandatud hoonestusala asukoha Mai tn 75 kinnistul.
Vajadusel tuleb täiendada detailplaneeringut selleks, et pärast Mai tn 73 kinnistu
detailplaneeringu kehtestamist oleks kehtima jäävas osas 2004. aastal kehtestatud Mai tn 59a
krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneering ellu viidav.
11.10.2022 saatis Pärnu Linnavalitsus Rahandusministeeriumile kirjaga nr 8-4/9610-26
täpsustatud planeeringulahenduse. Mai tn 73 hoonestusala on vähendatud ja viidud Mai tn 75
ühisest krundi piirist 8 m kaugusele.
Lähtuvalt esitatud detailplaneeringu materjalidest, esitatud arvamustest ja kohaliku
omavalitsuse vastustest ning ärakuulamisel antud täiendavatest selgitustest esitab
Rahandusministeerium PlanS § 138 lõike 5 alusel seisukoha arvestamata jäänud arvamuste
osas.
2. Esitatud arvamused, kohaliku omavalituse vastused ja Rahandusministeeriumi
seisukoht
2.1. Arvamuste esitaja on leidnud, et kehtiv detailplaneering lahendab kogu ala ühtse
tervikuna ning ei ole põhjust seda vaid ühe krundi osas muuta. Tänaseks on Papiniidu tn - Mai
tn - Raja tn - merekaldaga piiratud ala sisuliselt täis ehitatud/ehitatakse kehtivat
detailplaneeringut järgides. Arvamuse esitaja asus seisukohale, et uue üldplaneeringu
põhimõtted ei saa olla aluseks uue planeeringulahenduse koostamiseks.
Pärnu Linnavalitsus on vastuskirjas arvamuste esitajale selgitanud, et kehtiv detailplaneering
kehtib aastast 2004, linna seisukohad on piirkonna arendamisel muutunud. Üldplaneeringuga
nähakse alale ette 3 kuni 8-korruseliste korterelamute rajamine. Mai tn 73 kinnistule on
algatatud uue detailplaneeringu koostamine seepärast, et soovitakse ellu viia üldplaneeringuga
seatud eesmärke ja selle suundumusi. Planeeringulahenduses on lähtutud nii üldplaneeringu
suunistest kui ka kehtivast detailplaneeringust, arvestatud on kõikide isikute õiguste ja
huvidega. Mai tn 73 kinnistule kavandatud hoonele korruse lisandumine võrreldes kehtiva
detailplaneeringuga ei avalda naaberkinnistutele ülemääraseid kahjulikke mõjutusi ja on seega
üldplaneeringu elluviimiseks võimalik.
Mai tn 73 krunt oli kehtivas detailplaneeringus kavandatud teistest eraldiseisvana ning seda
põhimõtet järgitakse ka koostatavas detailplaneeringus.
Arvamuste ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et linnaruumiline kontseptsioon oli
2004. aastal selline, et Mai tänava ääres on kõrgemad hooned ja mere ääres madalamad. Uue
üldplaneeringu koostamise raames kaaluti ja leiti, et selles elamupiirkonnas võiksid olla 3-8-
korruselised kortermajad. Ka linnavalitsus leidis uue detailplaneeringu algatamisel, et alale
on võimalik kavandada kuni 3-korruselist hoonet nii, et säiliks detailplaneeringu visioon
(tänava ääres kõrgemad ja mere pool madalamad hooned). Kogu kehtiv detailplaneering läheb
ülevaatamisele, algatatud on detailplaneering, millega nähakse ette kruntide liitmine ning
3
kolme 3-korruselise kortermaja kavandamine. Detailplaneeringuga kavandatav lahendus
sobitub piirkonda.
Rahandusministeerium on seisukohal, et PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu
eesmärk üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Kehtiva detailplaneeringu alusel on
planeeringuala küll jagatud kinnistuteks, kuid ehitustegevusega ei ole alustatud.
Pärnu Linnavolikogu kehtestas 20.05.2021 otsusega nr 21 Pärnu linna asustusüksuse
üldplaneeringu 2025+. PlanS § 74 lõike 5 kohaselt on üldplaneering detailplaneeringu
koostamise alus. Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu koostamine algatati Pärnu
Linnavalitsuse 06.12.2021 korraldusega nr 864 juba uue üldplaneeringu kohasena. Seega
tulenevalt PlanS-st on linnavalitsuse kohustus uue üldplaneeringu põhimõtete järgmine
detailplaneeringutes, linnaruumi kavandamisel. Kui kohalik omavalitsus leiab, et varasemalt
kehtestatud detailplaneering ei vasta enam üldplaneeringule ja seeläbi linna ruumilise
arengusuundadele, siis on see omavalitsuseüksuse kaalutlusotsus kas algatada uus
detailplaneering või jätta see algatamata. PlanS § 140 lõige 8 näeb ette, et uue
detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud
detailplaneering kehtetuks. Antud juhul on Rahandusministeeriumi hinnangul kohalik
omavalitsus piisavalt põhjendanud uue detailplaneeringu algatamise asjakohasust.
2.2 Arvamuste esitaja on leidnud, et detailplaneeringu põhijooniselt ei nähtu haljastuse
osakaal krundi pindalast vähemalt 30%. Segaseks jääb kõrghaljastuse osakaal.
Detailplaneeringus seatud tingimused peaksid olema kajastatud planeeringu joonisel.
Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuste esitajale on selgitanud, et üldplaneeringuga
määratult on väikseim lubatud haljastuse osakaal 3-5-korruseliste korterelamute puhul 30%,
see tingimus on fikseeritud ka detailplaneeringus. Krundile nähakse ette kompaktne haljasala,
mis on ette nähtud majaelanikele puhkealaks, samuti laste mänguväljak arvestades erinevas
vanusegrupis laste vajadustega. Välialade täpsem lahendus antakse haljastusprojektiga.
Detailplaneeringuga määratakse üldine raamistik, millest tuleb kinnistu omanikul kui ka
projekteerijal lähtuda.
Rahandusministeerium toob välja, et üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3.1.3
„Korruselamute maa-ala (Ek)“ on 3-5-korruseliste kortermajade puhul haljastuse
minimaalseks osakaaluks määratud 30%.
PlanS § 126 lõike 1 punkti 8 järgi on detailplaneeringu ülesanne haljastuse ja heakorrastuse
põhimõtete määramine. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 8 „Haljastus. Maastik,
piirded“ on seatud järgmised tingimused: Koos hoone projektiga esitada hoonet ümbritsev
maastiku- ja haljastuslahendus. Minimaalne haljastuse osakaal krundi pinnast on 30% (498,3
m2). Kõrghaljastuseks planeerida min 10 puud. Istutatavad puud peavad tulevikus omama
kõrghaljastuslikku väärtust, mis tähendab, et puu saavutatav kõrgus peab olema vähemalt 10
m. Istiku kõrgus lehtpuul peab olema min 3,5 m ja okaspuul min 2,5 m. Istutatavate puude
tüve läbimõõt peab olema min 4,0-5,0 cm. Väliala terviklik lahendus antakse
haljastusprojektiga.
Seega on detailplaneeringus PlanS-st tulenev nõue täidetud, detailplaneeringus on haljastuse
põhimõtted määratud. Haljastuse osakaal vastab üldplaneeringus määratud tingimusele.
4
2.3 Arvamuste esitaja on leidnud, et kavandatav hoonestus krundil ei vasta piirkonna
hoonestuslaadile. Piirkond on hoonestatud nn „betoonkarpidega“ aga Mai tn 73 kavandatud
hoonel on tuulekoda ja kolmas korrus tagasiastega. Krundile on ette nähtud eraldiseisev
abihoone/varjualune, mida teistel kruntidel ei ole. Krundile on ette nähtud 1,2 m kõrgune
piirdeaed, mida teistel kinnistutel ei ole ja mis korterelamute piirkonda ei sobi. Seletuskirjas
ei ole midagi räägitud hoone ventilatsioonilahendusest, arusaamatu on elektrisüsteem
(katusele võib paigaldada päikesepaneele). Arusaamatu on ka kolmekorruselise hoone
kavandatud kõrgus 12,5 m, mis on tavalisest kõrgusest 1-1,5 m kõrgem.
Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuste esitajale on selgitanud, et planeeritava hoone näol
on tegemist lamekatusega modernistliku hoonega, mis oma välimuselt on kooskõlas piirkonna
hoonestuslaadiga. Eristumist tuleb soosida, et igal hoonel oleks oma erijooned, et vältida nn
„Lasnamäe“ efekti, kus majad on sarnased ja anonüümsed. Mai tn 62 kinnistul on
abihoone/varjualune, Mai tn 105 territooriumil asub prügimaja. Mai tn 73 kinnistule
planeeritakse abihoone, mis projekteeritakse koos eluhoonega selliselt, et need sobiksid nii
omavahel kui ka naaberhoonestusega. Tegemist on ka lahendusega, mis loob hoones elavatele
inimestele paremad elutingimused ja ruumikasutuse. Piirkonnas on mitmeid kinnistuid, mis
on piirdeaiaga piiratud. Lisaks on 1,2 m kõrgune piire piisavalt madal, et mitte mõjuda
häirivalt. Piirde olemasolu on vajalik ka selleks, et kuna Mai tn 73 kinnistu kõrval asub
haljasala, oleks selge eristus ühiskondliku ala ja korterelamule kuuluva maa vahel.
Detailplaneeringu heakskiitmise taotluses (23.08.2022 kiri 8-4/9610-21) on Pärnu
Linnavalitsus selgitanud, et pärast avalikku arutelu on detailplaneeringus täpsustatud
planeeritava maapinna kõrgust ja hoone kõrgust. Planeeritavale kinnistule tagatakse
juurdepääs Mai tänav T1 kinnistult. Selgunud on, et juurdepääsutee tasapind on projekteeritud
kõrgusele, mis ühtlasi tingib planeeritava maapinna kõrguse täitmise täitepinnasega ja
tõstmise kõrgusmärgini kuni 3,20 abs. Seega hakatakse ka hoone kõrgust mõõtma
kõrgusmärgist 3,20 abs. Lubatud on kavandada hoone kõrgusega 10,6 m (13,80 abs). Lisaks
on täpsustatud piirdeaia paiknemist.
Arvamuste ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et hoone peab olema tänapäevane
ja kaasaegne. Probleemi tekitas eraldiseisev varjualune-panipaik, mis aga on vajalik ja
praktiline. Varjualuse alla on kavandatud osad parkimiskohad. Parkimiskohtade taga vastu
krundi piiri on kavandatud panipaik.
Katusele on kavandatud päikesepaneelid, mis tänapäeval on linnas väga tervitatav lahendus.
Mai tn 105 kortermaja asub kavandatavast hoonest ca 200 m kaugusel, vaate rikkumine ei saa
olla põhjenduseks neist loobuda. Seletuskirja peatükk 9 sisaldab ettepanekuid ja märkusi,
mida peab arvestama tehnoseadmete ehitamisel ja paigaldamisel. Nt need ei tohi olla
vaadeldavad tänavalt, paigaldamine peab vastama ettenähtud tehnilistele lahendustele,
vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamist. Uuele elamule peab kavandama
ventilatsiooni, see lahendatakse ehitusprojektiga.
Rahandusministeerium on seisukohal, et vastavalt PlanS §-le 10 peab kohalik omavalitsus
planeeringu koostamisel tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi,
kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima
need planeeringulahendusse.
Pärnu Linnavalitsus 11.04.2022 korraldusega nr 260 on detailplaneeringu vastu võtnud ja
sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on
5
linnavalitsus kinnitanud, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja linna ruumilise arengu
eesmärkidele (PlanS § 134). Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on
kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise
planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega pole
Rahandusministeeriumi pädevuses anda hinnangut planeeringu sisulise lahenduse kohta.
Kohalik omavalitsus on põhjendanud, miks on valitud just niisugune planeeringulahendus.
PlanS § 12 lõike 3 kohaselt tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada
keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist.
Hoone katusel päiksepaneelide kasutamine on nimetatud põhimõtet toetav lahendus. PlanS §
124 lõike 4 kohaselt on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Konkreetne tehniline
lahendus antakse ehitusprojektiga.
2.4 Arvamuste esitaja on leidnud, et hoonestusmahu suurendamine toob kaasa
liikluskoormuse ja saaste kasvu Mai tänav T1 ümbritsevatel kinnistutel ja kogu arendusalal,
samuti kasvab koormus kõrvalmajade mänguväljakutele ja puhkealadele. Sellega
halvendatakse elanike elukeskkonda.
Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuste esitajale on selgitanud, et Pärnu Linnavolikogu
otsusega on väljastatud detailplaneeringu täpsustavad projekteerimistingimused, millega on
lubatud kahepereelamu asemel kavandada 2-korruseline kuni kaheksa korteriga korterelamu.
Kahe korteri lisandumine ei saa avaldada ümbritsevale linnaruumile halvendavat mõju
olukorras, kus piirkonnas asub mitmeid mitmekorruselisi (sh 8-korruselisi) korruselamuid.
Looduskeskkonna suhtes peetakse säästlikumaks seda, et inimesed elavad kompaktselt linnas
ning kasutavad juba olemasolevat taristut, läheduses on palju erinevaid teenuseid ja
transpordivõimalusi. Mai tn 73 kinnistu kõrvale on planeeritud suur roheala, lisaks on tänu
mere lähedusele ka hulgaliselt rohealasid ja rekreatsioonivõimalusi.
Arvamuste ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et liikluse intensiivsuse kasv on
minimaalne.
Rahandusministeerium on seisukohal, et linnakeskkonna tihendamine on üldplaneeringu
seletuskirjas 4.3.1 „Elamute maa-ala (E)“ määratud põhimõte. Elamu maa-alade arendamise
eesmärgiks on piirkonnale omase väljakujunenud elukeskkonna säilitamine ja optimeerimine;
kesklinna lähedases piirkonnas elukeskkonna tihendamine; perekonna vajadusi arvestatavate
elukohtade planeerimine läbi peresõbralike korterelamute kavandamiseks tingimuste loomise
jmt.
PlanS §-s 8 on toodud elukeskkonna parendamise põhimõte, mille kohaselt tuleb
planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke
väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö
arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Pärnu Linnavalitsus on kaalunud ja põhjendanud,
miks on piirkonda 3-korruselise kortermaja kavandamine mõistlik ning leidnud, et piirkonna
elanike elukvaliteet selle kavandamise tõttu ei halvene. Rahandusministeerium nõustub
linnavalitsuse põhjendusega.
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5 „Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused“
on fikseeritud, et korruselamu krundile kavandatakse laste mänguväljak arvestades erinevas
vanusegrupis laste vajadustega. Hoonestuse terviklahenduste korral on võimalik ka ühise
6
suurema mänguväljaku/puhkeala kavandamine. Välialade lahendus antakse
haljastusprojektiga.
Seega on kõrvalmajade puhkealadele ja mänguväljakutele lisakoormuse kasv ebatõenäoline,
sest planeeringualale kavandatakse oma mänguväljak. Rahandusministeeriumi hinnangul on
üldplaneeringuga piirkonda ette nähtud piisavalt puhekalasid. Planeeringuala piirneb
munitsipaalomandis oleva lähipuhkealaga ning Pärnu rannaniidu ja väärtusliku maastikuga.
Suhteliselt ligidal asub avalik mererand.
3. Õiguslikud järeldused
Planeerimisalase tegevuse korraldamine on PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt
kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute
olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on
kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse
korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid
vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on
kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise,
iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole
vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel
ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu
lahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh
piirkonna keskkonda sobivuse) hindamine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohalik
omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega vältima planeeringulahenduse
kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt õiguste riivamist.
Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on kogu valla või linna
territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, siis on
paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest
huvitatud isikute soovidega. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on
arvamuste esitaja olnud teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma
seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu
avalikul väljapanekul. Arvamuste esitaja arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik
omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamuste esitaja saanud kasutada oma õigusi
detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud ehk
detailplaneeringu menetlemine on viidud läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise
põhimõttega (PlanS § 9).
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
kirjalikke arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja
poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud
detailplaneeringu koostamise ja avaliku menetluse nõuetega ning täidetud on PlanS §-s 126
sätestatud kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased detailplaneeringu ülesanded.
Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutustega ning detailplaneeringu
koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid.
7
4. Kokkuvõte
Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab
antud juhul Pärnu Linnavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude
ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise.
Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab
õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks
olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt
haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on
haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid,
millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud
arvamusi planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu
kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise
põhimõtetega.
Lähtuvalt heakskiidu andja pädevuse piiridest ja PlanS § 138 lõike 3 alusel ning
arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust,
annan heakskiidu Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu
kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
1
RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
8
Lisaadressaadid:
Vandeadvokaat Ljudmilla Tamar
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
9