Pr Riina Solman
Rahandusministeerium
25.10.2022 nr 14-6/22/4745
Rapla ja Pärnu maakonna maavarade
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise
taotluse esitamine
Austatud riigihalduse minister
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel veebruaris 2022. a kokku lepitust, esitame
Rapla ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotluse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Lisa: Rapla ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute ning
keskkonnamõju strateegilise hindamiste algatamise taotlus
Harry Kuivkaev, 626 2964
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Rapla ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus
Taust
Maapõue valdkonna arengut peamiselt suunava arengudokumendiga Maapõuepoliitika
põhialused aastani 20501 on määratud Eesti Vabariigi, kui maapõue ja maavarade peamise
omaniku roll ning huvid maapõue uurimisel, maapõue ja maavarade kasutusse andmisel ning
kasutamisel. Maapõuepoliitika põhialused on raamstrateegiaks valdkonnaga seotud
arengukavadele ja õigusaktidele ning maapõue küsimustes aluseks teiste valdkondadega seotud
arengudokumentide ja õigusaktide koostamisel.
Rapla ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamise
algatamise vajalikkust arutati veebruaris 2022.a Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel ning
kokkuleppe kohaselt esitab Keskkonnaministeerium maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu
algatamise taotluse Rahandusministeeriumile.
Planeerimisseaduse kohaselt saab maavaradega seotud ülesandeid lahendada nii üleriigilise
planeeringuga, riigi eriplaneeringuga kui ka maakonnaplaneeringuga. Seejuures
maakonnaplaneering on selleks sobivaim variant, kuna vajalik on koostada pikaajaline
strateegiline planeering, mis on aluseks üldplaneeringute koostamisele2 ja kus seatakse riiklikud
strateegilised maakasutusprioriteedid kaevandamise valdkonnas3. Kuna eesmärgiks on
planeeringutega lahendada üks maakonnaplaneeringu ülesanne (maardlate ja kaevandamisest
mõjutatud alade kasutustingimuste määramine), siis on otstarbekas maakonnaplaneering
koostada teemaplaneeringuna.
Eesti Geoloogiateenistus koostas 2020. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
tellimusel uurimistööd4 ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Rapla ning
Pärnu maakonnas. Tööde eesmärgiks oli anda ülevaade maakondade ehitusmaavarade
ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes
ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning
perspektiiviga kuni 2050. Nimetatud uurimistööd on teemaplaneeringu peamisi alusdokumente,
mille alusel koostatakse teemaplaneeringu vajalikud uuringud ja hinnangud.
1. Teemaplaneeringu eesmärk
Teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamist
taotletakse, et koostöös asjaomaste asutuste ja osapooltega tugevdada riigi rolli maavarade
kasutusele võtmise ettevalmistamisel ning korraldamisel. Riigi rolli tugevdamine näeb ühtlasi
ette optimaalsete hinnangute väljatöötamist uute ehitusmaavarade maardlate kasutuselevõtuks.
Praegusel hetkel kajastatakse maakonna- ja üldplaneeringutes vaid olemasolevaid registrisse
kantud maardlaid ning maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivaid kitsendusi,
kuid uued võimalikud kaevandamisalad ja perspektiivalad ei ole nendes kajastatud.
Teemaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste
maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas perspektiivsete ehitusmaavarade (sh turba)
1
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050
2
PlanS § 55 lg 2.
3
PlanS § 55 lg 1, § 56 lg 1 p 6, § 10 lg 2.
4
Uurimistööd
uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise
võimaluste määratlemine. Perspektiivsed alad määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös
kohalike omavalitsustega arvestades majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ning
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, mida hinnatakse planeeringu koostamise raames.
Kohalikud kogukonnad, asutused ja isikud, kelle õiguseid või huve planeering võib puudutada,
kaasatakse planeeringu koostamisse.
Teemaplaneeringu koostamisel lähtutakse Harju maakonna maavarade maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu koostamisel välja töötatud metoodikast, mille alusel kategoriseeritakse
olemasolevad ja perspektiivsed maardlad, karjäärid ning uuringualad vastavalt nende kasutuse
perspektiivikusele. Läbi teemaplaneeringu suunab riik ettevõtteid perspektiivsetele aladele
geoloogilisi uuringuid tegema. Lisaks kavandatakse planeeringuga suunised nimetatud alade
kasutusele võtmiseks. Kategoriseerimine aitab kontrollida maapõue ressursside säästlikku
kasutamist, karjääride ammendamiseks kuluvat aega ja kaevandatud alade korrastamist.
Teemaplaneering on maakondade ruumilist arengut suunav ja informeeriv dokument ning
aluseks üldplaneeringute koostamisel. Lisaks teavitab planeering aegsasti avalikkust riigi huvist
lähtuvast maavarade kasutamise vajadusest ning perspektiivsetest kaevandamisaladest Rapla
ja Pärnu maakonnas.
1.2. Riiklik ja kohalike omavalitsuste huvi planeeringute vastu
Teemaplaneering koostatakse eeskätt riiklike ja kohalike omavalitsuste üleste huvide
väljendamiseks. Samuti kaalutakse elanike, valitsusväliste organisatsioonide ja
mäetööstusettevõtete huvisid ning leitakse lahendusi nende tasakaalustamiseks.
Maapõuepoliitika põhialuste arengudokumendis on välja toodud kolm olulist arengusuunda,
mis ühtivad teemaplaneeringu eesmärkidega:
1. Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik
maapõueressursside kasutamise asukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa
ressursside ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid
keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutuse
korraldamist;
2. Planeerimise ja maapõue valdkonna õigusnormide reguleerimisalades kooskõla loomiseks
määratakse selgelt eri tasandi planeeringute seos maapõue kasutuse korraldusega;
3. Maapõueressursside kasutamise paremaks planeerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks
koostab ning uuendab riik regulaarselt maavarade vajaduse prognoosi, mis toob vajaduse
välja nii ajaliselt kui ka geograafiliselt.
Arvestades nimetatud arengudokumendis seatud eesmärke, on maapõue kasutamise ruumiline
planeerimine teemaplaneeringuga oluline edasiminek maapõue valdkonna arendamisel ja
selguse loomisel tuleviku maakasutuse kavatsuste osas, sh maa vahekasutuse võimaluste
kavandamisel.
Teemaplaneeringu koostamisel ja selle asjakohaste mõjude hindamisel, arvestades
maakonnaplaneeringu täpsusastet, võetakse ennekõike arvesse:
kehtivaid strateegilisi dokumente „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“,
„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, „Eesti 2035“ ja Eesti Keskkonnastrateegia
aastani 2030“;
Euroopa Liidu ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid suundasi, kohustusi ja
eesmärke;
kaevandamisest mõjutatud alade ulatust;
kaevandamise keskkonnamõju iseloomu asustusstruktuurile, asustuse arengule jms;
kaevandamise sotsiaalseid mõjusid;
kaevandamise majanduslikke mõjusid (nii kaevandamise endaga seotud majanduslikke
mõjusid kui ka kaevandamisest lähtuvaid võimalikke majanduslikke mõjusid);
Üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“;
Rapla maakonnaplaneeringut 2030+, sh sellega määratud asustusstruktuuri ning
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuid;
Pärnu maakonnaplaneeringut 2030+, sh sellega määratud asustusstruktuuri ning
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuid;
kohalike omavalitsuste üldplaneeringuid, sh koostamisel olevaid;
asustuse arengu tasakaalustatud suunamise põhimõtteid;
ruumiliste väärtuste võrgustikke (roheline võrgustik jms);
võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid;
planeerimise põhimõtteid:
kultuurilisi mõjusid;
olemasolevate maanteede ja raudteede võrku;
väljaspool asulaid paiknevaid rekreatsiooni- ja puhkealasid;
väärtuslikku maastikku;
väärtuslikke põllumajandusmaid;
võimalust kasutada primaarsete ehitusmaavarade asemel sekundaarset toorainet.
2. Vajalikud uuringud
Teemaplaneeringuga koos algatatakse KSH, mille raames hinnatakse kõik planeeringu
elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja
looduskeskkonnale avalduvad mõjud.
Eespool viidatud Eesti Geoloogiateenistuse Rapla ja Pärnu maakondade uurimistöödes on
määratletud mõlema maakonna ehitusmaavarade perspektiivalad ning levialad.
Teemaplaneeringu raames on mõistlik ja otstarbekas uurimistöös toodud perspektiivaladel läbi
viia üldgeoloogilised uurimistööd ning proovide laboratoorsed uuringud Eesti
Geoloogiateenistuse poolt. Üldgeoloogilised uuringud annavad esialgse hinnangu maavara
kvaliteedi ja leviku osas ning aitavad määratleda karjääride vajaduse ja avamise prioriteetsust.
3. Planeeringuala asukoht ja selle suurus
Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneeringu planeeringuala on terve Rapla maakond ja Pärnu
maakond, kuhu kuulub 11 omavalitsusüksust – Rapla vald, Märjamaa vald, Kohila vald, Kehtna
vald Rapla maakonnas ning Pärnu linn, Tori vald, Saarde vald, Põhja-Pärnumaa vald,
Lääneranna vald, Kihnu vald, Häädemeeste vald Pärnu maakonnas. Planeeringuala pindala on
8383,71 km2.
4. Teemaplaneeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamistega
kaasnevate kulude kandmine
Koostatav teemaplaneering, sh KSH ja uuringud rahastatakse riigieelarvest.
Teemaplaneeringu eeldatav maksumus koos mõjude hindamisega ja uuringutega on
hinnanguliselt 1 660 000 eurot. Lõplik maksumus täpsustub planeerimisprotsesside käigus
(pärast lähteülesande koostamist ning riigihangete läbi viimist).
Eeldatav maksumus sisaldab:
1. Konsultandi teenust teemaplaneeringu koostamiseks;
2. Konsultandi teenust KSH koostamiseks, mille raames hinnatakse kõik kaasnevad
asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad
mõjud;
3. Planeeringu koostamise korraldaja menetlusega seotud kulusid (ajalehe kuulutused,
avalikustamiste korraldamine jms);
4. Perspektiivsete lasundite kvaliteedi ja leviku üldgeoloogilisi uurimistöid ja proovide
laboratoorseid uuringuid;
5. Täiendavaid uuringuid (mõjud teede võrgustikule, kinnisvara väärtuste uuring, mõjud
rohevõrgustikule jms).
Tabel 1. Eelarvelised vajadused (lisandub käibemaks)
2023 2024 2025 2026
Teemaplaneeringu ja 260 000
KSH lähteülesande
ja lähteseisukohtade
toimingud
Teemaplaneering ja 270 000 270 000 200 000
KSH koos
asjakohaste mõjude
hindamisega
Perspektiivsete 270 000 270 000
lasundite kvaliteedi
üldgeoloogilised
uurimistööd ja
proovide
laboratoorsed
uuringud
Täiendavad 60 000 60 000
uuringud
5. Teemaplaneeringuga kaasnevad mõjud
Teemaplaneering on oma iseloomult pika ajaperspektiiviga strateegiline arengudokument. Ka
teemaplaneeringu tasandil kavandatavate tegevuste elluviimine toimub üldjuhul pika
ajaperioodi jooksul, mistõttu planeeringuga kaasnevad mõjud on üldjuhul samuti pikaajalise
iseloomuga ning avalduvad järk-järgult, vastavalt toimuvatele arengutele.
Teemaplaneeringuga kavandatakse Rapla ja Pärnu maakonna maavarade uurimise ja
kaevandamise üldised ruumilised arengusuunad. Täpsemad keskkonnatingimused igas
asukohas selguvad täpsemate etappide käigus (maavara kaevandamise keskkonnaloa ja
uuringuloa taotluste menetlused, üldplaneeringud, detailplaneeringud) ning vajalikud meetmed
esitatakse täpsemate tingimuste selgumisel. Teemaplaneeringuga koos algatatakse KSH, mille
raames hinnatakse kõik planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud,
kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud. Samuti viiakse läbi ka
erinevad vajalikud uuringud.
Oluline küsimus seoses teemaplaneeringuga on see, kas ja millises ulatuse see võib mõjutada
kohalike kogukondasid ja elanikke.
Kavandatava planeeringu mõju riigi julgeolekule ei ole seniste analüüside ja teadmiste põhjal
tuvastatud.