dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rapla ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotluse esitamine

Rahandusministeerium · 26. oktoober 2022
Viit
14-13/8542-1
Registreeritud
26. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-13 Kirjavahetus riigiasutustega (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-13/2022
Vastutaja
Alan Rood (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
25. november 2022

Failid

  • 📎Rapla ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotluse esitamine.asice728 KB

Sisu (failidest)

Pr Riina Solman Rahandusministeerium 25.10.2022 nr 14-6/22/4745 Rapla ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotluse esitamine Austatud riigihalduse minister Tulenevalt Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel veebruaris 2022. a kokku lepitust, esitame Rapla ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotluse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisa: Rapla ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute ning keskkonnamõju strateegilise hindamiste algatamise taotlus Harry Kuivkaev, 626 2964 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Rapla ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus Taust Maapõue valdkonna arengut peamiselt suunava arengudokumendiga Maapõuepoliitika põhialused aastani 20501 on määratud Eesti Vabariigi, kui maapõue ja maavarade peamise omaniku roll ning huvid maapõue uurimisel, maapõue ja maavarade kasutusse andmisel ning kasutamisel. Maapõuepoliitika põhialused on raamstrateegiaks valdkonnaga seotud arengukavadele ja õigusaktidele ning maapõue küsimustes aluseks teiste valdkondadega seotud arengudokumentide ja õigusaktide koostamisel. Rapla ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamise algatamise vajalikkust arutati veebruaris 2022.a Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel ning kokkuleppe kohaselt esitab Keskkonnaministeerium maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamise taotluse Rahandusministeeriumile. Planeerimisseaduse kohaselt saab maavaradega seotud ülesandeid lahendada nii üleriigilise planeeringuga, riigi eriplaneeringuga kui ka maakonnaplaneeringuga. Seejuures maakonnaplaneering on selleks sobivaim variant, kuna vajalik on koostada pikaajaline strateegiline planeering, mis on aluseks üldplaneeringute koostamisele2 ja kus seatakse riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid kaevandamise valdkonnas3. Kuna eesmärgiks on planeeringutega lahendada üks maakonnaplaneeringu ülesanne (maardlate ja kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine), siis on otstarbekas maakonnaplaneering koostada teemaplaneeringuna. Eesti Geoloogiateenistus koostas 2020. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uurimistööd4 ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Rapla ning Pärnu maakonnas. Tööde eesmärgiks oli anda ülevaade maakondade ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. Nimetatud uurimistööd on teemaplaneeringu peamisi alusdokumente, mille alusel koostatakse teemaplaneeringu vajalikud uuringud ja hinnangud. 1. Teemaplaneeringu eesmärk Teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamist taotletakse, et koostöös asjaomaste asutuste ja osapooltega tugevdada riigi rolli maavarade kasutusele võtmise ettevalmistamisel ning korraldamisel. Riigi rolli tugevdamine näeb ühtlasi ette optimaalsete hinnangute väljatöötamist uute ehitusmaavarade maardlate kasutuselevõtuks. Praegusel hetkel kajastatakse maakonna- ja üldplaneeringutes vaid olemasolevaid registrisse kantud maardlaid ning maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivaid kitsendusi, kuid uued võimalikud kaevandamisalad ja perspektiivalad ei ole nendes kajastatud. Teemaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas perspektiivsete ehitusmaavarade (sh turba) 1 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 2 PlanS § 55 lg 2. 3 PlanS § 55 lg 1, § 56 lg 1 p 6, § 10 lg 2. 4 Uurimistööd uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste määratlemine. Perspektiivsed alad määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohalike omavalitsustega arvestades majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, mida hinnatakse planeeringu koostamise raames. Kohalikud kogukonnad, asutused ja isikud, kelle õiguseid või huve planeering võib puudutada, kaasatakse planeeringu koostamisse. Teemaplaneeringu koostamisel lähtutakse Harju maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel välja töötatud metoodikast, mille alusel kategoriseeritakse olemasolevad ja perspektiivsed maardlad, karjäärid ning uuringualad vastavalt nende kasutuse perspektiivikusele. Läbi teemaplaneeringu suunab riik ettevõtteid perspektiivsetele aladele geoloogilisi uuringuid tegema. Lisaks kavandatakse planeeringuga suunised nimetatud alade kasutusele võtmiseks. Kategoriseerimine aitab kontrollida maapõue ressursside säästlikku kasutamist, karjääride ammendamiseks kuluvat aega ja kaevandatud alade korrastamist. Teemaplaneering on maakondade ruumilist arengut suunav ja informeeriv dokument ning aluseks üldplaneeringute koostamisel. Lisaks teavitab planeering aegsasti avalikkust riigi huvist lähtuvast maavarade kasutamise vajadusest ning perspektiivsetest kaevandamisaladest Rapla ja Pärnu maakonnas. 1.2. Riiklik ja kohalike omavalitsuste huvi planeeringute vastu Teemaplaneering koostatakse eeskätt riiklike ja kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks. Samuti kaalutakse elanike, valitsusväliste organisatsioonide ja mäetööstusettevõtete huvisid ning leitakse lahendusi nende tasakaalustamiseks. Maapõuepoliitika põhialuste arengudokumendis on välja toodud kolm olulist arengusuunda, mis ühtivad teemaplaneeringu eesmärkidega: 1. Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik maapõueressursside kasutamise asukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa ressursside ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutuse korraldamist; 2. Planeerimise ja maapõue valdkonna õigusnormide reguleerimisalades kooskõla loomiseks määratakse selgelt eri tasandi planeeringute seos maapõue kasutuse korraldusega; 3. Maapõueressursside kasutamise paremaks planeerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks koostab ning uuendab riik regulaarselt maavarade vajaduse prognoosi, mis toob vajaduse välja nii ajaliselt kui ka geograafiliselt. Arvestades nimetatud arengudokumendis seatud eesmärke, on maapõue kasutamise ruumiline planeerimine teemaplaneeringuga oluline edasiminek maapõue valdkonna arendamisel ja selguse loomisel tuleviku maakasutuse kavatsuste osas, sh maa vahekasutuse võimaluste kavandamisel. Teemaplaneeringu koostamisel ja selle asjakohaste mõjude hindamisel, arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet, võetakse ennekõike arvesse:  kehtivaid strateegilisi dokumente „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, „Eesti 2035“ ja Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“;  Euroopa Liidu ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid suundasi, kohustusi ja eesmärke;  kaevandamisest mõjutatud alade ulatust;  kaevandamise keskkonnamõju iseloomu asustusstruktuurile, asustuse arengule jms;  kaevandamise sotsiaalseid mõjusid;  kaevandamise majanduslikke mõjusid (nii kaevandamise endaga seotud majanduslikke mõjusid kui ka kaevandamisest lähtuvaid võimalikke majanduslikke mõjusid);  Üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“;  Rapla maakonnaplaneeringut 2030+, sh sellega määratud asustusstruktuuri ning maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuid;  Pärnu maakonnaplaneeringut 2030+, sh sellega määratud asustusstruktuuri ning maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuid;  kohalike omavalitsuste üldplaneeringuid, sh koostamisel olevaid;  asustuse arengu tasakaalustatud suunamise põhimõtteid;  ruumiliste väärtuste võrgustikke (roheline võrgustik jms);  võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid;  planeerimise põhimõtteid:  kultuurilisi mõjusid;  olemasolevate maanteede ja raudteede võrku;  väljaspool asulaid paiknevaid rekreatsiooni- ja puhkealasid;  väärtuslikku maastikku;  väärtuslikke põllumajandusmaid;  võimalust kasutada primaarsete ehitusmaavarade asemel sekundaarset toorainet. 2. Vajalikud uuringud Teemaplaneeringuga koos algatatakse KSH, mille raames hinnatakse kõik planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud. Eespool viidatud Eesti Geoloogiateenistuse Rapla ja Pärnu maakondade uurimistöödes on määratletud mõlema maakonna ehitusmaavarade perspektiivalad ning levialad. Teemaplaneeringu raames on mõistlik ja otstarbekas uurimistöös toodud perspektiivaladel läbi viia üldgeoloogilised uurimistööd ning proovide laboratoorsed uuringud Eesti Geoloogiateenistuse poolt. Üldgeoloogilised uuringud annavad esialgse hinnangu maavara kvaliteedi ja leviku osas ning aitavad määratleda karjääride vajaduse ja avamise prioriteetsust. 3. Planeeringuala asukoht ja selle suurus Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneeringu planeeringuala on terve Rapla maakond ja Pärnu maakond, kuhu kuulub 11 omavalitsusüksust – Rapla vald, Märjamaa vald, Kohila vald, Kehtna vald Rapla maakonnas ning Pärnu linn, Tori vald, Saarde vald, Põhja-Pärnumaa vald, Lääneranna vald, Kihnu vald, Häädemeeste vald Pärnu maakonnas. Planeeringuala pindala on 8383,71 km2. 4. Teemaplaneeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamistega kaasnevate kulude kandmine Koostatav teemaplaneering, sh KSH ja uuringud rahastatakse riigieelarvest. Teemaplaneeringu eeldatav maksumus koos mõjude hindamisega ja uuringutega on hinnanguliselt 1 660 000 eurot. Lõplik maksumus täpsustub planeerimisprotsesside käigus (pärast lähteülesande koostamist ning riigihangete läbi viimist). Eeldatav maksumus sisaldab: 1. Konsultandi teenust teemaplaneeringu koostamiseks; 2. Konsultandi teenust KSH koostamiseks, mille raames hinnatakse kõik kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud; 3. Planeeringu koostamise korraldaja menetlusega seotud kulusid (ajalehe kuulutused, avalikustamiste korraldamine jms); 4. Perspektiivsete lasundite kvaliteedi ja leviku üldgeoloogilisi uurimistöid ja proovide laboratoorseid uuringuid; 5. Täiendavaid uuringuid (mõjud teede võrgustikule, kinnisvara väärtuste uuring, mõjud rohevõrgustikule jms). Tabel 1. Eelarvelised vajadused (lisandub käibemaks) 2023 2024 2025 2026 Teemaplaneeringu ja 260 000 KSH lähteülesande ja lähteseisukohtade toimingud Teemaplaneering ja 270 000 270 000 200 000 KSH koos asjakohaste mõjude hindamisega Perspektiivsete 270 000 270 000 lasundite kvaliteedi üldgeoloogilised uurimistööd ja proovide laboratoorsed uuringud Täiendavad 60 000 60 000 uuringud 5. Teemaplaneeringuga kaasnevad mõjud Teemaplaneering on oma iseloomult pika ajaperspektiiviga strateegiline arengudokument. Ka teemaplaneeringu tasandil kavandatavate tegevuste elluviimine toimub üldjuhul pika ajaperioodi jooksul, mistõttu planeeringuga kaasnevad mõjud on üldjuhul samuti pikaajalise iseloomuga ning avalduvad järk-järgult, vastavalt toimuvatele arengutele. Teemaplaneeringuga kavandatakse Rapla ja Pärnu maakonna maavarade uurimise ja kaevandamise üldised ruumilised arengusuunad. Täpsemad keskkonnatingimused igas asukohas selguvad täpsemate etappide käigus (maavara kaevandamise keskkonnaloa ja uuringuloa taotluste menetlused, üldplaneeringud, detailplaneeringud) ning vajalikud meetmed esitatakse täpsemate tingimuste selgumisel. Teemaplaneeringuga koos algatatakse KSH, mille raames hinnatakse kõik planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud. Samuti viiakse läbi ka erinevad vajalikud uuringud. Oluline küsimus seoses teemaplaneeringuga on see, kas ja millises ulatuse see võib mõjutada kohalike kogukondasid ja elanikke. Kavandatava planeeringu mõju riigi julgeolekule ei ole seniste analüüside ja teadmiste põhjal tuvastatud.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel