dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht Kopramäe detailplaneeringu algatamise kohta

Rahandusministeerium · 26. oktoober 2022
Viit
15-3/7578-2
Registreeritud
26. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-37578-2 26.10.2022 Väljaminev kiri.asice421 KB

Sisu (failidest)

Rapla Vallavalitsus Teie 14.09.2022 nr 1-5/2022/3578 [email protected] Meie 26.10.2022 nr 15-3/7578-2 Seisukoht Kopramäe detailplaneeringu algatamise kohta Rapla Vallavalitsus esitas 21.09.2022 kirjaga nr 1-5/2022/3578 Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks Rapla vallas Sulupere külas Kopramäe maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koos detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõuga. Planeeringuala suuruseks on 13,25 ha. Kopramäe katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Rapla valla üldplaneeringu järgi on maaüksuse juhtotstarveteks kavandatud haljasala ja parkmetsa maa, kaitsehaljastuse maa, kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa, pere- ja ridaelamu maa ning üldkasutatava hoone maa. Detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskuse rajamiseks. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuna sellega kavandatakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. 1. Rahandusministeerium on varasemalt oma seisukoha Kopramäe detailplaneeringu kohta andnud 16.06.2022 kirjaga nr 15-3/4764-2. Kirjas on välja toodud vastuolu Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+ ning selgitatud, kuidas on võimalik maakonnaplaneeringut muuta – maakonnaplaneeringut võib muuta, koostades planeeringuala osa hõlmava planeeringu, lähtudes seejuures maakonnaplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Tulenevalt PlanS § 75 lõikest 3 võib ka üldplaneeringuga teha põhjendatud juhul ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Teadolevalt on hetkel koostamisel Rapla valla üldplaneering. Vastavalt PlanS § 75 lõike1 punktile 19 on üheks üldplaneeringu ülesandeks riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine. Arvestades, et maakonnaplaneeringuga on kavandatav tagalakeskuse hoonestus kavandatud tootmispiirkonna ja puhkepiirkonna vahelisele Jürna tn 5 kinnistule, tuleb üldplaneeringu koostamisel kaaluda erinevate asukohtade vahel ja maakonnaplaneeringu muutmise ettepaneku tegemisel muutmise vajadust põhjendada. Seega kuni pole kehtestatud uut Rapla valla üldplaneeringut või eraldiseisvat osaüldplaneeringut, millega tehakse ettepanek kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks, tuleb arvestada maakonnaplaneeringu lahendusega ning Kopramäe kinnistule detailplaneeringu alusel uut ulatuslikku riigikaitselist ala kavandada ei ole võimalik. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisame, et kuna hetkel kehtiv üldplaneering on kehtestatud seitse aastat enne Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamist, samuti arvestades, et koostamisel on uus Rapla valla üldplaneering, mille puhul peab lähtuma maakonnaplaneeringus toodust, on vaja detailplaneeringu algatamisel hinnata muu hulgas selle vastavust maakonnaplaneeringus, samuti koostamisel olevas üldplaneeringus kavandatavate tingimustega. Arvestades eeltoodut, samuti Rahandusministeeriumi 16.06.2022 kirjas toodud selgitusi ja põhjendusi, juhime veelkord Teie tähelepanu asjaolule, et käesoleva detailplaneeringu saab kehtestada alles pärast uue üldplaneeringu kehtestamist. 2. Eelnõus on märgitud, et koostatavas üldplaneeringus riigikaitselise ehitise uue asukohana on välja pakutud Kopramäe maaüksus. Juhime tähelepanu, et Rapla valla veebilehel Rapla valla üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamise materjalide (avalikustamine toimus 13.07–16.08.2022) hulgast kirjeldatud lahendus puudub. Kopramäe katastriüksusele on kavandatud haljasala ja parkmetsa maa-ala ning väikeelamu maa-alad. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lõike 1 punktile 19 on üheks üldplaneeringu ülesandeks riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine. Juhul, kui Kopramäe maaüksusele on vajalik kavandada riigikaitselisi ehitisi, tuleb see kavandada ka uue üldplaneeringuga. Samuti peab riigikaitseliste ehitise kavandamisega arvestama üldplaneeringu KSH läbiviimisel. 3. Kehtiva üldplaneeringuga on ette nähtud kaitseliiduga seotud riigikaitsemaad Rapla linnas, Alu alevikus ja Iira külas (lasketiir). PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering vaid põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Arvestades, et PlanS kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine, on üldplaneeringu muutmine võimalik üksnes erandlikult, tagamaks paindlikkus muutuvate olude ja vajadustega arvestamisel. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus puuduvad kaalutlused ja põhjendus, miks ei sobi üldplaneeringuga kavandatud kaitseliidu maad planeeritavaks tegevuseks ja miks on vajalik muuta kehtivat üldplaneeringut. Palume lisada kaalutlused ja asjakohased põhjendused üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta detailplaneeringu algatamise otsusesse. 4. Juhime tähelepanu, et ehitusseadustiku § 120 lõikes 2 on sätestatud piirangud seoses riigikaitselise ehitise ümbruses või seda mõjutada võivate ehitiste ehitamisel. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle huve või õigusi planeering võib puudutada, samuti isikud, kes on avaldanud soovi enda menetlusse kaasamiseks (PlanS § 127 lõige 2 ja 3). 5. Detailplaneeringu KSH eelhinnangus on välja toodud, et eskiisjoonise kohaselt on planeeringualale ette nähtud lõuna suunda kõrghaljastus, mis jääks olemasolevat üksikelamute piirkonda visuaalselt eraldama planeeritavast keskusest. Lisame, et kõrghaljastus on lisaks visuaalsele eraldatusele oluline ka müra leevendamiseks elamupiirkonnale. 2 6. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 tuleb detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Raine Viitas 715 5865 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel